52006DC0006

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.1.2006

KOM(2006) 6 lõplik

KOMISJONI TEATIS

SISEVEETRANSPORDI EDENDAMISE KOHTA„NAIADES“Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm

{SEK(2006) 34}

KOMISJONI TEATIS

SISEVEETRANSPORDI EDENDAMISE KOHTA„NAIADES“Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm

I SISSEJUHATUS

Euroopa kaubaveosüsteemil on palju arenguruumi. Ülekoormatus, probleemid veomahtudega ja viivitused mõjutavad mobiilsust ja majanduslikku konkurentsivõimet ning kahjustavad keskkonda ja elukvaliteeti. EL on püstitanud eesmärgi kasutada transpordis keskkonnasõbralikumaid, ohutumaid ja vähem energiamahukaid transpordiliike. Siseveetransport on ilmselgelt see transpordiliik, mis peaks etendama olulisemat rolli nende eesmärkide saavutamisel.

Selleks et täielikult ammendada siseveeliikluse turupotentsiaal ja muuta selle kasutamine atraktiivsemaks, tuleb võtta konkreetseid meetmeid. Kuna siseveeliiklus on sageli rahvusvaheline, tuleb meetmeid võtta nii riigi kui ka ühenduse tasandil.

Käesolevas teatises visandatakse integreeritud tegevusprogramm. Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles aktiivselt osalema kõnealuse tegevusprogrammi rakendamisel, et saavutada selle eesmärgid.

II AJEND

Kaubaveosüsteemi tasakaalustamine

Komisjoni valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada“ püstitatakse rida eesmärke, et tagada konkurentsivõime ja säästev liiklus 2010. aastaks. Nende eesmärkide tähtsust rõhutatakse Lissaboni strateegias, mis taotleb majanduskasvu saavutamist ja uute töökohtade loomist, samuti 2001. aasta Göteborgi Ülemkogul vastuvõetud säästva arengu strateegias.

Ülemerekaubanduse kasvu ning ELi Kesk- ja Ida-Euroopasse laienemise tulemusena eeldatakse, et kaubavedude maht Euroopas kasvab 2015. aastaks kolmandiku võrra. Kaubavedude praegune kasv ja selle tuginemine põhiliselt autotranspordile on saanud sünonüümiks ülekoormatusele ja reostusele, mille maksumus 2010. aastaks eeldatavasti kahekordistub, s.o ulatub 1%ni Euroopa aastasest SKTst.

Nagu on soovitatud valges raamatus, võiks siseveetransport koos raudtee- ja lähimereveoga aidata kaasa transpordisüsteemi jätkusuutlikkusele. Seoses siseveeliikluse liberaliseeritud turuga püüab Euroopa Komisjon edendada ja tugevdada siseveetranspordi konkurentsivõimet, tõhustades eeskätt selle lõimumist mitmeliigiliste turustusahelatega.

Siseveetranspordi kasvupotentsiaal

Siseveetranspordil on mahtlasti pikamaavedude sektoris traditsiooniliselt tugev positsioon. Viimasel kahel aastakümnel on siseveelaevandus edukalt sisenenud uutele turgudele, nagu merekonteinerite siseveevedu, ning on saavutanud aastase kasvutempo, mis on väljendatav kahekohalise arvuna. Siseveetranspordi laienemine üldise kaubaveo ja lühimaavedude valdkonda loob ka uusi jaotusvõimalusi, vastates paremini kaasaegse logistika nõuetele.

Mõnes piirkonnas on siseveetranspordi osakaal olnud alati üle 40% (nt suurte meresadamate haardealal). Eriti muljet avaldav vedude kasvutempo (tonnkilomeetrites), mis Belgias oli üle 50% ja Prantsusmaal üle 35%, saavutati aastatel 1997–2004. Praegu koosneb sektor ligikaudu 12 500 laevast, mis vastab 440 000 veoki kandevõimele. Siseveetranspordil on väliskulude seisukohast parimad tulemused, eriti saaste ja ohutusega seoses (2,5 korda parem kui maanteel), ning sellel on väga suured kasutusvõimalused. Praegu kasutatakse üksnes 10% Doonau jõe võimsusest. Siseveetranspordi osakaal kogu transpordist moodustab 6%, samas kui Ameerika Ühendriikides moodustab ainuüksi Mississippi jõe laevaliiklus 12% USA transpordi mahust.

[pic] Majanduskasvu ja säästvuse soodustamine

Siseveelaevanduse osakaalu suurendamisega saab veokulusid oluliselt vähendada. Odavate siseveetransporditeenuste kättesaadavus tundub olevat Euroopa tööstusele otsustavaks teguriks asukoha valikul. See aitab olulisel määral kaitsta Euroopa tööstuse tööhõivet. Üksnes Saksamaal sõltub umbes 400 000 töökohta otseselt või kaudselt siseveetranspordisektorist ja sellega seotud ettevõtetest[1].

Euroopa veeteede infrastruktuuris on palju kasutamata võimsust. Siseveetranspordi mahu kasv ei sõltu tavaliselt nii palju riiklikest investeeringutest ja infrastruktuuri jaoks sobiva maa olemasolust kui teised transpordiliigid. Pealegi on siseveetransport teistest transpordiliikidest palju ohutum. Madalmaades, kus on Euroopa tihedaim siseveeliiklus, ei ole surmaga lõppenud õnnetusjuhtumeid peaaegu üldse.

Siseveetransport on osutunud ka kõige keskkonnasõbralikumaks sisemaise transpordi liigiks, mille väliskulud kokku on praegu 10 eurot 1000 tonnkilomeetri kohta (võrdluseks: autotranspordis 35 eurot ja raudteetranspordis 15 eurot)[2]. Kui siseveetranspordi veoseid transporditaks maanteid pidi, oleks õhusaaste Euroopas vähemalt 10% suurem.

[pic] Tulevased väljakutsed

Käesoleva teatisega taotleb komisjon siseveetranspordi eeliste kaitsmist ja nende takistuste kõrvaldamist, mis võiksid pärssida siseveetranspordi võimaluste kasutamist. Siseveeliiklus on saavutanud edu, nagu eespool märgitud, kuid potentsiaali täielikuks kasutamiseks tuleb siiski kõrvaldada mitmed tõkked.

Killustatud turu ja tugeva konkurentsi tagajärjel on reinvesteerimise võimalused piiratud. Laevade pikaealisusega koos kujutab see endast tõsist takistust laevade moderniseerimisele. Sektoris valitseb oskustööliste puudus, kuna töötingimused ja karjäärivõimalused laeval võivad tunduda vähem atraktiivsed kui teistes valdkondades. Ametivõimud ja isegi transpordi- ja logistikatööstus ei ole siseveetranspordi eelistest sageli teadlikud. Tihtipeale ei kajastu see kohaliku ja piirkondliku planeerimise protsessis. Siseveetranspordi ja ümberlaadimise infrastruktuuris esineb mitmeid strateegilisi kitsaskohti ning seda iseloomustab tehnohooldus- ja remonttööde mahajäämus. Ehitusmeetmed põrkuvad kasvavate keskkonnaprobleemidega. Side- ja infotehnoloogia, nagu seda kasutatakse näiteks jõeteabeteenuste puhul, vajab edasist arendamist.

Kokkuvõttes on Euroopa siseveelaevanduse institutsiooniline raamistik killustatud. Seetõttu kasutatakse haldusressursse ebaefektiivselt ja puudub poliitiline tähelepanu, mille tagajärjel on kujunenud keeruline majanduskeskkond.

Kooskõlastatud tegevuse vajadus

Euroopa Ühendus, liikmesriigid, tööstusharu, teised vastutavad isikud – kõik asjaosalised peavad seetõttu keskmises ja pikaajalises perspektiivis tegema kooskõlastatud jõupingutusi.

III TEGEVUSPROGRAMM

Järgnevalt esitatud tegevusprogrammi nimi on NAIADES – N avigation A nd I nland Waterway A ction and D evelopment in E urope e. Laevandus- ja siseveeteedealased meetmed ja areng Euroopas[3]. See põhineb liikmesriikide ja tööstusharu vahelisel põhjalikul hindamisel ja ulatuslikul arutelul[4]. Keskendutakse viiele üksteisest sõltuvale strateegilisele valdkonnale terviklikus siseveetranspordipoliitikas: turg, laevastik, töökohad ja oskused, maine, infrastruktuur. Tegevusprogramm hõlmab soovituslikke meetmeid, mida Euroopa Ühendus, liikmesriigid ja asjaomased isikud peaksid võtma ajavahemikus 2006–2013. Neid võib liigitada seadusandlikeks, kooskõlastus- ja toetusmeetmeteks (vt 1. lisa). Programmi hakatakse rakendama koostöös riikide ja piirkondade ametiasutuste, jõekomisjonide ja Euroopa tööstusharuga.

1. TURUD

Siseveetransport on lisaks traditsiooniliselt tugevale positsioonile mahtlastivedude valdkonnas edukalt laienenud Lääne-Euroopa kõrgväärtuslikele konteinerkaubavedude turgudele. Kuigi kontinentaalsete ja Kesk- ning Ida-Euroopa kaubavedude turul saavutatud areng on paljutõotav, on see siiski alles algusjärgus. Jäätmete ja taaskasutamise, ohtlike kaupade, sõidukite ja väga suure jagamatu lasti transpordi, samuti jõe-mere-transpordi valdkonnas on tekkinud uusi turunišše. Eesmärgiks on laiendada usaldusväärseid siseveetranspordi ukselt-uksele teenuseid nendele kasvavatele turgudele ja lõimida siseveetransport paremini transpordilogistilise ahelaga.

Uute turgude ligimeelitamine

Uued mitmeliigilised teenused nõuavad turule sisenemiseks head sünergiat ja kriitilist massi. Seetõttu tuleb teha tihedat koostööd ekspediitorite, mereveonduse ja sadamatega. Uute teenuste loomist takistavad raskused kapitali kaasamisel. Algusetapi takistuste ületamiseks tuleks otsida lahendusi. Need peaksid soodustama transpordiliikide koostööd ja edendama sektorisiseseid liite.

Ettevõtluse julgustamine

Rakendada tuleb siseveetranspordisektori ettevõtlustraditsiooni täielikku potentsiaali. Sektori killustatud olemuse tõttu (vt 2. lisa tabel) takistavad suured investeerimiskulud ja raskused vahendite kaasamisel laienemist ja uuenemist. Uute ettevõtjate ligimeelitamiseks ja olemasolevate ettevõtjate laienemise võimaldamiseks vajavad eelkõige VKEd paremat juurdepääsu kapitalile. Maksustiimulid peaksid hoogustama tegevuskasumi reinvesteerimist. Riigiabi suunised võiksid anda liikmesriikidele toetuste saamiseks kõnealuses sektoris selge ja etteaimatava raamistiku. Seoses transpordisektori riigiabi eeskirjade jätkuva väljatöötamisega võiks kavandada ka vähese tähtsusega eeskirjade laiendamist.

Haldus- ja reguleeriva raamistiku täiustamine

Üldine haldus- ja reguleeriv raamistik peaks aitama kaasa siseveeteede sektori heale käekäigule. Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tuleks haldusmenetlusi hinnata ning kaaluda nende lihtsustamist või kõrvaldamist, et tagada liikmesriikidele ning transpordiliikidele võrdsed võimalused. Kõigi asjaomaste avalike teenuste ja poliitikavaldkondade parem koordineerimine peaks vajalikke vorminõudeid ühtlustama.

Vahendid | Vastutajad |

Riigiabi suunised abikavade ja võimalik, et ka vähese tähtsusega abi eeskirjade kohta Tugiprogrammid ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku edendamiseks ja investeeringute hõlbustamiseks (sh teadusuuringud ja maksustiimulid) ELi TTA- ja tugiprogrammid (7. raamprogramm, Marco Polo, CIP, INTERREG) Siseveetranspordi rahastamise käsiraamat Haldustoimingute koondamine ühte kohta ja siseveetranspordi teabekeskused Euroopa ja liikmesriikide vanades ja uutes õigusaktides leiduvate takistuste sõelumine Tööjõu komplekteerimise nõuete, laevade ja laevajuhtide sertifikaatide, intermodaalse dokumentatsiooni, vastutuse ja intermodaalsete transpordiühikute ühtlustamine | EK LR EL/LR/tööstusharu EK EK/LR EK/LR/tööstusharu EK/EL |

EK: Euroopa Komisjon, EL: Euroopa Liit, LR: liikmesriigid

2. LAEVASTIK

Siseveetransport on tõhus, ohutu ja keskkonnasõbralik transpordiliik. Selle suurem kasutamine vastab transpordi- ja keskkonnapoliitika eesmärkidele. Saavutatud edumaa säilitamiseks tuleb siseveetranspordi moderniseerimisse ja innovatsiooni siiski pidevalt investeerida.

Logistilise tõhususe ning siseveetranspordi keskkonna- ja ohutusnäitajate parandamine

Efektiivse tehnoloogia kasutamise tulemus on tavaliselt tõhusam logistika ja madalamad tegevuskulud. Need on saavutatavad laevastiku sihipäraste uuendustega, nt laevade projekteerimine, täiendav automatiseerimine, sh info- ja arvutitehnoloogia. Suurte ja väikeste laevade töö ning ümberlaadimise uuenduslikke kontseptsioone tuleks uurida ja soodustada.

Siseveelaevanduse kõrget taset on võimalik hoida kütusetarbimise ning uute ja vanade laevade õhusaaste edasise vähendamise uute tehnoloogiate abil, nt hüdrodünaamika, parem käitamine, kütusesäästlikkus, filtreerimine. Jätkata tuleks ka kaubanduslikult tasuvate süsinikuvabade kütuste uuringuid, nt vesinikupõhised kütused ja heitgaasideta mootorid. Kasutada tuleks biokütuseid, eriti biodiislikütust[5]. Tuleks kaaluda laevade projekteerimise ning standardite kohandamist konkreetsete jõgede tingimustele.

Kuigi siseveelaevanduse ohutustase on hea, saab seda parda- ja maismaainfotehnoloogia (jõeteabeteenused), navigeerimisseadmete, laevade projekteerimise, samuti koolituse ja hariduse kaudu veelgi parandada.

Uuendusi saab sisse viia nii uute laevade ehitamisel (pikaajaline perspektiiv) kui ka olemasolevate laevade remondil (lühiajaline ja keskmine perspektiiv). Et hõlbustada uute tehnoloogiate kiiret turule siirdamist, tuleks tugevdada keskkonna- ja ohutusstandardite õiguslikku raamistikku (mootori heitgaasid, kütuse kvaliteet, jäätmete kõrvaldamine, ohtlike kaupade transport). Teadus- ja arendustegevus peaks keskenduma remondikontseptsioonide väljatöötamisele, millele lisanduksid tugiprogrammid (sealhulgas katsetamine), maksustiimulid ja koolitus. Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 718/1999 loodud ja tööstusharu rahastatava siseveetranspordi reservfondi potentsiaali võiks samuti ümber hinnata, et parandada selle kasutamist ja uurida võimalikke lisarahastamisallikaid.

Vahendid | Vastutajad |

Riigiabi suunised abikavade ja võimalik, et ka vähese tähtsusega abi eeskirjade kohta Tugiprogramm tõhusate, keskkonnasõbralike ja ohutute tehnoloogiate soodustamiseks (sh teadusuuringud ja maksustiimulid) ELi TTA- ja tugiprogrammid (7. raamprogramm, juhtprojektid sektori innovatsiooniks) Euroopa siseveetranspordi reservfond (määrus nr 718/1999) Siseveetranspordi rahastamise käsiraamat Keskkonna- ja ohutusalaste õigusaktide täiustamine (sh mootori ja veoste heitgaasid, jäätmete kõrvaldamine, kütuse kvaliteet, ohtlike kaupade transport) | EK LR EL/tööstusharu EL/LR/tööstusharu EK EL |

3. TÖÖKOHAD JA OSKUSED

Suurim probleem on töötajate ja ettevõtjate puudus. 1990ndatel oli seda osaliselt võimalik tasakaalustada tehnoloogilise innovatsiooniga ning EList ja kolmandatest riikidest pärit meeskonnaliikmete ulatuslikuma liikuvusega.

Tööjõu ligimeelitamine

Euroopa tasandil toimuva konstruktiivse sotsiaalse dialoogi kaudu peab asjaomane strateegia olema suunatud töö- ja sotsiaaltingimuste parandamisele. Tööjõu liikuvust tõstab kogu ELi hõlmavate tasemenõuete määratlemine kvalifikatsioonide laiaulatuslikuma vastastikuse tunnustamise kaudu, nt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus (European Qualifications Framework, EQF). Värbamisalgatused võiksid suurendada ka sektorivälist teadlikkust töö- ja karjäärivõimalustest siselaevanduses.

Investeerimine inimkapitali

Usaldatava ja konkurentsivõimelise tööturu aluseks on toimiv haridus- ja koolitussüsteem. Tuleks tagada haridus- ja koolitusasutuste olemasolu sektoris ning ühtlustada nende õppekavad nüüdisaja juhtimisalaste, tehnoloogiliste, keeleliste ja merenduslike vajadustega. Samas tuleks siseveelaevandusalaseid teadmisi kajastada ka logistika eriala programmides. Õppekavadesse tuleks kaasata kaasaegsed õppevahendeid, nagu simulaatorid laevajuhtimiseks tundmatutes ja kriitilistes piirkondades. Julgustada tuleks elukestvat õpet.

Vahendid | Vastutajad |

Sektorisisene sotsiaalne dialoog (töötingimused, tööaja korraldus, kogu ELi hõlmavate tasemenõuete määratlemine, jne) | Tööturu osapooled (sektori dialoogikomitee) |

Töölevärbamise kampaaniad | LR/tööstusharu |

Siseveetranspordi rahastamise käsiraamat | EK |

ELi toetus haridus- ja koolitusprojektidele (nt ühenduse haridus- ja koolitusprogrammidele või TTA-programmidele – 7. raamprogramm) | EL/tööstusharu/ haridus- ja koolitusasutused |

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) | EL/LR |

Euroopa siseveetranspordi reservfond | EL/LR/tööstusharu |

Siseveetranspordi vajadusi rahuldavad eriomased koolitusprogrammid | EL/ haridus- ja koolitusasutused |

Haridus- ja koolitusstandardite ühtne raamistik | EL/LR |

Tööjõu komplekteerimise nõuete ja laevajuhtide sertifikaatide ühtlustamine | EL |

4. MAINE

Siseveetranspordi maine ei vasta logistika- ja tehnoloogiasaavutustele. Tuleb suurendada üldist teadlikkust ja teadmisi selle sektori kvaliteedi ja usaldusväärsuse tõelisest potentsiaalist.

Siseveetranspordi kui eduka äripartneri propageerimine

Siseveelaevanduse maine parandamine on riikide ning Euroopa tasandi tööstuse, poliitikute ja ametkondade ühine kohustus. Logistikaalaste otsuste tegijatele suunatud propagandaüritusi võiks toetada ja koordineerida, et kujundada siseveelaevanduse järjepidevat ja positiivset maine ning sillutada teed tasakaalustatud transpordisüsteemi loomisele.

Euroopa siseveetranspordi toetus- ja arendusvõrgustiku loomine ning laiendamine

Mõnedes liikmesriikides on loodud tugistruktuurid, mis annavad tööstusharule ajakohast teavet siseveetranspordi võimaluste kohta ja aitavad seda arendada. Tugikeskuste rajamine koos riigi teabekeskuste määramisega liidab sujuvalt ametiasutusi ja tööstusharu ning toetab tulemuspõhist poliitikat. Seda näitab vastavaid struktuure omavate ja mitteomavate riikide kasvuandmete võrdlus. Kandidaat- ja assotsieerunud riike kaasates tuleks luua üleeuroopaline riiklike tugi- ja arenduskeskuste võrgustik või seda laiendada.

Arengutendentside ja –suundade jälgimine siseveetranspordi turul

Turusuundumuste prognoosimiseks on ettevõtjate, poliitikute ning ametiasutuste jaoks oluline pidevalt jälgida asjaomaseid majandus- ja sotsiaalparameetreid. Praegused statistilised andmed ei ole selleks piisavalt üksikasjalikud. Võrreldavate ja ühitatavate algandmete kättesaadavus on igasuguse turuseire eeltingimuseks. Riikide ametkondi tuleks julgustada selliseid andmeid esitama. Selle eesmärgi saavutamisele saab kaasa aidata praegu menetluses olev ajakohastatud ELi määrus kaupade siseveetransporti käsitlevate statistiliste andmete kohta. Loomisel on Euroopa turuseire süsteem, kuhu on kaasatud Reini jõel navigeerimise keskkomisjon, Euroopa Komisjon ja kutseorganisatsioonid, ning mõne aja möödudes tuleks see süsteem ümberhinnata ja seda kohandada. Kõnealune süsteem peaks sisaldama majandus- ja sotsiaalparameetreid.

Vahendid | Vastutajad |

Tugiprogrammid riiklike toetus- ja arendusorganisatsioonide ning nende võrgustike jaoks Määrus kaupade siseveetransporti käsitlevate statistiliste andmete kohta Siseveetranspordi turu seire | EL/LR tööstus EL EK |

5. INFRASTRUKTUUR

Euroopa tähtsamaid majanduspiirkondi ühendavad enam kui 36 000 km pikkune veetee ja sajad siseveesadamad. Kuigi suuremal osal veeteevõrgustikust on piisavalt kasutamata võimsust, tõkestavad piiratud süvistest, sildade läbimisest ja lüüside mõõtmetest tingitud kitsaskohad siseveetranspordi täielikku kasutamist ning vähendavad selle konkurentsivõimet.

[pic]

Mitmeliigilise transpordivõrgustiku täiustamine

Üleeuroopalise siseveetranspordi tõhustamiseks vastavalt keskkonnanõuetele tuleks välja töötada veeteede infrastruktuuri ja ümberlaadimiskeskuste täiustamise ning hoolduse Euroopa arengukava. Kõnealune kava peaks andma nõu seoses rahastamisega ja seadma prioriteetideks veeteede infrastruktuuri ja ümberlaadimissüsteemide täiustamise ja hooldamise ning kõrvaldama kitsaskohad, sobitades omavahel eri poliitilisi eesmärke, milleks on näiteks transport, energia, keskkond ja säästev liiklus. Selline kava peaks olema orienteeritud TEN-T võrgustikule[6], kuid see peaks hõlmama ka väiksemaid võrgustikke. Kava rakendamist võiks hõlbustada Euroopa koordinaator.

Rahastamisvõimaluste leidmisele võiks kaasa aidata kõikide transpordiliikide infrastruktuuri maksustamise süsteem, mille puhul võetaks arvesse väliskulusid, nagu näiteks õnnetusjuhtumite, õhusaaste, müra ja ülekoormatuse kulud. Selle süsteemi täielik kohaldamine kõigi transpordiliikide suhtes peaks soodustama siseveetranspordi kasutamist. Komisjon algatab infrastruktuuri maksustamisega seotud arutelu.

Arvestades ümberlaadimissüsteemide arengu ja veeteedele juurdepääsu praegust mahajäämust, on vaja toetust, eriti uutes liikmesriikides ja assotsieerunud riikides. Toetus peaks keskenduma kasvavatele turulõikudele. Siseveelaevade paremaks teenindamiseks meresadamates on vaja innovaatilisi strateegiaid ja suuri investeeringuid. Kaldapiirkondade logistilise tegevuse tagamiseks on vaja ruumilist planeerimist ja majanduspoliitikat nii föderaalsel, piirkondlikul kui kohalikul tasandil.

Jõeteabeteenuste rakendamine

Jõeteabeteenustega toetatakse liikluse ja transpordi planeerimist ning juhtimist. Nad aitavad elektroonilist andmevahetust ja logistikat optimeerides kaasa veeteede, lüüside, sildade ja terminalide tõhusamale ning ohutumale kasutamisele. Veeteedeametitele on see liikluse juhtimisel ja ohtlike kaupade jälgimisel hindamatu tähtsusega ning ühtlasi väga kasulik ka äriettevõtetele. Jõeteabeteenused suurendavad konkurentsivõimet ja ohutust ning neid tuleb rakendada ja edasi arendada kooskõlas üleeuroopaliste võrgustikega.

Vahendid | Vastutajad |

Veeteede infrastruktuuri ja ümberlaadimiskeskuste täiustamise ning hoolduse Euroopa arengukava Euroopa koordinaator TEN-T rahastamine eelisprojektidele nr 18 ja 30 ning teistele ühist huvi pakkuvatele projektidele, sadamate ja terminalide arendamisele Jõeteabeteenuste direktiiv ja projektid (TEN-T MIP) ELi TTA- ja tugiprogrammid (7. raamprogramm, PHARE, ISPA, CARDS, INTERREG) Riiklikud rahastamiskavad infrastruktuuri täiustamiseks ja hoolduseks Infrastruktuuri maksustamise süsteem Veeteede läheduses asuvate tööstuspiirkondade arendamist/ümberkorraldamist tähtsustav ruumiline paneerimine Valdkondadevaheline dialoog planeerimise ja projekteerimise tasandil | EL/LR EK EL/LR EL/LR EL LR EL LR EK/LR |

IV ORGANISATSIOONILISE STRUKTUURI UUENDAMINE

Kavandatavas tegevusprogrammis nähakse ette mitmesugused meetmed, nagu õigusaktide ühtlustamine, strateegiline edendamine, eraldi toetus- ja kooskõlastusmeetmed. Tegevusprogrammiga loodud võimaluste täielikuks ammendamiseks tuleks seda rakendada ühtselt.

Praegust organisatsioonilist struktuuri iseloomustab siiski ressursside ja jõupingutuste killustumine erinevate tasandite vahel. Praegu seisab kapten silmitsi kooseksisteerivate eeskirjade kogumitega, mille on kehtestanud Euroopa või riigi seadusandja, Reini jõel navigeerimise keskkomisjon (CCNR) või Doonau komisjon[7]. Selle tulemuseks on üldine tõhususe ja poliitilise mõju puudumine.

Käesoleva raamistiku uuendamises on kokku lepitud. Protsessiga on juba algust tehtud[8]. Selleks et olla elujõuline, tuleb muudatuste tegemisel ühest küljest austada seniseid saavutusi ja teisest küljest anda lisaväärtust tõhususe, õiguspärasuse, poliitilise strateegia ja kulutasuvuse kaudu ning edendada õigusaktide ühtlustamist üleeuroopalises perspektiivis. Muudatustega tuleks arvesse võtta ka Reini, Doonau ja teiste veeteedega seonduvatest rahvusvahelistest kokkulepetest, millega liikmesriigid ja kolmandad riigid ühinenud on, tulenevaid olemasolevaid kohustusi. Praegu on erinevad võimalused arutlusel:

1. Koostöö edasine tugevdamine rahvusvaheliste jõekomisjonide ja Euroopa Komisjoni vahel, mida reguleeritakse vastastikuse mõistmise memorandumitega, säilitaks olemasoleva võrgustiku ja töömeetodid, kuid nõuaks nende organisatsioonide tegevuse paremat koordineerimist.

Sellist koostööd võib juba täheldada laevade tehnonõuete valdkonnas. Muid valdkondi uuritakse. Koostöö puhul säilib siiski siseveetranspordi killustatud õiguslik alus ja erinevad eeskirjade kogumid ühisturu eri geograafiliste piirkondade jaoks.

2. Euroopa Ühenduse liitumine Reini ja Doonau komisjonidega[9] tugevdaks ühenduse osalust, mis väljuks praegusest vaatleja staatusest. Kõnealuses küsimuses ei olnud siiski veel võimalik poliitilist kokkulepet saavutada. Liitumine väljendaks veelgi selgemini tõsiasja, et ühendusel on juba praegu paljudes valdkondades ainupädevus.

3. Üleeuroopalise valitsustevahelise siseveetranspordi organisatsiooni (või agentuuri) loomine, mis põhineks uuel rahvusvahelisel konventsioonil, kaasaks kõik siseveetranspordist huvitatud Euroopa riigid ja organisatsioonid ühe koordineeriva asutuse töösse.

Kuigi see suurendaks poliitilist tähelepanu siseveetranspordile ja tugevdaks selle strateegilist poliitilist profiili, ei aitaks see vältida vajadust ühtlustada eri eeskirju. Lisaks looks see uue institutsioonilise tasandi väljaspool olemasolevat õiguslikku raamistikku, mis võib võtta palju aega, sest vajalikud on kõigi asjaomaste osapoolte allkirjad ja ratifitseerimine.

4. Veel üheks võimaluseks oleks usaldada ühendusele Euroopa siseveetranspordi arengu strateegiline suunamine. Praeguste osaliste seas on ühendus ainus, kellel on õigus võtta vastu ühtne, kogu liidu territooriumi hõlmava eeskirjade kogum. Sellest lähtudes on tal võimalik arendada ühtse turu jaoks strateegilist ja kõikehõlmavat siseveetranspordipoliitikat. Aga ELi siseveetransporditurul on sidemed ka kolmandate riikidega (Šveits, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Moldaavia, Ukraina, Venemaa), kelle huve tuleb samuti arvesse võtta. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta asjaolu, et rahvusvahelised jõekomisjonid on aja jooksul kogunud olulisi teadmisi ja kogemusi, mida tuleks ära kasutada.

Kõigi sidusrühmadega peetavate edasiste arutelude põhjal ja arvestades tegevusprogrammi rakendamise edenemist, teeb komisjon ettepaneku siseveetranspordi organisatsioonilise struktuuri uuendamisprotsessi ergutamiseks.

V KOKKUVÕTE

Selleks et siseveetransport ammendaks oma võimalused täies ulatuses ja annaks oma panuse transpordipoliitika eesmärkide saavutamisse, tuleb täiustada mitmeid raamtingimusi.

Komisjon esitab käesolevas teatises integreeritud tegevusprogrammi, kus keskendutakse viiele siseveetranspordisektori edasiseks arenguks olulisele strateegilisele valdkonnale. Need peamised valdkonnad võetakse kokku organisatsioonilise struktuuri uuendamise kaalutlustes. Kõnealune uuendamine on vajalik programmi elluviimisel.

Programmis nimetatud tegevusi ja meetmeid tuleb pärast nõukogus ja parlamendis toimunud arutelu edasi arendada. Sellele tuginedes esitab komisjon vajaduse korral õigusakti ettepanekud ja rakendab poliitilisi meetmeid. Igale kõnealusele ettepanekule eelneb põhjalik mõju hindamine. Kava rakendatakse ajavahemikus 2006–2013.

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on programm adresseeritud kõigile siseveetranspordi eest vastutavatele tasanditele, tööstusharule endale, sealhulgas tööturu osapooltele, infrastruktuuri võrgustike eest vastutavatele liimesriikidele, Euroopa Komisjonile ja teistele institutsioonidele. Koostöös kõigi osalistega jälgib komisjon regulaarselt tegevusprogrammide rakendamise edenemist.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat teatist kinnitama ja tegevusprogrammi toetama.

A. ÕIGUSAKTID

Ühtlustamine: |

laevade tehnonõuded | kestab |

ühendveoüksused (ILU) | 2006 |

kaupade siseveetranspordi statistilised andmed | 2007 |

Riigiabi suunised siseveetranspordi abikavade ja võimalik, et ka vähese tähtsusega abi eeskirjade kohta | 2007 |

Ühtlustamine: |

ohtlike kaupade transport | 2007 |

mootori heitgaasid | 2007 |

Siseveetranspordi seisundi ja normatiivse raamistiku tugevdamine | 2008 |

Ühtlustamine: |

laevajuhtide sertifikaadid | 2008 |

ühendveovastutus | 2008 |

tööjõu komplekteerimise nõuded | 2009 |

jäätmete kõrvaldamine | 2009 |

haridus- ja koolitusstandardid | 2009 |

ühendvedude dokumentatsioon | 2010 |

infrastruktuuri maksustamine | 2013 |

kütuse kvaliteet |

B. POLIITIKAVAHENDID

TEN-i siseveeteede koordinaator | 2006 |

Rahastamise käsiraamat siseveetranspordiettevõtetele | 2006/7 |

Euroopa ja liikmesriikide vanades ja uutes õigusaktides leiduvate takistuste sõelumine | 2006/7 |

Haldustoimingute koondamine ühte kohta ja siseveetranspordi teabekeskused | 2006/7 |

Sektorisisene sotsiaalne dialoog | 2006/7 |

Siseveetranspordi turu seire | 2008 |

Veeteede infrastruktuuri ja ümberlaadimiskeskuste täiustamise ning hoolduse Euroopa arengukava | 2009 |

Töölevärbamise kampaaniad |

Veeteede läheduses asuvate tööstuspiirkondade arendamist/ümberkorraldamist tähtsustav ruumiline planeerimine |

Valdkondadevaheline dialoog planeerimise ja projekteerimise tasandil |

C. TOETUSVAHENDID

Euroopa siseveetranspordi reservfond | 2007/8 |

Riiklikud tugiprogrammid |

Ühelt veoliigilt teisele ülemineku soodustamine, investeeringute soodustamine |

Tõhusad, keskkonnasõbralikud ja ohutud tehnoloogiad |

Edendus- ja arendusorganisatsioonid |

Infrastruktuuri täiustamine ja hooldus |

Euroopa TTA- ja tugiprogrammid |

Teenused: Marco Polo, CIP, INTERREG jne |

Laevastik: TTA-programmid (7. raamprogramm) jne |

Töökohad ja oskused: SOCRATES, LEONARDO DA VINCI jne |

Infrastruktuur TEN-T eelisprojektid 18 ja 30 RIS (TEN-T MIP) PHARE, ISPA, CARDS, INTERREG jne | 2013 |

2. LISA

Siseveetranspordi ettevõtted

2002 |

Riik | Ettevõtete arv | Käive miljonites eurodes | Töötajate arv |

1 | Belgia* | 235 | 163,1 | 735 |

2 | Tšehhi Vabariik |

3 | Saksamaa | 1257 | 1690,7 | 11223 |

4 | Prantsusmaa | 1176 | 476,7 |

5 | Itaalia | 711 | 211,9 | 2959 |

6 | Luksemburg | 103 | 42,7 | 1212 |

7 | Ungari | 105 | 66,1 | 1920 |

8 | Madalmaad | 3510 | 1374 | 9207 |

9 | Austria | 59 | 83 | 330 |

10 | Polaa |

11 | Portugal | 26 | 23,4 | 838 |

12 | Sloveenia | 20 | 0,4 | 26 |

13 | Slovakkia |

14 | Soome | 85 | 21,6 | 252 |

15 | Rootsi | 393 | 69,5 | 1021 |

16 | Ühendkuningriik | 217 | 165,5 | 1921 |

EL-25 | 7662 | 4225,5 | 30909 |

17 | Bulgaaria | 12 |

18 | Rumeenia | 102 | 77,8 | 4123 |

*2001 |

Allikas: Eurostat (tegevusala vastavalt NACE Rev. 1 liigitusele) |

[1] Forum Binnenschifffahrt und Logistik, Handlungskonzept, Berliin, jaanuar 2005.

[2] KOM(2002) 54.

[3] Najaadid (ing. k. naiades ) olid Kreeka mütoloogias veenümfid. Nad elutsesid jõgedes, ojades, allikates, järvedes ja soodes.

[4] Uurimus „Prospects of Inland Navigation within the Enlarged Europe“ (PINE), september 2004; sidusrühmade seminar 25. veebruaril 2005, avalik arutelu 15. juulist kuni 31. augustini 2005, sidusrühmade ja liikmesriikide vahelised nõupidamised septembris 2005.

[5] Vt direktiiv 2003/30/EÜ.

[6] Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 884/2004/EÜ.

[7] Reini jõel navigeerimise keskkomisjon põhineb muudetud 1968. aasta Mannheimi konventsioonil. Komisjoni liikmed on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Šveits. Doonau komisjon põhineb 1948. aasta Belgradi konventsioonil. Komisjoni liikmed on Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Moldaavia, Ukraina ja Venemaa.

[8] Vt komisjoni 1. augusti 2003. aasta soovitus nõukogule eesmärgiga lubada komisjonil alustada ja läbi viia läbirääkimisi seoses Euroopa Ühenduse Reini jõel navigeerimise keskkomisjoni ja Doonau komisjoni liikmestaatuse tingimuste ja ettevalmistustega, SEK(2003) 897; „EFIN grupi“ aruanne: Euroopa siseveetranspordi uus institutsiooniline raamistik, oktoober 2004.

[9] Komisjoni ettepanek 2003. aastal (vt joonealune märkus 8).

Siseveetranspordi osakaal riikide kaupa (tonnkilomeetrites)

44,2

14,3

2,3

7,5

5,8

4,9

0,8

0,8

2,8

6

0,9

12,8

0,1

0,1

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

BE

CZ

DE

FR

IT

LU

HU

NL

AT

PL

SK

FI

UK

EL 25

[%]

Tulemuslikkus tonnkilomeetrites

8,5

7,3

0,1

0,4

1,1

0,7

0,1

1,7

1,9

0,2

0,4

38

63,7

0,01

0,1

1

10

100

BE

CZ

DE

FR

IT

LU

HU

NL

AT

PL

SK

FI

UK

[1000 miljonit tonnkilomeetrit]

2000

2001

2002

2003

2004

Siseveeteed

1

2

3

4

5

6

7

8

BE

CZ

DE

FR

IT

LU

HU

NL

AT

PL

PT

SK

FI

SE

UK

BG

RO

kasutatav pikkus [1000 km]