52004PC0630

Brüssel 29.9.2004

KOM(2004) 630 lõplik

2004/0223 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Stabiliseerimisvahendi vajadust ühenduse uues välisabivahendite süsteemis põhjendatakse käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni teatises.

Ettepanek põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 308 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklil 203. EURATOMi asutamislepingul põhinev õiguslik alus on vajalik, et hõlmata ettepaneku tuumaohutuse aspektid. Kriisile reageerimise tsiviilaspektid kuuluksid tavaliselt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 179 ja 181a reguleerimisalasse. Kuigi just rahuvalve rahastamisega seotud sätted toetavad artiklite 179 ja 181a eesmärke, on nende õiguslikuks aluseks siiski asutamislepingu artikkel 308. Lisaks sellele ei ole artiklid 179 ja 181a õiguslikult kooskõlas EURATOMi asutamislepingu artikliga 203.

I jaotis – Eesmärgid

ARTIKKEL 1 ÜLDEESMÄRGID JA REGULEERIMISALA

Artiklis 1 määratakse kindlaks määruse üldeesmärgid ja selle geograafiline ulatus. Määrust kohaldatakse kõigi kolmandate riikide ja territooriumide suhtes.

Artikkel 2 Eesmärk

Määrusega nähakse ette rahaline, majanduslik ja tehniline abi kolme eri küsimusega tegelemiseks:

a) tõhus ja ühtne reageerimine kriisidele ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi ohustamisele üldeesmärgiga aidata kehtestada või taaskehtestada tingimused, mis on vajalikud ühenduse arengu- ja majanduskoostöö poliitika, naabruspoliitika ja ühinemiseelse strateegia tõhusa rakendamise võimaldamiseks.

Määruse asjakohased sätted on välja töötatud kiirreageerimise korra, Aafrika rahutagamisvahendi, jalaväemiinide vastast tegevust käsitleva määruse ning Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse rakendamise kogemust, samuti olemasolevate nn geograafiliste rahastamisvahendite alusel kriisile reageerimise suuri kogemusi ning rahvusvahelisi parimaid tavasid silmas pidades. See artikkel loob otsesideme kriisiabi andmise ning ühenduse arengu- ja majanduskoostöö ja inimõiguste poliitika elluviimise vahel. Välja arvatud rahutagamisoperatsioonide teatavad elemendid, vastab suur osa abist arenguabikomitee tingimustele.

Määruses tunnustatakse, et teatavad kriisile reageerimise puhul olulised meetmed, nagu jalaväemiinide vastase tegevuse probleemide käsitlemine, mis on vältimatud tõhusate arengutingimuste tagamiseks, võib võtta strateegiliste programmide kaudu või kriisile reageerimisel.

Käesoleva määruse alusel ei või anda humanitaarabi (vaata artiklit 13). Ühenduse humanitaarabi antakse jätkuvalt üksnes määruse (EÜ) nr 1257/96 sätete alusel. Määruse kohaselt peab komisjon tagama ühenduse humanitaarabi ning stabiliseerimisvahendi alusel hädaolukorra puhul antava abi vastastikuse täiendavuse;

b) abi ELi ja kolmandate riikide vahelise koostöö edendamiseks seoses kodanike julgeolekut mõjutavate globaalsete ja piirkondlike piiriüleste väljakutsetega.

Määruse eesmärk on tagada, et ühendus suudaks vastu võtta mitmeid olulisi väljakutseid ühenduse ja partnerriigi ühistes huvides. Määruses keskendutakse jõupingutustele organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude õigusriigile ohtlike piiriüleste tegevuste vastasel võitlusel, strateegilise infrastruktuuri kaitsmisele ja rahvatervise puhul suurtele ootamatutele ohtudele. Stabiliseerimisvahendi alusel võetud meetmed on vastastikku täiendavad meetmetega, mis on võetud kolme poliitikast juhinduva vahendi alusel tavatingimustes. Käesoleva vahendi pakutav lisandväärtus on võimalus kiireks ja kooskõlastatud globaalseks tegevuseks, käsitledes näiteks terrorismi rahastamise, rahapesu või maksupettuste probleeme, ning suutlikkust edendada ühendusele eriti olulisi küsimusi ja lahendada küsimusi, mille prioriteediks seadmist võivad partnerriigid pidada keeruliseks kolme uut ühenduse poliitikavahendit reguleeriva poliitilise raamistiku kontekstis;

c) abi elanikkonna kaitsmisel kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest ja võitlus massihävitusrelvade leviku vastu.

Määruse sätted selles küsimuses tuginevad ühenduse väljakujunenud tavadele tuumaohutuse valdkonnas ning võimaldavad ühendusel toetada programme, mis käsitlevad uusi julgeoleku väljakutseid, mis tulenevad massihävitusrelvade ja nende kandevahenditega seotud materjalide, seadmete või tehnoloogia võimalikust väärkasutusest. See aitaks muuhulgas tagada, et ühendus suudab täita oma kohustusi, mis tulenevad G8 globaalsest partnerlusest massihävitusrelvade ja seotud materjalide leviku vastases võitluses. Sellega seonduv abi käsitleb küsimusi, millega saab tegeleda tsiviilvaldkonnas ja millel ei ole sõjalist ega kaitsepoliitilist tähendust. Sellised meetmed võivad olla näiteks toetava infrastruktuuri loomine tuuma/keemiarelvade hävitamise tehaste ümber: (juurdepääsuteed või raudteed, elektri-, vee- ja gaasivarustus, ent mitte tegelik relvade kahjutustamine); keskkonnaseire ja üldsuse teavitamise toetamine; kahjutustamisest tulenevate mürgiste jääkide käitlemine; endiste keemiarelvatehaste muutmine tsiviilrajatisteks; tsiviilümberõpe; kahese kasutusega materjalide tõhusa ekspordikontrolli väljatöötamise toetamine ning massihävitusrelvadega seotud materjalide salakaubaveo ärahoidmiseks eripiirivalvemeetmete toetamine.

Tuumaohutuse hõlmamine käesoleva määrusega (mitte aga geograafiliste poliitikast juhinduvate vahenditega) on vajalik, kuna sellist toetust võidakse vajada mitmes piirkonnas (nt endise Nõukogude Liidu riigid hõlmatakse nüüd nii Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendiga (Venemaast Kaukaasiani) ning arengukoostöö- ja majanduskoostöövahendiga (Kesk-Aasia)). Samuti on oluline tagada täielik kooskõla tööde vahel, mis tuleb teha seoses tuumaohutusega ning seoses tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja nende julgeoleku mõjudega; seda saab kõige paremini teha ühe vahendi raames. Lisaks tingivad õiguslikud piirangud, mis tulenevad vajadusest kasutada seoses tuumaohutusega õigusliku alusena EURATOMi asutamislepingu artiklit 203, ning selle artikli vastuolu EÜ asutamislepingu artiklitega 179 ja 181a vajaduse koondada kõik sellised toimingud ühe vahendi alla, kasutades õigusliku alusena EURATOMi asutamislepingu artiklit 203 ja EÜ asutamislepingu artiklit 308.

d) stabiliseerimisvahend on aluseks ka rahvusvaheliste meetmete edendamisel toetamaks määruse üldeesmärke, sealhulgas teadusuuringuid ja tsiviilekspertide koolitust, et saata neid ELi kriisiohjamismissioonidele.

Artikli 2 sätted käsitlevad peamiselt ühenduse pädevuse kodifitseerimist ja konsolideerimist, mis olemasolevates geograafilistes ja valdkondlikes ühenduse rahastamisvahendites on sätestatud ad hoc ja kooskõlastamatult. Need tuginevad Cotonou lepingus esmakordselt esitatud lähenemisviisile, mis on tõhus ja ühtne raamistik, mille kaudu EÜ saab tegeleda mitte üksnes arenguga, vaid ka julgeoleku ja rahu tagamisega ning rahuoperatsioonidega koos partnerriikidega.

Artikkel 3Muud algatused

Selle artikli eesmärk on tagada paindlikkus, et ühendus saaks aegsasti reageerida tulevastele globaalsetele väljakutsetele stabiilsuse ja julgeoleku osas, mida praegu ei ole võimalik ette näha. Käesoleva määruse alusel võib anda abi, kui see vastab nõukogu kindlaksmääratud poliitikale või Euroopa Ühenduse võetud kohustusele. Enne mis tahes vahendite sidumist selliste algatustega peab komisjon võtma vastu poliitilise raamistiku, mis esitatakse kõigepealt korralduskomiteele (vaata artiklit 9).

II jaotis – Vahendite kavandamine ja eraldamine

ARTIKKEL 4 MEETMED JA PROGRAMMID

Selles artiklis kirjeldatakse kolme mehhanismi, mille kaudu vahendi alusel abi antakse. Eriabimeetmed ja vaheprogrammid on ette nähtud kriisiolukordadele reageerimiseks. Mitmeaastaste programmide puhul tegeletakse pikaajaliste küsimustega stabiilsete koostöötingimuste kontekstis.

Artiklis on sätted, mille eesmärk on tagada vastastikune täiendavus stabiliseerimisvahendi alusel antava abi ja kolme poliitikast juhinduva vahendi alusel antava abi vahel. Seega stabiliseerimisvahendist rahastatavad mitmeaastased programmid võivad põhineda riiklikel või piirkondlikel strateegiatel, mis on vastu võetud seoses integreeritud ühinemiseelse vahendi, arengukoostöö- ja majanduskoostöövahendi ja Euroopa naabrusvahendiga. Sellega luuakse ühtne strateegiline programm, mis seob põhilist poliitikavahendit ja stabiliseerimisvahendi lisandväärtuslikke elemente. Komisjon võib käesoleva vahendi alusel siiski vastu võtta ka piirkondlikke ja temaatilisi eristrateegiaid. Selle eesmärk on hõlmata koostöövaldkonnad, millega ei saa piisavalt tegeleda muude väliste rahastamisvahendite alusel vastu võetud strateegiate raamistikus (kas küsimuse laadi või geograafilise ulatuse tõttu). Sellised strateegiad võetakse vastu pärast korralduskomiteega konsulteerimist.

See artikkel sisaldab ka sätteid, millega tagatakse ühenduse meetmete ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika alusel nõukogu poolt vastuvõetud meetmete parem integreerimine. See on eriti oluline ELi tsiviil-kriisiohjamisoperatsioonide tõhususe ja mõju puhul, sest sageli kaasnevad operatsioonidega nii ühise välis- ja julgeolekupoliitika kui ühenduse vastutusalasse kuuluvad aspektid. Neid sätteid täiendatakse artiklites 5 (vt allpool), 10 (otsuste tegemine) ja 19 (osalemis- ja päritolureeglid).

Artikkel 5Eriabimeetmete ja vaheprogrammidega seotud erisätted

Selles artiklis sätestatakse eriabimeetmete ja vaheprogrammidega seotud täiendavad erisätted. Eriabimeetmed on kavandatud ELi kiirreageerimise korra kehtivate sätete alusel ja neil on kolm olulist uuendust, mille eesmärk on parandada seoseid kogu ELi reageerimise ning järelmeetmete kvaliteedi ja kooskõla vahel. Esiteks on karmistatud nõukogu teavitamist käsitlevaid sätteid, tagades pideva dialoogi nõukoguga enne meetmete vastuvõtmist. Seda dialoogi toetab teabevahetussüsteemi loomine, millele on eeskujuks olemasoleva humanitaarabi määrusega loodud edukas pretsedent. Teiseks tekitab eriabimeetmete vastuvõtmine uue kohustuse esitada üheksa kuu jooksul aruanne, mis sisaldab strateegilist ülevaadet ühenduse kavandatavast reageerimisest kõigi tema vahenditega. Selle aruandega paigutatakse ühenduse reageerimine üldisesse rahvusvahelisse konteksti ning määratakse kindlaks meetmed, mis tagavad kooskõla EÜ ja ÜVJP vahel. Kolmandaks võib eriabimeetmete vastuvõtmine käivitada nüüd "vahereageerimisprogrammi" vastuvõtmise, mis põhineb eriabimeetmetel ja aitab kaasa abi andmise tavapäraste tingimuste juurde tagasipöördumisele. Vahereageerimisprogramm esitatakse nõuandekomiteele ning peaks tagama tõhusa seose stabiliseerimisvahendi ning peamiste poliitikast juhinduvate vahendite alusel vatsuvõetud meetmete vahel.

Artikkel 6 Rahutagamisoperatsioonide suhtes kohaldatavad erisätted

See artikkel sisaldab meetmeid, mis tunnustavad rahutagamisoperatsioonide erilist poliitilist tundlikkust ning vajadust tagada otsuste vastuvõtmine kooskõlas nõukogus väljatöötatud poliitiliste suundadega. Lisaks sellele, edendamaks tihedaid seoseid ühenduse rahutagamisoperatsioonide ning militaar- ja tsiviiljõudude vahel, mida saab mobiliseerida Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel, kehtestatakse selle artikliga nõue, et komisjon juhiks nõukogu tähelepanu mis tahes täiendavatele meetmetele, mille vastuvõtmist ta peab vajalikuks ÜVJP alusel.

Nii nagu Aafrika rahutagamisvahendi alusel, on vaja ÜRO üldist heakskiitu enne selliste operatsioonide alustamist, operatsioonid põhineksid piirkondliku organisatsiooni ja operatsiooni toimumisriigi kokkuleppel ning ELi sõjalise tegevuse otserahastamine ei ole lubatud (vaata artikli 13 lõiget 2).

Kolmandate osapoolte sõjaliste operatsioonide rahastamine toob kaasa kohustuse tagada vägede juhtimise sõltumatu jälgimine. Selle artikli alusel peab komisjon kehtestama asjakohase järelevalvemenetluse.

Artikkel 7Mitmeaastased programmid

Selles artiklis sätestatakse käesolevale vahendile omaste strateegiadokumentide põhinõuded (vaata artiklit 4).

Artikkel 8Programmdokumentide vastuvõtmine

Strateegiadokumendid esitatakse enne vastuvõtmist korralduskomiteele arvamuse esitamiseks. Vaheprogrammid tuleb esitada nõuandekomiteele.

III jaotis - Rakendamine

III JAOTISES KÄSITLETAKSE MITMEID MENETLUSKÜSIMUSI, MIDA TULEB KÄSITLEDA VASTAVALT FINANTSMÄÄRUSE TINGIMUSTELE. EUROOPA NAABRUSVAHENDI, ARENGUKOOSTÖÖ- JA MAJANDUSKOOSTÖÖVAHENDI JA KÄESOLEVA MÄÄRUSE III JAOTISE SÄTTED ON ÜLDISELT ÜHTLUSTATUD. TEKSTIDE ERINEVUSED KAJASTAVAD NENDE VÄLISABIVAHENDITE ERIJOONI.

Artikkel 10Rahastamisotsused

Artiklis 10 sätestatakse, et komisjoni rahastamisotsused, välja arvatud erimeetmeid ja vaheprogramme käsitlevad otsused, on riiklikud ja piirkondlikud tegevusprogrammid, mis võetakse vastu igal aastal. See on kooskõlas ühenduse kõige hilisematesse määrustesse inkorporeeritud uute põhimõtetega. Komiteemenetlust ei ole vaja tegevusprogrammide puhul, mis tulenevad komisjoni otsustest, mis on tehtud mitmeaastaste programmdokumentide (nt strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid partnerriikidele ja -piirkondadele ning temaatilised strateegiadokumendid) põhjal, mille liikmesriigid on korralduskomitees juba heaks kiitnud. Komisjon peab saatma liikmesriikidele asjakohased programmid kuu jooksul pärast otsuse tegemist. Komisjon võib kasutada oma eesõigust teha vajadusel tegevusprogrammidesse muudatusi. Vastupidiselt tavapraktikale lubatakse artiklis 10 tegevusprogrammidega hõlmamata meetmed võtta vastu samal viisil kui tegevusprogrammid. See võib osutuda vajalikuks, kui komisjon soovib rahastamist kiiresti ellu viia, kuid tegevusprogrammi ei ole veel täielikult lõpetatud.

Artikkel 11Erimeetmete vastuvõtmine, mida ei ole ette nähtud strateegiadokumentides ega mitmeaastastes näidisprogrammides

See artikkel kajastab arengukoostöö- ja majanduskoostöövahendi samalaadseid sätteid ning selle eesmärk on lubada teatavat paindlikkust, et vastata kriisiga mitteseotud ettenägematutele vajadustele pikaajalise abi puhul, mida antakse stabiliseerimisvahendi alusel (eelkõige tuumaohutus ning globaalsed ja piirkondlikud piiriülesed väljakutsed). Artikli 11 alusel võib ettenägematute olukordade puhul võtta vastu meetmeid, mida ei ole ette nähtud strateegiadokumentides ega mitmeaastastes näidisprogrammides. Komisjoni otsused, mis hõlmavad suuremaid summasid kui 15 miljonit eurot ja mis ei kuulu liikmesriikide heakskiidetud mitmeaastaste programmide reguleerimisalasse, tuleb teha komiteemenetluse teel. Erimeetmed, mida ei ole ette nähtud strateegiadokumentides ega mitmeaastastes näidisprogrammides, võtab seega vastu komisjon otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud korras, st pärast arvamuse saamist nõuandekomiteelt, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja. Komitee peab avaldama oma arvamuse erimeetmete kohta ning komisjon peab võtma seda võimalikult suurel määral arvesse ning teavitama komiteed sellest, kuidas arvamust on arvesse võetud. Komisjon võib erimeetmeid samas korras kohandada. Komitee arvamust ei ole siiski vaja küsida väiksemateks kohandusteks artikli 11 lõike 4 tähenduses.

Artikkel 12Abikõlblikkus

Artiklis 12 määratakse kindlaks, millised asutused, organisatsioonid ja institutsioonid on määruse alusel abikõlblikud. Praeguste tavade kohaselt on see ring väga lai. Seoses abikõlblikkusega ühenduse toetuste puhul tuleb artiklit 12 lugeda koos artikliga 19, milles sätestatakse hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osalemise eeskirjad.

Artiklid 13 ja 14Meetmete liigid ja toetusmeetmed

Üritamata anda täielikku loetelu on kehtivate tavade põhjal artiklis 13 esitatud meetmete liigid, mida määruse alusel saab rahastada.

Artikli 14 alusel lubatakse määrust kasutada selle rakendamiseks vajalike kõigi toetusmeetmete rahastamiseks.

Artiklid 15 ja 16 Kaasrahastamine ja halduskord

Vastavalt kehtivatele tavadele ja rahastajate soovile näha koostöömeetmete suuremat kooskõlastust, kinnitatakse artiklis 15, et meetmete puhul võib kasutada paralleelset või ühist kaasrahastamist. Sel juhul võib komisjon artikli 3 alusel saada ja hallata liikmesriikide (ning eelkõige avalik-õiguslike või riigi osalusega asutuste) ning mis tahes muude kolmandate doonorriikide või rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide vahendeid. See säte võimaldab komisjonil tegutseda võrdses olukorras teiste rahastajatega.

Artiklis 16 on sätestatud, et määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise haldamisel võib komisjon valida järgmiste viiside vahel:

- otsene tsentraliseeritud haldamine või kaudne tsentraliseeritud haldamine ühenduse talituste või ühenduse asutatud asutuste poolt (lõige 2) või

- kaudne tsentraliseeritud haldamine liikmesriikide asutuste poolt (lõige 3) kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c alapunktiga i, kus lubatakse sellist võimalust, kui see on ette nähtud põhiõigusaktis.

Artikkel 17 Eelarvelised kulukohustused

Artiklis 17 sätestatakse, et eelarvelised kulukohustused tuleb teha komisjoni otsustega, mis käsitlevad: asjakohaseid tegevusprogramme; erimeetmeid, mida ei ole ette nähtud strateegiadokumentides ega mitmeaastastes näidisprogrammides; ja toetusmeetmeid. Artikli alusel võib eelarvelisi kulukohustusi jaotada mitme aasta peale aastamaksetena. Finantsmääruse artikliga 76 lubatakse seda juhul, kui see on sätestatud põhiõigusaktis.

Artikkel 18Ühenduse finantshuvide kaitse

Artiklis 18 sätestatakse ühenduse finantshuvide kaitseks kavandatavad meetmed. Eelkõige võimaldab see ühendusel teha vajalikku kontrolli rakendamise kohta.

Artikkel 19Hanke- ja toetuslepingute sõlmimise konkursil osalemine ning päritolureeglid

Artiklis 19 sätestatakse määruse rakendamisega seotud hanke- ja toetuslepingute sõlmimise konkursil osalemise tingimused. Praegu on sätted kooskõlas ühenduse välisabile juurdepääsu käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõuga,[1] mille eesmärk on muuta määruseid, mis on ühenduse peamiste abivahendite õiguslikuks aluseks, et tekitada rohkem mitteseotud abi. Kui kolmas riik avab oma hanke- ja toetuslepingute sõlmimise konkursi Euroopa Ühenduse liikmesriikidele, võib komisjon artikli 19 lõike 2 kohaselt otsustada lubada selle riigil võtta osa ühenduse hanke- ja toetuslepingute sõlmimise konkursist. Artiklit 19 võib muuta, pidades silmas nõukogu ja parlamendi järeldusi määruse läbivaatamisel.

Võttes arvesse vahendi erilist laadi ning väljakutseid, mida ta käsitleb, samuti rõhku, mis pannakse piiriülestele väljakutsetele, lubatakse selle artikliga komisjonil laiendada abikõlblikkust riikidele, millel on asjaomase partnerriigiga tavapärased majanduslikud, kaubanduslikud või geograafilised sidemed. See säte on koostatud MEDA määruse kehtivate sätete põhjal.

Lisaks sellele saab abikõlblikkust laiendada veelgi kriisiolukordades, mille puhul tuleb vastu võtta eriabimeetmed või vaheprogrammid. Sellistel juhtudel on paindlik abikõlblikkusmenetlus hädavajalik ning varem on päritolureeglid ja piiravad abikõlblikkuse eeskirjad takistanud tõhusat koostööd muude rahvusvaheliste osalejatega ning vähendanud ühenduse tegevuse kiirust ja tõhusust.

Artiklid 20, 21 ja 22Euroopa Investeerimispangale või muudele finantsvahendajatele kättesaadav eelfinantseerimine, toetused ja vahendid

Artiklites 20, 21 ja 22 täpsustatakse teatavad tehnilised küsimused seoses artiklis 13 sätestatud meetmete rakendamisega. Eelkõige:

Artiklis 20 sätestatakse, et intressid eelfinantseerimiselt tuleb teha abisaajatele kättesaadavaks. Finantsmäärusega lubatakse seda, kui see on ette nähtud põhiõigusaktis.

Artiklis 21 osutatakse, et füüsilised isikud võivad saada toetusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1605/2002 artikliga 114, mis lubab seda võimalust, kui see on ette nähtud õigusliku alusega.

Artiklis 22 sätestatakse, milliseid sätteid peab komisjon vastu võtma iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui ta otsustab muuta vahendid Euroopa Investeerimispangale või muudele finantsvahendajatele kättesaadavaks.

Artikkel 23Hindamine

Artikliga 23 nõutakse, et komisjon viiks korrapäraselt läbi hindamisi selle kohta, mida on saavutatud geograafiliste ja temaatiliste tegevussuundade ja programmidega ning valdkondlike tegevussuundadega ning kui tõhusad programmid on olnud.

IV jaotis - Lõppsätted

IV JAOTIS SISALDAB TAVAPÄRASEID SÄTTEID SEOSES IGA-AASTASTE ARUANNETEGA EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE MÄÄRUSE RAKENDAMISE KOHTA (ARTIKKEL 24), KOMITEEMENETLUSEGA (ARTIKKEL 25), MÄÄRUSE LÄBIVAATAMISEGA (26), KEHTIVATE MÄÄRUSTE KEHTETUKS TUNNISTAMISEGA (ARTIKKEL 27) NING JÕUSTUMISE KUUPÄEVAGA (ARTIKKEL 28). MÄÄRUST KOHALDATAKSE ALATES 1. JAANUARIST 2007.

Määruses on sätestatud nii nõuandekomiteede kui korralduskomiteede kasutamine kooskõlas arengukoostöö ja majanduskoostöö määruse lähenemisviisiga. Korralduskomiteedele esitatakse pikaajalist abi reguleerivad strateegiadokumendid. Nõuandekomiteedega konsulteeritakse, kui on vaja teatavat paindlikkust programmi kavandamisel ja rakendamisel.

2004/0223 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

votes arvesse Eruoopa Parlamendi arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks et muuta ühenduse välisabi tõhusamaks, on kavandatud uus raamistik abi kavandamiseks ja andmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr … kehtestatakse ühinemiseelne vahend, mis hõlmab ühenduse abi kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele.[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr … kehtestatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend.[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr … eesmärk on arengukoostöö ja majanduskoostöö kolmandate riikidega.[6] Käesolev määrus on täiendav vahend, mille eesmärk on tegeleda kriisiolukordadega ning teatavate globaalsete pikaajaliste väljakutsetega rahu, stabiilsuse ning tsiviilelanike julgeoleku ja ohutuse suhtes.

(2) Ühendus on peamine kolmandatele riikidele majandus-, finants-, tehnilise, humanitaar- ja makromajandusliku abi andja. Inimarenguks stabiilsete tingimuste soodustamine ning inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste edendamine jääb üheks peamiseks eesmärgiks kõigi ühenduse välisabivahendite puhul.

(3) ÜRO aastatuhande deklaratsioonis määratletakse vägivaldsete konfliktide puudumine kui keskne eeltingimus inimarenguks; ÜRO peaassamblee 2003. aasta juuli resolutsioonis 57/337 märgitakse, et rahu ja areng on teineteist vastastikku tugevdavad ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine on põhielement relvastatud konfliktide ärahoidmisel; seega julgeolek ja stabiilsus ning vägivaldsete konfliktide ärahoidmine on üliolulised arenguks ja vaesuse vähendamiseks ning meetmed nende küsimustega tegelemiseks aitavad kaasa aastatuhande arengueesmärkide ning ühenduse, liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute eesmärkide saavutamisele.

(4) Euroopa Ülemkogu on pannud Euroopa Liidule kohustuse saada tõhustada jõupingutusi kriisi ohjamisel ja vägivaldsete konfliktide ärahoidmisel. ELi vägivaldsete konfliktide ärahoidmise programmis rõhutatakse "poliitilist kohustust seada konfliktide ärahoidmine ELi välissuhete üheks peamiseks eesmärgiks". Ühenduse rahastamisvahendid peavad andma olulise panuse selle eesmärgi saavutamisse ning Euroopa Liidu kui globaalse tegutseja arengusse.

(5) ÜRO rahuoperatsioonide arutlusringi aruandes kutsuti piirkondlikke ja allpiirkondlikke organisatsioone üles arendama rahuvalvesuutlikkust. Vastuseks avaldasid komisjon ja nõukogu 17. novembril 2003 teatise Aafrika rahutagamisvahendi loomis kohta. Selle vahendiga saadud kogemused võivad olla kasulikud teistele piirkondlikele ja allpiirkondlikele organisatsioonidele kooskõlas rõhuasetusega tõhusale mitmepoolsusele, mis on sätestatud Euroopa julgeolekustrateegias.

(6) Euroopa Liit aitab kaasa rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega.

(7) Cotonou partnerluslepinguga nähakse ette ühtne raamistik nii julgeolekuks kui arenguks ning stabiliseerimisvahend peaks tuginema sellele lähenemisviisile.

(8) Jalaväemiinide, väike- ja kergrelvadega seotud probleemide käsitlemise programmid mõjutavad arengut ning inimeste julgeolekut ja poliitilist stabiilsust. 1. märtsil 1999 jõustunud maamiinide keelustamise lepingu läbivaatamise konverentsil 2004. aastal võeti vastu tegevuskava, mis kajastab uuesti kohustust lõpetada jalaväemiinide põhjustatud kannatused.

(9) Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel,[7] nähakse ette kodanikukaitse ekspertide saatmine kolmandatesse riikidesse, et reageerida loodusõnnetustele või inimese põhjustatud katastroofidele. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele Euroopa Liidu kodanikukaitsealase suutlikkuse tugevdamise kohta[8] määratakse kindlaks selliste meetmete toetuseks kiire vahendite mobiliseerimine.

(10) Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta nõudis terrorismivastaste eesmärkide integreerimist välisabiprogrammidesse. Lisaks sellele nõutakse ülemkogu poolt 27. märtsil 2000 vastu võetud ELi aastatuhande strateegias organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja kontrolli kohta tihedamat koostööd kolmandate riikidega.

(11) Eelkõige on vaja, et Euroopa Liit oleks võimeline võtma meetmeid, mis võimaldavad toetada tuumaohutuse ja julgeoleku edendamist kolmandates riikides, võidelda massihävitusrelvade leviku vastu ning tegeleda muude ohutust ja julgeolekut mõjutavate tehnoloogiliste ohtudega ning rahvatervist mõjutavate ettenägematute piiriülese mõjuga tõsiste ohtudega. Euroopa 12. detsembri 2003. aasta ülemkogu võttis vastu ELi strateegia massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta.

(12) Tuleb rahastada kaasnevaid meetmeid käesoleva määruse eesmärkide toetamiseks, sealhulgas koolitust, teadusuuringuid ja toetust rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks.

(13) Selleks et täita ühenduse võetud rahvusvahelisi kohustusi ja aidata täiel määral kaasa Euroopa Liidu välispoliitikale, peab ühendus tagama, et tema välisabivahendid on täielikult kohandatud nendele eesmärkidele.

(14) Kogemused on näidanud, et kriisijärgne stabiliseerimine nõuab rahvusvahelise üldsuse püsivat ja paindlikku kaasamist ning et eritähelepanu vajavad esimesed kriisijärgsed aastad, mille jooksul mitmed riigid satuvad uuesti kriisiolukorda. Lisaks sellele ei pruugi kriisiolukorras partnerriikidel olla institutsioonilist suutlikkust või valitsust, mida rahvusvaheliselt täielikult poliitiliselt tunnustatakse, mis võimaldaks neil täielikult osaleda abiprioriteetide kindlaksmääramisel.

(15) Abiprogrammide rakendamine kriisi ja poliitilise ebastabiilsuse ajal nõuab erimeetmeid, et tagada otsustusprotsessi ja vahendite eraldamise paindlikkus, samuti tugevdatud meetmeid, et tagada kooskõla kahepoolse abi ja rahastajate vahendite ühendamise mehhanismide vahel, sealhulgas avaliku võimu delegeerimist kaudse tsentraliseeritud haldamise kaudu.

(16) Hädaabi, ülesehitustöö ja arengu sidumist käsitlevatele komisjoni teatistele järgnevates[9] Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja nõukogu järeldustes rõhutatakse vajadust tagada tõhus side seoses kriisidega eri EÜ rahastamisvahenditest rahastatavate toimingute vahel.

(17) Kogemused on näidanud, et lahendamaks eespool nimetatud küsimusi tõhusalt ja aegsasti, on vaja eri rahalisi vahendeid ja rahastamisvahendeid, mis suudaksid toimida humanitaarabi ja pikaajalisi koostöövahendeid täiendaval viisil.

(18) Lisaks integreeritud ühinemiseelse vahendi, Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi ning arengukoostöö- ja majanduskoostöövahendi alusel algatatud koostöö poliitilise raamistiku kontekstis partnerriikidega kokkulepitud meetmetele peab ühendus suutma pakkuda abi, mis toetab Euroopa Liidu põhiväärtusi ja peamisi poliitilisi prioriteete ning rahvusvahelise üldsuse uusi poliitilisi algatusi seoses rahu tagamise, poliitilise stabiilsuse ning võitlusega organiseeritud kuritegevuse, massihävitusrelvade ja seotud materjalide leviku, peamiste tehnoloogiliste ohtude ja epideemiate vastu.

(19) Humanitaarabi antakse üksnes nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel.

(20) 2001. aasta juhtnöörides välisabi valdkonnas tegevuse kooskõlastamise tugevdamiseks ühenduse, mida esindab komisjon, ning liikmesriikide vahel rõhutatakse vajadust ELi välisabi suurema kooskõlastuse järgi.

(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[10]. Pikaajalist abi reguleerivad strateegiadokumendid tuleks esitada korralduskomiteele. Nõuandekomiteega tuleks konsulteerida, kui on vaja teatavat paindlikkust programmi kavandamisel ja rakendamisel.

(22) Uue stabiliseerimisvahendi loomine tingib vajaduse muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1724/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades; nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1725/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad; nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 381/2001, millega luuakse kiirreageerimise kord; nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2046/97 Põhja–Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses; nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades; nõukogu 16. novembri 2001. aasta otsust 2001/824/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduse täiendava panuse kohta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Tðernobõli fondi; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades; nõukogu 22. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2000, mis käsitleb toetust ÜRO ajutisele missioonile Kosovos (UNMIK) ning kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas (OHR).

(23) Võetava meetme eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksinda, arvestades kooskõlastatud mitmepoolse reageerimise vajadust käesolevas määruses kindlaksmääratud valdkondades ning võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud meetmete ulatust ja globaalset mõju. Ühendus võib seepärast võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24) Käesoleva määruse vastuvõtmiseks ettenähtud volitused on sätestatud üksnes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 308 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 203,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis – Eesmärgid

ARTIKKEL 1 ÜLDEESMÄRGID JA REGULEERIMISALA

Ühendus rahastab meetmeid, millega edendatakse rahu ja stabiilsust ning tagatakse tsiviilelanikkonna ohutus ja julgeolek kolmandates riikides ja territooriumidel kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

Sellised meetmed toetavad eelkõige ELi tegevussuundi seoses:

- tõhusa, õigeaegse ja ühtse kriisidele reageerimisega, et ära hoida, leevendada või käsitleda kriisiolukordade tagajärgi, tõsist poliitilist ebastabiilsust või vägivaldseid konflikte;

- oluliste väljakutsetega õigusriigi loomisel või säilitamisel kolmandates riikides, sealhulgas võitlusega piirkondlike või piiriüleste väljakutsetega, nagu organiseeritud kuritegevus, salakaubavedu ja terrorism;

- peamiste tehnoloogiliste ohtudega, millel võib olla piiriülene mõju, sealhulgas tuumaohutuse edendamisega ning võitlusega massihävitusrelvade leviku vastu;

- rahuvalve- ja rahutagamissuutlikkuse arendamisega koostöös rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega.

Käesoleva määrusega luuakse ka raamistik reageerimaks uutele poliitilistele algatustele, mida toetab Euroopa Liit kooskõlas määruse eesmärkidega, täiendades meetmeid, mida võib võtta muude välisrahastamisvahendite alusel.

Artikkel 2Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel annab ühendus finants-, majandus- ja tehnilist abi täiendavalt abile, mida tavapäraselt antakse humanitaarabivahendi, integreeritud ühinemiseelse vahendi, Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi ning arengukoostöö- ja majanduskoostöö vahendi alusel, et:

a) aidata luua või taasluua kolmandates riikides olulised tingimused, et võimaldada ühenduse arengu- ja majanduskoostöö poliitika ja programmide tõhusat rakendamist. See võib muu hulgas hõlmata järgmist abi:

- tsiviilmeetmed, mida võtavad rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ning riiklikud ja valitsusvälised osalejad ning mille eesmärk on hõlbustada vaidluste rahumeelset lahendamist, hoida ära vägivaldsete konfliktide tekkimist või intensiivistumist, piirata nende territoriaalset levikut ning soodustada osapoolte leppimist, sealhulgas läbirääkimis- ja vahendamispüüdlusi ning osapoolte vaheliste rahu- või relvarahukokkulepete järelevalvet ja rakendamist;

- sõjalise järelevalve ning rahuvalve- või rahutagamisoperatsioonid (sealhulgas tsiviilvaldkonnaga seotud operatsioonid), mille viivad läbi piirkondlikud või allpiirkondlikud organisatsioonid ja muud ÜRO heakskiidul tegutsevad riikide koalitsioonid; meetmed selliste organisatsioonide ja nende liikmete suutlikkuse suurendamiseks, et kavandada, teostada ja tagada tõhusat poliitilist kontrolli selliste operatsioonide üle;

- meetmed reageerimaks loodusõnnetustele või inimese põhjustatud katastroofidele, sealhulgas kodanikukaitse ressursside kasutamine ELi humanitaarabi puudumisel või selle täiendamiseks;

- võitlejate desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine, lapssõdurite küsimuse lahendamine ja julgeolekuvaldkonna ümberkorraldamine;

- meetmed jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või muude lõhkeseadeldiste, väike- ja kergrelvade ja muude ohtlike sõjaliste jääkide tekitatud probleemide lahendamiseks, sealhulgas relvavarude kahjutustamine ja hävitamine, abi selliste seadeldiste ohvritele ning ohtudest teavitamise programmid;

- meetmed kriisiolukordadele reageerimiseks, et säilitada, taastada või luua tingimused, milles saab toimuda jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng, mis hõlmavad muuhulgas toetust rahvusvaheliselt volitatud vaheasutuste tegevusele ja nende meetmetele, ning muud algatusmeetmed demokraatlike, pluralistlike riigiasutuste loomiseks ja toetamiseks, tõhus tsiviilvalitsus riigi ja kohalikul tasandil, sõltumatu kohus, hea valitsemistava ja avalik kord;

- meetmed kriisiolukordadele reageerimiseks, et edendada ja kaitsta inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi austamist ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete (sealhulgas riiklike ja rahvusvaheliste erikriminaalkohtute, õigus- ja lepituskomisjonide ning inimõiguste õigusliku lahendamise ja omandiõiguste kindlakstegemise ja lahendamise mehhanismide toetamine), ning et stimuleerida tsiviilühiskonna arengut ja osalemist poliitilises tegevuses, samuti meetmed sõltumatu ja professionaalse meedia edendamiseks;

- meetmed kriisiolukordadele reageerimiseks, et taastada oluline infrastruktuur, elamud, üldkasutatavad hooned ja majandusressursid, sealhulgas oluline tootmisvõimsus, ning taasalustada majandustegevust ja luua töökohti;

- muud meetmed, mis võivad olla vajalikud, et võimaldada tõhus üleminek kriisiolukordadele reageerimise meetmetelt tavapärasele koostööle keskpika ja pikaajalise välisarengu ja ühenduse majanduskoostööstrateegiate ja -programmide raamistikus.

Komisjon tagab, et võetud meetmed on kooskõlas ühenduse üldise strateegilise poliitilise raamistikuga partnerriigi puhul ja eelkõige tema arengu- ja majanduskoostöö poliitika ja programmide eesmärkidega, mis on vastu võetud vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 179 ja 181a.

b) edendada koostööd ELi ja kolmandate riikide vahel seoses kodanike julgeolekut ja põhiõigusi mõjutavate globaalsete ja piirkondlike piiriüleste väljakutsetega.

Need meetmed võivad eelkõige:

- tugevdada õiguskaitse- ja kohtuorganite suutlikkust võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas salakaubaveoga, ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusal kontrollimisel ning muudes koostöövaldkondades justiits- ja siseküsimuste vallas;

- tugevdada rahvusvahelist raamistikku inimõiguste kaitseks ning toetada rahvusvahelisi meetmeid demokraatia edendamisel;

- lahendada küsimusi rahvusvahelise transpordi, energia ja infrastruktuuri vallas, sealhulgas reisijate- ja kaubavedude ning energiajaotuse julgeoleku ja ohutuse küsimusi;

- reageerida ootamatutele suurtele ohtudele inimtervisele, nagu epideemiad, millel võib olla piiriülene mõju;

- toetada riiklike õigusraamistike tugevdamist ja rahvusvahelist koostööd eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas teabevahetust, riski/ohuanalüüsi ja muid asjakohaseid koostöövorme.

Sellised meetmed võib käesoleva määruse alusel võtta, kui need on pakiliselt vajalikud, need tuleb võtta globaalsete või regiooniüleste strateegiate ja mehhanismide kaudu, et need oleks tulemuslikud või tõhusad, ning kui neid muul juhul ei rakendata arengukoostööd ja majanduskoostööd,[11] Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendit[12] või integreeritud ühinemiseelset vahendit[13] käsitlevate ääruste poliitilises ja programmiraamistikus.

c) aidata kaitsta riike ja elanikke kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest ning võidelda tuuma-, bioloogiliste ja kiirgusrelvade ja nendega seotud materjalide, seadmete ja teadmiste levikuga. See võib muu hulgas hõlmata abi järgmiseks:

- tuumaohutuse edendamine, et eelkõige aidata edendada tuumaohutuskultuuri levikut, sealhulgas tuumaelektrijaamade või muude tuumarajatiste ohutut planeerimist, tegevust ja hooldust, tuumajäätmete ohutut vedu, käitlemist ja lõppladustamist ning endiste tuumarajatiste ohutustamistöid;

- tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete kehtestamine ja rakendamine, sealhulgas lõhustuvate materjalide nõuetekohane arvestus ja kontroll, potentsiaalselt ohtlike materjalide salakaubaveo kontroll ja tänapäevaste logistiliste, hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamine;

- lõhustuvate materjalide või relvadega seotud keemiliste ja bioloogiliste ainete varude vähendamine ning selliseid materjale või nende lähteaineid käitlevate rajatiste suurem ohutus ja julgeolek;

- relvadega seotud tööstuste ja tootmisrajatiste ümberkorraldamine ning kaitsealased uurimisprogrammid tsiviilkasutuseks, sealhulgas relvadega seotud teadlaste üleviimise ja alternatiivse tööhõive ning relvadega seotud endiste rajatiste tervendustööde toetamine;

- potentsiaalselt ohtlike materjalide salakaubaveo tõhus kontroll ja tuvastamine, sealhulgas tänapäevaste logistiliste, hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamise kaudu;

- kahese kasutusega kaupade tõhusa ekspordikontrolli väljatöötamine ja tugevdamine;

- tõhusa suurõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorraks valmistumise, kodanikukaitse ja saneerimismeetmete tagamine seoses võimalike suurte keskkonnaavariidega, näiteks tuumaenergiasektoris või seoses muude majandusharudega, kus on võimalus suurteks keskkonnaavariideks, millel on rahvusvaheline mõju;

- rahvusvahelise koostöö edendamine eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas teabevahetus, riski/ohuhinnangud ja muud asjakohased koostöövormid.

d) edendada rahvusvaheliste kokkulepete ja lepingute ratifitseerimist, rakendamist ja järelevalvet ning tõhusate rahvusvaheliste tegevussuundade ja tavade väljatöötamine kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega. Sellised meetmed võivad hõlmata teadusuuringuid ja analüüsi, varajase hoiatamise süsteeme, sealhulgas konfliktide ärahoidmiseks, ning tsiviil-kriisiohjamise koolitust.

Artikkel 3Muud algatused

Ühendus võib võtta meetmeid, et toetada muid poliitilisi algatusi, kui need meetmed aitavad kaasa artiklis 1 sätestatud käesoleva määruse üldeesmärkidele või vastavad rahvusvahelistel foorumitel ühenduse võetud kohustustele või nõukogu kehtestatud poliitikale.

II jaotis – Vahendite kavandamine ja eraldamine

Artikkel 4 Meetmed ja programmid

1. Käesoleva määruse kohased ühenduse meetmed viiakse ellu eriabimeetmete või vahereageerimisprogrammide või mitmeaastaste programmide kaudu.

2. Eriabimeetmetega reageeritakse kriisiolukorrale või äärmiselt pakilisele olukorrale või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi ohustavale olukorrale, kui meetmete tõhusus sõltub eelkõige kiirest või paindlikust rakendamisest. Komisjon võib võtta ka eriabimeetmeid, et rakendada ühenduse meetmeid koos nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga võetud meetmetega.

3. Eriabimeetmetele võib järgneda vahereageerimisprogramm. Vahereageerimisprogrammid koosnevad meetmetest, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu väliskoostööprogrammide tavapäraseks rakendamiseks vajalike oluliste tingimuste loomisele või taastamisele. Need võivad käsitleda ka pikaajalise poliitilise ebastabiilsuse olukordi, lahendamata konfliktidest tulenevaid olukordi, peamisi konfliktijärgseid väljakutseid ja olukordi, mille korral ühendus on tuginenud kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute või muude välisabi reguleerivate põhiõigusaktide oluliste tingimuste klauslitele, tingimusel et see on kooskõlas nõukogu vastuvõetud asjakohaste meetmetega.

4. Mitmeaastased programmid koosnevad meetmetest, mis on ette nähtud pikaajaliste küsimuste lahendamiseks stabiilsete koostöötingimuste kontekstis. Sellised programmid põhinevad:

a) sellele vahendile omastel piirkondlikel ja temaatilistel strateegiatel, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 7 sätetega, või

b) riiklikel, piirkondlikel või temaatilistel strateegiatel, mis on vastu võetud nõukogu määruste alusel, millega kehtestatakse arengukoostöö- ja majanduskoostöövahend, integreeritud ühinemiseelne vahend ja Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend.

Artikkel 5 Eriabimeetmete ja vaheprogrammidega seotud erisätted

1. Komisjon peab käesoleva määruse alusel eriabimeetmete kavandamise teemal nõukoguga pidevat dialoogi. Ta võtab arvesse nõukogu vastuvõetud lähenemisviisi nii selliste meetmete kavandamisel kui järgneval rakendamisel ELi välistegevuse ühtsuse huvides. Kui komisjon võtab eriabimeetmed vastavalt artikli 4 lõikele 2, teatab ta viivitamata nõukogule vastuvõetud meetmete laadi, eesmärgid ja rahalised vahendid.

Üheksa kuu jooksul pärast erimeetmete vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande. Selles aruandes antakse ülevaade olemasoleva ja kavandatava ühenduse reageerimise kohta, sealhulgas muudest ühenduse rahastamisvahenditest tehtud panuse kohta, artikli 4 lõikes 4 osutatud kehtivate riiklike või piirkondlike strateegiate staatuse kohta, poliitilise dialoogi hõlbustamiseks ühenduse võetud meetmete kohta ning ühenduse rolli kohta laiemal rahvusvahelisel ja mitmepoolsel reageerimisel. Selles määratletakse ka mis tahes erimeetmed, mida komisjon peab vajalikuks ühenduse tegevuse ja Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel kavandatavate või võetud meetmete ühtsuse tagamiseks.

2. Komisjon võib lõike 1 teises lõigus osutatud üheksakuulise ajavahemiku jooksul võtta vastu vahereageerimisprogrammi vastavalt artikli 4 lõikele 3, tuginedes vastuvõetud erimeetmetele ja sillutades teed tavapärase koostöö jätkamiseks, kui see on võimalik.

Kui komisjon on teinud oma riiklike või piirkondlike strateegiate ad hoc läbivaatuse artikli 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud olukordadele reageerimiseks, on sellised strateegiad aluseks vaheprogrammile.

Kahe aasta jooksul pärast vahereageerimisprogrammi vastuvõtmist hindab komisjon, kas tingimused õigustavad jätkuvalt käesoleva määruse alusel rahastamist. Selle hinnangu tegemisel arvestab ta eelkõige, kas riigi abivajadusi saab nüüd piisavalt rahuldada poliitilises raamistikus, mis reguleerib abi andmist muudest ühenduse välisabivahenditest. Komisjon annab oma järelduste kohta aru artiklis 25 nimetatud komiteele.

Komisjon võib võtta vastu vahereageerimisprogrammi, ilma et ta oleks esialgu võtnud vastu eriabimeetmed.

3. Lõikes 1 osutatud dialoogi hõlbustamiseks ning ühenduse ja siseriiklike eriabimeetmete tõhususe ja kooskõlastatuse suurendamiseks võib komisjon võtta mis tahes meetmeid, mida on vaja tema enda ja liikmesriikide tegevuse põhjaliku kooskõlastamise edendamiseks nii otsustamise tasandil kui praktilises tegevuses. Liikmesriigid ja komisjon kasutavad selleks teabevahetussüsteemi.

Artikkel 6Rahutagamisoperatsioonide suhtes kohaldatavad erisätted

1. Meetmed, millega toetatakse artiklis 2 sätestatud rahuvalvejõudude kasutamist ja rahutagamisoperatsioone, ning mis tahes kaasnevad meetmed võetakse vastu eriabimeetmetena.

Enne selliste meetmete vastuvõtmist küsib komisjon nõukogu pädevates organites varases järgus liikmesriikide arvamust, osutades ka täiendavatele meetmetele, mille vastuvõtmine nõukogu poolt oleks tema arvates vajalik.

Komisjon tõendab, et operatsioonid on kooskõlas ÜRO põhimõtete ja eesmärkidega ning eelkõige et rahuvalvejõudude kasutamine või rahutagamisoperatsioonid on saanud ÜRO üldise heakskiidu. Rahujõustamisoperatsioonideks peab olema ÜRO mandaat.

Komisjon kehtestab korra, millega tagada ühenduse rahastatavasse sõjalisse järelevalvesse või rahuvalveoperatsioonidesse kaasatud jõudude juhtimise tõhus sõltumatu jälgimine, ning tagab korrapärase aruandluse nõukogule.

2. Komisjon võib omal algatusel võtta ettevalmistavaid meetmeid seoses rahuvalveoperatsioonidega, sealhulgas teha teabekogumiskülastusi. Komisjon teavitab nõukogu aegsasti enne selliste ettevalmistavate meetmete rahastamist ning võtab selliste meetmete järgneval rakendamisel arvesse nõukogu seisukohti.

3. Meetmed, millega tagatakse pikaajaline toetus suutlikkuse suurendamiseks sõjalise rahuvalve valdkonnas, võetakse vastu mitmeaastaste programmidena. Komisjon teavitab nõukogu korrapäraselt selliste programmide rakendamisest.

Artikkel 7Mitmeaastased programmid

1. Kui komisjon võtab vastu käesolevale vahendile omaseid piirkondlikke või temaatilisi strateegiadokumente vastavalt artikli 4 lõike 4 punktile b, kehtestatakse need kuni seitsmeks aastaks eesmärgiga tagada ühtne raamistik doonor- ja partnerriikide vaheliseks kooskõlastamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud strateegiadokumentide koostamisel tagab komisjon, et need on kooskõlas ühenduse riiklike ja piirkondlike programmide alusel vastu võetud strateegiate ja meetmetega. Lisaks viiakse läbi ühiskonsultatsioone komisjoni, liikmesriikide ja muude rahastajatega, kui see on asjakohane, et tagada ühenduse ja liikmesriikide koostöö vastastikune täiendavus. Kui see on asjakohane, võib kaasata ka muid huvirühmi.

Strateegiadokumendid vaadatakse läbi ja neid muudetakse vajadusel tavaliselt nende tähtaja keskel.

3. Seoses piirkondlike strateegiadokumentidega võib koostada mitmeaastased näidisprogrammid. Näidisprogrammides sätestatakse rahastamiseks valitud koostöövaldkonnad ning määratletakse erieesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Nendes sätestatakse eraldiste soovituslik jaotus (üldiselt ja iga prioriteetse valdkonna kohta summade vahemikena, kui see on asjakohane).

Näidisprogramme muudetakse vajadusel, võttes arvesse asjakohaste strateegiadokumentide mis tahes läbivaatust. Erandjuhtudel võib kohaldada mitmeaastaste eraldiste kohandamist, arvestades eriasjaolusid, nagu kriisiolukorrad või erakorralised tulemused.

Artikkel 8Programmdokumentide vastuvõtmine

1. Artiklis 7 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid ning nende mis tahes muudatused võetakse vastu artiklis 25 sätestatud korras kooskõlas artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

2. Artikli 4 lõikes 3 osutatud vahereageerimisprogrammid võtab vastu komisjon artikli 25 lõikes 3 ettenähtud korras.

Neid programme võib pikendada samas korras.

Artikkel 9Uute poliitiliste algatuste vastuvõtmine

Enne artiklis 3 sätestatud meetmete vastuvõtmist võtab komisjon artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras vastu juhendi, kus määratletakse poliitiline raamistik, millele meetmed vastavad, eraldatavad rahalised vahendid ning nende vastastikune täiendavus muude EÜ välisabivahendite alusel selliste eesmärkide toetamiseks antud abiga.

III jaotis - Rakendamine

ARTIKKEL 10 RAHASTAMISOTSUSED

1. Vastavalt artiklile 5, artikli 6 lõikele 1 või artikli 6 lõikele 2 võetavate meetmete puhul võtab komisjon vastu vajalikud rahastamisotsused. Komisjon teavitab komiteed otsuste tegemisest 72 tunni jooksul.

2. Vastavalt artikli 6 lõikele 3 ja artiklile 7 võetavate meetmete puhul võtab komisjon vastu iga-aastased tegevusprogrammid artikli 4 lõikes 4 osutatud strateegiadokumentide põhjal.

3. Erandkorras, näiteks juhtudel, kui tegevusprogrammi ei ole veel vastu võetud, võib komisjon artiklis 7 osutatud strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide alusel võtta meetmeid, mida ei ole tegevusprogrammis ette nähtud, samade eeskirjade ja korra alusel, mida kohaldatakse tegevusprogrammide suhtes.

4. Tegevusprogrammides on kindlaks määratud taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, oodatavad tulemused, halduskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Need sisaldavad rahastatavate operatsioonide kirjeldust, igaks operatsiooniks eraldatud summasid ning rakendamise näidisajakava.

5. Komisjon saadab tegevusprogrammid liikmesriikidele nende teavitamiseks ühe kuu jooksul pärast oma otsuse vastuvõtmist.

Artikkel 11Erimeetmete vastuvõtmine, mida ei ole ette nähtud strateegiadokumentides ega mitmeaastastes näidisprogrammides

1. Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral võtab komisjon erimeetmeid, mis ei ole ette nähtud artikli 4 lõikes 4 sätestatud strateegiadokumentidega või mitmeaastaste näidisprogrammidega. Kui selliste meetmete maksumus ületab 15 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu pärast konsulteerimist vastavalt artiklile 25 loodud komiteega artikli 25 lõikes 3 sätestatud korras. Komitee sätestab oma töökorras konsulteerimise erieeskirjad, mis võimaldavad komisjonil vajaduse korral võtta vastu erimeetmeid erakorralise menetluse alusel.

2. Erimeetmetes on kindlaks määratud taotletavad eesmärgid, tegevusvaldkonnad, oodatavad tulemused, kasutatav halduskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Need sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, igaks meetmeks eraldatud summasid ning rakendamise näidisajakava.

3. Komisjon saadab erimeetmed liikmesriikidele nende teavitamiseks ühe kuu jooksul pärast oma otsuse vastuvõtmist.

4. Artikli 25 lõikes 3 sätestatud korda ei pea kasutama erimeetmete selliste muudatuste korral nagu tehnilised kohandused, rakendusperioodi pikendamine, assigneeringute ümberjaotamine esialgse eelarve raames või eelarve suurendamine või vähendamine kuni 20% ulatuses esialgsest eelarvest, tingimusel et muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke.

Artikkel 12Abikõlblikkus

1. Käesoleva määruse alusel on muuhulgas abikõlblikud järgmised isikud:

a) partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid;

b) detsentraliseeritud asutused partnerriikides, nagu piirkonnad, departemangud, provintsid ja munitsipaliteedid;

c) partnerriikide ja -piirkondade ning ühenduse asutatud ühisorganid;

d) rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO asutused, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengupangad niivõrd, kui nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

e) järgmised liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade ja mis tahes muude kolmandate riikide üksused ja organid niivõrd, kui nad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele:

- avalik-õiguslikud ja riigi osalusega organid, kohalikud omavalitsused või asutused ning nende konsortsiumid;

- äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtjad;

- finantseerimisasutused, mis annavad, edendavad ja rahastavad erainvesteeringuid partnerriikides ja -piirkondades;

- lõikes 2 määratletud valitsusvälised osalejad;

- füüsilised isikud.

2. Käesoleva määruse alusel abikõlblikud valitsusvälised osalejad on järgmised: valitsusvälised organisatsioonid, põlisrahvaid esindavad organisatsioonid, kohalikud kodanike rühmitused ja ettevõtjate liidud, ühistud, ametiühingud, majandus- ja sotsiaalhuve esindavad organisatsioonid, detsentraliseeritud piirkondliku koostöö ja integratsiooniga tegelevad kohalikud organisatsioonid (sealhulgas võrgustikud), tarbijaorganisatsioonid, naiste- ja noorteorganisatsioonid, õppe-, kultuuri-, uurimis- ja teadusorganisatsioonid, ülikoolid, kirikud ja usuühendused ning kogudused, meedia ning mis tahes valitsusvälised ühendused ja sõltumatud fondid, mis võivad aidata kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 13Meetmete liigid

1. Ühendus võib rahalist abi anda järgmises vormis:

- projektid ja programmid;

- valdkondlik või üldine toetus eelarvele, kui riiklike vahendite haldamise kord partnerriigis on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus ning kui partnerriik on kehtestanud nõuetekohased valdkondlikud ja makromajanduslikud tegevussuunad, mille on heaks kiitnud tema peamised rahastajad, sealhulgas finantseerimisasutused, kui see on asjakohane;

- valdkondlik toetus;

- erandjuhtudel valdkondlikud ja üldised imporditoetusprogrammid, mis võivad olla järgmises vormis: a) valdkondlikud programmid mitterahaliseks impordiks, b) valdkondlikud impordiprogrammid, millega antakse välisvaluutat kõnealuse valdkonna impordi rahastamiseks, või c) üldised impordiprogrammid, millega antakse välisvaluutat üldise impordi rahastamiseks, mis hõlmab laia tootevalikut;

- Euroopa Investeerimispangale ja muudele finantsvahendajatele komisjoni programmide põhjal kättesaadavaks tehtud vahendid eesmärgiga anda laenu (näiteks toetada erasektori investeeringuid ja arengut), riskikapital (allutatud või tingimustega laenudena) või muud ajutised vähemusosalused ettevõtjate kapitalis ning sissemaksed tagatisfondidesse vastavalt artiklile 22;

- võlakergendusprogrammid;

- toetused meetmete rahastamiseks;

- toetused tegevuskulude katmiseks;

- liikmesriigi ja partnerriigi või -piirkonna avalik-õiguslike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike isikute twinning-programmide rahastamine;

- sissemaksed rahvusvahelistesse fondidesse, eriti rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide hallatavatesse fondidesse;

- sissemaksed riiklikesse fondidesse, mille on asutanud partnerriigid ja -piirkonnad, et soodustada mitme rahastaja ühisrahastamist, või sissemaksed fondi, mille on asutanud üks või mitu rahastajat meetmete ühise rakendamise eesmärgil;

- inim- ja materiaalsed ressursid, mida on vaja partnerriikide ja -piirkondade poolseks projektide ja programmide tõhusaks haldamiseks ja järelevalveks.

2. Ühenduse abi ei või kasutada järgmise rahastamiseks:

a) relvade või laskemoona hankimine;

b) jooksvad sõjanduskulud;

c) sõjaline koolitus lahinguoperatsioonideks, välja arvatud koolitus lahinguga mitteseotud oskusteks, mis on vajalikud osalemiseks keerulistes rahutagamisoperatsioonides või julgeolekuvaldkonna ümberkorraldamiseks;

d) liikmesriikide relvajõudude kasutamisega seotud kulud, välja arvatud kulud seoses sõjaväelastega, keda kasutatakse ekspertidena rahuvalveoperatsioone ettevalmistavate või läbiviivate piirkondlike või allpiirkondlike või muude riikide koalitsioonide poolt ning kes kuuluvad selliste organisatsioonide operatiivjuhtimise alla, ning muud kulud, mis on seotud kolmandate riikide rahutagamissuutlikkuse institutsioonilise arenguga.

3. Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) 1257/96 humanitaarabi kohta[14] hõlmatud meetmeid, mis on selle määruse alusel abikõlblikud, ei või rahastada käesoleva määruse alusel.

Artikkel 14Toetusmeetmed

Ühenduse rahastamine võib hõlmata kulusid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega, nt uuringud, kohtumised, teave, teadlikkuse tõstmine, koolitus ja kirjastamistegevus, kulusid, mis on seotud teabevahetuse arvutivõrkudega, ning muid haldus- või tehnilise abi kulusid, mis võivad komisjonil tekkida programmi haldamisel. See katab ka kulud abihaldustöötajatele, kes haldavad komisjoni delegatsioonides käesoleva määruse alusel rahastatavaid projekte.

Ühtki toetusmeedet ei ole tingimata hõlmatud mitmeaastaste programmidega ning neid võib seega rahastada strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide väliselt. Neid võib siiski rahastada ka mitmeaastaste näidisprogrammide alusel. Toetusmeetmed, mis ei ole hõlmatud mitmeaastaste näidisprogrammidega, võtab komisjon vastu artikli 11 alusel.

Artikkel 15 Kaasrahastamine

1. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid võivad kaasrahastada muuhulgas järgmised isikud:

- liikmesriigid ja eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

- muud doonorriigid ja eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused;

- rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ja eelkõige rahvusvahelised ja piirkondlikud finantseerimisasutused;

- äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtjad ning muud artikli 12 lõikes 2 osutatud valitsusvälised osalejad;

- partnerriigid ja -piirkonnad, keda rahastatakse.

2. Paralleelse kaasrahastamise puhul jaotatakse projekt või programm mitmeks selgelt identifitseeritavaks allprojektiks, millest igaüht rahastavad eri partnerid, kes kaasrahastavad nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks määrata. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse projekti või programmi kogukulu kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et ei ole võimalik kindlaks määrata rahastamisallikat mis tahes toiminguks, mis on projekti või programmi osa.

3. Ühise kaasrahastamise korral võib komisjon vastu võtta ja hallata vahendeid lõike 1 esimeses kolmes taandes osutatud isikute nimel ühismeetmete rakendamise eesmärgil. Sel juhul rakendab komisjon meetmeid tsentraalselt kas otse või kaudselt, delegeerides ülesanne ühenduses loodud ühenduse talitustele või organitele. Selliseid vahendeid käsitletakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu määruse nr 1605/2002 artikliga 18.

Artikkel 16Halduskord

1. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid rakendatakse kooskõlas Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

2. Komisjon võib teha otsuse anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesanded määruse 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud isikutele, kui neid tunnustatakse rahvusvaheliselt, nad vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimis- ja kontrollisüsteemidele ning nende üle teostab järelevalvet avalik-õiguslik asutus.

3. Detsentraliseeritud haldamise korral võib komisjon otsustada kasutada soodustatud riigi või piirkonna hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkurssi.

Artikkel 17Eelarvelised kulukohustused

1. Eelarvelised kulukohustused tehakse kooskõlas artiklitega 10, 11 või 14 tehtud komisjoni otsuste põhjal.

2. Ühenduse rahastamise õiguslikud vormid on järgmised:

- rahastamislepingud;

- toetuslepingud;

- hankelepingud;

- töölepingud.

Artikkel 18 Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Käesolevast määrusest tulenevad mis tahes lepingud peavad sisaldama sätteid, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse, eelkõige seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumistega, vastavalt nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/1995, (EÜ, Euratom) nr 2185/1996 ja (EÜ, Euratom) nr 1073/1999.

2. Lepingutes lubatakse selgesõnaliselt komisjonil ja kontrollikojal auditeerida dokumente ning kohapeal auditeerida mis tahes lepingupoolt või alltöövõtjat, kes on saanud ühenduse vahendeid. Nad volitavad ka selgesõnaliselt komisjoni läbi viima kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt määruses (EÜ, Euratom) 2185/1996 sätestatule.

3. Kõigis seoses abi rakendamisega sõlmitavates lepingutes tagatakse komisjonile ja kontrollikojale lõikes 2 sätestatud õigus lepingute täitmise ajal ja pärast seda.

Artikkel 19Osalemis- ja päritolureeglid

1. Käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda kõik Euroopa Ühenduse liikmesriikide füüsilised või juriidilised isikud, kes kuuluvad asutamislepingute reguleerimisalasse.

2. Käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda ka kõik järgmiste riikide füüsilised ja juriidilised isikud:

- mis tahes riik, kes on ühinemiseelse vahendi soodustatu,

- ELi väline riik, mis kuulub Euroopa Majanduspiirkonda, ja

- mis tahes kolmas riik või territoorium, juhul kui on kehtestatud vastastikune juurdepääs välisabile.

3. Meetmete korral, mis on võetud kolmandas riigis, mida peetakse vähimarenenud riigiks vastavalt OECD sätestatud kriteeriumidele, lubatakse hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osaleda üldistel alustel.

4. Artiklis 4 osutatud eriabimeetmete ja vaheprogrammide puhul lubatakse hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil osaleda üldistel alustel.

5. Hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda:

- artikli 4 lõikes 4 määratletud liiki temaatilise strateegia alusel võetud meetmete korral arengumaa või üleminekuriigi (vastavalt OECD määratlusele) või temaatiliste programmide alusel mis tahes muu abikõlbliku riigi mis tahes füüsilised või juriidilised isikud;

- artikli 4 lõike 4 punktis b sätestatud riikliku või piirkondliku strateegia alusel võetud meetmete korral mis tahes füüsilised või juriidilised isikud, kes on abikõlblikud vastavalt põhiõigusaktile, mille alusel strateegia vastu võeti;

- artikli 4 lõike 4 punkti a alusel sätestatud piirkondliku strateegia alusel võetud meetmete korral mis tahes füüsilised või juriidilised isikud riikidest või territooriumidelt, millele selline strateegia on suunatud.

6. Käesoleva määruse raames rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkurssidel on õigus osaleda rahvusvahelistel organisatsioonidel.

7. Hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursside raames soovitatud eksperdid ei pea vastama eespool sätestatud päritolureeglitele.

8. Mis tahes kaubad ja seadmed, mis ostetakse käesoleva määruse raames rahastatavate lepingute alusel, peavad pärinema ühendusest või käesoleva artikli lõigetes 2 ja 5 loetletud kriteeriumidele vastavast riigist.

9. Selliste riikide või territooriumide füüsiliste ja juriidiliste isikute osalemine, millel on partnerriigiga tavapärased majanduslikud, kaubanduslikud või geograafilised sidemed, otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lisaks sellele lubada muude riikide füüsiliste või juriidiliste isikute osalemist või muud päritolu vahendite ja materjalide kasutamist.

Artikkel 20Eelfinantseerimine

Soodustatutele tehtud eelfinantseeringu maksetelt saadav intress arvatakse lõppmaksest maha.

Artikkel 21Toetused

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1605/2002 artiklile 114 võivad füüsilised isikud saada toetusi.

Artikkel 22Euroopa Investeerimispangale ja muudele finantsvahendajatele kättesaadavaks tehtud vahendid

Artikli 13 lõike 1 viiendas taandes osutatud vahendeid haldavad finantsvahendajad, Euroopa Investeerimispank või mis tahes muu pank või organisatsioon, mis suudab neid hallata. Komisjon peab võtma vastu käesoleva artikli rakendussätted iga üksikjuhtumi puhul eraldi, et hõlmata riskijagamine, rakendamise ülesande saanud vahendaja töötasu, vahendite intressi kasutamine ja tagastamine ning meetme peatamine.

Artikkel 23Hindamine

Komisjon hindab korrapäraselt geograafiliste ja temaatiliste tegevussuundade ja programmide ning valdkondlike tegevussuundade tulemusi ja programmide tõhusust, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Komisjon saadab oma hinnanguaruanded artiklis 25 osutatud komiteele.

IV jaotis – Ülemineku- ja lõppsätted

ARTIKKEL 24 ARUANNE

Komisjon tutvub käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete rakendamise edusammudega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande abi rakendamise kohta. Aruanne esitatakse ka majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele. Aruanne sisaldab teavet eelmisel aastal rahastatud meetmete kohta, teavet järelevalve- ja hindamistulemuste kohta ning eelarveliste kulukohustuste rakendamise ja maksete kohta, mis on esitatud riikide, piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa.

Artikkel 25Komitee

1. Komisjoni abistab käesoleva määruse rakendamisel komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 30 päeva.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

4. Komiteele teatatakse käesoleva määruse artikli 10 alusel komisjoni võetud otsustest.

5. Komitee võtab vastu oma töökorra.

6. Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab komitee menetlusest osa panka puudutavate küsimuste puhul.

Artikkel 26Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2011 mis tahes ettepanekud käesoleva määruse tuleviku ja mis tahes muudatuste kohta, mis võivad olla vajalikud.

Artikkel 27 Kehtetuks tunnistamine

1. jaanuarist 2007 tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1724/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades;

nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1725/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad;

nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 381/2001, millega luuakse kiirreageerimise kord;

nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2046/97 Põhja–Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses;

nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades;

nõukogu 16. novembri 2001. aasta otsus 2001/824/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduse täiendava panuse kohta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Tðernobõli fondi;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades;

nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2000, mis käsitleb toetust ÜRO ajutisele missioonile Kosovos (UNMIK) ning kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas (OHR).

Kehtetuks tunnistatud määrusi kohaldatakse jätkuvalt 2007. aastale eelnevate eelarveaastate õigusaktide ja kohustuste suhtes.

Artikkel 28 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s): External Relations, Development and relations with ACP countries, Enlargement, European Neighbourhood Policy, External aspects of internal policies. Activit(y/ies): (in part) 19.02,19.03,19.04,19.05,19.06,19.07,19.08,19.09,19.10,19.81, 21.02,21.03,21.04,22.04,22.03 |

TITLE OF ACTION: INSTRUMENT FOR STABILITY |

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

This proposal represents a consolidation of a number of existing activities and does not map directly onto the existing budget nomenclature. However, it covers in full or in part the existing geographic-based policy areas and budget lines, and the type of activities currently addressed under the following sectoral budget lines:

Civil protection mechanism (Internal policies - Environment) Community action programme in the field of civil protection — Expenditure on administrative management Community action programme in the field of civil protection — Expenditure on administrative management | 07 03 06 01 07 01 04 04 07 49 04 04 |

Fight against Antipersonnel Landmines North-South co-operation in campaigns agains drugs and drug addiction Community participation in action concerning anti-personnel mines — Expenditure on administrative management Community participation in action concerning anti-personnel mines — Expenditure on administrative management | 19 02 04 19 02 11 19 01 04 10 19 49 04 09 |

Rapid Reaction Mechanism Rapid reaction mechanism — Expenditure on administrative management Rapid reaction mechanism — Expenditure on administrative management | 19 02 05 19 01 04 02 19 49 04 02 |

Human rights and democratisation (non-developing countries) Human rights and democratisation (developing countries) Development and consolidation of democracy and the rule of law — Respect for human rights and fundamental freedoms — Expenditure on administrative management Development and consolidation of democracy and the rule of law — Respect for human rights and fundamental freedoms — Expenditure on administrative management | 19 04 04 19 01 04 11 19 49 04 10 |

Aeneas - migration | 19 05 01 |

Tacis Nuclear safety in NIS, including Financing of nuclear security from Euratom borrowings Contribution to EBRD Chernobyl Shelter Fund Assistance to partner countries in eastern Europe and central Asia — Expenditure on administrative management 19 49 04 06 — Assistance to partner countries in eastern Europe and central Asia — Expenditure on administrative management | 19 06 01 19 06 05 19 06 06 19 01 04 07 19 49 04 06 |

CARDS – Western Balkans CARDS - Assistance to Serbia and Montenegro CARDS - Aid for reconstruction of Kosovo Interim Civilian administrations (support of UNMIK and OHR) Assistance for the countries of the western Balkans — Expenditure on administrative management Assistance for the countries of the western Balkans — Expenditure on administrative management | 19 07 01 19 07 02 19 07 03 19 07 04 19 01 04 08 19 49 04 07 |

Technical cooperation with Mediterranean countries Cooperation with the occupied territories Aid for rehabilitation and reconstruction of Iraq MEDA (measures to accompany the reforms to the economic and social structures in the Mediterranean non-member countries) — Expenditure on administrative management MEDA (measures to accompany the reforms to the economic and social structures in the Mediterranean non-member countries) — Expenditure on administrative management | 19 08 02 19 08 03 19 08 07 19 01 04 04 19 49 04 12 |

Co-operation with developing countries in Latin America Rehabilitation and reconstruction operations in developing countries in Latin America Financial and technical cooperation with Latin American developing countries — Expenditure on administrative management Financial and technical cooperation with Latin American developing countries — Expenditure on administrative management | 19 09 01 19 09 02 19 09 04 19 01 04 05 19 49 04 05 |

Co-operation with developing countries in Asia Rehabilitation and reconstruction operations in developing countries in Asia Aid for the rehabilitation and reconstruction of Afghanistan Financial and technical cooperation with Asian developing countries — Expenditure on administrative management Financial and technical cooperation with Asian developing countries — Expenditure on administrative management | 19 10 01 19 10 02 19 10 04 19 10 06 19 01 04 04 19 49 04 04 |

Assistance to ACP and OCT countries (programmable, excluding Africa peace facility) | 21 03 01/06 21 03 09/14 |

Assistance to ACP and OCT countries (Africa peace facility) | 21 03 01 |

Emergency Aid ACP and OCT | 21 03 07 21 03 15 |

Development cooperation with South Africa European programme for reconstruction and development (EPRD) — Expenditure on administrative management European programme for reconstruction and development (EPRD) — Expenditure on administrative management | 21 03 17 21 01 04 05 21 49 04 05 |

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): € 4.455 million

2.2. Period of application:

2007-2013

2.3. Overall multiannual estimate of expenditure: (current prices)

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

€ million ( to three decimal places)

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 *and following | Total |

Commitments | 331 | 442 | 503 | 638 | 713 | 789 | 860 | 4.276 |

Payments | 50 | 166 | 286 | 405 | 517 | 618 | 2.234 | 4.276 |

(b1) Technical and administrative assistance: of which staff (see point 6.1.2)

Commitments | 1 | 2 | 2 | 2 | 3 | 4 | 4 | 18 |

Payments | 1 | 2 | 2 | 2 | 3 | 4 | 4 | 18 |

(b2) Technical and administrative assistance: of which support expenditure (see point 6.1.2)

Commitments | 13 | 16 | 19 | 25 | 27 | 29 | 32 | 161 |

Payments | 13 | 16 | 19 | 25 | 27 | 29 | 32 | 161 |

Subtotal a+b |

Commitments | 345 | 460 | 524 | 665 | 743 | 822 | 896 | 4.455 |

Payments | 64 | 184 | 307 | 432 | 547 | 651 | 2.270 | 4.455 |

* ‘following years’ only applying to payments

(c) Overall financial impact of human resources and other administrative expenditures (see points 7.2 and 7.3)

€ million (to three decimal places)

Commitments/Payments | 15 | 21 | 24 | 32 | 36 | 40 | 44 | 212 |

TOTAL a+b2+c |

Commitments | 359 | 479 | 546 | 695 | 776 | 858 | 936 | 4.649 |

Payments | 78 | 203 | 329 | 462 | 580 | 687 | 2.310 | 4.649 |

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

Proposal is compatible with the proposed financial perspective 2007-2013

2.5. Financial impact on revenue:

Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

3. BUDGET CHARACTERISTICS

Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

Non-comp | Diff | YES | NO | NO | No 4 |

4. LEGAL BASIS

Aritcle 308 (EC), article 203 (Euratom)

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention

5.1.1. Objectives pursued

The European Union has set itself important goals in the promotion of human and strategic security. In order for the Union to fulfil its role as a global player it is essential that the Community has the capability and means to respond to situations of crisis in third countries world-wide and to address global and regional trans-border challenges with a security or stability dimension.

With this in mind, the Stability Instrument will provide the means to:

- deliver, within a single legal instrument, an effective, immediate and integrated response to situations of crisis and instability in third countries, building on the added-value already demonstrated by the Rapid Reaction Mechanism and on the emergency provisions already provided for in a number of existing external relations financial instruments;

- address global and regional trans-border challenges with a security or stability dimension arising in third countries, including issues such as nuclear safety and non-proliferation, as well as the fight against trafficking, organised crime and terrorism and sudden major threats to public health;

- support the implementation of future policy challenges faced by the Union within the areas addressed by the Instrument, complementing actions which may be undertaken under the other external financing instruments;

The Stability Instrument shall permit the Community to finance measures to promote peace, stability and civilian safety in third countries and territories (other than the Overseas Countries and Territories of the EU). Such measures shall in particular support the external policies of the Union by helping to:

- establish or re-establish the essential conditions necessary to permit the effective implementation of Community development and economic co-operation policies, where these are threatened by situations of crisis or severe political instability;

- address global and regional trans-border challenges affecting civilian security, including the fight against trafficking, organised crime and terrorism;

- address major technological threats with potential trans-border impact, including the promotion of nuclear safety and the fight against the proliferation of weapons of mass destruction;

- develop international peace-keeping capacity in partnership with regional organisations;

- provide a framework for response to new policy initiatives supported by the Union in line with the objectives of the present Regulation, complementing actions which may be undertaken under the other external action instruments.

In some of these areas a strategic framework for action has already been adopted by the EU, and the design of the new instrument takes this into account. Key amongst these are:

- the millennium development goals

- the EU Programme for the Prevention of Violent Conflicts adopted by the Göteborg European Council in June 2001

- the EU Strategy against Proliferation of Weapons of Mass Destruction

- and the Action Plan against Terrorism adopted by the European Council

The main outcomes pursued are

- enhancing human security through the prevention of violent conflict or the avoidance of its recurrence; assistance in the recovery from crisis until such time as assistance under one of the policy-driven external assistance instruments can be resumed;

- increased capacity of regional and sub-regional organisations and other coalitions having UN endorsement to contribute to the resolution of political crisis, notably through improved capabilities for the conduct of peace support operations, building on the established policy for the Africa Peace facility;

- security from major technological threats, threats to the rule of law and public health challenges;

- the development and consolidation of democracy and the rule of law, and respect for human rights and fundamental freedoms ;

In operational terms the Instrument will make it possible for the Community to :

- respond effectively to situations of major crisis around the world, addressing the kind of situations which in recent years have for example arisen in Kosovo, in Afghanistan, or in Iraq;

- strengthen the important contribution it already makes to EU civilian crisis management in line with the conclusions of the Helsinki European Council by providing for a timely, effective, and integrated crisis response. Delivering assistance in an integrated way as envisaged under this regulation will, moreover, facilitate donor co-ordination during times of crisis and increase the visibility of EU assistance;

- facilitate the response to challenges affecting civilian security, such as the fight against trafficking, organised crime and terrorism, where measures must be taken at the global and trans-regional level for the sake of efficiency and effectiveness or otherwise respond to a major threat to law and order; This will complement work which may be undertaken at the national level under one or other of the general cooperation instruments, adding a broader international dimension to address the specifically trans-national aspects of these new challenges;

- address major technological threats with potential trans-border impact, including the promotion of nuclear safety and nuclear safeguards (building for example on the experience already gained under the Tacis programme), as well as support for non-proliferation efforts, and for disaster-preparedness and prevention work in relation to possible major environmental incidents;

- fully support the role of the Union as a global player in addressing the above issues;

The instrument includes provisions to facilitate cross-pillar coordination where Community measures are adopted in support of measures taken under the CFSP. However, the Stability Instrument addresses itself purely first-pillar measures. Second-pillar measures will continue to be adopted under the CFSP, the scope of which will be defined by the Council on a case-by-case basis, as is the current practice.

5.1.2 Measures taken in connection with ex ante evaluation

As part of the preparation of the future financial framework the Commission established the Peace Group which was tasked with leading the identification of the future priorities for external relations and the instruments needed to serve those priorities. This Group functioned at both the level of the external relations Commissioners and the services. It met regularly between April and December 2003 and developed the principles which were set out in the Communication COM(2004) 101[15] adopted on 10 February. The need to align objectives and instruments more closely to EU values and interests was identified as being fundamentally important.

The values which should guide the setting of objectives and which should be served by the instruments include human dignity, the rule of law, human rights, solidarity, equality between the sexes, adherence to the multilateral system of the United Nation and support within the multilateral economic system, for regionalism as a force for development and stability. The EU’s interests are the promotion of stable international growth founded on sustainable development. The promotion of EU values and interests require it to act as a continental power and a global economic and political player.

Three policy priorities were identified as a result of the Peace Group’s work: the EU and its neighbourhood, covering candidate and pre-candidate countries and the countries covered by the European Neighboured Policy; the EU as a Sustainable Development Partner; and the EU as a Global Player dealing with political and security challenges. A consensus emerged on the need to streamline the instruments for external action in order to simplify and make them more efficient. The existing array of instruments reflects an organic approach where one instrument has been added on top of another. For the future, a limited number of instruments would underpin external action expenditure. The Instrument for Stability addresses the third of these priorities.

The current proposal also takes account of the vast literature of work on peace keeping and the delivery of assistance in response to international crises (including the 2001 DAC Guidelines on Helping Prevent Violent Conflict, the 2004 report of the UNDG/ECHA Working Group on Transition issues and the publications of the World Bank Conflict Prevention and Reconstruction Unit), the practice of other international and bi-lateral donors.

The Commission carried out in the second half of 2003 an extensive high-level review of the whole range of EC external instruments, in the context of the preparation of its proposals for the new financial perspectives. In its recommendations to the President, the “Peace Group” charged with this work underlined the need for the EU to gear the objectives and instruments of its external strategy more closely to its values and interests.

In particular, it recommended that the EU should, in addition to addressing concerns related to our neighbourhood policy and to the EU’s role as a partner in sustainable development, also have the means to work effectively as a global player in addressing challenges relating to both civilian and strategic security. This requires that the instruments at our disposal should be able to address effectively such issues as nuclear safety and non-proliferation, the threats arising from organised crime and terrorism, and the challenges relating to armed conflict or from fragile states, as well as the new challenges which can arise in a rapidly-changing world. In the event of a crisis, it is essential that we are able to respond in an immediate, effective and integrated fashion to such threats and challenges.

5.1.3 Measures taken following ex post evaluation

The “Peace Group” had integrated in its overall analysis of the external instruments the results of a number of post-evaluation exercises carried out regarding certain geographic and thematic instruments. Substantial analyses of a number of the issues involved have nevertheless been made, for example in connection with the Rapid Reaction Mechanism, where assessments are completed at the end of each programme, or with nuclear safety, in the Commission’s Communication of September 2000 (COM (2000) 493) on its support to nuclear safety in the Newly Independent States and Central and Eastern Europe. In addition, the regular project monitoring, reporting and feedback mechanisms applying to these different actions provide invaluable lessons at the project level which are drawn upon in both policy-making and programming. Moreover, the proposal follows up recommendations in the evaluation of rehabilitation and reconstruction financed by the EC in the ACP/ALA/MED/Tacis countries, the synthesis report on EC Activities in the field of human rights, democracy and good governance of August 2001, the Assessment of Phare and Tacis Nuclear safety activities of November 2000.

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

The target population served by the instrument will be the populations of all third countries, or of those third countries (and their neighbours), who may become subject to conditions of crisis, or may be affected by concerns relating to nuclear safety and comparable challenges, or by trafficking, organised crime or terrorism in its trans-national aspects.

The specific objectives to be set for the programming period, and the concrete measures to be taken and their immediate outputs, will:

- in relation to situations of crisis, be determined by the Commission in response to such situations as and when they arise, following discussions in the Council where necessary, and shall be set out in appropriate detail in the relevant Commission decision; or

- in relation to longer-term challenges (such as support for nuclear safety, for certain aspects of the promotion of democracy and fundamental values and the fight against trafficking, organised crime, and terrorism, or for capacity-building in relation to peace-keeping operations) be established in strategy papers and multi-annual indicative programmes. These programming documents shall, as for the other external action instruments, set out in appropriate detail the specific objectives, concrete measures, outputs and indicators relevant to the measures in question.

- In both cases the participation of local and EU non-governmental and civil society based organisations as well as international organisations shall be a key feature of programmes.

5.3. Methods of implementation

The measures to be taken under the present Instrument shall normally be implemented by the Commission by direct or indirect centralised management, but may in certain cases as specified in the Regulation be implemented by indirect centralised management (by public or public-service bodies of the Member States), by decentralised management (under the responsibility of a beneficiary partner country), or by delegated management (by international organisations or third-country donors, in cases of joint co-financing).

At this stage the Commission is not ready to propose the establishment of an executive agency for programme implementation but this possibility has not been excluded, in particular for certain tasks of expert recruitment and logistical support.

6. FINANCIAL IMPACT

6.1. Total financial impact on Part B - (over the entire programming period) (current prices)

6.1.1. Financial intervention

Commitments (in € million to three decimal places)

Number of permanent posts | Number of temporary posts |

Officials or temporary staff | 196 | 196 |

Other human resources | END: AUX: INT: Ex BA-lines : ATA: | 11 18 3 40 |

Total | 268 |

7.2. Overall financial impact of human resources (2004 prices)

Type of human resources | Amount (€) | Method of calculation * |

Officials+Temporary staff | 21 168 000 | 196x 108 000€ |

END AUX INT Ex BA-lines: ATA | 489 984 1 021 080 189 288 2 305 840 | 11x 44 544€ 18x 56 760€ 3x 63 096€ 40x 57 646€ |

Total | 25 174 792 |

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action IfS (2004 prices)

Budget line (number and heading) | Amount € | Method of calculation |

Overall allocation (Title A7) A0701 – Missions A07030 – Meetings A07031 – Compulsory committees 1 A07032 – Non-compulsory committees 1 A07040 – Conferences A0705 – Studies and consultations Other expenditure (specify) | 468.600 100.000 250.000 0 150.000 100.000 0 | 213 missions x 2.200 euro per mission 100 meetings x 1.000 euro per meeting 1x /month x 10 months = 10 meetings per year x 25.000 euro per meeting = |

Information systems (A-5001/A-4300) | 200.000 |

Other expenditure - Part A (specify) | 0 |

Total | 1.268.600 |

The amounts are total expenditure for twelve months.

(2004 prices)

I. Annual total (7.2 + 7.3) II. Duration of action III. Total cost of action (I x II) | € 26.443.392 7 years € 185.103.744 |

Human and adminstrative resource needs will be covered from within the allocation made to the DG managing the activities under the annual allocation procedure.

The allocation of posts will depend on the one hand on the internal organisation of the next Commission, and on the other hand on a possible reallocation of posts between the services, following the new financial perspectives.

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

The Commission will monitor progress of its external co-operation on all levels, input (in particular financial flows (commitments, contracts and payments), activities / outputs (project and programme execution, internal monitoring carried out on the spot by Commission Delegations), progress / outcome (external Results-Oriented Monitoring) and impact .

All countries and regional multi-annual indicative program will include the specific objectives and expected results for each area of co-operation, and a limited number of key outcome indicators in regard to economic and poverty situation. These indicators must relate to developments that are measurable in the short/medium term.

The programming of long-term external aid for partner countries and regions is carried out in the framework of the preparation of country and regional strategy papers (up to 7-years).. These country strategies also include a work plan or national / regional indicative programme jointly agreed between the Community and partner country/region concerned.

Under the principle of rolling programming, a review process is foreseen including annual operational reviews, mid-term reviews, and ad-hoc reviews where necessary. These review mechanism provides the flexibility required to ensure that operations are kept constantly in line with changes occurring in the economic situation, priorities and objectives of the partner country/region.

Reviews take a special interest on progress achieved in terms of financial execution of aid, as well as in terms of results achieved and evolution of the context in term of poverty reduction, economic performance and supported sectors. Updated intervention frameworks and indicator tables on focal sectors are annexed to review documents in order to facilitate the assessment at the time of the review. In particular, mid-term reviews may lead to a change of strategy, as well as a change in the country/region allocation in the light of the current needs and performance.

Emergency assistance measures shall be tightly monitored. Such measure present specific challenges in terms of measuring the long-term impact, but regular evaluations of Community crisis responses shall be integrated into the evaluation programme. Given the multi-lateral nature of crisis response, such evaluations will take into account the broader international response, and put a particular emphasis on the overall coherence of EU action, including with that delivered under title V of the EU Treaty.

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

In application of current rules and in view of the vast scope of the activities foreseen, an evaluation system covering the different levels of intervention and types of instruments has been set up.

Notably, the financial regulation, as well as the internal control standards, calls for regular evaluation of all (sizable) activities. This is translated into the evaluation of single operations (e.g. development projects), of programmes (e.g. country strategies) and policy sectors or themes (e.g. transport or gender issues). Evaluations of are also necessary and ongoing of wider legal obligations such as the 3 Cs (Coherence, Complementarity, Coordination).

Evaluation of crisis response measures will normally take place at the completion of the ‘interim response programmes’ provided for under this Regulation.

These works will be complemented by relevant works on databases, meta-analyses, methodology and training.

9. ANTI-FRAUD MEASURES

The protection of the Community’s financial interests and the fight against fraud and irregularities form an integral part of this Regulation.

Administrative monitoring of contracts and payments will be the responsibility of the central Commission services and/or EC Delegations in beneficiary countries.

Each of the operations financed under this regulation will be supervised at all stages in the project cycle through the central Commission services and/or delegations. Supervision will take account of contractual obligations as well as of the principles of cost/benefit analysis and sound financial management.

Moreover, any agreement or contract concluded pursuant to this Regulation shall expressly provide for monitoring of spending authorised under the projects/programmes and the proper implementation of activities as well as financial control by the Commission, including the European Anti-Fraud Office (OLAF), and audits by the Court of Auditors, if necessary on the spot. They shall authorise the Commission (OLAF) to carry out on-the-spot checks and inspections in accordance with Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 of 11 November 1996 concerning on-the-spot checks and inspections carried out by the Commission in order to protect the European Communities’ financial interests against fraud and irregularities.

Particular attention will be paid to the nature of expenditure (eligibility of expenditure), to respect for budgets (actual expenditure) and to verify supporting information and relevant documentation (evidence of expenditure).

[1] KOM(2004) 313, 26. aprill 2004.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT L […], […], lk […].

[5] ELT L […], […], lk […].

[6] ELT L […], […], lk […].

[7] EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[8] KOM(2004) 200 lõplik.

[9] KOM(2001) 153.

[10] EÜT C 184 17.7.1999, lk 23.

[11] ELT L […], […], lk […].

[12] ELT L […], […], lk […].

[13] ELT L […], […], lk […].

[14] EÜT L 163, 2.7.1996, lk 6.

[15] Building our Common Future, Policy Challenges and Budgetary Means of the Enlarged Union 2007-2013.