42014X0529(02)

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 42014X0529(02) - EN

Document 42014X0529(02)

Help

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 128 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternamoodulites kasutatavate valgusdioodiga valgusallikate (leedvalgusallikate) tüübikinnitust

OJ L 162, 29.5.2014, p. 43–70 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/128/oj

HTML

PDF

Official Journal

29.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 162/43

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 2. täiendus – jõustumise kuupäev: 10. juuni 2014

SISUKORD

EESKIRI

Reguleerimisala

Haldussätted

Tehnilised nõuded

Toodangu nõuetele vastavus

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

Tootmise lõpetamine

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

Leedvalgusallikate andmelehed

Teatis

Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis

Elektriliste ja fotomeetriliste omaduste mõõtmise meetod

Tootjapoolsetele kvaliteedikontrollimenetlustele esitatavad miinimumnõuded

Näidiste võtmine ja tootja katseandmete vastavustasemed

Tüübikinnitusasutuse tehtavatele pistelistele kontrollidele esitatavad miinimumnõuded

Pistelise kontrolliga kinnitatud vastavus

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse 1. lisas osutatud leedvalgusallikate suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnituse saanud suunatulemoodulites.

2. HALDUSSÄTTED

2.1. Mõisted

2.1.1. Kategooria määratlus

Käesolevas eeskirjas kasutatud mõiste „kategooria” abil eristatakse standardsete leedvalgusallikate põhikonstruktsioone. Igale põhikonstruktsiooni kategooriale vastab eritähis, näiteks „LW1”, „LY2”, „LR2”.

2.1.2. Tüübi määratlus

Ühte ja samasse kategooriasse kuuluvad eri tüüpi leedvalgusallikad võivad erineda järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.1.2.1.

kaubanimi või kaubamärk;

ühe ja sama kaubanime või kaubamärgiga leedvalgusallikaid, mis on valmistatud erinevate tootjate poolt, käsitatakse eri tüüpidena. Kui leedvalgusallikad erinevad ainult kaubanime või kaubamärgi poolest ja need on valmistanud üks ja sama tootja, võib neid pidada ühte tüüpi kuuluvaks;

2.1.2.2.

valgusallika ehitus, juhul kui kõnealused erinevused mõjutavad optilisi mõõtmistulemusi;

2.1.2.3.

nimipinge.

2.2. Tüübikinnituse taotlemine

2.2.1. Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.2.2. Igale tüübikinnitustaotlusele lisatakse (vt ka punkt 2.4.2):

2.2.2.1.

kolmes eksemplaris joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tüübi kindlaks tegemist;

2.2.2.2.

tehniline lühikirjeldus;

2.2.2.3.

viis näidist iga värvuse kohta, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse.

2.2.3. Juhul kui leedvalgusallikas erineb eelnevalt tüübikinnituse saanud tüübist ainult kaubanime või kaubamärgi poolest, on küllaldane kui esitatakse:

2.2.3.1.

tootja deklaratsioon selle kohta, et tüübikinnituse saamiseks esitatud tüüp:

a)	on identne eelnevalt kinnitatud ja tüübikinnitusnumbriga varustatud tüübiga (välja arvatud kaubanime või kaubamärgi poolest)

b)	ning on valmistatud sama tootja poolt;

2.2.3.2.

kaks uue kaubanime või kaubamärgiga näidist.

2.2.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu vastavuse tõhus kontroll.

2.3. Tähised

2.3.1. Tüübikinnituse saamiseks esitatud leedvalgusallikate soklile peab olema kantud:

2.3.1.1.

taotleja kaubanimi või -märk;

2.3.1.2.

nimipinge;

2.3.1.3.

asjaomase kategooria nimetus;

2.3.1.4.

piisava suurusega ala tüübikinnitusmärgi jaoks.

2.3.2. Punktis 2.3.1.4 osutatud ala näidatakse tüübikinnitustaotlusele lisatud joonistel.

2.3.3. Valgusallikale võib kanda ka muid kui punktides 2.3.1 ja 2.4.4 nimetatud tähiseid, kui need ei halvenda valgustusomadusi.

2.4. Tüübikinnitus

2.4.1. Kui punktide 2.2.2.3 või 2.2.3.2 kohaselt esitatud leedvalgusallika tüübi kõik näidised vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus.

2.4.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimene number näitab muudatuste seeriat, mis kehtib tüübikinnituse andmise ajal.

Sellele järgneb kuni kolmekohaline tunnusnumber. Kasutada võib ainult järgmisi araabia numbreid ja suurtähti:

„0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A B C D E F G H J K L M N P R S T U V W X Y Z”.

Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi ühele leedvalgusallika tüübile antud numbrit anda teisele leedvalgusallika tüübile.

2.4.3. Teade leedvalgusallika tüübile käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil ja taotleja esitatud joonisel, mille formaat ei ületa A4 mõõtmeid (210 × 297 mm) ning mille mõõtkava on vähemalt 2: 1.

2.4.4. Lisaks punkti 2.3.1 alusel nõutavatele tähistele kantakse igale leedvalgusallikale, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, punktis 2.3.1.4 osutatud alale ka rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

2.4.4.1.

kitsendatud ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (1);

2.4.4.2.

tüübikinnitusnumber kitsendatud ringjoone läheduses.

2.4.5. Kui taotleja on saanud mitmele kaubanimele või kaubamärgile ühe ja sama tüübikinnitusnumbri, piisab punkti 2.3.1.1 nõude täitmiseks neist ühe või mõne nimetamisest.

2.4.6. Punktides 2.3.1 ja 2.4.3 nimetatud märgid ja tähised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud.

2.4.7. Käesoleva eeskirja 3. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

3. TEHNILISED NÕUDED

3.1. Mõisted

3.1.1. „Nimipinge”– leedvalgusallikale märgitud pinge voltides.

3.1.2. „Katsepinge(d)”– pinge(d) või pingevahemik(ud) leedvalgusallika klemmidel, mille jaoks on leedvalgusallika elektrilised ja fotomeetrilised omadused ette nähtud ning millega neid väärtusi kontrollitakse.

3.1.3. „Sihtväärtus”– elektrilise või fotomeetrilise omaduse ettenähtud väärtus. See tuleb lubatud hälbe piires saavutada, kui leedvalgusallikas lülitatakse sisse asjaomasel katsepingel.

3.1.4. „Standardne (etalon-) leedvalgusallikas”– spetsiaalne leedvalgusallikas, mida kasutatakse valgustite ja valgussignaalseadmete katsetamiseks. Selle lubatud hälbeid mõõtmete ning elektriliste ja fotomeetriliste omaduste suhtes on vähendatud vastavalt asjaomasele andmelehele. Iga kategooria jaoks on ette nähtud ainult ühe nimipingega standardsed leedvalgusallikad.

3.1.5. „Nulltelg”– sokli suhtes kindlaksmääratud telg, mille suhtes väljendatakse teatavad leedvalgusallika mõõtmed.

3.1.6. „Baastasand”– sokli suhtes kindlaksmääratud tasapind, mis on nullteljega risti ja mille suhtes väljendatakse teatavad leedvalgusallika mõõtmed.

3.1.7. „Valguskese”– baastasandist kindlaksmääratud kaugusel asuv nulltelje punkt, mis kujutab nähtava kiirguse lähtekohta.

3.1.8. „Valguskeskme pikkus”– baastasandi ja valguskeskme vaheline kaugus.

3.1.9. „Leedvalgusallika vaatlustelg”– valguskeset läbiv telg kindlaksmääratud polaarnurga ja peilingunurgaga, mida kasutatakse leedvalgusallika fotomeetriliste omaduste iseloomustamiseks.

3.1.10. „Nähtav valgust kiirgav ala”– nähtava kiirguse (nähtava) elemendi ala teatavalt vaatlusteljelt vaadatuna. Nähtav valgust kiirgav ala on kindlaks määratud tasandiga, mis hõlmab valguskeset ning on risti vastava vaatlusteljega.

3.1.11. „Valgustugevuse standardjaotus”– valgustugevus jagatuna valgusallika valgusvooga, et iseloomustada leedvalgusallika kiirgusmustrit väljendatuna nurkades.

3.1.12. „Kumulatiivse valgusvoo jaotus”– valgusallika töötamise ajal kiiratav valgusvoog, mille koonus hõlmab kindlaksmääratud ruuminurka ja on tsentreeritud nullteljele (2).

3.1.13. „Valgusdioodiga (leed-)valgusallikas”– kus nähtava kiirguse elemendiks on üks või mitu injektsiooniluminestsentsi ja/või fluorestsentsi tekitavat tahkisühendust.

3.2. Üldnõuded

3.2.1.

Iga esitatud näidis peab vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele.

3.2.2.

Leedvalgusallikate konstruktsioon peab olema selline, et tavapärase kasutuse korral oleks tagatud nende töökindlus. Peale selle ei tohi neil olla projekteerimis- ega tootmisvigu.

3.2.3.

Leedvalgusallikate optilisel pinnal ei tohi olla kriimustusi ega plekke, mis võiksid halvendada nende tööd ja optilisi omadusi.

3.2.4.

Leedvalgusallikatel peavad olema Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaande 60061 sokliandmelehtede tingimustele vastavad standardsoklid, nagu on määratletud 1. lisa individuaalsetel andmelehtedel.

3.2.5.

Sokkel peab olema tugev ning kindlalt leedvalgusallika külge kinnitatud.

3.2.6.

Leedvalgusallikate vastavus punktide 3.2.3–3.2.5 nõuetele tehakse kindlaks visuaalse kontrollimise, mõõtmete kontrollimise ja vajaduse korral katsepaigalduse abil pessa vastavalt IEC väljaandele 60061.

3.2.7.

Tahkisühendus(ed) peavad olema ainsa(te)ks leedvalgusallika detaili(de)ks, mis tekitavad ja kiirgavad pingestamise korral valgust kas otse või fluorestsentsil põhineva ülekande teel.

3.3. Katsed

3.3.1.

Leedvalgusallikaid tuleb kõigepealt katsepingel 48 tundi vanandada. Mitmeotstarbeliste leedvalgusallikate puhul tuleb iga funktsiooni vanandada eraldi.

3.3.2.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse elektrilistel ja fotomeetrilistel mõõtmistel asjaomast katsepinget või -pingeid.

3.3.3.

Elektrilised mõõtmised 4. lisa kohaselt tehakse vähemalt 0,2-klassi mõõteriistadega (täpsus 0,2 % kogu skaalast).

3.4. Nähtava valgust kiirgava ala asetus ja mõõtmed

3.4.1.

Nähtava valgust kiirgava ala asetus ja mõõtmed peavad vastama 1. lisa asjaomase andmelehe nõuetele.

3.4.2.

Mõõtmine tehakse pärast leedvalgusallika vanandamist vastavalt punktile 3.3.1.

3.5. Valgusvoog

3.5.1.

Mõõtmisel vastavalt 4. lisa tingimustele peab valgusvoog jääma 1. lisa vastaval andmelehel märgitud piiridesse.

3.5.2.

Mõõtmine tehakse pärast leedvalgusallika vanandamist vastavalt punktile 3.3.1.

3.6. Valgustugevuse standardjaotus või kumulatiivse valgusvoo jaotus

3.6.1.

Mõõtmisel käesoleva eeskirja 4. lisa katsetingimustes peab valgustugevuse standardjaotus ja/või kumulatiivse valgusvoo jaotus jääma 1. lisa vastaval andmelehel märgitud piiridesse.

3.6.2.

Mõõtmine tehakse pärast leedvalgusallika vanandamist vastavalt punktile 3.3.1.

3.7. Värvus

3.7.1.

Leedvalgusallika valguse värvus on määratud kindlaks asjaomasel andmelehel. Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatuste seerias sätestatud määratlusi kiiratava valguse värvuse kohta.

3.7.2.

Kiiratava valguse värvust mõõdetakse 4. lisas kindlaksmääratud meetodil. Iga mõõdetud väärtus peab vastama lubatud hälvete vahemikule.

3.7.3.

Valget valgust kiirgavate leedvalgusallikate puhul peab valguse minimaalne punase värvuse sisaldus olema selline, et:

Formula

kus:

Ee(λ) (ühik: W)	on kiirgusintensiivsuse spektraaljaotus;
V (λ) (ühik: 1)	on spektraalne valgusefektiivsus;
λ (ühik: nm)	on lainepikkus.

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle.

3.8. Ultraviolettkiirgus

Leedvalgusallika ultraviolettkiirguse tase peab olema nii madal, et see vastaks väikese ultraviolettkiirgusega leedvalgusallika tüübile, mis vastab valemile:

Formula

kus:

S(λ) (ühik: 1)	on spektraalne kaalufunktsioon;
km = 683 lm/W	on kiirguse valgusefektiivsuse suurim väärtus.

(Muude tähiste määratlusi vaata punktist 3.7.3.)

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle. Ultraviolettkiirgus kaalutakse tabelis esitatud väärtustega:

λ	S(λ)
250	0,430
255	0,520
260	0,650
265	0,810
270	1,000
275	0,960
280	0,880
285	0,770
290	0,640
295	0,540
300	0,300
305	0,060
310	0,015
315	0,003
320	0,001
325	0,00050
330	0,00041
335	0,00034
340	0,00028
345	0,00024
350	0,00020

355	0,00016
360	0,00013
365	0,00011
370	0,00009
375	0,000077
380	0,000064
385	0,000530
390	0,000044
395	0,000036
400	0,000030

Märkus. Väärtused vastavalt Rahvusvahelise Kiirguskaitse Assotsiatsiooni Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Komitee (IRPA/INIRC) suunistele ultraviolettkiirgusega kokkupuutumise piiramise kohta. Valitud lainepikkused (nanomeetrites) on representatiivsed; muud väärtused tuleb interpoleerida.

3.9. Standardsed leedvalgusallikad

Täiendavad nõuded standardsetele (etalon-) leedvalgusallikatele on esitatud vastavatel andmelehtedel 1. lisas.

4. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

4.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud leedvalgusallikad peavad olema valmistatud nii, et nad vastaksid kinnitatud tüübile, kusjuures tuleb järgida käesoleva eeskirja punkti 3 ning 1., 4. ja 5. lisa märgistus- ja tehnilisi nõudeid.

4.2.

Punkti 4.1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll.

4.3.

Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

4.3.1.

tagama toodete kvaliteedi tulemusliku kontrollimise menetluste olemasolu;

4.3.2.

pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

4.3.3.

tagama katsetulemuste registreerimise ning nendega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kooskõlas tüübikinnitusasutusega;

4.3.4.

analüüsima igat liiki katsete tulemusi ja kohaldama 6. lisa kriteeriume, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

4.3.5.

tagama, et iga leedvalgusallika tüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 5. lisas ettenähtud katsed;

4.3.6.

tagama, et kui on võetud näidiseid, millel ilmneb asjaomasele katsetüübile mittevastavust, valitakse uued näidised ja korratakse katset. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toodangu vastavus tüübikinnitusele.

4.4.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

4.4.1.

Igal kontrollimisel tuleb kontrollijale esitada katsetulemused ja toodangu ülevaatuse tulemused.

4.4.2.

Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu saab kindlaks määrata tootja tehtud kontrollimiste tulemuste põhjal.

4.4.3.

Kui kvaliteet osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 4.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatseid teinud tehnilisele teenistusele.

4.4.4.

Pädev asutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid. Kui pädev asutus otsustab teha pistelisi kontrolle, rakendatakse käesoleva eeskirja 7. ja 8. lisa kriteeriume.

4.4.5.

Tavapärane pädeva asutuse heakskiidetud inspekteerimissagedus on üks kord kahe aasta kohta. Kõnealuste kontrollide käigus avastatud ebarahuldavate tulemuste korral tagab pädev asutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

5. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

5.1.

Leedvalgusallika tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev leedvalgusallikas ei vasta kinnitatud tüübile.

5.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

6. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud leedvalgusallika tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

7. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes väljastavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2).

(2) CIE/IEC rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik, kanne 845–09-31.

1. LISA

LEEDVALGUSALLIKATE (1) ANDMELEHED

Leedvalgusallikate kategooriate ja nende andmelehtede numbrite loetelu

Kategooria		Lehe number/numbrid
LR1		LR1/1 kuni 5
LW2		LW2/1 kuni 5

Leedvalgusallikate andmelehtede loetelu ja nende järjestus käesolevas lisas

Lehe number/numbrid

LR1/1 kuni 5

LW2/1 kuni 5

Kategooria LR1 – leht LR1/1

Joonistel esitatakse üksnes leedvalgusallika põhimõõtmed (mm)

Joonis 1

Põhijoonis

Joonis 2

Liitmik

Kategooria LR1 – leht LR1/2

Tabel 1

Peamised elektrilised ja fotomeetrilised omadused

Mõõtmed (mm)		Lubatud hälve
		Seeriatootmise leedvalgusallikad		Standardne leedvalgusallikas
e (2)	24,0	0,2		0,1
Sokkel PGJ21t-1 vastavalt IEC väljaandele 60061 (leht 7004-165–1)
Elektrilised ja fotomeetrilised omadused (3)
Nimiväärtused		Kõrval-funktsioon	Põhi-funktsioon	Kõrval-funktsioon	Põhi-funktsioon
	Volti	12		12
Siht väärtused (4)	Vatti (pingel 13,5 V DC)	max 0,75	max 3,5 min 1,4	max 0,75	max 3,5 min 1,4
	Valgusvoog (lm pingel 13,5 V DC)			3,5 ± 10 %	47 ± 10 %
	Valgusvoog (lm pingel 10–16 V DC)	3,5 ± 20 %	47 ± 20 %

Rikkekäitumine

Leedvalgusallika rikke (mittesüttimise) korral peab maksimaalne voolutarve põhifunktsiooni režiimi sisendpinge vahemikus olema väiksem kui 20 mA (avatud ahelaga).

Katseekraanil olevale projektsioonile esitatavad nõuded

Järgmise katse abil määratakse kindlaks nõuded leedvalgusallika nähtavale valgust kiirgavale alale ning tehakse kindlaks, kas valgust kiirgav ala paikneb nulltelje ja baastasandi suhtes õigesti, et kontrollida nõuetele vastavust.

Valgust kiirgava ala asetust kontrollitakse kastisüsteemi abil, mis on esitatud joonisel 3, kus on näidatud projektsioonid vaatlussuunas γ = 90° tasanditel C90 ja C180 (C, γ vastavalt joonisele 4). Vähemalt 95 % vaatlussuunas kiiratavast valgusvoost peab tulema trapetsikujulisest alast, mis on määratud mõõtudega d1, d2 ja c. Vähem kui 70 % valgusvoost peab tulema ristkülikukujulisest alast, mis on määratud mõõtudega d3 ja c.

Kategooria LR1 – leht LR1/3

Joonis 3

Valgust kiirgava ala määramine kastisüsteemis

Tabel 2

Kastisüsteemi mõõtmed joonisel 3

Mõõtmed (mm)	f	c	d1	d2	d3
Seeriatootmise leedvalgusallikad	E + 0,2	3,6	21,0	15,0	7,0
Standardsed (etalon-) leedvalgusallikad	E + 0,1	3,4	21,0	15,0	7,0

Valgustugevuse standardjaotus

Järgmise katse abil määratakse kindlaks valgusallika valgustugevuse standardjaotus nulltelge sisaldaval juhuslikult valitud tasandil. Koordinaatsüsteemi lähtekohana kasutatakse nulltelje ja kasti ülemise serva lõikumispunkti.

Valgusallikas paigaldatakse lamedale plaadile, millel on vastavad kinnitusdetailid. Plaat kinnitatakse goniomeetri aluse külge kanduriga, nii et valgusallika nulltelg on samas suunas goniomeetri ühe pöörlemisteljega. Vastavat mõõtmismeetodit on kujutatud joonisel 4.

Kategooria LR1 – leht LR1/4

Joonistel esitatakse üksnes leedvalgusallika peamine mõõtmismeetod.

Joonis 4

Seaded valgustugevusjaotuse mõõtmiseks

Põhifunktsiooni valgustugevuse andmed registreeritakse standardse fotogoniomeetri abil. Mõõtmiskaugus tuleb valida nii, et detektor paikneb valgusjaotuse ala kaugemas servas.

Mõõtmised tehakse kolmel C-tasandil, mis sisaldavad valgusallika nulltelge. Kolm C-tasandit peavad paiknema C30 ja C330 vahel, et vältida liitmiku heidetud varje, ning nad peavad olema teineteisest vähemalt 30° kaugusel. Iga tasandi katsepunktid eri polaarnurkade γ korral on esitatud tabelis 3.

Pärast mõõtmist ühtlustatakse andmed punkti 3.1.11 kohaselt 1 000 luumenile, kasutades selleks katsetatava individuaalse valgusallika valgusvoogu. Andmed peavad vastama lubatud hälvete vahemikule tabelis 3.

C-tasandid: vt CIE väljaanne 70-1987, „The measurement of absolute luminous intensity distributions” („Valgustugevuse absoluutsete jaotuste mõõtmine”).

Kategooria LR1 – leht LR1/5

Tabel 3

Põhifunktsiooni katsepunktide väärtused ühtlustatud valgustugevusega vastavalt seeriatootmises olevatele ja standardsetele valgusallikatele

	Seeriatootmise leedvalgusallikas		Standardne leedvalgusallikas
γ	Minimaalne valgustugevus (cd/1 000 lm)	Maksimaalne valgustugevus (cd/1 000 lm)	Minimaalne valgustugevus (cd/1 000 lm)	Maksimaalne valgustugevus (cd/1 000 lm)
0°	0	30	0	20
15°	0	30	0	20
30°	0	70	0	40
45°	20	100	20	60
60°	35	120	35	80
75°	50	140	50	100
90°	70	160	70	120
105°	90	180	90	140
120°	110	200	110	160
135°	110	200	110	160
150°	90	180	90	140

Tabelis 3 esitatud valgustugevusjaotus peab olema valdavalt ühtlane, st suhtelise valgustugevuse nõue kahe ruudustikus kõrvuti asetseva punkti vahel arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel, kasutades kaht kõrvuti asetsevat punkti.

Kategooria LW2 – leht LW2/1

Joonistel esitatakse üksnes leedvalgusallika põhimõõtmed (mm).

Joonis 1

Põhijoonis – eest- ja külgvaade

Joonis 2

Liitmik

Tabel 1

Peamised elektrilised ja fotomeetrilised omadused

Mõõtmed (mm)		Lubatud hälbed
		Seeriatootmise leedvalgusallikad		Standardsed leedvalgusallikad
e	26,4	0,2		0,1
[Sokkel PGJY50] vastavalt IEC väljaandele 60061 (leht 7004-[....]-1)
Elektrilised ja fotomeetrilised omadused (5)
Nimiväärtused		Kõrvalfunktsioon	Põhifunktsioon	Kõrvalfunktsioon	Põhifunktsioon
	Volti	12		12
Siht väärtused (6) (7)	Vatti (pingel 13,5 V DC)	max 1	max 12 min 4	max 1	max 12 min 4
	Valgusvoog (lm pingel 13,5 V DC)			50 ± 10 %	725 ± 10 %
	Valgusvoog (lm pingel 10–16 V DC)	50 ± 15 %	725 ± 15 %
Vastav baastemperatuur Tb (°C)		30 ± 2	55 ± 2	30 ± 0,5	55 ± 0,5

Kategooria LW2 – leht LW2/2

Katseekraanil olevale projektsioonile esitatavad nõuded

Kõnealuse katse abil tehakse kindlaks, kas leedvalgusallika valgust kiirgav ala on nulltelje ja baastasandi suhtes õigesti paigutatud.

Asendi ja mõõdu vastavust tabelile 2 kontrollitakse joonisel 3 kujutatud kastisüsteemi abil. Vasakpoolsel joonisel on projektsioon vaatlussuunaga piki nulltelge ja ava lubatud nurgaga ± 40° ning parempoolsel joonisel on kindlaks määratud baastasandi ja nulltelje asetus.

Mõõtmed määratakse kindlaks sobivate vahenditega.

Joonis 3

Valgust kiirgava ala määramine kastisüsteemis

Tabel 2

Valgust kiirgava ala mõõtmed joonisel 3

Mõõtmed (mm)	e	a	b	c
Seeriatootmise leedvalgusallikad	26,4 ± 0,2	14,5 + 0/-2,5	10,1 + 0/-1,5	Ø 50,00 + 0,10/-0
Standardsed (etalon-) leedvalgusallikad	26,4 ± 0,1	14,5 + 0/-2,5	10,1 + 0/-1,5	Ø 50,05 + 0,05/-0

Kategooria LW2 – leht LW2/3

Kumulatiivse valgusvoo jaotus

Mõõtmismeetod

Selle katse abil tehakse kindlaks kumulatiivne valgusvoog valgustugevusjaotuse kindlaksmääratud ruuminurkade piires.

Kasutada võib CIE väljaandele nr 70-1987 vastavaid I ja II tüüpi goniofotomeetrid, mille abil on võimalik pöörata valgusallikat ümber kahe telje, mis on risti valguskiirguse teljega. Koordinaatsüsteemi lähtekohana kasutatakse nulltelje ja baastasandist kaugusel e paikneva paralleelse tasandi lõikumispunkti.

Joonis 4

Seaded valgustugevusjaotuse mõõtmiseks I tüüpi goniofotomeetri abil

Valgusallikas paigaldatakse lamedale plaadile, millel on vastavad kinnitusdetailid. Plaat kinnitatakse goniomeetri aluse külge hoidikuga nii, et valgusallika nulltelg on samas suunas goniomeetri mõõtmisteljega. Vastavat mõõtmismeetodit on kujutatud joonisel 4.

Kategooria LW2 – leht LW2/4

Kumulatiivse valgusvoo jaotus

Mõõtmis- ja arvutamismenetlus

Andmed registreeritakse tabelist 1 võetud baastemperatuuril Tb joonisel 5 näidatud kohas.

Valgustugevusjaotuse andmed registreeritakse ruuminurga -40° < α < +40° ja -40° < β< +40° piires. Mõõtmiskaugus tuleb valida nii, et detektor paikneb valgusjaotuse ala kaugemas servas. Vajaminev nurgasamm on 1° või väiksem.

Pärast mõõtmist arvutatakse kumulatiivse valgusvoo jaotus eri ruuminurkade kohta registreeritud andmete põhjal tabeli 3 kohaselt ja vastavalt CIE väljaande nr 84-1989 peatükile 4.3. Seejärel ühtlustatakse valgusjaotus kogu valgusvoole, mis on määratud ruuminurgas -40° < α < +40° ja -40° < β < +40°. Andmed peavad vastama lubatud hälvete vahemikule tabelis 3.

Selleks, et valgus jaotuks igas tabeli 3 ruuminurgas sümmeetriliselt, määratakse valgusvoog iga nelja kvadrandi kohta eraldi ja valgusvoo väärtused ei tohi erineda rohkem kui 15 % võrra.

Tabel 3

Normaliseeritud kumulatiivse valgusvoo katsepunktide väärtused seeriatootmises olevatele ja standardsetele valgusallikatele

Nurk α, β	Minimaalne normaliseeritud valgusvoog (%)	Maksimaalne normaliseeritud valgusvoog (%)
– 5° < α, β < +5°	8	14
– 10° < α, β < +10°	31	37
– 15° < α, β < +15°	54	59
– 20° < α, β < +20°	75	81
– 25° < α, β < +25°	91	95
– 30° < α, β < +30°	97	100
– 35° < α, β < +35°	98	100
– 40° < α, β < +40°	100 (määratluse kohaselt)

Kõrvalfunktsiooni kumulatiivse valgusvoo jaotust saab kontrollida, kui mõõta põhi- ja kõrvalfunktsiooni suhe kindla nurga all ja korrutada tulemus põhifunktsiooni valgusvooga.

Kui on kahtlusi, et põhi- ja kõrvalfunktsiooni kumulatiivse valgusvoo jaotus on erinevad, korratakse eespool kirjeldatud põhifunktsiooni menetlust ka kõrvalfunktsiooni puhul.

Termoliidese asukoht

Termoliides LW2 paikneb baastasandil (viirutatud ala joonisel 5) ja seda on kirjeldatud IEC väljaandes 60061, nagu on osutatud andmelehe LW2/1 tabelis 1. Liides kinnitatakse sobiva soojusallika või soojusjuhtimise süsteemi külge.

Tabelis 1 esitatud valgusvoog saavutatakse siis, kui joonisel 5 kujutatud asukohas mõõdetud baastemperatuur Tb on stabiliseerunud.

Kategooria LW2 – leht LW2/5

Joonis 5

Tagantvaade: termosiirdeala ja Tb-punkti asukoht vertikaalsel sümmeetriateljel, keskpunktist kaugusel f

Mõõtmed (mm)
c	50,0
d	34,5
f	13,0
g	10,0

Rikkekäitumine

Leedvalgusallika rikke (mittesüttimise) korral peab maksimaalne voolutarve põhifunktsiooni režiimi sisendpinge vahemikus olema väiksem kui 20 mA (avatud ahelaga).

(1) Tabelid, elektrilised ja fotomeetrilised omadused:

pinget väljendatakse voltides (V),

võimsust väljendatakse vattides (W),

valgusvoogu väljendatakse luumenites (lm),

valgustugevuse standardjaotust väljendatakse cd/1 000 lm,

kumulatiivse valgusvoo jaotust väljendatakse protsentides (%).

(2) Valgust kiirgav ala: kontrollitakse kastisüsteemi abil, vt joonis 3.

(3) Kiiratav valgus peab olema punane.

(4) Pidev töö 30 minuti vältel temperatuuril 23 ± 2,5 °C.

(5) Kiiratav valgus peab olema valge.

(6) Pidev töö 30 minuti vältel eespool kirjeldatud viisil stabiliseeritud baastemperatuuril Tb.

(7) Valgust kiirgava ala valgusvoog määratakse kindlaks ruuminurgas 40° < α < + 40° ja 40° < β < +40° integraalmeetodil või andmelehtedel LW2/3 ja LW2/4 kirjeldatud meetodil.

2. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUSE NÄIDIS

(vt punkt 2.4.4)

Leedvalgusallikale kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et valgusallikas on saanud tüübikinnituse Suurbritannias (E11) tüübikinnitusnumbri 0A01 alusel. Tüübikinnitusnumbri esimene number näitab, et tüübikinnitus anti vastavalt eeskirja nr 128 (1) algversiooni nõuetele.

(1) Ei vaja tüübikinnitusnumbri muutmist.

4. LISA

ELEKTRILISTE JA FOTOMEETRILISTE OMADUSTE MÕÕTMISE MEETOD

Kõigi kategooriate integreeritud soojusallikaga valgusallikaid mõõdetakse tuulevaikuses õhutemperatuuril 23 ± 2 °C. Nende mõõtmiste jaoks tuleb säilitada andmelehtedel ette nähtud minimaalset vaba ruumi.

Kõikide kategooriate temperatuuri Tb määratlusega valgusallikate mõõtmisel stabiliseeritakse Tb-punkt vastava kategooria andmelehel määratud temperatuuril.

1. Valgusvoog

1.1.

Valgusvoo mõõtmine integreeritud meetodi abil tehakse:

a)	integreeeritud soojusallika puhul 1 minut ja 30 minutit pärast sisselülitamist või

b)	pärast temperatuuri stabiliseerumist punktis Tb.

1.2.

Valgusvoo väärtused, mõõdetuna

a)	30 minuti järel või

b)	pärast temperatuuri Tb stabiliseerumist.

Peab vastama miinimumi ja maksimumi nõuetele.

Variandi a puhul peab kõnealune väärtus olema vahemikus 80–100 % 1 minuti järel mõõdetud väärtusest.

1.3.

Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel ning asjaomase pingevahemiku miinimum- ja maksimumväärtuste juures. Kui andmelehel ei ole sätestatud teisiti, ei tohi valgusvoo kõrvalekalle ületada järgmisi lubatud hälbe piire.

Nimipinge	Miinimumpinge	Maksimumpinge
6	6,0	7,0
12	12,0	14,0
24	24,0	28,0
Valgusvoo lubatud hälve (1)	± 30 %	± 15 %

2. Normaliseeritud valgustugevus või kumulatiivne valgusvoog

2.1.

Valgusvoo mõõtmine algab:

a)	30 minutit pärast stabiliseerumist või

b)	pärast temperatuuri Tb stabiliseerumist asjaomasel andmelehel nimetatud väärtusel.

2.2.

Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

2.3.

Katsenäidise normaliseeritud valgustugevuse arvutamiseks jagatakse käesoleva lisa punkti 2.1 kohaselt mõõdetud valgustugevuse jaotus käesoleva lisa punkti 1.2 kohaselt 30 minuti möödudes mõõdetud valgusvooga.

2.4.

Katsenäidise kumulatiivne valgusvoog arvutatakse CIE väljaande nr 84-1989 peatüki 4.3 põhjal, liites kokku ruuminurka sisaldava koonuse valgustugevuse.

3. Värvus

Käesoleva lisa punkti 1.1 tingimustega võrdsetel tingimustel mõõdetud kiiratava valguse värvus peab olema samas nõutud värvusevahemikus.

4. Võimsustarve

4.1.

Võimsustarvet mõõdetakse käesoleva lisa punkti 1.1 tingimustega võrdsetel tingimustel ja käesoleva eeskirja punkti 3.3.3 nõuete kohaselt.

4.2.

Võimsustarbe mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

4.3.

Saadud väärtused peavad vastama asjaomasel andmelehel esitatud miinimum- ja maksimumväärtustele.

(1) Valgusvoo maksimaalne kõrvalekalle lubatud hälbe piiridest arvutatakse katsepingel mõõdetud valgusvoogu aluseks võttes. Katsepinge ja pingevahemiku piiride vahel peab valgusvoo käitumine olema üldjoontes ühtne.

5. LISA

TOOTJAPOOLSETELE KVALITEEDIKONTROLLIMENETLUSTELE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

1. Üldosa

Vastavusnõuded loetakse fotomeerilisest, geomeetrilisest, visuaalsest ja elektrilisest aspektist täidetuks, kui seeriatootmise leedvalgusallikate puhul ei ületata 1. lisa vastavatel andmelehtedel ja soklite vastavatel andmelehtedel esitatud lubatud hälbeid.

2. Tootjapoolsele vastavuskontrollile esitatavad miinimumnõuded

Tootja või tüübikinnitusmärgi omanik peab vajalike ajavahemike tagant iga leedvalgusallika tüüpi vastavalt käesoleva eeskirja sätetele kontrollima.

2.1. Katsete laad

Käesolevatele spetsifikatsioonidele vastavuse kontrollimiseks tehtavad katsed peavad hõlmama fotomeetrilisi, geomeetrilisi ja optilisi omadusi.

2.2. Katsemeetodid

2.2.1.

Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2.

Käesoleva lisa punkti 2.2.1 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastavusse viimist pädeva asutuse tehtud mõõtmiste tulemustega.

2.3. Valimi võtmine

Leedvalgusallikate näidised valitakse ühtliku partii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi leedvalgusallikate rühma.

2.4. Kontrollitud ja dokumenteeritud parameetrid

Leedvalgusallikaid tuleb kontrollida ja katsetulemused registreerida vastavalt 6. lisa tabelis 1 esitatud omadusterühmadele.

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja või tüübikinnituse valdaja vastutab katsetulemuste statistilise uurimise eest, et tagada seoses toodangu vastavuse kontrollimisega käesoleva eeskirja punktis 4.1 esitatud tehniliste nõuete täitmine.

Nõuetele vastavus on tagatud siis, kui ei ületata lubatavate kõrvalekallete taset 6. lisa tabelis 1 esitatud omadusterühma puhul. See tähendab, et nõuetele mittevastavate leedvalgusallikate arv mis tahes leedvalgusallika tüübi mis tahes omadusterühmas ei ületa 6. lisa vastavas tabelis 2, 3 või 4 esitatud nõuetele vastavuse norme.

Märkus. Iga üksikut leedvalgusallika suhtes kohaldatavat nõuet tuleb käsitada ühe omadusena.

6. LISA

NÄIDISTE VÕTMINE JA TOOTJA KATSEANDMETE VASTAVUSTASEMED

Tabel 1

Omadused

Omaduste rühmitamine	Katseandmete rühmitamine (1) valgusallika tüüpide järgi	Vähim näidiste arv 12 kuu vältel rühma kohta (1)	Lubatav mittevastavuse tase ühe omadusterühma kohta (%)
Märgistus, loetavus ja vastupidavus	Kõik samade välismõõtmetega tüübid	315	1
Valgusallika välismõõtmed (ilma sokli/aluseta)	Kõik sama kategooria tüübid	200	1
Soklite ja aluste mõõtmed	Kõik sama kategooria tüübid	200	6,5
Valgust kiirgava pinna ja siseosade mõõtmed (2)	Kõik ühte tüüpi valgusallikad	200	6,5
Võimsuse, värvuse ja valgusvoo esialgsed lugemid (2)	Kõik ühte tüüpi valgusallikad	200	1
Valgustugevuse standardjaotus või kumulatiivse valgusvoo jaotus	Kõik ühte tüüpi valgusallikad	20	6,5

Tabelis 2 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omadusterühma kohta. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 1 %, eeldades et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 2

Iga omaduse katsetulemuste arv	Lubatud hälbe ülemmäärad
20	0
21 - 50	1
51 - 80	2
81 - 125	3
126 - 200	5
201 - 260	6
261 - 315	7
316 - 370	8
371 - 435	9
436 - 500	10
501 - 570	11
571 - 645	12
646 - 720	13
721 - 800	14
801 - 860	15
861 - 920	16
921 - 990	17
991 – 1 060	18
1 061 – 1 125	19
1 126 – 1 190	20
1 191 – 1 249	21

Tabelis 3 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omadusterühma kohta. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 6,5 %, eeldades et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 3

Valgusallikate arv vastavalt katseprotokollile	Lubatud hälve
20	3
21 – 32	5
33 – 50	7
51 – 80	10
81 – 125	14
126 – 200	21
201 - 213	22
214 - 227	23
228 - 240	24
241 - 254	25
255 - 268	26
269 - 281	27
282 - 295	28
296 - 308	29
309 - 322	30
323 - 336	31
337 - 349	32
350 - 363	33
364 - 376	34
377 - 390	35
391 - 404	36
405 - 417	37
418 - 431	38
432 - 444	39
445 - 458	40
459 - 472	41
473 - 485	42
486 - 499	43
500 - 512	44
513 - 526	45
527 - 540	46
541 - 553	47
554 - 567	48
568 - 580	49
581 - 594	50
595 - 608	51
609 - 621	52
622 - 635	53
636 - 648	54
649 - 662	55
663 - 676	56
677 - 689	57
690 - 703	58
704 - 716	59
717 - 730	60
731 - 744	61
745 - 757	62
758 - 771	63
772 - 784	64
785 - 798	65
799 - 812	66
813 - 825	67
826 - 839	68
840 - 852	69
853 - 866	70
867 - 880	71
881 - 893	72
894 - 907	73
908 - 920	74
921 - 934	75
935 - 948	76
949 - 961	77
962 - 975	78
976 - 988	79
989 - 1 002	80
1 003 – 1 016	81
1 017 - 1 029	82
1 030 - 1 043	83
1 044 - 1 056	84
1 057 - 1 070	85
1 071 - 1 084	86
1 085 - 1 097	87
1 098 - 1 111	88
1 112 - 1 124	89
1 125 - 1 138	90
1 139 - 1 152	91
1 153 - 1 165	92
1 166 - 1 179	93
1 180 - 1 192	94
1 193 - 1 206	95
1 207 - 1 220	96
1 221 - 1 233	97
1 234 - 1 249	98

Tabelis 4 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad protsendina, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omadusterühma kohta, eeldades et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 4

Iga omaduse katsetulemuste arv	Katsetulemuste lubatud hälbe ülemmäär protsendina. Lubatav mittevastavuste tase 1 %	Katsetulemuste lubatud hälbe ülemmäär protsendina. Lubatav mittevastavuste tase 6,5 %
1 250	1,68	7,91
2 000	1,52	7,61
4 000	1,37	7,29
6 000	1,30	7,15
8 000	1,26	7,06
10 000	1,23	7,00
20 000	1,16	6,85
40 000	1,12	6,75
80 000	1,09	6,68
100 000	1,08	6,65
1 000 000	1,02	6,55

(1) Hindamine hõlmab tavaliselt ühe tehase seeriatoodangu leedvalgusallikaid. Tootja võib koguda sama tüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

(2) Juhul kui leedvalgusallikal on enam kui üks valgustusfunktsioon, kohaldatakse omaduste (mõõtmete, võimsuse, värvuse ja valgusvoo) rühma igale funktsioonile eraldi.

7. LISA

TÜÜBIKINNITUSASUTUSE TEHTAVATELE PISTELISTELE KONTROLLIDELE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

1. Üldosa

2. Masstootmises olevate leedvalgusallikate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui tulemused on kooskõlas käesoleva eeskirja 8. lisaga.

3. Nõuetele vastavus vaidlustatakse ja tootjale antakse korraldus viia tootmine nõuetega vastavusse, kui tulemused ei ole käesoleva eeskirja 8. lisaga kooskõlas.

4. Kui kohaldatakse käesoleva lisa punkti 3, tuleb kahe kuu jooksul võtta juhuslikult mõnest hiljutisest tootmistsüklist täiendav 250 leedvalgusallikast koosnev valim.

8. LISA

PISTELISE KONTROLLIGA KINNITATUD VASTAVUS

Vastavuse kinnitamine või mittekinnitamine otsustatakse tabelis 1 esitatud väärtuste alusel. Iga omadusterühma kohta kinnitatakse leedvalgusallikate vastavust või jäetakse see kinnitamata vastavalt tabelis 1 esitatud väärtustele (*).

Tabel 1

1 % (1)

6,5 % (1)

Kinnitada

Tagasi lükata

Kinnitada

Tagasi lükata

Esimese valimi suurus: 125

Kui mittevastavate ühikute arv on suurem kui 2 (11) ja väiksem kui 5 (16), tuleb võtta teine 125 ühikust koosnev valim ja hinnata 250 ühikut koos

(*)	Kava on ette nähtud selleks, et hinnata leedvalgusallikate vastavust lubatavate kõrvalekallete tasemete 1 % ja 6,5 % juures ning see põhineb tavakontrolli kaheastmelisel valimi võtmise kaval, mis on esitatud IEC väljaandes 60410 „Omaduste kontrollimise valimi võtmise kavad ja menetlused”.

(1) Leedvalgusallikaid tuleb kontrollida ja katsetulemused registreerida vastavalt 6. lisa tabelis 1 esitatud omadusterühmadele.

Top