8.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/16

(1)

Vastavalt määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artiklile 7 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 10. augustil 2017 komisjoni määrusega (EL) 2017/1444 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatava Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit korrosioonikindla terase impordi suhtes.

(2)

Uurimine algatati 9. detsembril 2016 (3) pärast seda, kui Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) oli 25. oktoobril 2016 esitanud kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 53 % Euroopa Liidu teatava korrosioonikindla terase kogutoodangust.

(3)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 30, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2017/1238 (4) HRVst pärit ja sealt saadetud vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimisnõude. Impordi registreerimine lõppes ajutiste meetmete kehtestamisega 11. augustil 2017.

(5)

Pärast selliste oluliste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitas mitu huvitatud isikut kirjaliku pöördumise, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(6)

Uurimise lõppetapis kuulati 13. novembril 2017 ära rahvusvahelise terasekaubanduse assotsiatsioon (edaspidi „ISTA“) ja 17. novembril 2017 Hiina raua- ja teraseühendus (edaspidi „CISA“).

(7)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Selleks et koguda teavet impordi registreerimise, valimisse kuuluvate liidu tootjate, Euroferi ja kõikide teadaolevate importijate kohta, paluti esitada täiendavaid andmeid. Valimisse kuuluvad liidu tootjad, Eurofer ja kuus importijat esitasid vastused küsimustikule.

(8)

Eespool põhjenduses 7 nimetatud küsimustiku vastuste kontrollimiseks tehti kontrollkäigud seoses andmetega, mille esitasid:

(9)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 22 teatati, tehti uurimise lõppetapis kontrollkäigud järgmiste valimisse kuuluvate HRV eksportivate tootjatega seotud kauplejate/importijate valdustesse:

Hebei Iron and Steel Group (edaspidi „HBIS“):

(10)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada HRVst pärit korrosioonikindla terase liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti aega lõpliku avalikustamise kohta märkuste esitamiseks. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist taotles üks isik täiendavaid selgitusi konkreetse äriühingu kohta ja tema taotlus rahuldati. Komisjonile ei esitatud nende täiendavate selgituste kohta märkusi.

(11)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(12)

Ajutise määruse põhjenduses 21 märkis komisjon, et kolm HRV eksportivate tootjate kontserni taotles individuaalset kohtlemist vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3. Ajutise määruse põhjenduses 22 selgitati põhjusi, miks selliste taotluste läbivaatamine ei olnud võimalik uurimise esialgses etapis.

(13)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete rakendamist väitis ajutise määruse põhjenduses 23 osutatud äriühingute kontsern, et individuaalse kohtlemise taotlust tuleks uurida lõppetapis järgmistel põhjustel: (i) sest tegemist on ainsa Hiina eksportiva tootjaga, kes importis teatavaid tooteid liidu turule; (ii) tema toodete eripära tõttu, mis on kordamine, sest puuduvad uued elemendid, mis toetaksid ajutise määruse põhjenduses 23 uuesti esitatud varasemat väidet, ning (iii) kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) õiguses on sätestatud kohustus määrata individuaalsed dumpingumarginaalid iga teadaoleva eksportiva tootja puhul (välja arvatud juhul, kui ilmneb piiratud arv erandeid). See isik väitis ka, et üldiselt ei saanud eksportijate arvu pidada nii suureks, et individuaalsete dumpingumarginaalide määramine oleks teostamatu.

(14)

Esimese kahe väite puhul on kindlaks tehtud, et valimiga juba hõlmatud tootevalikut peetakse tüüpiliseks, sest see moodustab peaaegu poole Hiina koguimpordist liitu.

(15)

Kolmanda väitega seoses kinnitab komisjon esialgses etapis tehtud järeldust, et individuaalseks kohtlemiseks esitatud taotluste arv (taotlusi esitas kolm HRV eksportivate tootjate kontserni, kuhu kuuluvad mitmed ettevõtjad) oli nii suur, et see muutis individuaalse kontrollimise põhjendamatult koormavaks ning takistas uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Tõepoolest, pärast taotluste arvust tingitud eeldatava töökoormuse hindamist otsustas komisjon, et ühtegi individuaalset kohtlemist ei saa lõppetapis kohaldada, sest täiendavat uurimist vajavate üksuste arv ja mitmete eri kohtade külastamine kontrollimise eesmärgil oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist, arvestades uurimise tähtaega ja komisjoni käsutuses olevaid ressursse. Komisjon on juba uurinud 22 valimisse kuuluvat üksust seitsmes eri paigas.

(16)

Pealegi, nagu on märgitud eespool põhjenduses 9, tuli oluline kontroll, mis toimub tavaliselt uurimise esialgses etapis, edasi lükata uurimise lõppetappi, arvestades juhtumi mahukust ja huvitatud isikute arvu, keda selle juhtumiga seoses uuritakse, ning see suurendas veelgi uurimisega seotud koormust.

(17)

Lisaks tuletatakse meelde, et valimisse kuuluvate eksportivate tootjate arvele langes uurimisperioodi jooksul peaaegu pool vaatlusaluse toote Hiinast liitu suunatud impordi kogumahust. Individuaalset kohtlemist taotlevate kontsernide osalus oleks kokku vähem kui 5 % kogu impordist.

(18)

Ja lõpetuseks, komisjon viitab ka mittediskrimineerimise põhimõttele, mis võib saada rikutud, kui individuaalselt kontrollitakse vaid üht täiendavat kontserni, jättes kõrvale ülejäänud kaks äriühingut/kontserni, kes ei kuulu valimisse, kuid kes samuti taotlesid individuaalset kontrolli.

(19)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas põhjenduses 13 nimetatud kontsern veel kord individuaalse kontrolli taotluse, tuues põhjenduseks selle, et (i) tegemist on vaatlusaluse toote mitteintegreeritud tootjaga, kelle kulude struktuur ja tulukoostis erinevad valimisse kuuluvate eksportivate tootjate omast; (ii) väidetavalt ei kavatsenud komisjon individuaalset kontrolli käsitlevat otsust varem vastu võtta, et jätta huvitatud isikud ilma võimalusest esitada kõnealuses küsimuses oma märkusi; (iii) vastavalt WTO õigusele peaks individuaalse kontrolli taotluste tagasilükkamine olema erand; (iv) komisjon oli kontrollinud kõiki valimisse kuuluvaid eksportivaid tootjaid enne 2017. aasta aprilli, ning (v) mittediskrimineerimise põhimõte ei ole probleem, sest kohtupraktika kohaselt oleks komisjon pidanud hindama turumajandusliku kohtlemise nõudeid, mida esitasid ülejäänud kaks äriühingut/kontserni, kes ei kuulu valimisse ja kes samuti taotlesid individuaalset kontrolli.

(20)

Ükski eespool toodud põhjendus ei lükka ümber üldist järeldust, et taotluste individuaalne kontrollimine ei olnud võimalik. Esiteks, väidetavalt erinev kulude struktuur ja tulukoostis ei saa iseenesest olla individuaalse kontrollimise põhjus. Pigem on kõik individuaalset kontrolli taotlenud äriühingud ühes ja samas faktilises ja õiguslikus olukorras. Lisaks on äriühingul alati võimalik taotleda tagasimakset või vahepealset korrigeerimist, kui kohaldatavad tingimused on täidetud. Teiseks, komisjon ei ole kunagi takistanud huvitatud isikutel kõnealuses küsimuses märkusi esitada. Kolmandaks, komisjon tuletab meelde, et WTO õiguse kohaselt on dumpinguvastase lepingu artiklis 6.10 sõnaselgelt märgitud, et kui asjaomaste [eksportijate] suur hulk ei võimalda [individuaalset kontrollimist], võivad ametiasutused kontrollimisel piirduda põhjendatud hulga huvitatud isikutega, kasutades valimeid. Selle reegli kohaldamine ei takista vabatahtlike vastuste andmist. Neljandaks, komisjon lõpetas valimisse kuuluvate rühmade kontrollimise alles oktoobris 2017. Lõpuks märgib komisjon, et kolme täiendava äriühingu/kontserni taotluste analüüside läbiviimise koormust reguleeriti ad abundum ajutises määruses ja eespool põhjendustes 15–17.

(21)

Kuna individuaalse kontrollimise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 21–24 sätestatud esialgsed järeldused.

(22)

Ajutise määruse põhjenduses 25 märgiti, et kaks koostööd tegevat HRV tootjate kontserni, kes valimisse ei kuulu, on individuaalse kohtlemise taotluse raames esitanud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid. Kuna komisjon otsustas mitte võimaldada neile kontsernidele individuaalset kohtlemist, ei hinnatud nende turumajandusliku kohtlemise taotlusi.

(23)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 25 sätestatud esialgsed järeldused.

(24)

Ajutise määruse põhjenduses 31 on sätestatud vaatlusaluse toote määratlus. See määratlus on lõplikult heaks kiidetud. Nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 34, nõuavad teatavad isikud jätkuvalt selgitusi vaatlusaluse toote määratluse kohta. Sellised selgitused esitati iga juhtumi kohta eraldi.

(25)

Selgitatakse, et TARICi kood 7225990035, mis oli esitatud ajutise määruse põhjenduses 31 ja artiklis 1, tuleks määrusest kustutada, sest see lisati ekslikult, kuna see oli juba eraldatud teisele tootele, mille suhtes kohaldatakse meetmeid. Vaatlusaluse toote liidu turule importijad ei ole seda koodi kasutanud.

(26)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 31–39 esitatud järeldused.

(27)

Normaalväärtuse arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 40–51.

(28)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis CISA, et kahju- ja dumpingumarginaalide vaheline erinevus tekitas kahtlusi komisjoni järelduste ja arvutuste täpsuse või võrdlusriigi valiku suhtes. CISA hinnangul on vaatlusaluse toote normaalväärtus võrdlusriigis 21 % kõrgem kui liidu tootmisharu sihthind ja võrdlusriigi tootja keskmine müügihind oli kõrgem kui (juba niigi kõrged) hinnad Brasiilias. CISA väitel tekitas asjaolu, et normaalväärtus arvutati valimisse kuuluvate eksportivate tootjate suurema osa müügi kohta, kahtlusi ka võrdlusriigi valiku ja Brasiilias kogutud andmete kvaliteedi suhtes. Lõppkokkuvõttes palus CISA komisjonil tühistada Brasiilia kui võrdlusriigi valiku.

(29)

Viimane väide tundub olevat vastuolus CISA 24. märtsi 2017. aasta avaldusega, mille kohaselt Brasiilia näib olevat parim valik mitme kandidaatriigi, st Kanada, Austraalia ja Brasiilia hulgast, eriti pärast seda, kui oli võrreldud kõikide turgude suurust ja koostööd tegevate tootjate turujõudu.

(30)

Tegelikult on Brasiilia konkurentsivõimeline turg oma kolme kodumaise tootja ja märkimisväärse impordiga, mis on pärit peamiselt Hiinast ja mis moodustab Brasiilia kodumaisest turust ligikaudu 15 %. Brasiilias ei ole kehtestatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid ning sealsed ettevõtjad tegutsevad tavapärastes konkurentsitingimustes. Seetõttu on Brasiilia sobiv valik.

(31)

Mis puutub andmete kvaliteeti ja arvutustesse, on võrdlusriigi tootja esitatud andmete täpsust kontrollitud ja need leiti olevat usaldusväärsed. Arvutused on tehtud kooskõlas alusmääruse kohaldatavate õigusnormidega. Need on faktiliselt õiged.

(32)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis üks valimisse kuuluv eksportivate tootjate kontsern, et normaalväärtuse arvutamisel oleks tulnud arvesse võtta rohkem kui 75 % tema liitu suunatud müügimahust, ning osutas asjaolule, et see tekitab tõsiseid kahtlusi võrdlusriigi siseturul müüdud tooteliikide võrreldavuse kohta.

(33)

Siinkohal tuleb märkida, et toote määratlus hõlmab suurt hulka eri omadustega tooteliike. Asjaolu, et teatavat liiki Brasiilia tooteid ei müüdud piisavas koguses või et neid ei saanud ühitada liitu eksporditud Hiina tooteliikidega, ei tähenda, et Brasiilia tooteliigid ei ole võrreldavad. Tõepoolest, Brasiilia tootja valmistatud tooteliigid kuuluvad samasse tooterühma ja neid on teataval määral võimalik ühitada tooteliikidega, mida valimisse kuuluvad Hiina eksportivad tootjad liitu ekspordivad. Lisaks kohandati selliste eksporditud toodete normaalväärtust, mida ei olnud Brasiilia normaalväärtustega võimalik otseselt ühitada, et võtta arvesse kõiki füüsilisi erinevusi (eelkõige seoses toodete laiuse, pinna kvaliteedi ja kattekihi massiga) võrdlusriigi tootja hinnakirja alusel, kus sellised erinevused on tegelikult ette nähtud. See tähendab ka, et tooteliigid, mille kohta normaalväärtus arvutati, olid tegelikult osa võrdlusriigi tootja tooteportfellist, nagu need olid valimisse kuuluvate Hiina tootjate puhul. Pärast lõplike järelduste avalikustamist läks üks isik veelgi kaugemale ning nõudis, et iga füüsilise erinevuse kohandamise puhul tuleks kindlaks määrata selle täpne väärtus. Seda väidet on käsitletud allpool põhjenduses 35.

(34)

Sama isik väitis ka, et normaalväärtuse kohta ei esitatud mingeid sisulisi andmeid. Kõnealune isik palus juurdepääsu kõigile andmetele oma advokaatide kaudu, põhjendades seda kaitseõiguse põhimõttega, mille kohaselt neile, kelle kohta tehakse nende huve märkimisväärselt mõjutav otsus, tuleks anda võimalus tõhusalt teatavaks teha oma seisukohad tõendite kohta, millel vaidlustatud otsus põhineb.

(35)

Normaalväärtuse arvutamise aluseks on andmed, mis on seotud võrdlusriigi tootja müügi ja kuludega. Võrdlusriigi tootja taotles ja põhjendas oma müügimahu ja kuludega seotud andmete konfidentsiaalset käsitlemist käesoleva uurimise eesmärgil, kuna selline avalikustamine võib kahjustada äriühingu konkurentsivõimet. Samuti annaks normaalväärtuse avalikustamine konkurentidele võimaluse tuletada selle põhjal võrdlusriigi tootja hinnad ja kulud. Seetõttu käsitletakse normaalväärtuse arvutamist konfidentsiaalse teabena. Ajutise määruse põhjenduses 50 on võrdlusriigi kasumi ning müügi-, üld- ja halduskuludega seotud andmed esitatud protsendivahemikena. Lisaks said eksportivad tootjad konkreetse teabe iga tooteliigi normaalväärtuse vahemiku kohta. Ja lõpetuseks, nendes küsimustes teavitati huvitatud isikut võimalusest pöörduda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku poole vastavalt tema pädevust käsitleva otsuse (5) artikli 15 sätetele. Kõnealune isik ei pöördunud selles küsimuses ärakuulamise eest vastutava ametniku poole.

(36)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist teatas kõnealune isik, et ta mõistab täielikult normaalväärtuse määramiseks vajalike andmete konfidentsiaalsust ning hindab võrdlusriigi tootja muret nende andmete kaitsmata avalikustamise üle. Seega kinnitas ta oma soovi saada juurdepääs normaalväärtuse arvutamisega seotud andmetele oma õigusnõustaja kaudu kaitsemeetmete või muu konstruktiivse lahenduse abil. Komisjon märgib, et alusmääruses puuduvad sätted, mis võimaldavad uurimise ajal juurdepääsu teabele, mille konfidentsiaalset käsitlemist teabe esitaja on taotlenud.

(37)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis see osapool, et kirjalikus teates iga tooteliigi normaalväärtuse kohta esitatud protsendivahemikud on mõttetud. Komisjon märgib, et kõnealune isik ei esitanud seda väidet esialgsete järelduste avalikustamise ajal, kuna esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamisel kasutati ühtesid ja samu protsendivahemikke. Igal juhul leiab komisjon, et kasutatud vahemikke on vaja selleks, et säilitada võrdlusriigi tootjale esitatud asjakohaste andmete konfidentsiaalne käsitlemine ning anda piisav ülevaade konfidentsiaalselt esitatud teabest.

(38)

Kuna normaalväärtuse määramise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 40–51.

(39)

Ekspordihinna arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 52–53.

(40)

Kontsern Shagang väitis, et komisjon ei avalikustanud tema Hongkongis ja Singapuris asuvate seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamise õiguslikku alust. Lisaks väitis kontsern Shagang, et teda ja temaga seotud äriühinguid tuleks käsitada ühe majandusüksusena, ja seetõttu vaidlustas ta eelmainitud kohandused. See isik väitis, et tema Hongkongis ja Singapuris asuvad seotud kauplejad etendasid kogu müügiprotsessis marginaalset rolli ja lihtsalt täitsid teise juriidilise üksuse juhtnööre.

(41)

Komisjon täpsustas, et kõnealuste kohanduste õiguslik alus on alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt i, sest see viitab hinnalisandile, mis saadi seotud äriühingult, kelle funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega.

(42)

Komisjon analüüsis kooskõlas artikli 2 lõike 10 punktiga i erinevaid tegureid ja tegi muu hulgas kindlaks järgmist: (i) arvestades kirjalikke lepinguid, nõuab HRVs asuv seotud äriühing oma välismaal asuvatelt seotud kauplejatelt pidevalt hinnalisandit; (ii) neis kirjalikes lepingutes eeldatakse, et ettevõtjad võtsid endale kliendi makseviivitusega seotud riski; (iii) seotud kauplejate põhitegevus, mis moodustab nende käibest rohkem kui 95 %, seisneb kauplemises toodetega, mis ei ole vaatlusalune toode, ja hõlmab kauplemist mitteseotud isikutega; (iv) kauplejad maksavad hüvitisi kliendi kvaliteedialaste kaebuste alusel; (v) kauplejad maksavad mereveo- ja pangakulud vaatlusaluse toote liitu eksportimisel; (vi) ühe seotud kaupleja tegevusloa järgi on tema põhitegevus hulgimüük tasu või lepingu alusel, nt komisjonitasu alusel esindajana; (vii) kontrollitud kasumiaruande põhjal katab seotud kauplejate kasum asjaomased kontorikulud; (viii) kauplejad ei asu tööruumides ega tootjate läheduses ning hoiavad raamatupidamisdokumente oma valdustes. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et sidusettevõtjad täitsid komisjonitasu alusel töötava esindaja ülesannetele sarnaseid kohustusi. Seetõttu jäeti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud kohandused muutmata.

(43)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas kõnealune isik järelduse, nagu ei moodustaks kaks Hongkongi ja Singapuri sidusettevõtjat ja eksportiv tootja ühtset majandusüksust. Nad vaidlustasid eespool loetletud elemendid ega pidanud neid asjakohaseks, otsustades, et kõnealuse seotud kaupleja ülesanded ei sarnane siiski komisjonitasu alusel töötava esindaja kohustustele.

(44)

Komisjon leidis, et ükski neist selle isiku esitatud argumentidest ei vii teistsugusele järeldusele, kui jõuti eespool põhjenduses 42. Pigem kinnitas kõnealune isik oma pöördumises järgmisi asjaolusid:

(45)

Lisaks näitas uurimine, et kontsern Jiangsu Shagang International Trade Co. Ltd müüb otse kolmandate riikide turgudel ja Hiina siseturul. See kinnitab, et kontsernil Shagang on oma müügi-, sealhulgas ekspordimüügi osakond. Eeltoodud põhjustel tegutsesid Hongkongis ja Singapuris asuvad seotud kauplejad komisjonitasu alusel töötavate esindajatena.

(46)

Järelikult, kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, (6) kuna ühtki sellist komisjonitasu või hinnalisa ei kohaldatud normaalväärtuse suhtes, tagati ekspordihinna korrigeerimine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i.

(47)

Kuna ekspordihinna kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 52 ja 53.

(48)

Ajutise määruse põhjendustes 54–56 selgitatakse, kuidas normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldakse.

(49)

Kontsern Shagang vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 56 kirjeldatud käibemaksu kohandamise metoodika. Isik väitis, et kui normaalväärtus on kõrgem kui ekspordihind, peaks komisjon kohandama ekspordihinda käibemaksu selle osa võrra, mida tootjatele ei tagastatud.

(50)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b võis komisjon seoses erineva kaudse maksustamisega (käesoleval juhul on ekspordimüügi käibemaks osaliselt tagastatav) nõuetekohaselt kohandada ainult normaalväärtust, kuid mitte ekspordihinda. Seepärast lükati väide tagasi.

(51)

Ajutise määruse põhjendust 56 täpsustatakse järgmiselt. Komisjon arvestas normaalväärtusi ja ekspordihindu koos käibemaksuga ja kohandas normaalväärtust, et viia see vajaduse korral kooskõlla vaatlusaluse toote ekspordi suhtes kohaldatava käibemaksumääraga pärast tagasimakseid.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas kontsern Shagang taas ajutise määruse põhjenduses 56 kirjeldatud käibemaksu kohandamise metoodika. Selle isiku arvates kehtib alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt b olukorras, kus samasugust toodet maksustatakse käibemaksuga siseturul, erinevalt Euroopa Liitu eksporditavatest toodetest. Kõnealune isik kordas oma väidet, et kohandada ei tuleks mitte normaalväärtust, vaid ekspordihinda, ning pakkus teise võimalusena normaalväärtuse kohandamist käibemaksu lisamisega, kusjuures selline käibemaks arvutatakse iga tooteliigi puhul tonnaažisumma kohta. Väide lükati tagasi. Komisjon on seisukohal, et tema arvutustes kasutatud metoodika on kooskõlas alusmääruse nõuetega, nagu seda tõlgendatakse kohtupraktikas.

(53)

Kuna võrreldavuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 54–55 ja põhjendus 56 koos selgitusega.

(54)

Dumpingumarginaali arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 57–61.

(55)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kontsern Shagang, et dumpingumarginaali tuleks arvutada igakuiselt seoses rauamaagi hinna märkimisväärse kõikumisega (61,9 % ajavahemikus detsember 2015 – august 2016 vastavalt tsiteeritud allikale), mis mõjutas vaatlusaluse toote ekspordihinda.

(56)

Komisjon arvutas välja dumpingumarginaali, võrreldes kaalutud normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga kogu uurimisperioodi jooksul. Antud juhul ei piirdu ekspordimüük vaid uurimisperioodi lühikese konkreetse ajavahemikuga. Rauamaagi hindade kõikumise mis tahes mõju oleks ühtlaselt jaotunud kogu uurimisperioodi jooksul. Seetõttu ei õigusta see igakuiseid arvutusi. Arvestades hilist etappi, millal taotlus esitati, eksportivate tootjate erinevat integreerituse taset, asjaolusid, et muud allikad osutavad erinevale kõikumisele, ning seda, et ükski teine isik ei tõstatanud samu probleeme, lükati see väide tagasi. Tuleb ka märkida, et konkreetsetes näidetes, mille kõnealune isik esitas, olid valmistoodete hinnamuutused väiksemad kui rauamaagi hindade kõikumine eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

(57)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kontsern Shagang oma väidet, et dumpingumarginaali tuleks arvutada igakuiselt. Taotlusele ei lisatud elemente, mis oleksid põhjendanud igakuiseid arvutusi, ja seetõttu ei saanud taotlust rahuldada.

(58)

Pärast kontrollkäike, mis toimusid äriühingutes Duferco Deutschland GmbH ja Duferco Belgium SA, tuli läbi vaadata teatud teave müügi ja kulude kohta Euroopa Liidus.

(59)

Pärast eelmainitud läbivaatamist ja tehnilise vea parandamist on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

Tabel 1

HRV dumpingumarginaalid

(60)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 62–64 sätestatud järeldused.

(61)

Liidu tarbimisnäitajaid langetati veidi seoses asjaomase riigi impordimahtude korrigeerimisega, mida on selgitatud põhjendustes 64–66. Selle põhjal muutus vabaturul tarbimine liidus järgmiselt:

Tabel 2

Tarbimine vabal turul (tonnides)

(62)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vabal turul tarbimine liidus 25 %. Suurenemine oli tingitud eelkõige nõudluse kasvust peamistes järgtööstussektorites.

(63)

Kuna liidu tarbimise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 65–72 esitatud järeldused.

(64)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist 20. oktoobril 2017 esitas Eurofer kõiki peamisi korrosioonikindla terase turge hõlmava turuteabealase küsitluse näol tõendid selle kohta, et ajutises määruses hinnati HRVst pärit importi vaatlusalusel perioodil tegelikust kuni 15 % suuremaks. Eurofer uuris oma liikmetelt, st kõikidelt liidu olulistel turgudel tegutsevatelt äriühingutelt, missugused on impordimahud selliste liidu turule suunatud toodete puhul, mis ei ole vaatlusalused tooted, kuid mis deklareeritakse samade CN-koodide all. Kõik kaebajad nõustusid kasutatud metoodika ja saavutatud järeldustega: parimate hinnangute kohaselt leiti, et 15 % Hiina impordist ei ole vaatlusalune toode. Puudusid igasugused tõendid selle kohta, et see oleks mõjutanud importi teistest riikidest. CISA juhtis oma ettepanekus tähelepanu ka sellele, et korrosioonikindla terase impordi statistika võib olla ülepaisutatud.

(65)

Komisjonil ei olnud esialgses etapis piisavalt tõendusmaterjali, mille põhjal järeldada, et importi või selle ulatust oleks üle hinnatud, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 74.

(66)

Arvestades uusi tõendeid, leidis komisjon, et nõue on põhjendatud, ning kohaldas 15 % korrektsiooni HRVst pärit impordile. Komisjon leidis, et 15 % korrektsioon on põhjendatud, kuna see oli piisav arvestus, mis põhines impordituru põhjalikul analüüsil. Komisjon võttis arvesse ka konfidentsiaalseid statistilisi andmeid, mida koguti uurimise lõppetapil, mis kinnitas taas, et mitte kõik eelnimetatud CN-koodide alusel liigitatud tooted ei ole vaatlusalune toode. Äriühinguid teavitati korrektsioonist ja neile anti võimalus esitada oma seisukohti. Ühtegi märkust ei esitatud.

(67)

Sellest tulenevalt muutus HRVst pärit import liitu järgmiselt:

Tabel 3

Impordimaht (tonnides) ja turuosa

(68)

Eespool toodud tabelist selgub, et absoluutarvudes on HRVst pärit import vaatlusalusel perioodil suurenenud 146 %. Sellega paralleelselt kasvas liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi kogu turuosa vaatlusalusel perioodil kokku 9,8 protsendipunkti.

(69)

Korrigeeritud impordistatistika näitab impordimahu jätkuvat suurenemist nii absoluutarvude kui ka turuosa lõikes. Tegelikult näitas simulatsioon, et isegi siis, kui aastatel 2013–2015 toimunud impordi mahtu ei oleks korrigeeritud, oleks impordi maht kasvanud 109 % ja turuosa 70 %.

(70)

Seoses hindade allalöömisega arvutati kolmest valimisse kuuluvast eksportivast tootjast kahe puhul pärast seotud importijate juurde tehtud kontrollkäike veel kord impordi CIF-väärtust. Neid CIF-väärtusi korrigeeriti eksportivate tootjate märkuste järel pärast esialgsete järelduste avalikustamist (nagu on selgitatud eespool alapunktis 2.2). Lõplikke hindade allalöömise marginaale on seega korrigeeritud ja need on HRV puhul vastavalt 8,1 % ja 15,1 %.

(71)

Kuna asjaomase riigi impordi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 73–81 esitatud ülejäänud järeldused.

(72)

Üks huvitatud isik väitis, et tema õigusi on rikutud mikromajanduslike näitajate indekseerimise tõttu. Nagu ajutises määruses on selgitatud, kasutati indekseerimist selleks, et kaitsta valimisse kuuluvate ja kaht kontserni esindavate Euroopa Liidu tootjate konfidentsiaalsust. Huvitatud isikule anti täiendavat teavet, mida oli võimalik avalikustada vahemike kujul, ilma et see ohustaks andmete konfidentsiaalset käsitlemist. Igal juhul peetakse indekseerimist asjakohaseks lähenemisviisiks, sest sellega kaitstakse andmete konfidentsiaalsust, pakkudes samas kõigile huvitatud äriühingutele olulist teavet. Lisaks kasutati sellist lähenemisviisi ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, nimelt mikromajanduslike näitajate puhul. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(73)

Vastuseks lõplike järelduste avalikustamisele vaidlustas asjaomane isik (CISA) mikromajanduslike andmete avalikustamise vormi. CISA sõnul jääb endiselt arusaamatuks, miks mikromajanduslikud andmed on konfidentsiaalsed, sest ta on seotud nelja liidu tootjaga, kes valimisse kuuluvad. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 72, on need andmed, kuigi need on koondatud nelja valimisse kuuluva tootja poolt, seotud tootjatega, kes esindavad vaid kaht kontserni. Kui need andmed oleksid avaldatud, oleks mõlemal kontsernil olnud võimalik arvutada teise kontserni andmed. Väide, et andmete avalikustamine rikkus CISA kaitseõigust, on seetõttu tagasi lükatud.

(74)

Eelmainitud asjaomasest riigist pärit impordi korrigeerimise tulemusena kulges liidu tootmisharu turuosa areng vabal turul järgmiselt.

Tabel 4

Turuosa vabal turul

(75)

Siinkohal tuleb märkida, et kuigi liidu tootmisharu turuosa hinnati vaatlusalusel perioodil pärast Hiinast pärit impordi mahtude korrigeerimist ümber veidi kõrgemale tasemele, kahanes see võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga siiski ligi 13 protsendipunkti või 16 %.

(76)

Üks eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu investeeris uutesse tootmisvõimsustesse, mis on pigem märk heast tervisest kui kahjust. Seda küsimust on juba käsitletud ajutise määruse põhjenduses 117. Meenutatakse, et liidu tootmisharul on ellujäämiseks vaja säilitada vähenenud tootmisvõimsuse tingimustes oma tõhusus ja tulemuslikkus. Selgitatakse, et suurem osa investeeringuid tootmisliinidesse olid ette nähtud seniste tootmisliinide väljavahetamiseks. Seepärast tunnistatakse see väide alusetuks ja lükatakse tagasi.

(77)

CISA väitis, et HRVst pärit toodete liitu importimise hinnad on uurimisjärgsel perioodil oluliselt suurenenud. Ta võrdles eelmist ajavahemikku mai–juuni 2017 ja leidis, et kasv oli 35 %. CISA väitis, et selline areng tähendab, et meetmeid ei ole enam vaja. Eurofer selgitas, et ka tooraine (rauamaak, jäägid ja koksisüsi) hinnad on kasvanud 10–100 % ning et see tasakaalustas kasumlikkuse suurenemise liidu tootmisharu puhul. Eurofer märkis, et liit ei ole teeninud kasumit alates aastast 2008.

(78)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 30 ja eespool põhjenduses 3 on kinnitatud, hõlmas kahju uurimine uurimisperioodi alates 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 ning kahju hindamiseks vajalike suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni. Alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Uurimise käigus ei ilmnenud asjaolusid, millega õigustada kõrvalekaldumist sellest lähenemisviisist. Sel juhul ei peeta hindade arengut asjakohaseks põhjenduseks, sest näiteks ei ole mingeid viiteid selle püsiva mõju kohta. Seega lükatakse ka see väide tagasi. Igal juhul on alusmäärusega ette nähtud võimalus algatada vahepealne läbivaatamine, kui seda õigustab asjaolude põhjalik muutumine.

(79)

Pidades silmas asjaomase riigi parandatud impordinäitajaid ning nende mõju tarbimisele ja turuosale, hinnati lõppetapis ümber kahju kohta tehtud järeldus.

(80)

Impordimahtude suundumus näitab ligi 150 % kasvu. Nimetatud impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 9,8 protsendipunkti ehk ligi 100 %. Ka liidu tootmisharu turuosa puhul ilmnes väga kahjulik suundumus.

(81)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et kahju analüüs on vigane, sest paljud näitajad viitavad positiivsele arengusuundumusele, ning et komisjon toetub järelduste tegemisel ainult kahele näitajale.

(82)

See väide tuleb tagasi lükata, kuna järeldus, et liidu tootmisharule tekitati olulist kahju, põhines kõigi näitajate hindamisel ja ükski neist näitajatest ei olnud järelduste tegemisel tingimata määrav. Kuigi mõned mikro- ja makromajanduslikud näitajad osutavad tõepoolest positiivsele arengule, oli see, kuidas jõuti järeldusele olulise kahju kohta, piisavalt põhjendatud.

(83)

Kõnealune isik väitis, et teatavad mahunäitajad (nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine ja müügimahud) osutavad positiivsele suundumusele ja nendele suundumustele anti kahju olemasolu kindlaksmääramisel liiga vähe kaalu. Siiski võeti neid suundumusi täielikult arvesse ajutises määruses (põhjendus 121) koos kõigi kahjunäitajatega ja analüüsiti õiges kontekstis. Seepärast märgitakse, et müük neis mahtudes toimus langevate ja kahjumit tekitavate hindadega, mille tulemusena vähenes turuosa. Seepärast tunnistatakse see väide alusetuks ja lükatakse tagasi.

(84)

Nimetatud asjaolusid ja ajutises määruses kirjeldatud muutumatuid kahjunäitajad arvesse võttes leidis lõplikult kinnitust, et uurimisperioodil on tekitatud liidu tootmisharule oluline kahju.

(85)

Eeltoodu põhjal ja kuna selle küsimuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82–122 liidu tootmisharu olukorra kohta antud hinnang.

(86)

Dumpinguhinnaga impordi mõju on kirjeldatud ajutise määruse punktis 5.1. Mitu huvitatud isikut väitis, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada kahju põhjuseks ja et muud tegurid kõrvaldavad põhjusliku seose. Mõned väited kordasid juba alusmääruses arutatud väiteid ega sisaldanud uusi elemente. Märkusi, mida varem ei esitatud, analüüsitakse allpool koos pärast esialgsete järelduste avalikustamist kogutud täiendavate andmetega, kui see on vajalik.

(87)

HRV impordi korrigeerimise tulemusena, mida on kirjeldatud eeltoodud põhjendustes 64–66, korrigeeriti liidu tootmisharu turuosa ja HRV importi. Hiina turuosa suurenes 10,2 %-lt 20,0 %-ni (mitte 11,7 %-lt 22,7 %-ni, nagu väidetakse ajutise määruse põhjenduses 125), samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa vabaturul 80,2 %-lt 67,5 %-ni (mitte 78,8 %-lt 65,2 %-ni, nagu samas põhjenduses on märgitud). Sellest tulenevalt muudetakse ajutise määruse põhjendust 125 vastavalt. Need muudatused olid suhteliselt väikesed, nagu eespool selgitati, ja neil oli veelgi väiksem mõju suundumuste analüüsile. Selle põhjuseks on asjaolu, et HRVst pärit impordi maht jääb muutumatuks, samas on tema turuosa ikkagi kasvanud rohkem kui 90 %. Sellised muudatused ei mõjutanud põhjuslike seoste analüüsi, mida kirjeldatakse ajutise määruse põhjendustes 124–128.

(88)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht ei muutunud absoluutarvudes, kuid HRVst pärit impordi korrigeerimise tulemusena muutus mõnevõrra nende turuosa, mida kirjeldati eespool põhjendustes 64–66. Need muutused olid väikesed ja neil oli veelgi väiksem mõju suundumuste analüüsile. Selle põhjuseks on asjaolu, et kolmandate riikide turuosa kasvas pärast korrigeerimist 9,6 %-lt 12,5 %-le, mitte 9,5 %-lt 12,1 %-le, nagu väideti ajutise määruse põhjenduses 129. Sellised muudatused ei mõjutanud põhjuslike seoste analüüsi, mida kirjeldatakse ajutise määruse põhjendustes 129–134.

(89)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et ajutises määruses ei hinnata õigesti kolmandatest riikidest pärit importi. Kõnealune isik vaidlustab esialgse hinnangu Korea hindade kohta (mis põhineb Eurostati keskmistel hindadel), sest hinnangus ei mainita imporditavate toodete täpset liiki. Uurimise analüüs põhineb tegelikult keskmistel hindadel ning selle tasandi teave oli Eurostati statistikas kättesaadav.

(90)

Igal juhul ei esitanud eksportiv tootja mingit teavet Koreast imporditud toodete liikide või tootevaliku kohta ega selgitanud, miks keskmise hinna arvutamiseks kasutatud lähenemisviis on vigane. Seepärast tunnistatakse see väide alusetuks ja lükatakse tagasi.

(91)

CISA väitel ei ole komisjon põhjuslike seoste analüüsis hinnanud nõuetekohaselt toorainekulude vähenemise mõju. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 103–105, vähenesid vaatlusalusel perioodil tootmiskulud liidu tootmisharus 20 %. Selles arengus on kõige olulisem tegur tooraine hinnad. CISA väidab, et toorainekulude vähenemise tõttu langesid hinnad liidu tootmisharus 18 %. Siiski tuleb märkida, et Hiina impordi hinnad langesid 22 %, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 77. Peale selle tuleks meenutada, et põhjendustes 111 ja 71 selgitatakse eelmainitud arenguid kontekstis, kus liidu tootmisharu on saanud kahjumit kogu vaatlusalusel perioodil ning tarbimine liidu vabaturul on kasvanud 27 %.

(92)

On selge, et liidu tootmisharu on kogu analüüsiperioodi jooksul püüdnud tõsta oma hindu, et jõuda taas kasumisse. Seda ei õnnestunud saavutada, kuigi tarbimine suurenes 27 %. Põhjuseks on see, et dumpinguhinnaga Hiina impordi maht kasvas ligikaudu 150 % ja turuosa 96 %, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 67. Hindade osas vähenes kõnealune import 22 % rohkem kui kulud.

(93)

Kuna Hiina impordihinnad vähenesid rohkem kui toorainekulud, on selge, et kahju peamiseks põhjuseks oli hinnasurve, mida avaldas Hiina import. Kuigi toorainekulud oleksid pidanud aitama liidu tootmisharul taastuda, oli ta kogu vaatlusalusel perioodil kahjumis. Uurimisperioodi kahjum ei ole nii suur kui ajavahemikul 2013–2015, aga sellest tingituna on olukord uurimisperioodil selgelt halvenenud, mitte paranenud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(94)

Ajutise määruse põhjenduses 111 toodud kasumlikkuse suundumus vaatlusalusel perioodil näitab, et kahjum on väiksem vaatlusaluse perioodi lõpus, kui Hiina impordi maht on kõige suurem. CISA väitel kõrvaldab see arengusuundumus põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel. Siiski oli liidu tootmisharu kogu vaatlusalusel perioodil kahjumis ja olukorra vähene paranemine sel perioodil ei suutnud tekitatud kahju leevendada. Lisaks selgub komisjoni analüüsist, et liidu turg oli kogu vaatlusalusel perioodil allasurutud olukorras (nagu on väidetud ajutise määruse põhjenduses 113). Seepärast tuleks kõnealune väide alusetuks tunnistada ja tagasi lükata.

(95)

HRV impordimahtude kohandamine tähendas, et uurimise lõppetapil tuli uuesti hinnata järeldust põhjusliku seose kohta. Läbivaadatud impordimaht ja turuosa liidu turul olid suhteliselt tagasihoidlikud ning suundumuste analüüsi puhul oli nende mõju veelgi väiksem.

(96)

Enamgi veel, ükski märkusi esitanud huvitatud isik ei muutnud asjaomastele teguritele esialgses etapis antud hinnangut.

(97)

Eeltoodu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 138–140 esitatud järeldused.

(98)

Märkuste puudumisel liidu tootmisharu huvide kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 142–147.

(99)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid importijad ja kasutajad lisateavet. Importijate ja kasutajate vahelise koostöö taset peetakse endiselt madalaks.

(100)

Täpsemalt, küsimustikele impordi registreerimise kohta vastas kuus importijat. Kontrolliti üht terasetöötlemiskeskust. 13. novembril 2017 kuulati ära ISTA, kes esitas oma seisukohti, ja üks suur kasutaja kodukaupade sektorist esitas oma seisukoha kirjalikult.

(101)

Terasetöötlemiskeskused müüvad korrosioonikindlat terast tavaliselt veidi erineval kujul, kui seda imporditakse (st lõigates rulle ja teraslehti erineva kujuga tükkideks vastavalt väiksemate klientide nõudmisele). Siiski selgus, et kõnealune oluline kasutajasegment on võimeline muutma oma tarneallikaid ja kandma kõik lisakulud üle oma klientidele. Seetõttu ei ähvardanud need meetmed oluliselt nende käivet, kasumlikkust ega tööhõivet.

(102)

17. novembril 2017. aastal toimunud ärakuulamisel märkis CISA, et komisjon uurib uurimisjärgse perioodi arengusuundumusi liidu tööstusharustruktuuris. See väide viitas kontsernide ThyssenKrupp ja Tata Steel ning ühinenud kontsernide äriühingute Ilva ja ArcelorMittal vahelisele vastastikuse mõistmise memorandumile kui tõendile selle kohta, et Hiina impordile tollimaksude kehtestamine ei ole liidu huvides. Kuigi võib eeldada, et suurimate liidu tootjate läbirääkimispositsioon sellise koondumise tulemusena tugevneb, ei ole käesoleva määruse vastuvõtmise ajal veel vastu võetud nende kokkulepete heakskiitmise otsust, mis võimaldaks komisjonil hinnata nende asjakohasust käesoleval juhul. Igal juhul on alusmäärusega ette nähtud võimalus asjaolude muutumist põhjendatud juhtudel arvesse võtta ja algatada vahepealne läbivaatamine.

(103)

Vastuseks lõplike järelduste avalikustamisele kordas CISA oma seisukohta seoses konkurentsimuutustega liidu turul. Komisjon on siiski jätkuvalt seisukohal, et alusmäärusega on ette nähtud võimalus asjaolude muutumist põhjendatud juhtudel arvesse võtta ja et ta ei ole sellel konkreetsel juhul saanud mingeid tõendeid, et läbivaatamine oleks vajalik.

(104)

CISA väitis, et kuna olukord turul on alates uurimisperioodi kindlaksmääramisest muutunud, on olukord nüüd selline, mis õigustab nende meetmete peatamist alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt. CISA esitatud põhjendused on vaatlusaluse toote hinnatõus, väidetav tarnedefitsiit ja uurimine, mida komisjon koondumise suhtes praegu teostab. Esiteks puuduvad komisjonil tõendid, et hinnatõus on oluliselt mõjutanud liidu tootmisharu olukorda. Teiseks on väide tarnedefitsiidist ebaveenev, nagu on selgitatud põhjenduses 111. Kolmandaks, komisjonil ei ole tõendeid selle kohta, et konkurentsitingimused liidu turul on muutunud, ja kui on, siis millisel määral. Lisaks puuduvad tõendid, et kahju taastekkimine meetmete peatamise tagajärjel on vähetõenäoline. Seepärast leiab komisjon, et meetmete peatamine ei ole põhjendatud.

(105)

CISA märkis, et lõplikud dumpinguvastased tollimaksud tuleks kehtestada pigem miinimumhinna kui väärtuselise maksuna, nagu see on ajutise määrusega kehtestatud väidetava olulise negatiivse mõju tõttu importijatele ja kasutajatele. Märgiti, et kahest hiljutisest juhtumist võib järeldada, et selline samm on põhjendatud. ISTA, esindades liidu importijaid, tegi ka ettepaneku meetmete vormi muutmiseks. Sel konkreetsel juhul ei nõustunud Eurofer miinimumhindade kehtestamisega kompenseerivate kokkulepete potentsiaali tõttu selles turusektoris.

(106)

Siinkohal tuleb märkida, et meetmete vorm määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Käesoleval juhul ei nõustunud komisjon CISA väitega, et väärtuseliste tollimaksude kehtestamine avaldaks olulist negatiivset mõju importijatele ja kasutajatele. Tegelikult on ajutise määruse põhjendustes 148–156 tõendatud, et importijad on võimelised kandma dumpinguvastased tollimaksud üle oma klientidele ja et neil on oma muud tarneallikad. Ka peamise kasutaja tootmisharudele miinimumhinna kehtestamine ei vähendaks kulusid, sest miinimumhinna ja väärtuselise tollimaksu mõju oleks ühesugune.

(107)

Vastuseks lõplike järelduste avalikustamisele kordas CISA oma seisukohta meetmete vormi suhtes, väites, et liidu kasutajate ja importijate huvides tuleks kehtestada teatud miinimumhinnasüsteemid või fikseeritud tollimaks. CISA kirjeldab Euroopa Liidu kasutajate olukorda kui „ebakindlat“ seoses läbirääkimispositsiooni väidetava koondumisega liidu tootmisharu tasandil.

(108)

Siiski, nagu eelnimetatud ajutise määruse põhjenduses 100 ja punktis 6.2 selgitati, on kasutajad ja importijad käesoleva uurimise käigus teinud vähe koostööd. Tegelikult on ainult üks liidu kasutaja ja/või importija esitanud nõutud andmeid, mis hõlmavad uurimisperioodi. Komisjon ei ole saanud seetõttu täpselt kindlaks määrata kõnealuste sektorite olukorda, aga kättesaadav teave ei näita kindlasti CISA osutatud ebakindlat olukorda. Lisaks ei esitanud CISA mingeid tõendeid seoses kasutajate/importijate finantsolukorraga ja väidetava koondumise mõjuga. Seetõttu ei saanud komisjon järeldada, et on olemas tõendusmaterjal selle kohta, et meetmete vormi on vaja kasutajate ja importijate huvides muuta. Seepärast lükati väide tagasi.

(109)

Sellest tulenevalt järeldati, et ei ole kaalukaid tõendeid toetamaks meetmete vormi muutmist.

(110)

ISTA, kes esindab liidu importijaid, väitis, et meetmete kehtestamine toob turul kaasa tarneprobleemid, sest Euroopa Liidu tootjad ei suuda toodangut suurendada. Lisaks väidavad nad, et meetmed muudaksid Hiina impordi konkurentsivõimetuks. Pidades silmas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusmäär oli uurimisperioodil vaid 79 % ning et kasutajatel on juurdepääs paljudele erinevatele impordiallikatele, ei ole põhjust arvata, et nad ei saa tarnijat muuta. Kuigi ajutist tarneraskuste tekkimist ei saa välistada, on ebatõenäoline, et meetmed tekitaksid üldise puudujäägi juba seetõttu, et liidu tootmisharu ei kasuta kogu tootmisvõimsust ning võib tellimuste suurenemisel tootmist suurendada.

(111)

ISTA ja Electrolux väitsid, et meetmete kehtestamisel suurenevad kasutajate kulud. Toote peamiste kasutajate hulka kuuluvad tootmisharud ei teinud aga uurimisel koostööd. Tegelikult ei esitanud ükski äriühing andmeid, mis oleksid näidanud, et vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud tollimaksud suurendaksid oluliselt nende valmistoodete hinda või vähendaksid oluliselt nende kasumit. Seepärast tunnistatakse see väide alusetuks ja lükatakse tagasi.

(112)

Electrolux väitis ka, et vaatlusaluse/samasuguse toote igasugune hinnatõus, mida selline uurimine põhjustab, vähendab nende konkurentsivõimet võrreldes teiste kodukaupade tootjatega kolmandates riikides. Siiski hakkasid hinnad uurimisperioodil tõusma ja seda üleilmselt, ning seetõttu ei ole hinnatõus seotud üksnes käesoleva uurimisega. Siiski ei saa välistada, et tollimaksude kehtestamine võib kaasa tuua konkurentsivõime mõningase vähenemise. Siiski, nagu eespool selgitati, ei esitanud ei Electrolux ega ükski muu kodukaupade tootja vastust küsimustikule või mis tahes teavet korrosioonikindla terase tähtsuse kohta nende toodete lõpphinnas. Kuna kõnealust väidet ei põhjendatud, lükati see tagasi. Igal juhul, nagu eespool mainitud, on vaatlusaluse toote puhul olemas eri tarneallikad.

(113)

Eeltoodu põhjal ja muude märkuste puudumisel leiab kinnitust järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused selle tõendamiseks, et liidu huvides ei ole kehtestada ajutise määruse põhjendustes 157–160 esitatud meetmed.

(114)

Nagu eespool põhjenduses 4 märgitud, kohaldati vaatlusaluse toote impordi suhtes ajavahemikus 8. juulist 2017 kuni ajutiste meetmete kehtestamiseni 11. augustil 2017 impordi registreerimise nõuet, et registreeritud impordi suhtes oleks võimalik kehtestada tagasiulatuvaid meetmeid.

(115)

Uurimise lõppetapil hinnati registreerimise kontekstis kogutud andmeid ja analüüsiti, kas alusmääruse artikli 10 lõikes 4 nimetatud kriteeriumid meetmete tagasiulatuvaks kehtestamiseks on täidetud.

(116)

Impordi registreerimisel osutasid CN-koodide tasandil kättesaadavad andmed sellele, et import oli märkimisväärselt suurenenud. Siiski sai komisjon hiljem juurdepääsu andmetele TARICi koodide tasandil, mis näitasid, et uurimisperioodil import enam märgatavalt ei suurenenud. Seega ei ole täidetud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d sätestatud tingimus.

(117)

Lisaks näitas liidu tootmisharu kahjutegurite uurimine, et puuduvad tõendid selle kohta, et kahjustatakse meetmete parandavat mõju uurimisperioodil. Seepärast otsustati, et eespool nimetatud kriteerium ei ole täidetud.

(118)

Eeltoodu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtestamine tagasiulatuvalt ei ole selle juhtumi puhul õigustatud.

(119)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel vaidlustasid teatavad isikud 7,4 % sihtkasumi, mida kasutati kahjumarginaali arvutamise alusena esialgses etapis. See on kasum, mida liidu tootmisharu sai 2008. aastal, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 164.

(120)

Eurofer pidas sihtkasumit liiga madalaks, sest 2008. aasta viimases kvartalis algas finantskriis. Hiina eksportivad tootjad väitsid, et 7,4 % sihtkasum on liiga suur ning et oleks tulnud kasutada teavet muudest allikatest, näiteks eelmiste dumpinguvastased juhtumid või BACH-andmebaas.

(121)

Leitakse, et kasumlikkuse vähenemine 2008. aasta viimases kvartalis oleks andnud tunda peamiselt 2009. aastal. Lisaks, kuna see marginaal põhineb vaatlusaluse toote tegeliku kasumlikkuse andmetel, on tegemist parima selleks otstarbeks kättesaadava teabega. Muud kättesaadavat teavet ajutise määruse põhjenduses 164 esitatud analüüsi ja järelduste kahtluse alla seadmiseks ei esitatud. Lisaks ei olnud BACH-andmebaasiga (või mis tahes muu välise allikaga) tutvumine vajalik, sest kontrollitud konkreetsed andmed liidu tootmisharu kohta olid uurimise ajal kättesaadavad. Seega on 7,4 % kasumlikkus, mis saavutati 2008. aastal, käesoleva uurimise puhul endiselt asjakohane ning seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 162–165.

(122)

Üks eksportiv tootja tegi oma vastuses lõplike järelduste avalikustamisele märkusi sihtkasumi kohta. Ta väitis, et 2008. aasta ei olnud sihtkasumi kindlaksmääramise seisukohalt tüüpiline aasta, sest sellele aastale järgnes mitu sellist, mille jooksul liidu tootmisharule tekitasid kahju mitmesugused põhjuslikud tegurid. Leiti, et kuna 2008. aastal valitsenud olukord enam ei kordunud, ei saa selle aasta põhjal arvutatud sihtkasumit pidada tüüpiliseks ja selle kasutamine tekitab kahtluse, et komisjoni arvates tekitasid dumpinguhinnaga impordile kahju muud tegurid.

(123)

Kuna 2008. aasta oli esimene majanduskriisi-eelne aasta, leidis komisjon, et see on tüüpiline aasta ja et selle aasta kasumit võib käsitada kasumina, mida ei mõjutanud dumpinguhinnaga import ega muud tegurid, näiteks majanduskriis. Sellise sihtkasumi kasutamist ei saa seetõttu pidada dumpinguhinnaga impordile kriisi poolt tekitatud kahjuks, vaid vastupidi. Seepärast lükati väide tagasi.

(124)

Eurofer esitas täiendavaid andmeid, toetamaks oma väidet selle kohta, et 2008. aasta ei olnud tüüpiline, sest aasta viimase kvartali kasumlikkust moonutas finantskriis. See väide põhines finantskriisi algust käsitlevatel makromajanduslikel andmetel, Saksamaa teraseühenduse esitatud andmetel ning Kreeka tootja pressiteatel. Siiski on komisjon kasutanud 2008. aastat tüüpilise aastana varasemate dumpinguvastaste juhtumite puhul, sealhulgas külmvaltsitud terasest toodete puhul, mis on korrosioonikindla terase eelneva etapi toode (7). Komisjoni seisukoha järgi oli finantskriisi mõju kasumlikkusele tunda põhiliselt 2009. aastal. Kuigi mõningast mõju kasumlikkusele võis tunda 2008. aasta lõpus, leidis komisjon, et 2008. aasta oli tervikuna võttes tüüpiline aasta.

(125)

Mitu eksportivat tootjat ei nõustunud sellega, et komisjon kohaldas kahju arvutamiseks alusmääruse artikli 2 lõiget 9, väites, et see säte asub alusmääruse dumpingut käsitlevas osas ja et seda ei saa kasutada kahju arvutamiseks analoogia alusel. Nad väitsid, et asjakohane hind, mida tuleks kasutada, peaks põhinema tegelikul hinnal, mida liidu seotud importijad sõltumatutelt liidu klientidelt esimesel korral küsivad.

(126)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 166, on kahjumarginaali arvutamisel aluseks võetud impordi hind liidu piiril, mis on viidud liidu tootmisharu tehasehinnaga võrreldavale tasemele. Kui müük toimub seotud importijate kaudu, tuleb impordihind arvutada edasimüügihinna põhjal, mida sõltumatult kliendilt esimesel korral küsitakse ja mis on nõuetekohaselt kohandatud, jättes välja impordikulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning sidusimportijate kasumi, et hind oleks usaldusväärne. See on ekspordihinna arvutamise põhimõte alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt. Ei ole mingit põhjust, miks sama ekspordihinna arvutamise põhimõte, mida kohaldatakse seotud importijate kaudu teostatava müügi suhtes, ei sobi seotud müügi impordihinna kindlaksmääramiseks kahju arvutamise eesmärgil. Lõppude lõpuks, dumpingu- ja kahjumarginaali võrreldakse väiksema tollimaksu reegli kohaldamiseks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 ning artikli 9 lõikele 4.

(127)

Lisaks, kui seotud müügi impordihinna kindlaksmääramisel kahju arvutamise eesmärgil võetakse aluseks tegelik hind, mida liidu seotud importija liidu sõltumatult kliendilt esimesel korral küsib, nagu on soovitanud üks äriühing, sisaldab kõnealune hind müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis tuleneb tollivormistusjärgsest edasimüügist liidus, samas kui eksportiv tootja müüb otse sõltumatutele importijatele, siis hind selliseid kulusid ei sisalda. See tooks kaasa põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise nende eksportivate tootjate vahel, kelle müük toimub seotud importijate kaudu, ja nende eksportivate tootjate vahel, kes müüvad otse sõltumatutele importijatele. Seepärast tunnistatakse see väide alusetuks ja lükatakse tagasi.

(128)

Eksportiv tootja märkis, et impordijärgsete kulude allikat ei avalikustata, ja vaidlustas näitaja 7 eurot tonni kohta. See näitaja põhines ühel teisel uurimisel, (8) kuna selle käigus vaadeldi samasse tootmisharusse kuuluvaid sarnaseid tooteid ja muud kättesaadavad andmed puudusid. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja importijate koostöövalmiduse teatavat paranemist kontrolliti näitajat sõltumatu importija juures ning leiti, et on mõistlik tugineda importija andmetele. Importija impordijärgsete kulude täpset summat ei ole siinkohal esitatud konfidentsiaalsuse tõttu. See väide lükatakse tagasi.

(129)

Asjaomane eksportiv tootja väitis, et ta ei mõista endiselt impordijärgsete kulude laadi, ning palus esitada kulude jaotuse. Impordijärgsed kulud on eksportivate tootjate suhtes kohaldatav soodustus, et tagada õiglane võrdlus ekspordihinna ja liidu tööstusharu tehasehinna vahel. Need kulud on seotud tavapäraste käitlemis-, ladustamis- ja dokumenteerimistasudega sihtsadamas, mille kaudu sisenetakse Euroopa Liidu turule (v.a edasine transport). Need kulud kaasnevad kogu impordiga ja on sarnased kõikide teraseliikide impordi puhul. Eelnimetatud juhtumi puhul soovitas Hiina eksportiv tootja kasutada näitajat 7 eurot tonni kohta. Seepärast leiab komisjon, et eespool esitatud näitaja on mõistlik, pidades eelkõige silmas eespool nimetatud ristkontrolli, mis tehti käesoleva uurimise raames vaatlusaluse toote importija juures. Lõpuks tuleb märkida, et 7 eurot tonni kohta on ligikaudu 1 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast. Komisjon tegi käesolevas uurimises koostööd ainult ühe traditsioonilise sõltumatu importijaga ega saa konfidentsiaalsuse tõttu esitada üksikasjalikku kulude jaotust, mida eksportiv tootja taotles. Seetõttu on väide, et komisjoni lähenemine on rikkunud isiku kaitseõigust, tagasi lükatud.

(130)

Teatavate eksportivate tootjate CIF-hindu korrigeeriti teataval määral. Läbivaadatud CIF-hinnad avalikustati asjaomastele eksportivatele tootjatele uurimise lõppetapis.

(131)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 162–166.

(132)

Asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(133)

Eeltoodu põhjal on lõplikud kahju- ja dumpingumarginaalid väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist ning lõplikud tollimaksumäärad on pärast väiksema tollimaksu reegli kohaldamist järgmised:

Tabel 6

Lõplikud marginaalid ja tollimaksumäärad

(134)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei tohiks kohaldada sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mõni muu selle määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, kelle puhul tuleks kohaldada kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(135)

Kõik taotlused kohaldada kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata komisjonile (9) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muudatusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(136)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse selle juhtumi puhul vajalikuks kehtestada erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Need erimeetmed hõlmavad järgmist: käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud kehtiva nõuetele vastava faktuurarve esitamine liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(137)

Pidades silmas Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat, (10) on asjakohane sätestada viivisintressi määr lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted ei näe ette sellist intressimäära ning siseriiklike eeskirjade kohaldamine põhjustaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi vastavalt sellele, milline liikmesriik on valitud tollivormistuseks.

(138)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(139)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

—

roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest ja kiirlõiketerasest tooteid,

—

edasi töötlemata kuum- või külmvaltsitud tooteid.