1)

2. peatüki punkti 2.1 muudetakse järgmiselt.

2)

3. peatüki punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

„3.2   Bakterioloogiliste proovide võtmine tapamajades ning hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi ja värsket liha tootvates ettevõtetes

Proovivõtueeskirjad veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuste rümpade puhul

Kasutatavad destruktiivsed ja mittedestruktiivsed proovivõtumeetodid, proovivõtukohtade valimise kord ning proovide hoiustamise ja transportimise eeskirjad on esitatud standardis ISO 17604.

Igal proovivõtukorral kasutatakse proovivõtmiseks viit juhuslikult valitud rümpa. Proovivõtukohtade valimisel tuleb arvesse võtta asjaomases ettevõttes kasutatavat tapatehnoloogiat.

Enterobakterite analüüsiks ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate loendamiseks proovide võtmisel võetakse proov rümba neljast kohast. Neli koeproovi, millele vastava proovivõtuala summaarne pindala on 20 cm2, võetakse destruktiivsel meetodil. Mittedestruktiivse meetodi kasutamisel peab proovivõtuala pindala olema iga proovivõtukoha puhul vähemalt 100 cm2 (väikemäletsejate rümpade puhul 50 cm2).

Salmonella analüüside puhul kasutatakse proovivõtuks abrasiivse käsna meetodit. Valitakse kõige tõenäolisemalt saastunud alad. Proovivõtuala summaarne pindala peab olema vähemalt 400 cm2.

Kui proovid võetakse rümba eri kohtadest, moodustatakse neist enne analüüsimist koondproov.

Proovivõtueeskirjad kodulinnurümpade ja värske kodulinnuliha puhul

Tapamajades kasutatakse Salmonella ja Campylobacter'i analüüside jaoks proovide võtmiseks terveid kaelanahaga kodulinnurümpasid. Muudes lihalõikus- ja -töötlemisettevõtetes kui nendes, mis paiknevad tapamaja kõrval ning milles lõigatakse ja töödeldakse üksnes sellest tapamajast saadud liha, võetakse samuti proove Salmonella analüüsideks. Seejuures eelistatakse terveid kaelanahaga kodulinnurümpasid, kui need on kättesaadavad, kuid samas tagatakse, et riskipõhisest valikust lähtuvalt võetakse proove ka tükeldatud kodulinnulihast, mis on koos nahaga, ja/või tükeldatud linnulihast, mis on ilma nahata või mille küljes on vähe nahka.

Tapamaja proovivõtukava hõlmab kodulinnurümpasid linnukarjadest, mille Salmonella'ga saastumise staatus on teadmata või mis on teadaolevalt saastunud Salmonella enteritidis'e või Salmonella typhimurium'iga.

Kui tapamajas kontrollitakse kodulinnurümpade vastavust Salmonella't ja Campylobacter'it käsitlevatele protsessi hügieenikriteeriumidele, mis on sätestatud 2. peatüki ridades 2.1.5 ja 2.1.9, ning Salmonella ja Campylobacter'i analüüsid tehakse samas laboris, võetakse igal proovivõtukorral pärast rümpade jahutamist kaelanahaproovid vähemalt 15 juhuslikult valitud kodulinnurümbalt. Enne analüüsimist moodustatakse samast linnukarjast pärit vähemalt kolmelt kodulinnurümbalt võetud kaelanahaproovidest koondproov massiga 26 g. Seega on kaelanaha lõpp-proove kokku 5 × 26 g (ühe proovi paralleelseks analüüsimiseks nii Salmonella kui ka Campylobacter'i suhtes on vaja 26 g materjali). Pärast proovivõtmist hoitakse proove ja transporditakse need laborisse temperatuuril mitte alla 1 °C ja mitte üle 8 °C ning ajavahemik proovide võtmise ja Campylobacter'i suhtes analüüsimise vahel peab olema lühem kui 48 tundi, et tagada proovide terviklikkuse säilimine. Proove, mille temperatuur on langenud 0 °C-ni, ei kasutata Campylobacter'it käsitlevale kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Proove massiga 5 × 26 g kasutatakse 2. peatüki ridade 2.1.5 ja 2.1.9 kohastele protsessi hügieenikriteeriumidele ning 1. peatüki rea 1.28 kohasele toiduohutuskriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Algsuspensiooni valmistamiseks laboris viiakse 26-grammine proov puhverdatud peptoonvette ruumalaga üheksa mahuosa (234 ml). Puhverdatud peptoonveel lastakse enne proovi lisamist toatemperatuurini soojeneda. Segu töödeldakse umbes ühe minuti vältel stomahheris või pulsaator-tüüpi homogenisaatoris. Vahutamise ärahoidmiseks eemaldatakse stomahheri kotist nii palju õhku kui võimalik. Sellest algsuspensioonist viiakse 10 ml (~ 1 g) tühja steriilsesse katsutisse ning sealt võetakse omakorda 1 ml Campylobacter'i loendamiseks selektiivsöötmega tassidel. Ülejäänud algsuspensiooni (250 ml, ~ 25 g) kasutatakse Salmonella tuvastamiseks.

Kui tapamajas kontrollitakse kodulinnurümpade vastavust Salmonella't ja Campylobacter'it käsitlevatele protsessi hügieenikriteeriumidele, mis on sätestatud 2. peatüki ridades 2.1.5 ja 2.1.9, ning Salmonella ja Campylobacter'i analüüsid tehakse eri laborites, võetakse igal proovivõtukorral pärast rümpade jahutamist kaelanahaproovid vähemalt 20 juhuslikult valitud kodulinnurümbalt. Enne analüüsimist moodustatakse samast linnukarjast pärit vähemalt neljalt kodulinnurümbalt võetud kaelanahaproovidest koondproov massiga 35 g. Seega on kaelanahaproove kokku 5 × 35 g; need jagatakse kaheks, et saada lõpp-proovid massiga 5 × 25 g (Salmonella suhtes analüüsimiseks) ja massiga 5 × 10 g (Campylobacter'i suhtes analüüsimiseks). Pärast proovivõtmist hoitakse proove ja transporditakse need laborisse temperatuuril mitte alla 1 °C ja mitte üle 8 °C ning ajavahemik proovide võtmise ja Campylobacter'i suhtes analüüsimise vahel peab olema lühem kui 48 tundi, et tagada proovide terviklikkuse säilimine. Proove, mille temperatuur on langenud 0 °C-ni, ei kasutata Campylobacter'it käsitlevale kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Proove massiga 5 × 25 g kasutatakse 2. peatüki rea 2.1.5 kohasele protsessi hügieenikriteeriumile ja 1. peatüki rea 1.28 kohasele toiduohutuskriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Proove massiga 5 × 10 g kasutatakse 2. peatüki rea 2.1.9 kohasele protsessi hügieenikriteeriumile vastavuse tõendamiseks.

Muu värske kodulinnuliha kui kodulinnurümpade analüüsimiseks Salmonella suhtes võetakse samast partiist viis proovi massiga vähemalt 25 g. Proov, mis on võetud sellisest tükeldatud linnulihast, mis on koos nahaga, peab sisaldama nahka ning kui naha kogus ei ole prooviühiku moodustamiseks piisav, siis ka õhukest viilu liha välispinnalt. Proov, mis on võetud sellisest tükeldatud linnulihast, mis on ilma nahata või mille küljes on vähe nahka, peab sisaldama liha välispinnalt võetud õhukest viilu või õhukesi viile, mis lisatakse olemasolevale nahale, et saada piisav kogus materjali prooviühiku moodustamiseks. Lihaviilud võetakse nii, et need sisaldaksid võimalikult palju liha välispinda.

Proovide võtmise juhised

Määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 7 osutatud hea tava juhistesse võib lisada üksikasjalikumad juhised rümpadest proovide võtmiseks, eelkõige seoses proovivõtukohtadega.

Proovide võtmise sagedus rümpade, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja värske kodulinnuliha puhul

Tapamajade või hakkliha, lihavalmistisi, lihamassi või värsket kodulinnuliha tootvate ettevõtete toidukäitlejad võtavad mikrobioloogiliseks analüüsimiseks proove vähemalt üks kord nädalas. Igal nädalal muudetakse proovide võtmise päeva, et tagada proovivõtmine kõigil nädalapäevadel.

Hakklihast ja lihavalmististest proovide võtmisel E. coli ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu analüüsideks ning rümpadest proovide võtmisel enterobakterite ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu analüüsideks võib proovivõtusagedust vähendada ühe korrani iga kahe nädala järel, kui kuuel järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused.

Hakklihast, lihavalmististest, rümpadest ja värskest kodulinnulihast proovide võtmisel Salmonella analüüsideks võib proovivõtusagedust vähendada ühe korrani iga kahe nädala järel, kui 30 järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused. Samuti võib Salmonella tuvastamiseks proovide võtmise sagedust vähendada juhul, kui rakendatakse riiklikku või piirkondlikku Salmonella tõrje programmi, mille raames tehtavate analüüsidega asendatakse käesolevas lõigus kirjeldatud proovivõtmine. Proovivõtusagedust võib veelgi vähendada, kui kõnealuse riikliku või piirkondliku Salmonella tõrje programmiga tõendatakse, et Salmonella esinemissagedus tapamaja ostetud loomade hulgas on väike.

Campylobacter'i analüüsideks rümpadest proovide võtmisel võib proovivõtusagedust vähendada ühe korrani iga kahe nädala järel, kui 52 järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused. Campylobacter'i tuvastamiseks proovide võtmise sagedust võib pädeva asutuse loal vähendada, kui rakendatakse ametlikku või ametlikult tunnustatud riiklikku või piirkondlikku Campylobacter'i tõrje programmi, mille raames toimuv proovide võtmine ja analüüsimine on samaväärne 2. peatüki rea 2.1.9 kohasele protsessi hügieenikriteeriumile vastavuse tõendamiseks nõutava proovide võtmise ja analüüsimisega. Kui kõnealuse tõrjeprogrammi käigus tehakse kindlaks, et Campylobacter'iga saastatuse määr asjaomastes linnukarjades on väike, võib proovivõtusagedust veelgi vähendada, kui selline väike saastatuse määr on tapamaja ostetud broilerite päritoluettevõttes saavutatud 52 nädala jooksul. Kui tõrjeprogrammi käigus täheldatakse rahuldavaid tulemusi teatud konkreetse ajavahemiku vältel aastas, võib Campylobacter'i suhtes analüüsimise sagedust kohandada pädeva asutuse loal ka vastavalt hooajalisele varieeruvusele.

Kui see on riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt põhjendatud ja pädev asutus on selleks loa andnud, võib väikesed tapamajad ning väikestes kogustes hakkliha, lihavalmistisi ja värsket kodulinnuliha tootvad ettevõtted kirjeldatud sagedusega proovivõtmisest vabastada.“.