EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R1017

Komisjoni määrus (EL) 2017/1017, 15. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (EMPs kohaldatav tekst )

C/2017/3980

OJ L 159, 21.6.2017, p. 48–119 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1017/oj

21.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/48


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1017,

15. juuni 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa söödakäitlejate asjaomased esindajad on muude huvitatud isikutega konsulteerides ja koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega võtnud arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnoloogia arengut ning on välja töötanud söödamaterjali kataloogi muudatused kooskõlas määrusega (EL) nr 68/2013 (2). Kõnealused muudatused hõlmavad üldsätete selgitusi, uusi kandeid töötlemisviiside ja söödamaterjalide kohta ning olemasolevate kannete parandusi. Lisaks sellele hõlmavad muudatused ka keemiliste lisandite maksimumsisaldust, botaanilise puhtuse määrasid või niiskusesisalduse tasemeid ning nendega kehtestatakse söödamaterjalide kohustuslikud deklaratsioonid.

(2)

Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 26 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud.

(3)

Võttes arvesse määrusesse (EL) nr 68/2013 tehtavate muudatuste suurt arvu, tuleks ühtsuse, selguse ja lihtsuse huvides kõnealuse määruse lisa asendada.

(4)

Seega on asjakohane näha ette aeg märgistuse sujuvaks muutmiseks, et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 68/2013 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Söödamaterjale, mis on märgistatud kooskõlas määrusega (EL) nr 68/2013 enne 11. jaanuari 2018 kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, võib turule viia ning kasutada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (ELT L 29, 30.1.2013, lk 1).


LISA

LISA

SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG

A OSA

Üldsätted

(1)

Kataloogi kasutamine on söödakäitlejate poolt vabatahtlik. C osas loetletud söödamaterjali nimetust võib kasutada üksnes söödamaterjali puhul, mis vastab kõnealuse kande nõuetele.

(2)

Kõik C osa söödamaterjalide loetelu kanded peavad vastama söödamaterjalide kasutamise piirangutele kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega; erilist tähelepanu tuleb pöörata geneetiliselt muundatud organismidest või neist toodetud söödamaterjalide vastavusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003, (1) või mis on saadud geneetiliselt muundatud mikroorganismidega seotud käärimisprotsessi tulemusel. Loomsetest kõrvalsaadustest söödamaterjalid või neid sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1069/2009 (2) ja komisjoni määrusele (EL) nr 142/2011 (3) ning nende suhtes võib kohaldada piiranguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 999/2001 (4). Kataloogi kantud söödamaterjale kasutavad söödakäitlejad tagavad, et söödamaterjal vastab määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 4 nõuetele.

(3)

„Endine toit“ tähendab toitu (v.a toidujäätmed), mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas kõigi ELi toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis-, pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte. Määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 1 osutatud maksimumsisalduse kindlaksmääramist ei kohaldata endise toidu ja toidujäätmete suhtes. Seda kohaldatakse juhul, kui neid söödana täiendavalt töödeldakse.

(4)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 183/2005 (5) artiklis 4 osutatud heale tavale ei sisalda söödamaterjalid valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui kataloogis on kindlaks määratud lubatud maksimumsisaldus. Söödas keelatud aineid ei või esineda ning selliste ainete puhul maksimumsisaldust ette ei nähta. Läbipaistvuse eesmärgil lisavad söödakäitlejad söödamaterjalidele, mille puhul on jääkained lubatud, tavapärase kaubandustegevuse raames asjakohase teabe.

(5)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 4 osutatud hea tavaga ja järgides ALARA (6) põhimõtet, kuid ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 (9) kohaldamist, on asjakohane söödamaterjalide kataloogis täpsustada selliste valmistamisprotsessist ja abiainetest pärit keemiliste lisandite maksimumsisaldus, mida on söödamaterjalis 0,1 % või rohkem. Kataloogis võib kindlaks määrata ka selliste keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisalduse, mida esineb vähem kui 0,1 %, kui seda peetakse hea kauplemistava kohaselt sobivaks. Kui käesoleva lisa B või C osas ei ole teisiti märgitud, on kõik maksimumsisaldused väljendatud massiprotsendina (10).

Keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisaldused on esitatud kas töötlemisviiside kirjelduses B osas, söödamaterjali kirjelduses C osas või asjaomase kategooria lõpus C osas. Kui C osas ei ole konkreetset maksimumsisaldust kindlaks määratud, kohaldatakse asjaomase töötlemisviisi puhul B osas sätestatud maksimumsisaldust kõikide C osas loetletud söödamaterjalide suhtes juhul, kui söödamaterjali kirjelduses osutatakse asjaomasele töötlemisviisile ja kui asjaomane töötlemisviis vastab B osas esitatud kirjeldusele.

(6)

Söödamaterjale, mida ei ole loetletud C osa 12. peatükis ja mis on saadud kääritamise teel või milles looduslikult esinevad mikroorganismid, võib lasta turule koos elusmikroorganismidega tingimusel, et neid sisaldavate söödamaterjalide ja segasööda ettenähtud kasutus

a)

ei ole mikroorganismide paljundamine ega

b)

ole seotud mikroorganismi(de) ülesandega vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale.

Mikroorganismide esinemist või sellest tulenevaid mis tahes funktsioone ei ole lubatud teatada söödamaterjalide ja neid sisaldava segasööda märgistusel.

(7)

Söödamaterjali botaaniline puhtusaste on vähemalt 95 %. Eelmisest tootmistsüklist pärinevate botaaniliste lisandite, nagu muude õliseemnete või õliviljade sisaldus ei tohi ületada 0,5 % iga õliseemne või õlivilja liigi kohta. Neist üldeeskirjadest erinevuse puhuks tuleb C osa söödamaterjalide loetelus kindlaks määrata konkreetne norm.

(8)

Söödamaterjali nimele lisatakse (11) B osas olevas töötlemisviiside sõnastiku viimases veerus loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetus/-omadus näitamaks, et kõnealust söödamaterjali on nimetatud viisil või viisidel töödeldud. Söödamaterjal, mille nimi on kombinatsioon C osas loetletud nimest ja B osas loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetusest/-omadusest, loetakse kataloogi kuuluvaks ning tema märgistusel peab olema esitatud kohustuslik teave asjaomase söödamaterjali kohta, mis on esitatud vastavalt B ja C osa viimases veerus. Kui töötlemisviisi puhul kasutatav konkreetne meetod on märgitud B osa viimases veerus, tuleb see esitada ka söödamaterjali nimes.

(9)

Kui söödamaterjali töötlemisviis erineb B osas töötlemisviiside sõnastikus esitatud asjaomase töötlemisviisi kirjeldusest, tuleb töötlemisviis esitada asjaomase söödamaterjali kirjelduses.

(10)

Paljude söödamaterjalide puhul võib kasutada sünonüüme. Sellised sünonüümid lisatakse nurksulgudes asjaomase söödamaterjali kande veergu „Nimetus“ C osa söödamaterjalide loetelus.

(11)

Söödamaterjalide kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus kasutatakse sõna „toode“, selle asemel et kasutada sõna „kõrvalsaadus“; sellega võetakse arvesse turuolukorda ja söödakäitlejate tegelikku keelekasutust, mille eesmärk on esile tõsta söödamaterjalide kaubanduslikku väärtust.

(12)

Taime botaaniline nimi esitatakse ainult kõnealust taime käsitleva esimese kande kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus.

(13)

Teatava kataloogi kantud söödamaterjali analüütiliste koostisosade kohustusliku märgistamise aluseks on vajadus näidata, kas konkreetse koostisosa kontsentratsioon teatavas tootes on kõrge või kas töötlemisviis on muutnud toote toiteomadusi.

(14)

Määruse (EÜ) 767/2009 artikli 15 punktis g on koostoimes sama määruse I lisa punktiga 6 ette nähtud märgistamisnõuded niiskusesisalduse kohta. Sama määruse artikli 16 lõike 1 punktis b on koostoimes sama määruse V lisaga ette nähtud märgistamisnõuded muude analüütiliste koostisosade kohta. Peale selle tuleb määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 5 kohaselt esitada märgistusel soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on suurem kui 2,2 % üldjuhul või teatavate söödamaterjalide puhul siis, kui see ületab selle määruse V lisa asjaomases jaos sätestatud taset. Mõned C osa söödamaterjalide loetelu kanded erinevad nendest nõuetest järgmises:

a)

C osa söödamaterjalide loetelus analüütilisi koostisosi käsitlev kohustuslik teave asendab määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomases jaos ettenähtud kohustusliku teabe;

b)

kui C osa söödamaterjalide loetelus on kohustusliku teabe veerg täitmata jäetud selliste analüütiliste koostisosade osas, millest oleks määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomase jao kohaselt tulnud teatada, ei tule ühtki neist koostisosadest kanda märgisele. Kui soolhappes lahustumatu tuha sisaldus on suurem kui 2,2 %, tuleb see siiski märkida ka juhul, kui C osa söödamaterjalide loetelus ei ole sisalduse taset ette nähtud;

c)

kui C osa söödamaterjalide loetelu kohustusliku teabe veerus on kehtestatud üks või enam konkreetset niiskusesisalduse taset, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 6 ettenähtud taseme asemel neid tasemeid. Kui niiskusesisaldus on väiksem kui 14 %, ei ole selle deklareerimine kohustuslik. Kui kõnealuses veerus ei ole konkreetset niiskusesisaldust ette nähtud, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 6.

(15)

Söödakäitleja, kes väidab, et söödamaterjalil on rohkem omadusi, kui C osa söödamaterjalide loetelu kirjelduse veerus märgitud või kes osutab B osas loetletud töötlemisviisile, mida saab väitega samastada (nt töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas), peab täitma määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 13 kohaseid nõudeid. Peale selle võib söödamaterjal vastata erisöötmise eesmärgile kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklitega 9 ja 10.

B OSA

Töötlemisviiside sõnastik

 

Töötlemisviis

Määratlus

Üldnimetus või omadus

1

Tuulamine

Osakeste eraldamine õhuvooluga.

Tuulatud

2

Aspireerimine

Tolmu, väikeste osakeste ja teravilja muude tahkete osakeste eraldamine liikumises olevast puistes teraviljast õhuvoolu abil.

Aspireeritud

3

Blanšeerimine

Protsessi käigus orgaanilise aine kuumtöötlemine keetmise või aurutamise teel, et denatureerida looduslikud ensüümid, pehmendada kudesid ja eemaldada toores lõhn, millele järgneb kastmine külma vette küpsemise peatamiseks.

Blanšeeritud

4

Pleegitamine

Loodusliku värvuse eemaldamine keemiliste või füüsikalist protsesside teel või aktiivmulla kasutamisega.

Pleegitatud

5

Jahutamine

Temperatuuri langetamine keskkonnatemperatuurist allapoole, kuid mitte jäätumispiirini, et hõlbustada säilitamist.

Jahutatud

6

Tükeldamine

Osakeste suuruse vähendamine ühe või mitme noa abil.

Tükeldatud

7

Puhastamine

Ainete (saasteainete, nt kivide) või taime vegetatiivsete osade, nt lahtiste õle-, koore- ja umbrohuosakeste eemaldamine.

Puhastatud/sorteeritud

8

Kontsentreerimine (12)

Vee ja/või muude koostisosade eemaldamine.

Kontsentraat

9

Kondenseerimine

Aine muutmine gaasilisest vedelaks

Kondenseeritud

10

Kuumutamine

Kuumuse kasutamine söödamaterjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutmiseks.

Kuumutatud

11

Purustamine

Osakeste suuruse vähendamine purusti abil.

Purustatud

12

Kristallimine

Puhastamine vedelast lahusest tahkete kristallide moodustamise abil. Vedelikus sisalduvad lisandid ei lähe tavaliselt kristalli struktuuri.

Kristallitud

13

Koorimine (13)

Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine.

Kooritud, osaliselt kooritud

14

Lüdimine/kroovimine/koorimine

Ubade, terade ja seemnete väliskestade üldjuhul füüsiline eemaldamine.

Lüditud, kroovitud, kooritud (14)

15

Pektiini eemaldamine

Pektiinide ekstraheerimine söödamaterjalist.

Pektiinita

16

Kuivatamine

Niiskuse kõrvaldamine.

Kuivatatud

17

Lima eemaldamine

Limakihi eemaldamine pinnalt.

Lima eemaldatud

18

Suhkru eraldamine

Mono- ja disahhariidide täielik või osaline kõrvaldamine melassist ja muudest suhkrusisaldusega materjalidest keemilise või füüsikalise meetodiga.

Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega

19

Detoksifitseerimine

Protsessi käigus hävitatakse toksilised saasteained või vähendatakse nende sisaldust.

Detoksifitseeritud

20

Destilleerimine

Vedelike fraktsioneerimine, milleks vedelikku keedetakse ning kondenseerunud aur kogutakse eraldi anumasse.

Destilleeritud

21

Kuivatamine

Vee eemaldamine tehnilise meetodi abil või looduslikul teel

Kuivatatud (looduslikult või tehnilise meetodiga), vajaduse korral.

22

Sileerimine

Söödamaterjalide ladustamine säilitusainete lisamisega või ilma, anaeroobsete tingimuste kasutamine silokonservantide lisamisega või ilma.

Sileeritud

23

Aurustamine

Veesisalduse vähendamine.

Aurustatud

24

Paisutamine

Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine.

Paisutatud

25

Õlipressimine

Õli/rasva eemaldamine pressimise teel

Srott/kook ja õli/rasv

26

Ekstraheerimine

Teatavatest materjalidest õli ja rasva eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru ja muude vees lahustuvate koostisosade eraldamine vee abil.

Ekstraheeritud/srott ja õli/rasv, melass/pulp ning suhkur või muud vees lahustuvad koostisosad

27

Ekstrusioon

Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee kiire aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine, millega kaasneb tootele erikuju andmine läbi ava (matriitsi) surumisega.

Ekstrudeeritud

28

Kääritamine, fermenteerimine

Töötlemisviis, mille käigus toodetakse mikroorganisme, nagu bakterid, seened või pärmid, või kasutatakse nende toimet materjalidele, et muuta nende keemilist koostist või omadusi.

Kääritatud, fermenteeritud

29

Filtrimine

Tahkete osakeste eraldamine vedeliku surumisega läbi poorse aine või membraanfiltri.

Filtritud

30

Helvestamine

Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine, et toota õhukesi materjalitükke.

Helbed

31

Jahvatamine

Kuivade terade suuruse vähendamine, et hõlbustada koostisosade eraldamist peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks.

Jahu, kliid, peenkliid (15) või söödajahu, vajaduse korral

32

Külmkoorimine

Õli küllastunud ja küllastumata komponentide eraldamine õli jahutamisega. Jahutamisel õli küllastunud komponendid hanguvad, samas kui õli küllastumata osad on vedelad ja neid saab nt dekanteerida. Külmkooritud toode on hangunud õli.

Külmkooritud

33

Peenestamine

Töötlemisviis, mille käigus söödamaterjal purustatakse osakesteks.

Peenestatud

34

Praadimine

Söödamaterjali kuumutamine õlis või rasvas

Praetud

35

Želeerimine

Töötlemisviis, mille käigus moodustub želee – tahke sültjas aine, mis võib olla pehme ja nõrk või ka kõva ja sitke, tavaliselt kasutatakse želeerimiseks tarretusaineid

Želeeritud

36

Granuleerimine

Söödamaterjalide töötlemisviis osakeste teatava suuruse ja konsistentsi saavutamiseks

Granuleeritud

37

Purustamine/jahvatamine

Tahkete söödamaterjalide osakeste suuruse vähendamine kuiv- või märgtöötlemise teel

Purustatud või jahvatatud

38

Kuumtöötlemine

Eritingimustes (nt rõhu ja niiskusega) toimunud kuumtöötlemine

Kuumtöödeldud

39

Hüdrogeenimine

Katalüütiline protsess, mille eesmärk on küllastada kõrgel temperatuuril vesiniku ülerõhul õlide/rasvade/rasvhapete kaksiksidemed, et saada osaliselt või täielikult küllastunud triglütseriidid/rasvhapped, või polüoolid, kui süsivesikute karbonüülrühmad taandatakse hüdroksüülrühmadeks.

Hüdrogeenitud, osaliselt hüdrogeenitud

40

Hüdrolüüs

Lagundamine lihtsamateks keemilisteks ühenditeks vee ning kuumuse/rõhu, ensüümide või happe/leelisega töötlemise abil

Hüdrolüüsitud

41

Veeldamine

Tahkest või gaasilisest olekust vedelaks olekuks muutmine

Veeldatud

42

Leotamine

Söödamaterjali koguse vähendamine mehaaniliste vahendite abil, sageli vees või muus vedelikus

Leotatud

43

Linnastamine

Töötlemisviis, mille käigus lastakse tera idanema, et aktiveerida looduslikke ensüüme, mis lõhustavad tärklise kääritatavateks süsivesikuteks ning valgud aminohapeteks ja peptiidideks.

Linnastatud

44

Sulatamine

Tahkest olekust vedelaks olekuks muutmine kuumuse abil

Sulatatud

45

Mikroniseerimine

Töötlemisviis, mille käigus tahke aine osakeste keskmist läbimõõtu vähendatakse mikromeeterskaalani

Mikroniseeritud

46

Kupatamine

Töötlemisviis, mis hõlmab vees leotamist ja kuumtöötlemist ning mille tulemusena tärklis täielikult geelistub; sellele järgneb kuivatamine

Kupatatud

47

Pastöriseerimine

Kindlaksmääratud ajavahemikul kuumutamine kriitilise temperatuurini kahjulike mikroorganismide hävitamiseks, sellele järgneb kiire jahutamine

Pastöriseeritud

48

Koorimine

Puu- ja juurviljade koore eemaldamine

Kooritud

49

Granuleerimine

Kuju andmine vormpressimise abil

Graanul, granuleeritud

50

Riisi lihvimine

Kroovitud riisilt kliide ja idude täielik või osaline eemaldamine

Lihvitud

51

Eelpaisutamine

Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees

Eelpaisutatud (16)

52

Pressimine (17)

Vedelike nagu rasv, õli, vesi või mahl füüsiline eemaldamine tahkest materjalist

Kook (õli sisaldavate materjalide puhul)

Pulp, pressimisjäägid (puuviljade jms puhul)

Presspulp (suhkrupeedi puhul)

53

Rafineerimine

Lisandite või soovimatute koostisosade täielik või osaline eraldamine keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil

Rafineeritud, osaliselt rafineeritud

54

Röstimine

Söödamaterjali kuumutamine kuivalt, et soodustada seeduvust, lisada värvi ja/või vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid

Röstitud

55

Valtsimine

Osakeste suuruse vähendamine, surudes materjali, nt terad pöörlevate rullide vahelt läbi.

Valtsitud

56

Töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas

Töötlemisviis, mille puhul kas füüsilise töötluse (kuumuse, rõhu, auru ja nende tingimuste kombinatsiooniga) ja/või nt aldehüüdide, lignosulfonaatide, naatriumhüdroksiidi või orgaaniliste hapete (nagu propioon- või parkhappe) kasutamise eesmärk on kaitsta toitaineid lagunemise eest vatsas.

Söödamaterjalid, mis on vatsas lagunemise eest kaitstud aldehüüdidega, võivad sisaldada kuni 0,12 % vabu aldehüüde

Töödeldud kaitseks lagunemise eest vatsas [lisada vajaduse korral]

57

Sõelumine

Eri suurusega osakeste eraldamine, raputades või valades söödamaterjali läbi sõela(sõelte)

Sõelutud

58

Koorimine

Vedeliku pinnakihi (nt piimarasva) eraldamine mehaaniliste vahenditega

Kooritud

59

Viilutamine

Söödamaterjali lõikamine viiludeks

Viilutatud

60

Immutamine/leotamine

Söödamaterjali (tavaliselt seemnete) niisutamine ja pehmendamine küpsemisaja vähendamiseks, seemnekesta eraldamise hõlbustamiseks, vedeliku imendumise hõlbustamiseks, et idanemisprotsessi aktiveerida või et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavate looduslike tegurite kontsentratsiooni.

Leotatud

61

Pihustuskuivatamine

Vedeliku niiskusesisalduse vähendamine söödamaterjalist pihuse või udu moodustamisega, et suurendada pindala-massi suhet, millest puhutakse läbi kuuma õhku

Pihustuskuivatatud

62

Aurutamine

Töötlemisviis, mille käigus kasutatakse kuumutamisel ja küpsetamisel rõhu all olevat auru eesmärgiga soodustada seeduvust.

Aurutatud

63

Röstimine

Kuumtöötlemine kuiva kuumusega, et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid või need kõrvaldada (kasutatakse tavaliselt õliseemnete puhul).

Röstitud

64

Ultrafiltrimine

Vedelike filtrimine läbi peenmembraanfiltri, millest pääsevad läbi üksnes väikesed molekulid

Ultrafiltritud

65

Idu eemaldamine

Töötlemisviis, millega purustatud viljaterad puhastatakse idudest osaliselt või täielikult

Idu eemaldatud, idutatud

66

Infrapunamikroniseerimine

Kuumtöötlemisviis, kus teravilja, juurte, seemnete, mugulate või nende kõrvalsaaduste kuumutamiseks ja röstimiseks kasutatakse infrapunakuumust

Infrapunamikroniseeritud

67

Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade lõhustamine

Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade keemiline hüdrolüüsimine. Rasvade/õlide reageerimine veega rõhu all kõrgel temperatuuril, mille tulemusena saadakse hüdrofoobses faasis toorrasvhapped ja hüdrofiilses faasis glütserooliveed (toorglütserool)

Lõhustatud

68

Ultrahelitöötlus

Lahustuvate ühendite mehaaniline eraldamine vees, kasutades võimast ultraheliseadet ja kuumutamist

Ultraheliga töödeldud

69

Toidupakendi mehaaniline eemaldamine

Pakendimaterjali mehaaniline eemaldamine

Mehaaniliselt lahti pakitud

C OSA

Söödamaterjalide loetelu

1.   Teravili ja sellest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

1.1.1

Oder

Hariliku odra (Hordeum vulgare L.) terad. Võivad olla kaitstud vatsas lagunemise eest.

 

1.1.2

Oder, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud odrast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega.

Tärklis

1.1.3

Oder, röstitud

Odra röstimisel saadav toode, osaliselt röstitud kuni heleda värvuse saavutamiseni.

Tärklis, kui > 10 %

Toorvalk, kui > 15 %

1.1.4

Odrahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud odra aurutamisel või infrapunamikroniseerimsel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses odrakesti. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Tärklis

1.1.5

Odrakiud

Odratärklise tootmise saadus. Koosneb endospermi osakestest ja põhiosas kiust.

Toorkiud

Toorvalk, kui > 10 %

1.1.6

Odra jämekliid

Etanooli- ja tärklisetootmise saadus, mis saadakse odraterade kuivjahvatamisel, sõelumisel ja kroovimisel.

Toorkiud

Toorvalk, kui > 10 %

1.1.7

Odra peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.1.8

Odravalk

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise ja kliide eraldamist; koosneb peamiselt valgust.

Toorvalk

1.1.9

Odravalgusööt

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise eraldamist; koosneb peamiselt valgust ja endospermiosakestest.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

toorvalk

tärklis

1.1.10

Odra ekstraktid

Odratoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus.

Toorvalk

1.1.11

Odrakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud odraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.1.12

Vedel odratärklis

Odrast tärklise tootmisel saadav sekundaarne tärklisefraktsioon.

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

tärklis

1.1.13

Linnastatud odra sõelumisjäägid

Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest odrateradest ja odraterafraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud.

Toorkiud

Toortuhk, kui > 2,2 %

1.1.14

Linnastatud odra ja linnaste peenosised

Linnastamisprotsessi käigus eraldatud odraterafraktsioonidest ja linnastest koosnev toode.

Toorkiud

1.1.15

Linnastatud odra kestad

Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest.

Toorkiud

1.1.16

Odrameski tahke osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat tahket söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

toorvalk

1.1.17

Odrameski vedel osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat lahustuvat söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

toorvalk

1.1.18

Linnased (18)

Idandatud teraviljast saadud toode, kuivatatud, jahvatatud ja/või ekstraheeritud.

 

1.1.19

Linnase juurealgmed (18)

Teravilja linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teravilja peenosistest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud viljateradest. Võib olla jahvatatud.

 

1.2.1

Mais (19)

Hariliku maisi (Zea mays L. ssp. mays) terad. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

1.2.2

Maisihelbed (19)

Toode, mis saadakse kooritud maisi aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses maisikesti.

Tärklis

1.2.3

Maisi peenkliid (19)

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliidel. Võib sisaldada teataval määral maisiiduosakesi.

Toorkiud

Tärklis

Toorrasv, kui > 5 %

1.2.4

Maisikliid (19)

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest.

Toorkiud

1.2.5

Maisitõlviku südamikud (19)

Maisitõlviku keskosa. Võib sisaldada väikestes kogustes maisiteri ja kandelehti, mida ei ole eemaldatud mehaanilise koristamise käigus.

Toorkiud

Tärklis

1.2.6

Maisi sõelumisjäägid (19)

Maisiterafraktsioonid, mis on eraldatud toote saabumisel tehtud sõelumise käigus.

 

1.2.7

Maisikiud (19)

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt kiust.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

toorkiud

1.2.8

Maisigluteen (19)

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist.

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 90 %

Kui niiskusesisaldus on < 70 %:

toorvalk

1.2.9

Maisigluteensööt (19)

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb kliidest ja maisi ekstraktidest. Toode võib sisaldada ka purustatud maisiteri ja maisiidudest õli ekstraheerimise jääke. Lisatud võib olla muid tärklisest saadud tooteid ja tärklisetoodete rafineerimisel ja kääritamisel saadud tooteid.

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

toorvalk

toorkiud

tärklis

1.2.10

Maisiidud (19)

Toode, mis saadakse maisimanna, -jahu või -tärklise tootmisel. Koosneb peamiselt maisiidudest, kestadest ja endospermiosadest.

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

toorvalk

toorrasv

1.2.11

Maisiidukook (19)

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi.

Toorvalk

Toorrasv

1.2.12

Maisiidusrott (19)

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel.

Toorvalk

1.2.13

Maisiidu toorõli (19)

Maisiidudest saadud õli.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

1.2.14

Mais, paisutatud (19)

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud maisist rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega.

Tärklis

1.2.15

Maisileotis (19)

Maisi leotamisel saadav kontsentreeritud vedelfraktsioon.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

toorvalk

1.2.16

Suhkrumaisisilo (19)

Suhkrumaisi töötlemise kõrvaltoode, mis koosneb tükeldatud ja kuivatatud või pressitud tõlviku keskosast, kestadest ja tõlvikualustest. Valmistamiseks tükeldatakse suhkrumaisi tõlvikud, kestad ja lehed koos suhkrumaisi teradega.

Toorkiud

1.2.17

Purustatud mais, millelt on idud eemaldatud (19)

Purustatud maisist idude eemaldamisel saadav toode. Koosneb peamiselt endospermiosakestest ning võib sisaldada teataval määral maisiidu- ning -kestaosiseid.

Toorkiud

Tärklis

1.2.18

Sõmer maisijahu (19)

Jahvatatud maisi kõvad osad, mis sisaldavad vähe või ei sisalda kliisid või idusid.

Toorkiud

Tärklis

1.3.1

Hirss

Hariliku hirsi (Panicum miliaceum L.) terad

 

1.4.1

Kaer

Hariliku kaera (Avena sativa L.) ja muude kaerakultivaride terad.

 

1.4.2

Kooritud kaer

Kooritud kaeraterad. Võivad olla auruga töödeldud.

 

1.4.3

Kaerahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti.

Tärklis

1.4.4

Kaera peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

Toorkiud

Tärklis

1.4.5

Kaerakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.4.6

Kaera jämekliid

Toode, mis saadakse kaeraterade kroovimisel.

Toorkiud

1.4.7

Kaer, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud kaerast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega.

Tärklis

1.4.8

Kaeratangud

Puhastatud kaer, millelt on kestad eemaldatud.

Toorkiud

Tärklis

1.4.9

Kaerajahu

Toode, mis saadakse kaeraterade jahvatamisel.

Toorkiud

Tärklis

1.4.10

Kaera söödajahu

Suure tärklisesisaldusega kaeratoode, mis on saadud pärast koorimist.

Toorkiud

1.4.11

Kaerasööt

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja sisaldab veidi endospermi.

Toorkiud

1.5.1

Kinoa (tšiili hanemaltsa) seemned, ekstraheerimisjääk

Tšiili hanemaltsa (Chenopodium quinoa Willd.) puhastatud kogu seeme, millelt on eemaldatud seemne väliskestas sisalduv saponiin.

 

1.6.1

Purustatud riis

Hariliku riisi (Oryza sativa L) tera osa, mille pikkus moodustab vähem kui kolmveerandi kogu riisitera pikkusest. Riis võib olla eelkuumutatud.

Tärklis

1.6.2

Lihvitud riis

Kroovitud riis, millelt on lihvimise käigus kliid ja idud peaaegu täielikult eemaldatud. Riis võib olla eelkuumutatud.

Tärklis

1.6.3

Eelpaisutatud riis

Lihvitud või purustatud riisi eelpaisutamisel saadav toode.

Tärklis

1.6.4

Ekstrudeeritud riis

Toode, mis saadakse riisijahu ekstrudeerimisel.

Tärklis

1.6.5

Riisihelbed

Toode, mis saadakse eelpaisutatud riisiterade või purustatud riisi helvestamisel.

Tärklis

1.6.6

Kroovitud riis

Koorimata harilik riis (Oryza sativa L.), millelt on eemaldatud ainult väliskest. Võib olla eelkuumutatud. Kroovimise ja töötlemise käigus võib osa kliidest kaotsi minna.

Tärklis

Toorkiud

1.6.7

Jahvatatud söödariis

Riisi lihvimisel väljasõelutud idanevate, kriitjate või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest.

Tärklis

1.6.8

Riisijahu

Lihvitud või poleeritud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla eelkuumutatud.

Tärklis

1.6.9

Jahu kroovitud riisist

Kroovitud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla eelkuumutatud.

Tärklis

Toorkiud

1.6.10

Riisikliid

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Riis võib olla eelkuumutatud või ekstrudeeritud.

Toorkiud

1.6.11

Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla eelkuumutatud.

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.12

Riisikliid, millest on eemaldatud rasv

Riisikliid, mis on saadud õli ekstraheerimisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorkiud

1.6.13

Riisikliiõli

Õli, mis on ekstraheeritud töödeldud riisikliidest.

 

1.6.14

Riisi peenkliid

Riisijahu ja -tärklise valmistamisel saadav toode, mis saadakse kuiv- või märgjahvatamisel ja sõelumisel. Koosneb peamiselt tärklisest, valgust, rasvast ja kiust. Riis võib olla eelkuumutatud. Võib sisaldada kuni 0,25 % naatriumi ja kuni 0,25 % sulfaati.

Tärklis, kui > 20 %

Toorvalk, kui > 10 %

Toorrasv, kui > 5 %

Toorkiud

1.6.15

Riisi peenkliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt aleuroonkihi osistest ja endospermist. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla eelkuumutatud.

Tärklis

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.16

Riis

Hariliku riisi (Oryza sativa L.) terad. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

1.6.17

Riisiidud

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt idudest.

Toorrasv

Toorvalk

1.6.18

Riisiidukook

Toode, mis jääb alles pärast seda, kui riisiidu on õli saamise eesmärgil purustatud

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

1.6.20

Riisivalk

Riisitärklise valmistamise saadus, mis saadakse märgjahvatamisel, sõelumisel, eraldamisel, kontsentreerimisel ja kuivatamisel.

Toorvalk

1.6.21

Vedelsööt riisist

Kontsentreeritud vedel toode, mis saadakse riisi märgjahvatamisel ja sõelumisel.

Tärklis

1.6.22

Riis, paisutatud

Toode, mis saadakse riisiterade või purustatud riisi paisutamisel.

Tärklis

1.6.23

Riis, kääritatud

Riisi kääritamisel saadav toode.

Tärklis

1.6.24

Väärarenguga riisiterad, lihvitud/kriitjas riis, jahvatatud

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt tervetest või purustatud väärarenguga teradest ja/või kriitjatest teradest ja/või kahjustatud teradest ja/või iseenesest värvunud (roheline, punane, kollane) teradest ja/või tavapäraselt kooritud teradest. Võib olla eelkuumutatud.

Tärklis

1.6.25

Valmimata riis, lihvitud

Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt valmimata ja/või kriitjatest riisiteradest.

Tärklis

1.7.1

Rukis

Hariliku rukki (Secale cereale L.) terad

 

1.7.2

Rukki peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kesta- ja teraosi.

Tärklis

Toorkiud

1.7.3

Rukkisöödajahu

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel.

Tärklis

Toorkiud

1.7.4

Rukkikliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Tärklis

Toorkiud

1.8.1

Sorgo; [Milo]

Hariliku sorgo (Sorghum bicolor (L.) Moench) terad/seemned.

 

1.8.2

Valge sorgo

Teatavate sorgokultivaride valge seemnekestaga terad.

 

1.8.3

Sorgosööt

Kuivatatud toode, mis on saadud sorgotärklise eraldamisel. Koosneb peamiselt kiust. Toode võib sisaldada leotusvee kuivjääke ja sellele võib olla lisatud idusid.

Toorvalk

1.9.1

Speltanisu

Speltanisu (Triticum spelta L.), polbnisu (Triticum dicoccum (Schrank)) ja kultuur-üheteranisu (Triticum monococcum) terad.

 

1.9.2

Speltanisukliid

Speltanisujahu valmistamise saadus. Koosneb peamiselt väliskestadest ja sisaldab teataval määral idu- ja endospermiosi.

Toorkiud

1.9.3

Speltakestad

Toode, mis saadakse speltanisuterade kroovimisel.

Toorkiud

1.9.4

Speltanisu peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud speltanisu ümbertöötlemisel speltanisujahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.10.1

Tritikale

Hübriidi Triticum × Secale cereale L. terad.

 

1.11.1

Nisu

Hariliku nisu (Triticum aestivum L.), kõva nisu (Triticum durum Desf.) ja muude nisukultivaride terad. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

1.11.2

Nisu juurealgmed

Nisuidude linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teraviljaosakestest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud nisuteradest.

 

1.11.3

Nisu, eelpaisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud nisust rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega.

Tärklis

1.11.4

Nisu peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.11.5

Nisuhelbed

Toode, mis saadakse kroovitud nisuterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses nisukesti. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorkiud

Tärklis

1.11.6

Nisusöödajahu

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel.

Toorkiud

1.11.7

Nisukliid (20)

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.11.8

Linnastatud kääritatud nisuosised

Toode, mis saadakse nisu ja nisukliide linnastamise ja kääritamise ühendamisel. Seejärel toode kuivatakse ja jahvatatakse.

Tärklis

Toorkiud

1.11.10

Nisukiud

Nisu töötlemisel ekstraheeritud kiud. Koosneb peamiselt kiust.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

toorkiud

1.11.11

Nisuidud

Jahutööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlemisel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi.

Toorvalk

Toorrasv

1.11.12

Nisuidud, kääritatud

Toode, mis saadakse nisuidude kääritamisel.

Toorvalk

Toorrasv

1.11.13

Nisuidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste nisuidude (Triticum aestivum L., Triticum durum Desf.) ning muude nisusortide ja kroovitud speltanisu (Triticum spelta L., Triticum dicoccum (Schrank), Triticum monococcum L.) pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi.

Toorvalk

1.11.15

Nisuvalk

Nisuvalk, mis ekstraheeritakse tärklise- või etanoolitootmise käigus, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud.

Toorvalk

1.11.16

Nisu gluteensööt

Nisutärklise ja -gluteeni tootmise saadus. Koosneb kliidest, millelt võivad idud olla osaliselt eemaldatud. Tootele võib olla lisatud nisu lahustuvaid koostisosi, purustatud nisu ja muid tärklisest ja tärklisetoodete rafineerimisel või kääritamisel saadud tooteid.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

toorvalk

tärklis

1.11.18

Puhas nisugluteen

Nisuvalk, mida iseloomustab suur viskoelastsus hüdraadina ja mille kuivaines on vähemalt 80 % valku (N × 6,25) ja tuhasisaldus kuni 2 %.

Toorvalk

1.11.19

Vedel nisutärklis

Toode, mis saadakse tärklise/glükoosi ja gluteeni tootmisel nisust.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

tärklis

1.11.20

Valku sisaldav nisutärklis, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse nisutärklise tootmisel, koosneb osaliselt suhkrut sisaldavast tärklisest, lahustuvatest valkudest ja muudest endospermi lahustuvatest osadest.

Toorvalk

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

1.11.21

Nisu lahustuvad koostisosad

Nisutoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus. Võib olla hüdrolüüsitud.

Niiskusesisaldus, kui < 55 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 55 %:

toorvalk

1.11.22

Nisupärmi kontsentraat

Alkoholitootmises nisutärklise kääritamise järel moodustuv märg kõrvalsaadus.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

Toorvalk

1.11.23

Linnastatud nisu sõelumisjäägid

Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest nisuteradest ja nisuteraosadest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud.

Toorkiud

1.11.24

Linnastatud nisu ja linnaste peenosised

Linnastamisprotsessi käigus eraldatud nisuteraosadest ja linnastest koosnev toode.

Toorkiud

1.11.25

Linnastatud nisu kestad

Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest.

Toorkiud

1.12.2

Terajahu (18)

Terade jahvatamisel saadav jahu.

Tärklis

Toorkiud

1.12.3

Teraviljavalgu kontsentraat (18)

Kuivatatud kontsentraat, mis saadakse viljast pärast tärklise eraldamist pärmiga kääritamise teel.

Toorvalk

1.12.4

Viljaterade sõelumisjäägid (18)

Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb väikestest teradest ja teraosadest (võivad olla idandatud), mis on enne terade edasist töötlemist eraldatud. Toode sisaldab rohkem toorkiudu (nt kesti) kui fraktsioneerimata teravili.

Toorkiud

1.12.5

Teraviljaidud (18)

Jahu- ja tärklisetööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlusel eraldatud teraviljaidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi.

Toorvalk

Toorrasv

1.12.6

Pärmivaba virre teraviljast (18)

Teraviljatoode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde kontsentraadi kokkuaurutamisel.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

toorvalk

1.12.7

Piiritustööstuse tahked jäägid (18)

Vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde tsentrifuugimisel ja/või filtrimisel tahkeks fraktsiooniks.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

toorvalk

1.12.8

Piiritustööstuse jääkide kontsentraat (18)

Alkoholitootmises saadav vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse nisumeski ja suhkrusiirupi kääritamisel ja destilleerimisel pärast kliide ja gluteeni eelnevat eraldamist. See võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

toorvalk, kui > 10 %

1.12.9

Piiritustööstuse jäägid ja jääklahused (18)

Alkoholitootmise kõrvaltoode, mis saadakse teraviljameski ja/või muude tärkliserikaste ja suhkrut sisaldavate toodete kääritamisel ja destilleerimisel. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi. Võib sisaldada 2 % sulfaati. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

toorvalk

1.12.10

Piiritustööstuse kuivjäägid

Piiritustööstuse toode, mis saadakse läbikäärinud terade kuivatamisel pärast alkoholi väljadestilleerimist. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

1.12.11

Tumedad piiritustööstuse kuivjäägid (18) [Piiritusetööstuse kuivjäägid ja lahustuvad koostisosad] (18)

Piiritustööstuse toode, mis saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel läbikääritatud teradele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

1.12.12

Õlleraba (18)

Õlletootmise saadus, mis koosneb linnastatud ja linnastamata teraviljast ja muudest tärkliserikaste toodete jääkidest, mis võivad sisaldada humalat. Turustatakse tavaliselt niiskena, võimalik on ka müük kuivtootena. Võib sisaldada kuni 0,3 % dimetüülpolüsiloksaani, kuni 1,5 % ensüüme, kuni 1,8 % bentoniiti.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

toorvalk

1.12.13

Raba (18)

Teraviljast viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb linnastatud teravilja kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on raskusjõu abil eraldatud.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

toorvalk

1.12.14

Viljameski

Õlle, linnaseekstrakti ja viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb jahvatatud linnaste ja muu suhkru- ja tärkliserikka linnastamata materjali kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on pressimise abil eraldatud.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

toorvalk

1.12.15

Kääritamispära

Linnaste esimesel destilleerimisel destilleerimisnõusse jääv toode.

Toorvalk, kui > 10 %

1.12.16

Kääritamispära siirup

Linnaste esimesel destilleerimisel saadav toode, mis saadakse destilleerimisnõusse jäänud kääritamispära kokkuaurutamisel.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

toorvalk

2.   Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

2.1.1

Babassupalmi kook

Õlitööstuse toode, mis saadakse babassupalmi (Orbignya) sortide pähklite pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.2.1

Põldtudra seeme

Põldtudra (Camelina sativa L. Crantz) seemned.

 

2.2.2

Põldtudrakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudra seemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.2.3

Põldtudrajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudrakoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel.

Toorvalk

2.3.1

Kakao väliskestad

Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnete integumendid.

Toorkiud

2.3.2

Kakaokestad

Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) seemnete töötlemisel saadav toode.

Toorkiud

Toorvalk

2.3.3

Kakaosrott, osaliselt kooritud kakaoubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad.

Toorvalk

Toorkiud

2.4.1

Koprakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.4.2

Koprakook, hüdrolüüsitud

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimise ja ensümaatilise hüdrolüüsi abil.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.4.3

Koprajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel.

Toorvalk

2.5.1

Puuvillaseemned

Puuvillapõõsa (Gossypium ssp.) seemned, mille küljest on kiud eemaldatud. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

2.5.2

Puuvillaseemnejahu, osaliselt kooritud puuvillaseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest. (Toorkiu sisaldus kuivaines kuni 22,5 %). Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorkiud

2.5.3

Puuvillaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud.

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.6.1

Maapähklikook, osaliselt kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud hariliku maapähkli (Arachis hypogaea L.) ja muude perekonna Arachis pähklite pressimisel.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %).

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.6.2

Maapähklijahu, osaliselt kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %).

Toorvalk

Toorkiud

2.6.3

Maapähklikook kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.6.4

Maapähklijahu kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel.

Toorvalk

Toorkiud

2.7.1

Kapokikook

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kapokipuu (Ceiba pentandra L. Gaertn.) seemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

2.8.1

Linaseemned

Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) seemned (botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) tervelt, pressituna või jahvatatuna. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

2.8.2

Linaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.8.3

Linaseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

2.8.4

Linaseemne söödakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

2 % seebirasvu.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.8.5

Linaseemne söödajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

2 % seebirasvu.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

2.9.1

Sinepikliid

Sinepi (Brassica juncea L.) töötlemisel saadav toode. Koosneb kestaosakestest ja seemneosistest.

Toorkiud

2.9.2

Sinepiseemnejahu

Toode, mis saadakse lenduva sinepiõli ekstraheerimisel sinepiseemnetest.

Toorvalk

2.10.1

Õliramtilla seemned

Õliramtilla (Guizotia abyssinica (L. f.) Cass.) seemned.

 

2.10.2

Õliramtillakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse õliramtilla seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %).

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.11.1

Oliivipulp

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku õlipuu (Olea europea L.) pressitud viljade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi.

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.11.2

Rasvatustatud söödajahu oliividest

Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

2 % seebirasvu.

Toorvalk

Toorkiud

2.11.3

Rasvatustatud oliivijahu

Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbikoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi.

Toorvalk

Toorkiud

2.12.1

Palmituumakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmide (Elaeis guineensis Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey, Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta.

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.12.2

Palmituumajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmituumade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta.

Toorvalk

Toorkiud

2.13.1

Kõrvitsaseemned

Hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemned.

 

2.13.2

Kõrvitsaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

2.14.1

Rapsiseemned (21)

Järgmiste liikide seemned: raps (Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.), kolmepesaline rüps (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.)) O.E. Schulz) ja suviraps (Brassica napus ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.). Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

2.14.2

Rapsiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.14.3

Rapsiseemnesrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

2.14.4

Rapsiseemned, ekstrudeeritud

Toode, mis saadakse tervest rapsiseemnest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorrasv

2.14.5

Rapsiseemnevalgu kontsentraat

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi või rapsiseemne valgufraktsiooni eraldamisel.

Toorvalk

2.14.6

Rapsiseemne söödakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

2 % seebirasvu.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.14.7

Rapsiseemne söödajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

2 % seebirasvu.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

2.15.1

Saflooriseemned

Värvisafloori (Carthamus tinctorius L.) seemned.

 

2.15.2

Saflooriseemnejahu, osaliselt kooritud saflooriseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud saflooriseemnete ekstraheerimisel.

Toorvalk

Toorkiud

2.15.3

Saflooriseemnete kestad

Toode, mis saadakse saflooriseemnete koorimisel.

Toorkiud

2.16.1

Seesamiseemned

Hariliku seesami (Sesamum indicum L.) seemned.

 

2.17.1

Seesamiseemned, osaliselt kooritud

Õlitööstuse toode, mis saadakse osade kestade eemaldamisel.

Toorvalk

Toorkiud

2.17.2

Seesamiseemnete kestad

Toode, mis saadakse seesamiseemnete koorimisel.

Toorkiud

2.17.3

Seesamiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku seesami (Sesamum indicum L.) seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %).

Toorvalk

Toorkiud

Toorrasv

2.18.1

Põldsojaoad, röstitud

Sobival viisil kuumtöödeldud põldsojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

2.18.2

Põldsojaoakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.18.3

Põldsojaoajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min).

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorkiud

kui > 8 % kuivainest

2.18.4

Põldsojaoajahu, kooritud põldsojaubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

2.18.5

Põldsojaoakestad

Toode, mis saadakse põldsojaubade koorimisel.

Toorkiud

2.18.6

Põldsojaoad, ekstrudeeritud

Toode, mis saadakse põldsojaubadest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorrasv

2.18.7

Põldsojavalgu kontsentraat

Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada inaktiveeritud ensüüme.

Toorvalk

2.18.8

Põldsojaoapulp; [Põldsojaoapasta]

Toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel toiduainete valmistamiseks.

Toorvalk

2.18.9

Põldsojaoamelass

Sojaubade töötlemisel saadav toode.

Toorvalk

Toorrasv

2.18.10

Põldsojaubade töötlemise kõrvalsaadus

Tooted, mis saadakse põldsojaubade töötlemisel põldsojaube sisaldavate toiduainete valmistamiseks.

Toorvalk

2.18.11

Põldsojaoad

Põldsojaoad (Glycine max L. Merr.)

(Ureaasi aktiivsus > 0,4 mg N/g × min).

2.18.12

Põldsojahelbed

Toode, mis saadakse kooritud põldsojaoa aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min).

Toorvalk

2.18.13

Põldsojaoa söödajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

1,5 % seebirasvu.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorkiud

kui > 8 % kuivainest

2.18.14

Põldsojaoa söödajahu, kooritud põldsojaubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

1,5 % seebirasvu.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

2.18.15

Kääritatud põldsojavalgu kontsentraat

Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või nende osi.

Toorvalk

2.19.1

Päevalilleseemned

Hariliku päevalille (Helianthus annuus L.) seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

2.19.2

Päevalilleseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toorkiud

2.19.3

Päevalilleseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorkiud

2.19.4

Päevalilleseemnejahu, kooritud päevalilleseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud. Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %.

Toorvalk

Toorkiud

2.19.5

Päevalilleseemne kestad

Toode, mis saadakse päevalilleseemnete koorimisel.

Toorkiud

2.19.6

Päevalilleseemne söödajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

2 % seebirasvu.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

2.19.7

Päevalilleseemne söödajahu, kooritud päevalilleseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

1,3 % toorletsitiine,

2 % seebirasvu.

Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorkiud

2.19.8

Päevalilleseemnejahu suure valgu- ja väikese tselluloosisaldusega fraktsioon

Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine).

Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 45 %.

Toorkiu maksimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 8 %.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorkiud

2.19.9

Päevalilleseemnejahu suure tselluloosisaldusega fraktsioon

Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine).

Toorkiu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 38 %.

Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 17 %.

Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Toorvalk

Toorkiud

2.20.1

Taimeõli ja -rasv (22)

Õliseemnetest või õliviljadest saadud õli ja rasv (v.a riitsinusest saadav kastoorõli), millest võivad fosfatiidid olla eraldatud; rafineeritud ja/või hüdrogeenitud.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

2.20.2

Toiduettevõttes kasutatud taimeõlid

Toidukäitlejate poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 852/2004 toidu valmistamiseks kasutatud taimeõlid, mis ei ole puutunud kokku liha, loomsete rasvade, kala või veeloomadega.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

2.21.1

Toorletsitiinid

Õliseemnetest ja viljadest saadud toorõlist fosfatiidide veega eraldamisel saadav toode. Fosfatiidide toorõlist eraldamise käigus võib olla lisatud sidrunhapet, fosforhapet või naatriumhüdroksiidi või ensüüme.

 

2.22.1

Kanepiseemned

Hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide kontrollitud seemned, mille suurim tetrahüdrokannabinoolisisaldus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003.

 

2.22.2

Kanepiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepiseemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

2.22.3

Kanepiõli

Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepitaime ja -seemnete pressimisel.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

2.23.1

Unimagunaseemned

Unimaguna (Papaver somniferum L.) seemned.

 

2.23.2

Unimagunaseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse unimagunaseemnekoogi ekstraheerimisel.

Toorvalk

3.   Kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

3.1.1

Aedoad, röstitud

Aedoa (Phaseolus spp.) või vigna (Vigna spp.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

3.1.2

Aedoavalgu kontsentraat

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud aedoa mahlast.

Toorvalk

3.2.1

Jaanikaunad

Hariliku jaanikaunapuu (Ceratonia siliqua L.) kuivatatud viljad, mis sisaldavad jaanikaunaseemneid.

Toorkiud

3.2.3

Jämejahvatatud jaanikaunad

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned.

Toorkiud

3.2.4

Jaanikaunapulber [jaanikaunajahu]

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) mikroniseerimisel, kusjuures enne on eraldatud seemned.

Toorkiud

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

3.2.5

Jaanikaunaidud

Jaanikaunapuu seemneidud

Toorvalk

3.2.6

Jaanikaunaidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse jaanikaunaidude pressimisel.

Toorvalk

3.2.7

Jaanikaunaseemned

Jaanikaunadest saadud seemned, mis koosnevad endospermist, kestast ja idust.

Toorkiud

3.2.8

Jaanikaunaseemnekest

Jaanikaunaseemnekest, mis saadakse hariliku jaanikaunapuu seemnete koorimisel.

Toorkiud

3.3.1

Kikerherned

Hariliku kikerherne (Cicer arietinum L.) seemned.

 

3.4.1

Lääts-hiirehernes

Lääts-hiireherne (Ervum ervilia L.) seemned.

 

3.5.1

Põld-lambaläätse seemned

Põld-lambaläätse (Trigonella foenum-graecum) seemned.

 

3.6.1

Guaarajahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa (Cyamopsis tetragonoloba (L.) Taub.) seemnetest.

Toorvalk

3.6.2

Guaaraidujahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa seemneidudest.

Toorvalk

3.7.1

Põlduba

Põldoa (Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja (var. minuta (Alef.) Mansf.) seemned

 

3.7.2

Põldoahelbed

Toode, mis saadakse kooritud põldubade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel.

Tärklis

Toorvalk

3.7.3

Põldoa kelmed; [põldoa kestad]

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest.

Toorkiud

Toorvalk

3.7.4

Põldoad, kooritud

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt põldoaseemnetest.

Toorvalk

Toorkiud

3.7.5

Põldoavalk

Toode, mis saadakse põldubade jahvatamisel ja tuulamisel.

Toorvalk

3.8.1

Läätsed

Hariliku läätse (Lens culinaris a.o. Medik) seemned.

 

3.8.2

Läätsekestad

Toode, mis saadakse läätseseemnete koorimisel.

Toorkiud

3.9.1

Maguslupiin

Maguslupiini (Lupinus ssp.) seemned, vähese alkaloidisisaldusega.

 

3.9.2

Maguslupiin, kooritud

Maguslupiini kooritud seemned.

Toorvalk

3.9.3

Lupiinikelmed; [lupiinikestad]

Toode, mis saadakse lupiiniseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest.

Toorvalk

Toorkiud

3.9.4

Lupiinipulp

Toode, mis saadakse lupiini koostisainete ekstraheerimisel.

Toorkiud

3.9.5

Lupiini peenkliid

Toode, mis saadakse lupiinijahu valmistamisel lupiinist. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja vähemal määral kestadest.

Toorvalk

Toorkiud

3.9.6

Lupiinivalk

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud lupiinimahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena.

Toorvalk

3.9.7

Lupiinivalgujahu

Toode, mis saadakse lupiini töötlemisel kõrge valgusisaldusega jahu tootmiseks.

Toorvalk

3.10.1

Mungoad

Mungvigna (Vigna radiata L.) oad.

 

3.11.1

Herned

Herne (Pisum spp.) seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

 

3.11.2

Hernekliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest.

Toorkiud

3.11.3

Hernehelbed

Toode, mis saadakse kooritud herneseemnete aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel.

Tärklis

3.11.4

Hernejahu

Toode, mis saadakse herneste jahvatamisel.

Toorvalk

3.11.5

Hernekestad

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest ja vähemal määral endospermist.

Toorkiud

3.11.6

Herned, kooritud

Kooritud herneseemned.

Toorvalk

Toorkiud

3.11.7

Herne peenkliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja vähemal määral kestadest.

Toorvalk

Toorkiud

3.11.8

Herne sõelumisjäägid

Mehaanilisel sõelumisel saadav toode, mis koosneb herneterade fraktsioonidest, mis eraldatakse enne täiendavat töötlemist.

Toorkiud

3.11.9

Hernevalk

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud hernemahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud.

Toorvalk

3.11.10

Hernepulp

Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt sisekiududest ja tärklisest.

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 85 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

3.11.11

Herne lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt lahustuvatest valkudest ja oligosahhariididest.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 85 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorvalk

3.11.12

Hernekiud

Toode, mis saadakse kooritud herneste jahvatamise ja sõelumise järgsel ekstraheerimisel.

Toorkiud

3.12.1

Vikk

Suviviki (Vicia sativa L. var. sativa) ja viki muude sortide seemned.

 

3.13.1

Põld-seahernes

Põld-seaherne (Lathyrus sativus L.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud.

Kuumtöötlemismeetod

3.14.1

Üheõieline hiirehernes

Üheõielise hiireherne (Vicia monanthos Desf.) seemned.

 

4.   Mugul- ja juurviljad ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

4.1.1

Suhkrupeet

Hariliku peedi (Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell.) juur.

 

4.1.2

Suhkrupeedi pealsed ja juured

Suhkrutootmisest saadav värske toode, mis koosneb peamiselt puhastatud suhkrupeeditükkidest, mille küljes võib olla leheosi.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.3

Peedisuhkur [sahharoos]

Suhkrupeedist vee abil ekstraheeritud suhkur.

 

4.1.4

Peedimelass

Siirupitoode, mis saadakse peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.5

Peedimelass, mille suhkru- ja/või betaiinisisaldust on osaliselt vähendatud

Toode, mis saadakse sahharoosi ja/või betaiini täiendaval veega ekstraheerimisel peedimelassist. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.6

Isomaltuloosi melass

Kristallimata fraktsioon, mis saadakse suhkrupeedist isomaltuloosi tootmisel sahharoosi ensüümidega töötlemise abil.

Niiskusesisaldus, kui > 40 %

4.1.7

Märjad (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud. Niiskusesisaldus vähemalt 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 92 %

4.1.8

Pressitud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.9

Pressitud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud ja millele on lisatud melassi. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus väheneb (piimhappe)kääritamise tõttu. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.10

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ja mis on mehaaniliselt pressitud ning kuivatatud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10,5 %

4.1.11

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud, mis on mehhaaniliselt pressitud ja kuivatatud ning millele on lisatud melassi. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid ja kuni 2 % sulfaati.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

4.1.12

Suhkrusiirup

Suhkru ja/või melassi töötlemisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,5 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 35 %

4.1.13

(Suhkru)peeditükid, keedetud

Toode, mis saadakse toidusiirupi tootmisel suhkrupeedist, võib olla pressitud või kuivatatud.

Kuivatatuna:

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Pressituna:

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.14

Frukto-oligosahhariidid

Toode, mis saadakse suhkrupeedist toodetud suhkru ensüümidega töötlemise teel.

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.15

(Suhkru)peedimelass, betaiinirikas, vedel/kuivatatud (23)

Toode, mis saadakse suhkru veega ekstraheerimisel ja suhkrupeedimelassi täiendaval filtrimisel. Sel viisil saadud toode sisaldab melassi koostisosi ja suuremal määral looduslikku betaiini kui standardmelassid. Võib olla kuivatatud.

Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit.

Betaiinisisaldus

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 14 %

4.1.16

Isomaltuloos

Isomaltuloos on kristalne monohüdraat, mis saadakse suhkrupeedist sahharoosi ensüümidega töötlemise abil.

 

4.2.1

Peedimahl

Punapeedist (Beta vulgaris convar. crassa var. conditiva) pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse, on säilitanud tüüpilise juurviljamaitse ja -lõhna.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.3.1

Porgandid

Kollase või punase porgandi Daucus carota L. juured.

 

4.3.2

Porgandikoored, aurutatud

Porgandi töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb porgandijuurtest auruga töötlemisel eemaldatud porgandikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat porganditärklist. Niiskusesisaldus kuni 97 %.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui > 97 %

4.3.3

Porgandikaaped

Niiske toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil porgandite ja porgandijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud. Niiskusesisaldus kuni 97 %.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui > 97 %

4.3.4

Porgandihelbed

Toode, mis saadakse kollase või punase porgandi juurte helvestamise teel, seejärel toode kuivatakse.

 

4.3.5

Porgand, kuivatatud

Kollase või punase porgandi juured igal kujul, kuivatatuna.

Toorkiud

4.3.6

Porgandisööt, kuivatatud

Toode, mis koosneb kuivatatud porgandipulbist ja -koortest.

Toorkiud

4.4.1

Sigurijuured

Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) juured.

 

4.4.2

Siguri pealsed ja juured

Siguri töötlemisel saadav värske toode. Koosneb peamiselt puhastatud sigurijuuretükkidest ja leheosadest.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.4.3

Siguriseemned

Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) seemned.

 

4.4.4

Pressitud siguripulp

Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest. Siguri (lahustuvad) süsivesikud ja vesi on osaliselt eemaldatud. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,2 % sulfitit.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.4.5

Kuivatatud siguripulp

Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest, mis seejärel kuivatatakse. Siguri (lahustuvad) süsivesikud on osaliselt ekstraheeritud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.6

Sigurijuurepulber

Toode, mis saadakse sigurijuure tükeldamisel, kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada kuni 1 % paakumisvastaseid aineid.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.7

Sigurimelass

Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligofruktoosi tootmise käigus. Sigurimelass koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid.

Toorvalk

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.8

Sigurimelassi raba

Siguritöötlemise kõrvalsaadus, mis saadakse pärast inuliini ja oligofruktoosi eraldamist ja ioonvahetiga elueerimist. Sigurimelassi raba koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 1 % vahutamisvastaseid aineid.

Toorvalk

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 40 %

4.4.9

Inuliin (24)

Inuliin on hariliku siguri (Cichorium intybus L.), aedvaagi (Inula helenium) või maapirni (Helianthus tuberosus) juurtest ekstraheeritud fruktaan; toorinuliin võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit.

 

4.4.10

Oligofruktoosisiirup

Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel; tooroligofruktoosisiirup võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit.

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.11

Oligofruktoos, kuivatatud

Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel ja kuivatamisel.

 

4.5.1

Küüslauk, kuivatatud

Puhta jahvatatud küüslaugu (Allium sativum L.) pulber, värvus valgest kollaseni.

 

4.6.1

Maniokk; [tapiokk]; [kassaava]

Jahumanioki (Manihot esculenta Crantz) juuremugulad, igal kujul.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 70 %

4.6.2

Maniokk, kuivatatud; [tapiokk, kuivatatud]

Manioki juuremugulad, igal kujul, kuivatatud.

Tärklis

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.1

Sibulapulp

Niiske toode, mis saadakse sibulate (perekond Allium) töötlemisel, sisaldab nii kesti kui ka terveid sibulaid. Kui toode saadakse sibulaõli tootmisel, koosneb ta peamiselt kuumutatud sibulajääkidest.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.2

Sibulad, praetud

Kooritud ja peenestatud sibulatükid, mis seejärel praetakse.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Toorrasv

4.7.3

Sibula ekstraktid, kuivatatud

Kuiv toode, mis saadakse värskete sibulate töötlemisel. Toode saadakse alkoholi ja/või veega ekstraheerimisel, vee- või alkoholifraktsioon eraldatakse ja pihustuskuivatatakse. Koosneb peamiselt süsivesikutest.

Toorkiud

4.8.1

Kartulid

Hariliku kartuli (Solanum tuberosum L.) mugulad.

Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 %

4.8.2

Kartulid, kooritud

Kartulid, millelt on auruga töötlemisel eemaldatud koor.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.3

Kartulikoored, aurutatud

Kartuli töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud kartulikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat kartulitärklist. Võib olla püreestatud.

Niiskusesisaldus, kui > 93 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.4

Kartulilõigud, toored

Toode, mis saadakse inimtoiduks ettenähtud kartulitoodete valmistamisel, kartulid võivad olla kooritud.

Niiskusesisaldus, kui > 88 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.5

Kartulikaaped

Toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil kartulite ja kartulijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud.

Niiskusesisaldus, kui > 93 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.6

Kartul, püreena

Blanšeeritud või keedetud ja seejärel püreestatud kartulitoode.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.7

Kartulihelbed

Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.8

Kartulipulp

Toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist.

Niiskusesisaldus, kui < 77 % või > 88 %

4.8.9

Kartulipulp, kuivatatud

Kuivatatud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist.

 

4.8.10

Kartulivalk

Toode, mis saadakse tärklisetootmisel, koosneb peamiselt valgust, mis on järele jäänud pärast tärklise eraldamist.

Toorvalk

4.8.11

Kartulivalk, hüdrolüüsitud

Valk, mis saadakse kartulivalgu kontrollitud ensümaatilise hüdrolüüsi abil.

Toorvalk

4.8.12

Kartulivalk, kääritatud

Toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamise ja pihustuskuivatamise tulemusena.

Toorvalk

4.8.13

Kartulivalk, kääritatud, vedel

Vedel toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamisel.

Toorvalk

4.8.14

Kartulimahl, kontsentreeritud

Kontsentreeritud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ainetest, mis jäävad järele pärast seda, kui kartulipulbist on eemaldatud osa kiudu, valku ja tärklist ning osa veest on aurustunud.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

toorvalk

toortuhk

4.8.15

Kartuligraanulid

Kartulid, mis on pestud, kooritud, mille suurust on vähendatud (lõikamine, helvestamine jne) ja mis on kuivatatud.

 

4.9.1

Maguskartul ehk bataat

Maguskartuli ehk bataadi (Ipomoea batatas L.) mugulad, igal kujul.

Niiskusesisaldus, kui < 57 % või > 78 %

4.10.1

Maapirn [topinambur]

Maapirni (Helianthus tuberosus L.) mugulad, igal kujul.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 80 %

5.   Muud seemned ja viljad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

5.1.1

Tammetõrud

Hariliku tamme (Quercus robur L.), kivitamme (Quercus petraea (Matt.) Liebl.), korgitamme (Quercus suber L.) või muude tammeliikide terved viljad.

 

5.1.2

Tammetõrud, kooritud

Toode, mis saadakse tammetõrude koorimisel.

Toorvalk

Toorkiud

5.2.1

Mandlid

Hariliku mandli (Prunus dulcis) terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata.

 

5.2.2

Mandlikestad

Mandlikestad, mis saadakse kooritud mandliseemnetest füüsilise eraldamise teel.

Toorkiud

5.2.3

Mandlituumakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse mandlituumade pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

5.3.1

Aniisiseemned

Hariliku aniisi (Pimpinella anisum) seemned.

 

5.4.1

Õunapulp, kuivatatud [õunte pressimisjäägid, kuivatatud]

Toode, mis saadakse aed-õunapuu (Malus domestica) viljadest mahla või siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna kuivatatud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.4.2

Õunapulp, pressitud [õunte pressimisjäägid, pressitud]

Niiske toode, mis saadakse õunamahla või -siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna pressitud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.4.3

Õunamelass

Toode, mis saadakse pärast õunapulbist pektiini valmistamist. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorvalk

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

5.5.1

Suhkrupeediseemned

Suhkrupeediseemned

 

5.6.1

Tatar

Hariliku tatra (Fagopyrum esculentum) seemned.

 

5.6.2

Tatra jämekliid ja kliid

Toode, mis saadakse tatraterade jahvatamisel.

Toorkiud

5.6.3

Tatra peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse tatra sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi. Ei tohi sisaldada rohkem kui 10 % toorkiudu.

Toorkiud

Tärklis

5.7.1

Punase peakapsa seemned

Punase peakapsa (Brassica oleracea var. capitata f. Rubra) seemned.

 

5.8.1

Kanaari paelrohu seemned

Kanaari paelrohu (Phalaris canariensis) seemned.

 

5.9.1

Hariliku köömne seemned

Hariliku köömne (Carum carvi L.) seemned.

 

5.12.1

Purustatud kastanid

Toode, mis saadakse kastanijahu valmistamisel, koosneb peamiselt endospermiosakestest, väikestest kestaosistest ja väikesest hulgast kastani (Castanea spp.) jääkidest.

Toorvalk

Toorkiud

5.13.1

Tsitruspulp (25)

Toode, mis saadakse tsitruse (Citrus (L.) ssp.) viljadest mahla pressimise käigus. Pektiin võib olla eemaldatud. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult.

Toorkiud

5.13.2

Tsitruspulp, kuivatatud (25)

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitruse viljadest, kuivatatud. Pektiin võib olla eemaldatud. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult.

Toorkiud

5.14.1

Aasristiku seemned

Aasristiku (Trifolium pratense L.) seemned.

 

5.14.2

Valge ristiku seemned

Valge ristiku (Trifolium repens L.) seemned.

 

5.15.1

Kohvioakestad

Toode, mis saadakse kohvipuu (Coffea) kooritud seemnetest.

Toorkiud

5.16.1

Rukkililleseemned

Rukkilille (Centaurea cyanus L.) seemned.

 

5.17.1

Kurgiseemned

Hariliku kurgi (Cucumis sativus L.) seemned.

 

5.18.1

Küpressiseemned

Küpressi (Cupressus L.) seemned.

 

5.19.1

Datlid

Hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera L.) viljad. Võivad olla kuivatatud.

 

5.19.2

Datliseemned

Hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera L.) terved seemned.

Toorkiud

5.20.1

Apteegitilli seemned

Hariliku apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) seemned.

 

5.21.1

Viigimarjad

Hariliku viigipuu (Ficus carica L.) viljad. Võivad olla kuivatatud.

 

5.22.1

Puuviljatuumad (26)

Toode koosneb pähkli või luuviljakivi sees olevatest söödavatest seemnetest.

 

5.22.2

Puuviljapulp (26)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.22.3

Puuviljapulp, kuivatatud (26)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel ja mis seejärel kuivatatakse. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.23.1

Salatkress

Salatkressi (Lepidium sativum L.) seemned.

Toorkiud

5.24.1

Kõrreliste heintaimede seemned

Perekondadesse Poaceae, Cyperaceae ja Juncaceae kuuluvate kõrreliste seemned.

 

5.25.1

Viinamarjaseemned

Viinamarjapulbist eraldatud viinapuu (Vitis L.) marjaseemned, millest õli ei ole ekstraheeritud.

Toorrasv

Toorkiud

5.25.2

Viinamarjaseemnejahu

Toode, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest.

Toorkiud

5.25.3

Viinamarjapulp [viinamarjade pressimisjääk]

Viinamarjapulp, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud võimalikult palju rootsusid ja seemneid.

Toorkiud

5.25.4

Viinamarjaseemnete lahustuvad koostisosad

Toode, mis on saadud viinamarjaseemnetest pärast viinamarjamahla tootmist. Sisaldab peamiselt süsivesikuid. Võib olla kontsentreeritud.

Toorkiud

5.26.1

Sarapuupähkel

Sarapuu (Corylus (L.) spp.) terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata.

 

5.26.2

Sarapuupähklikook

Õlitööstuse toode, mis saadakse sarapuupähklituumade pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

5.27.1

Pektiin

Pektiin saadakse sobiva taimse materjali, tavaliselt tsitrusviljade ja õunte (looduslike liinide) vesiekstraktsioonil. Orgaanilise sadestina võib kasutada ainult metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult. Pektiin koosneb peamiselt polügalakturoonhappe metüülosaestritest ja nende ammooniumi-, naatriumi-, kaaliumi- ning kaltsiumisooladest.

 

5.28.1

Pronks-lutiklille seemned

Pronks-lutiklille (Perilla frutescens L.) seemned ja nende jahvatamisel saadud tooted.

 

5.29.1

Piiniapähklid

Piinia (Pinus pinea (L.) spp.) seemned.

 

5.30.1

Pistaatsiapähklid

Hariliku pistaatsia (Pistacia vera L.) viljad.

 

5.31.1

Teeleheseemned

Teelehe (Plantago (L.) spp.) seemned.

 

5.32.1

Rediseseemned

Redise (Raphanus sativus L.) seemned.

 

5.33.1

Spinatiseemned

Aedspinati (Spinacia oleracea L.) seemned.

 

5.34.1

Ohakaseemned

Hariliku maarjaohaka (Carduus marianum L.) seemned.

 

5.35.1

Tomatipulp [tomati pressimisjäägid]

Toode, mis saadakse mahla pressimisel harilikust tomatist (Solanum lycopersicum L.). Koosneb peamiselt tomatikestadest ja seemnetest.

Toorkiud

5.36.1

Hariliku raudrohu seemned

Hariliku raudrohu (Achillea millefolium L.) seemned.

 

5.37.1

Aprikoosituumakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku aprikoosipuu (Prunus armeniaca L.) viljatuumade pressimisel. Võib sisaldada vesiniktsüaniidhapet.

Toorvalk

Toorkiud

5.38.1

Pärsia haukaputke kook

Õlitööstuse toode, mis saadakse pärsia haukaputke (Bunium persicum L.) seemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

5.39.1

Hariliku kurgirohu seemne kook

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kurgirohu (Borago officinalis L.) seemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

5.40.1

Kuningakepiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kuningakepi (Oenothera L.) seemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

5.41.1

Granaatõunaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku granaadipuu (Punica granatum L.) viljaseemnete pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

5.42.1

Kreeka pähkli kook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kreeka pähklipuu (Juglans regia L.) pähklituumade pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

6.   Tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

6.1.1

Peedilehed

Peedi (Beta spp.) lehed.

 

6.2.1

Teraviljad (27)

Teraviljaliigi taim tervikuna või selle osad. Võib olla kuivatatud, värske või sileeritud.

 

6.3.1

Põhk (27)

Teraviljadest saadud põhk.

 

6.3.2

Põhk, töödeldud (27)  (28)

Toode, mis saadakse teraviljapõhu töötlemisel sobiva meetodiga

Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga

6.4.1

Ristikujahu

Toode, mis saadakse ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % harilikku lutserni (Medicago sativa L.) ja hübriidlutserni (Medicago var. Martyn) või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga.

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.5.1

Söödataimede jahu (29); [rohujahu] (29); [rohujahu] (29)

Toode, mis saadakse heintaimede kuivatamisel ja jahvatamisel ning mõnel juhul kokkupressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.1

Rohi, põllul kuivatatud; [hein]

Mis tahes rohttaimeliik, põllul kuivatatud.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.2

Rohi, kõrgel temperatuuril kuivatatud

Mis tahes rohttaimeliigist saadud toode, mis on tehiskuivatatud (igal kujul).

Toorvalk

Kiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.3

Rohi; rohttaimed; liblikõielised taimed; [haljassööt]

Värsked, sileeritud või kuivatatud põllukultuurid, mis koosnevad rohust, liblikõielistest taimedest või ürtidest ja mida tavapäraselt nimetatakse siloks, kuivsiloks, heinaks või haljassöödaks.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.7.1

Kanepijahu

Hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) kuivatatud lehtedest jahvatatud jahu.

Toorvalk

6.7.2

Kanepikiud

Roheline kuivatatud kiuline toode, mis saadakse kanepi töötlemisel.

 

6.8.1

Põldoavarred

Põldoa (Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja (var. minuta (Alef.) Mansf.) varred.

 

6.9.1

Linavarred

Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) varred.

 

6.10.1

Lutsern

Hariliku lutsern (Medicago sativa L.) ja hübriidlutsern (Medicago var. Martyn) ning nende osad.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.2

Lutsern, põllul kuivatatud

Lutsern, põllul kuivatatud.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.3

Lutsern, kõrgel temperatuuril kuivatatud

Tehiskuivatatud lutsern, mis tahes kujul.

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.4

Lutsern, ekstrudeeritud

Ekstrudeeritud lutsernigraanulid.

 

6.10.5

Lutsernijahu (30);

Toode, mis saadakse lutserni kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % ristikut või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga.

Toorvalk

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.6

Lutserni pressimisjäägid

Kuivatatud toode, mis saadakse lutsernist mahla pressimisel.

Toorvalk

Toorkiud

6.10.7

Lutsernivalgu kontsentraat

Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mis on valgu sadestamiseks eelnevalt tsentrifuugimise teel eraldatud ja kuumtöödeldud.

Toorvalk

Karoteen

6.10.8

Lutserni lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse valgu ekstraheerimisel lutsernimahlast. Võib olla kuivatatud.

Toorvalk

6.11.1

Maisisilo

Hariliku maisi (Zea mays L. ssp. mays) sileeritud taimed või nende osad.

 

6.12.1

Hernevarred

Herne (Pisum spp.) varred.

 

6.13.1

Rapsivarred

Rapsi (Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.), kolmepesalise rüpsi (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.) O.E. Schulz) ja rüpsi (Brassica rapa ssp. oleifera (Metzg.) varred

 

7.   Muud taimed, vetikad ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

7.1.1

Vetikad (31)

Vetikad, elusad või töödeldud, sh värsked, jahutatud või külmutatud vetikad. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

7.1.2

Kuivatatud vetikad (31)

Toode, mis saadakse vetikate kuivatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks; vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

7.1.3

Vetikajahu (31)

Toode, mis saadakse vetikaõli valmistamisel vetikate ekstraheerimisel. Vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

7.1.4

Vetikaõli (31)

Vetikate ekstraheerimisel saadud õli. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

7.1.5

Vetikaekstrakt (31); [vetikafraktsioon] (31)

Vetikate vesi- või alkoholiekstrakt, koosneb peamiselt süsivesikutest. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid.

 

7.1.6

Merevetikajahu

Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige pruunvetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid.

Toortuhk

7.3.1

Puukoored (31)

Puude või põõsaste puhastatud ja kuivatatud koored.

Toorkiud

7.4.1

Õied (31), kuivatatud

Söödavate taimede kuivatatud õite kõik osad ja nende fraktsioonid.

Toorkiud

7.5.1

Spargelkapsas, kuivatatud

Toode, mis saadakse spargelkapsa (Brassica oleracea L.) kuivatamisel pärast pesemist, suuruse vähendamist (lõikamist, helvestamist jne) ja vee eraldamist.

 

7.6.1

Suhkruroomelass

Siirupine toode, mis saadakse suhkruroost (Saccharum L.) suhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 3,5 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

7.6.2

Suhkruroomelass, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse sahharoosi täiendaval vee abil ekstraheerimisel suhkruroomelassist.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

7.6.3

Roosuhkur [sahharoos]

Suhkruroost vee abil ekstraheeritud suhkur.

 

7.6.4

Suhkruroo pressimisjäägid

Toode, mis saadakse suhkru vee abil ekstraheerimisel suhkruroost. Koosneb peamiselt kiududest.

Toorkiud

7.7.1

Lehed, kuivatatud (31)

Söödavate taimede kuivatatud lehed ja nende fraktsioonid.

Toorkiud

7.8.1

Lignotselluloos

Toode, mis saadakse looduslikult kuivanud toorpuidu mehaanilisel töötlemisel, koosneb peamiselt lignotselluloosist. Arvesse tuleb võtta mikroelementide looduslikku sisaldust.

Toorkiud

7.8.2

Pulbertselluloos

Toode saadakse ligniini lagunemisel ja eraldumisel ning töötlemata puidu taimsest kiust tselluloosina täiendava puhastamisega. Seda muudetakse üksnes mehaanilisel töötlemisel. Neutraalset detergendikiudu (NDF) vähemalt 87 %.

Toorkiud

7.9.1

Lagritsajuured

Lagritsa (Glycyrrhiza L.) juured.

 

7.10.1

Münt

Toode, mis saadakse rohemündi (Mentha spicata L.) ja piparmündi (Mentha piperita) või (Mentha viridis L.) maapealsete osade kuivatamisel, igal kujul.

 

7.11.1

Spinat, kuivatatud

Aedspinati (Spinacia oleracea L.) kuivatamisel saadav toode, igal kujul.

 

7.12.1

Mohaave tääkliilia

Mohaave tääkliilia (Yucca schidigera Roezl.) pulber.

Toorkiud

7.12.2

Mohaave tääkliilia mahl

Toode, mis saadakse mohaave tääkliilia (Yucca schidigera) varte lõikamisel ja pressimisel, koosneb peamiselt süsivesikutest.

 

7.13.1

Taimne süsi [puusüsi]

Toode, mis saadakse orgaanilise taimematerjali söestamisel.

Toorkiud

7.14.1

Puit (31)

Keemiliselt töötlemata puit või puidukiud.

Toorkiud

7.15.1

Maavitsalise jahu

Toode, mis saadakse maavitsaliste sugukonda kuuluva taime (Solanum glaucophyllum) lehtede kuivatamisel ja jahvatamisel.

Toorkiud

Vitamiin D3

8.   Piimatooted ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

8.1.1

Või ja võitooted

Või ja või tootmisel või töötlemisel saadavad tooted (nt vadak), kui neid ei ole eraldi loetletud.

Toorvalk

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 6 %

8.2.1

Petipiim/petipiimapulber (32)

Toode, mis saadakse või valmistamisel koorest või samalaadsel töötlusel.

Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks.

Toorvalk

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 6 %

8.3.1

Kaseiin

Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga sadestatud kaseiini kuivatamisel.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 10 %

8.4.1

Kaseinaat

Toode, mis eraldatakse kohupiimast või kaseiinist kasutades neutraliseerivaid aineid ja kuivatamist.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 10 %

8.5.1

Juust ja juustutooted

Juust ning juustust ja piimapõhistest toodetest saadud tooted.

Toorvalk

Toorrasv

8.6.1

Ternespiim/ternespiimapulber (32)

Kuni viis päeva pärast poegimist piimalooma piimanäärmetest erituv vedelik. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Toorvalk

8.7.1

Piimatootmise kõrvalsaadused

Tooted, mis saadakse piimatoodete tootmisel (sh, kuid mitte ainult: endised piimast saadud toiduained, tsentrifuugimis- või separeerimissete, piimavesi, piimas leiduvad mineraalained).

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

Niiskus

Toorvalk

Toorrasv

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

8.8.1

Kääritatud piimatooted

Piima kääritamisel saadavad tooted (nt jogurt jne).

Toorvalk

Toorrasv

8.9.1

Laktoos

Piimast või vadakust eraldatud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.10.1

Piim/piimapulber (32)

Ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.11.1

Lõss/lõssipulber (32)

Piim, mille rasvasisaldust on koore eraldamise abil vähendatud.

Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.12.1

Piimarasv

Toode, mis saadakse piima koorimisel.

Toorrasv

8.13.1

Piimavalgupulber

Toode, mis saadakse piimast keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud valgu kuivatamisel.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.14.1

Kondenspiim ja sellest saadud tooted

Kondenspiim ja selle tootmisel või töötlemisel saadud tooted.

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

8.15.1

Piimapermeaat/piimapermeaadi pulber (32)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud.

Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi ja kontsentreerimist ja/või kuivatamist.

Toortuhk

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.16.1

Piimaretentaat/piimaretentaadi pulber (32)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – membraanile jäänud osa.

Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Toorvalk

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.17.1

Vadak/vadakupulber (32)

Toode, mis saadakse juustu, kohupiima või kaseiini valmistamisel või samalaadsel töötlusel.

Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks.

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

Toortuhk

8.18.1

Laktoosivaba vadak/laktoosivaba vadakupulber (32)

Vadak, millest laktoos on osaliselt eraldatud.

Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks.

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

Toortuhk

8.19.1

Vadakuvalk/vadakuvalgupulber (32)

Toode, mis saadakse vadakust keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud vadakuvalgu kuivatamisel. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.20.1

Demineraliseeritud laktoosivaba vadak/demineraliseeritud laktoosivaba vadakupulber (32)

Vadak, millest laktoos ja mineraalained on osaliselt eraldatud.

Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks.

Toorvalk

Laktoos

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.21.1

Vadakupermeaat/vadakurpermeaadipulber (32)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud. Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi ja kontsentreerimist ja/või kuivatamist.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks.

Toortuhk

Toorvalk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

8.22.1

Vadakuretentaat/vadakuretentaadipulber (32)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel – membraanile jäänud osa.

Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud.

Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks.

Toorvalk

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.   Maismaaloomadest saadud tooted ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

9.1.1

Loomsed kõrvalsaadused (33)

Püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavad kehaosad, värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud.

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.2.1

Loomne rasv (34)

Maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel, v. a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes) rasvast koosnev toode. Lahustiga ekstraheerimise korral võib sisaldada kuni 0,1 % heksaani.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

9.3.1

Mesinduse kõrvalsaadused

Töödeldud või töötlemata mesi, mesilasvaha, mesilasemapiim, taruvaik ja õietolm

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

9.4.1

Töödeldud loomne valk (34)

Toode, mis saadakse maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel, v. a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes) kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Lahustiga ekstraheerimise korral võib sisaldada kuni 0,1 % heksaani.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.5.1

Želatiini valmistamisel saadud valgud (34)

Želatiini valmistamisel saadud kuivatatud loomsed valgud, mis on saadud toormaterjalidest vastavalt määrusele (EÜ) nr 853/2004.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.6.1

Hüdrolüüsitud loomsed valgud (34)

Polüpeptiidid, peptiidid ja aminohapped ning nende segud, mis saadakse loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi abil, mis võib olla kontsentreeritud kuivatamisega.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.7.1

Verejahu (34)

Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuumtöötlemisel.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.8.1

Veretooted (33)

Tooted, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade verest või verefraktsioonidest; mõiste hõlmab kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.9.1

Toidujäätmed [toidujäätmete uuskasutus]

Igasugused loomset päritolu materjali sisaldavad toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.10.1

Kollageen (34)

Valgupõhine toode, mis saadakse loomade kontidest, toornahast ja kõõlustest.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.11.1

Sulejahu

Toode, mis saadakse tapaloomade sulgede kuivatamisel ja jahvatamisel; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.12.1

Želatiin (34)

Loodusliku päritoluga lahustuv valk, geelistuv või geelistumatu, mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.13.1

Kõrned (34)

Toode, mis saadakse loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemisel; värsked, külmutatud või kuivatatud

Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.14.1

Loomse päritoluga tooted (33)

Loomseid tooteid sisaldav endine toit; töödeldud või töötlemata (nt värske, külmutatud, kuivatatud).

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

9.15.1

Munad

Kana (Gallus gallus L.) terved munad, koorega või kooreta.

 

9.15.2

Albumiin

Toode, mis saadakse munadest pärast munakoorte ja munakollase eraldamist; pastöriseeritud, võib olla denatureeritud.

Toorvalk

Denaturatsiooni meetod, vajaduse korral

9.15.3

Munatooted, kuivatatud

Tooted, mis koosnevad pastöriseeritud kuivatatud munadest (ilma kooreta) või kuivatatud albumiini ja kuivatatud munakollast (erinevas vahekorras) sisaldavast segust.

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

9.15.4

Suhkruga munapulber

Kuivatatud suhkrustatud munad tervelt või osadena.

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

9.15.5

Munakoored, kuivatatud

Tooted, mis saadakse kodulindude munadest pärast munakollase ja albumiini eraldamist. Koored kuivatakse.

Toortuhk

9.16.1

Elusad selgrootud maismaaloomad (33)

Elusad selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist.

 

9.16.2

Surnud selgrootud maismaaloomad (33)

Surnud selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist, töödeldud või mitte, kuid töödeldud muul viisil kui määruses (EÜ) nr 1069/2009 osutatud.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

10.   Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

10.1.1

Veeselgrootud (35)

Mere- või mageveeselgrootud tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

10.2.1

Veeloomadest saadud kõrvalsaadused (35)

Tooted ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ette nähtud tooteid; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk

10.3.1

Koorikloomajahu (36)

Toode, mis saadakse tervete koorikloomade (sh looduslike ja tehistingimustes kasvatatud krevettide) või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 %

10.4.1

Kalad (36)

Terved kalad või nende osad; värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud.

Toorvalk

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.4.2

Kalajahu (36)

Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel; kalamahl võib olla tootele enne kuivatamist tagasi lisatud.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.4.3

Kalamahl

Kontsentreeritud toode, mis eraldatakse kalajahu tootmisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega.

Toorvalk

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

10.4.4

Kalavalk, hüdrolüüsitud

Valgud, mis saadakse tervete kalade või nende osade hüdrolüüsi teel; võib olla kuivatamise abil kontsentreeritud.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.4.5

Kalaluujahu

Toode, mis saadakse kala kehaosade kuumutamisel, pressimise ja kuivatamisel. Koosneb peamiselt kalaluudest.

Toortuhk

10.4.6

Kalaõli

Kaladest või nende osadest saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud (nimetus võib hõlmata liigiomaseid üksikasju, nt tursamaksaõli).

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.4.7

Kalaõli, hüdrogeenitud

Kalaõli hüdrogeenimise tulemusena saadud õli.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.4.8

Kalaõlisteariin [külmkooritud kalaõli]

Kalaõli suure küllastatud rasvade sisaldusega fraktsioon, mis saadakse toorkalaõli rafineerimisel rafineeritud kalaõliks külmkoorimise teel, mille käigus küllastatud rasvad hanguvad ja seejärel kogutakse.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.5.1

Hiilgevähiõli

Planktilisest hiilgevähist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.5.2

Hiilgevähivalgu kontsentraat, hüdrolüüsitud

Toode, mis saadakse tervete hiilgevähkide või nende osade ensümaatilise hüdrolüüsi teel, sageli kuivatamise abil kontsentreeritud.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.6.1

Meres elavate rõngusside jahu

Toode, mis saadakse tervete meres elavate rõngusside (sh Nereis virens (M. Sars)) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel

Toorrasv

Tuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.7.1

Meres elava zooplanktoni jahu

Toode, mis saadakse meres elava zooplanktoni (sh tavalise hiilgevähi) kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.7.2

Meres elava zooplanktoni õli

Meres elavast zooplanktonist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.8.1

Molluskijahu

Toode, mis saadakse tervete molluskite (sh kalmaaride ja kahepoolmeliste karploomade) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.9.1

Kalmaarijahu

Toode, mis saadakse tervete kalmaaride või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.10.1

Meritähejahu

Toode, mis saadakse tervete meritähtede (Asteroidea) või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorvalk

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

11.   Mineraalained ja nendest saadud tooted

Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

11.1.1

Kaltsiumkarbonaat (37); [lubjakivi]

Toode, mis saadakse, kui jahvatatakse selliseid kaltsiumkarbonaati (CaCO3) sisaldavaid materjale nagu lubjakivi või sadestatakse seda välja happelistest lahustest.

Võib sisaldada kuni 0,25 % propüleenglükooli. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.2

Mereloomade lubjarikkad kojad

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud mereloomade kodadest (nt austri- või merikarbid), jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.3

Kaltsiummagneesiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) ja magneesiumkarbonaadi (MgCO3) looduslik segu. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid.

Kaltsium

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 %

11.1.4

Lupja sisaldavad merevetikad (maerl)

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest, jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.5

Lithothamne

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest (Phymatolithon calcareum (Pall.)), jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.6

Kaltsiumkloriid

Kaltsiumkloriid (CaCl2). Võib sisaldada kuni 0,2 % baariumsulfaati.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.7

Kaltsiumhüdroksiid

Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2).

Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.8

Kaltsiumsulfaat, veevaba

Veevaba kaltsiumsulfaat (CaSO4), mis saadakse veevaba kaltsiumsulfaadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaatdihüdraadi veetustamisel.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.9

Kaltsiumsulfaathemihüdraat

Kaltsiumsulfaathemihüdraat (CaSO4 ×

Formula

H2O), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi osalisel veetustamisel.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.10

Kaltsiumsulfaatdihüdraat

Kaltsiumsulfaatdihüdraat (CaSO4 × 2H20), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaahemihüdraadi hüdraatimisel.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.11

Orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad (38)

Toidus kasutada lubatud vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad.

Kaltsium

Orgaaniline hape

11.1.12

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (CaO), mis saadakse loodusliku lubjakivi põletamisel.

Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.13

Kaltsiumglükonaat

Glükoonhappe kaltsiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Ca(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.15

Kaltsiumsulfaat/-karbonaat

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi valmistamisel.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.16

Kaltsiumpidolaat

Kaltsium-L-pidolaat (C10H12CaN2O6). Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet.

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.17

Kaltsiumkarbonaat-magneesiumoksiid

Looduslike kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavate ainete, näiteks dolomiidi kuumutamisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid.

Kaltsium

Magneesium

11.2.1

Magneesiumoksiid

Põletatud magneesiumoksiid (MgO), sisaldab vähemalt 70 % MgO-d.

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

Rauasisaldus Fe2O3-na, kui > 5 %.

11.2.2

Magneesiumsulfaatheptahüdraat

Magneesiumsulfaat (MgSO4 × 7H2O).

Magneesium

Väävel

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.3

Magneesiumsulfaatmonohüdraat

Magneesiumsulfaat (MgSO4 × H2O).

Magneesium

Väävel

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.4

Magneesiumsulfaat, veevaba

Veevaba magneesiumsulfaat (MgSO4).

Magneesium

Väävel

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.5

Magneesiumpropionaat

Magneesiumpropionaat (C6H10MgO4).

Magneesium

11.2.6

Magneesiumkloriid

Magneesiumkloriid (MgCl2) või lahus, mis saadakse mereveest loodusliku kontsentreerimise teel pärast naatriumkloriidi sadestamist.

Magneesium

Kloor

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.7

Magneesiumkarbonaat

Looduslik magneesiumkarbonaat (MgCO3).

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.8

Magneesiumhüdroksiid

Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2).

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.9

Magneesiumkaaliumsulfaat

Magnesiumkaaliumsulfaat (K2Mg(SO4)2 × nH2O, n = 4,6).

Magneesium

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.10

Orgaaniliste hapete magneesiumisoolad (38)

Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete magneesiumisoolad.

Magneesium

Orgaaniline hape

11.2.11

Magneesiumglükonaat

Glükoonhappe magneesiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Mg(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid.

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

 

 

 

 

11.2.13

Magneesiumpidolaat

Magneesium-L-pidolaat (C10H12MgN2O6). Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet.

Magneesium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 %

11.3.1

Dikaltsiumfosfaat (39)  (40); [kaltsiumvesinikortofosfaat]

Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud kaltsium-monovesinikfosfaat (CaHPO4 × nH2O, n = 0 või 2).

Ca/P > 1,2

Võib sisaldada kuni 3 % NaCl-na väljendatud kloriidi.

Kaltsium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.2

Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu

Toode, mis koosneb kaltsiumvesinikfosfaadist ja monokaltsiumfosfaadist (CaHPO4 × Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1)

0,8 < Ca/P < 1,3

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.3

Monokaltsiumfosfaat; [kaltsiumtetravesinikdiortofosfaat]

Kaltsiumdivesinikfosfaat (Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1)

Ca/P < 0,9

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.4

Trikaltsiumfosfaat (40); [trikaltsiumortofosfaat]

Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud trikaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2 × H2O) või hüdroksüülapatiit (Ca5(PO4)3OH)

Ca/P > 1,3

Kaltsium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.5

Kaltsiummagneesiumfosfaat

Kaltsiummagneesiumfosfaat (Ca3Mg3(PO4)4).

Kaltsium

Magneesium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.6

Defluoreeritud fosfaat

Anorgaanilisest toorainest saadud põletatud toode, mida on täiendavalt kuumtöödeldud.

Üldfosfor

Kaltsium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.7

Dikaltsiumpürofosfaat; [dikaltsiumdifosfaat]

Dikaltsiumpürofosfaat (Ca2P2O7).

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.8

Magneesiumfosfaat

Toode, mis sisaldab ühe-, kahe- või kolmealuselist magneesiumvesinikfosfaati.

Üldfosfor

Magneesium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.9

Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat

Toode, mis koosneb naatriumkaltsiummagneesiumfosfaadist.

Üldfosfor

Magneesium

Kaltsium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.10

Mononaatriumfosfaat; [naatriumdivesinikortofosfaat]

Mononaatriumfosfaat

(NaH2PO4 × nH2O; n = 0, 1 või 2)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.11

Dinaatriumfosfaat; [dinaatriumvesinikortofosfaat]

Dinaatriumfosfaat (NaH2PO4 × nH2O; n = 0, 2, 7 või 12)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.12

Trinaatriumfosfaat; [trinaatriumortofosfaat]

Trinaatriumfosfaat (Na3PO4 × nH2O; n = 0, 1/2, 1, 6, 8 või 12)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.13

Naatriumpürofosfaat; [tetranaatriumdifosfaat]

Naatriumpürofosfaat (Na4P2O7 × nH2O; n = 0 või 10)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.14

Monokaaliumfosfaat; [kaaliumdivesinikortofosfaat]

Monokaaliumfosfaat (KH2PO4)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.15

Dikaaliumfosfaat; [dikaaliumdivesinikortofosfaat]

Dikaaliumfosfaat (K2HPO4 × nH2O; n = 0, 3 või 6)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.16

Kaltsiumnaatriumfosfaat

Kaltsiumnaatriumfosfaat (CaNaPO4)

Üldfosfor

Kaltsium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.17

Monoammooniumfosfaat; [ammooniumdivesinikortofosfaat]

Monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4)

Üldlämmastik

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.18

Diammooniumfosfaat; [diammooniumvesinikortofosfaat]

Diammooniumfosfaat ((NH4)2HPO4)

Üldlämmastik

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.19

Naatriumtripolüfosfaat; [pentanaatriumtrifosfaat]

Naatriumtripolüfosfaat (Na5P3O10 × nH2O; n = 0 või 6)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.20

Naatriummagneesiumfosfaat

Natriummagneesiumfosfaat (MgNaPO4)

Üldfosfor

Magneesium

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.21

Magneesiumhüpofosfit

Magneesiumhüpofosfit (Mg(H2PO2)2 × 6H2O)

Magneesium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.22

Želatiinita kondijahu

Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv.

Üldfosfor

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.23

Kondituhk

Loomsete kõrvalsaaduste tuhastamisel, põletamisel või gaasistamisel tekkivad mineraalsed jäägid.

Üldfosfor

Kaltsium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.24

Kaltsiumpolüfosfaat

Kondenseerunud polüfosforhapete kaltsiumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2.

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.25

Kaltsiumdivesinikdifosfaat

Kaltsiumdivesinikpürofosfaat (CaH2P2O7).

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.26

Happeline magneesiumpürofosfaat

Happeline magneesiumpürofosfaat (MgH2P2O7) Valmistatud puhastatud fosforhappest ja puhastatud magneesiumhüdroksiidist või magneesiumoksiidist vee aurutamise ning ortofosfaadi difosfaadiks kondenseerimise teel.

Üldfosfor

Magneesium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.27

Dinaatriumdivesinikdifosfaat

Dinaatriumdivesinikdifosfaat (Na2H2P2O7)

Üldfosfor

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.28

Trinaatriumdifosfaat

Trinaatriumvesinikdifosfaat (veevaba: Na3HP2O7; hüdraat; Na3HP2O7 × nH2O; n = 0, 1 või 9)

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.29

Naatriumpolüfosfaat; [naatriumheksametafosfaat]

Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete naatriumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n+ 2) PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2.

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.30

Trikaaliumfosfaat

Trikaaliummonofosfaat(K3PO4 × nH2O; n = 0, 1, 3, 7 või 9)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.31

Tetrakaaliumdifosfaat

Tetrakaaliumpürofosfaat (K4P2O7 × nH2O; n = 0, 1 või 3)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.32

Pentakaaliumtrifosfaat

Pentakaaliumtrifosfaat (K5P3O10)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.33

Kaaliumpolüfosfaat

Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete kaaliumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2)

Üldfosfor

Kaalium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.34

Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat

Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat.

Üldfosfor

Naatrium

Kaltsium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.4.1

Naatriumkloriid (37)

Naatriumkloriid (NaCl) või toode, mis saadakse soolalahuse (küllastatud või muus protsessis vaesestatud) aurutamisel ja kristalliseerimisel (vaakumsool) või merevee aurutamisel (meresool ehk solaarsool) või kivisoola jahvatamisel.

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.2

Naatriumbikarbonaat [naatriumvesinikkarbonaat]

Naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3)

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.3

Naatrium-/ammoonium(bi)karbonaat [naatrium-/ammoonium(vesinik)karbonaat]

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi valmistamisel, sisaldab vähesel määral ammooniumvesinikkarbonaati (ammooniumvesinikkarbonaadi maksimumsisaldus 5 %).

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.4

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat (Na2CO3)

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.5

Naatriumseskvikarbonaat [trinaatriumvesinikdikarbonaat]

Naatriumseskvikarbonaat (Na3H(CO3)2)

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.6

Naatriumsulfaat

Naatriumsulfaat (Na2SO4)

Võib sisaldada kuni 0,3 % metioniini.

Naatrium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.7

Orgaaniliste hapete naatriumisoolad (38)

Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete naatriumisoolad.

Naatrium

Orgaaniline hape

11.5.1

Kaaliumkloriid

Kaaliumkloriid (KCl) või loodusliku kaaliumkloriidi jahvatamisel saadav toode.

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.2

Kaaliumsulfaat

Kaaliumsulfaat (K2SO4)

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.3

Kaaliumkarbonaat

Kaaliumkarbonaat (K2CO3)

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.4

Kaaliumbikarbonaat; [kaaliumvesinikkarbonaat]

Kaaliumvesinikkarbonaat (KHCO3)

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.5

Orgaaniliste hapete kaaliumisoolad (38)

Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaaliumisoolad.

Kaalium

Orgaaniline hape

11.5.6

Kaaliumpidolaat

Kaalium-L-pidolaat (C5H6KNO3). Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet.

Kaalium

Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.6.1

Väävlipulber

Pulber, mis saadakse mineraali looduslikest leiukohtadest. Toodet saadakse ka väävli eraldamisel naftatöötlemise käigus.

Väävel

11.7.1

Atapulgiit

Magneesiumist, alumiiniumist ja ränist koosnev looduslik mineraal.

Magneesium

11.7.2

Kvarts

Looduslik mineraal, mis saadakse kvartsi sisaldavate materjalide jahvatamisel.

Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid.

 

11.7.3

Kristobaliit

Ränidioksiid (SiO2), mis saadakse kvartsi rekristalliseerimisel.

Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid.

 

11.8.1

Ammooniumsulfaat

Ammooniumsulfaat (NH4)2SO4), mis saadakse keemilise sünteesi tulemusena. Võib olla vesilahusena.

Toorvalguna väljendatud lämmastik.

Väävel

11.8.3

Orgaaniliste hapete ammooniumisoolad (38)

Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete ammooniumisoolad.

Toorvalguna väljendatud lämmastik.

Orgaaniline hape

11.8.4

Ammooniumlaktaat

Ammooniumlaktaat (CH3CHOHCOONH4). Hõlmab ammooniumlaktaati, mis saadakse käärimisprotsessis Lactobacillus delbrueckii ssp. Bulgaricus, Lactococcus lactis ssp., Leuconostoc mesenteroides, Streptococcus thermophilus, Lactobacillus spp., või Bifidobacterium spp. kultuuridega; sisaldab vähemalt 44 % toorvalguna väljendatud lämmastikku.

Võib sisaldada kuni 2 % fosforit, 2 % kaaliumi, 0,7 % magneesiumi, 2 % naatriumi, 2 % sulfaate, 0,5 % kloriide, 5 % suhkruid ja 0,1 % silikooniga vahutamisvastast ainet.

Toorvalguna väljendatud lämmastik.

Toortuhk

Kaalium, kui > 1,5 %

Magneesium, kui > 1.5 %

Naatrium, kui > 1,5 %

11.8.5

Ammooniumatsetaat

Ammooniumatsetaadi (CH3COONH4) vesilahus, mis sisaldab vähemalt 55 % ammooniumatsetaati.

Toorvalguna väljendatud lämmastik.

11.9.1

Jäme kvartsipuru [lihasmao jaoks]

Toode, mis saadakse kruusana esineva loodusliku mineraali purustamisel.

Osakeste suurus

11.9.2

Punakivi [Redstone, lihasmao jaoks]

Toode, mis saadakse savi põletamisel saadud toodete purustamisel ja jahvatamisel.

Osakeste suurus

Niiskusesisaldus, kui > 2 %

12.   Tooted ja kõrvalsaadused, mis on saadud mikroorganismidega kääritamise teel; mikroorganismid on hiljem inaktiveeritud, nii et tootes ei ole elusaid mikroorganisme

Käesolevas peatükis loetletud söödamaterjalid on saadud geneetiliselt muundatud organismidest või on toodetud geneetiliselt muundatud mikroorganismide abil kääritamisega; tooted peavad olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta.

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

12.1.1

Toode, mis on saadud Methylophilus methylotrophus'e kultuurist, valgurikas (41)  (42)

Käärimissaadus, mis saadakse metanoolisisaldusega toitelahuses paljundatud Methylophilus methylotrophus (tüvi NCIMB 10.515) kultuuriga kääritamisel, toorvalku on vähemalt 68 % ja peegeldusnäitaja on vähemalt 50.

Toorvalk

Toortuhk

Toorrasv

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.2

Toode, mis on saadud Methylococcus capsulatus (Bath), Alca ligenes acidovorans, Bacillus brevis ja Bacillus firmus'e kultuuridest, valgurikas (41)  (42)

Käärimissaadus, mis saadakse Methylococcus capsulatus (Bath) (tüvi NCIMB 11132), Alcaligenes acidovorans (tüvi NCIMB 13287), Bacillus brevis (tüvi NCIMB 13288) ja Bacillus firmus (tüvi NCIMB 13289) kultuuridega maagaasi (ligikaudu 91 % metaani, 5 % etaani, 2 % propaani, 0,5 % isobutaani, 0,5 % n-butaani) kääritamisel ammoniaagi ja mineraalsoolade juuresolekul, toorvalku on vähemalt 65 %.

Toorvalk

Toortuhk

Toorrasv

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.3

Toode, mis on saadud Escherichia coli, (41)  (42) kultuurist, valgurikas

Käärimise kõrvalsaadus, mis saadakse Escherichia coli K12 kultuuriga aminohapete tootmisel taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagi või mineraalsoolade kasutamisega; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorvalk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.4

Toode, mis on saadud bakteri Corynebacterium glutamicum'i (41) kultuurist, valgurikas (42)

Kääritamise kõrvalsaadus, mis saadakse taimsel või keemilisel substraadil Corynebacterium glutamicum'i kultuuriga aminohapete tootmisel ammoniaagi või mineraalsoolade kasutamisega; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorvalk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.5

Pärmid [õllepärmid] (41)  (42)

Kõik pärmid, mis on saadakse (44) Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces fragilis, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii  (43), Saccharomyces uvarum, Saccharomyces ludwigii või Brettanomyces ssp. kultuuridest peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

Kui niiskusesisaldus on < 75 %:

 

toorvalk

 

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.6

Penitsilliini tootmisel saadav mütseelsilo (41)  (42)

Mütseel (lämmastikuühendid), märg kõrvalsaadus, mis saadakse penitsilliini tootmisel Penicillium chrysogenum (ATCC48271) kultuuriga erinevatel süsivesikutel ja nende hüdrolüsaatidel, toodet on kuumutatud ja penitsilliini inaktiveerimiseks sileeritud Lactobacillus brevis, plantarum, sake, collinoides ja Streptococcus lactis'e kultuuridega. Toorvalguna väljendatud lämmastik vähemalt 7 %.

Toorvalguna väljendatud lämmastik.

Toortuhk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.7

Pärmid biodiislikütuse valmistamise protsessist (41)  (42)

Kõik pärmid ja nende osad, (46) mis on saadud (44) Yarrowia lipolytica kultuurist, mis on kasvatatud taimeõlil ja millest on eraldatud fosfatiidid, ning biokütuse tootmise käigus moodustunud glütseroolifraktsioonid.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

Kui niiskusesisaldus on < 75 %:

 

toorvalk

 

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.8

Toode, mis on saadud Lactobacillus'e liikide kultuurist, valgurikas (41)  (42)

Kääritamissaadus, mis on saadud Lactobacillus'e kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud.

Toorvalk

Toortuhk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.9

Toode, mis on saadud Trichoderma viride kultuurist, valgurikas (41)  (42)

Kääritamissaadus, mis on saadud Trichoderma viride kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud.

Toorvalk

Toortuhk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.10

Toode, mis on saadud Bacillus subtilis'e kultuurist, valgurikas (41)  (42)

Kääritamissaadus, mis on saadud Bacillus subtilis'e kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud.

Toorvalk

Toortuhk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.11

Toode, mis on saadud Aspergillus oryzae kultuurist, valgurikas (41)  (42)

Kääritamissaadus, mis on saadud Aspergillus oryzae kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud.

Toorvalk

Toortuhk

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.1.12

Tooted pärmidest (41)  (42)

Kõik pärmide osad (46), mis saadakse (44) Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces fragilis, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii  (43), Saccharomyces uvarum, Saccharomyces ludwigii või Brettanomyces ssp. kultuuridest peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

Kui niiskusesisaldus on < 75 %:

 

toorvalk

 

Propioonhape, kui > 0,5 %

12.2.1

Raba [melassi kondenseeritud jääklahus (42)  (45)

Virrete tööstusliku tootmise kõrvalsaadused, mis saadakse nt alkoholi-, orgaaniliste hapete ja pärmitootmise mikroobse kääritamise protsessis. Need koosnevad vedelast/pastataolisest fraktsioonist, mis saadakse pärast virde eraldamist. Võivad sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke ja/või nende osi (46). Substraadid on peamiselt taimset päritolu, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud; kääritamisainetena kasutatakse nt ammoniaaki ja mineraalsooli.

Toorvalk

Substraat ja kasutatud tootmisprotsess, vajaduse korral.

12.2.2

L-glutamiinhappe tootmise kõrvalsaadused (42)  (45)

Kõrvalsaadused, mis saadakse L-glutamiinhappe tootmisel kääritamisprotsessis bakteriga Corynebacterium melassecola substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest.

Toorvalk

12.2.3

Bakteriga Brevibacterium lactofermentum L-lüsiinmonovesinikkloriidi tootmise kõrvalsaadused (42)  (45)

Kõrvalsaadused, mis saadakse L-lüsiinmonovesinikkloriidi tootmise käigus kääritamisprotsessis bakteriga Brevibacterium lactofermentum substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest.

Toorvalk

12.2.4

Bakteriga Corynebacterium glutamicum aminohapete tootmise kõrvalsaadused (42)  (45)

Kõrvalsaadused, mis saadakse aminohapete tootmisel Corynebacterium glutamicum'i kultuuri abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel.

Toorvalk

Toortuhk

12.2.5

Bakteriga Escherichia coli K12 aminohapete tootmise kõrvalsaadused (42)  (45)

Kõrvalsaadused, mis saadakse aminohapete tootmisel bakteriga Escherichia coli K12 taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel.

Toorvalk

Toortuhk

12.2.6

Aspergillus niger'i kultuuriga ensüümi tootmise kõrvalsaadus (42)  (45)

Kõrvalsaadus, mis saadakse ensüümitootmise käigus Aspergillus niger'i kultuuriga kääritamisel nisul ja linnastel.

Toorvalk

12.2.7

Bakteriga Ralstonia eutropha kääritamisel saadav polühüdroksübutüraat (42)

Toode, mis sisaldab 3-hüdroksübutüraati ja 3-hüdroksüvaleraati, toodetakse bakteriga Ralstonia eutropha kääritamisel ning bakterite ja käärimislahuse tootmisel järele jääva eluvõimetu bakteriaalse valgu jahu kääritamisel.

 

13.   Mitmesugused materjalid

Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

13.1.1

Pagari- ja pastatoodete valmistamisel sadavad tooted

Tooted, mis saadakse leiva, küpsiste, vahvlite või pastatoodete valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.2

Valikpagaritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse saiade ja kookide valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.3

Hommikuhelveste valmistamisel saadavad tooted

Ained või tooted, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud.

Toorvalk, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.4

Kondiitritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse maiustuste, sh šokolaadikaupade tootmisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Toorrasv, kui > 5 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.1.5

Jäätise valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse jäätise tootmisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.1.6

Värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused (47)

Tooted, mis saadakse värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel (sh koored, terved puu- ja köögiviljad ja nende segud). Võivad olla kuivatatud või külmutatud.

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.7

Taimede töötlemisel saadavad tooted (47)

Tooted, mis saadakse tervete taimede või nende osade külmutamisel või kuivatamisel.

Toorkiud

13.1.8

Vürtside ja maitseainete töötlemisel saadavad tooted (47)

Tooted, mis saadakse vürtside ja maitseainete või nende osade külmutamisel või kuivatamisel.

Toorvalk, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.9

Maitsetaimede töötlemisel saadavad tooted (47)

Tooted, mis saadakse maitsetaimede või nende osade purustamisel, jahvatamisel, külmutamisel või kuivatamisel.

Toorkiud

13.1.10

Kartuli töötlemisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse kartuli töötlemisel. Võivad olla kuivatatud või külmutatud.

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.11

Kastmete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused

Kastmete tootmisel saadavad ained, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud.

Toorrasv

13.1.12

Soolaste suupistete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused

Tooted, mis saadakse soolaste suupistete – kartulikrõpsude, kartulil ja teraviljal põhinevate suupistete (otse ekstruseeritud, taignapõhised ja granuleeritud suupisted) valmistamisel ja pähklid.

Toorrasv

13.1.13

Valmistoidu valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse valmistoidu valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.14

Piiritusetootmise taimsed kõrvalsaadused

Tahked taimsed tooted (sh marjad ja seemned, nt aniis), mis saadakse pärast nende taimede alkoholilahuses leotamist või pärast alkoholi aurustamist/destilleerimist või mõlemat, et saada lõhna- ja maitseaineid piiritusetööstuse jaoks. Tooted peavad olema destilleeritud alkoholijääkide eemaldamiseks.

Toorvalk, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

13.1.15

Õlletootmise jäägid loomasöödana

Õllevalmistamisel saadav toode, mis ei ole müüdav inimtarbimise jaoks.

Alkoholisisaldus

Niiskusesisaldus, kui < 75 %

13.1.16

Magusamaitselised karastusjoogid

Karastusjoogitööstuse tooted, mis saadakse magusamaitseliste karastusjookide tootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatud magusamaitselised karastusjoogid.

Võivad olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur.

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.1.17

Puuviljasiirup

Puuviljasiirupitööstuse tooted, mis saadakse inimtarbimiseks ettenähtud puuviljasiirupi tootmisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.1.18

Magusamaitseline siirup

Magusamaitselise siirupi tööstuse tooted, mis saadakse siirupitootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatu siirup.

Võivad olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur.

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.2.1

Karamellsuhkur

Toode, mis saadakse mis tahes suhkru kontrollitud kuumtöötlemisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.2

Dekstroos

Dekstroos saadakse tärklise hüdrolüüsil ja see koosneb puhtast kristalliseerunud glükoosist, kristallisatsiooniveega või ilma.

 

13.2.3

Fruktoos

Fruktoos puhta kristallilise pulbrina. Saadakse glükoosisiirupi glükoosist, kasutades glükoosi isomeraasi, ja sahharoosi inversioonist.

 

13.2.4

Glükoosisiirup

Glükoosisiirup on tärklisest hüdrolüüsil saadud toidusahhariidide puhastatud ja kontsentreeritud vesilahus. Võib olla kuivatatud.

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.2.5

Glükoosimelass

Toode, mis saadakse glükoosisiirupi rafineerimisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.6

Ksüloos

Puidust ekstraheeritud suhkur.

 

13.2.7

Laktuloos

Poolsünteetiline disahhariid (4-O-D-galaktopüranosüül-D-fruktoos), mis saadakse glükoosi fruktoosiks isomeerimisel tekkinud laktoosist. Esineb kuumtöödeldud piimas ja piimatoodetes.

 

13.2.8

Glükoosamiin (kitoosamiin) (52)

Aminosuhkur (monosahhariid), mis on polüsahhariidide kitosaani ja kitiini struktuuri osa. Saadakse koorikloomade või muude lülijalgsete eksoskeleti hüdrolüüsil või terade (nt maisi või nisu) kääritamisel.

Naatrium või kaalium, vajaduse korral

13.2.9

Ksülo-oligosahhariid

Ksüloosimolekulide β1-4-sidemega ahelad (polümerisatsiooniaste 2–10), mida toodetakse mitmesugustest hemitselluloosirikastest lähteainetest ensümaatilise hüdrolüüsiga.

Niiskusesisaldus, kui > 5 %

13.2.10

Glüko-oligosahhariid

Toode, mis saadakse glükoosipolümeeride, glükoosi, sahharoosi ja maltoosi kääritamisel või hüdrolüüsil ja/või füüsikalis-termilisel töötlusel.

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

13.3.1

Tärklis (48)

Tärklis.

Tärklis

13.3.2

Tärklis (48), eelpaisutatud

Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil paisutatud tärklisest.

Tärklis

13.3.3

Tärklisesegu (48)

Toode, mis koosneb eri taimedest saadud looduslikust või modifitseeritud tärklisest.

Tärklis

13.3.4

Tärklise (48) hüdrolüsaatide kook

Tärklise hüdrolüüsil vedeliku filtrimisega saadud toode, mis koosneb valgust, tärklisest, polüsahhariididest, rasvast, õlist ja filterainetest (nt kobediatomiit, puidukiud).

Niiskusesisaldus, kui < 25 % või > 45 %

Kui niiskusesisaldus on < 25 %:

toorrasv

toorvalk

13.3.5

Dekstriin

Dekstriin on osaliselt happega hüdrolüüsitud tärklis.

 

13.3.6

Maltodekstriin

Maltodekstriin on osaliselt hüdrolüüsitud tärklis.

 

13.4.1

Polüdekstroos

Korrapäratult seotud glükoosipolümeer, mida saadakse D-glükoosist termilise polümerisatsiooniga.

 

13.5.1

Polüoolid

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud mono-, di- või oligosahhariididest või polüsahhariididest.

 

13.5.2

Isomalt

Suhkuralkohol, mis saadakse sahharoosist pärast ensüümidega töötlemist ja hüdrogeenimist.

 

13.5.3

Mannitool

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud glükoosist ja/või fruktoosist.

 

13.5.4

Ksülitool

Toode, mis saadakse ksüloosi hüdrogeenimisel ja kääritamisel.

 

13.5.5

Sorbitool

Toode, mis saadakse glükoosi hüdrogeenimisel.

 

13.6.1

Keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid (49)

Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel leelisega, mille järgneb hapestamine ja vesifaasi eraldamine. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

13.6.2

Glütserooliga esterdatud rasvhapped (50)

Glütseriidid, mis saadakse rasvhapete esterdamisel glütserooliga. Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Toorrasv

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.3

Rasvhapete mono-, di- ja triglütseriidid (50)

Toode koosneb rasvhapete ja glütserooli mono-, di- ja triestrite segudest.

Võib sisaldada vähesel määral vabu rasvhappeid ja glütserooli.

Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit.

Toorrasv

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.4

Rasvhapete soolad (50)

Toode, mis saadakse vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete reageerimisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidiga, nimetatud metallide oksiidiga või sooladega.

Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit.

Toorrasv (pärast hüdrolüüsi)

Niiskus

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.5

Füüsikalise rafineerimise tulemusena saadavad rasvhapete destillaadid (49)

Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel destilleerimise teel. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, steroole ja tokoferoole.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

13.6.6

Lõhustamise tulemusena saadud toorrasvhapped (49)

Toode, mis saadakse õlide/rasvade lõhustamisel. Määratluse kohaselt koosneb toorrasvhapetest süsinikuarvuga C6–C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped. Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.7

Lõhustamise tulemusena saadud puhtad destilleeritud rasvhapped (49)

Toode saadakse õlide/rasvade lõhustamisel saadud toorrasvhapete destilleerimisel, võib olla ka hüdrogeenitud. Määratluse kohaselt koosneb puhastest destilleeritud rasvhapetest süsinikuarvuga C6-C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped.

Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.6.8

Seebirasvad (49)

Toode, mis saadakse taimsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidi vesilahuse abil. Toode sisaldab rasvhapete soolasid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude.

Niiskusesisaldus, kui < 40 ja > 50 %

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

13.6.9

Rasvhapete esterdamisega saadud mono- ja diglütseriidid (50)  (51)

Mono- ja triglütseriidid, mis on saadud vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete esterdamisel.

Toorrasv

13.6.10

Rasvhapete sahharoosestrid (50)

Sahharoosi ja rasvhapete estrid

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.6.11

Rasvhapete sahharoglütseriidid (50)

Sahharoosestrite ja rasvhapete mono- ja diglütseriidide segu

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.6.12

Palmitoüülglükoosamiin

Paljude taimede, eelkõige enamiku liblikõieliste juurtes sisalduv orgaaniline lipiidne ühend. Seda toodetakse D-glükoosamiini atsüülimisel palmitiinhappega. Võib sisaldada kuni 0,5 % atsetooni.

Niiskusesisaldus, kui > 2 %,

toorrasv

13.6.13

Rasvhapete laktülaatide sool

Rasvhapete ester, mis ei ole glütseriid. Toode võib olla piimhappega esterdatud rasvhapete kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumsool. Võib sisaldada vabu rasvhappeid ja piimhapet.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

13.8.1

Toorglütserool

[Toorglütserool]

Kõrvalsaadus, mis saadakse järgmisest:

õli/rasva lõhustamise õlikeemiline protsess rasvhapete ja glütseroolivee saamiseks, sellele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks või looduslike õlide/rasvade ümberesterdamine (võib sisaldada kuni 0,5 % metanooli) rasvhapete metüülestrite ja glütseroolivee saamiseks, millele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks;

biodiislikütuse tootmine (rasvhapete metüül-või etüülestrid) määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamise teel. Glütserool võib sisaldada mineraal- ja orgaanilisi soolasid (kuni 7,5 %).

Võib sisaldada kuni 0,5 % metanooli ja kuni 4 % muud orgaanilist ainet kui glütserooli (MONG), mis koosneb rasvhapete metüülestritest, rasvhapete etüülestritest, vabadest rasvhapetest ja glütseriididest;

taimsete või loomsete õlide/rasvade seebistamine tavaliselt leeliste/leelismuldadega, seebi saamiseks.

Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit.

Glütserool

Kaalium, kui > 1,5 %

Naatrium, kui > 1,5 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.8.2

Glütserool

[Glütserool]

Toode, mis saadakse järgmisest:

õlikeemiline protsess, milles õli/rasva lõhustamisele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine ja rafineerimine destilleerimise (vt B osa, töötlemisviiside sõnastik, kanne 20) või ioonvahetusprotsessi teel; b) looduslike õlide/rasvade ümberesterdamine rasvhapete metüülestrite ja glütseroolivee saamiseks, millele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks ning rafineerimine destilleerimise või ioonvahetusprotsessi teel;

biodiislikütuse tootmine (rasvhapete metüül- või etüülestrid) määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamisel, seejärel glütserool rafineeritakse. Glütseroolisisaldus vähemalt 99 % kuivainest;

taimsete või loomsete õlide/rasvade leeline hüdrolüüs tavaliselt leeliste/leelismuldadega, seebi saamiseks, sellele järgneb toorglütserooli rafineerimine ja destilleerimine.

Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit.

Glütserool, kui < 99 % kuivainest

Naatrium, kui > 0,1 %

Kaalium, kui > 0,1 %

Nikkel, kui > 20 ppm

13.9.1

Metüülsulfonüülmetaan

Keemilise sünteesi teel saadav orgaaniline väävliühend ((CH3)2SO2), identne taimedes looduslikult esineva ühendiga.

Väävel

13.10.1

Turvas

Toode, mis tekib taimede (peamiselt turbasambla) looduslikul lagunemisel anaeroobses ja vähetoitelises keskkonnas.

Toorkiud

13.10.2

Leonardiit

Toode on fenoolsete süsivesinike looduslik mineraalainekompleks (kasutatakse ka nimetust „humaat“), mis tekib orgaanilise aine lagunemisel miljonite aastate jooksul.

Toorkiud

13.11.1

Propüleenglükool; [1,2-propaandiool]; [propaan-1,2-diool]

Orgaaniline ühend (diool, kahe hüdroksüülrühmaga ühend) valemiga C3H8O2. Kergelt magusa maitsega viskoosne vedelik, hügroskoopne, seguneb vee, atsetooni ja kloroformiga. Võib sisaldada kuni 0,3 % dipropüleenglükooli.

 

13.11.2

Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid (50)

Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid, eraldi või segudes diestritega.

Propüleenglükool

Toorrasv

13.12.1

Hüaluroonhape

Glükoosamiinglükaan (polüsahhariid), kus korduvaks ühikuks on aminosuhkur (N-atsetüül-D-glükoosamiin) ja D-glükuroonhape, mida esineb nahakoes, liigesevõides ja nabaväädis ning mis on toodetud näiteks loomsest koest või bakteriaalsel fermenteerimisel.

Naatrium või kaalium, vajaduse korral

13.12.2

Kondroitiinsulfaat

Toode, mis saadakse kõhre ja pehmeid sidekudesid sisaldavatest kõõlustest, kontidest ja muudest loomsetest kudedest ekstraheerimisel.

Naatrium

13.12.3

Glükoonhape

Glükoonhape (C6H12O7) on vees lahustuv, heleda kuni pruuni värvusega orgaaniline hape, mille pKa on 3,7. Vedelas olekus sisaldab vähemalt 50 % glükoonhapet. Seda toodetakse glükoosisiirupi mikroobse fermentatsiooni teel või toiduks kasutatava glükoon-delta-laktooni tootmise ühendtootena.

Glükoonhape


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(3)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(4)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(5)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(6)  ALARA: As Low As Reasonably Achievable (nii väike kui mõistlike vahenditega saavutatav).

(7)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(8)  ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(9)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(10)  Käesolevas lõigus sätestatud keemilisi lisandeid ja abiaineid käsitlevaid sätteid ei kohaldata määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 24 lõikes 6 osutatud registris loetletud söödamaterjalide suhtes.

(11)  Erandina sellest kohustusest ei ole töötlemisviisi „kuivatamine“ puhul üldnimetuse/-omaduse lisamine kohustuslik.

(12)  Vajaduse korral võib saksa keeles sõna „Konzentrieren“ asendada sõnaga „Eindicken“; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt“.

(13)  Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „decortication“ asendada sõnaga „dehulling“ või „dehusking“; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled“ või „dehusked“

(14)  Riisi puhul nimetatakse seda töötlemisviisi „kroovimiseks“ ning üldnimetus on „kroovitud“

(15)  Prantsuse keeles võib kasutada nimetust „issues“.

(16)  Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen“ ja üldnimetust „Quellwasser“ (tärklise puhul). Taani keeles võib kasutada üldomadust „Kvældning“ ja üldnimetust „Kvældet“ (tärklise puhul).

(17)  Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage“ asendada mõistega „Extraction mécanique“.

(18)  Nimetusele võib lisada teraviljaliigi nimetuse.

(19)  Inglise keeles võib nimetuse „maize“ asemel kasutada nimetust „corn“.

(20)  Kui see toode on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peenjahvatatud“ või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust.

(21)  Vajaduse korral võib lisada märkuse „vähese glükosinolaadisisaldusega“, nagu see on määratletud ühenduse õigusaktides. Sama kehtib kõikide rapsiseemnetoodete kohta.

(22)  Vajaduse korral võib mõiste „taimsed õlid ja rasvad“ asendada mõistega „taimne õli“ või „taimne rasv“. Mõistele tuleb lisada taimeliigi nimi ja vajaduse korral taimeosa nimetus. Tuleb täpsustada, kas õli(d) ja või rasv(ad) on toor- või rafineeritud toode/tooted.

(23)  Mõisted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.

(24)  Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.

(25)  Nimetusele tuleb lisada vajaduse korral märge „pektiinita“.

(26)  Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.

(27)  Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.

(28)  Nimetusele lisaks tuleb märkida ka töötlemisviis.

(29)  Nimetusele lisaks võib märkida ka söödakultuuri liigi.

(30)  Termini „jahu“ asemel võib kasutada terminit „graanulid“. Nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamisviisi.

(31)  Nimetusele tuleb lisada taime- või vetikaliigi nimi.

(32)  Mõisted ei ole sünonüümid, tooted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.

(33)  Ilma et see piiraks komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) sätestatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete veterinaarsertifikaatide ja äridokumentide suhtes, märgitakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil,

 

nimetuse asemel vajaduse korral:

loomaliik ja

loomse saaduse osa, nt maks, liha (ainult skeletilihase puhul), ja/või

eluetapp (nt vastsed) ja/või

sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud (nt linnulihavaba)

 

või vajaduse korral lisatakse nimetusele:

loomaliik ja/või

loomse saaduse osa, nt maks, liha (ainult skeletilihase puhul), ja/või

eluetapp (nt vastsed) ja/või

sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud.

(34)  Ilma et see piiraks määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) sätestatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete veterinaarsertifikaatide ja äridokumentide suhtes, lisatakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil, nimetusele

töödeldud loomaliik (nt siga, mäletsejaline, lind) ja/või

eluetapp (nt vastsed) ja/või

töödeldud materjal (nt kondid) ja/või

kasutatud töötlemiviis (nt rasvatustamine, rafineerimine) ja/või

sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud (nt linnulihavaba).

(35)  Nimetusele tuleb lisada liigi nimi.

(36)  Tehistingimustes kasvatatud kalade/koorikloomade puhul tuleb nimetusele lisada liigi nimi.

(37)  Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse.

(38)  Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada orgaanilist hapet.

(39)  Nimetuses võib märkida ka tootmisprotsessi.

(40)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada märge „luudest“.

(41)  Teatavatel substraatidel kasvatatud teatavate mikroorganismide biomassist saadud tooted. Võivad sisaldada kuni 0,3 % vahutamisvastaseid aineid, 1,5 % filteraineid/selitavaid reagente ja 2,9 % propioonhapet.

(42)  Kääritamisel kasutatud mikroorganismid on inaktiveeritud, mistõttu mikroorganismid on söödamaterjalides eluvõimetud.

(43)  Kasvatamine n-alkaanidel on vastavalt määrusele (EL) nr 568/2010 keelatud.

(44)  Pärmitüve kohta kasutatav nimetus võib erineda teaduslikust taksonoomiast, seepärast võib kasutada ka pärmitüvede loetletud sünonüüme.

(45)  Muud kääritamise kõrvalsaadused. Võib sisaldada kuni 0,6 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid ja 0,2 % sulfitit.

(46)  Osad – pärmi (sh membraani või raku sisemiste osade) kõik lahustuvad või lahustumatud fraktsioonid.

(47)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada puuvilja-, köögivilja-, taime-, vürtsi- või maitsetaimeliik.

(48)  Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise päritolu kohta.

(49)  Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise või loomse päritolu kohta.

(50)  Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada kasutatud rasvhapet.

(51)  Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada orgaanilist hapet.

(52)  Nimetust tuleb vajaduse korral täiendada sõnadega „loomsetest kudedest“ või „kääritamise tulemusel“.


Top