EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32017R1017
Commission Regulation (EU) 2017/1017 of 15 June 2017 amending Regulation (EU) No 68/2013 on the Catalogue of feed materials (Text with EEA relevance. )
Komisjoni määrus (EL) 2017/1017, 15. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (EMPs kohaldatav tekst )
Komisjoni määrus (EL) 2017/1017, 15. juuni 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (EMPs kohaldatav tekst )
C/2017/3980
OJ L 159, 21.6.2017, p. 48–119
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
21.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 159/48 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1017,
15. juuni 2017,
millega muudetakse määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa söödakäitlejate asjaomased esindajad on muude huvitatud isikutega konsulteerides ja koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega võtnud arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnoloogia arengut ning on välja töötanud söödamaterjali kataloogi muudatused kooskõlas määrusega (EL) nr 68/2013 (2). Kõnealused muudatused hõlmavad üldsätete selgitusi, uusi kandeid töötlemisviiside ja söödamaterjalide kohta ning olemasolevate kannete parandusi. Lisaks sellele hõlmavad muudatused ka keemiliste lisandite maksimumsisaldust, botaanilise puhtuse määrasid või niiskusesisalduse tasemeid ning nendega kehtestatakse söödamaterjalide kohustuslikud deklaratsioonid. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 26 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. |
(3) |
Võttes arvesse määrusesse (EL) nr 68/2013 tehtavate muudatuste suurt arvu, tuleks ühtsuse, selguse ja lihtsuse huvides kõnealuse määruse lisa asendada. |
(4) |
Seega on asjakohane näha ette aeg märgistuse sujuvaks muutmiseks, et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja vältida tarbetuid häireid kaubanduses. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 68/2013 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Söödamaterjale, mis on märgistatud kooskõlas määrusega (EL) nr 68/2013 enne 11. jaanuari 2018 kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, võib turule viia ning kasutada kuni varude lõppemiseni.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (ELT L 29, 30.1.2013, lk 1).
LISA
LISA
SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG
A OSA
Üldsätted
(1) |
Kataloogi kasutamine on söödakäitlejate poolt vabatahtlik. C osas loetletud söödamaterjali nimetust võib kasutada üksnes söödamaterjali puhul, mis vastab kõnealuse kande nõuetele. |
(2) |
Kõik C osa söödamaterjalide loetelu kanded peavad vastama söödamaterjalide kasutamise piirangutele kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega; erilist tähelepanu tuleb pöörata geneetiliselt muundatud organismidest või neist toodetud söödamaterjalide vastavusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003, (1) või mis on saadud geneetiliselt muundatud mikroorganismidega seotud käärimisprotsessi tulemusel. Loomsetest kõrvalsaadustest söödamaterjalid või neid sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1069/2009 (2) ja komisjoni määrusele (EL) nr 142/2011 (3) ning nende suhtes võib kohaldada piiranguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 999/2001 (4). Kataloogi kantud söödamaterjale kasutavad söödakäitlejad tagavad, et söödamaterjal vastab määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 4 nõuetele. |
(3) |
„Endine toit“ tähendab toitu (v.a toidujäätmed), mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas kõigi ELi toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis-, pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte. Määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 1 osutatud maksimumsisalduse kindlaksmääramist ei kohaldata endise toidu ja toidujäätmete suhtes. Seda kohaldatakse juhul, kui neid söödana täiendavalt töödeldakse. |
(4) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 183/2005 (5) artiklis 4 osutatud heale tavale ei sisalda söödamaterjalid valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui kataloogis on kindlaks määratud lubatud maksimumsisaldus. Söödas keelatud aineid ei või esineda ning selliste ainete puhul maksimumsisaldust ette ei nähta. Läbipaistvuse eesmärgil lisavad söödakäitlejad söödamaterjalidele, mille puhul on jääkained lubatud, tavapärase kaubandustegevuse raames asjakohase teabe. |
(5) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 4 osutatud hea tavaga ja järgides ALARA (6) põhimõtet, kuid ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 (9) kohaldamist, on asjakohane söödamaterjalide kataloogis täpsustada selliste valmistamisprotsessist ja abiainetest pärit keemiliste lisandite maksimumsisaldus, mida on söödamaterjalis 0,1 % või rohkem. Kataloogis võib kindlaks määrata ka selliste keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisalduse, mida esineb vähem kui 0,1 %, kui seda peetakse hea kauplemistava kohaselt sobivaks. Kui käesoleva lisa B või C osas ei ole teisiti märgitud, on kõik maksimumsisaldused väljendatud massiprotsendina (10). Keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisaldused on esitatud kas töötlemisviiside kirjelduses B osas, söödamaterjali kirjelduses C osas või asjaomase kategooria lõpus C osas. Kui C osas ei ole konkreetset maksimumsisaldust kindlaks määratud, kohaldatakse asjaomase töötlemisviisi puhul B osas sätestatud maksimumsisaldust kõikide C osas loetletud söödamaterjalide suhtes juhul, kui söödamaterjali kirjelduses osutatakse asjaomasele töötlemisviisile ja kui asjaomane töötlemisviis vastab B osas esitatud kirjeldusele. |
(6) |
Söödamaterjale, mida ei ole loetletud C osa 12. peatükis ja mis on saadud kääritamise teel või milles looduslikult esinevad mikroorganismid, võib lasta turule koos elusmikroorganismidega tingimusel, et neid sisaldavate söödamaterjalide ja segasööda ettenähtud kasutus
Mikroorganismide esinemist või sellest tulenevaid mis tahes funktsioone ei ole lubatud teatada söödamaterjalide ja neid sisaldava segasööda märgistusel. |
(7) |
Söödamaterjali botaaniline puhtusaste on vähemalt 95 %. Eelmisest tootmistsüklist pärinevate botaaniliste lisandite, nagu muude õliseemnete või õliviljade sisaldus ei tohi ületada 0,5 % iga õliseemne või õlivilja liigi kohta. Neist üldeeskirjadest erinevuse puhuks tuleb C osa söödamaterjalide loetelus kindlaks määrata konkreetne norm. |
(8) |
Söödamaterjali nimele lisatakse (11) B osas olevas töötlemisviiside sõnastiku viimases veerus loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetus/-omadus näitamaks, et kõnealust söödamaterjali on nimetatud viisil või viisidel töödeldud. Söödamaterjal, mille nimi on kombinatsioon C osas loetletud nimest ja B osas loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetusest/-omadusest, loetakse kataloogi kuuluvaks ning tema märgistusel peab olema esitatud kohustuslik teave asjaomase söödamaterjali kohta, mis on esitatud vastavalt B ja C osa viimases veerus. Kui töötlemisviisi puhul kasutatav konkreetne meetod on märgitud B osa viimases veerus, tuleb see esitada ka söödamaterjali nimes. |
(9) |
Kui söödamaterjali töötlemisviis erineb B osas töötlemisviiside sõnastikus esitatud asjaomase töötlemisviisi kirjeldusest, tuleb töötlemisviis esitada asjaomase söödamaterjali kirjelduses. |
(10) |
Paljude söödamaterjalide puhul võib kasutada sünonüüme. Sellised sünonüümid lisatakse nurksulgudes asjaomase söödamaterjali kande veergu „Nimetus“ C osa söödamaterjalide loetelus. |
(11) |
Söödamaterjalide kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus kasutatakse sõna „toode“, selle asemel et kasutada sõna „kõrvalsaadus“; sellega võetakse arvesse turuolukorda ja söödakäitlejate tegelikku keelekasutust, mille eesmärk on esile tõsta söödamaterjalide kaubanduslikku väärtust. |
(12) |
Taime botaaniline nimi esitatakse ainult kõnealust taime käsitleva esimese kande kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus. |
(13) |
Teatava kataloogi kantud söödamaterjali analüütiliste koostisosade kohustusliku märgistamise aluseks on vajadus näidata, kas konkreetse koostisosa kontsentratsioon teatavas tootes on kõrge või kas töötlemisviis on muutnud toote toiteomadusi. |
(14) |
Määruse (EÜ) 767/2009 artikli 15 punktis g on koostoimes sama määruse I lisa punktiga 6 ette nähtud märgistamisnõuded niiskusesisalduse kohta. Sama määruse artikli 16 lõike 1 punktis b on koostoimes sama määruse V lisaga ette nähtud märgistamisnõuded muude analüütiliste koostisosade kohta. Peale selle tuleb määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 5 kohaselt esitada märgistusel soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on suurem kui 2,2 % üldjuhul või teatavate söödamaterjalide puhul siis, kui see ületab selle määruse V lisa asjaomases jaos sätestatud taset. Mõned C osa söödamaterjalide loetelu kanded erinevad nendest nõuetest järgmises:
|
(15) |
Söödakäitleja, kes väidab, et söödamaterjalil on rohkem omadusi, kui C osa söödamaterjalide loetelu kirjelduse veerus märgitud või kes osutab B osas loetletud töötlemisviisile, mida saab väitega samastada (nt töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas), peab täitma määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 13 kohaseid nõudeid. Peale selle võib söödamaterjal vastata erisöötmise eesmärgile kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklitega 9 ja 10. |
B OSA
Töötlemisviiside sõnastik
|
Töötlemisviis |
Määratlus |
Üldnimetus või omadus |
1 |
Tuulamine |
Osakeste eraldamine õhuvooluga. |
Tuulatud |
2 |
Aspireerimine |
Tolmu, väikeste osakeste ja teravilja muude tahkete osakeste eraldamine liikumises olevast puistes teraviljast õhuvoolu abil. |
Aspireeritud |
3 |
Blanšeerimine |
Protsessi käigus orgaanilise aine kuumtöötlemine keetmise või aurutamise teel, et denatureerida looduslikud ensüümid, pehmendada kudesid ja eemaldada toores lõhn, millele järgneb kastmine külma vette küpsemise peatamiseks. |
Blanšeeritud |
4 |
Pleegitamine |
Loodusliku värvuse eemaldamine keemiliste või füüsikalist protsesside teel või aktiivmulla kasutamisega. |
Pleegitatud |
5 |
Jahutamine |
Temperatuuri langetamine keskkonnatemperatuurist allapoole, kuid mitte jäätumispiirini, et hõlbustada säilitamist. |
Jahutatud |
6 |
Tükeldamine |
Osakeste suuruse vähendamine ühe või mitme noa abil. |
Tükeldatud |
7 |
Puhastamine |
Ainete (saasteainete, nt kivide) või taime vegetatiivsete osade, nt lahtiste õle-, koore- ja umbrohuosakeste eemaldamine. |
Puhastatud/sorteeritud |
8 |
Kontsentreerimine (12) |
Vee ja/või muude koostisosade eemaldamine. |
Kontsentraat |
9 |
Kondenseerimine |
Aine muutmine gaasilisest vedelaks |
Kondenseeritud |
10 |
Kuumutamine |
Kuumuse kasutamine söödamaterjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutmiseks. |
Kuumutatud |
11 |
Purustamine |
Osakeste suuruse vähendamine purusti abil. |
Purustatud |
12 |
Kristallimine |
Puhastamine vedelast lahusest tahkete kristallide moodustamise abil. Vedelikus sisalduvad lisandid ei lähe tavaliselt kristalli struktuuri. |
Kristallitud |
13 |
Koorimine (13) |
Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine. |
Kooritud, osaliselt kooritud |
14 |
Lüdimine/kroovimine/koorimine |
Ubade, terade ja seemnete väliskestade üldjuhul füüsiline eemaldamine. |
Lüditud, kroovitud, kooritud (14) |
15 |
Pektiini eemaldamine |
Pektiinide ekstraheerimine söödamaterjalist. |
Pektiinita |
16 |
Kuivatamine |
Niiskuse kõrvaldamine. |
Kuivatatud |
17 |
Lima eemaldamine |
Limakihi eemaldamine pinnalt. |
Lima eemaldatud |
18 |
Suhkru eraldamine |
Mono- ja disahhariidide täielik või osaline kõrvaldamine melassist ja muudest suhkrusisaldusega materjalidest keemilise või füüsikalise meetodiga. |
Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega |
19 |
Detoksifitseerimine |
Protsessi käigus hävitatakse toksilised saasteained või vähendatakse nende sisaldust. |
Detoksifitseeritud |
20 |
Destilleerimine |
Vedelike fraktsioneerimine, milleks vedelikku keedetakse ning kondenseerunud aur kogutakse eraldi anumasse. |
Destilleeritud |
21 |
Kuivatamine |
Vee eemaldamine tehnilise meetodi abil või looduslikul teel |
Kuivatatud (looduslikult või tehnilise meetodiga), vajaduse korral. |
22 |
Sileerimine |
Söödamaterjalide ladustamine säilitusainete lisamisega või ilma, anaeroobsete tingimuste kasutamine silokonservantide lisamisega või ilma. |
Sileeritud |
23 |
Aurustamine |
Veesisalduse vähendamine. |
Aurustatud |
24 |
Paisutamine |
Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine. |
Paisutatud |
25 |
Õlipressimine |
Õli/rasva eemaldamine pressimise teel |
Srott/kook ja õli/rasv |
26 |
Ekstraheerimine |
Teatavatest materjalidest õli ja rasva eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru ja muude vees lahustuvate koostisosade eraldamine vee abil. |
Ekstraheeritud/srott ja õli/rasv, melass/pulp ning suhkur või muud vees lahustuvad koostisosad |
27 |
Ekstrusioon |
Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee kiire aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine, millega kaasneb tootele erikuju andmine läbi ava (matriitsi) surumisega. |
Ekstrudeeritud |
28 |
Kääritamine, fermenteerimine |
Töötlemisviis, mille käigus toodetakse mikroorganisme, nagu bakterid, seened või pärmid, või kasutatakse nende toimet materjalidele, et muuta nende keemilist koostist või omadusi. |
Kääritatud, fermenteeritud |
29 |
Filtrimine |
Tahkete osakeste eraldamine vedeliku surumisega läbi poorse aine või membraanfiltri. |
Filtritud |
30 |
Helvestamine |
Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine, et toota õhukesi materjalitükke. |
Helbed |
31 |
Jahvatamine |
Kuivade terade suuruse vähendamine, et hõlbustada koostisosade eraldamist peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks. |
Jahu, kliid, peenkliid (15) või söödajahu, vajaduse korral |
32 |
Külmkoorimine |
Õli küllastunud ja küllastumata komponentide eraldamine õli jahutamisega. Jahutamisel õli küllastunud komponendid hanguvad, samas kui õli küllastumata osad on vedelad ja neid saab nt dekanteerida. Külmkooritud toode on hangunud õli. |
Külmkooritud |
33 |
Peenestamine |
Töötlemisviis, mille käigus söödamaterjal purustatakse osakesteks. |
Peenestatud |
34 |
Praadimine |
Söödamaterjali kuumutamine õlis või rasvas |
Praetud |
35 |
Želeerimine |
Töötlemisviis, mille käigus moodustub želee – tahke sültjas aine, mis võib olla pehme ja nõrk või ka kõva ja sitke, tavaliselt kasutatakse želeerimiseks tarretusaineid |
Želeeritud |
36 |
Granuleerimine |
Söödamaterjalide töötlemisviis osakeste teatava suuruse ja konsistentsi saavutamiseks |
Granuleeritud |
37 |
Purustamine/jahvatamine |
Tahkete söödamaterjalide osakeste suuruse vähendamine kuiv- või märgtöötlemise teel |
Purustatud või jahvatatud |
38 |
Kuumtöötlemine |
Eritingimustes (nt rõhu ja niiskusega) toimunud kuumtöötlemine |
Kuumtöödeldud |
39 |
Hüdrogeenimine |
Katalüütiline protsess, mille eesmärk on küllastada kõrgel temperatuuril vesiniku ülerõhul õlide/rasvade/rasvhapete kaksiksidemed, et saada osaliselt või täielikult küllastunud triglütseriidid/rasvhapped, või polüoolid, kui süsivesikute karbonüülrühmad taandatakse hüdroksüülrühmadeks. |
Hüdrogeenitud, osaliselt hüdrogeenitud |
40 |
Hüdrolüüs |
Lagundamine lihtsamateks keemilisteks ühenditeks vee ning kuumuse/rõhu, ensüümide või happe/leelisega töötlemise abil |
Hüdrolüüsitud |
41 |
Veeldamine |
Tahkest või gaasilisest olekust vedelaks olekuks muutmine |
Veeldatud |
42 |
Leotamine |
Söödamaterjali koguse vähendamine mehaaniliste vahendite abil, sageli vees või muus vedelikus |
Leotatud |
43 |
Linnastamine |
Töötlemisviis, mille käigus lastakse tera idanema, et aktiveerida looduslikke ensüüme, mis lõhustavad tärklise kääritatavateks süsivesikuteks ning valgud aminohapeteks ja peptiidideks. |
Linnastatud |
44 |
Sulatamine |
Tahkest olekust vedelaks olekuks muutmine kuumuse abil |
Sulatatud |
45 |
Mikroniseerimine |
Töötlemisviis, mille käigus tahke aine osakeste keskmist läbimõõtu vähendatakse mikromeeterskaalani |
Mikroniseeritud |
46 |
Kupatamine |
Töötlemisviis, mis hõlmab vees leotamist ja kuumtöötlemist ning mille tulemusena tärklis täielikult geelistub; sellele järgneb kuivatamine |
Kupatatud |
47 |
Pastöriseerimine |
Kindlaksmääratud ajavahemikul kuumutamine kriitilise temperatuurini kahjulike mikroorganismide hävitamiseks, sellele järgneb kiire jahutamine |
Pastöriseeritud |
48 |
Koorimine |
Puu- ja juurviljade koore eemaldamine |
Kooritud |
49 |
Granuleerimine |
Kuju andmine vormpressimise abil |
Graanul, granuleeritud |
50 |
Riisi lihvimine |
Kroovitud riisilt kliide ja idude täielik või osaline eemaldamine |
Lihvitud |
51 |
Eelpaisutamine |
Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees |
Eelpaisutatud (16) |
52 |
Pressimine (17) |
Vedelike nagu rasv, õli, vesi või mahl füüsiline eemaldamine tahkest materjalist |
Kook (õli sisaldavate materjalide puhul) Pulp, pressimisjäägid (puuviljade jms puhul) Presspulp (suhkrupeedi puhul) |
53 |
Rafineerimine |
Lisandite või soovimatute koostisosade täielik või osaline eraldamine keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil |
Rafineeritud, osaliselt rafineeritud |
54 |
Röstimine |
Söödamaterjali kuumutamine kuivalt, et soodustada seeduvust, lisada värvi ja/või vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid |
Röstitud |
55 |
Valtsimine |
Osakeste suuruse vähendamine, surudes materjali, nt terad pöörlevate rullide vahelt läbi. |
Valtsitud |
56 |
Töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas |
Töötlemisviis, mille puhul kas füüsilise töötluse (kuumuse, rõhu, auru ja nende tingimuste kombinatsiooniga) ja/või nt aldehüüdide, lignosulfonaatide, naatriumhüdroksiidi või orgaaniliste hapete (nagu propioon- või parkhappe) kasutamise eesmärk on kaitsta toitaineid lagunemise eest vatsas. Söödamaterjalid, mis on vatsas lagunemise eest kaitstud aldehüüdidega, võivad sisaldada kuni 0,12 % vabu aldehüüde |
Töödeldud kaitseks lagunemise eest vatsas [lisada vajaduse korral] |
57 |
Sõelumine |
Eri suurusega osakeste eraldamine, raputades või valades söödamaterjali läbi sõela(sõelte) |
Sõelutud |
58 |
Koorimine |
Vedeliku pinnakihi (nt piimarasva) eraldamine mehaaniliste vahenditega |
Kooritud |
59 |
Viilutamine |
Söödamaterjali lõikamine viiludeks |
Viilutatud |
60 |
Immutamine/leotamine |
Söödamaterjali (tavaliselt seemnete) niisutamine ja pehmendamine küpsemisaja vähendamiseks, seemnekesta eraldamise hõlbustamiseks, vedeliku imendumise hõlbustamiseks, et idanemisprotsessi aktiveerida või et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavate looduslike tegurite kontsentratsiooni. |
Leotatud |
61 |
Pihustuskuivatamine |
Vedeliku niiskusesisalduse vähendamine söödamaterjalist pihuse või udu moodustamisega, et suurendada pindala-massi suhet, millest puhutakse läbi kuuma õhku |
Pihustuskuivatatud |
62 |
Aurutamine |
Töötlemisviis, mille käigus kasutatakse kuumutamisel ja küpsetamisel rõhu all olevat auru eesmärgiga soodustada seeduvust. |
Aurutatud |
63 |
Röstimine |
Kuumtöötlemine kuiva kuumusega, et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid või need kõrvaldada (kasutatakse tavaliselt õliseemnete puhul). |
Röstitud |
64 |
Ultrafiltrimine |
Vedelike filtrimine läbi peenmembraanfiltri, millest pääsevad läbi üksnes väikesed molekulid |
Ultrafiltritud |
65 |
Idu eemaldamine |
Töötlemisviis, millega purustatud viljaterad puhastatakse idudest osaliselt või täielikult |
Idu eemaldatud, idutatud |
66 |
Infrapunamikroniseerimine |
Kuumtöötlemisviis, kus teravilja, juurte, seemnete, mugulate või nende kõrvalsaaduste kuumutamiseks ja röstimiseks kasutatakse infrapunakuumust |
Infrapunamikroniseeritud |
67 |
Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade lõhustamine |
Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade keemiline hüdrolüüsimine. Rasvade/õlide reageerimine veega rõhu all kõrgel temperatuuril, mille tulemusena saadakse hüdrofoobses faasis toorrasvhapped ja hüdrofiilses faasis glütserooliveed (toorglütserool) |
Lõhustatud |
68 |
Ultrahelitöötlus |
Lahustuvate ühendite mehaaniline eraldamine vees, kasutades võimast ultraheliseadet ja kuumutamist |
Ultraheliga töödeldud |
69 |
Toidupakendi mehaaniline eemaldamine |
Pakendimaterjali mehaaniline eemaldamine |
Mehaaniliselt lahti pakitud |
C OSA
Söödamaterjalide loetelu
1. Teravili ja sellest saadud tooted
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
||||||
1.1.1 |
Oder |
Hariliku odra (Hordeum vulgare L.) terad. Võivad olla kaitstud vatsas lagunemise eest. |
|
||||||
1.1.2 |
Oder, paisutatud |
Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud odrast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega. |
Tärklis |
||||||
1.1.3 |
Oder, röstitud |
Odra röstimisel saadav toode, osaliselt röstitud kuni heleda värvuse saavutamiseni. |
Tärklis, kui > 10 % Toorvalk, kui > 15 % |
||||||
1.1.4 |
Odrahelbed |
Toode, mis saadakse kroovitud odra aurutamisel või infrapunamikroniseerimsel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses odrakesti. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Tärklis |
||||||
1.1.5 |
Odrakiud |
Odratärklise tootmise saadus. Koosneb endospermi osakestest ja põhiosas kiust. |
Toorkiud Toorvalk, kui > 10 % |
||||||
1.1.6 |
Odra jämekliid |
Etanooli- ja tärklisetootmise saadus, mis saadakse odraterade kuivjahvatamisel, sõelumisel ja kroovimisel. |
Toorkiud Toorvalk, kui > 10 % |
||||||
1.1.7 |
Odra peenkliid |
Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.1.8 |
Odravalk |
Odratoode, mis saadakse pärast tärklise ja kliide eraldamist; koosneb peamiselt valgust. |
Toorvalk |
||||||
1.1.9 |
Odravalgusööt |
Odratoode, mis saadakse pärast tärklise eraldamist; koosneb peamiselt valgust ja endospermiosakestest. |
Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 % Kui niiskusesisaldus on < 45 %:
|
||||||
1.1.10 |
Odra ekstraktid |
Odratoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus. |
Toorvalk |
||||||
1.1.11 |
Odrakliid |
Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud odraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud. |
Toorkiud |
||||||
1.1.12 |
Vedel odratärklis |
Odrast tärklise tootmisel saadav sekundaarne tärklisefraktsioon. |
Kui niiskusesisaldus on < 50 %:
|
||||||
1.1.13 |
Linnastatud odra sõelumisjäägid |
Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest odrateradest ja odraterafraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud. |
Toorkiud Toortuhk, kui > 2,2 % |
||||||
1.1.14 |
Linnastatud odra ja linnaste peenosised |
Linnastamisprotsessi käigus eraldatud odraterafraktsioonidest ja linnastest koosnev toode. |
Toorkiud |
||||||
1.1.15 |
Linnastatud odra kestad |
Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest. |
Toorkiud |
||||||
1.1.16 |
Odrameski tahke osa, märg |
Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat tahket söödafraktsiooni. |
Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 % Kui niiskusesisaldus on < 65 %:
|
||||||
1.1.17 |
Odrameski vedel osa, märg |
Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat lahustuvat söödafraktsiooni. |
Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 % Kui niiskusesisaldus on < 45 %:
|
||||||
1.1.18 |
Linnased (18) |
Idandatud teraviljast saadud toode, kuivatatud, jahvatatud ja/või ekstraheeritud. |
|
||||||
1.1.19 |
Linnase juurealgmed (18) |
Teravilja linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teravilja peenosistest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud viljateradest. Võib olla jahvatatud. |
|
||||||
1.2.1 |
Mais (19) |
Hariliku maisi (Zea mays L. ssp. mays) terad. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
1.2.2 |
Maisihelbed (19) |
Toode, mis saadakse kooritud maisi aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses maisikesti. |
Tärklis |
||||||
1.2.3 |
Maisi peenkliid (19) |
Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliidel. Võib sisaldada teataval määral maisiiduosakesi. |
Toorkiud Tärklis Toorrasv, kui > 5 % |
||||||
1.2.4 |
Maisikliid (19) |
Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest. |
Toorkiud |
||||||
1.2.5 |
Maisitõlviku südamikud (19) |
Maisitõlviku keskosa. Võib sisaldada väikestes kogustes maisiteri ja kandelehti, mida ei ole eemaldatud mehaanilise koristamise käigus. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.2.6 |
Maisi sõelumisjäägid (19) |
Maisiterafraktsioonid, mis on eraldatud toote saabumisel tehtud sõelumise käigus. |
|
||||||
1.2.7 |
Maisikiud (19) |
Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt kiust. |
Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 70 % Kui niiskusesisaldus on < 50 %:
|
||||||
1.2.8 |
Maisigluteen (19) |
Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist. |
Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 90 % Kui niiskusesisaldus on < 70 %:
|
||||||
1.2.9 |
Maisigluteensööt (19) |
Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb kliidest ja maisi ekstraktidest. Toode võib sisaldada ka purustatud maisiteri ja maisiidudest õli ekstraheerimise jääke. Lisatud võib olla muid tärklisest saadud tooteid ja tärklisetoodete rafineerimisel ja kääritamisel saadud tooteid. |
Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 65 % Kui niiskusesisaldus on < 40 %:
|
||||||
1.2.10 |
Maisiidud (19) |
Toode, mis saadakse maisimanna, -jahu või -tärklise tootmisel. Koosneb peamiselt maisiidudest, kestadest ja endospermiosadest. |
Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 % Kui niiskusesisaldus on < 40 %:
|
||||||
1.2.11 |
Maisiidukook (19) |
Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
1.2.12 |
Maisiidusrott (19) |
Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel. |
Toorvalk |
||||||
1.2.13 |
Maisiidu toorõli (19) |
Maisiidudest saadud õli. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
||||||
1.2.14 |
Mais, paisutatud (19) |
Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud maisist rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega. |
Tärklis |
||||||
1.2.15 |
Maisileotis (19) |
Maisi leotamisel saadav kontsentreeritud vedelfraktsioon. |
Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 65 % Kui niiskusesisaldus on < 45 %:
|
||||||
1.2.16 |
Suhkrumaisisilo (19) |
Suhkrumaisi töötlemise kõrvaltoode, mis koosneb tükeldatud ja kuivatatud või pressitud tõlviku keskosast, kestadest ja tõlvikualustest. Valmistamiseks tükeldatakse suhkrumaisi tõlvikud, kestad ja lehed koos suhkrumaisi teradega. |
Toorkiud |
||||||
1.2.17 |
Purustatud mais, millelt on idud eemaldatud (19) |
Purustatud maisist idude eemaldamisel saadav toode. Koosneb peamiselt endospermiosakestest ning võib sisaldada teataval määral maisiidu- ning -kestaosiseid. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.2.18 |
Sõmer maisijahu (19) |
Jahvatatud maisi kõvad osad, mis sisaldavad vähe või ei sisalda kliisid või idusid. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.3.1 |
Hirss |
Hariliku hirsi (Panicum miliaceum L.) terad |
|
||||||
1.4.1 |
Kaer |
Hariliku kaera (Avena sativa L.) ja muude kaerakultivaride terad. |
|
||||||
1.4.2 |
Kooritud kaer |
Kooritud kaeraterad. Võivad olla auruga töödeldud. |
|
||||||
1.4.3 |
Kaerahelbed |
Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti. |
Tärklis |
||||||
1.4.4 |
Kaera peenkliid |
Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.4.5 |
Kaerakliid |
Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud. |
Toorkiud |
||||||
1.4.6 |
Kaera jämekliid |
Toode, mis saadakse kaeraterade kroovimisel. |
Toorkiud |
||||||
1.4.7 |
Kaer, paisutatud |
Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud kaerast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega. |
Tärklis |
||||||
1.4.8 |
Kaeratangud |
Puhastatud kaer, millelt on kestad eemaldatud. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.4.9 |
Kaerajahu |
Toode, mis saadakse kaeraterade jahvatamisel. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.4.10 |
Kaera söödajahu |
Suure tärklisesisaldusega kaeratoode, mis on saadud pärast koorimist. |
Toorkiud |
||||||
1.4.11 |
Kaerasööt |
Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja sisaldab veidi endospermi. |
Toorkiud |
||||||
1.5.1 |
Kinoa (tšiili hanemaltsa) seemned, ekstraheerimisjääk |
Tšiili hanemaltsa (Chenopodium quinoa Willd.) puhastatud kogu seeme, millelt on eemaldatud seemne väliskestas sisalduv saponiin. |
|
||||||
1.6.1 |
Purustatud riis |
Hariliku riisi (Oryza sativa L) tera osa, mille pikkus moodustab vähem kui kolmveerandi kogu riisitera pikkusest. Riis võib olla eelkuumutatud. |
Tärklis |
||||||
1.6.2 |
Lihvitud riis |
Kroovitud riis, millelt on lihvimise käigus kliid ja idud peaaegu täielikult eemaldatud. Riis võib olla eelkuumutatud. |
Tärklis |
||||||
1.6.3 |
Eelpaisutatud riis |
Lihvitud või purustatud riisi eelpaisutamisel saadav toode. |
Tärklis |
||||||
1.6.4 |
Ekstrudeeritud riis |
Toode, mis saadakse riisijahu ekstrudeerimisel. |
Tärklis |
||||||
1.6.5 |
Riisihelbed |
Toode, mis saadakse eelpaisutatud riisiterade või purustatud riisi helvestamisel. |
Tärklis |
||||||
1.6.6 |
Kroovitud riis |
Koorimata harilik riis (Oryza sativa L.), millelt on eemaldatud ainult väliskest. Võib olla eelkuumutatud. Kroovimise ja töötlemise käigus võib osa kliidest kaotsi minna. |
Tärklis Toorkiud |
||||||
1.6.7 |
Jahvatatud söödariis |
Riisi lihvimisel väljasõelutud idanevate, kriitjate või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest. |
Tärklis |
||||||
1.6.8 |
Riisijahu |
Lihvitud või poleeritud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla eelkuumutatud. |
Tärklis |
||||||
1.6.9 |
Jahu kroovitud riisist |
Kroovitud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla eelkuumutatud. |
Tärklis Toorkiud |
||||||
1.6.10 |
Riisikliid |
Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Riis võib olla eelkuumutatud või ekstrudeeritud. |
Toorkiud |
||||||
1.6.11 |
Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga |
Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla eelkuumutatud. |
Toorkiud Kaltsiumkarbonaat |
||||||
1.6.12 |
Riisikliid, millest on eemaldatud rasv |
Riisikliid, mis on saadud õli ekstraheerimisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorkiud |
||||||
1.6.13 |
Riisikliiõli |
Õli, mis on ekstraheeritud töödeldud riisikliidest. |
|
||||||
1.6.14 |
Riisi peenkliid |
Riisijahu ja -tärklise valmistamisel saadav toode, mis saadakse kuiv- või märgjahvatamisel ja sõelumisel. Koosneb peamiselt tärklisest, valgust, rasvast ja kiust. Riis võib olla eelkuumutatud. Võib sisaldada kuni 0,25 % naatriumi ja kuni 0,25 % sulfaati. |
Tärklis, kui > 20 % Toorvalk, kui > 10 % Toorrasv, kui > 5 % Toorkiud |
||||||
1.6.15 |
Riisi peenkliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga |
Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt aleuroonkihi osistest ja endospermist. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla eelkuumutatud. |
Tärklis Toorvalk Toorrasv Toorkiud Kaltsiumkarbonaat |
||||||
1.6.16 |
Riis |
Hariliku riisi (Oryza sativa L.) terad. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
1.6.17 |
Riisiidud |
Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt idudest. |
Toorrasv Toorvalk |
||||||
1.6.18 |
Riisiidukook |
Toode, mis jääb alles pärast seda, kui riisiidu on õli saamise eesmärgil purustatud |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
1.6.20 |
Riisivalk |
Riisitärklise valmistamise saadus, mis saadakse märgjahvatamisel, sõelumisel, eraldamisel, kontsentreerimisel ja kuivatamisel. |
Toorvalk |
||||||
1.6.21 |
Vedelsööt riisist |
Kontsentreeritud vedel toode, mis saadakse riisi märgjahvatamisel ja sõelumisel. |
Tärklis |
||||||
1.6.22 |
Riis, paisutatud |
Toode, mis saadakse riisiterade või purustatud riisi paisutamisel. |
Tärklis |
||||||
1.6.23 |
Riis, kääritatud |
Riisi kääritamisel saadav toode. |
Tärklis |
||||||
1.6.24 |
Väärarenguga riisiterad, lihvitud/kriitjas riis, jahvatatud |
Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt tervetest või purustatud väärarenguga teradest ja/või kriitjatest teradest ja/või kahjustatud teradest ja/või iseenesest värvunud (roheline, punane, kollane) teradest ja/või tavapäraselt kooritud teradest. Võib olla eelkuumutatud. |
Tärklis |
||||||
1.6.25 |
Valmimata riis, lihvitud |
Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt valmimata ja/või kriitjatest riisiteradest. |
Tärklis |
||||||
1.7.1 |
Rukis |
Hariliku rukki (Secale cereale L.) terad |
|
||||||
1.7.2 |
Rukki peenkliid |
Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kesta- ja teraosi. |
Tärklis Toorkiud |
||||||
1.7.3 |
Rukkisöödajahu |
Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel. |
Tärklis Toorkiud |
||||||
1.7.4 |
Rukkikliid |
Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud. |
Tärklis Toorkiud |
||||||
1.8.1 |
Sorgo; [Milo] |
Hariliku sorgo (Sorghum bicolor (L.) Moench) terad/seemned. |
|
||||||
1.8.2 |
Valge sorgo |
Teatavate sorgokultivaride valge seemnekestaga terad. |
|
||||||
1.8.3 |
Sorgosööt |
Kuivatatud toode, mis on saadud sorgotärklise eraldamisel. Koosneb peamiselt kiust. Toode võib sisaldada leotusvee kuivjääke ja sellele võib olla lisatud idusid. |
Toorvalk |
||||||
1.9.1 |
Speltanisu |
Speltanisu (Triticum spelta L.), polbnisu (Triticum dicoccum (Schrank)) ja kultuur-üheteranisu (Triticum monococcum) terad. |
|
||||||
1.9.2 |
Speltanisukliid |
Speltanisujahu valmistamise saadus. Koosneb peamiselt väliskestadest ja sisaldab teataval määral idu- ja endospermiosi. |
Toorkiud |
||||||
1.9.3 |
Speltakestad |
Toode, mis saadakse speltanisuterade kroovimisel. |
Toorkiud |
||||||
1.9.4 |
Speltanisu peenkliid |
Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud speltanisu ümbertöötlemisel speltanisujahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.10.1 |
Tritikale |
Hübriidi Triticum × Secale cereale L. terad. |
|
||||||
1.11.1 |
Nisu |
Hariliku nisu (Triticum aestivum L.), kõva nisu (Triticum durum Desf.) ja muude nisukultivaride terad. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
1.11.2 |
Nisu juurealgmed |
Nisuidude linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teraviljaosakestest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud nisuteradest. |
|
||||||
1.11.3 |
Nisu, eelpaisutatud |
Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud nisust rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega. |
Tärklis |
||||||
1.11.4 |
Nisu peenkliid |
Jahutööstuse toode, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.11.5 |
Nisuhelbed |
Toode, mis saadakse kroovitud nisuterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses nisukesti. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorkiud Tärklis |
||||||
1.11.6 |
Nisusöödajahu |
Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel. |
Toorkiud |
||||||
1.11.7 |
Nisukliid (20) |
Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud. |
Toorkiud |
||||||
1.11.8 |
Linnastatud kääritatud nisuosised |
Toode, mis saadakse nisu ja nisukliide linnastamise ja kääritamise ühendamisel. Seejärel toode kuivatakse ja jahvatatakse. |
Tärklis Toorkiud |
||||||
1.11.10 |
Nisukiud |
Nisu töötlemisel ekstraheeritud kiud. Koosneb peamiselt kiust. |
Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 % Kui niiskusesisaldus on < 60 %:
|
||||||
1.11.11 |
Nisuidud |
Jahutööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlemisel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
1.11.12 |
Nisuidud, kääritatud |
Toode, mis saadakse nisuidude kääritamisel. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
1.11.13 |
Nisuidukook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste nisuidude (Triticum aestivum L., Triticum durum Desf.) ning muude nisusortide ja kroovitud speltanisu (Triticum spelta L., Triticum dicoccum (Schrank), Triticum monococcum L.) pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi. |
Toorvalk |
||||||
1.11.15 |
Nisuvalk |
Nisuvalk, mis ekstraheeritakse tärklise- või etanoolitootmise käigus, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud. |
Toorvalk |
||||||
1.11.16 |
Nisu gluteensööt |
Nisutärklise ja -gluteeni tootmise saadus. Koosneb kliidest, millelt võivad idud olla osaliselt eemaldatud. Tootele võib olla lisatud nisu lahustuvaid koostisosi, purustatud nisu ja muid tärklisest ja tärklisetoodete rafineerimisel või kääritamisel saadud tooteid. |
Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 % Kui niiskusesisaldus on < 45 %:
|
||||||
1.11.18 |
Puhas nisugluteen |
Nisuvalk, mida iseloomustab suur viskoelastsus hüdraadina ja mille kuivaines on vähemalt 80 % valku (N × 6,25) ja tuhasisaldus kuni 2 %. |
Toorvalk |
||||||
1.11.19 |
Vedel nisutärklis |
Toode, mis saadakse tärklise/glükoosi ja gluteeni tootmisel nisust. |
Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 85 % Kui niiskusesisaldus on < 65 %:
|
||||||
1.11.20 |
Valku sisaldav nisutärklis, vähendatud suhkrusisaldusega |
Toode, mis saadakse nisutärklise tootmisel, koosneb osaliselt suhkrut sisaldavast tärklisest, lahustuvatest valkudest ja muudest endospermi lahustuvatest osadest. |
Toorvalk Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
||||||
1.11.21 |
Nisu lahustuvad koostisosad |
Nisutoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus. Võib olla hüdrolüüsitud. |
Niiskusesisaldus, kui < 55 % või > 85 % Kui niiskusesisaldus on < 55 %:
|
||||||
1.11.22 |
Nisupärmi kontsentraat |
Alkoholitootmises nisutärklise kääritamise järel moodustuv märg kõrvalsaadus. |
Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 % Kui niiskusesisaldus on < 60 %:
|
||||||
1.11.23 |
Linnastatud nisu sõelumisjäägid |
Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest nisuteradest ja nisuteraosadest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud. |
Toorkiud |
||||||
1.11.24 |
Linnastatud nisu ja linnaste peenosised |
Linnastamisprotsessi käigus eraldatud nisuteraosadest ja linnastest koosnev toode. |
Toorkiud |
||||||
1.11.25 |
Linnastatud nisu kestad |
Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest. |
Toorkiud |
||||||
1.12.2 |
Terajahu (18) |
Terade jahvatamisel saadav jahu. |
Tärklis Toorkiud |
||||||
1.12.3 |
Teraviljavalgu kontsentraat (18) |
Kuivatatud kontsentraat, mis saadakse viljast pärast tärklise eraldamist pärmiga kääritamise teel. |
Toorvalk |
||||||
1.12.4 |
Viljaterade sõelumisjäägid (18) |
Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb väikestest teradest ja teraosadest (võivad olla idandatud), mis on enne terade edasist töötlemist eraldatud. Toode sisaldab rohkem toorkiudu (nt kesti) kui fraktsioneerimata teravili. |
Toorkiud |
||||||
1.12.5 |
Teraviljaidud (18) |
Jahu- ja tärklisetööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlusel eraldatud teraviljaidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
1.12.6 |
Pärmivaba virre teraviljast (18) |
Teraviljatoode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde kontsentraadi kokkuaurutamisel. |
Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 % Kui niiskusesisaldus on < 45 %:
|
||||||
1.12.7 |
Piiritustööstuse tahked jäägid (18) |
Vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde tsentrifuugimisel ja/või filtrimisel tahkeks fraktsiooniks. |
Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 % Kui niiskusesisaldus on < 65 %:
|
||||||
1.12.8 |
Piiritustööstuse jääkide kontsentraat (18) |
Alkoholitootmises saadav vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse nisumeski ja suhkrusiirupi kääritamisel ja destilleerimisel pärast kliide ja gluteeni eelnevat eraldamist. See võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi. |
Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 % Kui niiskusesisaldus on < 65 %:
|
||||||
1.12.9 |
Piiritustööstuse jäägid ja jääklahused (18) |
Alkoholitootmise kõrvaltoode, mis saadakse teraviljameski ja/või muude tärkliserikaste ja suhkrut sisaldavate toodete kääritamisel ja destilleerimisel. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi. Võib sisaldada 2 % sulfaati. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 % Kui niiskusesisaldus on < 60 %:
|
||||||
1.12.10 |
Piiritustööstuse kuivjäägid |
Piiritustööstuse toode, mis saadakse läbikäärinud terade kuivatamisel pärast alkoholi väljadestilleerimist. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
1.12.11 |
Tumedad piiritustööstuse kuivjäägid (18) [Piiritusetööstuse kuivjäägid ja lahustuvad koostisosad] (18) |
Piiritustööstuse toode, mis saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel läbikääritatud teradele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
1.12.12 |
Õlleraba (18) |
Õlletootmise saadus, mis koosneb linnastatud ja linnastamata teraviljast ja muudest tärkliserikaste toodete jääkidest, mis võivad sisaldada humalat. Turustatakse tavaliselt niiskena, võimalik on ka müük kuivtootena. Võib sisaldada kuni 0,3 % dimetüülpolüsiloksaani, kuni 1,5 % ensüüme, kuni 1,8 % bentoniiti. |
Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 % Kui niiskusesisaldus on < 65 %:
|
||||||
1.12.13 |
Raba (18) |
Teraviljast viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb linnastatud teravilja kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on raskusjõu abil eraldatud. |
Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 % Kui niiskusesisaldus on < 65 %:
|
||||||
1.12.14 |
Viljameski |
Õlle, linnaseekstrakti ja viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb jahvatatud linnaste ja muu suhkru- ja tärkliserikka linnastamata materjali kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on pressimise abil eraldatud. |
Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 % Kui niiskusesisaldus on < 65 %:
|
||||||
1.12.15 |
Kääritamispära |
Linnaste esimesel destilleerimisel destilleerimisnõusse jääv toode. |
Toorvalk, kui > 10 % |
||||||
1.12.16 |
Kääritamispära siirup |
Linnaste esimesel destilleerimisel saadav toode, mis saadakse destilleerimisnõusse jäänud kääritamispära kokkuaurutamisel. |
Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 % Kui niiskusesisaldus on < 45 %: toorvalk |
2. Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
||||||
2.1.1 |
Babassupalmi kook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse babassupalmi (Orbignya) sortide pähklite pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.2.1 |
Põldtudra seeme |
Põldtudra (Camelina sativa L. Crantz) seemned. |
|
||||||
2.2.2 |
Põldtudrakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudra seemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.2.3 |
Põldtudrajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudrakoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. |
Toorvalk |
||||||
2.3.1 |
Kakao väliskestad |
Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnete integumendid. |
Toorkiud |
||||||
2.3.2 |
Kakaokestad |
Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) seemnete töötlemisel saadav toode. |
Toorkiud Toorvalk |
||||||
2.3.3 |
Kakaosrott, osaliselt kooritud kakaoubadest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.4.1 |
Koprakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.4.2 |
Koprakook, hüdrolüüsitud |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimise ja ensümaatilise hüdrolüüsi abil. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.4.3 |
Koprajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel. |
Toorvalk |
||||||
2.5.1 |
Puuvillaseemned |
Puuvillapõõsa (Gossypium ssp.) seemned, mille küljest on kiud eemaldatud. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
2.5.2 |
Puuvillaseemnejahu, osaliselt kooritud puuvillaseemnetest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest. (Toorkiu sisaldus kuivaines kuni 22,5 %). Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.5.3 |
Puuvillaseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud. |
Toorvalk Toorkiud Toorrasv |
||||||
2.6.1 |
Maapähklikook, osaliselt kooritud maapähklitest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud hariliku maapähkli (Arachis hypogaea L.) ja muude perekonna Arachis pähklite pressimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %). |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.6.2 |
Maapähklijahu, osaliselt kooritud maapähklitest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %). |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.6.3 |
Maapähklikook kooritud maapähklitest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.6.4 |
Maapähklijahu kooritud maapähklitest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.7.1 |
Kapokikook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kapokipuu (Ceiba pentandra L. Gaertn.) seemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.8.1 |
Linaseemned |
Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) seemned (botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) tervelt, pressituna või jahvatatuna. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
2.8.2 |
Linaseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.8.3 |
Linaseemnejahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
2.8.4 |
Linaseemne söödakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
|
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.8.5 |
Linaseemne söödajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
2.9.1 |
Sinepikliid |
Sinepi (Brassica juncea L.) töötlemisel saadav toode. Koosneb kestaosakestest ja seemneosistest. |
Toorkiud |
||||||
2.9.2 |
Sinepiseemnejahu |
Toode, mis saadakse lenduva sinepiõli ekstraheerimisel sinepiseemnetest. |
Toorvalk |
||||||
2.10.1 |
Õliramtilla seemned |
Õliramtilla (Guizotia abyssinica (L. f.) Cass.) seemned. |
|
||||||
2.10.2 |
Õliramtillakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse õliramtilla seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %). |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.11.1 |
Oliivipulp |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku õlipuu (Olea europea L.) pressitud viljade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi. |
Toorvalk Toorkiud Toorrasv |
||||||
2.11.2 |
Rasvatustatud söödajahu oliividest |
Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
|
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.11.3 |
Rasvatustatud oliivijahu |
Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbikoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.12.1 |
Palmituumakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse palmide (Elaeis guineensis Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey, Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta. |
Toorvalk Toorkiud Toorrasv |
||||||
2.12.2 |
Palmituumajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse palmituumade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.13.1 |
Kõrvitsaseemned |
Hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemned. |
|
||||||
2.13.2 |
Kõrvitsaseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
2.14.1 |
Rapsiseemned (21) |
Järgmiste liikide seemned: raps (Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.), kolmepesaline rüps (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.)) O.E. Schulz) ja suviraps (Brassica napus ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.). Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
2.14.2 |
Rapsiseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.14.3 |
Rapsiseemnesrott |
Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
2.14.4 |
Rapsiseemned, ekstrudeeritud |
Toode, mis saadakse tervest rapsiseemnest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
2.14.5 |
Rapsiseemnevalgu kontsentraat |
Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi või rapsiseemne valgufraktsiooni eraldamisel. |
Toorvalk |
||||||
2.14.6 |
Rapsiseemne söödakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.14.7 |
Rapsiseemne söödajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
2.15.1 |
Saflooriseemned |
Värvisafloori (Carthamus tinctorius L.) seemned. |
|
||||||
2.15.2 |
Saflooriseemnejahu, osaliselt kooritud saflooriseemnetest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud saflooriseemnete ekstraheerimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.15.3 |
Saflooriseemnete kestad |
Toode, mis saadakse saflooriseemnete koorimisel. |
Toorkiud |
||||||
2.16.1 |
Seesamiseemned |
Hariliku seesami (Sesamum indicum L.) seemned. |
|
||||||
2.17.1 |
Seesamiseemned, osaliselt kooritud |
Õlitööstuse toode, mis saadakse osade kestade eemaldamisel. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.17.2 |
Seesamiseemnete kestad |
Toode, mis saadakse seesamiseemnete koorimisel. |
Toorkiud |
||||||
2.17.3 |
Seesamiseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku seesami (Sesamum indicum L.) seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %). |
Toorvalk Toorkiud Toorrasv |
||||||
2.18.1 |
Põldsojaoad, röstitud |
Sobival viisil kuumtöödeldud põldsojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
2.18.2 |
Põldsojaoakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.18.3 |
Põldsojaoajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorkiud kui > 8 % kuivainest |
||||||
2.18.4 |
Põldsojaoajahu, kooritud põldsojaubadest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
2.18.5 |
Põldsojaoakestad |
Toode, mis saadakse põldsojaubade koorimisel. |
Toorkiud |
||||||
2.18.6 |
Põldsojaoad, ekstrudeeritud |
Toode, mis saadakse põldsojaubadest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
2.18.7 |
Põldsojavalgu kontsentraat |
Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada inaktiveeritud ensüüme. |
Toorvalk |
||||||
2.18.8 |
Põldsojaoapulp; [Põldsojaoapasta] |
Toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel toiduainete valmistamiseks. |
Toorvalk |
||||||
2.18.9 |
Põldsojaoamelass |
Sojaubade töötlemisel saadav toode. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||
2.18.10 |
Põldsojaubade töötlemise kõrvalsaadus |
Tooted, mis saadakse põldsojaubade töötlemisel põldsojaube sisaldavate toiduainete valmistamiseks. |
Toorvalk |
||||||
2.18.11 |
Põldsojaoad |
Põldsojaoad (Glycine max L. Merr.) |
(Ureaasi aktiivsus > 0,4 mg N/g × min). |
||||||
2.18.12 |
Põldsojahelbed |
Toode, mis saadakse kooritud põldsojaoa aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). |
Toorvalk |
||||||
2.18.13 |
Põldsojaoa söödajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorkiud kui > 8 % kuivainest |
||||||
2.18.14 |
Põldsojaoa söödajahu, kooritud põldsojaubadest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
2.18.15 |
Kääritatud põldsojavalgu kontsentraat |
Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või nende osi. |
Toorvalk |
||||||
2.19.1 |
Päevalilleseemned |
Hariliku päevalille (Helianthus annuus L.) seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
||||||
2.19.2 |
Päevalilleseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorrasv Toorkiud |
||||||
2.19.3 |
Päevalilleseemnejahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.19.4 |
Päevalilleseemnejahu, kooritud päevalilleseemnetest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud. Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.19.5 |
Päevalilleseemne kestad |
Toode, mis saadakse päevalilleseemnete koorimisel. |
Toorkiud |
||||||
2.19.6 |
Päevalilleseemne söödajahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk |
||||||
2.19.7 |
Päevalilleseemne söödajahu, kooritud päevalilleseemnetest |
Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:
Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.19.8 |
Päevalilleseemnejahu suure valgu- ja väikese tselluloosisaldusega fraktsioon |
Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine). Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 45 %. Toorkiu maksimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 8 %. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.19.9 |
Päevalilleseemnejahu suure tselluloosisaldusega fraktsioon |
Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine). Toorkiu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 38 %. Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 17 %. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.20.1 |
Taimeõli ja -rasv (22) |
Õliseemnetest või õliviljadest saadud õli ja rasv (v.a riitsinusest saadav kastoorõli), millest võivad fosfatiidid olla eraldatud; rafineeritud ja/või hüdrogeenitud. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
||||||
2.20.2 |
Toiduettevõttes kasutatud taimeõlid |
Toidukäitlejate poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 852/2004 toidu valmistamiseks kasutatud taimeõlid, mis ei ole puutunud kokku liha, loomsete rasvade, kala või veeloomadega. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
||||||
2.21.1 |
Toorletsitiinid |
Õliseemnetest ja viljadest saadud toorõlist fosfatiidide veega eraldamisel saadav toode. Fosfatiidide toorõlist eraldamise käigus võib olla lisatud sidrunhapet, fosforhapet või naatriumhüdroksiidi või ensüüme. |
|
||||||
2.22.1 |
Kanepiseemned |
Hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide kontrollitud seemned, mille suurim tetrahüdrokannabinoolisisaldus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1782/2003. |
|
||||||
2.22.2 |
Kanepiseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepiseemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
||||||
2.22.3 |
Kanepiõli |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepitaime ja -seemnete pressimisel. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
||||||
2.23.1 |
Unimagunaseemned |
Unimaguna (Papaver somniferum L.) seemned. |
|
||||||
2.23.2 |
Unimagunaseemnejahu |
Õlitööstuse toode, mis saadakse unimagunaseemnekoogi ekstraheerimisel. |
Toorvalk |
3. Kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
3.1.1 |
Aedoad, röstitud |
Aedoa (Phaseolus spp.) või vigna (Vigna spp.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud. Võib olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
3.1.2 |
Aedoavalgu kontsentraat |
Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud aedoa mahlast. |
Toorvalk |
3.2.1 |
Jaanikaunad |
Hariliku jaanikaunapuu (Ceratonia siliqua L.) kuivatatud viljad, mis sisaldavad jaanikaunaseemneid. |
Toorkiud |
3.2.3 |
Jämejahvatatud jaanikaunad |
Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned. |
Toorkiud |
3.2.4 |
Jaanikaunapulber [jaanikaunajahu] |
Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) mikroniseerimisel, kusjuures enne on eraldatud seemned. |
Toorkiud Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
3.2.5 |
Jaanikaunaidud |
Jaanikaunapuu seemneidud |
Toorvalk |
3.2.6 |
Jaanikaunaidukook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse jaanikaunaidude pressimisel. |
Toorvalk |
3.2.7 |
Jaanikaunaseemned |
Jaanikaunadest saadud seemned, mis koosnevad endospermist, kestast ja idust. |
Toorkiud |
3.2.8 |
Jaanikaunaseemnekest |
Jaanikaunaseemnekest, mis saadakse hariliku jaanikaunapuu seemnete koorimisel. |
Toorkiud |
3.3.1 |
Kikerherned |
Hariliku kikerherne (Cicer arietinum L.) seemned. |
|
3.4.1 |
Lääts-hiirehernes |
Lääts-hiireherne (Ervum ervilia L.) seemned. |
|
3.5.1 |
Põld-lambaläätse seemned |
Põld-lambaläätse (Trigonella foenum-graecum) seemned. |
|
3.6.1 |
Guaarajahu |
Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa (Cyamopsis tetragonoloba (L.) Taub.) seemnetest. |
Toorvalk |
3.6.2 |
Guaaraidujahu |
Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa seemneidudest. |
Toorvalk |
3.7.1 |
Põlduba |
Põldoa (Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja (var. minuta (Alef.) Mansf.) seemned |
|
3.7.2 |
Põldoahelbed |
Toode, mis saadakse kooritud põldubade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. |
Tärklis Toorvalk |
3.7.3 |
Põldoa kelmed; [põldoa kestad] |
Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest. |
Toorkiud Toorvalk |
3.7.4 |
Põldoad, kooritud |
Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt põldoaseemnetest. |
Toorvalk Toorkiud |
3.7.5 |
Põldoavalk |
Toode, mis saadakse põldubade jahvatamisel ja tuulamisel. |
Toorvalk |
3.8.1 |
Läätsed |
Hariliku läätse (Lens culinaris a.o. Medik) seemned. |
|
3.8.2 |
Läätsekestad |
Toode, mis saadakse läätseseemnete koorimisel. |
Toorkiud |
3.9.1 |
Maguslupiin |
Maguslupiini (Lupinus ssp.) seemned, vähese alkaloidisisaldusega. |
|
3.9.2 |
Maguslupiin, kooritud |
Maguslupiini kooritud seemned. |
Toorvalk |
3.9.3 |
Lupiinikelmed; [lupiinikestad] |
Toode, mis saadakse lupiiniseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest. |
Toorvalk Toorkiud |
3.9.4 |
Lupiinipulp |
Toode, mis saadakse lupiini koostisainete ekstraheerimisel. |
Toorkiud |
3.9.5 |
Lupiini peenkliid |
Toode, mis saadakse lupiinijahu valmistamisel lupiinist. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja vähemal määral kestadest. |
Toorvalk Toorkiud |
3.9.6 |
Lupiinivalk |
Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud lupiinimahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena. |
Toorvalk |
3.9.7 |
Lupiinivalgujahu |
Toode, mis saadakse lupiini töötlemisel kõrge valgusisaldusega jahu tootmiseks. |
Toorvalk |
3.10.1 |
Mungoad |
Mungvigna (Vigna radiata L.) oad. |
|
3.11.1 |
Herned |
Herne (Pisum spp.) seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas. |
|
3.11.2 |
Hernekliid |
Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest. |
Toorkiud |
3.11.3 |
Hernehelbed |
Toode, mis saadakse kooritud herneseemnete aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. |
Tärklis |
3.11.4 |
Hernejahu |
Toode, mis saadakse herneste jahvatamisel. |
Toorvalk |
3.11.5 |
Hernekestad |
Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest ja vähemal määral endospermist. |
Toorkiud |
3.11.6 |
Herned, kooritud |
Kooritud herneseemned. |
Toorvalk Toorkiud |
3.11.7 |
Herne peenkliid |
Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja vähemal määral kestadest. |
Toorvalk Toorkiud |
3.11.8 |
Herne sõelumisjäägid |
Mehaanilisel sõelumisel saadav toode, mis koosneb herneterade fraktsioonidest, mis eraldatakse enne täiendavat töötlemist. |
Toorkiud |
3.11.9 |
Hernevalk |
Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud hernemahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud. |
Toorvalk |
3.11.10 |
Hernepulp |
Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt sisekiududest ja tärklisest. |
Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 85 % Tärklis Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
3.11.11 |
Herne lahustuvad koostisained |
Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt lahustuvatest valkudest ja oligosahhariididest. |
Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 85 % Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Toorvalk |
3.11.12 |
Hernekiud |
Toode, mis saadakse kooritud herneste jahvatamise ja sõelumise järgsel ekstraheerimisel. |
Toorkiud |
3.12.1 |
Vikk |
Suviviki (Vicia sativa L. var. sativa) ja viki muude sortide seemned. |
|
3.13.1 |
Põld-seahernes |
Põld-seaherne (Lathyrus sativus L.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud. |
Kuumtöötlemismeetod |
3.14.1 |
Üheõieline hiirehernes |
Üheõielise hiireherne (Vicia monanthos Desf.) seemned. |
|
4. Mugul- ja juurviljad ja nendest saadud tooted
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
||||
4.1.1 |
Suhkrupeet |
Hariliku peedi (Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell.) juur. |
|
||||
4.1.2 |
Suhkrupeedi pealsed ja juured |
Suhkrutootmisest saadav värske toode, mis koosneb peamiselt puhastatud suhkrupeeditükkidest, mille küljes võib olla leheosi. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui < 50 % |
||||
4.1.3 |
Peedisuhkur [sahharoos] |
Suhkrupeedist vee abil ekstraheeritud suhkur. |
|
||||
4.1.4 |
Peedimelass |
Siirupitoode, mis saadakse peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui > 28 % |
||||
4.1.5 |
Peedimelass, mille suhkru- ja/või betaiinisisaldust on osaliselt vähendatud |
Toode, mis saadakse sahharoosi ja/või betaiini täiendaval veega ekstraheerimisel peedimelassist. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui > 28 % |
||||
4.1.6 |
Isomaltuloosi melass |
Kristallimata fraktsioon, mis saadakse suhkrupeedist isomaltuloosi tootmisel sahharoosi ensüümidega töötlemise abil. |
Niiskusesisaldus, kui > 40 % |
||||
4.1.7 |
Märjad (suhkru)peedilõigud |
Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud. Niiskusesisaldus vähemalt 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 92 % |
||||
4.1.8 |
Pressitud (suhkru)peedilõigud |
Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 % |
||||
4.1.9 |
Pressitud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga |
Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud ja millele on lisatud melassi. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus väheneb (piimhappe)kääritamise tõttu. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 % |
||||
4.1.10 |
Kuivatatud (suhkru)peedilõigud |
Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ja mis on mehaaniliselt pressitud ning kuivatatud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10,5 % |
||||
4.1.11 |
Kuivatatud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga |
Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud, mis on mehhaaniliselt pressitud ja kuivatatud ning millele on lisatud melassi. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid ja kuni 2 % sulfaati. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
||||
4.1.12 |
Suhkrusiirup |
Suhkru ja/või melassi töötlemisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,5 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui > 35 % |
||||
4.1.13 |
(Suhkru)peeditükid, keedetud |
Toode, mis saadakse toidusiirupi tootmisel suhkrupeedist, võib olla pressitud või kuivatatud. |
Kuivatatuna: soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Pressituna: soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui < 50 % |
||||
4.1.14 |
Frukto-oligosahhariidid |
Toode, mis saadakse suhkrupeedist toodetud suhkru ensüümidega töötlemise teel. |
Niiskusesisaldus, kui > 28 % |
||||
4.1.15 |
(Suhkru)peedimelass, betaiinirikas, vedel/kuivatatud (23) |
Toode, mis saadakse suhkru veega ekstraheerimisel ja suhkrupeedimelassi täiendaval filtrimisel. Sel viisil saadud toode sisaldab melassi koostisosi ja suuremal määral looduslikku betaiini kui standardmelassid. Võib olla kuivatatud. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit. |
Betaiinisisaldus Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui > 14 % |
||||
4.1.16 |
Isomaltuloos |
Isomaltuloos on kristalne monohüdraat, mis saadakse suhkrupeedist sahharoosi ensüümidega töötlemise abil. |
|
||||
4.2.1 |
Peedimahl |
Punapeedist (Beta vulgaris convar. crassa var. conditiva) pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse, on säilitanud tüüpilise juurviljamaitse ja -lõhna. |
Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 % Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.3.1 |
Porgandid |
Kollase või punase porgandi Daucus carota L. juured. |
|
||||
4.3.2 |
Porgandikoored, aurutatud |
Porgandi töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb porgandijuurtest auruga töötlemisel eemaldatud porgandikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat porganditärklist. Niiskusesisaldus kuni 97 %. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui > 97 % |
||||
4.3.3 |
Porgandikaaped |
Niiske toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil porgandite ja porgandijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud. Niiskusesisaldus kuni 97 %. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui > 97 % |
||||
4.3.4 |
Porgandihelbed |
Toode, mis saadakse kollase või punase porgandi juurte helvestamise teel, seejärel toode kuivatakse. |
|
||||
4.3.5 |
Porgand, kuivatatud |
Kollase või punase porgandi juured igal kujul, kuivatatuna. |
Toorkiud |
||||
4.3.6 |
Porgandisööt, kuivatatud |
Toode, mis koosneb kuivatatud porgandipulbist ja -koortest. |
Toorkiud |
||||
4.4.1 |
Sigurijuured |
Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) juured. |
|
||||
4.4.2 |
Siguri pealsed ja juured |
Siguri töötlemisel saadav värske toode. Koosneb peamiselt puhastatud sigurijuuretükkidest ja leheosadest. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui < 50 % |
||||
4.4.3 |
Siguriseemned |
Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) seemned. |
|
||||
4.4.4 |
Pressitud siguripulp |
Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest. Siguri (lahustuvad) süsivesikud ja vesi on osaliselt eemaldatud. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,2 % sulfitit. |
Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 % |
||||
4.4.5 |
Kuivatatud siguripulp |
Hariliku siguri (Cichorium intybus L.) juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest, mis seejärel kuivatatakse. Siguri (lahustuvad) süsivesikud on osaliselt ekstraheeritud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit. |
Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.4.6 |
Sigurijuurepulber |
Toode, mis saadakse sigurijuure tükeldamisel, kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada kuni 1 % paakumisvastaseid aineid. |
Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.4.7 |
Sigurimelass |
Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligofruktoosi tootmise käigus. Sigurimelass koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid. |
Toorvalk Toortuhk Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 % |
||||
4.4.8 |
Sigurimelassi raba |
Siguritöötlemise kõrvalsaadus, mis saadakse pärast inuliini ja oligofruktoosi eraldamist ja ioonvahetiga elueerimist. Sigurimelassi raba koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 1 % vahutamisvastaseid aineid. |
Toorvalk Toortuhk Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 40 % |
||||
4.4.9 |
Inuliin (24) |
Inuliin on hariliku siguri (Cichorium intybus L.), aedvaagi (Inula helenium) või maapirni (Helianthus tuberosus) juurtest ekstraheeritud fruktaan; toorinuliin võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit. |
|
||||
4.4.10 |
Oligofruktoosisiirup |
Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel; tooroligofruktoosisiirup võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit. |
Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 % |
||||
4.4.11 |
Oligofruktoos, kuivatatud |
Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel ja kuivatamisel. |
|
||||
4.5.1 |
Küüslauk, kuivatatud |
Puhta jahvatatud küüslaugu (Allium sativum L.) pulber, värvus valgest kollaseni. |
|
||||
4.6.1 |
Maniokk; [tapiokk]; [kassaava] |
Jahumanioki (Manihot esculenta Crantz) juuremugulad, igal kujul. |
Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 70 % |
||||
4.6.2 |
Maniokk, kuivatatud; [tapiokk, kuivatatud] |
Manioki juuremugulad, igal kujul, kuivatatud. |
Tärklis Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.7.1 |
Sibulapulp |
Niiske toode, mis saadakse sibulate (perekond Allium) töötlemisel, sisaldab nii kesti kui ka terveid sibulaid. Kui toode saadakse sibulaõli tootmisel, koosneb ta peamiselt kuumutatud sibulajääkidest. |
Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.7.2 |
Sibulad, praetud |
Kooritud ja peenestatud sibulatükid, mis seejärel praetakse. |
Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest Toorrasv |
||||
4.7.3 |
Sibula ekstraktid, kuivatatud |
Kuiv toode, mis saadakse värskete sibulate töötlemisel. Toode saadakse alkoholi ja/või veega ekstraheerimisel, vee- või alkoholifraktsioon eraldatakse ja pihustuskuivatatakse. Koosneb peamiselt süsivesikutest. |
Toorkiud |
||||
4.8.1 |
Kartulid |
Hariliku kartuli (Solanum tuberosum L.) mugulad. |
Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 % |
||||
4.8.2 |
Kartulid, kooritud |
Kartulid, millelt on auruga töötlemisel eemaldatud koor. |
Tärklis Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.8.3 |
Kartulikoored, aurutatud |
Kartuli töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud kartulikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat kartulitärklist. Võib olla püreestatud. |
Niiskusesisaldus, kui > 93 % Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.8.4 |
Kartulilõigud, toored |
Toode, mis saadakse inimtoiduks ettenähtud kartulitoodete valmistamisel, kartulid võivad olla kooritud. |
Niiskusesisaldus, kui > 88 % Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.8.5 |
Kartulikaaped |
Toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil kartulite ja kartulijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud. |
Niiskusesisaldus, kui > 93 % Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.8.6 |
Kartul, püreena |
Blanšeeritud või keedetud ja seejärel püreestatud kartulitoode. |
Tärklis Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.8.7 |
Kartulihelbed |
Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel. |
Tärklis Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
||||
4.8.8 |
Kartulipulp |
Toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist. |
Niiskusesisaldus, kui < 77 % või > 88 % |
||||
4.8.9 |
Kartulipulp, kuivatatud |
Kuivatatud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist. |
|
||||
4.8.10 |
Kartulivalk |
Toode, mis saadakse tärklisetootmisel, koosneb peamiselt valgust, mis on järele jäänud pärast tärklise eraldamist. |
Toorvalk |
||||
4.8.11 |
Kartulivalk, hüdrolüüsitud |
Valk, mis saadakse kartulivalgu kontrollitud ensümaatilise hüdrolüüsi abil. |
Toorvalk |
||||
4.8.12 |
Kartulivalk, kääritatud |
Toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamise ja pihustuskuivatamise tulemusena. |
Toorvalk |
||||
4.8.13 |
Kartulivalk, kääritatud, vedel |
Vedel toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamisel. |
Toorvalk |
||||
4.8.14 |
Kartulimahl, kontsentreeritud |
Kontsentreeritud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ainetest, mis jäävad järele pärast seda, kui kartulipulbist on eemaldatud osa kiudu, valku ja tärklist ning osa veest on aurustunud. |
Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 % Kui niiskusesisaldus on < 50 %:
|
||||
4.8.15 |
Kartuligraanulid |
Kartulid, mis on pestud, kooritud, mille suurust on vähendatud (lõikamine, helvestamine jne) ja mis on kuivatatud. |
|
||||
4.9.1 |
Maguskartul ehk bataat |
Maguskartuli ehk bataadi (Ipomoea batatas L.) mugulad, igal kujul. |
Niiskusesisaldus, kui < 57 % või > 78 % |
||||
4.10.1 |
Maapirn [topinambur] |
Maapirni (Helianthus tuberosus L.) mugulad, igal kujul. |
Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 80 % |
5. Muud seemned ja viljad ning nendest saadud tooted
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
5.1.1 |
Tammetõrud |
Hariliku tamme (Quercus robur L.), kivitamme (Quercus petraea (Matt.) Liebl.), korgitamme (Quercus suber L.) või muude tammeliikide terved viljad. |
|
5.1.2 |
Tammetõrud, kooritud |
Toode, mis saadakse tammetõrude koorimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
5.2.1 |
Mandlid |
Hariliku mandli (Prunus dulcis) terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata. |
|
5.2.2 |
Mandlikestad |
Mandlikestad, mis saadakse kooritud mandliseemnetest füüsilise eraldamise teel. |
Toorkiud |
5.2.3 |
Mandlituumakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse mandlituumade pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
5.3.1 |
Aniisiseemned |
Hariliku aniisi (Pimpinella anisum) seemned. |
|
5.4.1 |
Õunapulp, kuivatatud [õunte pressimisjäägid, kuivatatud] |
Toode, mis saadakse aed-õunapuu (Malus domestica) viljadest mahla või siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna kuivatatud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud. |
Toorkiud |
5.4.2 |
Õunapulp, pressitud [õunte pressimisjäägid, pressitud] |
Niiske toode, mis saadakse õunamahla või -siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna pressitud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud. |
Toorkiud |
5.4.3 |
Õunamelass |
Toode, mis saadakse pärast õunapulbist pektiini valmistamist. Pektiin võib olla eemaldatud. |
Toorvalk Toorkiud Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 % |
5.5.1 |
Suhkrupeediseemned |
Suhkrupeediseemned |
|
5.6.1 |
Tatar |
Hariliku tatra (Fagopyrum esculentum) seemned. |
|
5.6.2 |
Tatra jämekliid ja kliid |
Toode, mis saadakse tatraterade jahvatamisel. |
Toorkiud |
5.6.3 |
Tatra peenkliid |
Jahutööstuse toode, mis saadakse tatra sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi. Ei tohi sisaldada rohkem kui 10 % toorkiudu. |
Toorkiud Tärklis |
5.7.1 |
Punase peakapsa seemned |
Punase peakapsa (Brassica oleracea var. capitata f. Rubra) seemned. |
|
5.8.1 |
Kanaari paelrohu seemned |
Kanaari paelrohu (Phalaris canariensis) seemned. |
|
5.9.1 |
Hariliku köömne seemned |
Hariliku köömne (Carum carvi L.) seemned. |
|
5.12.1 |
Purustatud kastanid |
Toode, mis saadakse kastanijahu valmistamisel, koosneb peamiselt endospermiosakestest, väikestest kestaosistest ja väikesest hulgast kastani (Castanea spp.) jääkidest. |
Toorvalk Toorkiud |
5.13.1 |
Tsitruspulp (25) |
Toode, mis saadakse tsitruse (Citrus (L.) ssp.) viljadest mahla pressimise käigus. Pektiin võib olla eemaldatud. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult. |
Toorkiud |
5.13.2 |
Tsitruspulp, kuivatatud (25) |
Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitruse viljadest, kuivatatud. Pektiin võib olla eemaldatud. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult. |
Toorkiud |
5.14.1 |
Aasristiku seemned |
Aasristiku (Trifolium pratense L.) seemned. |
|
5.14.2 |
Valge ristiku seemned |
Valge ristiku (Trifolium repens L.) seemned. |
|
5.15.1 |
Kohvioakestad |
Toode, mis saadakse kohvipuu (Coffea) kooritud seemnetest. |
Toorkiud |
5.16.1 |
Rukkililleseemned |
Rukkilille (Centaurea cyanus L.) seemned. |
|
5.17.1 |
Kurgiseemned |
Hariliku kurgi (Cucumis sativus L.) seemned. |
|
5.18.1 |
Küpressiseemned |
Küpressi (Cupressus L.) seemned. |
|
5.19.1 |
Datlid |
Hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera L.) viljad. Võivad olla kuivatatud. |
|
5.19.2 |
Datliseemned |
Hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera L.) terved seemned. |
Toorkiud |
5.20.1 |
Apteegitilli seemned |
Hariliku apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) seemned. |
|
5.21.1 |
Viigimarjad |
Hariliku viigipuu (Ficus carica L.) viljad. Võivad olla kuivatatud. |
|
5.22.1 |
Puuviljatuumad (26) |
Toode koosneb pähkli või luuviljakivi sees olevatest söödavatest seemnetest. |
|
5.22.2 |
Puuviljapulp (26) |
Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel. Pektiin võib olla eemaldatud. |
Toorkiud |
5.22.3 |
Puuviljapulp, kuivatatud (26) |
Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel ja mis seejärel kuivatatakse. Pektiin võib olla eemaldatud. |
Toorkiud |
5.23.1 |
Salatkress |
Salatkressi (Lepidium sativum L.) seemned. |
Toorkiud |
5.24.1 |
Kõrreliste heintaimede seemned |
Perekondadesse Poaceae, Cyperaceae ja Juncaceae kuuluvate kõrreliste seemned. |
|
5.25.1 |
Viinamarjaseemned |
Viinamarjapulbist eraldatud viinapuu (Vitis L.) marjaseemned, millest õli ei ole ekstraheeritud. |
Toorrasv Toorkiud |
5.25.2 |
Viinamarjaseemnejahu |
Toode, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest. |
Toorkiud |
5.25.3 |
Viinamarjapulp [viinamarjade pressimisjääk] |
Viinamarjapulp, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud võimalikult palju rootsusid ja seemneid. |
Toorkiud |
5.25.4 |
Viinamarjaseemnete lahustuvad koostisosad |
Toode, mis on saadud viinamarjaseemnetest pärast viinamarjamahla tootmist. Sisaldab peamiselt süsivesikuid. Võib olla kontsentreeritud. |
Toorkiud |
5.26.1 |
Sarapuupähkel |
Sarapuu (Corylus (L.) spp.) terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata. |
|
5.26.2 |
Sarapuupähklikook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse sarapuupähklituumade pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
5.27.1 |
Pektiin |
Pektiin saadakse sobiva taimse materjali, tavaliselt tsitrusviljade ja õunte (looduslike liinide) vesiekstraktsioonil. Orgaanilise sadestina võib kasutada ainult metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult. Pektiin koosneb peamiselt polügalakturoonhappe metüülosaestritest ja nende ammooniumi-, naatriumi-, kaaliumi- ning kaltsiumisooladest. |
|
5.28.1 |
Pronks-lutiklille seemned |
Pronks-lutiklille (Perilla frutescens L.) seemned ja nende jahvatamisel saadud tooted. |
|
5.29.1 |
Piiniapähklid |
Piinia (Pinus pinea (L.) spp.) seemned. |
|
5.30.1 |
Pistaatsiapähklid |
Hariliku pistaatsia (Pistacia vera L.) viljad. |
|
5.31.1 |
Teeleheseemned |
Teelehe (Plantago (L.) spp.) seemned. |
|
5.32.1 |
Rediseseemned |
Redise (Raphanus sativus L.) seemned. |
|
5.33.1 |
Spinatiseemned |
Aedspinati (Spinacia oleracea L.) seemned. |
|
5.34.1 |
Ohakaseemned |
Hariliku maarjaohaka (Carduus marianum L.) seemned. |
|
5.35.1 |
Tomatipulp [tomati pressimisjäägid] |
Toode, mis saadakse mahla pressimisel harilikust tomatist (Solanum lycopersicum L.). Koosneb peamiselt tomatikestadest ja seemnetest. |
Toorkiud |
5.36.1 |
Hariliku raudrohu seemned |
Hariliku raudrohu (Achillea millefolium L.) seemned. |
|
5.37.1 |
Aprikoosituumakook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku aprikoosipuu (Prunus armeniaca L.) viljatuumade pressimisel. Võib sisaldada vesiniktsüaniidhapet. |
Toorvalk Toorkiud |
5.38.1 |
Pärsia haukaputke kook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse pärsia haukaputke (Bunium persicum L.) seemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
5.39.1 |
Hariliku kurgirohu seemne kook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kurgirohu (Borago officinalis L.) seemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
5.40.1 |
Kuningakepiseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kuningakepi (Oenothera L.) seemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
5.41.1 |
Granaatõunaseemnekook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku granaadipuu (Punica granatum L.) viljaseemnete pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
5.42.1 |
Kreeka pähkli kook |
Õlitööstuse toode, mis saadakse kreeka pähklipuu (Juglans regia L.) pähklituumade pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
6. Tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
6.1.1 |
Peedilehed |
Peedi (Beta spp.) lehed. |
|
6.2.1 |
Teraviljad (27) |
Teraviljaliigi taim tervikuna või selle osad. Võib olla kuivatatud, värske või sileeritud. |
|
6.3.1 |
Põhk (27) |
Teraviljadest saadud põhk. |
|
6.3.2 |
Toode, mis saadakse teraviljapõhu töötlemisel sobiva meetodiga |
Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga |
|
6.4.1 |
Ristikujahu |
Toode, mis saadakse ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % harilikku lutserni (Medicago sativa L.) ja hübriidlutserni (Medicago var. Martyn) või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga. |
Toorvalk Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.5.1 |
Toode, mis saadakse heintaimede kuivatamisel ja jahvatamisel ning mõnel juhul kokkupressimisel. |
Toorvalk Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
|
6.6.1 |
Rohi, põllul kuivatatud; [hein] |
Mis tahes rohttaimeliik, põllul kuivatatud. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.6.2 |
Rohi, kõrgel temperatuuril kuivatatud |
Mis tahes rohttaimeliigist saadud toode, mis on tehiskuivatatud (igal kujul). |
Toorvalk Kiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.6.3 |
Rohi; rohttaimed; liblikõielised taimed; [haljassööt] |
Värsked, sileeritud või kuivatatud põllukultuurid, mis koosnevad rohust, liblikõielistest taimedest või ürtidest ja mida tavapäraselt nimetatakse siloks, kuivsiloks, heinaks või haljassöödaks. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.7.1 |
Kanepijahu |
Hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) kuivatatud lehtedest jahvatatud jahu. |
Toorvalk |
6.7.2 |
Kanepikiud |
Roheline kuivatatud kiuline toode, mis saadakse kanepi töötlemisel. |
|
6.8.1 |
Põldoavarred |
Põldoa (Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja (var. minuta (Alef.) Mansf.) varred. |
|
6.9.1 |
Linavarred |
Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) varred. |
|
6.10.1 |
Lutsern |
Hariliku lutsern (Medicago sativa L.) ja hübriidlutsern (Medicago var. Martyn) ning nende osad. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.10.2 |
Lutsern, põllul kuivatatud |
Lutsern, põllul kuivatatud. |
Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.10.3 |
Lutsern, kõrgel temperatuuril kuivatatud |
Tehiskuivatatud lutsern, mis tahes kujul. |
Toorvalk Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.10.4 |
Lutsern, ekstrudeeritud |
Ekstrudeeritud lutsernigraanulid. |
|
6.10.5 |
Lutsernijahu (30); |
Toode, mis saadakse lutserni kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % ristikut või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga. |
Toorvalk Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest |
6.10.6 |
Lutserni pressimisjäägid |
Kuivatatud toode, mis saadakse lutsernist mahla pressimisel. |
Toorvalk Toorkiud |
6.10.7 |
Lutsernivalgu kontsentraat |
Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mis on valgu sadestamiseks eelnevalt tsentrifuugimise teel eraldatud ja kuumtöödeldud. |
Toorvalk Karoteen |
6.10.8 |
Lutserni lahustuvad koostisained |
Toode, mis saadakse valgu ekstraheerimisel lutsernimahlast. Võib olla kuivatatud. |
Toorvalk |
6.11.1 |
Maisisilo |
Hariliku maisi (Zea mays L. ssp. mays) sileeritud taimed või nende osad. |
|
6.12.1 |
Hernevarred |
Herne (Pisum spp.) varred. |
|
6.13.1 |
Rapsivarred |
Rapsi (Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.), kolmepesalise rüpsi (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.) O.E. Schulz) ja rüpsi (Brassica rapa ssp. oleifera (Metzg.) varred |
|
7. Muud taimed, vetikad ja nendest saadud tooted
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
7.1.1 |
Vetikad (31) |
Vetikad, elusad või töödeldud, sh värsked, jahutatud või külmutatud vetikad. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk |
7.1.2 |
Kuivatatud vetikad (31) |
Toode, mis saadakse vetikate kuivatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks; vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk |
7.1.3 |
Vetikajahu (31) |
Toode, mis saadakse vetikaõli valmistamisel vetikate ekstraheerimisel. Vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk |
7.1.4 |
Vetikaõli (31) |
Vetikate ekstraheerimisel saadud õli. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
7.1.5 |
Vetikate vesi- või alkoholiekstrakt, koosneb peamiselt süsivesikutest. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid. |
|
|
7.1.6 |
Merevetikajahu |
Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige pruunvetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid. |
Toortuhk |
7.3.1 |
Puukoored (31) |
Puude või põõsaste puhastatud ja kuivatatud koored. |
Toorkiud |
7.4.1 |
Õied (31), kuivatatud |
Söödavate taimede kuivatatud õite kõik osad ja nende fraktsioonid. |
Toorkiud |
7.5.1 |
Spargelkapsas, kuivatatud |
Toode, mis saadakse spargelkapsa (Brassica oleracea L.) kuivatamisel pärast pesemist, suuruse vähendamist (lõikamist, helvestamist jne) ja vee eraldamist. |
|
7.6.1 |
Suhkruroomelass |
Siirupine toode, mis saadakse suhkruroost (Saccharum L.) suhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 3,5 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui > 30 % |
7.6.2 |
Suhkruroomelass, vähendatud suhkrusisaldusega |
Toode, mis saadakse sahharoosi täiendaval vee abil ekstraheerimisel suhkruroomelassist. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui > 28 % |
7.6.3 |
Roosuhkur [sahharoos] |
Suhkruroost vee abil ekstraheeritud suhkur. |
|
7.6.4 |
Suhkruroo pressimisjäägid |
Toode, mis saadakse suhkru vee abil ekstraheerimisel suhkruroost. Koosneb peamiselt kiududest. |
Toorkiud |
7.7.1 |
Lehed, kuivatatud (31) |
Söödavate taimede kuivatatud lehed ja nende fraktsioonid. |
Toorkiud |
7.8.1 |
Lignotselluloos |
Toode, mis saadakse looduslikult kuivanud toorpuidu mehaanilisel töötlemisel, koosneb peamiselt lignotselluloosist. Arvesse tuleb võtta mikroelementide looduslikku sisaldust. |
Toorkiud |
7.8.2 |
Pulbertselluloos |
Toode saadakse ligniini lagunemisel ja eraldumisel ning töötlemata puidu taimsest kiust tselluloosina täiendava puhastamisega. Seda muudetakse üksnes mehaanilisel töötlemisel. Neutraalset detergendikiudu (NDF) vähemalt 87 %. |
Toorkiud |
7.9.1 |
Lagritsajuured |
Lagritsa (Glycyrrhiza L.) juured. |
|
7.10.1 |
Münt |
Toode, mis saadakse rohemündi (Mentha spicata L.) ja piparmündi (Mentha piperita) või (Mentha viridis L.) maapealsete osade kuivatamisel, igal kujul. |
|
7.11.1 |
Spinat, kuivatatud |
Aedspinati (Spinacia oleracea L.) kuivatamisel saadav toode, igal kujul. |
|
7.12.1 |
Mohaave tääkliilia |
Mohaave tääkliilia (Yucca schidigera Roezl.) pulber. |
Toorkiud |
7.12.2 |
Mohaave tääkliilia mahl |
Toode, mis saadakse mohaave tääkliilia (Yucca schidigera) varte lõikamisel ja pressimisel, koosneb peamiselt süsivesikutest. |
|
7.13.1 |
Taimne süsi [puusüsi] |
Toode, mis saadakse orgaanilise taimematerjali söestamisel. |
Toorkiud |
7.14.1 |
Puit (31) |
Keemiliselt töötlemata puit või puidukiud. |
Toorkiud |
7.15.1 |
Maavitsalise jahu |
Toode, mis saadakse maavitsaliste sugukonda kuuluva taime (Solanum glaucophyllum) lehtede kuivatamisel ja jahvatamisel. |
Toorkiud Vitamiin D3 |
8. Piimatooted ja nendest saadud tooted
Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
||||||||
8.1.1 |
Või ja võitooted |
Või ja või tootmisel või töötlemisel saadavad tooted (nt vadak), kui neid ei ole eraldi loetletud. |
Toorvalk Toorrasv Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 6 % |
||||||||
8.2.1 |
Petipiim/petipiimapulber (32) |
Toode, mis saadakse või valmistamisel koorest või samalaadsel töötlusel. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Toorvalk Toorrasv Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 6 % |
||||||||
8.3.1 |
Kaseiin |
Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga sadestatud kaseiini kuivatamisel. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 10 % |
||||||||
8.4.1 |
Kaseinaat |
Toode, mis eraldatakse kohupiimast või kaseiinist kasutades neutraliseerivaid aineid ja kuivatamist. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 10 % |
||||||||
8.5.1 |
Juust ja juustutooted |
Juust ning juustust ja piimapõhistest toodetest saadud tooted. |
Toorvalk Toorrasv |
||||||||
8.6.1 |
Ternespiim/ternespiimapulber (32) |
Kuni viis päeva pärast poegimist piimalooma piimanäärmetest erituv vedelik. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. |
Toorvalk |
||||||||
8.7.1 |
Piimatootmise kõrvalsaadused |
Tooted, mis saadakse piimatoodete tootmisel (sh, kuid mitte ainult: endised piimast saadud toiduained, tsentrifuugimis- või separeerimissete, piimavesi, piimas leiduvad mineraalained). Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Niiskus Toorvalk Toorrasv Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
||||||||
8.8.1 |
Kääritatud piimatooted |
Piima kääritamisel saadavad tooted (nt jogurt jne). |
Toorvalk Toorrasv |
||||||||
8.9.1 |
Laktoos |
Piimast või vadakust eraldatud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud |
Niiskusesisaldus, kui > 5 % |
||||||||
8.10.1 |
Piim/piimapulber (32) |
Ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. |
Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 5 % |
||||||||
8.11.1 |
Lõss/lõssipulber (32) |
Piim, mille rasvasisaldust on koore eraldamise abil vähendatud. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 5 % |
||||||||
8.12.1 |
Piimarasv |
Toode, mis saadakse piima koorimisel. |
Toorrasv |
||||||||
8.13.1 |
Piimavalgupulber |
Toode, mis saadakse piimast keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud valgu kuivatamisel. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
||||||||
8.14.1 |
Kondenspiim ja sellest saadud tooted |
Kondenspiim ja selle tootmisel või töötlemisel saadud tooted. |
Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 5 % |
||||||||
8.15.1 |
Piimapermeaat/piimapermeaadi pulber (32) |
Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud. Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi ja kontsentreerimist ja/või kuivatamist. |
Toortuhk Toorvalk Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
||||||||
8.16.1 |
Piimaretentaat/piimaretentaadi pulber (32) |
Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – membraanile jäänud osa. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. |
Toorvalk Toortuhk Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
||||||||
8.17.1 |
Vadak/vadakupulber (32) |
Toode, mis saadakse juustu, kohupiima või kaseiini valmistamisel või samalaadsel töötlusel. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Toorvalk Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 8 % Toortuhk |
||||||||
8.18.1 |
Laktoosivaba vadak/laktoosivaba vadakupulber (32) |
Vadak, millest laktoos on osaliselt eraldatud. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Toorvalk Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 8 % Toortuhk |
||||||||
8.19.1 |
Vadakuvalk/vadakuvalgupulber (32) |
Toode, mis saadakse vadakust keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud vadakuvalgu kuivatamisel. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
||||||||
8.20.1 |
Demineraliseeritud laktoosivaba vadak/demineraliseeritud laktoosivaba vadakupulber (32) |
Vadak, millest laktoos ja mineraalained on osaliselt eraldatud. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Toorvalk Laktoos Toortuhk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
||||||||
8.21.1 |
Vadakupermeaat/vadakurpermeaadipulber (32) |
Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud. Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi ja kontsentreerimist ja/või kuivatamist. Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Toortuhk Toorvalk Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
||||||||
8.22.1 |
Vadakuretentaat/vadakuretentaadipulber (32) |
Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel – membraanile jäänud osa. Toode võib olla kontsentreeritud ja/või kuivatatud. Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:
|
Toorvalk Toortuhk Laktoos Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9. Maismaaloomadest saadud tooted ja nendest saadud tooted
Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
9.1.1 |
Loomsed kõrvalsaadused (33) |
Püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavad kehaosad, värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud. |
Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.2.1 |
Loomne rasv (34) |
Maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel, v. a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes) rasvast koosnev toode. Lahustiga ekstraheerimise korral võib sisaldada kuni 0,1 % heksaani. |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
9.3.1 |
Mesinduse kõrvalsaadused |
Töödeldud või töötlemata mesi, mesilasvaha, mesilasemapiim, taruvaik ja õietolm |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
9.4.1 |
Töödeldud loomne valk (34) |
Toode, mis saadakse maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel, v. a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes) kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Lahustiga ekstraheerimise korral võib sisaldada kuni 0,1 % heksaani. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.5.1 |
Želatiini valmistamisel saadud valgud (34) |
Želatiini valmistamisel saadud kuivatatud loomsed valgud, mis on saadud toormaterjalidest vastavalt määrusele (EÜ) nr 853/2004. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.6.1 |
Hüdrolüüsitud loomsed valgud (34) |
Polüpeptiidid, peptiidid ja aminohapped ning nende segud, mis saadakse loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi abil, mis võib olla kontsentreeritud kuivatamisega. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.7.1 |
Verejahu (34) |
Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuumtöötlemisel. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.8.1 |
Veretooted (33) |
Tooted, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade verest või verefraktsioonidest; mõiste hõlmab kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.9.1 |
Toidujäätmed [toidujäätmete uuskasutus] |
Igasugused loomset päritolu materjali sisaldavad toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.10.1 |
Kollageen (34) |
Valgupõhine toode, mis saadakse loomade kontidest, toornahast ja kõõlustest. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.11.1 |
Sulejahu |
Toode, mis saadakse tapaloomade sulgede kuivatamisel ja jahvatamisel; võib olla hüdrolüüsitud. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.12.1 |
Želatiin (34) |
Loodusliku päritoluga lahustuv valk, geelistuv või geelistumatu, mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.13.1 |
Kõrned (34) |
Toode, mis saadakse loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemisel; värsked, külmutatud või kuivatatud Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.14.1 |
Loomse päritoluga tooted (33) |
Loomseid tooteid sisaldav endine toit; töödeldud või töötlemata (nt värske, külmutatud, kuivatatud). |
Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
9.15.1 |
Munad |
Kana (Gallus gallus L.) terved munad, koorega või kooreta. |
|
9.15.2 |
Albumiin |
Toode, mis saadakse munadest pärast munakoorte ja munakollase eraldamist; pastöriseeritud, võib olla denatureeritud. |
Toorvalk Denaturatsiooni meetod, vajaduse korral |
9.15.3 |
Munatooted, kuivatatud |
Tooted, mis koosnevad pastöriseeritud kuivatatud munadest (ilma kooreta) või kuivatatud albumiini ja kuivatatud munakollast (erinevas vahekorras) sisaldavast segust. |
Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 5 % |
9.15.4 |
Suhkruga munapulber |
Kuivatatud suhkrustatud munad tervelt või osadena. |
Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 5 % Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
9.15.5 |
Munakoored, kuivatatud |
Tooted, mis saadakse kodulindude munadest pärast munakollase ja albumiini eraldamist. Koored kuivatakse. |
Toortuhk |
9.16.1 |
Elusad selgrootud maismaaloomad (33) |
Elusad selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist. |
|
9.16.2 |
Surnud selgrootud maismaaloomad (33) |
Surnud selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist, töödeldud või mitte, kuid töödeldud muul viisil kui määruses (EÜ) nr 1069/2009 osutatud. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk |
10. Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted
Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
10.1.1 |
Veeselgrootud (35) |
Mere- või mageveeselgrootud tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud). |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk |
10.2.1 |
Veeloomadest saadud kõrvalsaadused (35) |
Tooted ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ette nähtud tooteid; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud). |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk |
10.3.1 |
Koorikloomajahu (36) |
Toode, mis saadakse tervete koorikloomade (sh looduslike ja tehistingimustes kasvatatud krevettide) või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 % |
10.4.1 |
Kalad (36) |
Terved kalad või nende osad; värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud. |
Toorvalk Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.4.2 |
Kalajahu (36) |
Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel; kalamahl võib olla tootele enne kuivatamist tagasi lisatud. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.4.3 |
Kalamahl |
Kontsentreeritud toode, mis eraldatakse kalajahu tootmisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega. |
Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 5 % |
10.4.4 |
Kalavalk, hüdrolüüsitud |
Valgud, mis saadakse tervete kalade või nende osade hüdrolüüsi teel; võib olla kuivatamise abil kontsentreeritud. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.4.5 |
Kalaluujahu |
Toode, mis saadakse kala kehaosade kuumutamisel, pressimise ja kuivatamisel. Koosneb peamiselt kalaluudest. |
Toortuhk |
10.4.6 |
Kalaõli |
Kaladest või nende osadest saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud (nimetus võib hõlmata liigiomaseid üksikasju, nt tursamaksaõli). |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
10.4.7 |
Kalaõli, hüdrogeenitud |
Kalaõli hüdrogeenimise tulemusena saadud õli. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
10.4.8 |
Kalaõlisteariin [külmkooritud kalaõli] |
Kalaõli suure küllastatud rasvade sisaldusega fraktsioon, mis saadakse toorkalaõli rafineerimisel rafineeritud kalaõliks külmkoorimise teel, mille käigus küllastatud rasvad hanguvad ja seejärel kogutakse. |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
10.5.1 |
Hiilgevähiõli |
Planktilisest hiilgevähist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
10.5.2 |
Hiilgevähivalgu kontsentraat, hüdrolüüsitud |
Toode, mis saadakse tervete hiilgevähkide või nende osade ensümaatilise hüdrolüüsi teel, sageli kuivatamise abil kontsentreeritud. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.6.1 |
Meres elavate rõngusside jahu |
Toode, mis saadakse tervete meres elavate rõngusside (sh Nereis virens (M. Sars)) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel |
Toorrasv Tuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.7.1 |
Meres elava zooplanktoni jahu |
Toode, mis saadakse meres elava zooplanktoni (sh tavalise hiilgevähi) kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.7.2 |
Meres elava zooplanktoni õli |
Meres elavast zooplanktonist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
10.8.1 |
Molluskijahu |
Toode, mis saadakse tervete molluskite (sh kalmaaride ja kahepoolmeliste karploomade) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.9.1 |
Kalmaarijahu |
Toode, mis saadakse tervete kalmaaride või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
10.10.1 |
Meritähejahu |
Toode, mis saadakse tervete meritähtede (Asteroidea) või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel. |
Toorvalk Toorrasv Toortuhk, kui > 20 % Niiskusesisaldus, kui > 8 % |
11. Mineraalained ja nendest saadud tooted
Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
11.1.1 |
Kaltsiumkarbonaat (37); [lubjakivi] |
Toode, mis saadakse, kui jahvatatakse selliseid kaltsiumkarbonaati (CaCO3) sisaldavaid materjale nagu lubjakivi või sadestatakse seda välja happelistest lahustest. Võib sisaldada kuni 0,25 % propüleenglükooli. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.2 |
Mereloomade lubjarikkad kojad |
Looduslikku päritolu toode, mis on saadud mereloomade kodadest (nt austri- või merikarbid), jahvatatud või granuleeritud. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.3 |
Kaltsiummagneesiumkarbonaat |
Kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) ja magneesiumkarbonaadi (MgCO3) looduslik segu. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid. |
Kaltsium Magneesium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 % |
11.1.4 |
Lupja sisaldavad merevetikad (maerl) |
Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest, jahvatatud või granuleeritud. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.5 |
Lithothamne |
Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest (Phymatolithon calcareum (Pall.)), jahvatatud või granuleeritud. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.6 |
Kaltsiumkloriid |
Kaltsiumkloriid (CaCl2). Võib sisaldada kuni 0,2 % baariumsulfaati. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.7 |
Kaltsiumhüdroksiid |
Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2). Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.8 |
Kaltsiumsulfaat, veevaba |
Veevaba kaltsiumsulfaat (CaSO4), mis saadakse veevaba kaltsiumsulfaadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaatdihüdraadi veetustamisel. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.9 |
Kaltsiumsulfaathemihüdraat |
Kaltsiumsulfaathemihüdraat (CaSO4 × H2O), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi osalisel veetustamisel. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.10 |
Kaltsiumsulfaatdihüdraat |
Kaltsiumsulfaatdihüdraat (CaSO4 × 2H20), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaahemihüdraadi hüdraatimisel. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.11 |
Orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad (38) |
Toidus kasutada lubatud vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad. |
Kaltsium Orgaaniline hape |
11.1.12 |
Kaltsiumoksiid |
Kaltsiumoksiid (CaO), mis saadakse loodusliku lubjakivi põletamisel. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.13 |
Kaltsiumglükonaat |
Glükoonhappe kaltsiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Ca(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.15 |
Kaltsiumsulfaat/-karbonaat |
Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi valmistamisel. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.16 |
Kaltsiumpidolaat |
Kaltsium-L-pidolaat (C10H12CaN2O6). Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet. |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.1.17 |
Kaltsiumkarbonaat-magneesiumoksiid |
Looduslike kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavate ainete, näiteks dolomiidi kuumutamisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid. |
Kaltsium Magneesium |
11.2.1 |
Magneesiumoksiid |
Põletatud magneesiumoksiid (MgO), sisaldab vähemalt 70 % MgO-d. |
Magneesium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 % Rauasisaldus Fe2O3-na, kui > 5 %. |
11.2.2 |
Magneesiumsulfaatheptahüdraat |
Magneesiumsulfaat (MgSO4 × 7H2O). |
Magneesium Väävel Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 % |
11.2.3 |
Magneesiumsulfaatmonohüdraat |
Magneesiumsulfaat (MgSO4 × H2O). |
Magneesium Väävel Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 % |
11.2.4 |
Magneesiumsulfaat, veevaba |
Veevaba magneesiumsulfaat (MgSO4). |
Magneesium Väävel Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.2.5 |
Magneesiumpropionaat |
Magneesiumpropionaat (C6H10MgO4). |
Magneesium |
11.2.6 |
Magneesiumkloriid |
Magneesiumkloriid (MgCl2) või lahus, mis saadakse mereveest loodusliku kontsentreerimise teel pärast naatriumkloriidi sadestamist. |
Magneesium Kloor Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.2.7 |
Magneesiumkarbonaat |
Looduslik magneesiumkarbonaat (MgCO3). |
Magneesium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.2.8 |
Magneesiumhüdroksiid |
Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2). |
Magneesium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.2.9 |
Magneesiumkaaliumsulfaat |
Magnesiumkaaliumsulfaat (K2Mg(SO4)2 × nH2O, n = 4,6). |
Magneesium Kaalium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.2.10 |
Orgaaniliste hapete magneesiumisoolad (38) |
Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete magneesiumisoolad. |
Magneesium Orgaaniline hape |
11.2.11 |
Magneesiumglükonaat |
Glükoonhappe magneesiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Mg(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid. |
Magneesium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
|
|
|
|
11.2.13 |
Magneesiumpidolaat |
Magneesium-L-pidolaat (C10H12MgN2O6). Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet. |
Magneesium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 % |
11.3.1 |
Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud kaltsium-monovesinikfosfaat (CaHPO4 × nH2O, n = 0 või 2). Ca/P > 1,2 Võib sisaldada kuni 3 % NaCl-na väljendatud kloriidi. |
Kaltsium Üldfosfor 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
|
11.3.2 |
Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu |
Toode, mis koosneb kaltsiumvesinikfosfaadist ja monokaltsiumfosfaadist (CaHPO4 × Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1) 0,8 < Ca/P < 1,3 |
Üldfosfor Kaltsium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.3 |
Monokaltsiumfosfaat; [kaltsiumtetravesinikdiortofosfaat] |
Kaltsiumdivesinikfosfaat (Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1) Ca/P < 0,9 |
Üldfosfor Kaltsium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.4 |
Trikaltsiumfosfaat (40); [trikaltsiumortofosfaat] |
Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud trikaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2 × H2O) või hüdroksüülapatiit (Ca5(PO4)3OH) Ca/P > 1,3 |
Kaltsium Üldfosfor 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.3.5 |
Kaltsiummagneesiumfosfaat |
Kaltsiummagneesiumfosfaat (Ca3Mg3(PO4)4). |
Kaltsium Magneesium Üldfosfor 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.6 |
Defluoreeritud fosfaat |
Anorgaanilisest toorainest saadud põletatud toode, mida on täiendavalt kuumtöödeldud. |
Üldfosfor Kaltsium Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.3.7 |
Dikaltsiumpürofosfaat; [dikaltsiumdifosfaat] |
Dikaltsiumpürofosfaat (Ca2P2O7). |
Üldfosfor Kaltsium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.8 |
Magneesiumfosfaat |
Toode, mis sisaldab ühe-, kahe- või kolmealuselist magneesiumvesinikfosfaati. |
Üldfosfor Magneesium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.3.9 |
Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat |
Toode, mis koosneb naatriumkaltsiummagneesiumfosfaadist. |
Üldfosfor Magneesium Kaltsium Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.10 |
Mononaatriumfosfaat; [naatriumdivesinikortofosfaat] |
Mononaatriumfosfaat (NaH2PO4 × nH2O; n = 0, 1 või 2) |
Üldfosfor Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.11 |
Dinaatriumfosfaat; [dinaatriumvesinikortofosfaat] |
Dinaatriumfosfaat (NaH2PO4 × nH2O; n = 0, 2, 7 või 12) |
Üldfosfor Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.12 |
Trinaatriumfosfaat; [trinaatriumortofosfaat] |
Trinaatriumfosfaat (Na3PO4 × nH2O; n = 0, 1/2, 1, 6, 8 või 12) |
Üldfosfor Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.13 |
Naatriumpürofosfaat; [tetranaatriumdifosfaat] |
Naatriumpürofosfaat (Na4P2O7 × nH2O; n = 0 või 10) |
Üldfosfor Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.14 |
Monokaaliumfosfaat; [kaaliumdivesinikortofosfaat] |
Monokaaliumfosfaat (KH2PO4) |
Üldfosfor Kaalium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.15 |
Dikaaliumfosfaat; [dikaaliumdivesinikortofosfaat] |
Dikaaliumfosfaat (K2HPO4 × nH2O; n = 0, 3 või 6) |
Üldfosfor Kaalium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.16 |
Kaltsiumnaatriumfosfaat |
Kaltsiumnaatriumfosfaat (CaNaPO4) |
Üldfosfor Kaltsium Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.17 |
Monoammooniumfosfaat; [ammooniumdivesinikortofosfaat] |
Monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4) |
Üldlämmastik Üldfosfor 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.18 |
Diammooniumfosfaat; [diammooniumvesinikortofosfaat] |
Diammooniumfosfaat ((NH4)2HPO4) |
Üldlämmastik Üldfosfor 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.19 |
Naatriumtripolüfosfaat; [pentanaatriumtrifosfaat] |
Naatriumtripolüfosfaat (Na5P3O10 × nH2O; n = 0 või 6) |
Üldfosfor Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.20 |
Naatriummagneesiumfosfaat |
Natriummagneesiumfosfaat (MgNaPO4) |
Üldfosfor Magneesium Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.21 |
Magneesiumhüpofosfit |
Magneesiumhüpofosfit (Mg(H2PO2)2 × 6H2O) |
Magneesium Üldfosfor 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.22 |
Želatiinita kondijahu |
Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv. |
Üldfosfor Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.3.23 |
Kondituhk |
Loomsete kõrvalsaaduste tuhastamisel, põletamisel või gaasistamisel tekkivad mineraalsed jäägid. |
Üldfosfor Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.3.24 |
Kaltsiumpolüfosfaat |
Kondenseerunud polüfosforhapete kaltsiumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2. |
Üldfosfor Kaltsium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.25 |
Kaltsiumdivesinikdifosfaat |
Kaltsiumdivesinikpürofosfaat (CaH2P2O7). |
Üldfosfor Kaltsium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.26 |
Happeline magneesiumpürofosfaat |
Happeline magneesiumpürofosfaat (MgH2P2O7) Valmistatud puhastatud fosforhappest ja puhastatud magneesiumhüdroksiidist või magneesiumoksiidist vee aurutamise ning ortofosfaadi difosfaadiks kondenseerimise teel. |
Üldfosfor Magneesium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.27 |
Dinaatriumdivesinikdifosfaat |
Dinaatriumdivesinikdifosfaat (Na2H2P2O7) |
Üldfosfor Kaltsium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.28 |
Trinaatriumdifosfaat |
Trinaatriumvesinikdifosfaat (veevaba: Na3HP2O7; hüdraat; Na3HP2O7 × nH2O; n = 0, 1 või 9) |
Üldfosfor Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.29 |
Naatriumpolüfosfaat; [naatriumheksametafosfaat] |
Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete naatriumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n+ 2) PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2. |
Üldfosfor Naatrium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.30 |
Trikaaliumfosfaat |
Trikaaliummonofosfaat(K3PO4 × nH2O; n = 0, 1, 3, 7 või 9) |
Üldfosfor Kaalium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.31 |
Tetrakaaliumdifosfaat |
Tetrakaaliumpürofosfaat (K4P2O7 × nH2O; n = 0, 1 või 3) |
Üldfosfor Kaalium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.32 |
Pentakaaliumtrifosfaat |
Pentakaaliumtrifosfaat (K5P3O10) |
Üldfosfor Kaalium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.33 |
Kaaliumpolüfosfaat |
Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete kaaliumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2) |
Üldfosfor Kaalium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.3.34 |
Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat |
Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat. |
Üldfosfor Naatrium Kaltsium 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 % |
11.4.1 |
Naatriumkloriid (37) |
Naatriumkloriid (NaCl) või toode, mis saadakse soolalahuse (küllastatud või muus protsessis vaesestatud) aurutamisel ja kristalliseerimisel (vaakumsool) või merevee aurutamisel (meresool ehk solaarsool) või kivisoola jahvatamisel. |
Naatrium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.4.2 |
Naatriumbikarbonaat [naatriumvesinikkarbonaat] |
Naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3) |
Naatrium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.4.3 |
Naatrium-/ammoonium(bi)karbonaat [naatrium-/ammoonium(vesinik)karbonaat] |
Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi valmistamisel, sisaldab vähesel määral ammooniumvesinikkarbonaati (ammooniumvesinikkarbonaadi maksimumsisaldus 5 %). |
Naatrium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.4.4 |
Naatriumkarbonaat |
Naatriumkarbonaat (Na2CO3) |
Naatrium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.4.5 |
Naatriumseskvikarbonaat [trinaatriumvesinikdikarbonaat] |
Naatriumseskvikarbonaat (Na3H(CO3)2) |
Naatrium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.4.6 |
Naatriumsulfaat |
Naatriumsulfaat (Na2SO4) Võib sisaldada kuni 0,3 % metioniini. |
Naatrium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.4.7 |
Orgaaniliste hapete naatriumisoolad (38) |
Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete naatriumisoolad. |
Naatrium Orgaaniline hape |
11.5.1 |
Kaaliumkloriid |
Kaaliumkloriid (KCl) või loodusliku kaaliumkloriidi jahvatamisel saadav toode. |
Kaalium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.5.2 |
Kaaliumsulfaat |
Kaaliumsulfaat (K2SO4) |
Kaalium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.5.3 |
Kaaliumkarbonaat |
Kaaliumkarbonaat (K2CO3) |
Kaalium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.5.4 |
Kaaliumbikarbonaat; [kaaliumvesinikkarbonaat] |
Kaaliumvesinikkarbonaat (KHCO3) |
Kaalium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 % |
11.5.5 |
Orgaaniliste hapete kaaliumisoolad (38) |
Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaaliumisoolad. |
Kaalium Orgaaniline hape |
11.5.6 |
Kaaliumpidolaat |
Kaalium-L-pidolaat (C5H6KNO3). Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet. |
Kaalium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 % |
11.6.1 |
Väävlipulber |
Pulber, mis saadakse mineraali looduslikest leiukohtadest. Toodet saadakse ka väävli eraldamisel naftatöötlemise käigus. |
Väävel |
11.7.1 |
Atapulgiit |
Magneesiumist, alumiiniumist ja ränist koosnev looduslik mineraal. |
Magneesium |
11.7.2 |
Kvarts |
Looduslik mineraal, mis saadakse kvartsi sisaldavate materjalide jahvatamisel. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid. |
|
11.7.3 |
Kristobaliit |
Ränidioksiid (SiO2), mis saadakse kvartsi rekristalliseerimisel. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid. |
|
11.8.1 |
Ammooniumsulfaat |
Ammooniumsulfaat (NH4)2SO4), mis saadakse keemilise sünteesi tulemusena. Võib olla vesilahusena. |
Toorvalguna väljendatud lämmastik. Väävel |
11.8.3 |
Orgaaniliste hapete ammooniumisoolad (38) |
Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete ammooniumisoolad. |
Toorvalguna väljendatud lämmastik. Orgaaniline hape |
11.8.4 |
Ammooniumlaktaat |
Ammooniumlaktaat (CH3CHOHCOONH4). Hõlmab ammooniumlaktaati, mis saadakse käärimisprotsessis Lactobacillus delbrueckii ssp. Bulgaricus, Lactococcus lactis ssp., Leuconostoc mesenteroides, Streptococcus thermophilus, Lactobacillus spp., või Bifidobacterium spp. kultuuridega; sisaldab vähemalt 44 % toorvalguna väljendatud lämmastikku. Võib sisaldada kuni 2 % fosforit, 2 % kaaliumi, 0,7 % magneesiumi, 2 % naatriumi, 2 % sulfaate, 0,5 % kloriide, 5 % suhkruid ja 0,1 % silikooniga vahutamisvastast ainet. |
Toorvalguna väljendatud lämmastik. Toortuhk Kaalium, kui > 1,5 % Magneesium, kui > 1.5 % Naatrium, kui > 1,5 % |
11.8.5 |
Ammooniumatsetaat |
Ammooniumatsetaadi (CH3COONH4) vesilahus, mis sisaldab vähemalt 55 % ammooniumatsetaati. |
Toorvalguna väljendatud lämmastik. |
11.9.1 |
Jäme kvartsipuru [lihasmao jaoks] |
Toode, mis saadakse kruusana esineva loodusliku mineraali purustamisel. |
Osakeste suurus |
11.9.2 |
Punakivi [Redstone, lihasmao jaoks] |
Toode, mis saadakse savi põletamisel saadud toodete purustamisel ja jahvatamisel. |
Osakeste suurus Niiskusesisaldus, kui > 2 % |
12. Tooted ja kõrvalsaadused, mis on saadud mikroorganismidega kääritamise teel; mikroorganismid on hiljem inaktiveeritud, nii et tootes ei ole elusaid mikroorganisme
Käesolevas peatükis loetletud söödamaterjalid on saadud geneetiliselt muundatud organismidest või on toodetud geneetiliselt muundatud mikroorganismide abil kääritamisega; tooted peavad olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta.
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
||||
12.1.1 |
Toode, mis on saadud Methylophilus methylotrophus'e kultuurist, valgurikas (41) (42) |
Käärimissaadus, mis saadakse metanoolisisaldusega toitelahuses paljundatud Methylophilus methylotrophus (tüvi NCIMB 10.515) kultuuriga kääritamisel, toorvalku on vähemalt 68 % ja peegeldusnäitaja on vähemalt 50. |
Toorvalk Toortuhk Toorrasv Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.2 |
Toode, mis on saadud Methylococcus capsulatus (Bath), Alca ligenes acidovorans, Bacillus brevis ja Bacillus firmus'e kultuuridest, valgurikas (41) (42) |
Käärimissaadus, mis saadakse Methylococcus capsulatus (Bath) (tüvi NCIMB 11132), Alcaligenes acidovorans (tüvi NCIMB 13287), Bacillus brevis (tüvi NCIMB 13288) ja Bacillus firmus (tüvi NCIMB 13289) kultuuridega maagaasi (ligikaudu 91 % metaani, 5 % etaani, 2 % propaani, 0,5 % isobutaani, 0,5 % n-butaani) kääritamisel ammoniaagi ja mineraalsoolade juuresolekul, toorvalku on vähemalt 65 %. |
Toorvalk Toortuhk Toorrasv Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.3 |
Toode, mis on saadud Escherichia coli, (41) (42) kultuurist, valgurikas |
Käärimise kõrvalsaadus, mis saadakse Escherichia coli K12 kultuuriga aminohapete tootmisel taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagi või mineraalsoolade kasutamisega; võib olla hüdrolüüsitud. |
Toorvalk Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.4 |
Toode, mis on saadud bakteri Corynebacterium glutamicum'i (41) kultuurist, valgurikas (42) |
Kääritamise kõrvalsaadus, mis saadakse taimsel või keemilisel substraadil Corynebacterium glutamicum'i kultuuriga aminohapete tootmisel ammoniaagi või mineraalsoolade kasutamisega; võib olla hüdrolüüsitud. |
Toorvalk Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.5 |
Kõik pärmid, mis on saadakse (44) Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces fragilis, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii (43), Saccharomyces uvarum, Saccharomyces ludwigii või Brettanomyces ssp. kultuuridest peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. |
Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 % Kui niiskusesisaldus on < 75 %:
|
|||||
12.1.6 |
Mütseel (lämmastikuühendid), märg kõrvalsaadus, mis saadakse penitsilliini tootmisel Penicillium chrysogenum (ATCC48271) kultuuriga erinevatel süsivesikutel ja nende hüdrolüsaatidel, toodet on kuumutatud ja penitsilliini inaktiveerimiseks sileeritud Lactobacillus brevis, plantarum, sake, collinoides ja Streptococcus lactis'e kultuuridega. Toorvalguna väljendatud lämmastik vähemalt 7 %. |
Toorvalguna väljendatud lämmastik. Toortuhk Propioonhape, kui > 0,5 % |
|||||
12.1.7 |
Kõik pärmid ja nende osad, (46) mis on saadud (44) Yarrowia lipolytica kultuurist, mis on kasvatatud taimeõlil ja millest on eraldatud fosfatiidid, ning biokütuse tootmise käigus moodustunud glütseroolifraktsioonid. |
Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 % Kui niiskusesisaldus on < 75 %:
|
|||||
12.1.8 |
Toode, mis on saadud Lactobacillus'e liikide kultuurist, valgurikas (41) (42) |
Kääritamissaadus, mis on saadud Lactobacillus'e kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud. |
Toorvalk Toortuhk Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.9 |
Toode, mis on saadud Trichoderma viride kultuurist, valgurikas (41) (42) |
Kääritamissaadus, mis on saadud Trichoderma viride kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud. |
Toorvalk Toortuhk Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.10 |
Toode, mis on saadud Bacillus subtilis'e kultuurist, valgurikas (41) (42) |
Kääritamissaadus, mis on saadud Bacillus subtilis'e kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud. |
Toorvalk Toortuhk Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.11 |
Toode, mis on saadud Aspergillus oryzae kultuurist, valgurikas (41) (42) |
Kääritamissaadus, mis on saadud Aspergillus oryzae kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. Toode võib olla kuivatatud. |
Toorvalk Toortuhk Propioonhape, kui > 0,5 % |
||||
12.1.12 |
Kõik pärmide osad (46), mis saadakse (44) Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces fragilis, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii (43), Saccharomyces uvarum, Saccharomyces ludwigii või Brettanomyces ssp. kultuuridest peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak ja mineraalsoolad. |
Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 % Kui niiskusesisaldus on < 75 %:
|
|||||
12.2.1 |
Virrete tööstusliku tootmise kõrvalsaadused, mis saadakse nt alkoholi-, orgaaniliste hapete ja pärmitootmise mikroobse kääritamise protsessis. Need koosnevad vedelast/pastataolisest fraktsioonist, mis saadakse pärast virde eraldamist. Võivad sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke ja/või nende osi (46). Substraadid on peamiselt taimset päritolu, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud; kääritamisainetena kasutatakse nt ammoniaaki ja mineraalsooli. |
Toorvalk Substraat ja kasutatud tootmisprotsess, vajaduse korral. |
|||||
12.2.2 |
Kõrvalsaadused, mis saadakse L-glutamiinhappe tootmisel kääritamisprotsessis bakteriga Corynebacterium melassecola substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest. |
Toorvalk |
|||||
12.2.3 |
Bakteriga Brevibacterium lactofermentum L-lüsiinmonovesinikkloriidi tootmise kõrvalsaadused (42) (45) |
Kõrvalsaadused, mis saadakse L-lüsiinmonovesinikkloriidi tootmise käigus kääritamisprotsessis bakteriga Brevibacterium lactofermentum substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest. |
Toorvalk |
||||
12.2.4 |
Bakteriga Corynebacterium glutamicum aminohapete tootmise kõrvalsaadused (42) (45) |
Kõrvalsaadused, mis saadakse aminohapete tootmisel Corynebacterium glutamicum'i kultuuri abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel. |
Toorvalk Toortuhk |
||||
12.2.5 |
Bakteriga Escherichia coli K12 aminohapete tootmise kõrvalsaadused (42) (45) |
Kõrvalsaadused, mis saadakse aminohapete tootmisel bakteriga Escherichia coli K12 taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel. |
Toorvalk Toortuhk |
||||
12.2.6 |
Aspergillus niger'i kultuuriga ensüümi tootmise kõrvalsaadus (42) (45) |
Kõrvalsaadus, mis saadakse ensüümitootmise käigus Aspergillus niger'i kultuuriga kääritamisel nisul ja linnastel. |
Toorvalk |
||||
12.2.7 |
Bakteriga Ralstonia eutropha kääritamisel saadav polühüdroksübutüraat (42) |
Toode, mis sisaldab 3-hüdroksübutüraati ja 3-hüdroksüvaleraati, toodetakse bakteriga Ralstonia eutropha kääritamisel ning bakterite ja käärimislahuse tootmisel järele jääva eluvõimetu bakteriaalse valgu jahu kääritamisel. |
|
13. Mitmesugused materjalid
Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Kohustuslik teave |
||||||
13.1.1 |
Pagari- ja pastatoodete valmistamisel sadavad tooted |
Tooted, mis saadakse leiva, küpsiste, vahvlite või pastatoodete valmistamisel. Võivad olla kuivatatud. |
Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Toorrasv, kui > 5 % |
||||||
13.1.2 |
Valikpagaritoodete valmistamisel saadavad tooted |
Tooted, mis saadakse saiade ja kookide valmistamisel. Võivad olla kuivatatud. |
Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Toorrasv, kui > 5 % |
||||||
13.1.3 |
Hommikuhelveste valmistamisel saadavad tooted |
Ained või tooted, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud. |
Toorvalk, kui > 10 % Toorkiud Toorõlid/-rasvad, kui > 10 % Tärklis, kui > 30 % Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 % |
||||||
13.1.4 |
Kondiitritoodete valmistamisel saadavad tooted |
Tooted, mis saadakse maiustuste, sh šokolaadikaupade tootmisel. Võivad olla kuivatatud. |
Tärklis Toorrasv, kui > 5 % Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
||||||
13.1.5 |
Jäätise valmistamisel saadavad tooted |
Tooted, mis saadakse jäätise tootmisel. Võivad olla kuivatatud. |
Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Toorrasv |
||||||
13.1.6 |
Värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused (47) |
Tooted, mis saadakse värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel (sh koored, terved puu- ja köögiviljad ja nende segud). Võivad olla kuivatatud või külmutatud. |
Tärklis Toorkiud Toorrasv, kui > 5 % Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % |
||||||
13.1.7 |
Taimede töötlemisel saadavad tooted (47) |
Tooted, mis saadakse tervete taimede või nende osade külmutamisel või kuivatamisel. |
Toorkiud |
||||||
13.1.8 |
Vürtside ja maitseainete töötlemisel saadavad tooted (47) |
Tooted, mis saadakse vürtside ja maitseainete või nende osade külmutamisel või kuivatamisel. |
Toorvalk, kui > 10 % Toorkiud Toorõlid/-rasvad, kui > 10 % Tärklis, kui > 30 % Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 % |
||||||
13.1.9 |
Maitsetaimede töötlemisel saadavad tooted (47) |
Tooted, mis saadakse maitsetaimede või nende osade purustamisel, jahvatamisel, külmutamisel või kuivatamisel. |
Toorkiud |
||||||
13.1.10 |
Kartuli töötlemisel saadavad tooted |
Tooted, mis saadakse kartuli töötlemisel. Võivad olla kuivatatud või külmutatud. |
Tärklis Toorkiud Toorrasv, kui > 5 % Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % |
||||||
13.1.11 |
Kastmete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused |
Kastmete tootmisel saadavad ained, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud. |
Toorrasv |
||||||
13.1.12 |
Soolaste suupistete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused |
Tooted, mis saadakse soolaste suupistete – kartulikrõpsude, kartulil ja teraviljal põhinevate suupistete (otse ekstruseeritud, taignapõhised ja granuleeritud suupisted) valmistamisel ja pähklid. |
Toorrasv |
||||||
13.1.13 |
Valmistoidu valmistamisel saadavad tooted |
Tooted, mis saadakse valmistoidu valmistamisel. Võivad olla kuivatatud. |
Toorrasv, kui > 5 % |
||||||
13.1.14 |
Piiritusetootmise taimsed kõrvalsaadused |
Tahked taimsed tooted (sh marjad ja seemned, nt aniis), mis saadakse pärast nende taimede alkoholilahuses leotamist või pärast alkoholi aurustamist/destilleerimist või mõlemat, et saada lõhna- ja maitseaineid piiritusetööstuse jaoks. Tooted peavad olema destilleeritud alkoholijääkide eemaldamiseks. |
Toorvalk, kui > 10 % Toorkiud Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 % |
||||||
13.1.15 |
Õlletootmise jäägid loomasöödana |
Õllevalmistamisel saadav toode, mis ei ole müüdav inimtarbimise jaoks. |
Alkoholisisaldus Niiskusesisaldus, kui < 75 % |
||||||
13.1.16 |
Magusamaitselised karastusjoogid |
Karastusjoogitööstuse tooted, mis saadakse magusamaitseliste karastusjookide tootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatud magusamaitselised karastusjoogid. Võivad olla kontsentreeritud või kuivatatud. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur. Niiskusesisaldus, kui > 30 % |
||||||
13.1.17 |
Puuviljasiirup |
Puuviljasiirupitööstuse tooted, mis saadakse inimtarbimiseks ettenähtud puuviljasiirupi tootmisel. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Niiskusesisaldus, kui > 30 % |
||||||
13.1.18 |
Magusamaitseline siirup |
Magusamaitselise siirupi tööstuse tooted, mis saadakse siirupitootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatu siirup. Võivad olla kontsentreeritud või kuivatatud. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur. Niiskusesisaldus, kui > 30 % |
||||||
13.2.1 |
Karamellsuhkur |
Toode, mis saadakse mis tahes suhkru kontrollitud kuumtöötlemisel. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
||||||
13.2.2 |
Dekstroos |
Dekstroos saadakse tärklise hüdrolüüsil ja see koosneb puhtast kristalliseerunud glükoosist, kristallisatsiooniveega või ilma. |
|
||||||
13.2.3 |
Fruktoos |
Fruktoos puhta kristallilise pulbrina. Saadakse glükoosisiirupi glükoosist, kasutades glükoosi isomeraasi, ja sahharoosi inversioonist. |
|
||||||
13.2.4 |
Glükoosisiirup |
Glükoosisiirup on tärklisest hüdrolüüsil saadud toidusahhariidide puhastatud ja kontsentreeritud vesilahus. Võib olla kuivatatud. |
Niiskusesisaldus, kui > 30 % |
||||||
13.2.5 |
Glükoosimelass |
Toode, mis saadakse glükoosisiirupi rafineerimisel. |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |
||||||
13.2.6 |
Ksüloos |
Puidust ekstraheeritud suhkur. |
|
||||||
13.2.7 |
Laktuloos |
Poolsünteetiline disahhariid (4-O-D-galaktopüranosüül-D-fruktoos), mis saadakse glükoosi fruktoosiks isomeerimisel tekkinud laktoosist. Esineb kuumtöödeldud piimas ja piimatoodetes. |
|
||||||
13.2.8 |
Glükoosamiin (kitoosamiin) (52) |
Aminosuhkur (monosahhariid), mis on polüsahhariidide kitosaani ja kitiini struktuuri osa. Saadakse koorikloomade või muude lülijalgsete eksoskeleti hüdrolüüsil või terade (nt maisi või nisu) kääritamisel. |
Naatrium või kaalium, vajaduse korral |
||||||
13.2.9 |
Ksülo-oligosahhariid |
Ksüloosimolekulide β1-4-sidemega ahelad (polümerisatsiooniaste 2–10), mida toodetakse mitmesugustest hemitselluloosirikastest lähteainetest ensümaatilise hüdrolüüsiga. |
Niiskusesisaldus, kui > 5 % |
||||||
13.2.10 |
Glüko-oligosahhariid |
Toode, mis saadakse glükoosipolümeeride, glükoosi, sahharoosi ja maltoosi kääritamisel või hüdrolüüsil ja/või füüsikalis-termilisel töötlusel. |
Niiskusesisaldus, kui > 28 % |
||||||
13.3.1 |
Tärklis (48) |
Tärklis. |
Tärklis |
||||||
13.3.2 |
Tärklis (48), eelpaisutatud |
Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil paisutatud tärklisest. |
Tärklis |
||||||
13.3.3 |
Tärklisesegu (48) |
Toode, mis koosneb eri taimedest saadud looduslikust või modifitseeritud tärklisest. |
Tärklis |
||||||
13.3.4 |
Tärklise (48) hüdrolüsaatide kook |
Tärklise hüdrolüüsil vedeliku filtrimisega saadud toode, mis koosneb valgust, tärklisest, polüsahhariididest, rasvast, õlist ja filterainetest (nt kobediatomiit, puidukiud). |
Niiskusesisaldus, kui < 25 % või > 45 % Kui niiskusesisaldus on < 25 %:
|
||||||
13.3.5 |
Dekstriin |
Dekstriin on osaliselt happega hüdrolüüsitud tärklis. |
|
||||||
13.3.6 |
Maltodekstriin |
Maltodekstriin on osaliselt hüdrolüüsitud tärklis. |
|
||||||
13.4.1 |
Polüdekstroos |
Korrapäratult seotud glükoosipolümeer, mida saadakse D-glükoosist termilise polümerisatsiooniga. |
|
||||||
13.5.1 |
Polüoolid |
Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud mono-, di- või oligosahhariididest või polüsahhariididest. |
|
||||||
13.5.2 |
Isomalt |
Suhkuralkohol, mis saadakse sahharoosist pärast ensüümidega töötlemist ja hüdrogeenimist. |
|
||||||
13.5.3 |
Mannitool |
Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud glükoosist ja/või fruktoosist. |
|
||||||
13.5.4 |
Ksülitool |
Toode, mis saadakse ksüloosi hüdrogeenimisel ja kääritamisel. |
|
||||||
13.5.5 |
Sorbitool |
Toode, mis saadakse glükoosi hüdrogeenimisel. |
|
||||||
13.6.1 |
Keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid (49) |
Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel leelisega, mille järgneb hapestamine ja vesifaasi eraldamine. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude. |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
||||||
13.6.2 |
Glütserooliga esterdatud rasvhapped (50) |
Glütseriidid, mis saadakse rasvhapete esterdamisel glütserooliga. Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit. |
Niiskusesisaldus, kui > 1 % Toorrasv Nikkel, kui > 20 ppm |
||||||
13.6.3 |
Rasvhapete mono-, di- ja triglütseriidid (50) |
Toode koosneb rasvhapete ja glütserooli mono-, di- ja triestrite segudest. Võib sisaldada vähesel määral vabu rasvhappeid ja glütserooli. Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit. |
Toorrasv Nikkel, kui > 20 ppm |
||||||
13.6.4 |
Rasvhapete soolad (50) |
Toode, mis saadakse vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete reageerimisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidiga, nimetatud metallide oksiidiga või sooladega. Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit. |
Toorrasv (pärast hüdrolüüsi) Niiskus Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral) Nikkel, kui > 20 ppm |
||||||
13.6.5 |
Füüsikalise rafineerimise tulemusena saadavad rasvhapete destillaadid (49) |
Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel destilleerimise teel. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, steroole ja tokoferoole. |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % |
||||||
13.6.6 |
Lõhustamise tulemusena saadud toorrasvhapped (49) |
Toode, mis saadakse õlide/rasvade lõhustamisel. Määratluse kohaselt koosneb toorrasvhapetest süsinikuarvuga C6–C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped. Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit. |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % Nikkel, kui > 20 ppm |
||||||
13.6.7 |
Lõhustamise tulemusena saadud puhtad destilleeritud rasvhapped (49) |
Toode saadakse õlide/rasvade lõhustamisel saadud toorrasvhapete destilleerimisel, võib olla ka hüdrogeenitud. Määratluse kohaselt koosneb puhastest destilleeritud rasvhapetest süsinikuarvuga C6-C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped. Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % Nikkel, kui > 20 ppm |
||||||
13.6.8 |
Seebirasvad (49) |
Toode, mis saadakse taimsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidi vesilahuse abil. Toode sisaldab rasvhapete soolasid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude. |
Niiskusesisaldus, kui < 40 ja > 50 % Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral) |
||||||
13.6.9 |
Rasvhapete esterdamisega saadud mono- ja diglütseriidid (50) (51) |
Mono- ja triglütseriidid, mis on saadud vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete esterdamisel. |
Toorrasv |
||||||
13.6.10 |
Rasvhapete sahharoosestrid (50) |
Sahharoosi ja rasvhapete estrid |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Toorrasv |
||||||
13.6.11 |
Rasvhapete sahharoglütseriidid (50) |
Sahharoosestrite ja rasvhapete mono- ja diglütseriidide segu |
Sahharoosina väljendatud üldsuhkur Toorrasv |
||||||
13.6.12 |
Palmitoüülglükoosamiin |
Paljude taimede, eelkõige enamiku liblikõieliste juurtes sisalduv orgaaniline lipiidne ühend. Seda toodetakse D-glükoosamiini atsüülimisel palmitiinhappega. Võib sisaldada kuni 0,5 % atsetooni. |
Niiskusesisaldus, kui > 2 %, toorrasv |
||||||
13.6.13 |
Rasvhapete laktülaatide sool |
Rasvhapete ester, mis ei ole glütseriid. Toode võib olla piimhappega esterdatud rasvhapete kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumsool. Võib sisaldada vabu rasvhappeid ja piimhapet. |
Toorrasv Niiskusesisaldus, kui > 1 % Nikkel, kui > 20 ppm Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral) |
||||||
13.8.1 |
Toorglütserool [Toorglütserool] |
Kõrvalsaadus, mis saadakse järgmisest:
Võib sisaldada kuni 0,5 % metanooli ja kuni 4 % muud orgaanilist ainet kui glütserooli (MONG), mis koosneb rasvhapete metüülestritest, rasvhapete etüülestritest, vabadest rasvhapetest ja glütseriididest;
Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit. |
Glütserool Kaalium, kui > 1,5 % Naatrium, kui > 1,5 % Nikkel, kui > 20 ppm |
||||||
13.8.2 |
Glütserool [Glütserool] |
Toode, mis saadakse järgmisest:
Võib hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit. |
Glütserool, kui < 99 % kuivainest Naatrium, kui > 0,1 % Kaalium, kui > 0,1 % Nikkel, kui > 20 ppm |
||||||
13.9.1 |
Metüülsulfonüülmetaan |
Keemilise sünteesi teel saadav orgaaniline väävliühend ((CH3)2SO2), identne taimedes looduslikult esineva ühendiga. |
Väävel |
||||||
13.10.1 |
Turvas |
Toode, mis tekib taimede (peamiselt turbasambla) looduslikul lagunemisel anaeroobses ja vähetoitelises keskkonnas. |
Toorkiud |
||||||
13.10.2 |
Leonardiit |
Toode on fenoolsete süsivesinike looduslik mineraalainekompleks (kasutatakse ka nimetust „humaat“), mis tekib orgaanilise aine lagunemisel miljonite aastate jooksul. |
Toorkiud |
||||||
13.11.1 |
Propüleenglükool; [1,2-propaandiool]; [propaan-1,2-diool] |
Orgaaniline ühend (diool, kahe hüdroksüülrühmaga ühend) valemiga C3H8O2. Kergelt magusa maitsega viskoosne vedelik, hügroskoopne, seguneb vee, atsetooni ja kloroformiga. Võib sisaldada kuni 0,3 % dipropüleenglükooli. |
|
||||||
13.11.2 |
Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid (50) |
Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid, eraldi või segudes diestritega. |
Propüleenglükool Toorrasv |
||||||
13.12.1 |
Hüaluroonhape |
Glükoosamiinglükaan (polüsahhariid), kus korduvaks ühikuks on aminosuhkur (N-atsetüül-D-glükoosamiin) ja D-glükuroonhape, mida esineb nahakoes, liigesevõides ja nabaväädis ning mis on toodetud näiteks loomsest koest või bakteriaalsel fermenteerimisel. |
Naatrium või kaalium, vajaduse korral |
||||||
13.12.2 |
Kondroitiinsulfaat |
Toode, mis saadakse kõhre ja pehmeid sidekudesid sisaldavatest kõõlustest, kontidest ja muudest loomsetest kudedest ekstraheerimisel. |
Naatrium |
||||||
13.12.3 |
Glükoonhape |
Glükoonhape (C6H12O7) on vees lahustuv, heleda kuni pruuni värvusega orgaaniline hape, mille pKa on 3,7. Vedelas olekus sisaldab vähemalt 50 % glükoonhapet. Seda toodetakse glükoosisiirupi mikroobse fermentatsiooni teel või toiduks kasutatava glükoon-delta-laktooni tootmise ühendtootena. |
Glükoonhape |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
(3) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).
(4) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.
(6) ALARA: As Low As Reasonably Achievable (nii väike kui mõistlike vahenditega saavutatav).
(7) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.
(8) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(9) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(10) Käesolevas lõigus sätestatud keemilisi lisandeid ja abiaineid käsitlevaid sätteid ei kohaldata määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 24 lõikes 6 osutatud registris loetletud söödamaterjalide suhtes.
(11) Erandina sellest kohustusest ei ole töötlemisviisi „kuivatamine“ puhul üldnimetuse/-omaduse lisamine kohustuslik.
(12) Vajaduse korral võib saksa keeles sõna „Konzentrieren“ asendada sõnaga „Eindicken“; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt“.
(13) Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „decortication“ asendada sõnaga „dehulling“ või „dehusking“; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled“ või „dehusked“
(14) Riisi puhul nimetatakse seda töötlemisviisi „kroovimiseks“ ning üldnimetus on „kroovitud“
(15) Prantsuse keeles võib kasutada nimetust „issues“.
(16) Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen“ ja üldnimetust „Quellwasser“ (tärklise puhul). Taani keeles võib kasutada üldomadust „Kvældning“ ja üldnimetust „Kvældet“ (tärklise puhul).
(17) Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage“ asendada mõistega „Extraction mécanique“.
(18) Nimetusele võib lisada teraviljaliigi nimetuse.
(19) Inglise keeles võib nimetuse „maize“ asemel kasutada nimetust „corn“.
(20) Kui see toode on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peenjahvatatud“ või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust.
(21) Vajaduse korral võib lisada märkuse „vähese glükosinolaadisisaldusega“, nagu see on määratletud ühenduse õigusaktides. Sama kehtib kõikide rapsiseemnetoodete kohta.
(22) Vajaduse korral võib mõiste „taimsed õlid ja rasvad“ asendada mõistega „taimne õli“ või „taimne rasv“. Mõistele tuleb lisada taimeliigi nimi ja vajaduse korral taimeosa nimetus. Tuleb täpsustada, kas õli(d) ja või rasv(ad) on toor- või rafineeritud toode/tooted.
(23) Mõisted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.
(24) Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.
(25) Nimetusele tuleb lisada vajaduse korral märge „pektiinita“.
(26) Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.
(27) Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.
(28) Nimetusele lisaks tuleb märkida ka töötlemisviis.
(29) Nimetusele lisaks võib märkida ka söödakultuuri liigi.
(30) Termini „jahu“ asemel võib kasutada terminit „graanulid“. Nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamisviisi.
(31) Nimetusele tuleb lisada taime- või vetikaliigi nimi.
(32) Mõisted ei ole sünonüümid, tooted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.
(33) Ilma et see piiraks komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) sätestatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete veterinaarsertifikaatide ja äridokumentide suhtes, märgitakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil,
|
nimetuse asemel vajaduse korral:
|
|
või vajaduse korral lisatakse nimetusele:
|
(34) Ilma et see piiraks määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) sätestatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete veterinaarsertifikaatide ja äridokumentide suhtes, lisatakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil, nimetusele
— |
töödeldud loomaliik (nt siga, mäletsejaline, lind) ja/või |
— |
eluetapp (nt vastsed) ja/või |
— |
töödeldud materjal (nt kondid) ja/või |
— |
kasutatud töötlemiviis (nt rasvatustamine, rafineerimine) ja/või |
— |
sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud (nt linnulihavaba). |
(35) Nimetusele tuleb lisada liigi nimi.
(36) Tehistingimustes kasvatatud kalade/koorikloomade puhul tuleb nimetusele lisada liigi nimi.
(37) Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse.
(38) Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada orgaanilist hapet.
(39) Nimetuses võib märkida ka tootmisprotsessi.
(40) Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada märge „luudest“.
(41) Teatavatel substraatidel kasvatatud teatavate mikroorganismide biomassist saadud tooted. Võivad sisaldada kuni 0,3 % vahutamisvastaseid aineid, 1,5 % filteraineid/selitavaid reagente ja 2,9 % propioonhapet.
(42) Kääritamisel kasutatud mikroorganismid on inaktiveeritud, mistõttu mikroorganismid on söödamaterjalides eluvõimetud.
(43) Kasvatamine n-alkaanidel on vastavalt määrusele (EL) nr 568/2010 keelatud.
(44) Pärmitüve kohta kasutatav nimetus võib erineda teaduslikust taksonoomiast, seepärast võib kasutada ka pärmitüvede loetletud sünonüüme.
(45) Muud kääritamise kõrvalsaadused. Võib sisaldada kuni 0,6 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid ja 0,2 % sulfitit.
(46) Osad – pärmi (sh membraani või raku sisemiste osade) kõik lahustuvad või lahustumatud fraktsioonid.
(47) Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada puuvilja-, köögivilja-, taime-, vürtsi- või maitsetaimeliik.
(48) Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise päritolu kohta.
(49) Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise või loomse päritolu kohta.
(50) Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada kasutatud rasvhapet.
(51) Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada orgaanilist hapet.
(52) Nimetust tuleb vajaduse korral täiendada sõnadega „loomsetest kudedest“ või „kääritamise tulemusel“.