25.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/92

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud teatavate veistel, lammastel ja kitsedel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turulelaskmise ning teatavatel erijuhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 7 lõikega 1 on keelatud loomadelt saadud valkude söötmine mäletsejalistele. Sama määruse artikli 7 lõikega 2 on seda keeldu laiendatud muudele loomadele peale mäletsejaliste ning seda keeldu on piiratud kõnealustele loomadele loomsete saaduste söötmise osas vastavalt kõnealuse määruse IV lisale.

(3)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisaga laiendatakse artikli 7 lõikes 1 sätestatud keeldu, keelates muu hulgas sööta mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, välja arvatud lihasööjatele karusloomadele, töödeldud loomseid valke. Erandina sätestatud keeldudest ja teatud eritingimustel on IV lisa II peatüki punkti c alusel lubatud sööta mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke ainult vesiviljelusloomadele tingimusel, et töödeldud loomsed valgud ja neid sisaldav segasööt on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki D jaoga. Kõnealuse jao kohaselt on praegu nõutav, et selliste töödeldud loomsete valkude tootmiseks kasutatavad loomsed kõrvalsaadused peavad olema saadud tapamajadest või lihalõikusettevõtetest. Arvestades töödeldud loomsete valkude putukatest tootmise protsessi, ei saa seda nõuet putukate puhul täita. Seetõttu ei ole praegu lubatud putukatest saadud töödeldud loomsete valkude kasutamine vesiviljelusloomade söödas.

(4)

Mitmes liikmesriigis on hakatud kasvatama putukaid nendest saadud töödeldud loomsete valkude ja muude putukasaaduste tootmiseks lemmikloomatoidus kasutamise eesmärgil. Kõnealune tootmine toimub liikmesriikide pädevate asutuste riiklikku kontrollikava järgides. Uuringud on näidanud, et tehistingimustes kasvatatud putukad võivad olla kestlik alternatiiv mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks ette nähtud loomsete valkude tavapärastele allikatele.

(5)

8. oktoobril 2015 avaldas EFSA (Euroopa Toiduohutusamet) teadusliku arvamuse putukate tootmise ning toidus ja söödas kasutamisega seotud riskiprofiili kohta (3). Prioonide esinemisega seotud riskide osas järeldab EFSA, et võrreldes praegu lubatud loomsete valkude allikatega on ohtude esinemine töötlemata putukates eeldatavasti samaväärne või väiksem eeldusel, et putukad toituvad substraadil, mis ei sisalda mäletsejalistelt või inimestelt saadud materjali (sõnnik). Kuna putukate töötlemine võib bioloogilise ohu esinemist veelgi vähendada, kehtib kõnealune väide ka putukatest saadud töödeldud loomsete valkude kohta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 lõikes 6 sätestatud määratluse „põllumajandusloomad“ kohaselt loetakse putukatest saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks kasvatatavad putukad põllumajandusloomadeks, mistõttu neile kohaldatakse määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisas ja artiklis 7 sätestatud söödakeelu eeskirju ning määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud loomade söötmise eeskirju. Seega on keelatud kasutada putukasöödana mäletsejalistelt saadud valke, toidujäätmeid, liha-kondijahu ja sõnnikut. Peale selle on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 (4) III lisa kohaselt keelatud väljaheidete kasutamine loomasöödana.

(7)

Seega tuleks lubada vesiviljelusloomade söötmiseks kasutada putukatest saadud töödeldud loomseid valke ja neid sisaldavat segasööta. Seepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa II peatüki punkti c ja lisada kõnealuse määruse IV lisa IV peatükki jagu, millega sätestatakse transmissiivse spongioosse entsefalopaatiaga seotud tingimused tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud töödeldud loomsete valkude ja neid sisaldava segasööda tootmiseks.

(8)

Analoogselt vesiviljelusloomade söödana kasutamiseks ette nähtud, mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja neid sisaldava segasööda suhtes juba kehtivate tingimustega tuleks putukatest saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks ja kasutamiseks sätestada konkreetsed tingimused, et vältida teiste valkudega ristsaastumise ohtu, mis võib endast kujutada transmissiivse spongioosse entsefalopaatia ohtu mäletsejalistele. Analoogselt määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki A jaos sätestatuga tuleks putukatelt saadud töödeldud loomseid valke toota ettevõtetes, mis on ette nähtud eranditult tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud toodete tootmiseks.

(9)

Samuti on õiguskindluse huvides asjakohane lisada määruse (EÜ) nr 999/2001 I lisasse määratlus tehistingimustes kasvatatud putukate kohta.

(10)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja IV lisa vastavalt muuta.

(11)

Komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (5) X lisas on sätestatud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakendamiseks, sealhulgas näitajad põllumajandusloomade söödana kasutamiseks ette nähtud ohutu loomse sööda tootmiseks. Põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomad, tohib sööta ainult selliseid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, mis vastavad määruse (EL) nr 142/2011 X lisas esitatud nõuetele. Kõnealuse määruse X lisa sätted ei hõlma põllumajandusloomade söödas sisalduvaid elusputukaid ja kuivatatud putukaid, kuid kuivatatud putukate kasutamist lemmikloomatoidus või -toiduna reguleerivad eespool nimetatud määruse XIII lisa sätted.

(12)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 muutmine eesmärgiga lubada putukatest saadud töödeldud loomsete valkude kasutamist vesiviljelusloomade söödana tekitab tõenäoliselt võimaluse putukatest saadud töödeldud loomsete valkude suuremaks tootmiseks liidus. Putukate praegust väikesemahulist kasvatamist lemmikloomatoiduks saab rahuldavalt korraldada olemasolevate riiklike kontrollikavade abil, kuid liidu loomatervise-, rahvatervise-, taimetervise- ja keskkonnaohtudealased sätted tagavad asjakohaselt suuremahulise putukakasvatuse ohutuse liidus. Liidus kasvatatavad putukaliigid ei tohi olla patogeensed ega kahjustada muul viisil taimede, loomade ega inimeste tervist; need ei tohi olla teadaolevalt inimeste, loomade ega taimede patogeenide siirutajad, ei tohi olla kaitse all ega määratletud invasiivsete võõrliikidena. Neid riiklikke riskihinnanguid ja EFSA 8. oktoobri 2015. aasta arvamust arvestades saab järgmisi putukaliike vaadelda selliste praegu liidus kasvatatavate putukaliikidena, mis vastavad eespool nimetatud ohutusnõuetele söödaks kasutatavate putukate tootmise kohta: kärbes liigist Hermetia illucens, harilik toakärbes Musca domestica, harilik jahumardikas Tenebrio molitor, mardikas liigist Alphitobius diaperinus, toakilk Acheta domesticus, sihktiivalised liikidest Gryllodes sigillatus ja Gryllus assimilis.

(13)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 X lisa muuta, lisades selle II peatüki 1. jakku loetelu putukaliikidest, mida võib kasutada tehistingimustes kasvatatavatelt putukatelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks. Loetelu peaks sisaldama eespool nimetatud putukaliike ning seda peab saama edaspidi muuta, võttes aluseks neid loomatervise-, rahvatervise-, taimetervise- ja keskkonnaalaseid ohte käsitleva riskihinnangu, mida kõnealused putukaliigid võivad endaga kaasa tuua.

(14)

Määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisas on sätestatud nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi kohta kolmandatest riikidest. Ohutusnõudeid, mida kohaldatakse vesiviljelusloomade söödas kasutatavate putukate kasvatamise ja nendest putukatest saadud töödeldud loomsete valkude turulelaskmise suhtes, eriti seoses kasutatavate putukaliikide ja putukatele antava söödaga, tuleks kohaldada ka kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. ja 2. jagu muuta, et kehtestada need nõuded liitu importimiseks.

(15)

Määruse (EL) nr 142/2011 XV lisas on sätestatud veterinaarsertifikaatide näidised loomsete kõrvalsaaduste importimiseks liitu. XV lisa 1. peatükis ette nähtud veterinaarsertifikaadi näidis kehtib töödeldud loomsete valkude importimisel liitu. Tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud töödeldud loomsete valkude importimiseks tuleks kehtestada uus veterinaarsertifikaadi näidis, mis hõlmab erinõudeid putukate kasvatamiseks tehistingimustes eesmärgiga toota määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisas nimetatud töödeldud loomseid valke, ja teisi asjakohaseid nõudeid töödeldud loomsete valkude impordi kohta. Seepärast tuleks lisada XV lisa 1. peatükki uus veterinaarsertifikaadi näidis tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud töödeldud loomsete valkude impordi jaoks.

(16)

Peale selle peaks määruse (EL) nr 142/2011 XV lisa 1. peatükki lisatud uue veterinaarsertifikaadi näidise puhul arvestama ka komisjoni määrusega (EL) 2016/1396 (6) tehtud nende transmissiivse spongioosse entsefalopaatiaga seotud nõuete muudatusi, mida kohaldatakse veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi suhtes määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa D jao kohaselt.

(17)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 X, XIV ja XV lisa vastavalt muuta.

(18)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa III peatüki A jaos kehtestatakse nõuded ristsaastumise vältimiseks ühelt poolt mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks ette nähtud kalajahu, loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi, mittemäletsejalistelt saadud veretoodete ja neid sisaldava segasööda ning teiselt poolt mäletsejaliste jaoks ette nähtud sööda lahtiselt transportimisel. Võttes arvesse, et samalaadne ristsaastumisoht on olemas nende materjalide lahtiselt säilitamise korral, tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa III peatüki A jaos esitatud nõudeid laiendada nii, et need hõlmaksid kalajahu, loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi, mittemäletsejalistelt saadud veretoodete ja neid sisaldava segasööda lahtiselt säilitamist.

(19)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki B jaos kehtestatakse nõuded ristsaastumise vältimiseks ühelt poolt muid mäletsejalistelt saadud tooteid kui piim ja piimatooted, loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati ning mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valku sisaldava lahtise söödamaterjali ja lahtise segasööda ning teiselt poolt põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade jaoks ette nähtud sööda transportimisel. Võttes arvesse, et samalaadne ristsaastumisoht on olemas nende materjalide lahtiselt säilitamise korral, tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki B jaos esitatud nõudeid laiendada nii, et need hõlmaksid muid mäletsejalistelt saadud tooteid kui piim ja piimatooted, loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati ning mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valku sisaldava söödamaterjali ja segasööda lahtiselt säilitamist.

(20)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki D jao punkti a kohaselt on nõutav, et töödeldud loomsete valkude tootmiseks kasutatavad, mittemäletsejalistelt saadud loomsed kõrvalsaadused (välja arvatud kalajahu), mis on ette nähtud vesiviljelusloomade söödana kasutamiseks, peavad pärinema tapamajadest, kus ei tapeta mäletsejalisi, ja lihalõikusettevõtetest, kus ei konditustata ega tükeldata mäletsejaliste liha. Punktis a on sätestatud erand kõnealusest nõudest tapamajadele, kus võetakse tõhusaid meetmeid ristsaastumise vältimiseks mäletsejalistelt ja mittemäletsejalistelt saadud kõrvalsaaduste vahel ning mida pädev asutus on kontrollinud ja selle alusel neile tegevusload väljastanud.

(21)

Selleks et luua rohkem võimalusi eri tooraineliikide kasutamiseks vesiviljelusloomade söödaks või ekspordiks ette nähtud, mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmisel, on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki D jao punkti a nii, et oleks lubatud kasutada muudest ettevõtetest kui tapamajadest või lihalõikusettevõtetest pärit loomseid kõrvalsaadusi tingimusel, et kõnealused muud ettevõtted tegelevad üksnes mittemäletsejalistelt saadud materjali käitlemisega või on neil pädevalt asutuselt pärast kohapealset kontrolli saadud luba, mis põhineb samadel suunamisnõuetel, mis on sätestatud tapamajade suhtes kehtivas erandis, arvestades et need suunamisnõuded tagavad ristsaastumise ennetamise ja piiramise vajalikul määral. Asjakohane on tapamajadele kehtivat erandit laiendada lihalõikusettevõtetele tingimusel, et kohaldatakse samu suunamisnõudeid. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki D jagu vastavalt muuta.

(22)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki A jao punkti b kohaselt peab kalajahu ja kalajahu sisaldava segasöödaga kaasas oleval kaubadokumendil või veterinaarsertifikaadil ja selliseid tooteid sisaldaval mis tahes pakendil olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele“. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõikes 2 osutatud kaubadokument või veterinaarsertifikaat ei ole segasööda puhul nõutav. Seetõttu on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki A jao punkti b, et selgitada, et kalajahu sisaldava segasööda korral tuleb sõnad „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele“ lisada ainult segasööda etiketile. Sellega seoses tuleks muuta ka määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki B jagu, C jao punkti d ja D jao punkti e.

(23)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki C jaoga on keelatud toota muudele põllumajandusloomadele kui karusloomad sööta ettevõtetes, mis toodavad lemmikloomatoitu või karusloomasööta, mis sisaldab mäletsejalistelt saadud tooteid, mille kasutamine põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade söödas on keelatud. Samalaadne keeld tuleks kehtestada ettevõtetele, mis toodavad mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat lemmikloomatoitu või karusloomasööta, et tagada põllumajandusloomade, välja arvatud karus- ja vesiviljelusloomade sööda ristsaastumise puudumine toodetega, mille kasutamine sellises söödas on keelatud. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki C jagu vastavalt muuta.

(24)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki E jao punkti 1 kohaselt on keelatud mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude eksport. Algselt kehtestati see nõue selleks, et hoida ära veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) levikut ajal, mil liidus oli selle taudi epideemia ja kogu maailma arvestuses kannatas Euroopa epideemia all kõige rohkem. BSE-juhtumite arv on aga liidus märgatavalt vähenenud. 2015. aastal teatati liidus viiest BSE-juhtumist, 2001. aastal oli teatatud juhtumite arv 2 166. BSEga seonduva epidemioloogilise olukorra paranemist liidus näitab ka fakt, et komisjoni otsuse 2007/453/EÜ (7) kohaselt on 23 liikmesriiki tunnistatud BSE-staatuse poolest väheolulise BSE-ohuga riigiks, tuginedes Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) poolt rahvusvaheliselt kinnitatud BSE-staatusele.

(25)

Seepärast tuleks mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ekspordi keeld tühistada ja asendada eritingimustega, mida tuleb järgida; selle eesmärk on vähendada kauplemisega kaasnevaid kohustusi ja tasakaalustada meetmed BSEga seotud epidemioloogilise hetkeolukorra kohaselt. Need tingimused on eelkõige suunatud selle tagamisele, et eksporditavad tooted ei sisaldaks liha-kondijahu, mille eksport ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 43 lõikega 3 lubatud. Kuna liha-kondijahu võib sisaldada kindlaksmääratud riskiteguriga materjale või olla saadud loomadest, kes on surnud või on tapetud muudel põhjustel kui inimtoiduks, on liha-kondijahu suurema BSE-ohuga, mistõttu seda ei tohiks eksportida.

(26)

Selleks et tagada, et mäletsejalistelt saadud eksporditavad töödeldud loomsed valgud ei sisalda liha-kondijahu ja et neid ei kasutata muudel kui liidu õigusaktidega lubatud eesmärkidel, tuleb mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsed valgud transportida pitseeritud konteinerites töötlemisettevõttest otse liidust väljumise kohta, mis ametliku kontrolli võimaldamiseks peaks olema komisjoni otsuse 2009/821/EÜ (8) I lisas loetletud piirikontrollipunkt. Niisugused ametlikud kontrollid tuleks läbi viia olemasolevate ametlike kontrollimenetluste kohaselt, eelkõige kasutades määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatüki punktis 6 esitatud näidisele vastavat kaubadokumenti ning pädevate asutuste vahelist teabevahetust komisjoni otsuse 2004/292/EÜ (9) alusel kasutusele võetud ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi (TRACES) kaudu.

(27)

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 kohaselt peab töötlemisettevõte olema saanud tunnustuse 3. kategooria materjali töötlemiseks ning kõnealuse määruse artikli 45 kohaselt tuleb ettevõtet regulaarselt ametlikult kontrollida, kaasa arvatud kõnealuse määruse kohaselt nõutavat 1. ja/või 2. kategooria materjali püsimärgistamist, kui töötlemisettevõte on saanud tunnustuse 1. ja/või 2. kategooria materjali töötlemiseks.

(28)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki E jao punktis 2 on sätestatud, et mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldav ekspordiks ettenähtud segasööt peab olema toodetud vastavalt konkreetsetele tingimustele, viidates eelkõige kõnealuse määruse IV lisa V peatüki A jao punktile e, mis omakorda viitab kõnealuse lisa IV peatüki D jaole. Kuna need ristviited on kaasa toonud erinevaid tõlgendusi, on asjakohane määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki E jao punkt 2 ümber sõnastada, et selgitada mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude või neid sisaldava segasööda tootmisele kohaldatavaid nõudeid, kui toodang on ette nähtud liidust eksportimiseks.

(29)

Eriti määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki E jao punkti 2 alapunktis b (mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava segasööda ekspordi kohta) sisalduv viide kõnealuse lisa IV peatüki D jao punktile d (mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava, vesiviljelusloomade söötmiseks ettenähtud segasööda tootmise kohta) ei ole kõigil juhtudel kohaldatav. Määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa IV peatüki D osa punktis d on sätestatud, et segasööda tootmisüksus peab tegelema üksnes vesiviljelusloomade sööda tootmisega või olema saanud tegevusloa, mis põhineb vesiviljelusloomade sööda ja muude põllumajandusloomade sööda ristsaastumise vältimiseks võetud meetmetel, kuid ekspordi korral ei piirata määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisaga liike, millele eksporditud segasööta kolmandas riigis sööta tohib. Sel juhul välditakse ristsaastumist mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava eksporditava segasööda ning liidu turule viidava muude põllumajandusloomade, kuid mitte vesiviljelusloomade sööda vahel. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki E jao punkti 2 vastavalt muuta.

(30)

Eespool toodud põhjendustes kirjeldatud muudatused 1) teatavate söödamaterjalide ja segasööda säilitamise kohta; 2) tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsete valkude ja neid sisaldava segasööda tootmise kohta; 3) mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava segasööda ekspordi kohta ja 4) muudest ettevõtetest peale tapamajade ja lihalõikusettevõtete pärit tooraine kasutamise kohta mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmisel hõlmavad liikmesriikide pädevatele asutustele esitatavat nõuet registreerida teatavad ettevõtted või anda neile tegevusluba nimetatud nõuetele vastavuse alusel. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki A jagu muuta, et lisada liikmesriikidele kohustus ajakohastada loetelusid kõnealustest ettevõtetest ja teha need üldsusele kättesaadavaks.

(31)

Pädevate asutuste koormuse piiramiseks tuleks ettevõtjate loetelud avaldada ainult neil juhtudel, kui avaldamine on vajalik selleks, et ettevõtjad saaksid kindlaks teha, millised võimalikud tarnijad vastavad määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisaga sätestatud nõuetele, ja et pädevad asutused saaksid kontrollida kõnealustele nõuetele vastavust kogu tootmisahela ulatuses. Seepärast tuleks IV lisa V peatüki A jagu muuta, et vabastada enda ettevõtte tarbeks sööta segavate põllumajandusettevõtete loetelud üldsusele kättesaadavaks tegemise kohustusest.

(32)

Kuna liikmesriigid ja ettevõtjad vajavad piisavalt aega, et kohaneda muudatustega, mis käesoleva määruse alusel tehakse määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa III peatüki A jaos teatavate söödamaterjalide ja segasööda lahtiselt säilitamise suhtes ning V peatüki A, B ja C jaos nende ettevõtete suhtes, mis toodavad vastavalt teatavatele määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisas sätestatud nõuetele, mäletsejalistelt saadud tooteid sisaldava sööda suhtes ning mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava lemmikloomatoidu tootmise suhtes, peaksid kõnealused muudatused kehtima alates 1. jaanuarist 2018.

(33)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

käesoleva määruse I lisa punkti 2 alapunkti b alapunktiga i määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa III peatüki A jakku tehtud muudatused ja

b)

käesoleva määruse I lisa punkti 2 alapunkti d alapunktiga i määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa V peatüki A, B ja C jakku tehtud muudatused.