29.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/2

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/747,

17. detsember 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 806/2014 seoses ex ante-osamaksete arvutamise kriteeriumidega ning asjaolude ja tingimustega, mille kohaselt saab erakorraliste ex post-osamaksete tasumist osaliselt või täielikult edasi lükata

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) eriti selle artikli 69 lõiget 5 ja artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühtne kriisilahendusfond (edaspidi „fond“) loodi määruse (EL) nr 806/2014 kohaselt kui ühtne kriisilahendusrahastu kõigi ühtses järelevalvemehhanismis vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (2) ja ühtses kriisilahenduskorras osalevate liikmesriikide jaoks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“).

(2)	Määruse (EL) nr 806/2014 artikliga 67 luuakse ühtne kriisilahendusfond (edaspidi „fond“) ning määratakse kindlaks otstarbed, milleks Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) võib fondi kasutada.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 76 kasutab kriisilahendusnõukogu fondi kriisilahendusmenetlustes üksnes juhul, kui ta peab seda vajalikuks, et tagada kriisilahendusvahendite tulemuslik kasutamine kooskõlas fondi ülesannetega. Seega peaks fondil olema piisavalt rahalisi ressursse, et võimaldada kriisilahendusraamistiku tulemuslikku toimimist, et see oleks suuteline vajaduse korral sekkuma, kriisilahendusvahendite tulemuslikku kasutamist ja finantsstabiilsuse kaitsmist, vajamata selleks maksumaksjate raha.

(4)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 2 sätestatakse, et kriisilahendusnõukogul on õigus arvutada kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud asutuste tasutavad individuaalsed ex ante-osamaksed ja et need iga-aastased osamaksed arvutatakse ühtse sihttaseme alusel, mis määratakse kindlaks protsendina kõigi osalevates liikmesriikides tegevusluba omavate krediidiasutuste tagatud hoiuste summast.

(5)

Kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 67 lõikega 2 peaks kriisilahendusnõukogu seega tagama, et fondi algse kaheksa-aastase perioodi lõpuks, st alates 1. jaanuarist 2016 või alates kuupäevast, mil määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõiget 1 hakatakse kohaldama sama määruse artikli 99 lõike 6 alusel, ulatuvad fondi kasutada olevad rahalised vahendid vähemalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud sihttasemeni.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artiklitega 67 ja 69 peaks kriisilahendusnõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algse perioodi jooksul tagama, et fondi tehtavad osamaksed jaotatakse ajaliselt võimalikult ühtlaselt, kuni saavutatakse sihttase, ja peaks pikendama algset perioodi maksimaalselt neli aastat, kui fondist on tehtud väljamakseid, mis kokku moodustavad rohkem kui 50 % sihttasemest, ja kui on täidetud käesoleva määruse kriteeriumid. Seega võivad vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 4 kogutavad iga-aastased osamaksed ületada 12,5 % sihttasemest. Kui kasutada olevad rahalised vahendid vähenevad pärast algset perioodi alla sihttaset, peaks kriisilahendusnõukogu tagama, et kogutakse korrapäraseid ex ante-osamakseid kuni sihttaseme saavutamiseni. Pärast seda, kui sihttase on esimest korda saavutatud ja kui kasutada olevad rahalised vahendid on pärast seda vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni sihttasemest, peaks kriisilahendusnõukogu tagama, et need osamaksed kehtestatakse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul. Seega võivad määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõike 4 teises lauses osutatud iga-aastased osamaksed ületada 12,5 % sihttasemest, et saavutada sihttase kuue aasta jooksul.

(7)	Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 4 tuleks ex ante-osamaksete arvutamisel võtta arvesse majandustsükli faasi ning mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile.

(8)	Selliste muutuste arvutamise puhul, mis annavad tulemuseks väiksemad ex ante-osamaksed, tuleks võtta arvesse asjaolu, et see viib edaspidi osamaksete suurenemiseni, tagamaks sihttaseme saavutamise määratud tähtaegadeks.

(9)	Ex ante-osamaksete taseme muutmist või algse perioodi pikendamist tuleks kohaldada võrdselt kõigi osalevate liikmesriikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, et selle tulemusel ei hakataks osamakseid nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel ümber jagama.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõikele 2 peaks kriisilahendusnõukogu lükkama täielikult või osaliselt edasi krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuse tasuda erakorralisi ex post-osamakseid, kui see on vajalik tema finantsseisundi kaitsmiseks. Selgitamaks välja, kas edasilükkamine on krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi kaitsmiseks vajalik, peaks kriisilahendusnõukogu hindama, milline oleks erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ja likviidsuspositsioonile.

(11)

Kriisilahendusnõukogu peaks võimaldama erakorraliste ex post-osamaksete tasumise edasilükkamist krediidiasutuse või investeerimisühingu taotlusel, et oleks kergem hinnata, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõikes 2 sätestatud edasilükkamise tingimustele. Asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peaks esitama kogu teabe, mida kriisilahendusnõukogu peab selle hinnangu tegemisel vajalikuks. Kriisilahendusnõukogu peaks teate esitamise nõuete dubleerimise vältimiseks võtma arvesse kogu riiklikele pädevatele asutustele saada olevat teavet.

(12)

Erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju hindamisel krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ja likviidsusele peaks kriisilahendusnõukogu analüüsima selle tasumise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditele ja likviidsuspositsioonile. Analüüsis tuleks eeldada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis olev kahjum võrdub maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva summaga, prognoosides asjakohase ajavahemiku kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite suhtarve pärast selle kahjumi kandmist. Samuti tuleks analüüsis eeldada vahendite väljamakseid summas, mis võrdub maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva summaga, ja hinnata likviidsusriski,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad, milles kehtestatakse:

1)	kriteeriumid fondi tehtavate osamaksete ajaliseks jaotamiseks vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 2;

2)	kriteeriumid nende aastate arvu kindlaksmääramiseks, mille võrra saab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algset perioodi pikendada vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 3;

3)	kriteeriumid määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 4 sätestatud iga-aastaste osamaksete kindlaksmääramiseks;

4)	asjaolud ja tingimused, mille korral võib erakorraliste ex post-osamaksete tasumisest vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõikele 2 osaliselt või täielikult vabastada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1)   „algne periood“– määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud periood;

2)   „edasilükkamisperiood“– kuni kuue kuu pikkune periood.

II PEATÜKK

EX ANTE-OSAMAKSETEGA SEOTUD KRITEERIUMID

Artikkel 3

Kriteeriumid ex ante-osamaksete jaotamiseks ajas algse perioodi jooksul

1.   Majandustsükli faasi hindamisel ja protsükliliste osamaksete võimaliku mõju hindamisel osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikega 2 võtab kriisilahendusnõukogu arvesse vähemalt järgmisi näitajaid:

a)	lisas esitatud makromajanduslikud näitajad majandustsükli faasi väljaselgitamiseks;

b)	lisas esitatud näitajad osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi väljaselgitamiseks.

2.   Need kriteeriumid, mida kriisilahendusnõukogu võtab arvesse, määratakse kindlaks ühiselt kõigi osalevate liikmesriikide kohta.

3.   Kriisilahendusnõukogu mis tahes otsust jaotada osamakseid ajas kohaldatakse võrdselt kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes teevad fondi osamakseid.

4.   Iga-aastaste osamaksete tase võib mis tahes vaadeldaval osamaksete perioodil olla suhteliselt madalam kui määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõike 1 ja artikli 70 lõike 2 kohaselt arvutatud iga-aastaste osamaksete keskmine üksnes juhul, kui kriisilahendusnõukogu teeb kindlaks, et konservatiivsete prognooside kohaselt on võimalik saavutada sihttase algse perioodi lõpuks.

Artikkel 4

Kriteeriumid nende aastate arvu kindlaksmääramiseks, mille võrra saab algset perioodi pikendada

1.   Nende aastate arvu kindlaksmääramisel, mille võrra saab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algset perioodi pikendada vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 3, võtab kriisilahendusnõukogu arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a)	nende aastate miinimumarv, mis on vajalikud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud sihttaseme saavutamiseks, tingimusel et iga-aastased osamaksed ei ületa algse perioodi osamaksete kahekordset keskmist;

b)	majandustsükli faas ja mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile, nagu on täpsustatud artikli 3 lõikes 1 osutatud näitajatega;

c)	mis tahes täiendavad väljamaksed fondist, mis tehakse kriisilahendusnõukogu eelduste kohaselt järgneval nelja-aastasel ajavahemikul pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

2.   Kriisilahendusnõukogu ei pikenda algset perioodi ühelgi juhul enam kui nelja aasta võrra.

Artikkel 5

Kriteeriumid iga-aastaste osamaksete kindlaksmääramiseks pärast algset perioodi

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 4 osutatud osamaksete arvutamisel võtab kriisilahendusnõukogu arvesse majandustsükli faasi ja mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile, nagu on täpsustatud artikli 3 lõikes 1 osutatud näitajatega.

III PEATÜKK

EX POST-OSAMAKSETE EDASILÜKKAMINE

Artikkel 6

Erakorraliste ex post-osamaksete edasilükkamine

1.   Kriisilahendusnõukogu lükkab pärast liikmesriigi kriisilahendusasutusega konsulteerimist oma algatusel või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõike 2 kohaselt täielikult või osaliselt edasi krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuse tasuda erakorralisi ex post-osamakseid, kui see on vajalik tema finantsseisundi kaitsmiseks.

2.   Kriisilahendusnõukogu võib erakorraliste ex post-osamaksete edasilükkamist kohaldada krediidiasutuse või investeerimisühingu taotlusel. Kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing esitab kogu teabe, mida kriisilahendusnõukogu peab vajalikuks, et hinnata erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundile. Kriisilahendusnõukogu võtab arvesse kogu liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavat teavet, et määrata kindlaks, kas kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing vastab lõikes 4 osutatud edasilükkamistingimustele.

3.   Selgitamaks välja, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab edasilükkamistingimustele, hindab kriisilahendusnõukogu, milline oleks erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ja likviidsuspositsioonile. Kui kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing kuulub kontserni, hõlmab hinnang ka mõju kontserni kui terviku maksevõimele ja likviidsuspositsioonile.

4.   Kriisilahendusnõukogu võib erakorraliste ex post-osamaksete tasumise edasi lükata, kui ta järeldab, et nende tasumisel on mõni järgmine tagajärg:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artiklis 92 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu minimaalsete omavahendite nõuete tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikes 1 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (4) artiklis 4 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu minimaalse likviidsuskatte nõude tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul;

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) artiklis 105 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse erinõude tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul.

5.   Kriisilahendusnõukogu piirab edasilükkamisperioodi ulatusega, mis on vajalik krediidiasutuse või investeerimisühingu või tema kontserni finantsseisundi kaitsmiseks. Kriisilahendusnõukogu jälgib korrapäraselt, kas lõikes 4 osutatud edasilükkamistingimused on edasilükkamisperioodil jätkuvalt täidetud.

6.   Kriisilahendusnõukogu võib edasilükkamisperioodi kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu taotlusel pikendada, kui ta selgitab välja, et lõikes 4 osutatud edasilükkamistingimused on jätkuvalt täidetud. Selline pikendamine ei ületa 6 kuud.

Artikkel 7

Edasilükkamise mõju hindamine maksevõimele

1.   Kriisilahendusnõukogu või liikmesriigi kriisilahendusasutus hindab erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu regulatiivsele kapitalipositsioonile. See hindamine hõlmab analüüsi mõju kohta, mida erakorraliste ex post-osamaksete tasumine avaldaks krediidiasutuse või investeerimisühingu minimaalsetele omavahendite nõuetele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92.

2.   Hindamise tegemisel lahutatakse ex post-osamaksete summa krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest.

3.   Lõikes 1 osutatud analüüs hõlmab vähemalt perioodi, mis kestab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (6) artiklis 3 sätestatud omavahendite nõuete aruande esitamise järgmise kuupäevani.

Artikkel 8

Edasilükkamise mõju hindamine likviidsusele

1.   Kriisilahendusnõukogu või liikmesriigi kriisilahendusasutus hindab erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspositsioonile. See hinnang hõlmab analüüsi mõju kohta, mida erakorraliste ex post-osamaksete tasumine avaldaks krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkusele täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikes 1 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 4 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuskatte nõuet.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud analüüsi tegemiseks liidab kriisilahendusnõukogu likviidsete vahendite väljavoolu, mis võrdub erakorraliste ex post-osamaksete maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva 100 % summaga, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 20 lõikes 1 sätestatud likviidsete vahendite netoväljavoolu arvutusele.

3.   Samuti hindab kriisilahendusnõukogu lõikes 2 määratletud väljavoolu mõju direktiivi 2013/36/EL artiklis 105 sätestatud likviidsuse erinõuetele.

4.   Lõikes 1 osutatud analüüs hõlmab vähemalt perioodi, mis kestab rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artiklis 3 sätestatud likviidsuskatte nõude aruande esitamise järgmise kuupäevani.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6)  Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

---

---