7.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 259/28

(1)

Riigihanked on vahend, millega võib saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu. Sellel võib olla märkimisväärne majanduslik mõju (1) tänu selle panusele majanduskasvu, töökohtade loomist ja piiriülest kaubandust käsitlevasse komisjoni tegevuskavasse. Tõhusad, tulemuslikud ja konkurentsivõimelised riigihanked on hästi toimiva ühtse turu proovikivi ja üks olulisemaid Euroopa investeeringute kanaleid (2).

(2)

2014. aastal vastu võetud riigihankedirektiividega (3) antakse liikmesriikidele töövahendite kogum, mis võimaldab neil kasutada riigihankeid tõhusamalt ja strateegilisemalt. Nüüd seisavad aga riigihangete ees uued väljakutsed: üha enam oodatakse, et nad pakuksid üha piiratuma eelarve tingimustes avaliku raha eest parimat hinna ja kvaliteedi suhet, kasutaksid digitaalmajandusele ülemineku ja arenevate turgude võimalusi, annaksid strateegilise panuse horisontaalsetesse poliitikaeesmärkidesse ja ühiskondlikesse väärtustesse, nagu innovatsioon, sotsiaalne kaasatus ning majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkus, tagaksid suurima võimaliku juurdepääsu ja ilmutaksid vastutustunnet ebatõhususe, jäätmete, eeskirjade rikkumise, pettuste ja korruptsiooni minimeerimise ja vastutustundlike tarneahelate loomise näol.

(3)

Riigihanke-eeskirjade tõhus kohaldamine on vaja tagada kõigil tasanditel, et kasutada parimal viisil ära seda Euroopa investeeringute olulist hooba, nagu on öeldud Euroopa investeerimiskavas, (4) ja et saavutada tugevam ühtne turg, nagu nõuti president Junckeri 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Tõhusus on riigihangetes ühtlasi üks parandamist vajavaid valdkondi, mida jälgitakse Euroopa poolaasta protsessis.

(4)

Seepärast tuleb tagada avalike vahendite kõige tõhusam kasutamine ja avaliku sektori hankijatel peab olema võimalik teha hankeid kõige kõrgemate professionaalsuse normide kohaselt. Professionaalsuse suurendamine ja toetamine riigihangete korraldajate hulgas võib aidata süvendada riigihangete mõju kogu majandusele (5).

(5)

Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise eesmärk on üldise arusaamise kohaselt kajastada hankeid korraldavate või neis osalevate inimeste kutseoskuste ja -pädevuste, teadmiste ja kogemuste kogu skaala üldist paranemist (6). See hõlmab niisiis töövahendeid ja tuge, aga ka institutsioonide poliitika struktuuri, mida on vaja, et teha seda tööd efektiivselt ja saada tulemusi (7). Seetõttu peaks tulemuslik kutseliseks muutmise poliitika põhinema üldisel strateegilisel lähenemisel, millel on kolm järgmist üksteist täiendavat eesmärki.

(6)

Käesolevas soovituses (8) innustatakse liikmesriike arendama ja rakendama kutseliseks muutumise poliitikat, pakkudes neile kaalumiseks võrdlusraamistikku (9). Käesoleva algatuse soovitud tulemus on aidata liikmesriikidel ehitada välja kutseliseks muutumise poliitika, et tõsta riigihangete profiili, suurendada nende mõju ja toimejõudu ning parandada nende mainet avalike eesmärkide saavutamisel.

(7)

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele ja nende avaliku halduse asutustele peamiselt riiklikul tasandil. Samas peaksid liikmesriigid oma tsentraliseeritud või detsentraliseeritud hankesüsteemide raames innustama ja toetama avaliku sektori/võrgustiku sektori hankijaid kutseliseks muutumise algatuste teostamisel. Seetõttu peaksid liikmesriigid juhtima kõikide tasandite riigihangete eest vastutavate organite ning audiitoreid ja riigihankejuhtumite läbivaatamise eest vastutavaid ametnikke välja õpetavate organite tähelepanu käesolevale soovitusele,

1.

Liikmesriigid peaksid välja töötama ja ellu viima riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise pikaajalised strateegiad, mis on kohandatud spetsiaalselt nende vajadustele, ressurssidele ja haldusstruktuurile ning mis on kas eraldiseisvad strateegiad või osa laiemast avaliku halduse kutseliseks muutmise poliitikast. Selle eesmärk on meelitada ligi, arendada ja hoida tööoskusi, keskenduda tulemustele ja strateegilistele väljunditele ning kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid töövahendeid ja -tehnikaid. Need strateegiad peaksid vastama järgmistele tingimustele:

2.

Samuti peaksid liikmesriigid innustama ja toetama avaliku sektori/võrgustiku sektori hankijaid riiklike kutseliseks muutumise strateegiate elluviimisel, kutseliseks muutumise algatuste väljatöötamisel, aga samuti sobiva institutsionaalse struktuuri ja koostöö arendamisel koordineerituma, tõhusama ja strateegilisema hankekorra väljatöötamiseks, mis põhineks muu hulgas järgmisel:

3.

Liikmesriigid peaksid selgitama välja ja määrama kindlaks baasoskused ja -pädevused, mis peaksid olemas olema ja milles peaks väljaõpe olema kõikidel riigihankespetsialistidel, niihästi spetsiaalselt riigihangetega tegelevatel kui ka sellega seotud ülesandeid täitvatel ametnikel, aga ka kohtunikel ja audiitoritel, võttes arvesse hankeprojektide multidistsiplinaarsust; sellised on näiteks:

4.

Liikmesriigid peaksid välja töötama asjakohased koolitusprogrammid (nii esma- kui ka elukestvaks õppeks), lähtudes andmete ja vajaduste hindamisest, aga ka pädevusraamistikest, kui sellised on olemas, näiteks:

5.

Liikmesriigid peaksid samuti välja arendama spetsiaalselt riigihankeametnikele ette nähtud usaldusväärsed personalijuhtimis-, karjääriplaneerimis- ja motivatsiooniskeemid ja toetama selliste skeemide kasutuselevõttu avaliku sektori/võrgustiku sektori hankijate hulgas, eesmärgiga meelitada kvalifitseeritud töötajaid riigihangetega seotud ametitesse ja neid seal hoida ning julgustada spetsialiste saavutama riigihangetes paremat kvaliteeti ja kasutama strateegilisemaid lähenemisviise; sellised on näiteks:

6.

Liikmesriigid peaksid soodustama ja toetama kättesaadavate IT-vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu, mis võib lihtsustada ja parandada hankesüsteemide toimimist, näiteks:

7.

Liikmesriigid peaksid toetama ja edendama ausameelsust individuaalsel ja institutsioonilisel tasandil kui ametialase käitumise olemuslikku elementi, pakkudes vahendeid, mis tagaksid nõuete järgimise ja läbipaistvuse, ning juhendeid eeskirjade rikkumise ärahoidmiseks, näiteks:

8.

Liikmesriigid peaksid andma juhtnööre, mille eesmärk on ühest küljest pakkuda õiguskindlust ELi ja siseriikliku õiguse või ELi rahvusvahelistest kohustustest tulenevate nõuete asjus, teisest küljest aga hõlbustada ja edendada strateegilist mõtlemist, äriotsuste tegemise oskust ja arukate/teadlike otsuste tegemist, näiteks:

9.

Liikmesriigid peaksid edendama heade tavade vahetamist ja pakkuma riigihangete alal töötavatele inimestele tuge, et tagada hankemenetluste professionaalsus, koostöövaim ja teadmiste edasiandmine, näiteks:

10.

On soovitatav, et kui liikmesriigid esitavad aruandeid direktiivi 2014/24/EL artikli 83, direktiivi 2014/23/EL artikli 45 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 alusel, teataksid nad komisjonile ka käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest.