EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017D1442

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2017) 5225 all) (EMPs kohaldatav tekst )

C/2017/5225

OJ L 212, 17.8.2017, p. 1–82 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2017/1442/oj

17.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 212/1


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1442,

31. juuli 2017,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 5225 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus loatingimuste kehtestamisel direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks ja pädevad asutused peaksid kehtestama heite piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületata heitetasemeid, mis on seotud PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga.

(2)

Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, (2) esitas komisjonile 20. oktoobril 2016 oma arvamuse suuri põletusseadmeid käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta. Kõnealune arvamus on avalikkusele kättesaadav.

(3)

Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldused on kõnealuse PVT-viitedokumendi oluline osa.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. juuli 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA


(1)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2)  ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.


LISA

JÄRELDUSED PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) KOHTA

KOHALDAMISALA

Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldusi kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud järgmistele tegevusvaldkondadele:

1.1: kütuste põletamine käitises summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW, üksnes juhul, kui see tegevus toimub põletusseadmes summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW;

1.4: kivisöe või muude kütuste gaasistamine käitises summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 20 MW, üksnes juhul, kui see tegevus on otseselt seotud põletusseadmega;

5.2: jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tavajäätmeid töötlevas koospõletustehases tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis või ohtlikke jäätmeid töötlevas koospõletustehases tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, üksnes juhul, kui see tegevus toimub eespool punktis 1.1 kirjeldatud põletusseadmetes.

Käesolevad PVT-järeldused hõlmavad eelkõige eespool nimetatud tegevustega otseselt seotud eelnevaid ja järgnevaid toiminguid, sealhulgas heite vältimist ja kasutatavaid kontrollimeetodeid.

Käesolevates PVT-järeldustes käsitletavad kütused on igasugused tahked, vedelad ja/või gaasilised põlevmaterjalid, sealhulgas:

tahkekütused (nt kivisüsi, pruunsüsi [määruses 1999/2008 kasutatud terminit „ligniit“], turvas);

biomass (nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 31);

vedelkütused (nt raske kütteõli ja gaasiõli);

küttegaasid (nt maagaas, vesinikku sisaldav gaas ja sünteesigaas);

tööstusharupõhised kütused (nt keemia- ning raua- ja terasetööstuse kõrvalsaadused);

jäätmed, välja arvatud segaolmejäätmed, nagu määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 39, ja muud jäätmed, mis on loetletud sama direktiivi artikli 42 lõike 2 punkti a alapunktides ii ja iii.

Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmist:

kütuste põletamine üksuses nimisoojusvõimsusega alla 15 MW;

põletusseade, mille suhtes kohaldatakse piiratud tööea või kaugkütte erandit, mis on sätestatud direktiivi 2010/75/EL artiklites 33 ja 35, kuni aeguvad nende lubades määratud erandid, mis on tehtud PVTga saavutatavate erandiga hõlmatud ning muude saasteainete heitetasemete suhtes, mida oleks vähendatud tehniliste meetmetega, kui ei oleks tehtud erandit;

kütuste gaasistamine, kui see ei ole otseselt seotud saadava sünteesigaasi põletamisega;

kütuste gaasistamine ja sellele järgnev sünteesigaasi põletamine, kui see on otseselt seotud mineraalõli ja gaasi rafineerimisega;

eelnevad ja järgnevad toimingud, mis ei ole otseselt seotud põletamise või gaasistamisega;

põletamine tööstusahjus või kuumutusseadmes;

põletamine järelpõletusseadmes;

tõrvikpõletamine;

põletamine puitmassi- ja paberitootmiskäitise utilisaatorkatlas ning taandatud väävlit sisaldavate gaaside põletis, sest seda käsitletakse PVT-järeldustes puitmassi, paberi ja papi tootmise kohta;

rafineerimistehase kütuse põletamine, sest seda käsitletakse PVT-järeldustes mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta;

jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine:

jäätmepõletustehastes (nagu määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 40),

jäätmekoospõletustehastes, kus üle 40 % eralduvast soojusest tekib ohtlike jäätmete põletamisel,

jäätmekoospõletustehastes, kus põletatakse ainult jäätmeid, välja arvatud juhul, kui need jäätmed koosnevad vähemalt osaliselt biomassist vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punkti 31 alapunktis b esitatud määratlusele,

sest neid käsitletakse PVT-järeldustes jäätmete põletamise kohta.

Lisaks võivad PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised olla järgmised PVT-järeldused ja -viitedokumendid:

reovee ja heitgaaside ühised käitlemis- ja juhtimissüsteemid keemiatööstuses (CWW)

keemiatööstuse PVT-viitedokumentide seeria (LVOC jne)

majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM)

ladustamisel tekkiv heide (EFS)

energiatõhusus (ENE)

tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS)

raua ja terase tootmine (IS)

õhku- ja vetteheite seire tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest (tulemustele suunatud seire, ROM)

puitmassi, paberi ja papi tootmine (PP)

mineraalõli ja gaasi rafineerimine (REF)

jäätmete põletamine (WI)

jäätmekäitlus (WT)

MÕISTED

PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

Kasutatud mõiste

Definitsioon

Üldmõisted

Katel

Igasugune põletusseade, välja arvatud mootor, gaasiturbiin, tööstusahi või kuumutusseade.

Kombineeritud tsükliga gaasiturbiin (CCGT)

Kombineeritud tsükliga gaasiturbiin on põletusseade, milles kasutatakse kaht termodünaamilist ringprotsessi (s.o Braytoni ja Rankine'i ringprotsessid.) Kombineeritud tsükliga gaasiturbiini kasutamise korral muundatakse gaasiturbiini (mis töötab elektri tootmiseks Braytoni ringprotsessiga) suitsugaasi soojus kasulikuks energiaks soojusvahetiga aurugeneraatoris, kus seda kasutatakse auru tootmiseks, mis seejärel auruturbiinis (mis töötab lisaelektri tootmiseks Rankine'i ringprotsessiga) paisub.

Käesolevates PVT-järeldustes hõlmab kombineeritud tsükliga gaasiturbiin süsteemi, mis sisaldab soojusvahetiga aurugeneraatorit, millel kas on või puudub lisasüüde.

Põletusseade

Igasugune tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust. Käesolevates PVT-järeldustes loetakse üheks põletusseadmeks, kui ühendatud on

kaks või enam eraldiseisvat põletusseadet, mille suitsugaas lastakse välja ühise korstna kaudu, või

eraldiseisvad põletusseadmed, mis on esmakordselt saanud kasutusloa 1. juulil 1987 või hiljem või mille käitajad on esitanud täieliku loataotluse sellel kuupäeval või pärast seda ja mis on paigaldatud nii, et tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes on nende suitsugaasi pädeva asutuse hinnangu kohaselt

võimalik välja lasta ühise korstna kaudu.

Niisuguse kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel liidetakse kõigi niisuguste kõnealuste üksikpõletusseadmete võimsused, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 15 MW.

Põletusüksus

Üksikpõletusseade.

Pidev mõõtmine

Tootmiskohas püsipaigaldusega automaatmõõtesüsteemiga tehtav mõõtmine.

Otseheide

Laskmine keskkonda (veekokku) kohas, kus heide väljub käitisest ilma edasise töötlemiseta.

Suitsugaasi väävlitustamise süsteem

Ühe või mitme saastevähendusmeetodi kasutamisel põhinev süsteem, mille eesmärk on vähendada põletusseadmest väljutatava SOX-i kogust.

Olemasolev suitsugaasi väävlitustamise süsteem

Suitsugaasi väävlitustamise süsteem, mis ei ole uus suitsugaasi väävlitustamise süsteem.

Uus suitsugaasi väävlitustamise süsteem

Suitsugaasi väävlitustamise süsteem uues seadmes või suitsugaasi väävlitustamise süsteem, mis hõlmab vähemalt üht olemasolevas seadmes pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist kasutusele võetud või seal teise meetodi täielikult asendanud saastevähendusmeetodit.

Gaasiõli

Igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodide 2710 19 25 , 2710 19 29 , 2710 19 47 , 2710 19 48 , 2710 20 17 või 2710 20 19 alla.

Või igasugune toornaftast saadud vedelkütus, millest destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C alla 65 mahuprotsendi (koos destillatsioonikadudega) ja temperatuuril 350 °C vähemalt 85 mahuprotsenti (koos destillatsioonikadudega).

Raske kütteõli

Igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodide 2710 19 51 kuni 2710 19 68 , 2710 20 31 , 2710 20 35 , 2710 20 39 alla.

Või igasugune toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud gaasiõli, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse ja millest destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C alla 65 mahuprotsendi (koos destillatsioonikadudega). Kui destillatsiooni ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus samuti raske kütteõlina.

Elektriline netokasutegur (põletusüksus ning integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga turbiin)

Elektri netotoodangu (peatrafost kõrgepinge poolel toodetud elekter, millest lahutatakse imporditud energia, nt lisasüsteemide energiakulu) ja kütuse/lähteaine sisendenergia (kütuse/lähteaine alumine kütteväärtus) suhe põletusüksuse piiril teatava perioodi jooksul.

Mehaanilise energia netokasutegur

Koormuse ühenduskohas rakenduva mehaanilise võimsuse ja kütusest saadava soojusvõimsuse suhe.

Kütuse kasutamise summaarne kasutegur (põletusüksus ning integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga turbiin)

Energia netotoodangu (toodetud elekter, kuum vesi, aur, mehaaniline energia, millest lahutatakse imporditud elektri- ja/või soojusenergia (nt lisasüsteemide energiakulu)) ja kütuse sisendenergia (kütuse alumine kütteväärtus) suhe põletusüksuse piiril teatava perioodi jooksul.

Kütuse kasutamise summaarne kasutegur (gaasistusseade)

Energia netotoodangu (toodetud elekter, kuum vesi, aur, mehaaniline energia ning sünteesigaas (sünteesigaasi alumine kütteväärtus), millest lahutatakse imporditud elektri- ja/või soojusenergia (nt lisasüsteemide energiakulu)) ja kütuse/lähteaine sisendenergia (kütuse/lähteaine alumine kütteväärtus) suhe gaasistusseadme piiril teatava perioodi jooksul.

Töötunnid

Tundides väljendatud aeg (välja arvatud käivitus- ja seiskamisperiood), mille jooksul käitatakse kogu põletusseadet või osa sellest ning toimub õhkuheide.

Perioodiline mõõtmine

Mõõdetava näitaja (teatava mõõdetava koguse) määramine teatavate ajavahemike tagant.

Olemasolev seade

Põletusseade, mis ei ole uus seade.

Uus seade

Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt kasutusloa saanud põletusseade või põletusseade, mis on olemasolevas tegevuskohas täielikult välja vahetanud eelmise põletusseadme.

Järelpõletusseade

Süsteem, mis on kavandatud suitsugaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena, näiteks termooksüdaator (st jääkgaasipõleti), mida kasutatakse saasteaine(te), nt lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamiseks suitsugaasist koos soojustagastusega või ilma selleta. Etapiviisilisi põletusmeetodeid, mille korral iga põlemisetapp toimub eraldi kambris, kus põlemisprotsessi näitajad (nt kütuse-õhu suhe, temperatuuriprofiil) võivad erineda, käsitatakse neid etappe põletusprotsessi osadena ja mitte järelpõletusseadmetena. Kui protsessi kuumutusseadmes või tööstusahjus või muu põletusprotsessi käigus tekkinud gaasid seejärel eraldi põletusseadmes (koos lisakütusega või ilma) oksüdeeritakse, et kasutada nende energeetilist väärtust elektri, auru, kuuma vee/õli või mehaanilise energia tootmiseks, siis ei käsitata viimatinimetatud seadet samuti järelpõletusseadmena.

Ennustav seiresüsteem (PEMS)

Süsteem heiteallikast väljuva saasteaine heite kontsentratsiooni pidevaks määramiseks, mis põhineb selle kontsentratsiooni seosel mitme pidevalt mõõdetava iseloomuliku protsessinäitajaga (nt küttegaasi kulu, õhu-kütuse suhe) ning kasutatava kütuse või lähteaine kvaliteedi näitajatega (nt väävlisisaldus).

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused

Nafta- ja keemiatööstuses tekkivad gaasilised ja/või vedelad kõrvalsaadused, mida kasutatakse mittekaubandusliku kütusena põletusseadmetes.

Tööstusahjud või kuumutusseadmed

Tööstusahjud või kuumutusseadmed on:

põletusseadmed, mille suitsugaasi kasutatakse esemete või lähtematerjali termiliseks töötlemiseks otsese kontakti kaudu toimiva kuumutusmehhanismi abil (nt tsemendiahi või lubjapõletusahi, klaasiahi, asfaldiahi, kuivatusprotsessiseade, nafta- või keemiatööstuses kasutatav reaktor, mustmetallide töötlemise ahjud), või

põletusseadmed, millest kiirgav või soojusjuhtimise kaudu leviv soojus juhitakse objektide või lähtematerjalini läbi tahke seina ilma vahendavat vedeliksoojuskandjat kasutamata (nt koksiahi, kauper, nafta- või keemiatööstuse protsessivoogu kuumutav ahi või reaktor (nt aurkrakkimisahi), veeldatud maagaasi terminalides maagaasi taasgaasistamisprotsessi kuumutusseade).

Energia taaskasutamise hea tava rakendamise tulemusena võib protsessi kuumutusseadmete või tööstusahjudega olla seotud auru- või elektritootmissüsteem. Seda käsitatakse protsessi kuumutusseadme või tööstusahju konstruktsiooni lahutamatu osana, mida ei saa eraldi vaadelda.

Rafineerimistehase kütused

Tahked, vedelad ja gaasilised põlevmaterjalid toornafta rafineerimise destilleerimise ja muundamise etappidest. Näiteks rafineerimistehase küttegaas (RFG), sünteesigaas, rafineerimistehase õlid ja naftakoks.

Jäägid

Ained või esemed, mis tekivad jäätmete või kõrvalsaadustena käesolevas dokumendis käsitletavate tegevuste käigus.

Käivitus- ja seiskamisperiood

Ajavahemik seadme töös, mis on määratletud komisjoni 7 mai 2012. aasta rakendusotsuse 2012/249/EL (*1) (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) kohaldamise eesmärgil käivitus- ja seiskamisperioodide kindlaksmääramist) sätete kohaselt.

Olemasolev üksus

Põletusüksus, mis ei ole uus üksus.

Uus üksus

Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist põletusseadme juures esmakordselt kasutusloa saanud põletusüksus või põletusüksus, mis on olemasoleva põletusseadme juures täielikult välja vahetanud eelmise põletusüksuse.

Kehtiv (tunnikeskmine)

Tunnikeskmine väärtus loetakse kehtivaks, kui ei ole toimunud automaatmõõtesüsteemi hooldustöid ega esinenud riket.


Kasutatud mõiste

Definitsioon

Saasteained/näitajad

As

Arseeni ja selle ühendite summa, väljendatud arseenina (As)

C3

Süsivesinikud, mille süsinikuarv on 3

C4+

Süsivesinikud, mille süsinikuarv on vähemalt 4

Cd

Kaadmiumi ja selle ühendite summa, väljendatud kaadmiumina (Cd)

Cd+Tl

Kaadmiumi, talliumi ja nende ühendite summa, väljendatud kaadmiumi ja talliumi summana (Cd+Tl)

CH4

Metaan

CO

Süsinikmonooksiid

KHT

Keemiline hapnikutarve. Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine täielikuks keemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks.

COS

Karbonüülsulfiid

Cr

Kroomi ja selle ühendite summa, väljendatud kroomina (Cr)

Cu

Vase ja selle ühendite summa, väljendatud vasena (Cu)

Tolm

Tahkete osakeste üldarv (õhus)

Fluoriid

Lahustunud fluoriid, väljendatud fluoriidioonina F

H2S

Vesiniksulfiid

HCl

Kõik anorgaanilised gaasilised klooriühendid, väljendatud vesinikkloriidina (HCl)

HCN

Vesiniktsüaniid

HF

Kõik anorgaanilised gaasilised fluoriühendid, väljendatud vesinikfluoriidina (HF)

Hg

Elavhõbeda ja selle ühendite summa, väljendatud elavhõbedana (Hg)

N2O

Dilämmastikmonooksiid (dilämmastikoksiid)

NH3

Ammoniaak

Ni

Nikli ja selle ühendite summa, väljendatud niklina (Ni)

NOX

Lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2).

Pb

Plii ja selle ühendite summa, väljendatud pliina (Pb)

PCDD/F

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja -furaanid

RCG

Lahjendamata kontsentratsioon suitsugaasis. SO2 aastakeskmine kontsentratsioon töötlemata suitsugaasis (Peatükis „Üldised kaalutlused“ esitatud standardtingimustes) SOX-i sisalduse vähendamise süsteemi sisselaskeava juures, väljendatud hapnikusisalduse võrdlustasemel, mis on 6 mahuprotsenti O2.

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V

Antimoni, arseeni, plii, kroomi, koobalti, vase, mangaani, nikli, vanaadiumi ja nende ühendite summa, väljendatud kujul Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V

SO2

Vääveldioksiid

SO3

Vääveltrioksiid

SOX

Vääveldioksiidi (SO2) ja vääveltrioksiidi (SO3) summa, väljendatud vääveldioksiidina (SO2)

Sulfaat

Lahustunud sulfaat, väljendatud sulfaatioonina SO4 2–

Kergesti vabanev sulfiid

Lahustunud sulfiidide ja hapestamisel hõlpsasti vabanevate, lahustumata sulfiidide summa, väljendatud sulfiidioonina S2–

Sulfit

Lahustunud sulfit, väljendatud sulfitioonina SO3 2–

TOC

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatud süsinikuna (C, vees)

TSS

Hõljuvaine üldsisaldus. Kogu hõljuvaine (vees) massikontsentratsioon, mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja gravimeetrilise meetodiga

TVOC

Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatud süsinikuna (C, õhus)

Zn

Tsingi ja selle ühendite summa, väljendatud tsingina (Zn)

LÜHENDID

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi lühendeid:

Lühend

Definitsioon

ASU

Õhuvarustusseade

CCGT

Kombineeritud tsükliga gaasiturbiin, lisasüütega või ilma

CFB

Ringlev keevkiht

CHP

Soojus- ja elektrienergia koostootmine

COG

Koksiahjugaas

COS

Karbonüülsulfiid

DLN

Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid

DSI

Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku

ESP

Elektrostaatiline filter

FBC

Keevkihtpõletamine

FGD

Suitsugaasi väävlitustamine

HFO

Raske kütteõli

HRSG

Soojusvahetiga aurugeneraator

IGCC

Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga turbiin

LHV

Alumine kütteväärtus

LNB

Vähe lämmastikoksiide tekitavad põletid

LNG

Veeldatud maagaas

OCGT

Avatud tsükliga gaasiturbiin

OTNOC

Muudel kui käitamise normaaltingimustel

PC

Tolmpõletus

PEMS

Ennustav seiresüsteem

SCR

Selektiivne katalüütiline taandamine

SDA

Pihustusega kuivabsorber

SNCR

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

ÜLDISED KAALUTLUSED

Parim võimalik tehnika

Käesolevates PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. Lubatud on kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed

Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid.

Käesolevates PVT-järeldustes sätestatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed ei pruugi olla kohaldatavad vedelkütuse või küttegaasiga köetavate, avariiolukorras kasutatavate turbiinide ja mootorite korral, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, kui selline hädaolukorras kasutamine ei sobi kokku parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimisega.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed

Käesolevates PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3, μg/Nm3 või ng I-TEQ/Nm3.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatava õhkuheite taseme seiret on käsitletud PVTs 4.

Hapniku võrdlustingimused, mida käesolevas dokumendis on kasutatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete väljendamiseks, on esitatud allpool olevas tabelis.

Tegevus

Hapnikusisalduse võrdlustase (OR)

Tahkekütuste põletamine

6 mahuprotsenti

Tahkekütuste põletamine koos vedelkütuste või küttegaasidega

Jäätmete koospõletamine

Vedelkütuse ja/või küttegaasi põletamine, mis ei toimu gaasiturbiinis ega mootoris

3 mahuprotsenti

Vedelkütuse ja/või küttegaasi põletamine gaasiturbiinis või mootoris

15 mahuprotsenti

Põletamine integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmes

Järgnevalt on esitatud valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapnikusisalduse võrdlustasemel.

Formula

kus:

ER

:

heite kontsentratsioon hapnikusisalduse võrdlustasemel OR;

OR

:

hapnikusisalduse võrdlustase mahuprotsentides;

EM

:

heite mõõdetud kontsentratsioon;

OM

:

mõõdetud hapnikusisaldus mahuprotsentides.

Keskmistamise ajavahemike puhul kasutatakse järgmisi mõisteid.

Keskmistamise ajavahemik

Mõiste

Ööpäeva keskmine

Usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus 24 tunni kohta

Aasta keskmine

Usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus aasta kohta

Proovivõtuperioodi keskväärtus

Kolme järjestikuse, vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise keskmine väärtus (1)

Ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus

Ühe aasta jooksul iga näitaja jaoks kindlaksmääratud seiresagedusega korrapäraselt mõõdetud väärtuste keskväärtus

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad vetteheite tasemed

Käesolevates PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad vetteheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud heitaine massina vee ruumalaühiku kohta ühikutes μg/l, mg/l või g/l. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on arvestatud ööpäeva keskmisena, st 24 tunni jooksul kogutud, vooluhulgaga võrdeliste koondproovide alusel. Ajaga võrdelisi koondproove võib kasutada tingimusel, et suudetakse tõendada voolu piisav stabiilsus.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatava vetteheite taseme seiret on käsitletud PVTs 5.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad energiatõhususe tasemed

Parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase on põletusüksuse netoväljundenergia ja põletusüksuse kütusest/lähteainest saadava sisendenergia suhe konkreetses üksuses. Netoväljundenergia määratakse põletusüksuse, gaasistusseadme või IGCC seadme (kaasa arvatud lisasüsteemid, nt suitsugaasi töötlemise süsteemid) piiril üksuse täiskoormusega töö ajal.

Kui tegemist on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamaga, siis:

parima võimaliku tehnikaga saavutatav, kütuse kasutamise netokasuteguri põhine energiatõhususe tase osutab täiskoormusega töötavale põletusüksusele, kusjuures üksus on seadistatud maksimeerima eeskätt soojusenergia tootmist ja teiseks ülejäänud genereeritavat võimsust;

PVTga saavutatav, elektrilise netokasuteguri põhine energiatõhususe tase osutab ainult elektrienergiat täiskoormusel tootvale põletusüksusele.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavat energiatõhususe taset väljendatakse protsentides. Kütuse/lähteaine sisendenergiat väljendatakse alumise kütteväärtusena.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatava energiatõhususe taseme seiret on käsitletud PVTs 2.

Põletusseadmete/-üksuste liigitamine nende summaarse nimisoojusvõimsuse järgi

Kui käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse summaarse nimisoojusvõimsuse väljendamiseks väärtuste vahemikku, tuleb seda mõista nii, et näitaja on „vahemiku alumisest väärtusest suurem või sellega võrdne ja ülemisest väärtusest madalam“. Näiteks põletusseadme kategooria 100–300 MWth tähendab põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 MW või suurem ja väiksem kui 300 MW.

Kui põletusseadme osa, millest suitsugaas väljub ühise korstna kaudu läbi ühe või mitme eraldi gaasikäigu, käitatakse aastas alla 1 500 tunni, võib seda põletusseadme osa käesolevates PVT-järeldustes eraldi käsitleda. Põletusseadme kõigi osade kohta kehtivad parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed seoses põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsusega. Selliste juhtudel peetakse iga gaasikäigu kaudu toimuva heite taseme üle eraldi arvestust.

1.   ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED

Lisaks käesolevas punktis esitatud üldistele PVT-järeldustele kohaldatakse ka punktides 2–7 osutatud kütusepõhiseid PVT-järeldusi.

1.1.   Keskkonnajuhtimissüsteemid

PVT 1.

Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:

i.

juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus;

ii.

juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist;

iii.

vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

iv.

korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)

struktuur ja vastutus;

b)

värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;

c)

kommunikatsioon;

d)

töötajate kaasamine;

e)

dokumentatsioon;

f)

tõhus protsessijuhtimine;

g)

kavandatud korralise hoolduse programmid;

h)

valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;

i)

vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

v.

täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)

seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM);

b)

parandus- ja ennetusmeetmed;

c)

dokumenteerimine;

d)

sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt;

vi.

keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;

vii.

puhtama tehnoloogia arengu jälgimine;

viii.

uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas:

a)

allmaarajatiste vältimine;

b)

demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis;

c)

lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine;

d)

sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne;

e)

etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine;

f)

võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine;

ix.

korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures:

x.

kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9);

xi.

juhtimiskava õhku ja/või vette suunatud heite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11);

xii.

jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid;

xiii.

süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral:

a)

heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu;

b)

ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited;

xiv.

tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet;

xv.

müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist:

a)

müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril;

b)

müratekke vähendamise kava;

c)

müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu;

d)

varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele;

xvi.

halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist:

a)

lõhnaseire kava;

b)

vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks;

c)

lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega;

d)

varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele.

Kui hindamisest selgub, et mis tahes osa, mis on loetletud punktides x kuni xvi, ei ole vajalik, dokumenteeritakse see otsus koos põhjustega.

Kohaldatavus

Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega.

1.2.   Seire

PVT 2.

PVT on gaasistusseadmete, IGCC-seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise netokasuteguri kindlaks tegemine EN-standarditele vastaval täiskoormusega (2) toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

PVT 3.

PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas allpool esitatud näitajate pidev jälgimine.

Voog

Näitajad

Seire

Suitsugaas

Vool

Perioodiline või pidev määramine

Hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk

Perioodiline või pidev mõõtmine

Veeaurusisaldus (3)

Reovesi suitsugaasi töötlemisest

Vool, pH ja temperatuur

Pidev mõõtmine

PVT 4.

PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Aine/näitaja

Kütus/protsess/põletusseadme tüüp

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

Standard(id) (4)

Minimaalne seiresagedus (5)

Seire seoses järgmiste PVT-dega

NH3

Kui kasutatakse selektiivset ja/või mitteselektiivset katalüütilist taandamist

Kõik suurused

Üldised EN-standardid

Pidev (6)  (7)

PVT 7

NOX

Kivi- ja/või pruunsüsi koos jäätmete koospõletamisega

Tahke biomass ja/või turvas koos jäätmete koospõletamisega

Raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavad katlad ja mootorid

Gaasiõlil töötavad gaasiturbiinid

Maagaasil töötavad katlad, mootorid ja turbiinid

Raua- ja terasetööstuse protsessigaasid

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused

Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmed

Kõik suurused

Üldised EN-standardid

Pidev (6)  (8)

PVT 20

PVT 24

PVT 28

PVT 32

PVT 37

PVT 41

PVT 42

PVT 43

PVT 47

PVT 48

PVT 56

PVT 64

PVT 65

PVT 73

Avamereplatvormidel asuvad põletusseadmed

Kõik suurused

EN 14792

Üks kord aastas (9)

PVT 53

N2O

Kivi- ja pruunsüsi ringleva keevkihiga kateldes

Tahke biomass ja/või turvas ringleva keevkihiga kateldes

Kõik suurused

EN 21258

Üks kord aastas (10)

PVT 20

PVT 24

CO

Kivi- ja/või pruunsüsi koos jäätmete koospõletamisega

Tahke biomass ja/või turvas koos jäätmete koospõletamisega

Raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavad katlad ja mootorid

Gaasiõlil töötavad gaasiturbiinid

Maagaasil töötavad katlad, mootorid ja turbiinid

Raua- ja terasetööstuse protsessigaasid

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused

Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmed

Kõik suurused

Üldised EN-standardid

Pidev (6)  (8)

PVT 20

PVT 24

PVT 28

PVT 33

PVT 38

PVT 44

PVT 49

PVT 56

PVT 64

PVT 65

PVT 73

Avamereplatvormidel asuvad põletusseadmed

Kõik suurused

EN 15058

Üks kord aastas (9)

PVT 54

SO2

Kivi- ja/või pruunsüsi koos jäätmete koospõletamisega

Tahke biomass ja/või turvas koos jäätmete koospõletamisega

Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad katlad

Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad mootorid

Gaasiõlil töötavad gaasiturbiinid

Raua- ja terasetööstuse protsessigaasid

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused kateldes

Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmed

Kõik suurused

Üldised EN-standardid ja EN 14791

Pidev (6)  (11)  (12)

PVT 21

PVT 25

PVT 29

PVT 34

PVT 39

PVT 50

PVT 57

PVT 66

PVT 67

PVT 74

SO3

Kui kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist

Kõik suurused

EN-standardid ei ole kättesaadavad

Üks kord aastas

Gaasilised kloriidid, väljendatud HCl-na

Kivi- ja/või pruunsüsi

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused kateldes

Kõik suurused

EN 1911

Iga 3 kuu tagant (6)  (13)  (14)

PVT 21

PVT 57

Tahke biomass ja/või turvas

Kõik suurused

Üldised EN-standardid

Pidev (15)  (16)

PVT 25

Jäätmete koospõletamine

Kõik suurused

Üldised EN-standardid

Pidev (6)  (16)

PVT 66

PVT 67

HF

Kivi- ja/või pruunsüsi

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused kateldes

Kõik suurused

EN-standardid ei ole kättesaadavad

Iga 3 kuu tagant (6)  (13)  (14)

PVT 21

PVT 57

Tahke biomass ja/või turvas

Kõik suurused

EN-standardid ei ole kättesaadavad

Üks kord aastas

PVT 25

Jäätmete koospõletamine

Kõik suurused

Üldised EN-standardid

Pidev (6)  (16)

PVT 66

PVT 67

Tolm

Kivi- ja/või pruunsüsi

Tahke biomass ja/või turvas

Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad katlad

Raua- ja terasetööstuse protsessigaasid

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused kateldes

Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmed

Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad mootorid

Gaasiõlil töötavad gaasiturbiinid

Kõik suurused

Üldised EN-standardid ning EN 13284-1 ja EN 13284-2

Pidevs (6)  (17)

PVT 22

PVT 26

PVT 30

PVT 35

PVT 39

PVT 51

PVT 58

PVT 75

Jäätmete koospõletamine

Kõik suurused

Üldised EN-standardid ja EN 13284-2

Pidev

PVT 68

PVT 69

Metallid ja poolmetallid, välja arvatud elavhõbe (As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Se, Tl, V, Zn)

Kivi- ja/või pruunsüsi

Tahke biomass ja/või turvas

Raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavad katlad ja mootorid

Kõik suurused

EN 14385

Üks kord aastas (18)

PVT 22

PVT 26

PVT 30

Jäätmete koospõletamine

< 300 MWth

EN 14385

Iga 6 kuu tagant (13)

PVT 68

PVT 69

≥ 300 MWth

EN 14385

Iga 3 kuu tagant (19)  (13)

Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmed

≥ 100 MWth

EN 14385

Üks kord aastas (18)

PVT 75

Hg

Kivi- ja/või pruunsüsi koos jäätmete koospõletamisega

< 300 MWth

EN 13211

Iga 3 kuu tagant (13)  (20)

PVT 23

≥ 300 MWth

Üldised EN-standardid ja EN 14884

Pidev (16)  (21)

Tahke biomass ja/või turvas

Kõik suurused

EN 13211

Üks kord aastas (22)

PVT 27

Jäätmete koospõletus tahke biomassi ja/või turbaga

Kõik suurused

EN 13211

Iga 3 kuu tagant (13)

PVT 70

Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmed

≥ 100 MWth

EN 13211

Üks kord aastas (23)

PVT 75

Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus

Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad mootorid

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused kateldes

Kõik suurused

EN 12619

Iga 6 kuu tagant (13)

PVT 33

PVT 59

Jäätmete koospõletus kivisöe, pruunsöe, tahke biomassi ja/või turbaga

Kõik suurused

Üldised EN-standardid

Pidev

PVT 71

Formaldehüüd

Maagaas lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites ja kahekütuselistes mootorites

Kõik suurused

EN-standardid ei ole kättesaadavad

Üks kord aastas

PVT 45

CH4

Maagaasil töötavad mootorid

Kõik suurused

EN ISO 25139

Üks kord aastas (24)

PVT 45

PCDD/F

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused kateldes

Jäätmete koospõletamine

Kõik suurused

EN 1948-1, EN 1948-2, EN 1948-3

Iga 6 kuu tagant (13)  (25)

PVT 59

PVT 71

PVT 5.

PVT on suitsugaasi töötlemisel tekkiva vetteheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Aine/näitaja

Standard(id)

Minimaalne seiresagedus

Seire seoses järgmiste PVT-dega

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) (26)

EN 1484

Üks kord kuus

PVT 15

Keemiline hapnikutarve (KHT) (26)

EN-standardid ei ole kättesaadavad

Hõljuvaine kokku (TSS)

EN 872

Fluoriid (F)

EN ISO 10304-1

Sulfaat (SO4 2–)

EN ISO 10304-1

Kergesti vabanev sulfiid (S2–)

EN-standardid ei ole kättesaadavad

Sulfit (SO3 2–)

EN ISO 10304-3

Metallid ja poolmetallid

As

On mitmeid EN-standardeid (nt EN ISO 11885 või EN ISO 17294-2)

Cd

Cr

Cu

Ni

Pb

Zn

Hg

On mitmeid EN-standardeid (nt EN ISO 12846 või EN ISO 17852)

Kloriid (Cl)

On mitmeid EN-standardeid (nt EN ISO 10304-1 või EN ISO 15682)

Üldlämmastik

EN 12260

1.3.   Üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus

PVT 6.

Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise tagamine ja allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kütuste segamine

Kui segatakse eri kvaliteediga sama tüüpi kütuseid, tagatakse stabiilsed põlemistingimused ja/või vähendatakse saasteainete heidet

Üldkohaldatav

b.

Põletussüsteemi hooldus

Korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt tarnija soovitustele

c.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.1.

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

d.

Põletusseadmete hea konstruktsioon

Ahju, põletuskambrite, põletite ja seotud seadmete hea konstruktsioon

Üldkohaldatav uute põletusseadmete puhul

e.

Kütuse valimine

Valitakse saadaolevate kütuste seast teine kütus (teised kütused), millel on parem keskkonnaprofiil (nt madal väävli- ja/või elavhõbedasisaldus), ja minnakse osaliselt või täielikult sellele üle, kaasa arvatud käivitamisel ja varukütusena kasutamisel

Kohaldatavust piirab tervikuna parema keskkonnaprofiiliga sobivat tüüpi kütuste kättesaadavus, mis omakorda võib oleneda liikmesriigi energiapoliitikast, või tööstusprotsessidest saadavate kütuste põletamise korral on seotud tehasest saadavate kütuste koostise ja vahekorraga.

Olemasolevates põletusseadmetes võivad kütuse valimist piirata seadme konfiguratsioon ja konstruktsioon

PVT 7.

Selleks, et vähendada ammoniaagi heidet õhku NOX-i heite vähendamiseks kasutatava selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena, on PVT selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise korralduse ja kasutamise optimeerimine (nt reagendi ja NOx-i optimaalne suhe, reagendi homogeenne jaotus ja reagenditilkade optimaalne suurus)

PVTga saavutatav heitetase

PVTga saavutatav NH3 õhkuheite tase selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena on < 3–10 mg/Nm3 aasta või proovivõtuperioodi keskmisena. Vahemiku alampiiri on võimalik saavutada, kui kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist, ning ülempiiri, kui kasutatakse selektiivset mittekatalüütilist taandamist ilma heitevähenduse märgmeetoditeta. Biomassi põletavate muutuva koormusega töötavate seadmete ning rasket kütteõli ja/või gaasiõli põletavate mootorite korral on PVTga saavutatava heitetaseme vahemiku ülempiir 15 mg/Nm3.

PVT 8.

Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes on PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek.

PVT 9.

Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente:

i.

kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed;

ii.

kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus);

iii.

seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)).

Kirjeldus

Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul.

Kütus(ed)

Kirjeldatavad ained/näitajad

Biomass/turvas

alumine kütteväärtus

niiskus

tuhk

C, Cl, F, N, S, K, Na

Metallid ja poolmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Hg, Pb, Zn)

Kivi-/pruunsüsi

alumine kütteväärtus

niiskus

lenduvad ained, tuhk, seotud süsinik, C, H, N, O, S

Br, Cl, F

metallid ja poolmetallid (As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn)

Raske kütteõli

tuhk

C, S, N, Ni, V

Gaasiõli

tuhk

N, C, S

Maagaas

alumine kütteväärtus

CH4, C2H6, C3, C4+, CO2, N2, Wobbe indeks

Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused (27)

Br, C, Cl, F, H, N, O, S

metallid ja poolmetallid (As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn)

Raua- ja terasetööstuse protsessigaasid

alumine kütteväärtus, CH4 (koksiahjugaasi korral), CXHY (koksiahjugaasi korral), CO2, H2, N2, üldväävel, tolm, Wobbe indeks

Jäätmed (28)

alumine kütteväärtus

niiskus

lenduvad ained, tuhk, Br, C, Cl, F, H, N, O, S

metallid ja poolmetallid (As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn)

PVT 10.

Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja hõlmama järgmisi elemente:

nende süsteemide asjakohane konstruktsioon, mida peetakse oluliseks niisuguste muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustamisel, mis võivad mõjutada heidet õhku, vette ja/või pinnasesse (nt madalkoormuse projektilahendused, mille eesmärk on vähendada miinimumkoormust käivitamisel ja seiskamisel, et tagada stabiilne tootmine gaasiturbiinides);

nende asjaomaste süsteemide spetsiaalse ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine;

muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine;

Muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

PVT 11.

PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral.

Kirjeldus

Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks.

1.4.   Energiatõhusus

PVT 12.

Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks on PVT allpool esitatud meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Põlemisprotsessi optimeerimine minimeerib põlemata ainete sisaldust suitsugaasis ja tahkes põlemisjäägis.

Üldkohaldatav

b.

Töökeskkonna tingimuste optimeerimine

Käitamine töögaasi või -auru suurima võimalik rõhu ja temperatuuri juures, arvestades piiranguid, mis on seotud näiteks NOX-i heite reguleerimise või vajaliku energia omadustega

c.

Aurutsükli optimeerimine

Käitamine turbiini heitgaasi madalama rõhu juures, kasutades kondensaatori jahutusvee madalaimat võimalikku temperatuuri konstruktsioonist tulenevate tingimuste piires

d.

Energiakulu minimeerimine

Sisemise energiakulu minimeerimine (nt toitevee pumba suurem kasutegur)

e.

Põletusõhu eelkuumutamine

Põlemise suitsugaasist tagastatud soojuseosa kasutamine põlemiseks kasutatava õhu eelsoojendamiseks

Üldkohaldatav, arvestades NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid

f.

Kütuse eelkuumutamine

Kütuse eelkuumutamine tagastatud soojusega

Üldkohaldatav, arvestades katla konstruktsiooni ja NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid

g.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Põlemisprotsessi peamiste näitajate arvutipõhine juhtimine võimaldab parandada põlemistõhusust

Üldkohaldatav uute üksuste puhul. Vana üksuse puhul võib kohaldatavust piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

h.

Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega

Aurukondensaatorist väljuva vee eelsoojendamine tagastatud soojuse abil enne vee taaskasutamist katlas

Kohaldatav ainult aurukontuuridele ja mitte kuumadele kateldele.

Kohaldatavust võivad olemasolevate üksuste korral piirata seadme konfiguratsiooni ja tagastatava soojuse kogusega seotud tingimused

i.

Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel

Soojustagastus (peamiselt aurusüsteemist) tööstusprotsessides või üldkasutatavas kaugküttevõrgus kasutatava kuuma vee/auru tootmiseks. Täiendavalt võivad soojust tagastada:

suitsugaas

võrejahutus

ringlev keevkiht

Kohaldatav, arvestades kohalikust soojuse ja energia nõudlusest tulenevaid piiranguid.

Kohaldavus võib olla piiratud ennustamatu töösoojusprofiiliga gaasikompressorite korral

j.

Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Kohaldatav üksnes uue üksuse korral, kui on olemas reaalne võimalus tulevikus üksuse läheduses soojust kasutada

k.

Suitsugaasikondensaator

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Üldkohaldatav soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuste puhul tingimusel, et on piisavalt nõudlust madalama temperatuuriga soojuse järele

l.

Soojuse salvestamine

Soojuse salvestamine soojus- ja elektrienergia koostootmisrežiimis

Kohaldatav vaid soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse puhul.

Kohaldatavus võib olla piiratud madala soojuskoormuse vajaduse korral

m.

Märg korsten

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Üldkohaldatav uue ja olemasoleva üksuse puhul, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist

n.

Väljalaskmine jahutustornist

Õhkuheite väljalaskmine jahutustorni ja mitte ettenähtud korstna kaudu

Kohaldatav ainult üksuses, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist ja kus on vajalik suitsugaasi taaskuumutamine enne väljalaskmist, seejuures peab üksuse jahutussüsteemiks olema jahutustorn

o.

Kütuse eelkuivatamine

Kütuse niiskusesisalduse vähendamine enne põletamist, et parandada põlemistingimusi

Kohaldatav biomassi ja/või turba põletamise korral, arvestades isesüttimisega seotud ohtudest tulenevaid piiranguid (nt turba niiskusesisaldust hoitakse kogu tarneahela ulatuses üle 40 %).

Olemasolevate seadmete moderniseerimist võivad piirata kuivatamisega saavutatav täiendav kütteväärtus ning mõne katla konstruktsioonist või seadme konfiguratsioonist tulenevad piiratud moderniseerimisvõimalused

p.

Soojuskao minimeerimine

Minimeeritakse jääksoojuse kaod, nt need, mis toimuvad räbu kaudu või mida saab vähendada soojust kiirgavate allikate soojustamisega

Kohaldatav ainult tahkekütusega töötava põletus- ja gaasistamisüksuse ning IGCC seadme korral

q.

Kõrgtehnoloogilised materjalid

Niisuguste kõrgtehnoloogiliste materjalide kasutamine, mis on osutunud vastupidavaks kõrgele töötemperatuurile ja -rõhule ning võimaldavad sellega seoses saavutada suuremat auru-/põlemisprotsessi kasutegurit

Kohaldatav üksnes uue seadme korral

r.

Auruturbiini täiustamine

Hõlmab niisuguseid meetodeid nagu keskmise rõhuga auru temperatuuri ja rõhu tõstmine, madalrõhuturbiini lisamine ning turbiini rootorilabade geomeetria muutmine

Kohaldatavust võivad piirata nõudlus, auru olek ja/või seadme piiratud tööiga

s.

Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek

Niisuguse aurukontuuri, sealhulgas auru taaskuumutussüsteemi kasutamine, kus aur võib superkriitilise oleku saavutamiseks ületada rõhu 220,6 baari ja temperatuuri 374 °C ning ultrasuperkriitilise oleku saavutamiseks ületada 250–300 baari ja temperatuuri 580–600 °C

Kohaldatav ainult uute vähemalt 600 MWth üksuste korral, mida käitatakse vähemalt 4 000  tundi aastas.

Ei ole kohaldatav, kui üksuse ülesanne on töötleva tööstuse tarbeks madala temperatuuri ja/või rõhuga auru tootmine.

Ei ole kohaldatav soojus- ja elektrienergia koostootmisrežiimis auru tootva gaasiturbiini ja mootori korral.

Biomassi põletamise üksuses võib teatava biomassi korral kasutamist piirata kõrgel temperatuuril toimuv korrosioon

1.5.   Vee tarbimine ja vetteheide

PVT 13.

Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Vee ringlussevõtt

Seadme jääkvesi, kaasa arvatud äravoolavat sademevett kasutatakse uuesti muudel eesmärkidel. Ringlussevõtu määr on piiratud vastuvõtva vooluveekogu kvaliteedinõuetega ja seadme veebilansiga

Ei kasutata jahutussüsteemide reovee korral, kui see sisaldab veetöötluskemikaale ja/või suures kontsentratsioonis mereveest pärit sooli

b.

Kuiva koldetuha käitlemine

Kuiv ja kuum koldetuhk kukub ahjust mehaanilisse konveiersüsteemi ja jahtub ümbritseva õhu toimel. Protsessi käigus vett ei kasutata.

Kohaldatav ainult tahkekütuseid põletava seadme korral.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimise puhul võib esineda tehnilisi piiranguid

PVT 14.

Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine olenevalt saasteainete sisaldusest.

Kirjeldus

Reoveevood, mis tavaliselt eraldatakse ja eraldi töödeldakse, hõlmavad pindmist äravooluvett, jahutusvett ja suitsugaasitöötlusest pärit reovett.

Kohaldatavus

Kohaldatavus võib olemasoleva seadme korral olla piiratud äravoolusüsteemi konfiguratsiooni tõttu.

PVT 15.

Suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite vähendamiseks on PVT allpool kirjeldatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite kasutamine allikale võimalikult lähedal.

Meetod

Tüüpilised saasteained, mille heidet välditakse/vähendatakse

Kohaldatavus

Primaarmeetodid

a.

Optimeeritud põlemine (vt PVT 6) ja suitsugaasi töötlemise süsteemid (nt selektiivne katalüütiline või mittekatalüütiline taandamine, vt PVT 7)

Orgaanilised ühendid, ammoniaak (NH3)

Üldkohaldatav

Sekundaarmeetodid (29)

b.

Adsorbeerimine aktiivsöele

Orgaanilised ühendid, elavhõbe (Hg)

Üldkohaldatav

c.

Aeroobne bioloogiline töötlemine

Biolagunevad orgaanilised ühendid, ammoonium (NH4 +)

Üldkohaldatav orgaaniliste ühendite töötlemiseks. Kloriidide suure kontsentratsiooni (st ligikaudu 10 g/l) korral võib ammooniumi (NH4 +) aeroobne bioloogiline töötlemine osutuda võimatuks.

d.

Anoksiline/anaeroobne bioloogiline töötlemine

Elavhõbe (Hg), nitraat (NO3 ), nitrit (NO2 )

Üldkohaldatav

e.

Koagulatsioon ja helvestamine

Hõljuvaine

Üldkohaldatav

f.

Kristallimine

Metallid ja poolmetallid, sulfaat (SO4 2–), fluoriid (F)

Üldkohaldatav

g.

Filtrimine (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine)

Hõljuvaine, metallid

Üldkohaldatav

h.

Flotatsioon

Hõljuvaine, vaba õli

Üldkohaldatav

i.

Ioonivahetus

Metallid

Üldkohaldatav

j.

Neutraliseerimine

Happed, leelised

Üldkohaldatav

k.

Oksüdeerimine

Sulfiid (S2–), sulfit (SO3 2–)

Üldkohaldatav

l.

Sadestamine

Metallid ja poolmetallid, sulfaat (SO4 2–), fluoriid (F)

Üldkohaldatav

m.

Setitamine

Hõljuvaine

Üldkohaldatav

n.

Läbipuhumine

Ammoniaak (NH3)

Üldkohaldatav

PVTga saavutatavad heitetasemed on esitatud otseheite kohta heite käitisest vastuvõtvasse veekogusse väljumise kohas.

Tabel 1

PVTga saavutatavad heitetasemed suitsugaasi puhastamisel tekkinud otseheite korral vastuvõtvasse veekogusse

Aine/näitaja

PVTga saavutatavad heitetasemed

Ööpäeva keskmine

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus

20–50 mg/l (30)  (31)  (32)

Keemiline hapnikutarve (KHT)

60–150 mg/l (30)  (31)  (32)

Hõljuvaine kokku (TSS)

10–30 mg/l

Fluoriid (F)

10–25 mg/l (32)

Sulfaat (SO4 2–)

1,3–2,0 g/l (32)  (33)  (34)  (35)

Kergesti vabanev sulfiid (S2–)

0,1–0,2 mg/l (32)

Sulfit (SO3 2–)

1–20 mg/l (32)

Metallid ja poolmetallid

As

10–50 μg/l

Cd

2–5 μg/l

Cr

10–50 μg/l

Cu

10–50 μg/l

Hg

0,2–3 μg/l

Ni

10–50 μg/l

Pb

10–20 μg/l

Zn

50–200 μg/l

1.6.   Jäätmekäitlus

PVT 16.

Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks on PVT korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini:

a.

jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena;

b.

jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele;

c.

jäätmete ringlussevõtt;

d.

muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus).

Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kipsi saamine kõrvalsaadusena

Suitsugaasi märgväävlitustamisel tekkivate kaltsiumipõhiste jääkide kvaliteedi optimeerimine nii, et neid jääke saab kasutada kaevandatava kipsi asemel (nt toorainena kipsplaatide tootmises). Saadud kipsi puhtust mõjutab suitsugaasi märgväävlitustamisel kasutatava lubjakivi kvaliteet

Üldkohaldatav, arvestades piirangutega, mida seavad kipsi nõutav kvaliteet, konkreetse kasutuseesmärgiga seotud tervisekaitsenõuded ja turutingimused

b.

Jääkide ringlussevõtt või taaskasutus ehitussektoris

Jääkide (nt poolkuival väävlitustamisel tekkivad jäägid, lendtuhk, koldetuhk) ringlussevõtt või taaskasutamine ehitusmaterjalina (nt teede ehitamisel, liiva asendajana betooni valmistamisel või tsemenditööstuses)

Üldkohaldatav, arvestades piirangutega, mida seavad materjali konkreetse kasutuseesmärgiga seotud nõutav kvaliteet (nt füüsikalised omadused, kahjulike ainete sisaldus) ja turul valitsevad tingimused

c.

Energia taaskasutus jäätmete kasutamisega kütusesegus

Kivisöe, pruunsöe, raske kütteõli, turba või biomassi põletamisel tekkivas süsinikurohkes tuhas ja setetes sisalduvat jääkenergiat saab taaskasutada näiteks jääke kütuse hulka segades

Üldkohaldatav, kui jäätmed kütusesegus ei riku seadmeid ja kütuse suunamine põlemiskambrisse on tehniliselt teostatav

d.

Kasutatud katalüsaatori regenereerimine

Katalüsaatori regenereerimine (nt selektiivse taandamise katalüsaatori puhul kuni neli korda) taastab osaliselt või täielikult esialgse toimivuse, pikendades katalüsaatori kasutusaega mitmekümne aasta võrra. Kasutatud katalüsaatori regenereerimine on osa katalüsaatori käitlemise süsteemist.

Kohaldatavust võivad piirata katalüsaatori mehaaniline seisund ning nõutav toimivus seoses NOx-i ja NH3 heite ohjamisega.

1.7.   Mürateke

PVT 17.

Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme allpool esitatud meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Töökorralduslikud meetmed

Need hõlmavad järgmist:

seadmete kontrolli ja hoolduse parandamine;

võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine;

seadmete käitamine kogenud töötajate poolt;

võimaluse korral öösel mürarohke tegevuse vältimine;

hooldustööde käigus mürataseme kontrollimise nõue.

Üldkohaldatav

b.

Vähest müra tekitavad seadmed

Siia hulka võivad kuuluda kompressorid, pumbad ja plaadid

Üldkohaldatav ainult juhul, kui hangitakse uus seade või asendatakse vana seade

c.

Müra tõkestamine

Müra levikut saab vähendada, kui seada tõkked müraallika ja vastuvõtja vahele. Asjakohasteks tõketeks võivad olla kaitseseinad, vallid ja hooned

Üldkohaldatav uue seadme korral Olemasoleva seadme korral võib müratõkete paigaldamist piirata ruumipuudus

d.

Müratõrjeseadmed

Need hõlmavad järgmist:

müravähendid;

seadmete isoleerimine;

mürarohke seadme sulgemine kinnisesse ruumi;

hoonete helikindluse suurendamine.

Kohaldatavust võib piirata ruumipuudus

e.

Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus

Müra saab vähendada, kui suurendatakse vahemaad müraallika ja vastuvõtja vahel ning kasutatakse hooneid müraekraanina

Üldkohaldatav uue seadme korral Olemasoleva seadme korral võib tootmisüksuste ümberpaigutamist piirata ruumipuudus või ülemäärased kulutused

2.   PVT-JÄRELDUSED TAHKEKÜTUSTE PÕLETAMISE KOHTA

2.1.   PVT-järeldused kivi- ja pruunsöe põletamise kohta

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad kivi- ja/või pruunsöe põletamise korral. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

2.1.1.   Üldine keskkonnatoime

PVT 18.

Kivi- ja/või pruunsöe põletamise üldise keskkonnatoime parandamiseks on lisaks PVTle 6 PVT järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Ühendatud põlemisprotsess, mis tagab katla kõrge kasuteguri ja hõlmab NOX-i heite vähendamise primaarmeetodid (nt õhu astmeline lisamine, kütuse astmeline lisamine, vähe lämmastikoksiide tekitava põleti kasutamine ja/või suitsugaasi ringlus)

Sellist ühendamist võimaldavad põlemisprotsessid nagu tolmpõletus, keevkihtpõletus ja restpõletus

Üldkohaldatav

2.1.2.   Energiatõhusus

PVT 19.

Kivi- ja/või pruunsöe põletamise energiatõhususe suurendamiseks on PVT allpool ja PVTs 12 esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kuiva koldetuha käitlemine

Kuiv ja kuum koldetuhk kukub ahjust mehaanilisse konveiersüsteemi, suunatakse korduspõletamiseks tagasi ahju ja jahtub seejärel ümbritseva õhu toimel. Kasuliku energia taaskasutus toimub nii tuha korduspõletamisel kui ka jahutamisel

Olemasoleva põletusüksuse moderniseerimise puhul võib esineda tehnilisi piiranguid


Tabel 2

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed kivi- ja/või pruunsöe põletamisel

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed (36)  (37)

Elektriline netokasutegur (%) (38)

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (38)  (39)  (40)

Uus üksus (41)  (42)

Olemasolev üksust (41)  (43)

Uus või olemasolev üksus

Kivisöega köetav, ≥ 1 000 MWth

45–46

33,5–44

75–97

Pruunsöega köetav, ≥ 1 000 MWth

42–44 (44)

33,5–42,5

75–97

Kivisöega köetav, < 1 000 MWth

36,5–41,5 (45)

32,5–41,5

75–97

Pruunsöega köetav, < 1 000 MWth

36,5–40 (46)

31,5–39,5

75–97

2.1.3.   NOX-i, N2O ja CO heide õhku

PVT 20.

Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas heidet õhku CO ja N2O, on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldkohaldatav kombineeritult muude meetoditega

Üldkohaldatav

b.

Muude primaarsete NOx-i sisalduse vähendamise meetodite (nt õhu astmeline lisamine, kütuse astmeline lisamine, suitsugaasi ringlus, vähe lämmastikoksiide tekitava põleti kasutamine) kombineerimine

Kõigi meetodite kirjeldus on esitatud punktis 8.3.

Asjakohase primaarmeetodi või nende kombinatsiooni valikut ja toimivust võib mõjutada katla konstruktsioon

c.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Saab kasutada koos läbipääsenud ammoniaagi selektiivse katalüütilise taandamisega

Kohaldatavus võib olla piiratud niisuguse katla korral, mille suur ristlõikeala takistab NH3 ja NOx-i homogeense segu saamist.

Kohaldatavus võib olla piiratud põletusseadme puhul, mida käitatakse alla 1 500  tunni aastas katla väga erinevate koormuste juures

d.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Ei kohaldata < 300 MWth põletusseadme suhtes, mida käitatakse alla 500 tunni aastas.

Ei ole üldkohaldatav põletusseadme korral, mille võimsus on < 100 MWth.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas või põletusseadet võimsusega ≥ 300 MWth käitatakse alla 500 tunni aastas.

e.

NOX-i ja SOX-i heite vähendamise kombineeritud meetodid

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kasutatakse juhtumipõhiselt, olenevalt kütuse omadustest ja põlemisprotsessist


Tabel 3

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase kivisöe ja/või pruunsöe põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (47)

Uus seade

Olemasolev seade (48)  (49)

< 100

100–150

100–270

155–200

165–330

100–300

50–100

100–180

80–130

155–210

≥ 300, kivi- ja/või pruunsöeküttel keevkihtkatel ja pruunsöeküttel tolmpõletuskatel

50–85

< 85–150 (50)  (51)

80–125

140–165 (52)

≥ 300, kivisöeküttel tolmpõletuskatel

65–85

65–150

80–125

< 85–165 (53)

Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasiheide (CO) olemasolevate põletusseadmete korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja uute põletusseadmete korral üldiselt järgmine:

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus (MWth)

CO heite orienteeriv tase (mg/Nm3)

< 300

< 30–140

≥ 300, kivi- ja/või pruunsöeküttel keevkihtkatel ja pruunsöeküttel tolmpõletuskatel

< 30–100 (54)

≥ 300, kivisöeküttel tolmpõletuskatel

< 5–100 (54)

2.1.4.   SOX-i, HCl-i ja HF-i heide õhku

PVT 21.

Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti)

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Üldkohaldatav

b.

Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI)

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Meetodit saab kasutada HCl-i/HF-i eemaldamiseks, kui ei kasutata spetsiaalset tehnikat suitsugaasi väävlitustamiseks korstnas

c.

Pihustusega kuivabsorber

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

d.

Ringleva keevkihiga kuivskraber

e.

Märgskraber

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Meetodeid saab kasutada HCl-i/HF-i eemaldamiseks, kui ei kasutata spetsiaalset meetodit suitsugaasi väävlitustamiseks korstnas

f.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Ei rakendata põletusseadme suhtes, mida käitatakse alla 500 tunni aastas.

Meetodi kohaldamist alla 300 MWth võimsusega põletusseadme puhul ja moderniseerimist olemasoleva põletusseadme puhul, mida käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas, võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud.

g.

Suitsugaasi väävlitustamine mereveega

h.

NOX-i ja SOX-i heite vähendamise kombineeritud meetodid

Kasutatakse juhtumipõhiselt olenevalt kütuse omadustest ja põlemisprotsessist

i.

Suitsugaasi märgväävlitustamise seadme järel paikneva gaas-gaas-soojusvaheti asendamine või eemaldamine

Suitsugaasi märgväävlitustamise seadme järel paikneva gaas-gaas-soojusvaheti asendamine mitme toruga soojusvahetiga või suitsugaasi eemaldamine ja väljalaskmine jahutustorni või märja korstna kaudu

Kasutatakse ainult juhul, kui suitsugaasi märgväävlitustamise ja selle järel paikneva gaas-gaas-soojusvahetiga põletusseadmetes on vaja soojusvahetit muuta või asendada

j.

Kütuse valimine

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Madala väävli- (st alates 0,1 kaaluprotsenti kuivaines), kloori- või fluorisisaldusega kütuse kasutamine

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. Kohaldatavus võib olla piiratud konstruktsioonist tulenevate piirangutega, kui põletusseadmes põletatakse väga spetsiifilisi kohalikke kütuseid


Tabel 4

PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase kivi- ja/või pruunsöe põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (55)

Uus seade

Olemasolev seade (56)

< 100

150–200

150–360

170–220

170–400

100–300

80–150

95–200

135–200

135–220 (57)

≥ 300, tolmpõletuskatel

10–75

10–130 (58)

25–110

25–165 (59)

≥ 300, keevkihtkatel (60)

20–75

20–180

25–110

50–220

Tabelis 4 sätestatud PVT-kohased ööpäeva keskmised heitetasemed ei kehti niisuguse põletusseadme puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 300 MW, mis on konkreetselt kavandatud kohalike pruunsöekütuste põletamiseks ja mille korral on tõendatav, et tehnilis-majanduslikel põhjustel ei ole tabelis 4 esitatud PVTga saavutatavaid heitetasemeid võimalik saavutada, ning PVTga saavutatava aasta keskmise heitetaseme vahemiku ülempiir on järgmine:

i)

uue suitsugaasi väävlitustamise süsteemi korral RCG × 0,01 ja maksimaalselt 200 mg/Nm3;

ii)

olemasoleva suitsugaasi väävlitustamise süsteemi korral RCG × 0,03 ja maksimaalselt 320 mg/Nm3,

kus RCG on SO2 aasta keskmine kontsentratsioon töötlemata suitsugaasis (peatükis „Üldised kaalutlused“ esitatud standardtingimustes) SOX-i heite vähendamise süsteemi sisselaskeava juures, väljendatud hapnikusisalduse võrdlustasemel, mis on 6 mahuprotsenti O2;

iii)

kui suitsugaasi väävlitustamise süsteemi osana kasutatakse sorbendi sissepritsimist katlasse, võib RCG-d korrigeerida järgmiselt, võttes arvesse selle arvutusmeetodiga kaasnevat SO2 heite vähendamise tõhusust (ηΒSI): RCG (kohandat.) = RCG (mõõdetud)/(1–ηΒSI).

Tabel 5

PVTga saavutatav HCl-i ja HF-i õhkuheite tase kivi- ja/või pruunsöe põletamisel

Saasteaine

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine või ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus

Uus seade

Olemasolev seade (61)

HCl

< 100

1–6

2–10 (62)

≥ 100

1–3

1–5 (62)  (63)

HF

< 100

< 1–3

< 1–6 (64)

≥ 100

< 1–2

< 1–3 (64)

2.1.5.   Tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heide õhku

PVT 22.

Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Elektrifilter (ESP)

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Üldkohaldatav

b.

Kottfilter

c.

Sorbendi sissepritsimine katlasse

(ahju või keevkihti)

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Neid meetodeid kasutatakse peamiselt SOX-i, HCl-i ja HF-i heite vähendamiseks

d.

Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine

e.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Kohaldatavus vt PVT 21


Tabel 6

PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase kivi- ja/või pruunsöe põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (65)

Uus seade

Olemasolev seade (66)

< 100

2–5

2–18

4–16

4–22 (67)

100–300

2–5

2–14

3–15

4–22 (68)

300–1 000

2–5

2–10 (69)

3–10

3–11 (70)

≥ 1 000

2–5

2–8

3–10

3–11 (71)

2.1.6.   Elavhõbeda heide õhku

PVT 23.

Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Eelkõige muude saasteainete heite vähendamiseks kasutatavate meetodite kasulik kõrvaltoime

a.

Elektrifilter (ESP)

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Elavhõbeda eemaldamise tõhusus on suurem, kui suitsugaasi temperatuur on alla 130 °C.

Meetodit kasutatakse peamiselt tolmuheite vähendamiseks

Üldkohaldatav

b.

Kottfilter

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Meetodit kasutatakse peamiselt tolmuheite vähendamiseks

c.

Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Neid meetodeid kasutatakse peamiselt SOX-i, HCl-i ja HF-i heite vähendamiseks

d.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Kohaldatavus vt PVT 21

e.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kasutatakse ainult koos muude meetoditega, et soodustada või vähendada elavhõbeda oksüdeerimist enne järgnevat kogumist suitsugaasi väävlitustamise või tolmuärastussüsteemis.

Meetodit kasutatakse peamiselt NOX-i heite vähendamiseks

Kohaldatavus vt PVT 20

Spetsiaalsed elavhõbedaheite vähendamise meetodid

f.

Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine suitsugaasi

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Üldiselt kasutatakse koos elektri- või kottfiltriga. Selle meetodi kasutamisel korral võivad olla vajalikud lisatöötlusetapid, et enne lendtuha edasist taaskasutamist eraldada elavhõbedat sisaldav süsinikufraktsioon

Üldkohaldatav

g.

Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Üldkohaldatav juhul, kui kütuse halogeenisisaldus on väike

h.

Kütuse eeltöötlus

Kütuse pesemine ja segamine, et piirata/vähendada elavhõbedasisaldust või parandada elavhõbeda sidumist saaste vähendamise seadmetes

Kohaldatavus eeldab kütuse iseloomustamiseks ja meetodi võimaliku tõhususe hindamiseks eeluuringu tegemist

i.

Kütuse valimine

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.


Tabel 7

PVTga saavutatav elavhõbeda õhkuheite tase kivi- ja pruunsöe põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (μg/Nm3)

Aasta keskmine või ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus

Uus seade

Olemasolev seade (72)

kivisüsi

pruunsüsi

kivisüsi

pruunsüsi

< 300

< 1–3

< 1–5

< 1–9

< 1–10

≥ 300

< 1–2

< 1–4

< 1–4

< 1–7

2.2.   PVT-järeldused tahke biomassi ja/või turba põletamise kohta

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad tahke biomassi ja/või turba põletamisele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

2.2.1.   Energiatõhusus

Tabel 8

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed tahke biomassi ja/või turba põletamise puhul

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed (73)  (74)

Elektriline netokasutegur (%) (75)

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (76)  (77)

Uus üksus (78)

Olemasolev üksus

Uus üksus

Olemasolev üksus

Tahke biomassi ja/või turbakatel

33,5 kuni > 38

28–38

73–99

73–99

2.2.2.   NOX-i, N2O ja CO heide õhku

PVT 24.

Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt kirjeldused, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

c.

Õhu astmeline lisamine

d.

Kütuse astmeline lisamine

e.

Suitsugaasi ringlus

f.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Saab kasutada koos läbipääsenud ammoniaagi selektiivse katalüütilise taandamisega

Ei kohaldata põletusseadme suhtes, mida käitatakse alla 500 tunni aastas väga erinevate koormustega.

Kohaldatavus võib olla piiratud põletusseadme puhul, mida käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas väga erinevate koormustega.

Kohaldatav olemasoleva põletusseadme korral, võttes arvesse sissepritsitavate reagentide puhul nõutava temperatuurivahemiku ja viibeajaga seotud piiranguid

g.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Väga leeliseliste kütuste (nt õled) kasutamisel võib vajalik olla selektiivse katalüütilise taandamise süsteemi paigaldamine tolmuheite vähendamise süsteemi järele

Ei kohaldata põletusseadme korral, mida käitatakse alla 500 tunni aastas.

Niisuguse olemasoleva põletusseadme moderniseerimisel, mille võimsus on < 300 MWth, võivad eksisteerida majanduslikud piirangud.

Ei ole üldiselt kohaldatav niisuguse olemasoleva põletusseadme korral, mille võimsus on < 100 MWth.


Tabel 9

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (79)

Uus seade

Olemasolev seade (80)

50–100

70–150 (81)

70–225 (82)

120–200 (83)

120–275 (84)

100–300

50–140

50–180

100–200

100–220

≥ 300

40–140

40–150 (85)

65–150

95–165 (86)

CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:

< 30–250 mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on 50–100 MWth ja mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, või uue põletusseadme puhul võimsusega 50–100 MWth;

< 30–160 mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on 100–300 MWth ja mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, või uue põletusseadme puhul võimsusega 100–300 MWth;

< 30–80 mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on ≥ 300 MWth ja mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, või uue põletusseadme puhul võimsusega ≥ 300 MWth.

2.2.3.   SOX-i, HCl-i ja HF-i heide õhku

PVT 25.

Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti)

Vt kirjeldused, punkt 8.4.

Üldkohaldatav

b.

Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI)

c.

Pihustusega kuivabsorber

d.

Ringleva keevkihiga kuivskraber

e.

Märgskraber

f.

Suitsugaasikondensaator

g.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Ei kohaldata põletusseadme korral, mida käitatakse alla 500 tunni aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

h.

Kütuse valimine

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.


Tabel 10

PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase SO2 puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (87)

Uus seade

Olemasolev seade (88)

< 100

15–70

15–100

30–175

30–215

100–300

< 10–50

< 10–70 (89)

< 20–85

< 20–175 (90)

≥ 300

< 10–35

< 10–50 (89)

< 20–70

< 20–85 (91)


Tabel 11

PVTga saavutatav HCl-i ja HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav HCl-i heite tase (mg/Nm3) (92)  (93)

PVTga saavutatav HF-i heite tase (mg/Nm3)

Aasta keskmine või ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Proovivõtuperioodi keskväärtus

Uus seade

Olemasolev seade (94)  (95)

Uus seade

Olemasolev seade (96)

Uus seade

Olemasolev seade (96)

< 100

1–7

1–15

1–12

1–35

< 1

< 1,5

100–300

1–5

1–9

1–12

1–12

< 1

< 1

≥ 300

1–5

1–5

1–12

1–12

< 1

< 1

2.2.4.   Tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heide õhku

PVT 26.

Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Elektrifilter (ESP)

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Üldkohaldatav

b.

Kottfilter

c.

Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Neid meetodeid kasutatakse peamiselt SOX-i, HCl-i ja HF-i heite vähendamiseks

d.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Kohaldatavus vt PVT 25

e.

Kütuse valimine

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.


Tabel 12

PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase tolmu puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (97)

Uus seade

Olemasolev seade (98)

< 100

2–5

2–15

2–10

2–22

100–300

2–5

2–12

2–10

2–18

≥ 300

2–5

2–10

2–10

2–16

2.2.5.   Elavhõbeda heide õhku

PVT 27.

Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

Spetsiaalsed elavhõbedaheite vähendamise meetodid

a.

Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine suitsugaasi

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Üldkohaldatav

b.

Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju

Üldkohaldatav juhul, kui kütuse halogeenisisaldus on väike

c.

Kütuse valimine

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.

Eelkõige muude saasteainete heite vähendamiseks kasutatavate meetodite kasulik kõrvaltoime

d.

Elektrifilter (ESP)

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Neid meetodeid kasutatakse peamiselt tolmu vähendamiseks

Üldkohaldatav

e.

Kottfilter

f.

Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Neid meetodeid kasutatakse peamiselt SOX-i, HCl-i ja HF-i heite vähendamiseks

g.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Kohaldatavus vt PVT 25

PVTga saavutatav proovivõtuperioodi keskmine heitetase tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite korral on < 1–5 μg/Nm3.

3.   PVT-JÄRELDUSED VEDELKÜTUSTE PÕLETAMISE KOHTA

Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi ei kohaldata avamereplatvormidel asuvatele põletusseadmetele; viimaseid on käsitletud punktis 4.3.

3.1.   Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad katlad

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavatele kateldele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

3.1.1.   Energiatõhusus

Tabel 13

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raske kütteõli ja/või gaasiõli põletamisel kateldes

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed (99)  (100)

Elektriline netokasutegur (%)

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (101)

Uus üksus

Olemasolev üksus

Uus üksus

Olemasolev üksus

Raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötav katel

> 36,4

35,6–37,4

80–96

80–96

3.1.2.   NOX-i ja CO heide õhku

PVT 28.

Katlas raske kütteõli ja/või gaasiõli põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO õhkuheidet, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Õhu astmeline lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Kütuse astmeline põletamine

c.

Suitsugaasi ringlus

d.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

e.

Vee/auru lisamine

Kohaldatavus on piiratud vee kättesaadavusega

f.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Ei kohaldata põletusseadme suhtes, mida käitatakse alla 500 tunni aastas väga erinevate koormustega.

Kohaldatavus võib olla piiratud põletusseadme puhul, mida käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas väga erinevate koormustega.

g.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Ei rakendata põletusseadme suhtes, mida käitatakse alla 500 tunni aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

Ei ole üldkohaldatav põletusseadme korral, mille võimsus on < 100 MWth.

h.

Täiustatud juhtimissüsteem

Üldkohaldatav uute põletusseadmete puhul. Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

i.

Kütuse valimine

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.


Tabel 14

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (102)

Uus seade

Olemasolev seade (103)

< 100

75–200

150–270

100–215

210–330 (104)

≥ 100

45–75

45–100 (105)

85–100

85–110 (106)  (107)

CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:

10–30 mg/Nm3 olemasoleva võimsusega < 100 MWth põletusseadme puhul, mida käitatakse ≥ 1 500 tundi aastas, või uue põletusseadme puhul võimsusega < 100 MWth;

10–20 mg/Nm3 olemasoleva võimsusega ≥ 100 MWth põletusseadme puhul, mida käitatakse ≥ 1 500 tundi aastas, või uue põletusseadme puhul võimsusega ≥ 100 MWth.

3.1.3.   SOX-i, HCl-i ja HF-i heide õhku

PVT 29.

Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI)

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Üldkohaldatav

b.

Pihustusega kuivabsorber

c.

Suitsugaasikondensaator

d.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

(märg-FGD)

Põletusseadmete korral võimsusega < 300 MWth võivad selle meetodi kasutamist piirata tehnilised ja majanduslikud piirangud.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

e.

Suitsugaasi väävlitustamine mereveega

Põletusseadmete korral võimsusega < 300 MWth võivad selle meetodi kasutamist piirata tehnilised ja majanduslikud piirangud.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

f.

Kütuse valimine

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.


Tabel 15

PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase SO2 puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (108)

Uus seade

Olemasolev seade (109)

< 300

50–175

50–175

150–200

150–200 (110)

≥ 300

35–50

50–110

50–120

150–165 (111)  (112)

3.1.4.   Tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heide õhku

PVT 30.

Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Elektrifilter (ESP)

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Üldkohaldatav

b.

Kottfilter

c.

Multitsüklonid

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Multitsükloneid võib kasutada kombineeritult muude tolmueemaldusmeetoditega

d.

Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Meetodit kasutatakse peamiselt SOX-i, HCl-i ja HF-i heite vähendamiseks.

e.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Meetodit kasutatakse peamiselt SOX-i, HCl-i ja HF-i heite vähendamiseks.

Kohaldatavus vt PVT 29

f.

Kütuse valimine

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.


Tabel 16

PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase tolmu puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (113)

Uus seade

Olemasolev seade (114)

< 300

2–10

2–20

7–18

7–22 (115)

≥ 300

2–5

2–10

7–10

7–11 (116)

3.2.   Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad mootorid

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavate kolbmootorite puhul. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

Raske kütteõli ja/või gaasiõliga köetavate mootorite puhul ei pruugi NOX-i, SO2 ja tolmu heite vähendamise meetodid olla kohaldatavad mootoritele saartel, mis kuuluvad väiksesse isoleeritud süsteemi (117) või isoleeritud mikrosüsteemi (118), arvestades tehnilisi, majanduslikke ja logistilisi või taristuga seotud piiranguid, kuni need ühendatakse mandri elektrivõrkudega või luuakse juurdepääs maagaasitaristule. Selliste mootorite PVT SHT väärtusi kohaldatakse seepärast üksnes väikestes isoleeritud süsteemides või isoleeritud mikrosüsteemides alates 1. jaanuarist 2025 uute mootorite puhul ja alates 1. jaanuarist 2030 olemasolevate mootorite puhul.

3.2.1.   Energiatõhusus

PVT 31.

Selleks, et suurendada raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavate kolbmootorite energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kombineeritud tsükkel

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Üldkohaldatav uute seadmete suhtes, mida käitatakse vähemalt 1 500  tundi aastas.

Kohaldatav olemasolevate seadmete suhtes, arvestades piiranguid, mis on seotud aurutsükli ülesehituse ja kasutatava ruumi suurusega.

Ei kohaldata olemasolevate põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 1 500  tundi aastas.


Tabel 17

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raske kütteõli ja/või gaasiõli põletamisel kolbmootorites

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatav energiatõhususe tase (119)

Elektriline netokasutegur (%) (120)

Uus üksus

Olemasolev üksus

Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötav kolbmootor – ühetsükliline mootor

41,5–44,5 (121)

38,3–44,5 (121)

Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötav kolbmootor – kombineeritud tsükliga kolbmootor

> 48 (122)

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

3.2.2.   NOX-i, CO ja lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku

PVT 32.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada üht või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Vähese NOX-i heitega põletamine diiselmootori puhul

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Heitgaasitagastus (EGR)

Ei ole kohaldatav neljataktiliste mootorite suhtes

c.

Vee/auru lisamine

Kohaldatavus on piiratud vee kättesaadavusega.

Kohaldatavus võib olla piiratud, kui moderniseerimispakett ei ole kättesaadav.

d.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine

PVT 33.

Selleks, et vältida või vähendada CO ja lenduvate orgaaniliste ühendite heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või mõlemaid koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

 

Üldkohaldatav

b.

Oksüdatsioonikatalüsaatorid

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Ei rakendata põletusseadme suhtes, mida käitatakse alla 500 tunni aastas.

Kohaldatavust või piirata kütuse suur väävlisisaldus.


Tabel 18

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (123)

Uus seade

Olemasolev seade (124)  (125)

≥ 50

115–190 (126)

125–625

145–300

150–750

Olemasoleval põletusseadmel, milles põletatakse üksnes rasket kütteõli ja mida käitatakse vähemalt 1 500 h/aastas, ja uuel üksnes rasket kütteõli kasutaval seadmel:

on aasta keskmine CO heite tase orienteerivalt 50–175 mg/Nm3;

on proovivõtuperioodi keskmine summaarne lenduvate orgaaniliste ühendite heide üldiselt 10–40 mg/Nm3.

3.2.3.   SOX-i, HCl-i ja HF-i heide õhku

PVT 34.

Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kütuse valimine

Vt kirjeldused, punkt 8.4.

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.

b.

Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI)

Olemasoleva põletusseadme puhul võib esineda tehnilisi piiranguid.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

c.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Põletusseadmete korral võimsusega < 300 MWth võivad selle meetodi kohaldamist piirata tehnilised ja majanduslikud piirangud.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas


Tabel 19

PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase (PVT SHT) raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase SO2 puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (127)

Uus seade

Olemasolev seade (128)

Kõik suurused

45–100

100–200 (129)

60–110

105–235 (129)

3.2.4.   Tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heide õhku

PVT 35.

Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kütuse valimine

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.

b.

Elektrifilter (ESP)

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

c.

Kottfilter


Tabel 20

PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase tolmu puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (130)

Uus seade

Olemasolev seade (131)

≥ 50

5–10

5–35

10–20

10–45

3.3.   Gaasiõlil töötavad gaasiturbiinid

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide puhul. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punkti 1.

3.3.1.   Energiatõhusus

PVT 36.

Selleks, et suurendada gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kombineeritud tsükkel

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Üldkohaldatav uute seadmete suhtes, mida käitatakse vähemalt 1 500  tundi aastas.

Kohaldatav olemasolevate seadmete suhtes, arvestades piiranguid, mis on seotud aurutsükli ülesehituse ja kasutatava ruumi suurusega.

Ei kohaldata olemasolevate põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 1 500  tundi aastas.


Tabel 21

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide puhul

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatav energiatõhususe tase (132)

Elektriline netokasutegur (%) (133)

Uus üksus

Olemasolev üksus

Gaasiõlil töötav avatud tsükliga gaasiturbiin

> 33

25–35,7

Gaasiõlil töötav kombineeritud tsükliga gaasiturbiin

> 40

33–44

3.3.2.   NOX-i ja CO heide õhku

PVT 37.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Vee/auru lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kohaldatavus võib olla piiratud vee kättesaadavusega.

b.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

Kohaldatav üksnes sellistele turbiinimudelitele, mille jaoks on turul kättesaadavad vähe lämmastikoksiide tekitavad põletid.

c.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine

PVT 38.

Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Oksüdatsioonikatalüsaatorid

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine

Orienteerivalt on NOX-i heide õhku gaasiõli põletamisel kahekütuselises gaasiturbiinis, mida kasutatakse avariiolukorras ja < 500 tundi aastas, üldiselt 145–250 mg/Nm3 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena.

3.3.3.   SOX-i ja tolmu heide õhku

PVT 39.

Selleks, et vältida või vähendada SOX-i ja tolmu heidet õhku gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kütuse valimine

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.


Tabel 22

PVTga saavutatav SO2 ja tolmu õhkuheite tase gaasiõli põletamisel gaasiturbiinides, kaasa arvatud kahekütuselised gaasiturbiinid

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

SO2

Tolm

Aasta keskmine (134)

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine (135)

Aasta keskmine (134)

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine (135)

Uued ja olemasolevad seadmed

35–60

50–66

2–5

2–10

4.   PVT-JÄRELDUSED GAASILISTE KÜTUSTE PÕLETAMISE KOHTA

4.1.   PVT-järeldused maagaasi põletamise kohta

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad maagaasi põletamisele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1. Neid ei kohaldata avamereplatvormidel asuvatele põletusseadmetele; viimaseid on käsitletud punktis 4.3.

4.1.1.   Energiatõhusus

PVT 40.

Selleks, et suurendada maagaasi põletamise energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kombineeritud tsükkel

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Üldiselt kohaldatav uue gaasiturbiini ja mootori suhtes, välja arvatud sellised, mida käitatakse < 1 500  tundi aastas.

Kohaldatav olemasoleva gaasiturbiini ja mootori suhtes, arvestades piiranguid, mis on seotud aurutsükli ülesehituse ja kasutatava ruumi suurusega.

Ei kohaldata olemasoleva gaasiturbiini ja mootori suhtes, mida käitatakse < 1 500  tundi aastas.

Ei kohaldata mehaanilise ajamisüsteemiga gaasiturbiini suhtes, mida käitatakse perioodilises režiimis, ulatuslike koormusemuutuste ning sagedaste käivitamiste ja seiskamistega.

Ei kohaldata katelde suhtes.


Tabel 23

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed maagaasi põletamise puhul

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed (136)  (137)

Elektriline netokasutegur (%)

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (138)  (139)

Mehaanilise energia netokasutegur (%) (139)  (140)

Uus üksus

Olemasolev üksus

Uus üksus

Olemasolev üksus

Gaasimootor

39,5–44 (141)

35–44 (141)

56–85 (141)

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

Gaasikatel

39–42,5

38–40

78–95

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

Avatud tsükliga gaasiturbiin, ≥ 50 MWth

36–41,5

33–41,5

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

36,5–41

33,5–41

Kombineeritud tsükliga gaasiturbiin (CCGT)

CCGT, 50–600 MWth

53–58,5

46–54

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

CCGT, ≥ 600 MWth

57–60,5

50–60

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

Elektri ja soojuse koostootmisjaam, CCGT, 50–600 MWth

53–58,5

46–54

65–95

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

Elektri ja soojuse koostootmisjaam, CCGT, ≥ 600 MWth

57–60,5

50–60

65–95

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

4.1.2.   NOX-i, CO, muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan ja metaani (CH4) heide õhku

PVT 41.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku maagaasikatelde käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Õhu astmeline lisamine ja/või kütuse astmeline põletamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Õhu astmelist lisamist rakendatakse sageli vähe lämmastikoksiide tekitavate põletite puhul

Üldkohaldatav

b.

Suitsugaasi ringlus

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

c.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

d.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Seda meetodit kasutatakse sageli koos muude meetoditega; < 500 tundi aastas käitatavate põletusseadmete korral võidakse kasutada ainsa meetodina.

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

e.

Põletusõhu temperatuuri langetamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldkohaldatav, arvestades protsessi vajadustega seotud piiranguid

f.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR)

Ei kohaldata põletusseadme suhtes, mida käitatakse alla 500 tunni aastas väga erinevate koormustega.

Kohaldatavus võib olla piiratud põletusseadme puhul, mida käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas väga erinevate koormustega.

g.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Ei ole üldiselt kohaldatav põletusseadmetele võimsusega < 100 MWth.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

PVT 42.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku maagaasil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Seda meetodit kasutatakse sageli koos muude meetoditega; < 500 tundi aastas käitatavate põletusseadmete korral võidakse kasutada ainsa meetodina.

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

b.

Vee/auru lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kohaldatavus võib olla piiratud vee kättesaadavusega.

c.

Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid

Kohaldatavus võib olla piiratud turbiinide puhul, mille jaoks moderniseerimispakett ei ole kättesaadav või millele on paigaldatud vee/auru lisamise süsteemid

d.

Madalkoormuse projektilahendus

Protsessi juhtimise ja sellekohaste vahendite kohandamine hea põlemistõhususe hoidmisele, kui nõudlus energia järele muutub, näiteks siseneva õhuvoolu juhtimise suutlikkuse parandamisega või põlemisprotsessi jagamisega sõltumatuteks põlemisetappideks

Kohaldatavust võib piirata gaasiturbiini konstruktsioon

e.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldiselt kohaldatav lisapõletamisele soojustagastusega aurugeneraatoris (heat recovery steam generators, HRSG) kombineeritud tsükliga gaasiturbiini (CCGT) kasutavas põletusseadmes

f.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Ei ole üldiselt kohaldatav olemasoleva põletusseadme suhtes võimsusega < 100 MWth.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

PVT 43.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku maagaasil töötavate mootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Seda meetodit kasutatakse sageli koos muude meetoditega; < 500 tundi aastas käitatavate põletusseadmete korral võidakse kasutada ainsa meetodina.

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

b.

Lahjasegupõletus

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldkohaldatav kombineeritult selektiivse katalüütilise taandamisega

Kohaldatakse üksnes uute gaasil töötavate mootorite suhtes

c.

Täiustatud lahjasegupõletus

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kohaldatav üksnes uute süüteküünlaga mootorite puhul

d.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

PVT 44.

Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku maagaasi põletamisel, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsiooni katalüsaatoreid.

Kirjeldus

Vt kirjeldused, punkt 8.3.

Tabel 24

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) maagaasi põletamisel gaasiturbiinides

Põletusseadme tüüp

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVT SHT (mg/Nm3) (142)  (143)

Aasta keskmine (144)  (145)

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Avatud tsükliga gaasiturbiinid (open-cycle gas turbines, OCGT) (146)  (147)

Uus OCGT

≥ 50

15–35

25–50

Olemasolev OCGT (v.a mehaanilise ajamiga turbiinirakendused) – kõik seadmed, mida käitatakse 500 või rohkem tundi aastas

≥ 50

15–50

25–55 (148)

Kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid (combined-cycle gas turbines, CCGT) (146)  (149)

Uus CCGT

≥ 50

10–30

15–40

Olemasolev CCGT, mille kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on väiksem kui 75 %

≥ 600

10–40

18–50

Olemasolev CCGT, mille kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on 75 % või suurem

≥ 600

10–50

18–55 (150)

Olemasolev CCGT, mille kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on väiksem kui 75 %

50–600

10–45

35–55

Olemasolev CCGT, mille kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on 75 % või suurem

50–600

25–50 (151)

35–55 (152)

Avatud ja kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid

Hiljemalt 27. novembril 2003 käikulastud gaasiturbiin või olemasolev gaasiturbiin hädaolukorras kasutamiseks, mida käitatakse < 500 tundi aastas

≥ 50

Puudub PVTga saavutatav heitetase (PVT SHT)

60–140 (153)  (154)

Olemasolev mehaanilise ajamiga gaasiturbiinirakendus – kõik seadmed, mida käitatakse vähemalt 500 tundi aastas

≥ 50

15–50 (155)

25–55 (156)

Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasi (CO) heide iga tüüpi olemasoleva põletusseadme korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja iga tüüpi uue põletusseadme korral üldiselt järgmine:

Uus avatud tsükliga gaasiturbiin (OCGT) võimsusega vähemalt 50 MWth: < 5–40 mg/Nm3. Seadme puhul, mille elektriline netokasutegur (EE) on suurem kui 39 %, võib selle vahemiku ülemises otsas kasutada parandustegurit [ülemine ots] × EE/39, kus EE on seadme elektriline netokasutegur või mehaaniline netokasutegur, mis on määratud ISO baaskoormuse tingimustes.

Olemasolev OCGT võimsusega vähemalt 50 MWth (v.a mehaanilise ajamiga turbiinirakendused): < 5–40 mg/Nm3. Olemasoleva seadme korral, mida ei saa varustada lisaseadmega NOX-i heite vähendamiseks kuivmeetodil, on selle vahemiku ülempiir üldiselt 80 mg/Nm3 või madalal koormusel töötava seadme korral 50 mg/Nm3.

Uus kombineeritud tsükliga gaasiturbiin (CCGT) võimsusega vähemalt 50 MWth: < 5–30 mg/Nm3. Seadme puhul, mille elektriline netokasutegur (EE) on suurem kui 55 %, võib selle vahemiku ülemises otsas kasutada parandustegurit [ülemine ots] × EE/55, kus EE on seadme elektriline netokasutegur, mis on määratud ISO baaskoormuse tingimustes.

Olemasolev CCGT võimsusega vähemalt 50 MWth: < 5–30 mg/Nm3. Madalal koormusel töötava seadme korral on selle vahemiku ülempiir üldiselt 50 mg/Nm3

Olemasolev gaasiturbiin võimsusega vähemalt 50 MWth mehaanilise ajamiga rakenduse puhul: < 5–40 mg/Nm3. Madalal koormusel töötava seadme korral on selle vahemiku ülempiir üldiselt 50 mg/Nm3.

Kui gaasiturbiin on varustatud vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõletiga, kehtivad need orienteerivad PVT SHT väärtused ainult siis, kui nimetatud põleti on kasutuses.

Tabel 25

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) maagaasi põletamisel kateldes ja mootorites

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine (157)

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (158)

Uus seade

Olemasolev seade (159)

Katel

10–60

50–100

30–85

85–110

Mootor (160)

20–75

20–100

55–85

55–110 (161)

CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:

< 5–40 mg/Nm3 olemasoleva katla korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas;

< 5–15 mg/Nm3 uue katla puhul;

< 30–100 mg/Nm3 olemasoleva mootori korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja uue mootori korral.

PVT 45.

Selleks, et vältida või vähendada metaanivabade lenduvate orgaaniliste ühendite ja metaani (CH4) heidet õhku maagaasi põletamisel lahjasegul töötavate sädesüütega gaasimootorites, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsiooni katalüsaatoreid.

Kirjeldus

Vt kirjeldused, punkt 8.3. Oksüdatsiooni katalüsaatorid ei ole tõhusad selliste küllastunud süsivesinike heite vähendamisel, milles on vähem kui neli süsinikuaatomit.

Tabel 26

PVTga saavutatav formaldehüüdi ja CH4 õhkuheite tase (PVT SHT) maagaasi põletamisel lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus (MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Formaldehüüd

CH4

Proovivõtuperioodi keskväärtus

Uus või olemasolev seade

Uus seade

Olemasolev seade

≥ 50

5–15 (162)

215–500 (163)

215–560 (162)  (163)

4.2.   PVT-järeldused raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamise kohta

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad raua- ja terasetööstuse protsessigaaside (kõrgahjugaas, koksiahjugaas, hapnikkonverteri gaas) põletamise kohta kas üksikult, kombineeritult või koos muude gaasiliste ja/või vedelate kütustega. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

4.2.1.   Energiatõhusus

PVT 46.

Selleks, et suurendada raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamise energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Protsessigaaside juhtimise süsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Kohaldatav üksnes integreeritud terasetehaste suhtes


Tabel 27

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel kateldes

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed (164)  (165)

Elektriline netokasutegur (%)

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (166)

Olemasolev mitmekütuseline gaasipõletuskatel

30–40

50–84

Uus mitmekütuseline gaasipõletuskatel (167)

36–42,5

50–84


Tabel 28

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel kombineeritud tsükliga gaasiturbiinis (CCGT)

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed (168)  (169)

Elektriline netokasutegur (%)

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (170)

Uus üksus

Olemasolev üksus

Elektri ja soojuse koostootmisjaam, CCGT

> 47

40–48

60–82

CCGT

> 47

40–48

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

4.2.2.   NOX-i ja CO heide õhku

PVT 47.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaasidega köetava katla käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Erikonstruktsiooniga, olenevalt kütuse tüübist eri ridadesse paigaldatud, või mitme kütuse põletamiseks (nt mitu spetsiaalset düüsi eri kütuste põletamiseks või koos kütuste eelsegu valmistamisega) vajalike erifunktsioonidega vähe lämmastikoksiide tekitavad põletid

Üldkohaldatav

b.

Õhu astmeline lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

c.

Kütuse astmeline põletamine

d.

Suitsugaasi ringlus

e.

Protsessigaaside juhtimise süsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud eri kütusetüüpide kättesaadavusega.

f.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Seda meetodit kasutatakse koos muude meetoditega.

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

g.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

h.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Ei ole üldiselt kohaldatav põletusseadmele võimsusega < 100 MWth.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine ja põletusseadme konfiguratsioon.

PVT 48.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaasidega köetavate kombineeritud tsükliga gaasiturbiini käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Protsessigaaside juhtimise süsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud eri kütusetüüpide kättesaadavusega.

b.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Seda meetodit kasutatakse koos muude meetoditega.

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

c.

Vee/auru lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kahekütuselistes gaasiturbiinides, milles raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel kasutatakse vähe lämmastikoksiide tekitavat kuivpõletit, kasutatakse maagaasi põletamisel tavaliselt vee/auru lisamist.

Kohaldatavus võib olla piiratud vee kättesaadavusega.

d.

Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Vähe lämmastikoksiide tekitav kuivpõleti, millega põletatakse raua- ja terasetööstuse protsessigaase, erineb põletist, mida kasutatakse üksnes maagaasi põletamiseks.

Kasutatakse piirangutega, mis on seotud raua- ja terasetööstuse protsessigaaside, näiteks koksiahjugaasi reaktsioonivõimega.

Kohaldatavus võib olla piiratud turbiinide puhul, mille jaoks moderniseerimispakett ei ole kättesaadav või millele on paigaldatud vee/auru lisamise süsteemid

e.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kohaldatav üksnes lisapõletamisele soojustagastusega aurugeneraatoris (heat recovery steam generator, HRSG) kombineeritud tsükliga gaasiturbiini (CCGT) kasutavas põletusseadmes

f.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine

PVT 49.

Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt kirjeldused, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Oksüdatsioonikatalüsaatorid

Kohaldatav üksnes kombineeritud tsükliga gaasiturbiini (CCGT) suhtes.

Kohaldatavust võivad piirata ruumipuudus, koormusega seotud nõuded ja kütuse suur väävlisisaldus.


Tabel 29

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) 100 % raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel

Põletusseadme tüüp

O2 võrdlustase (mahuprotsent)

PVT SHT (mg/Nm3) (171)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus katel

3

15–65

22–100

Olemasolev katel

3

20–100 (172)  (173)

22–110 (172)  (174)  (175)

Uus CCGT

15

20–35

30–50

Olemasolev CCGT

15

20–50 (172)  (173)

30–55 (175)  (176)

CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:

< 5–100 mg/Nm3 olemasoleva katla korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas;

< 5–35 mg/Nm3 uue katla korral;

< 5–20 mg/Nm3 olemasoleva CCGT korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, või uue CCGT korral.

4.2.3.   SOX-i heide õhku

PVT 50.

Selleks, et vältida või vähendada SOX-i heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Protsessigaaside juhtimise süsteem ja abikütuste valimise võimalused

Vt kirjeldus, punkt 8.2.

Kuivõrd seda võimaldavad raua- ja terasetootmise tingimused, kasutatakse maksimaalselt järgmist:

kütuste hulgas peaks enamiku moodustama madala väävlisisaldusega kõrgahjugaas;

selline kütuste segu, mille keskmine väävlisisaldus on madal, nt üksikprotsessidest pärinevad väga madala väävlisisaldusega kütused:

kõrgahjugaas väävlisisaldusega < 10 mg/Nm3;

koksiahjugaas väävlisisaldusega < 00 mg/Nm3;

ja abikütused, nagu:

maagaas;

vedelkütused väävlisisaldusega mitte üle 0,4 % (kateldes).

Suure väävlisisaldusega kütuste kasutamine piiratud koguses.

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud eri kütusetüüpide kättesaadavusega.

b.

Koksiahjugaasi eeltöötlemine raua- ja terasetootmisettevõttes

Kasutatakse ühte järgmistest meetoditest:

väävlitustamine absorptsioonisüsteemidega;

oksüdatiivne märgväävlitustamine

Kohaldatav üksnes koksiahjugaasi põletamise seadmete puhul


Tabel 30

PVTga saavutatav SO2-i õhkuheite tase (PVT SHT) 100 % raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel

Põletusseadme tüüp

O2 võrdlustase (%)

PVTga saavutatav heitetase SO2 puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine (177)

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine (178)

Uus või olemasolev katel

3

25–150

50–200 (179)

Uus või olemasolev CCGT

15

10–45

20–70

4.2.4.   Tolmu heide õhku

PVT 51.

Selleks, et vähendada tolmu heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kütuse valimine/juhtimine

Kasutatakse protsessigaaside ja abikütuste segu, mille keskmine tolmu- või tuhasisaldus on väike

Üldkohaldatav nende piirangute raames, mis on seotud eri kütusetüüpide kättesaadavusega.

b.

Kõrgahjugaasi eeltöötlemine raua- ja terasetootmisettevõttes

Kasutatakse üht või mitut tolmuärastusvahendit (deflektor, tolmupüüdur, tsüklon, elektrifilter) ja/või järgnevat tolmuvähendusmeetodit (Venturi skraber, restskraber, rõngasskraber, märgelektrifilter, desintegraator)

Kohaldatav üksnes kõrgahjugaasi põletamise korral

c.

Hapnikkonverteri gaasi eeltöötlemine raua- ja terasetootmisettevõttes

Tolmuärastuse kuiv- (nt elektrifilter või kottfilter) või märgmeetodi (märgelektrifilter või skraber) kasutamine. Lähem kirjeldus on esitatud raua- ja terasetootmise BREF-dokumendis

Kohaldatav üksnes konverterigaasi põletamise korral

d.

Elektrifilter (ESP)

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Kohaldatav üksnes põletusseadme puhul, kus suure osa põletatavast kütusest moodustavad suure tuhasisaldusega abikütused

e.

Kottfilter


Tabel 31

PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) 100 % raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatav heitetase tolmu puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine (180)

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine (181)

Uus või olemasolev katel

2–7

2–10

Uus või olemasolev CCGT

2–5

2–5

4.3.   PVT-järeldused gaas- ja/või vedelkütuste põletamise kohta avamereplatvormidel

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad gaas- ja/või vedelkütuste põletamisele avamereplatvormidel. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

PVT 52.

Selleks, et parandada avamereplatvormidel gaas- ja/või vedelkütuste põletamise üldist keskkonnamõju, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Protsessi optimeerimine

Protsessi optimeeritakse selleks, et vähendada nõutavat mehaanilist võimsust

Üldkohaldatav

b.

Rõhukaod võetakse kontrolli alla

Sisselaske- ja heitgaaside väljalaskesüsteeme optimeeritakse nii, et rõhukaod oleksid püsivalt võimalikult väikesed

c.

Kütuse etteande juhtimine

Laadimispunktides käitatakse mitut sellist generaatorit või kompressorit, mis vähendavad heiteid

d.

Viiakse miinimumini nn pöörlev reserv

Kui käitamisel kasutatakse pöörlevat reservi töökindluse kaalutlustel, siis viiakse miinimumini lisaturbiinide arv, välja arvatud erandjuhud

e.

Kütuse valimine

Kütusena kasutatakse gaasi, mis pärineb hästi reguleeritud nafta- või gaasiprotsessist, mis tagab kütuse põlemisprotsessi oluliste näitajate, nt kütteväärtuse miinimumvahemiku ja vähima väävliühendite sisalduse, et viia miinimumini SO2 moodustumine. Vedelate destillaatkütuste puhul eelistatakse madala väävlisisaldusega kütuseid

f.

Sissepritse ajastus

Mootorites optimeeritakse sissepritse ajastus

g.

Soojustagastus

Gaasiturbiini/-mootori heitgaaside kasutamine kütmisvajaduste rahuldamiseks platvormil

Üldkohaldatav uue põletusseadme puhul.

Olemasoleva põletusseadme korral võib kohaldamist piirata soojusenergia nõudluse tase ja põletusseadme konstruktsioon (ruumipiirangud)

h.

Mitme gaasi-/naftavälja elektrivarustuse ühendamine

Keskse toiteallika kasutamine mitmel eri gaasi-/naftaväljal asuva osaleva platvormi varustamiseks

Kohaldatavus võib olla piiratud, sõltuvalt eri gaasi-/naftaväljade asukohast ja osalevate platvormide töö korraldusest, sealhulgas tootmise planeerimise, alustamise ja lõpetamise ajakavade ühitatavusest.

PVT 53.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku avamereplatvormidel gaasilise ja/või vedelkütuse põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

b.

Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid

Kohaldatav uutele (standardvarustusega) gaasiturbiinidele, arvestades piiranguid, mis on tingitud kütuse kvaliteedi erinevustest.

Kohaldatavust olemasoleva gaasiturbiini puhul võivad piirata: moderniseerimispaketi olemasolu (lahjasegupõletuse jaoks), platvormi töökorralduse keerukus ja ruumi olemasolu

c.

Lahjasegupõletus

Kohaldatakse üksnes uute gaasil töötavate mootorite suhtes

d.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

Kohaldatav üksnes katelde suhtes.

PVT 54.

Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku avamereplatvormidel asuvates gaasiturbiinides gaasilise ja/või vedelkütuse põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt kirjeldused, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Oksüdatsioonikatalüsaatorid

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine ja seadmete massiga seotud piirangud.


Tabel 32

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) gaasiliste kütuste põletamisel avamereplatvormidel asuvates gaasiturbiinides

Põletusseadme tüüp

PVT SHT (mg/Nm3) (182)

Proovivõtuperioodi keskväärtus

Uus gaasiturbiin, milles põletatakse gaasilisi kütuseid (183)

15–50 (184)

Olemasolev gaasiturbiin, milles põletatakse gaasilisi kütuseid (183)

< 50–350 (185)

CO heite keskmine tase proovivõtuperioodil on orienteerivalt järgmine:

avamereplatvormil gaasilisel kütusel töötava, vähemalt 1 500 tundi aastas käitatava olemasoleva gaasiturbiini puhul < 100 mg/Nm3;

avamereplatvormil gaasilisel kütusel töötava uue gaasiturbiini puhul < 75 mg/Nm3.

5.   PVT-JÄRELDUSED MITMEL KÜTUSEL TÖÖTAVATE PÕLETUSSEADMETE KOHTA

5.1.   PVT-järeldused keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste põletamise kohta

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste põletamise kohta kas üksikult, kombineeritult või koos muude gaasiliste ja/või vedelate kütustega. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

5.1.1.   Üldine keskkonnatoime

PVT 55.

Selleks, et parandada keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste kateldes põletamise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 6 esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste eeltöötlemine

Kütuste põletamise üldise keskkonnatoime parandamiseks eeltöödeldakse kütuseid kas põletusseadme asukohas või mujal

Kohaldatav piirangute raames, mis on seotud kütuse omaduste ja vaba ruumi olemasoluga

5.1.2.   Energiatõhusus

Tabel 33

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed keemiatööstusest saadavate kütuste põletamisel kateldes

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed (186)  (187)

Elektriline netokasutegur (%)

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (188)  (189)

Uus üksus

Olemasolev üksus

Uus üksus

Olemasolev üksus

Katlad, milles kasutatakse keemiatööstusest saadavaid vedelaid kütuseid, sealhulgas segatult raske kütteõliga ja/või muude vedelkütustega

> 36,4

35,6–37,4

80–96

80–96

Katlad, milles kasutatakse keemiatööstusest saadavaid gaasilisi kütuseid, sealhulgas segatult maagaasi ja/või muude gaasiliste kütustega

39–42,5

38–40

78–95

78–95

5.1.3.   NOX-i ja CO heide õhku

PVT 56.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO heidet õhku keemiatööstusest saadavate kütuste põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

Vt kirjeldused, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Õhu astmeline lisamine

c.

Kütuse astmeline lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Vedelkütusesegude kasutamisel tuleb rakendada kütuse astmelist põletust, milleks on vaja spetsiaalse konstruktsiooniga põletit

d.

Suitsugaasi ringlus

Vt kirjeldused, punkt 8.3.

Üldkohaldatav uue põletusseadme puhul.

Kohaldatav olemasoleva põletusseadme suhtes, arvestades keemiatööstuse seadmete ohutusega seotud piiranguid

e.

Vee/auru lisamine

Kohaldatavus võib olla piiratud vee kättesaadavusega.

f.

Kütuse valimine

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid ja/või protsessidest saadavate kütuste muid kasutusalasid

g.

Täiustatud juhtimissüsteem

Kohaldatavust võib vana põletusseadme puhul piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele

h.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Kohaldatav olemasoleva põletusseadme suhtes, arvestades keemiatööstuse seadmete ohutusega seotud piiranguid.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Kohaldatavus võib olla piiratud põletusseadme puhul, mida käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas sagedaste kütuse vahetuste ja erinevate koormustega.

i.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Kohaldatav olemasoleva põletusseadme suhtes, arvestades piiranguid, mis on seotud gaasikäigu konfiguratsiooniga ja keemiatööstuse seadmete ohutusega.

Ei kohaldata põletusseadmete suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva põletusseadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui põletusseadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas

Ei ole üldkohaldatav põletusseadme korral, mille võimsus on < 100 MWth.


Tabel 34

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes

Põletusseadmes kasutatava kütuse agregaatolek

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (190)

Uus seade

Olemasolev seade (191)

Gaaside ja vedelike segu

30–85

80–290 (192)

50–110

100–330 (192)

Ainult gaasid

20–80

70–100 (193)

30–100

85–110 (194)

Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasi (CO) heide olemasoleva põletusseadme korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja uue põletusseadme korral üldiselt < 5–30 mg/Nm3.

5.1.4.   SOX-i, HCl-i ja HF-i heide õhku

PVT 57.

Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Kütuse valimine

See descriptions in Section 8.4

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid ja/või protsessidest saadavate kütuste muid kasutusalasid

b.

Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti)

Kohaldatav olemasoleva põletusseadme suhtes, arvestades piiranguid, mis on seotud gaasikäigu konfiguratsiooniga ja keemiatööstuse seadmete ohutusega.

Suitsugaasi märgväävlitustamist või väävlitustamist mereveega ei rakendata põletusseadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Suitsugaasi märgväävlitustamist või mereveega väävlitustamist põletusseadme puhul võimsusega alla 300 MWth ja selleks vajalikku moderniseerimist põletusseadme puhul, mida käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas, võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud.

c.

Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI)

d.

Pihustusega kuivabsorber

e.

Märgskraber

Vt kirjeldus, punkt 8.4.

Märgskraberit kasutatakse HCl-i ja HF-i kõrvaldamiseks, kui SOX-i heite vähendamiseks ei kasutata suitsugaasi märgväävlitustamist

f.

Suitsugaasi märgväävlitustamine (märg-FGD)

Vt kirjeldused, punkt 8.4.

g.

Suitsugaasi väävlitustamine mereveega


Tabel 35

PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine (195)

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine (196)

Uus või olemasolev katel

10–110

90–200


Tabel 36

PVTga saavutatav HCl-i ja HF-i õhkuheite tase (PVT SHT) keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

HCl

HF

Ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus

Uus seade

Olemasolev seade (197)

Uus seade

Olemasolev seade (197)

< 100

1–7

2–15 (198)

< 1–3

< 1–6 (199)

≥ 100

1–5

1–9 (198)

< 1–2

< 1–3 (199)

5.1.5.   Tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heide õhku

PVT 58.

Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide ning jälgedena esinevate ainete heidet õhku keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Elektrifilter (ESP)

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Üldkohaldatav

b.

Kottfilter

c.

Kütuse valimine

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Kasutatakse keemiatööstuse protsessidest pärit kütuste ja abikütuste segu, mille keskmine tolmu- või tuhasisaldus on väike.

Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid ja/või protsessidest saadavate kütuste muid kasutusalasid

d.

Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine

Vt kirjeldused, punkt 8.5.

Meetodit kasutatakse peamiselt SOX-i, HCl-i ja HF-i heite vähendamiseks.

Kohaldatavus vt PVT 57

e.

Suitsugaasi märgväävlitustamine


Tabel 37

PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit gaaside ja vedelike segude kütustena põletamisel kateldes

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase tolmu puhul (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade (200)

Uus seade

Olemasolev seade (201)

< 300

2–5

2–15

2–10

2–22 (202)

≥ 300

2–5

2–10 (203)

2–10

2–11 (202)

5.1.6.   Lenduvate orgaaniliste ühendite ning polüklooritud dibensodioksiinide ja -furaanide (PCDD/F) heide õhku

PVT 59.

Selleks, et vältida või vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite ning PCDD/Fi heidet õhku keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest või PVTs 6 esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Aktiivsöe lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

Kohaldatav üksnes põletusseadmele, milles kasutatakse klooritud ühendeid sisaldavaid keemilistest protsessidest pärit kütuseid.

Selektiivse katalüütilise taandamise ja kiire jahutamise kohta vt PVT 56 ja PVT 57

b.

Kiire jahutamine märgskraberi/suitsugaasi kondensaatoriga

Vt märgskraberi/suitsugaasi kondensaatori kirjeldus, punkt 8.4

c.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

SCR-süsteem on kohandatud ja suurem kui selline SCR-süsteem, mida kasutatakse ainult NOX-i taandamiseks


Tabel 38

PVTga saavutatav lenduvate orgaaniliste ühendite ja PCDD/Fi õhkuheite summaarne tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes

Saasteaine

Seade

PVTga saavutatavad heitetasemed

Proovivõtuperioodi keskväärtus

PCDD/F (204)

ng I-TEQ/Nm3

< 0,012–0,036

Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus

mg/Nm3

0,6–12

6.   PVT-JÄRELDUSED JÄÄTMETE KOOSPÕLETAMISE KOHTA

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad jäätmete koospõletamisele põletusseadmetes. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

Kui jäätmeid põletatakse koos muu kütusega, kohaldatakse käesolevas jaos esitatud PVT SHT väärtusi kogu tekkiva suitsugaasi mahule.

Kui jäätmeid põletatakse koos punktis 2 käsitletud kütusega, siis kehtivad punktis 2 esitatud PVT SHTd lisaks ka: i) kogu tekkiva suitsugaasi mahule ja ii) suitsugaasi mahule, mis tekib kõnealuse punktiga hõlmatud kütuse põletamisel, kusjuures kasutatakse segamisreeglit, mis on esitatud direktiivi 2010/75/EL VI lisa 4. osas, kus PVT SHT selle suitsugaasi mahu kohta, mis tekib jäätmete põletamisest, määratakse PVT 61 põhjal.

6.1.1.   Üldine keskkonnatoime

PVT 60.

Jäätmete põletusseadmetes koospõletamise üldise keskkonnatoime parandamiseks, stabiilsete põlemistingimuste tagamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud PVTd 60 a ning kombineerida muid meetodeid, mis on esitatud PVTs 6 ja/või muid allpool esitatud meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Jäätmete eelvastuvõtmine ja vastuvõtmine

Igasuguste jäätmete vastuvõtmisel põletusseadmes põletamiseks rakendatakse korda, mis vastab asjaomasele PVTle, mis on esitatud jäätmekäitluse BREF-dokumendis. Vastuvõtmise kriteeriumid on sätestatud selliste olulise tähtsusega näitajate kohta nagu kütteväärtus, vee, tuha, kloori ja fluori, väävli, lämmastiku, polüklooritud bifenüülide, metallide (sealhulgas lenduvate metallide (nt Hg, Tl, Pb, Co, Se) ja mittelenduvate metallide (nt V, Cu, Cd, Cr, Ni)), fosfori ja leelise (loomsete kõrvalsaaduste kasutamisel) sisaldus.

Iga jäätmekoorma puhul kasutatakse kvaliteeditagamise süsteeme, et tagada koospõletatavate jäätmete omadused ja hoida kontrolli all kindlaksmääratud olulise tähtsusega näitajaid (nt EN 15358 ohututest tahketest ainetest saadud taaskasutatava kütuse kohta)

Üldkohaldatav

b.

Jäätmete sortimine/piiramine

Jäätmete tüüpi ja massivoogu sorditakse hoolikalt, et piirata koospõletamiseks sobivate kõige saastatumate jäätmete protsenti. Piiratakse tuha, väävli, fluori, elavhõbeda ja/või kloori sisaldust põletusseadmesse sisenevates jäätmetes.

Piiratakse koospõletamisele lastavate jäätmete kogust

Kohaldatav selliste piirangute raames, mis on seotud liikmesriigi jäätmekäitluspoliitikaga

c.

Jäätmete segamine põhikütusega

Jäätmete ja peamise kütuse tõhus segamine, kuna ebaühtlane või halvasti segatud kütusevoog või ebaühtlane jaotus, mida tuleks vältida, võib mõjutada süttimist ja põlemist katlas.

Segamine on võimalik vaid juhul, kui peamise kütuse ja jäätmete käitumine peenestamisel on sarnane või kui jäätmete kogus võrreldes peamise kütuse kogusega on väga väike

d.

Jäätmete kuivatamine

Eelnev jäätmete kuivatamine enne põletuskambrisse viimist, et hoida kõrgel katla jõudlust

Kohaldatavust võivad piirata protsessist tagasisaadava soojuse vähesus, nõutavad põletamistingimused või jäätmete niiskusesisaldus

e.

Jäätmete eeltöötlus

Vt meetodid, mida on kirjeldatud jäätmekäitluse ja jäätmepõletuse BREF-dokumendis, sealhulgas jahvatamine, pürolüüs ja gaasistamine

Vt kohaldatavust jäätmekäitluse BREF- ja jäätmepõletuse BREF-dokumendis

PVT 61.

Jäätmete koospõletamisel põletusseadmes tekkiva heite suurenemise vältimiseks on PVT võtta asjakohased meetmed selle tagamiseks, et saasteainete heide suitsugaaside selles osas, mis tekib jäätmete koospõletamisest, ei oleks suurem kui heide, mis tekib jäätmepõletusel, kui kohaldatakse PVT-järeldusi jäätmepõletuse kohta.

PVT 62.

Selleks et minimeerida jäätmete põletusseadmetes koospõletamise mõju jääkide ringlussevõtule, on PVT hoida kipsi, tuha, räbu ja muude jääkide head kvaliteeti vastavalt nõuetele, mis on sätestatud nende ringlussevõtuks juhul, kui seadmes ei koospõletata jäätmeid, kasutades selleks mõnd PVTs 60 esitatud asjakohast meetodit või nende kombinatsiooni, ja/või piirates koospõletamise üksnes selliste jäätmefraktsioonidega, mille saasteainesisaldus on samasugune kui muudes põletatavates kütustes.

6.1.2.   Energiatõhusus

PVT 63.

Jäätmete koospõletamise energiatõhususe suurendamiseks on PVT kasutada PVTs 12 ja PVTs 19 esitatud meetodite sobivat kombinatsiooni, olenevalt põhikütuse tüübist ja põletusseadme konfiguratsioonist.

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed on esitatud tabelis 8 jäätmete koospõletamise kohta koos biomassi ja/või turbaga ning tabelis 2 jäätmete koospõletamise kohta koos kivi- ja/või pruunsöega.

6.1.3.   NOX-i ja CO heide õhku

PVT 64.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO ja N2O heidet õhku jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 20 esitatud meetoditest.

PVT 65.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO ja N2O heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi ja/või turbaga, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 24 esitatud meetoditest.

6.1.4.   SOX-i, HCl-i ja HF-i heide õhku

PVT 66.

Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 21 esitatud meetoditest.

PVT 67.

Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi- ja/või turbaga, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 25 esitatud meetoditest.

6.1.5.   Tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heide õhku

PVT 68.

Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 22 esitatud meetoditest.

Tabel 39

PVTga saavutatav metallide õhkuheite tase (PVT SHT) jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega

Põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus (MWth)

PVTga saavutatavad heitetasemed

Keskmistamise ajavahemik

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V (mg/Nm3)

Cd + Tl (μg/Nm3)

< 300

0,005–0,5

5–12

Proovivõtuperioodi keskväärtus

≥ 300

0,005–0,2

5–6

Ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus

PVT 69.

Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi ja/või turbaga, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 26 esitatud meetoditest.

Tabel 40

PVTga saavutatav metallide õhkuheite tase (PVT SHT) jäätmete põletamisel koos biomassi ja/või turbaga

PVTga saavutatavad heitetasemed

(ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus)

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V (mg/Nm3)

Cd+Tl (μg/Nm3)

0,075–0,3

< 5

6.1.6.   Elavhõbeda heide õhku

PVT 70.

Selleks, et vältida või vähendada elavhõbeda heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi, turba, kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 23 ja PVTs 27 esitatud meetoditest.

6.1.7.   Lenduvate orgaaniliste ühendite ning polüklooritud dibensodioksiinide ja -furaanide (PCDD/F) heide õhku

PVT 71.

Selleks, et vältida või vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite ning polüklooritud dibensodioksiinide ja -furaanide heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi, turba, kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 6, PVTs 26 või allpool esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Aktiivsöe lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.5.

See protsess põhineb saasteaine molekulide adsorbeerimisel aktiivsöele

Üldkohaldatav

b.

Kiire jahutamine märgskraberi/suitsugaasi kondensaatoriga

Vt märgskraberi/suitsugaasi kondensaatori kirjeldus, punkt 8.4

c.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

SCR-süsteem on kohandatud ja suurem kui selline SCR-süsteem, mida kasutatakse ainult NOX-i taandamiseks

Vt kohaldatavus, PVT 20 ja PVT 24


Tabel 41

PVTga saavutatav lenduvate orgaaniliste ühendite ja PCDD/Fi õhkuheite summaarne tase (PVT SHT) jäätmete põletamisel koos biomassi, turba, kivi- ja/või pruunsöega

Põletusseadme tüüp

PVTga saavutatavad heitetasemed

PCDD/F (ng I-TEQ/Nm3)

Lenduvaid orgaanilisi ühendeid kokku (mg/Nm3)

Proovivõtuperioodi keskväärtus

Aasta keskmine

Ööpäeva keskmine

Biomassi, turba, kivi- ja/või pruunsöepõletusseade

< 0,01–0,03

< 0,1–5

0,5–10

7.   PVT-JÄRELDUSED GAASISTAMISE KOHTA

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad kõikidele gaasistusseadmetele, mis on otse seotud põletusseadmetega, samuti IGCC seadmetele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.

7.1.1.   Energiatõhusus

PVT 72.

Selleks, et suurendada IGCC seadme ja gaasistusseadme energiatõhusust, on PVT kasutada üht või mitut allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Gaasistamisprotsessis vabaneva soojuse taaskasutamine

Kuna sünteesigaas on vaja alla jahutada, et seda saaks sedasi puhastada, võib seejuures vabanevat energiat kasutada täiendava auru tootmiseks, mis suunatakse auruturbiini tööprotsessi täiendava elektri tootmiseks

Kohaldatav üksnes IGCC seadmele ja gaasistusseadmele, mis on otse seotud katlaga, mille juures sünteesigaasi eeltöödeldakse ja milleks on vaja sünteesigaasi jahutamist

b.

Gaasistus- ja põletusprotsessi ühendamine

Seadme võib projekteerida nii, et õhu juurdevoolu seade (air supply unit, ASU) ja gaasiturbiin on täielikult integreeritud, nii et kogu õhk, mis suunatakse ASU-sse, saadakse gaasiturbiini kompressorist

Kohaldatavus on piiratud IGCC seadmetega, kuna integreeritud seade peab olema piisavalt paindlik, nii et see saaks otsekohe tarnida võrku elektrit, kui taastuvenergial töötavad elektrijaamad ei ole kättesaadavad

c.

Lähteaine etteandmise kuivsüsteem

Kütuse etteandmiseks gaasistusseadmesse kasutatakse kuivsüsteemi, et suurendada gaasistusprotsessi energiatõhusust

Üldkohaldatav uute tootmisüksuste puhul.

d.

Gaasistamine kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu juures

Gaasistusmeetodit kasutatakse kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu juures, et viia energia muundamise kasutegur maksimumini

Üldkohaldatav uute tootmisüksuste puhul.

e.

Konstruktsiooni täiustamine

Sellised konstruktsiooni täiustused, nagu:

gaasistusseadme tulekindla osa ja/või jahutussüsteemi täiustamine;

gaasi paisumisseadme installeerimine, et võtta taaskasutusse sünteesigaasi põletamise eelsel rõhu langetamisel vabanev energia

Üldkohaldatav IGCC seadme puhul


Tabel 42

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed gaasistusseadme ja IGCC seadme puhul

Põletusseadme konfiguratsiooni tüüp

PVTga saavutatav energiatõhususe tase

IGCC seadme elektriline netokasutegur (%)

Uue või olemasoleva gaasistusseadme kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%)

Uus üksus

Olemasolev üksus

Gaasistusseade, mis on otse seotud ilma sünteesgaasi eeltöötluseta katlaga

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

> 98

Gaasistusseade, mis on otse seotud sünteesgaasi eeltöötlusega katlaga

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

> 91

IGCC seade

PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtus puudub.

34–46

> 91

7.1.2.   NOX-i ja CO heide õhku

PVT 73.

Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO heidet õhku IGCC seadmetest, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Üldkohaldatav

b.

Vee/auru lisamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Selleks võetakse auruturbiinist ja suunatakse taaskasutusse veidi vahepealse rõhuga auru

Kohaldatav üksnes IGCC seadme gaasiturbiini osale.

Kohaldatavus võib olla piiratud vee kättesaadavusega.

c.

Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Kohaldatav üksnes IGCC seadme gaasiturbiini osale.

Üldkohaldatav uute IGCC seadmete puhul.

Olemasolevate IGCC seadmete puhul tuleb kohaldatavust vaadelda iga üksikjuhtumi puhul eraldi, olenevalt vajaliku moderniseerimispaketi kättesaadavusest. Ei ole kohaldatav sünteesigaasile, milles vesinikku on üle 15 %.

d.

Sünteesigaasi lahjendamine õhu juurdevoolu seadmes (ASU) ülejääva lämmastikuga

ASUs eraldatakse hapnik lämmastikust, et suunata gaasistusseadmesse kõrge kvaliteediga hapnikku. ASUs ülejääv lämmastik võetakse taaskasutusse, et vähendada põlemistemperatuuri gaasiturbiinis; selleks segatakse lämmastik enne põletamist sünteesigaasiga

Kohaldatav üksnes juhul, kui gaasistamisprotsessi jaoks kasutatakse ASUd

e.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Vt kirjeldus, punkt 8.3.

Ei kohaldata IGCC seadme suhtes, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

Olemasoleva IGCC seadme moderniseerimist võib takistada vajaliku ruumi puudumine.

Olemasoleva IGCC seadme moderniseerimist võivad takistada tehnilised ja majanduslikud piirangud, kui seadet käitatakse 500 kuni 1 500  tundi aastas.


Tabel 43

PVTga saavutatavad NOX-i õhkuheite tasemed (PVT SHT) IGCC seadmest

IGCC seadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3)

Aasta keskmine

Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine

Uus seade

Olemasolev seade

Uus seade

Olemasolev seade

≥ 100

10–25

12–45

1–35

1–60

Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasi (CO) heide olemasoleva seadmete korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja uue seadme korral üldiselt < 5–30 mg/Nm3.

7.1.3.   SOX-i heide õhku

PVT 74.

IGCC seadmest lähtuva SOX-i õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada järgmist meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Happelise gaasi eemaldamine

Gaasistamisprotsessi lähteaines olevad väävliühendid eemaldatakse sünteesigaasist happelise gaasi eemaldamise teel, näiteks karbonüülsulfiidi (COS) (ja vesiniktsüaniidi (HCN)) hüdrolüüsi reaktoriga ning vesiniksulfiidi (H2S) absorbeerimisega mõne lahusti, näiteks metüüldietanoolamiini abil. Väävel eraldatakse seejärel kas vedela või tahke elementaarse väävlina (nt Clausi seadme abil) või väävelhappena, olenevalt turunõudlusest

Kohaldatavus võib olla piiratud biomassiga töötava IGCC seadme puhul, kuna biomassis on väävlisisaldus väga väike

PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase (PVT SHT) IGCC seadmest võimsusega vähemalt 100 MWth on aasta keskmisena 3–16 mg/Nm3.

7.1.4.   Tolmu, tahkete osakestega seotud metallide, ammoniaagi ja halogeenide heide õhku

PVT 75.

Selleks et vältida ja vähendada tolmu, tahkete osakestega seotud metallide, ammoniaagi ja halogeenide heidet õhku IGCC seadmest, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus

a.

Sünteesigaasi filtrimine

Tolmust ja muundamata jäänud süsinikust vabastamiseks kasutatakse lendtuha tsüklonit, kottfiltrit, elektrifiltrit ja/või küünalfiltrit. Kottfiltrit ja elektrifiltrit kasutatakse sünteesigaasi temperatuurideni kuni 400 °C

Üldkohaldatav

b.

Sünteesigaasi tõrva ja tuha suunamine tagasi gaasistamisseadmesse

Toorsünteesigaasis tekkivad suure süsinikusisaldusega tõrv ja tuhk eraldatakse tsükloniga ja suunatakse tagasi gaasistamisseadmesse juhul, kui sünteesigaasi temperatuur gaasistusseadme väljalaskekohas on madal (< 1 100  °C)

c.

Sünteesigaasi pesemine

Sünteesigaas lastakse läbi veeskraberi pärast seda, kui see on läbinud muud tolmust puhastamise seadmed, et eraldada kloriidid, ammoniaak, osakesed ja halogeniidid


Tabel 44

PVTga saavutatavad tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite tasemed (PVT SHT) IGCC seadmest

IGCC seadme summaarne nimisoojusvõimsus

(MWth)

PVTga saavutatavad heitetasemed

Sb + As + Pb + Cr + Co +Cu + Mn + Ni + V (mg/Nm3)

(proovivõtuperioodi keskmine)

Hg (μg/Nm3)

(proovivõtuperioodi keskmine)

Tolm (mg/Nm3)

(aastakeskmine)

≥ 100

< 0,025

< 1

< 2,5

8.   MEETODITE KIRJELDUS

8.1.   Üldised meetodid

Meetod

Kirjeldus

Täiustatud juhtimissüsteem

Arvutipõhise automaatsüsteemi kasutamine põlemistõhususe juhtimiseks ja heite ärahoidmise ja/või vähendamise toetamiseks. See hõlmab ka tõhusat seiret.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Võetakse meetmed, et viia energia muundamine maksimumini, näiteks ahjus või katlas, viies samas miinimumini heite (eelkõige CO heite). See saavutatakse eri meetodite kombineerimisega, sealhulgas põletamisseadmete hea projekteerimisega, temperatuuri optimeerimisega (näiteks kütuse ja põletusõhu hea segamine) ja põlemistsoonis viibimise optimeerimisega ning täiustatud juhtimissüsteemi kasutamisega.

8.2.   Meetodid energiatõhususe suurendamiseks

Meetod

Kirjeldus

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt punkt 8.1

Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus

Võetakse meetmed selleks, et hiljem oleks võimalik eksportida kasulikke soojusekoguseid väljaspool tootmiskohta asuvasse soojuskoormuse süsteemi, nii et sellega saavutataks primaarenergia kasutamise vähemalt 10 % vähenemine, võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmisega. See hõlmab aurusüsteemis teatavate selliste punktide kindlakstegemist ja nendele juurdepääsu säilitamist, millest on võimalik võtta auru, samuti piisava ruumi ettenägemist selleks, et hiljem oleks võimalik lisada torustikke, soojusvaheteid, vee täiendava demineraliseerimise seadet, ooteseisundis katelt ja vasturõhuturbiini. Kõik lisa- ja abisüsteemid ning juhtimis- ja mõõtmissüsteemid võimaldavad ajakohastamist/täiustamist. Võimalik on ka vasturõhuturbiini(de) hilisem juurdelisamine.

Kombineeritud tsükkel

Kahe või enama termodünaamilise ringprotsessi, nt Braytoni ringprotsessi (gaasiturbiin/sisepõlemismootor) ja Rankine'i ringprotsessi (auruturbiin/katel) kombineerimine, et muundada esimese protsessi suitsugaasidega tekkiv soojuskadu järgmis(t)es protsessi(de)s kasulikuks energiaks.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt punkt 8.1

Suitsugaasikondensaator

Soojusvaheti, milles vett suitsugaasiga eelnevalt kuumutatakse, enne kui seda hakatakse kuumutama aurukondensaatoris. Suitsugaasis olev veeaur sellega kondenseerub, kuna vee kuumutamisega suitsugaas jahtub. Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe suurendamiseks kui ka saasteainete nagu tolm, SOX, HCl ja HF kõrvaldamiseks suitsugaasist.

Protsessigaaside juhtimise süsteem

Süsteem, mis võimaldab raua- ja terasetööstuse protsessigaase, mida saab kasutada kütusena (nt kõrgahjugaas, koksiahjugaas, konverterigaas), suunata põletusseadmesse, olenevalt selliste kütuste kättesaadavusest ja põletusseadme tüübist integreeritud terasetootmisettevõttes.

Superkriitilise auru tingimused

Aurukontuuri, sealhulgas auru taaskuumutamissüsteemide kasutamine, milles auru rõhk võib tõusta enam kui 220,6 baarini ja temperatuur enam kui 540 °C-ni.

Ultrasuperkriitilise auru tingimused

Aurukontuuri, sealhulgas auru taaskuumutamissüsteemide kasutamine, milles auru rõhk võib tõusta 250–300 baarini ja temperatuur 580–600 °C-ni.

Märg korsten

Korstna selline konstruktsioon, mis võimaldab veeauru kondenseerumist küllastunud suitsugaasist ning seega vältida suitsugaasi taaskuumutamist pärast märgväävlitustamist.

8.3.   Meetodid NOX-i ja/või CO õhkuheite vähendamiseks

Meetod

Kirjeldus

Täiustatud juhtimissüsteem

Vt punkt 8.1

Õhu astmeline lisamine

Mitme eri hapnikusisaldusega põlemistsooni loomine põlemiskambris, et vähendada NOX-i heidet ja tagada optimaalne põletamine. Selle meetodi puhul kasutatakse põlemise tõhustamiseks esmast põletustsooni, milles põletamine on substöhhiomeetriline (st milles õhku on vajalikust vähem), ja teisest, n-ö ülepõletustsooni (milles on õhu liig). Mõne vana väikse katla puhul on vaja võimsust vähendada, et oleks ruumi õhu astmeliseks lisamiseks.

NOX-i ja SOX-i heite vähendamise kombineeritud meetodid

Kompleksse ja integreeritud meetodi kasutamine NOX-i, SOX-i ja sageli ka muude suitsugaasis olevate saasteainete heite vähendamiseks, nt aktiivsöe ja DeSONOX-protsessi kasutamine. Seda võib kasutada kas eraldi või koos muude esmaste meetoditega kivisöetolmuga köetavate katelde korral.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt punkt 8.1

Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid

Gaasiturbiinipõletid, milles õhk ja kütus segatakse enne põlemistsooni sisenemist. Õhu ja kütuse segamisega enne põletamist saavutatakse ühtlane temperatuurijaotus ja leegi madalam temperatuur, mille tulemusel väheneb NOX-i heide.

Suitsu- või heitgaasitagastus

Osa suitsugaasist suunatakse tagasi põlemiskambrisse, et asendada sellega osa värskest põletusõhust; sellega langetatakse põlemistemperatuuri ja ühtlasi piiratakse lämmastiku oksüdeerimiseks vajaliku O2 sisaldust, millega piiratakse NOX-i teket. See tähendab, et ahju heitgaas juhitakse tagasi leegi sisse, et vähendada hapnikusisaldust ning sellega ka leegi temperatuuri. Eripõletite või muude vahendite kasutamise korral toimub põlemisgaaside sisemine ringlus, millega jahutatakse leegi alumist osa ning vähendatakse hapnikusisaldust leegi kõige kuumemas osas.

Kütuse valimine

Kasutatakse madala lämmastikusisaldusega kütust.

Kütuse astmeline põletamine

Meetod põhineb leegi või kohalike „kuumade punktide“ temperatuuri vähendamisel sellega, et põlemiskambris luuakse mitu põlemistsooni, millesse suunatakse kütust ja õhku erinevas kontsentratsioonis. Hilisem moderniseerimine võib olla väikeste põletusseadmete puhul vähem tõhus kui suurte puhul

Lahjasegupõletus ja täiustatud lahjasegupõletus

Tähtsaim lähenemisviis, millega piiratakse NOX-i moodustumist gaasimootorites, on leegi maksimumtemperatuuri juhtimine lahjasegupõletuse tingimuste loomisega. Lahjasegupõletuse korral vähendatakse kütuse ja õhu suhet piirkondades, kus tekib NOX, nii et leegi maksimumtemperatuur on madalam kui leegi stöhhiomeetriline adiabaatiline temperatuur; sellega väheneb NOX-i termiline moodustumine. Selle põhimõtte optimeerimist nimetatakse täiustatud lahjasegupõletuseks.

Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine

Meetod (sealhulgas ülivähese või täiustatud vähese lämmastikoksiidide tekkega põleti) põhineb leegi maksimumtemperatuuri vähendamise põhimõttel; katla põletid on projekteeritud nii, et põlemist on aeglustatud ja samas on suurendatud soojuse ülekannet (leegi suurendatud kiirgusvõime). Õhu ja kütuse segamine vähendab hapniku kättesaadavust ja langetab leegi maksimumtemperatuuri, mis aeglustab kütuses oleva lämmastiku muundamist NOX-iks ja termilise NOX-i moodustumist, säilitades samas põlemise tõhususe. Seda võidakse kasutada kombinatsioonis põlemiskambri konstruktsiooni muutmisega. Ülivähese lämmastikoksiidide tekkega põletite korral kasutatakse nii astmeviisilist põletamist (õhk/kütus) kui ka suitsugaasitagastust (suunamist tagasi põlemistsooni). Vana seadme hilisemal moderniseerimisel võib meetodi tõhusust mõjutada katla konstruktsioon.

Vähese NOX-i heitega põletamine diiselmootori puhul

Meetod seisneb mootorisiseste modifikatsioonide kombineerimises, näiteks põlemise ja kütuse sissepritse optimeerimine (sissepritse väga hiline ajastus koos õhu sisselaskeklapi varase sulgemisega), turbolaadimine või Milleri ringprotsess.

Oksüdatsioonikatalüsaatorid

Oksüdatsioonikatalüsaatorite (mis sageli sisaldavad väärismetalle nagu pallaadium või plaatina) kasutamine süsinikmonooksiidi ja põlemata jäänud süsivesinike oksüdeerimiseks, et moodustuksid CO2 ja veeaur.

Põletusõhu temperatuuri langetamine

Kasutatakse ümbritseva keskkonna temperatuuriga põletusõhku. Põletusõhku ei kuumutata eelnevalt õhu regeneratiivse eelkuumuti abil.

Selektiivne katalüütiline taandamine

Lämmastikoksiidide selektiivne taandamine ammoniaagi või karbamiidi abil katalüsaatori juuresolekul. Meetodi aluseks on NOX-i taandamine lämmastikuks ammoniaagiga (enamasti vesilahuse kujul) reageerimise teel katalüsaatorikihis optimaalses temperatuurivahemikus 300–450 °C. Võidakse kasutada mitut katalüsaatorikihti. NOX-i ulatuslikum taandamine saavutatakse mitme katalüsaatorikihi kasutamise korral. Meetodi lahendus võib koosneda moodulitest ja väiksemate koormuste või suitsugaaside laia temperatuuriskaala kasutamise võimaldamiseks võidakse kasutada erikatalüsaatoreid ja/või eelkuumutamist. Gaasikäigusisene ehk läbipääsenud ammoniaagi SCR on meetod, milles selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR) on kombineeritud järgneva selektiivse katalüütilise taandamisega (SCR), millega vähendatakse ammoniaagi väljapääsemist SNCRi seadmest.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Lämmastikoksiidide selektiivne taandamine ammoniaagi või karbamiidi abil ilma katalüsaatori juuresolekuta. Meetodi aluseks on NOX-i taandamine lämmastikuks kõrgel temperatuuril ammoniaagiga või karbamiidiga reageerimise teel. Reaktsiooni optimaalseks toimumiseks peab töötemperatuur olema 800 ja 1 000  °C vahel.

Vee/auru lisamine

Vett või auru kasutatakse lahjendina, et langetada põlemistemperatuuri gaasiturbiinides, -mootorites või -kateldes ja sellega vähendatakse termilist NOX-i moodustumist. Vesi segatakse kütusega kas enne põletamist (kütuseemulsioon, niisutamine või küllastamine) või pritsitakse otse põlemiskambrisse (vee/auru sissepritse).

8.4.   Meetodid SOX-i, HCl-i ja/või HF-i õhkuheite vähendamiseks

Meetod

Kirjeldus

Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti)

Kuivsorbendi otsene sisseviimine põlemiskambrisse või magneesiumi- või kaltsiumipõhiste adsorbentide lisamine keevkihiga katla keevkihti. Sorbendiosakeste pind reageerib suitsugaasis või katla keevkihis oleva SO2-ga. Enamasti kasutatakse seda koos tolmuheite vähendamise meetodiga.

Ringleva keevkihiga kuivskraber

Katla õhu eelsoojendist suunatakse suitsugaas ringleva keevkihiga absorberi alumisse osasse ja see liigub sealt vertikaalselt üles läbi Venturi toru, milles suitsugaasi voo sisse lisatakse eraldi tahket sorbenti ja vett. Enamasti kasutatakse seda koos tolmuheite vähendamise meetodiga.

NOX-i ja SOX-i heite vähendamise kombineeritud meetodid

Vt punkt 8.3

Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI)

Kuiva pulbrilise sorbendi pihustamine suitsugaasi voogu ja hajutamine seal. Sorbent (nt naatriumkarbonaat, naatriumvesinikkarbonaat, kustutatud lubi) reageerib happeliste gaasidega (nt gaasilised väävliühendid ja HCl) ning moodustavad tahke aine, mis eemaldatakse tolmuvähendusmeetoditega (kottfiltri või elektrifiltri kasutamisega). Enamasti kasutatakse DSI-d koos kottfiltriga.

Suitsugaasikondensaator

Vt punkt 8.2

Kütuse valimine

Vähese väävli-, kloori- ja/või fluorisisaldusega kütuse kasutamine

Protsessigaaside juhtimise süsteem

Vt punkt 8.2

Suitsugaasi väävlitustamine mereveega

Spetsiifiline mitteregenereeritava märgskraberi tüüp, milles kasutatakse merevee looduslikku aluselisust selleks, et siduda suitsugaasis olevaid happelisi ühendeid. Üldiselt on nõutav tolmu eelnev eemaldamine.

Pihustusega kuivabsorber

Leeliselise reagendi suspensioon/lahus pihustatakse suitsugaasi voogu ja hajutatakse seal. Materjal reageerib gaasiliste väävliühenditega ja moodustab tahke aine, mis eemaldatakse tolmuärastusmeetoditega (kottfilter või elektrifilter). Enamasti kasutatakse pihustusega kuivabsorberit pihustamist koos kottfiltriga.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Skraberimeetod või selliste meetodite kombinatsioon, mille puhul väävlioksiidid kõrvaldatakse suitsugaasist mitmesuguste protsessidega, mille hulka tavaliselt kuulub aluseline sorbent gaasilise SO2 sidumiseks ja selle muundamiseks tahkeks aineks. Märgpuhastuses lahustatakse gaasilised ühendid sobivas vedelikus (vesi või aluseline lahus). Võib saavutada tahkete ja gaasiliste ühendite samaaegse eemaldamise. Pärast märgskraberi läbimist on suitsugaas veega küllastunud ning enne suitsugaasi väljalaskmist tuleb piisad eraldada. Märgskraberist saadud vedelik suunatakse reoveepuhastisse ning selles sisalduv tahke aine eraldatakse setitamise või filtrimise abil.

Märgskraber

Vedeliku, tavaliselt vee või vesilahuse kasutamine suitsugaasis olevate happeliste ühendite püüdmiseks absorptsiooni teel.

8.5.   Meetodid tolmu, metallide, sh elavhõbeda ja/või PCDD/F-i õhkuheite vähendamiseks

Meetod

Kirjeldus

Kottfilter

Kott- või tekstiilfiltrid valmistatakse kootud või vildistatud poorsest kangast, mis laseb läbi gaasi, aga peab kinni tahked osakesed. Kottfiltri kasutamiseks on vaja valida suitsugaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal.

Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti)

Vt kirjeldus, punkt 8.4. Kasulik kaasnev toime on veel tolmu ja metallide heite vähendamine.

Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine suitsugaasi

Elavhõbe ja/või PCDD/F adsorbeeritakse süsiniksorbendile, nagu (halogeenitud) aktiivsüsi, kas keemilise töötlusega või ilma. Sorbendi sissepritsimise süsteemi võib täiustada täiendava kottfiltri lisamisega.

Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine

Vt iga meetodi üldine kirjeldus (st pihustusega kuivabsorber, sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku, ringleva keevkihiga kuivskraber) punktis 8.4. Kasulik kaasnev toime on veel tolmu ja metallide heite vähendamine.

Elektrifilter (ESP)

Elektrifiltri tööpõhimõte on osakestele laengu andmine ja nende eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes. Filtrimise tõhusus sõltub tavaliselt sadestamisväljade arvust, filtris viibimise ajast (suurusest), katalüsaatori omadustest ja eespool paiknevatest osakeste eraldamise seadmetest. Elektrifiltril on tavaliselt kaks kuni viis sadestamisvälja. Kõige kaasaegsemal kõrgefektiivsel elektrifiltril on kuni seitse välja.

Kütuse valimine

Vähese tuha ja metallide (nt elavhõbeda) sisaldusega kütuse kasutamine.

Multitsüklonid

Tolmuheite vähendamise süsteemid, mis põhinevad tsentrifugaaljõul, millega osakesed kõrvaldatakse kandegaasist kas ühes või mitmes korpuses.

Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju

Halogeeniühendite (nt broomitud lisaainete) lisamine ahju, et oksüdeerida elementaarne elavhõbe lahustuvateks või tahketeks osakesteks, millega tõhustatakse elavhõbeda kõrvaldamist järgmistes heitevähendussüsteemides.

Suitsugaasi märgväävlitustamine

Vt üldine kirjeldus, punkt 8.4. Kasulik kaasnev toime on veel tolmu ja metallide heite vähendamine.

8.6.   Vetteheite vähendamise meetodid

Meetod

Kirjeldus

Adsorbeerimine aktiivsöele

Lahustuvate saasteainete sidumine tahkete poorsete osakeste (adsorbendi) pinnale. Tavaliselt kasutatakse orgaaniliste ühendite ja elavhõbeda sidumiseks aktiivsütt.

Aeroobne bioloogiline töötlemine

Lahustunud orgaaniliste saasteainete bioloogiline oksüdeerimine hapniku abil, kasutades mikroorganismide metabolismi. Lahustunud hapniku juuresolekul (mille jaoks lisatakse õhku või puhast hapnikku) mineraliseeritakse orgaanilised komponendid süsinikdioksiidiks ja veeks või muundatakse muudeks metaboliitideks ja biomassiks. Teatavates tingimustes toimub ka aeroobne nitrifitseerimine, mille käigus mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi (NH4 +) kõigepealt nitritiks (NO2 ), mis seejärel oksüdeeritakse edasi nitraadiks (NO3 ).

Anoksiline/anaeroobne bioloogiline töötlemine

Saasteainete bioloogiline taandamine, kasutades mikroorganismide metabolismi (nt nitraat (NO3 ) taandatakse elementaarseks gaasiliseks lämmastikuks, oksüdeerunud elavhõbeda ühendid taandatakse elementaarseks elavhõbedaks).

Heitevähenduse märgmeetoditest saadava reovee anaeroobne töötlemine toimub tavaliselt püsikilega bioreaktorites, milles kandematerjalina kasutatakse aktiivsütt.

Anaeroobset bioloogilist töötlemist elavhõbeda kõrvaldamiseks kasutatakse kombineeritult muude meetoditega.

Koagulatsioon ja helvestamine

Koagulatsiooni ja helvestamist kasutatakse hõljuvaine heitveest eraldamiseks ning neid viiakse sageli läbi üksteisele järgnevate etappidena. Koagulatsioonil lisatakse hõljuvainele vastupidise laenguga koagulante. Helvestamist tehakse polümeeride lisamisega, mille tagajärjel tahked mikrohelbed liituvad kokkupõrkel ning tekivad suuremad helbed.

Kristallimine

Ioonsete saasteainete eemaldamiseks reoveest kristallitakse need keevkihi protsessis kristallialgmetele, millena kasutatakse liiva või mineraale.

Filtrimine

Tahke aine reoveest eraldamine laskmisega läbi poorse keskkonna. See hõlmab erinevaid meetodeid, nagu liivfiltrimine, mikrofiltrimine ja ultrafiltrimine.

Flotatsioon

Tahked või vedelad osakesed eralduvad reoveest, kuna need kinnituvad väikeste gaasimullide külge; tavaliselt on selleks gaasiks õhk. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja kogutakse sealt vahuriisumisseadmega.

Ioonivahetus

Ioonse saasteaine sidumine reoveest ja asendamine keskkonnasõbralikumate ioonidega, milleks kasutatakse ioonvahetusvaiku. Saasteained peetakse ajutiselt kinni ja vabastatakse hiljem regenereerimisvedelikku.

Neutraliseerimine

Reovee pH viiakse kemikaalide lisamisega neutraalsele tasemele (ligikaudu 7). pH tõstmiseks kasutatakse tavaliselt naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2), samas kui pH langetamiseks kasutatakse väävelhapet (H2SO4), soolhapet (HCl) või süsinikdioksiidi (CO2). Mõned saasteained võivad neutraliseerimise ajal sadestuda.

Õli ja vee eraldamine

Vaba õli eraldamine reoveest raskusjõu toimel, kasutades selliseid seadmeid nagu separaator, mille on välja töötanud American Petroleum Institute, laineplekist õlipüüdur või paralleelplaatidest õlipüüdur. Õli ja vee eraldamisele järgneb tavaliselt floteerimine, mida toetavad koagulatsioon ja helvestamine. Mõnel juhul võib enne õli ja vee eraldamist minna vaja emulsiooni lõhkumist.

Oksüdeerimine

Saasteainete muundamine keemilise oksüdeerimisega sarnasteks ühenditeks, mis on vähem ohtlikud või mida on kergem kõrvaldada. Saasteainete eemaldamise märgmeetodite kasutamisel tekkinud reovee puhul võib õhku kasutada sulfiti (SO3 2–) oksüdeerimiseks sulfaadini (SO4 2–).

Sadestamine

Lahustunud saasteaine muundamine lahustamatuks ühendiks keemilise sadesti lisamise abil. Tekkinud tahke sade eraldatakse seejärel setitamise, flotatsiooni või filtrimise teel. Tüüpilised kemikaalid, mida kasutatakse metallide sadestamiseks, on kustutamata lubi, dolomiit, naatriumhüdroksiid, naatriumkarbonaat, naatriumsulfiid ja orgaanilised sulfiidid. Sulfaadi ja fluoriidi sadestamiseks kasutatakse kaltsiumisooli (mitte lupja).

Setitamine

Hõljuvolekus tahkete ainete sadenemine raskusjõu toimel.

Läbipuhumine

Väljapuhutavate saasteainete (näiteks ammoniaagi) eemaldamine reoveest suurte gaasikoguste läbijuhtimisega, et viia need saasteained gaasifaasi. Saasteained eemaldatakse läbipuhumiseks kasutatud gaasist edasise töötlemisega ja neid võib taas kasutusse võtta.


(*1)  Komisjoni 7. mai 2012. aasta rakendusotsus 2012/249/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) kohaldamise eesmärgil käivitus- ja seiskamisperioodide kindlaksmääramist (ELT L 123, 9.5.2012, lk 44).

(1)  Iga näitaja jaoks, mille puhul proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu on 30-minutine mõõteaeg asjakohatu, kasutatakse sobivat proovivõtuperioodi. PCDD/Fi puhul kasutatakse 6–8-tunnist proovivõtuperioodi.

(2)  Kui elektri ja soojuse koostootmisüksuse korral ei ole tehnilistel põhjustel võimalik toimivuskatset läbi viia nii, et üksus töötab täiskoormusel soojuse tootmiseks, võib katset täiendada või asendada arvutustega, milles kasutatakse täiskoormust iseloomustavaid näitajaid.

(3)  Suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse.

(4)  Üldised EN-standardid pideva mõõtmise kohta on EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181. Perioodilisi mõõtmisi käsitlevad EN-standardid on esitatud tabelis.

(5)  Seiresagedus ei kehti, kui seadet käitatakse ainult heite mõõtmise eesmärgil.

(6)  Kui seadmeid nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse alla 1 500 tunni aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Gaasiturbiinide korral toimub perioodiline seire põletusseadme koormusel > 70 %. Jäätmete ja kivisöe, pruunsöe, tahke biomassi ja/või turba koospõletamisel tuleb seiresageduse määramisel arvestada ka tööstusheidete direktiivi VI lisa 6. osa.

(7)  Selektiivse katalüütilise taandamise kasutamise korral võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord aastas, kui heitetasemed on osutunud piisavalt stabiilseks.

(8)  Kui maagaasil töötavaid turbiine nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse alla 1 500 tunni aastas või on tegemist olemasoleva OCGTga, võib selle asemel kasutada ennustavat seiresüsteemi.

(9)  Selle asemel võib kasutada ennustavat seiresüsteemi.

(10)  Tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks seadme käitamisel koormusega > 70 % ja teine koormusega < 70 %.

(11)  Kui seadmes põletatakse teadaoleva väävlisisaldusega kütteõli ja suitsugaasi väävlitustamise süsteem puudub, võib pideva mõõtmise asemel kasutada SO2-heite määramiseks perioodilist mõõtmist vähemalt iga 3 kuu tagant ja/või muid meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

(12)  Keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste korral võib pärast kütuse esialgset kirjeldamist (vt PVT 5) hinnata saasteainete õhkuheite asjakohasust (arvestades nt kontsentratsiooni kütuses, kasutatud suitsugaasitöötlust) ja kohandada < 100 MWth seadmete seiresagedust, kuid mõõta tuleb vähemalt iga kord, kui kütuse omaduste muutus võib heidet mõjutada.

(13)  Kui heitetasemed osutuvad piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada, kuid igal juhul vähemalt korra aastas. Jäätmete ja kivisöe, pruunsöe, tahke biomassi ja/või turba koospõletamisel tuleb seiresageduse määramisel arvestada ka tööstusheidete direktiivi VI lisa 6. osa.

(14)  Keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste korral võib pärast kütuse esialgset kirjeldamist (vt PVT 5) seiresagedust kohandada vastavalt saasteainete õhkuheite asjakohasuse hindamisele (arvestades nt kontsentratsiooni kütuses, kasutatud suitsugaasitöötlust), kuid mõõta tuleb vähemalt iga kord, kui kütuse omaduste muutus võib heidet mõjutada.

(15)  Kui seadmeid nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse alla 500 tunni aastas, võib seiresagedus olla vähemalt kord aastas. Kui seadmeid nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse 500 kuni 1 500 tundi aastas, võib seiresagedust vähendada vähemalt korrale iga kuue kuu tagant.

(16)  Kui heitetasemed osutuvad piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada, kuid igal juhul vähemalt kord 6 kuu tagant.

(17)  Raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletusseadme korral võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord 6 kuu jooksul, kui heitetasemed on osutunud piisavalt stabiilseks.

(18)  Pärast kütuse esialgset kirjeldamist (vt PVT 5) võib jälgitavate saasteainete loetelu ja seiresagedust kohandada, arvestades saasteainete õhkuheite asjakohasust (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatud suitsugaasitöötlus), kuid mõõta tuleb vähemalt iga kord, kui kütuse omaduste muutus võib heidet mõjutada.

(19)  Kui seadmeid käitatakse alla 1 500 tunni aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord iga kuue kuu tagant.

(20)  Kui seadmeid käitatakse alla 1 500 tunni aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord aastas.

(21)  Pideva mõõtmise alternatiivina võib kasutada pidevat proovivõttu koos ajas integreeritud proovide sagedase analüüsiga, nt standarditud sorbentpüünisega seiremeetodit.

(22)  Kui heitetasemed osutuvad tänu kütuse väikesele elavhõbedasisaldusele piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada.

(23)  Minimaalset seiresagedust ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(24)  Mõõtmised tehakse seadme käitamisel koormusega > 70 %.

(25)  Keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste korral on seire vajalik vaid juhul, kui kütus sisaldab klooritud aineid.

(26)  Alternatiivideks on orgaanilise süsiniku üldsisalduse ja KHT seire. Orgaanilise süsiniku üldsisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.

(27)  Kirjeldatavate ainete/näitajate loetelu võib lühendada, piirdudes vaid nendega, mille sisaldust kütus(t)es võib põhjendatult eeldada, lähtudes teabest toorme ja tootmisprotsessi kohta.

(28)  Selline kirjeldamine ei piira PVTs 60 a esitatud jäätmete vastuvõtueelset ja vastuvõtmise korda, mille tulemusel võidakse kirjeldada ja/või kontrollida ka muid aineid/näitajaid lisaks allpool loetletutele.

(29)  Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 8.6.

(30)  Kehtib PVTga saavutatav heitetase kas orgaanilise süsiniku üldsisalduse või KHT puhul. Orgaanilise süsiniku üldsisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.

(31)  See PVTga saavutatav heitetase kehtib tulemusele pärast sisendkoormuse lahutamist.

(32)  See PVTga saavutatav heitetase kehtib ainult suitsugaasi märgväävlitustamisel tekkiva reovee puhul.

(33)  See PVTga saavutatav heitetase kehtib ainult nende põletusseadmete korral, kus suitsugaasi puhastamiseks kasutatakse kaltsiumiühendeid.

(34)  PVTga saavutatava heitetaseme vahemiku ülempiir võib suure soolasisaldusega (nt kloriidi kontsentratsiooniga ≥ 5 g/l) reovee korral kaltsiumsulfaadi suurema lahustuvuse tõttu mitte kehtida.

(35)  See PVTga saavutatav heitetase ei kehti merre või riimveekogusse lastava heite korral.

(36)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(37)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.

(38)  Vahemiku väiksemad väärtused võivad vastata juhtudele, kus seadme geograafilises asukohas kasutatav jahutussüsteemi tüüp vähendab saavutatavat energiatõhusust (kuni neli protsendipunkti).

(39)  Need tasemed ei tarvitse olla saavutatavad, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.

(40)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.

(41)  PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku alampiir saavutatakse ebasoodsate kliimatingimuste, halva kvaliteediga pruunsöega köetava seadme ja/või vana seadme (esmakordselt kasutusse võetud enne 1985. aastat) korral.

(42)  PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku ülempiiri võib saavutada auru kõrgete näitajate (rõhk, temperatuur) korral.

(43)  Elektrilise kasuteguri saavutatav paranemine oleneb konkreetsest seadmest, kuid suurenemist üle kolme protsendipunkti loetakse olemasoleva seadme korral PVT kasutamisest tulenevaks, olenevalt seadme algsest konstruktsioonist ja juba tehtud moderniseerimisest.

(44)  Madalama, alla 6 MJ/kg kütteväärtusega pruunsöel töötava seadme korral on PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku alampiir 41,5 %.

(45)  PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku ülempiir võib ≥ 600 MWth seadme korral olla kuni 46 %, kui kasutatakse superkriitilises või ultrasuperkriitilises olekus auru.

(46)  PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku ülempiir võib ≥ 600 MWth seadme korral olla kuni 44 %, kui kasutatakse superkriitilises või ultrasuperkriitilises olekus auru.

(47)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(48)  Kivisöeküttel tolmpõletuskatlaga seadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 1. juulil 1987 ja mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas ning mille puhul selektiivset ega mitteselektiivset katalüütilist taandamist ei kasutata, on ülempiir 340 mg/Nm3.

(49)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(50)  Vahemiku alampiiri võib saavutada selektiivse katalüütilise taandamisega.

(51)  Keevkihtkatelde puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, ning pruunsöeküttel tolmpõletuskatelde puhul on vahemiku ülempiir 175 mg/Nm3.

(52)  Keevkihtkatelde puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, ning pruunsöeküttel tolmpõletuskatelde puhul on vahemiku ülempiir 220 mg/Nm3.

(53)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud seadmete puhul on seadmetele, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, vahemiku ülempiir 200 mg/Nm3 ning seadmetele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas, on vahemiku ülempiir 220 mg/Nm3.

(54)  Vahemiku ülempiir võib olla kuni 140 mg/Nm3, kui esineb katla konstruktsioonist tulenevaid piiranguid või kui keevkihtkatelde juures ei kasutata sekundaarset NOX-i heite vähendamise meetodit.

(55)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(56)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(57)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 250 mg/Nm3.

(58)  Vahemiku alampiir on saavutatav, kui kasutatakse vähese väävlisisaldusega kütuseid koos kõige paremate heitevähenduse märgsüsteemidega.

(59)  PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir on 220 mg/Nm3 seadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014 ja mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas. Muu olemasoleva põletusseadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 205 mg/Nm3.

(60)  Ringleva keevkihiga katelde puhul on vahemiku alampiir saavutatav, kui kasutatakse suitsugaasi suure tõhususega märgväävlitustamise süsteemi. Vahemiku ülempiiri on võimalik saavutada sorbendi sissepritsimisega katla keevkihti.

(61)  PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku alampiiri saavutamine võib olla keeruline suitsugaasi märgväävlitustamise süsteemi ja sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga seadme puhul.

(62)  PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir on 20 mg/Nm3 järgmistel juhtudel: seade, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kloorisisaldus on 1 000 mg/kg (kuivaines) või suurem; seade, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas; keevkihtkatel. Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(63)  Niisuguse põletusseadme puhul, mille juures kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist koos sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 7 mg/Nm3.

(64)  PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir on 7 mg/Nm3 järgmistel juhtudel: seade, mille juures kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist koos sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga; seade, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas; keevkihtkatel. Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(65)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(66)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.

(67)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 28 mg/Nm3.

(68)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 25 mg/Nm3.

(69)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 12 mg/Nm3.

(70)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.

(71)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 14 mg/Nm3.

(72)  PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku alampiiri võib saavutada spetsiaalsete elavhõbedaheite vähendamise meetoditega.

(73)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(74)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.

(75)  Vahemiku väiksemad väärtused võivad vastata juhtudele, kus seadme geograafilises asukohas kasutatava jahutussüsteemi tüüp vähendab saavutatavat energiatõhusust (kuni neli protsendipunkti).

(76)  Need tasemed ei tarvitse olla saavutatavad, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.

(77)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadme suhtes, millega toodetakse üksnes elektrit.

(78)  Vahemiku alampiir võib < 150 MWth, suure niiskusesisaldusega biomasskütust põletava üksuse korral alata 32 % juurest.

(79)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(80)  Põletusseadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(81)  Niisuguse põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 200 mg/Nm3.

(82)  Niisuguse põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 250 mg/Nm3.

(83)  Niisuguse põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 260 mg/Nm3.

(84)  Niisuguse põletusseadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014 ja milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 310 mg/Nm3.

(85)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 160 mg/Nm3.

(86)  Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 200 mg/Nm3.

(87)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(88)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(89)  Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 100 mg/Nm3.

(90)  Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 215 mg/Nm3.

(91)  Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 165 mg/Nm3 või, kui seade on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014 ja/või on turbaküttel keevkihtkatel, on nimetatud ülempiir 215 mg/Nm3.

(92)  Niisuguse seadme korral, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kloorisisaldus on ≥ 0,1 massiprotsenti (kuivaines), või olemasoleva seadme korral, milles toimub biomassi koospõletus väävlirikka kütusega (nt turvas) või kasutatakse leelismetallide kloriididega reageerivaid lisaaineid (nt elementaarset väävlit), on PVTga saavutatava aasta keskmise heitetaseme vahemiku ülempiir uue seadme korral 15 mg/Nm3 ja olemasoleva seadme korral 25 mg/Nm3. PVTga saavutatava päevase keskmise heitetaseme vahemikku niisuguse seadme korral ei kohaldata.

(93)  PVTga saavutatava päevase keskmise heitetaseme vahemikku ei kohaldata seadme korral, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas. PVTga saavutatava aastase keskmise heitetaseme vahemiku ülempiir uue seadme korral, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas, on 15 mg/Nm3.

(94)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(95)  PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku alampiiri saavutamine võib olla keeruline suitsugaasi märgväävlitustamise süsteemi ja sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga seadme korral.

(96)  Seadme korral, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(97)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(98)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(99)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(100)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.

(101)  Need tasemed ei tarvitse olla saavutatavad, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.

(102)  Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(103)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(104)  Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas ning mille puhul selektiivset katalüütilist taandamist (SCR) ega selektiivset mittekatalüütilist taandamist (SNCR) ei kasutata, on PVT SHT ülempiir 450 mg/Nm3.

(105)  Põletusseadmete puhul võimsusega 100–300 MWth ning põletusseadmete puhul võimsusega ≥ 300 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 110 mg/Nm3.

(106)  Põletusseadmete puhul võimsusega 100–300 MWth ning põletusseadmete puhul võimsusega ≥ 300 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 145 mg/Nm3.

(107)  Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul võimsusega > 100 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas ning mille puhul selektiivset ega mitteselektiivset katalüütilist taandamist ei kasutata, on PVT SHT ülempiir 365 mg/Nm3.

(108)  Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(109)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(110)  Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, on PVT SHT ülempiir 400 mg/Nm3.

(111)  Põletusseadmete puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 175 mg/Nm3.

(112)  Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas ning mille puhul suitsugaasi märgväävlitustamist ei saa kasutada, on PVT SHT ülempiir 200 mg/Nm3.

(113)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(114)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(115)  Põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 25 mg/Nm3.

(116)  Põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 15 mg/Nm3.

(117)  Nagu on määratletud direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 26.

(118)  Nagu on määratletud direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 27.

(119)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(120)  Elektrilise netokasuteguri põhiseid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi kohaldatakse selliste elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes, mis on projekteeritud eelkõige elektri tootmiseks, ning ainult elektrit tootvate jaamade suhtes.

(121)  Neid tasemeid võib olla raske saavutada selliste mootorite puhul, mis on varustatud rohkesti energiat tarbivate sekundaarsete heitevähendusseadmetega.

(122)  Seda taset võib olla raske saavutada selliste mootorite puhul, mille radiaatorit kasutatakse jahutusseadmena kuiva ja kuuma kliimaga geograafilises asukohas.

(123)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata põletusseadmetele, mida käitatakse vähem kui 1 500 h/aastas, samuti seadmetele, mida ei saa varustada sekundaarsete heitevähendusseadmetega.

(124)  Põletusseadmete puhul, mida käitatakse vähem kui 1 500 h/aastas, samuti seadmete puhul, mida ei saa varustada sekundaarsete heitevähendusseadmetega, on PVTga saavutatav heitetase vahemikus 1 150–1 900 mg/Nm3.

(125)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.

(126)  Raskel kütteõlil töötavatel põletusseadmetel, sealhulgas seadmetel võimsusega kuni 20 MWth, ulatub PVTga saavutatavate heitetasemete vahemik kuni 225 mg/Nm3.

(127)  Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmetele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(128)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(129)  Põletusseadme puhul, kus ei kasutata heitevähendusseadet, on PVT SHT ülempiir 280 mg/Nm3. See vastab (kuiva) kütuse väävlisisaldusele 0,5 massiprotsenti.

(130)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(131)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(132)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(133)  Elektrilise netokasuteguri põhiseid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi kohaldatakse selliste elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes, mis on projekteeritud eelkõige elektri tootmiseks, ning ainult elektrit tootvate jaamade suhtes.

(134)  Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata olemasolevale seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(135)  Olemasolevate seadmete puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.

(136)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(137)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatasemest, kas elektrilise netokasuteguri põhist või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist väärtust, olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele).

(138)  Kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhine PVT kohane energiatõhususe tase ei tarvitse olla saavutatav, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.

(139)  Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.

(140)  Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi kohaldatakse seadmetele, mida kasutatakse mehaanilise ajamisüsteemi rakendustes.

(141)  Neid tasemeid võib olla raske saavutada mootorite puhul, mis on häälestatud nii, et NOX-i heitetase oleks madalam kui 190 mg/Nm3.

(142)  Neid PVT SHT väärtusi kohaldatakse ka maagaasi põletamisele kahekütuselistes turbiinides.

(143)  Kui gaasiturbiin on varustatud vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõletiga, kohaldatakse neid PVT SHT väärtusi ainult siis, kui nimetatud põleti on kasutuses.

(144)  Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata olemasolevale seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(145)  Kui olemasoleva meetodi toimimist täiendavalt optimeeritakse NOX-i heite vähendamiseks, võib selle tagajärjel CO heide jõuda käesoleva tabeli järel esitatud CO orienteeriva vahemiku ülemisse otsa.

(146)  Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata olemasolevale mehaanilise ajamiga turbiinirakendusele, mida käitatakse < 500 tundi aastas.

(147)  Seadme puhul, mille elektriline netokasutegur (EE) on suurem kui 39 %, võib vahemiku ülemises otsas kasutada parandustegurit [ülemine ots] × EE/39, kus EE on seadme elektriline netokasutegur või mehaaniline netokasutegur, mis on määratud ISO baaskoormuse tingimustes.

(148)  Vahemiku ülempiir on 80 mg/Nm3 seadmete puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse 500 kuni 1 500 tundi aastas.

(149)  Seadme puhul, mille elektriline netokasutegur (EE) on suurem kui 55 %, võib PVT SHT vahemiku ülemises otsas kasutada parandustegurit [ülemine ots] × EE/55, kus EE on seadme elektriline netokasutegur, mis on määratud ISO baaskoormuse tingimustes.

(150)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 65 mg/Nm3.

(151)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 55 mg/Nm3.

(152)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 80 mg/Nm3.

(153)  NOX-i heite alampiiri võib saavutada vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõleti abil.

(154)  Need tasemed on orienteerivad.

(155)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 60 mg/Nm3.

(156)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 65 mg/Nm3.

(157)  Kui olemasoleva meetodi toimimist täiendavalt optimeeritakse NOX-i heite vähendamiseks, võib selle tagajärjel CO heide jõuda käesoleva tabeli järel esitatud CO orienteeriva vahemiku ülemisse otsa.

(158)  Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(159)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.

(160)  Neid PVT SHT väärtusi kohaldatakse ainult sädesüütega ja kahekütuseliste mootorite suhtes. Neid ei kohaldata gaasiküttega diiselmootorite suhtes.

(161)  Hädaolukorras kasutatava mootori korral, mida käitatakse < 500 tundi aastas, mille puhul ei saa kasutada lahjasegupõletust ega selektiivset katalüütilist taandamist, on vahemiku ülempiir orienteerivalt 175 mg/Nm3.

(162)  Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.

(163)  Seda PVT SHT väärtust väljendatakse süsinikuna (C) täiskoormusega käitamisel.

(164)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.

(165)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.

(166)  Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmetele, millega toodetakse üksnes elektrit.

(167)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade puhul on energiatõhususe vahemik lai, kuna energiatõhusus sõltub suuresti elektrienergia ja soojuse kohalikust nõudlusest.

(168)  Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(169)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.

(170)  Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.

(171)  Seadmel, milles põletatakse gaaside segu, mille alumine ekvivalentkütteväärtus on > 20 MJ/Nm3, on heite väärtus tõenäoliselt PVT SHT vahemiku ülemises otsas.

(172)  PVT SHT vahemiku alampiiri võib saavutada selektiivse katalüütilise taandamisega.

(173)  Seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.

(174)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT vahemiku ülempiir 160 mg/Nm3. Peale selle võib heite väärtus ületada PVT SHT vahemiku ülempiiri, kui selektiivset katalüütilist taandamist ei ole võimalik kasutada või kui põletatavas gaasis on palju koksiahjugaasi (nt üle 50 %) ja/või kui põletatav koksiahjugaas sisaldab rohkesti vesinikku (H2). Sel juhul on PVT SHT vahemiku ülempiir 220 mg/Nm3.

(175)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(176)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT vahemiku ülempiir 70 mg/Nm3.

(177)  Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.

(178)  Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.

(179)  PVT SHT ülempiiri võidakse ületada, kui koksiahjugaasi osakaal kütuses on suur (nt üle 50 %). Sel juhul on PVT SHT vahemiku ülempiir 300 mg/Nm3.

(180)  Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.

(181)  Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.

(182)  Need PVT SHT väärtused põhinevad päeval kättesaadaval > 70 % baaskoormusenergial.

(183)  See hõlmab ühekütuselisi ja kahekütuselisi gaasiturbiine.

(184)  Kui vähe lämmastikoksiide tekitav kuivpõleti ei ole kasutatav, on PVT SHT ülempiir 250 mg/Nm3.

(185)  PVT SHT alampiiri võib saavutada vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõleti abil.

(186)  Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.

(187)  Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse ainult ühte kahest PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusest, kas elektrilise netokasuteguri põhist või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset, olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele).

(188)  Neid PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemeid võib olla võimatu saavutada, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.

(189)  Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.

(190)  Seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.

(191)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.

(192)  Olemasoleva põletusseadme puhul võimsusega kuni 500 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja milles kasutatakse vedelkütuseid lämmastikusisaldusega üle 0,6 mahuprotsendi, on PVT SHT ülempiir 380 mg/Nm3.

(193)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 180 mg/Nm3.

(194)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 210 mg/Nm3.

(195)  Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.

(196)  Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.

(197)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.

(198)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, on PVT SHT ülempiir 20 mg/Nm3.

(199)  Olemasoleva põletusseadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, on PVT SHT ülempiir 7 mg/Nm3.

(200)  Seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.

(201)  Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.

(202)  Seadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 25 mg/Nm3.

(203)  Seadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 15 mg/Nm3.

(204)  Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid kohaldatakse üksnes põletusseadmele, milles kasutatakse klooritud ühendeid sisaldavaid, keemilistest protsessidest pärit kütuseid.


Top