EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32017D1442
Commission Implementing Decision (EU) 2017/1442 of 31 July 2017 establishing best available techniques (BAT) conclusions, under Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council, for large combustion plants (notified under document C(2017) 5225) (Text with EEA relevance. )
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2017) 5225 all) (EMPs kohaldatav tekst )
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2017) 5225 all) (EMPs kohaldatav tekst )
C/2017/5225
OJ L 212, 17.8.2017, p. 1–82
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
17.8.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 212/1 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1442,
31. juuli 2017,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 5225 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus loatingimuste kehtestamisel direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks ja pädevad asutused peaksid kehtestama heite piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületata heitetasemeid, mis on seotud PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga. |
(2) |
Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, (2) esitas komisjonile 20. oktoobril 2016 oma arvamuse suuri põletusseadmeid käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta. Kõnealune arvamus on avalikkusele kättesaadav. |
(3) |
Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldused on kõnealuse PVT-viitedokumendi oluline osa. |
(4) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kiidetakse heaks lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 31. juuli 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Karmenu VELLA
(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(2) ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.
LISA
JÄRELDUSED PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) KOHTA
KOHALDAMISALA
Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldusi kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud järgmistele tegevusvaldkondadele:
— |
1.1: kütuste põletamine käitises summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW, üksnes juhul, kui see tegevus toimub põletusseadmes summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW; |
— |
1.4: kivisöe või muude kütuste gaasistamine käitises summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 20 MW, üksnes juhul, kui see tegevus on otseselt seotud põletusseadmega; |
— |
5.2: jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tavajäätmeid töötlevas koospõletustehases tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis või ohtlikke jäätmeid töötlevas koospõletustehases tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, üksnes juhul, kui see tegevus toimub eespool punktis 1.1 kirjeldatud põletusseadmetes. |
Käesolevad PVT-järeldused hõlmavad eelkõige eespool nimetatud tegevustega otseselt seotud eelnevaid ja järgnevaid toiminguid, sealhulgas heite vältimist ja kasutatavaid kontrollimeetodeid.
Käesolevates PVT-järeldustes käsitletavad kütused on igasugused tahked, vedelad ja/või gaasilised põlevmaterjalid, sealhulgas:
— |
tahkekütused (nt kivisüsi, pruunsüsi [määruses 1999/2008 kasutatud terminit „ligniit“], turvas); |
— |
biomass (nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 31); |
— |
vedelkütused (nt raske kütteõli ja gaasiõli); |
— |
küttegaasid (nt maagaas, vesinikku sisaldav gaas ja sünteesigaas); |
— |
tööstusharupõhised kütused (nt keemia- ning raua- ja terasetööstuse kõrvalsaadused); |
— |
jäätmed, välja arvatud segaolmejäätmed, nagu määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 39, ja muud jäätmed, mis on loetletud sama direktiivi artikli 42 lõike 2 punkti a alapunktides ii ja iii. |
Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmist:
— |
kütuste põletamine üksuses nimisoojusvõimsusega alla 15 MW; |
— |
põletusseade, mille suhtes kohaldatakse piiratud tööea või kaugkütte erandit, mis on sätestatud direktiivi 2010/75/EL artiklites 33 ja 35, kuni aeguvad nende lubades määratud erandid, mis on tehtud PVTga saavutatavate erandiga hõlmatud ning muude saasteainete heitetasemete suhtes, mida oleks vähendatud tehniliste meetmetega, kui ei oleks tehtud erandit; |
— |
kütuste gaasistamine, kui see ei ole otseselt seotud saadava sünteesigaasi põletamisega; |
— |
kütuste gaasistamine ja sellele järgnev sünteesigaasi põletamine, kui see on otseselt seotud mineraalõli ja gaasi rafineerimisega; |
— |
eelnevad ja järgnevad toimingud, mis ei ole otseselt seotud põletamise või gaasistamisega; |
— |
põletamine tööstusahjus või kuumutusseadmes; |
— |
põletamine järelpõletusseadmes; |
— |
tõrvikpõletamine; |
— |
põletamine puitmassi- ja paberitootmiskäitise utilisaatorkatlas ning taandatud väävlit sisaldavate gaaside põletis, sest seda käsitletakse PVT-järeldustes puitmassi, paberi ja papi tootmise kohta; |
— |
rafineerimistehase kütuse põletamine, sest seda käsitletakse PVT-järeldustes mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta; |
— |
jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine:
sest neid käsitletakse PVT-järeldustes jäätmete põletamise kohta. |
Lisaks võivad PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised olla järgmised PVT-järeldused ja -viitedokumendid:
— |
reovee ja heitgaaside ühised käitlemis- ja juhtimissüsteemid keemiatööstuses (CWW) |
— |
keemiatööstuse PVT-viitedokumentide seeria (LVOC jne) |
— |
majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM) |
— |
ladustamisel tekkiv heide (EFS) |
— |
energiatõhusus (ENE) |
— |
tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS) |
— |
raua ja terase tootmine (IS) |
— |
õhku- ja vetteheite seire tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest (tulemustele suunatud seire, ROM) |
— |
puitmassi, paberi ja papi tootmine (PP) |
— |
mineraalõli ja gaasi rafineerimine (REF) |
— |
jäätmete põletamine (WI) |
— |
jäätmekäitlus (WT) |
MÕISTED
PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:
Kasutatud mõiste |
Definitsioon |
||||
Üldmõisted |
|||||
Katel |
Igasugune põletusseade, välja arvatud mootor, gaasiturbiin, tööstusahi või kuumutusseade. |
||||
Kombineeritud tsükliga gaasiturbiin (CCGT) |
Kombineeritud tsükliga gaasiturbiin on põletusseade, milles kasutatakse kaht termodünaamilist ringprotsessi (s.o Braytoni ja Rankine'i ringprotsessid.) Kombineeritud tsükliga gaasiturbiini kasutamise korral muundatakse gaasiturbiini (mis töötab elektri tootmiseks Braytoni ringprotsessiga) suitsugaasi soojus kasulikuks energiaks soojusvahetiga aurugeneraatoris, kus seda kasutatakse auru tootmiseks, mis seejärel auruturbiinis (mis töötab lisaelektri tootmiseks Rankine'i ringprotsessiga) paisub. Käesolevates PVT-järeldustes hõlmab kombineeritud tsükliga gaasiturbiin süsteemi, mis sisaldab soojusvahetiga aurugeneraatorit, millel kas on või puudub lisasüüde. |
||||
Põletusseade |
Igasugune tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust. Käesolevates PVT-järeldustes loetakse üheks põletusseadmeks, kui ühendatud on
võimalik välja lasta ühise korstna kaudu. Niisuguse kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel liidetakse kõigi niisuguste kõnealuste üksikpõletusseadmete võimsused, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 15 MW. |
||||
Põletusüksus |
Üksikpõletusseade. |
||||
Pidev mõõtmine |
Tootmiskohas püsipaigaldusega automaatmõõtesüsteemiga tehtav mõõtmine. |
||||
Otseheide |
Laskmine keskkonda (veekokku) kohas, kus heide väljub käitisest ilma edasise töötlemiseta. |
||||
Suitsugaasi väävlitustamise süsteem |
Ühe või mitme saastevähendusmeetodi kasutamisel põhinev süsteem, mille eesmärk on vähendada põletusseadmest väljutatava SOX-i kogust. |
||||
Olemasolev suitsugaasi väävlitustamise süsteem |
Suitsugaasi väävlitustamise süsteem, mis ei ole uus suitsugaasi väävlitustamise süsteem. |
||||
Uus suitsugaasi väävlitustamise süsteem |
Suitsugaasi väävlitustamise süsteem uues seadmes või suitsugaasi väävlitustamise süsteem, mis hõlmab vähemalt üht olemasolevas seadmes pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist kasutusele võetud või seal teise meetodi täielikult asendanud saastevähendusmeetodit. |
||||
Gaasiõli |
Igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodide 2710 19 25 , 2710 19 29 , 2710 19 47 , 2710 19 48 , 2710 20 17 või 2710 20 19 alla. Või igasugune toornaftast saadud vedelkütus, millest destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C alla 65 mahuprotsendi (koos destillatsioonikadudega) ja temperatuuril 350 °C vähemalt 85 mahuprotsenti (koos destillatsioonikadudega). |
||||
Raske kütteõli |
Igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodide 2710 19 51 kuni 2710 19 68 , 2710 20 31 , 2710 20 35 , 2710 20 39 alla. Või igasugune toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud gaasiõli, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse ja millest destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C alla 65 mahuprotsendi (koos destillatsioonikadudega). Kui destillatsiooni ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus samuti raske kütteõlina. |
||||
Elektriline netokasutegur (põletusüksus ning integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga turbiin) |
Elektri netotoodangu (peatrafost kõrgepinge poolel toodetud elekter, millest lahutatakse imporditud energia, nt lisasüsteemide energiakulu) ja kütuse/lähteaine sisendenergia (kütuse/lähteaine alumine kütteväärtus) suhe põletusüksuse piiril teatava perioodi jooksul. |
||||
Mehaanilise energia netokasutegur |
Koormuse ühenduskohas rakenduva mehaanilise võimsuse ja kütusest saadava soojusvõimsuse suhe. |
||||
Kütuse kasutamise summaarne kasutegur (põletusüksus ning integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga turbiin) |
Energia netotoodangu (toodetud elekter, kuum vesi, aur, mehaaniline energia, millest lahutatakse imporditud elektri- ja/või soojusenergia (nt lisasüsteemide energiakulu)) ja kütuse sisendenergia (kütuse alumine kütteväärtus) suhe põletusüksuse piiril teatava perioodi jooksul. |
||||
Kütuse kasutamise summaarne kasutegur (gaasistusseade) |
Energia netotoodangu (toodetud elekter, kuum vesi, aur, mehaaniline energia ning sünteesigaas (sünteesigaasi alumine kütteväärtus), millest lahutatakse imporditud elektri- ja/või soojusenergia (nt lisasüsteemide energiakulu)) ja kütuse/lähteaine sisendenergia (kütuse/lähteaine alumine kütteväärtus) suhe gaasistusseadme piiril teatava perioodi jooksul. |
||||
Töötunnid |
Tundides väljendatud aeg (välja arvatud käivitus- ja seiskamisperiood), mille jooksul käitatakse kogu põletusseadet või osa sellest ning toimub õhkuheide. |
||||
Perioodiline mõõtmine |
Mõõdetava näitaja (teatava mõõdetava koguse) määramine teatavate ajavahemike tagant. |
||||
Olemasolev seade |
Põletusseade, mis ei ole uus seade. |
||||
Uus seade |
Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt kasutusloa saanud põletusseade või põletusseade, mis on olemasolevas tegevuskohas täielikult välja vahetanud eelmise põletusseadme. |
||||
Järelpõletusseade |
Süsteem, mis on kavandatud suitsugaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena, näiteks termooksüdaator (st jääkgaasipõleti), mida kasutatakse saasteaine(te), nt lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamiseks suitsugaasist koos soojustagastusega või ilma selleta. Etapiviisilisi põletusmeetodeid, mille korral iga põlemisetapp toimub eraldi kambris, kus põlemisprotsessi näitajad (nt kütuse-õhu suhe, temperatuuriprofiil) võivad erineda, käsitatakse neid etappe põletusprotsessi osadena ja mitte järelpõletusseadmetena. Kui protsessi kuumutusseadmes või tööstusahjus või muu põletusprotsessi käigus tekkinud gaasid seejärel eraldi põletusseadmes (koos lisakütusega või ilma) oksüdeeritakse, et kasutada nende energeetilist väärtust elektri, auru, kuuma vee/õli või mehaanilise energia tootmiseks, siis ei käsitata viimatinimetatud seadet samuti järelpõletusseadmena. |
||||
Ennustav seiresüsteem (PEMS) |
Süsteem heiteallikast väljuva saasteaine heite kontsentratsiooni pidevaks määramiseks, mis põhineb selle kontsentratsiooni seosel mitme pidevalt mõõdetava iseloomuliku protsessinäitajaga (nt küttegaasi kulu, õhu-kütuse suhe) ning kasutatava kütuse või lähteaine kvaliteedi näitajatega (nt väävlisisaldus). |
||||
Keemiatööstuse protsessidest saadavad kütused |
Nafta- ja keemiatööstuses tekkivad gaasilised ja/või vedelad kõrvalsaadused, mida kasutatakse mittekaubandusliku kütusena põletusseadmetes. |
||||
Tööstusahjud või kuumutusseadmed |
Tööstusahjud või kuumutusseadmed on:
Energia taaskasutamise hea tava rakendamise tulemusena võib protsessi kuumutusseadmete või tööstusahjudega olla seotud auru- või elektritootmissüsteem. Seda käsitatakse protsessi kuumutusseadme või tööstusahju konstruktsiooni lahutamatu osana, mida ei saa eraldi vaadelda. |
||||
Rafineerimistehase kütused |
Tahked, vedelad ja gaasilised põlevmaterjalid toornafta rafineerimise destilleerimise ja muundamise etappidest. Näiteks rafineerimistehase küttegaas (RFG), sünteesigaas, rafineerimistehase õlid ja naftakoks. |
||||
Jäägid |
Ained või esemed, mis tekivad jäätmete või kõrvalsaadustena käesolevas dokumendis käsitletavate tegevuste käigus. |
||||
Käivitus- ja seiskamisperiood |
Ajavahemik seadme töös, mis on määratletud komisjoni 7 mai 2012. aasta rakendusotsuse 2012/249/EL (*1) (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) kohaldamise eesmärgil käivitus- ja seiskamisperioodide kindlaksmääramist) sätete kohaselt. |
||||
Olemasolev üksus |
Põletusüksus, mis ei ole uus üksus. |
||||
Uus üksus |
Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist põletusseadme juures esmakordselt kasutusloa saanud põletusüksus või põletusüksus, mis on olemasoleva põletusseadme juures täielikult välja vahetanud eelmise põletusüksuse. |
||||
Kehtiv (tunnikeskmine) |
Tunnikeskmine väärtus loetakse kehtivaks, kui ei ole toimunud automaatmõõtesüsteemi hooldustöid ega esinenud riket. |
Kasutatud mõiste |
Definitsioon |
Saasteained/näitajad |
|
As |
Arseeni ja selle ühendite summa, väljendatud arseenina (As) |
C3 |
Süsivesinikud, mille süsinikuarv on 3 |
C4+ |
Süsivesinikud, mille süsinikuarv on vähemalt 4 |
Cd |
Kaadmiumi ja selle ühendite summa, väljendatud kaadmiumina (Cd) |
Cd+Tl |
Kaadmiumi, talliumi ja nende ühendite summa, väljendatud kaadmiumi ja talliumi summana (Cd+Tl) |
CH4 |
Metaan |
CO |
Süsinikmonooksiid |
KHT |
Keemiline hapnikutarve. Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine täielikuks keemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks. |
COS |
Karbonüülsulfiid |
Cr |
Kroomi ja selle ühendite summa, väljendatud kroomina (Cr) |
Cu |
Vase ja selle ühendite summa, väljendatud vasena (Cu) |
Tolm |
Tahkete osakeste üldarv (õhus) |
Fluoriid |
Lahustunud fluoriid, väljendatud fluoriidioonina F– |
H2S |
Vesiniksulfiid |
HCl |
Kõik anorgaanilised gaasilised klooriühendid, väljendatud vesinikkloriidina (HCl) |
HCN |
Vesiniktsüaniid |
HF |
Kõik anorgaanilised gaasilised fluoriühendid, väljendatud vesinikfluoriidina (HF) |
Hg |
Elavhõbeda ja selle ühendite summa, väljendatud elavhõbedana (Hg) |
N2O |
Dilämmastikmonooksiid (dilämmastikoksiid) |
NH3 |
Ammoniaak |
Ni |
Nikli ja selle ühendite summa, väljendatud niklina (Ni) |
NOX |
Lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2). |
Pb |
Plii ja selle ühendite summa, väljendatud pliina (Pb) |
PCDD/F |
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja -furaanid |
RCG |
Lahjendamata kontsentratsioon suitsugaasis. SO2 aastakeskmine kontsentratsioon töötlemata suitsugaasis (Peatükis „Üldised kaalutlused“ esitatud standardtingimustes) SOX-i sisalduse vähendamise süsteemi sisselaskeava juures, väljendatud hapnikusisalduse võrdlustasemel, mis on 6 mahuprotsenti O2. |
Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V |
Antimoni, arseeni, plii, kroomi, koobalti, vase, mangaani, nikli, vanaadiumi ja nende ühendite summa, väljendatud kujul Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V |
SO2 |
Vääveldioksiid |
SO3 |
Vääveltrioksiid |
SOX |
Vääveldioksiidi (SO2) ja vääveltrioksiidi (SO3) summa, väljendatud vääveldioksiidina (SO2) |
Sulfaat |
Lahustunud sulfaat, väljendatud sulfaatioonina SO4 2– |
Kergesti vabanev sulfiid |
Lahustunud sulfiidide ja hapestamisel hõlpsasti vabanevate, lahustumata sulfiidide summa, väljendatud sulfiidioonina S2– |
Sulfit |
Lahustunud sulfit, väljendatud sulfitioonina SO3 2– |
TOC |
Orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatud süsinikuna (C, vees) |
TSS |
Hõljuvaine üldsisaldus. Kogu hõljuvaine (vees) massikontsentratsioon, mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja gravimeetrilise meetodiga |
TVOC |
Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatud süsinikuna (C, õhus) |
Zn |
Tsingi ja selle ühendite summa, väljendatud tsingina (Zn) |
LÜHENDID
Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi lühendeid:
Lühend |
Definitsioon |
ASU |
Õhuvarustusseade |
CCGT |
Kombineeritud tsükliga gaasiturbiin, lisasüütega või ilma |
CFB |
Ringlev keevkiht |
CHP |
Soojus- ja elektrienergia koostootmine |
COG |
Koksiahjugaas |
COS |
Karbonüülsulfiid |
DLN |
Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid |
DSI |
Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku |
ESP |
Elektrostaatiline filter |
FBC |
Keevkihtpõletamine |
FGD |
Suitsugaasi väävlitustamine |
HFO |
Raske kütteõli |
HRSG |
Soojusvahetiga aurugeneraator |
IGCC |
Integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga turbiin |
LHV |
Alumine kütteväärtus |
LNB |
Vähe lämmastikoksiide tekitavad põletid |
LNG |
Veeldatud maagaas |
OCGT |
Avatud tsükliga gaasiturbiin |
OTNOC |
Muudel kui käitamise normaaltingimustel |
PC |
Tolmpõletus |
PEMS |
Ennustav seiresüsteem |
SCR |
Selektiivne katalüütiline taandamine |
SDA |
Pihustusega kuivabsorber |
SNCR |
Selektiivne mittekatalüütiline taandamine |
ÜLDISED KAALUTLUSED
Parim võimalik tehnika
Käesolevates PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. Lubatud on kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.
Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-järeldused üldkohaldatavad.
Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed
Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid.
Käesolevates PVT-järeldustes sätestatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed ei pruugi olla kohaldatavad vedelkütuse või küttegaasiga köetavate, avariiolukorras kasutatavate turbiinide ja mootorite korral, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, kui selline hädaolukorras kasutamine ei sobi kokku parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimisega.
Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed
Käesolevates PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3, μg/Nm3 või ng I-TEQ/Nm3.
Parima võimaliku tehnikaga saavutatava õhkuheite taseme seiret on käsitletud PVTs 4.
Hapniku võrdlustingimused, mida käesolevas dokumendis on kasutatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete väljendamiseks, on esitatud allpool olevas tabelis.
Tegevus |
Hapnikusisalduse võrdlustase (OR) |
Tahkekütuste põletamine |
6 mahuprotsenti |
Tahkekütuste põletamine koos vedelkütuste või küttegaasidega |
|
Jäätmete koospõletamine |
|
Vedelkütuse ja/või küttegaasi põletamine, mis ei toimu gaasiturbiinis ega mootoris |
3 mahuprotsenti |
Vedelkütuse ja/või küttegaasi põletamine gaasiturbiinis või mootoris |
15 mahuprotsenti |
Põletamine integreeritud gaasistusseadme ja kombineeritud tsükliga seadmes |
Järgnevalt on esitatud valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapnikusisalduse võrdlustasemel.
kus:
ER |
: |
heite kontsentratsioon hapnikusisalduse võrdlustasemel OR; |
OR |
: |
hapnikusisalduse võrdlustase mahuprotsentides; |
EM |
: |
heite mõõdetud kontsentratsioon; |
OM |
: |
mõõdetud hapnikusisaldus mahuprotsentides. |
Keskmistamise ajavahemike puhul kasutatakse järgmisi mõisteid.
Keskmistamise ajavahemik |
Mõiste |
Ööpäeva keskmine |
Usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus 24 tunni kohta |
Aasta keskmine |
Usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus aasta kohta |
Proovivõtuperioodi keskväärtus |
Kolme järjestikuse, vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise keskmine väärtus (1) |
Ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus |
Ühe aasta jooksul iga näitaja jaoks kindlaksmääratud seiresagedusega korrapäraselt mõõdetud väärtuste keskväärtus |
Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad vetteheite tasemed
Käesolevates PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad vetteheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud heitaine massina vee ruumalaühiku kohta ühikutes μg/l, mg/l või g/l. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on arvestatud ööpäeva keskmisena, st 24 tunni jooksul kogutud, vooluhulgaga võrdeliste koondproovide alusel. Ajaga võrdelisi koondproove võib kasutada tingimusel, et suudetakse tõendada voolu piisav stabiilsus.
Parima võimaliku tehnikaga saavutatava vetteheite taseme seiret on käsitletud PVTs 5.
Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad energiatõhususe tasemed
Parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase on põletusüksuse netoväljundenergia ja põletusüksuse kütusest/lähteainest saadava sisendenergia suhe konkreetses üksuses. Netoväljundenergia määratakse põletusüksuse, gaasistusseadme või IGCC seadme (kaasa arvatud lisasüsteemid, nt suitsugaasi töötlemise süsteemid) piiril üksuse täiskoormusega töö ajal.
Kui tegemist on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamaga, siis:
— |
parima võimaliku tehnikaga saavutatav, kütuse kasutamise netokasuteguri põhine energiatõhususe tase osutab täiskoormusega töötavale põletusüksusele, kusjuures üksus on seadistatud maksimeerima eeskätt soojusenergia tootmist ja teiseks ülejäänud genereeritavat võimsust; |
— |
PVTga saavutatav, elektrilise netokasuteguri põhine energiatõhususe tase osutab ainult elektrienergiat täiskoormusel tootvale põletusüksusele. |
Parima võimaliku tehnikaga saavutatavat energiatõhususe taset väljendatakse protsentides. Kütuse/lähteaine sisendenergiat väljendatakse alumise kütteväärtusena.
Parima võimaliku tehnikaga saavutatava energiatõhususe taseme seiret on käsitletud PVTs 2.
Põletusseadmete/-üksuste liigitamine nende summaarse nimisoojusvõimsuse järgi
Kui käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse summaarse nimisoojusvõimsuse väljendamiseks väärtuste vahemikku, tuleb seda mõista nii, et näitaja on „vahemiku alumisest väärtusest suurem või sellega võrdne ja ülemisest väärtusest madalam“. Näiteks põletusseadme kategooria 100–300 MWth tähendab põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 MW või suurem ja väiksem kui 300 MW.
Kui põletusseadme osa, millest suitsugaas väljub ühise korstna kaudu läbi ühe või mitme eraldi gaasikäigu, käitatakse aastas alla 1 500 tunni, võib seda põletusseadme osa käesolevates PVT-järeldustes eraldi käsitleda. Põletusseadme kõigi osade kohta kehtivad parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed seoses põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsusega. Selliste juhtudel peetakse iga gaasikäigu kaudu toimuva heite taseme üle eraldi arvestust.
1. ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED
Lisaks käesolevas punktis esitatud üldistele PVT-järeldustele kohaldatakse ka punktides 2–7 osutatud kütusepõhiseid PVT-järeldusi.
1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemid
PVT 1. |
Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
Kui hindamisest selgub, et mis tahes osa, mis on loetletud punktides x kuni xvi, ei ole vajalik, dokumenteeritakse see otsus koos põhjustega. |
Kohaldatavus
Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega.
1.2. Seire
PVT 2. |
PVT on gaasistusseadmete, IGCC-seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise netokasuteguri kindlaks tegemine EN-standarditele vastaval täiskoormusega (2) toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. |
PVT 3. |
PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas allpool esitatud näitajate pidev jälgimine.
|
PVT 4. |
PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.
|
PVT 5. |
PVT on suitsugaasi töötlemisel tekkiva vetteheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.
|
1.3. Üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus
PVT 6. |
Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise tagamine ja allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine.
|
PVT 7. |
Selleks, et vähendada ammoniaagi heidet õhku NOX-i heite vähendamiseks kasutatava selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena, on PVT selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise korralduse ja kasutamise optimeerimine (nt reagendi ja NOx-i optimaalne suhe, reagendi homogeenne jaotus ja reagenditilkade optimaalne suurus) PVTga saavutatav heitetase PVTga saavutatav NH3 õhkuheite tase selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena on < 3–10 mg/Nm3 aasta või proovivõtuperioodi keskmisena. Vahemiku alampiiri on võimalik saavutada, kui kasutatakse selektiivset katalüütilist taandamist, ning ülempiiri, kui kasutatakse selektiivset mittekatalüütilist taandamist ilma heitevähenduse märgmeetoditeta. Biomassi põletavate muutuva koormusega töötavate seadmete ning rasket kütteõli ja/või gaasiõli põletavate mootorite korral on PVTga saavutatava heitetaseme vahemiku ülempiir 15 mg/Nm3. |
PVT 8. |
Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes on PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. |
PVT 9. |
Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente:
Kirjeldus Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul.
|
PVT 10. |
Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja hõlmama järgmisi elemente:
|
PVT 11. |
PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Kirjeldus Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. |
1.4. Energiatõhusus
PVT 12. |
Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks on PVT allpool esitatud meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine.
|
1.5. Vee tarbimine ja vetteheide
PVT 13. |
Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit.
|
PVT 14. |
Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine olenevalt saasteainete sisaldusest. Kirjeldus Reoveevood, mis tavaliselt eraldatakse ja eraldi töödeldakse, hõlmavad pindmist äravooluvett, jahutusvett ja suitsugaasitöötlusest pärit reovett. Kohaldatavus Kohaldatavus võib olemasoleva seadme korral olla piiratud äravoolusüsteemi konfiguratsiooni tõttu. |
PVT 15. |
Suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite vähendamiseks on PVT allpool kirjeldatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite kasutamine allikale võimalikult lähedal.
PVTga saavutatavad heitetasemed on esitatud otseheite kohta heite käitisest vastuvõtvasse veekogusse väljumise kohas. Tabel 1 PVTga saavutatavad heitetasemed suitsugaasi puhastamisel tekkinud otseheite korral vastuvõtvasse veekogusse
|
1.6. Jäätmekäitlus
PVT 16. |
Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks on PVT korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini:
Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni.
|
1.7. Mürateke
PVT 17. |
Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme allpool esitatud meetodi kasutamine.
|
2. PVT-JÄRELDUSED TAHKEKÜTUSTE PÕLETAMISE KOHTA
2.1. PVT-järeldused kivi- ja pruunsöe põletamise kohta
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad kivi- ja/või pruunsöe põletamise korral. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
2.1.1.
PVT 18. |
Kivi- ja/või pruunsöe põletamise üldise keskkonnatoime parandamiseks on lisaks PVTle 6 PVT järgmise meetodi kasutamine.
|
2.1.2.
PVT 19. |
Kivi- ja/või pruunsöe põletamise energiatõhususe suurendamiseks on PVT allpool ja PVTs 12 esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine.
Tabel 2 PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed kivi- ja/või pruunsöe põletamisel
|
2.1.3.
PVT 20. |
Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas heidet õhku CO ja N2O, on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
Tabel 3 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase kivisöe ja/või pruunsöe põletamisel
Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasiheide (CO) olemasolevate põletusseadmete korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja uute põletusseadmete korral üldiselt järgmine:
|
2.1.4.
PVT 21. |
Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
Tabel 4 PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase kivi- ja/või pruunsöe põletamisel
Tabelis 4 sätestatud PVT-kohased ööpäeva keskmised heitetasemed ei kehti niisuguse põletusseadme puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 300 MW, mis on konkreetselt kavandatud kohalike pruunsöekütuste põletamiseks ja mille korral on tõendatav, et tehnilis-majanduslikel põhjustel ei ole tabelis 4 esitatud PVTga saavutatavaid heitetasemeid võimalik saavutada, ning PVTga saavutatava aasta keskmise heitetaseme vahemiku ülempiir on järgmine:
Tabel 5 PVTga saavutatav HCl-i ja HF-i õhkuheite tase kivi- ja/või pruunsöe põletamisel
|
2.1.5.
PVT 22. |
Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
Tabel 6 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase kivi- ja/või pruunsöe põletamisel
|
2.1.6.
PVT 23. |
Kivi- ja/või pruunsöe põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
Tabel 7 PVTga saavutatav elavhõbeda õhkuheite tase kivi- ja pruunsöe põletamisel
|
2.2. PVT-järeldused tahke biomassi ja/või turba põletamise kohta
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad tahke biomassi ja/või turba põletamisele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
2.2.1.
Tabel 8
PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed tahke biomassi ja/või turba põletamise puhul
Põletusseadme tüüp |
||||
Elektriline netokasutegur (%) (75) |
||||
Uus üksus (78) |
Olemasolev üksus |
Uus üksus |
Olemasolev üksus |
|
Tahke biomassi ja/või turbakatel |
33,5 kuni > 38 |
28–38 |
73–99 |
73–99 |
2.2.2.
PVT 24. |
Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
Tabel 9 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel
CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:
|
2.2.3.
PVT 25. |
Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
Tabel 10 PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel
Tabel 11 PVTga saavutatav HCl-i ja HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel
|
2.2.4.
PVT 26. |
Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
Tabel 12 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel
|
2.2.5.
PVT 27. |
Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine.
PVTga saavutatav proovivõtuperioodi keskmine heitetase tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite korral on < 1–5 μg/Nm3. |
3. PVT-JÄRELDUSED VEDELKÜTUSTE PÕLETAMISE KOHTA
Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldusi ei kohaldata avamereplatvormidel asuvatele põletusseadmetele; viimaseid on käsitletud punktis 4.3.
3.1. Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad katlad
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavatele kateldele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
3.1.1.
Tabel 13
PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raske kütteõli ja/või gaasiõli põletamisel kateldes
Põletusseadme tüüp |
||||
Elektriline netokasutegur (%) |
Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) (101) |
|||
Uus üksus |
Olemasolev üksus |
Uus üksus |
Olemasolev üksus |
|
Raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötav katel |
> 36,4 |
35,6–37,4 |
80–96 |
80–96 |
3.1.2.
PVT 28. |
Katlas raske kütteõli ja/või gaasiõli põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO õhkuheidet, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 14 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel
CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:
|
3.1.3.
PVT 29. |
Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 15 PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel
|
3.1.4.
PVT 30. |
Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 16 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) raske kütteõli ja/või gaasiõlikatelde käitamisel
|
3.2. Raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavad mootorid
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavate kolbmootorite puhul. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
Raske kütteõli ja/või gaasiõliga köetavate mootorite puhul ei pruugi NOX-i, SO2 ja tolmu heite vähendamise meetodid olla kohaldatavad mootoritele saartel, mis kuuluvad väiksesse isoleeritud süsteemi (117) või isoleeritud mikrosüsteemi (118), arvestades tehnilisi, majanduslikke ja logistilisi või taristuga seotud piiranguid, kuni need ühendatakse mandri elektrivõrkudega või luuakse juurdepääs maagaasitaristule. Selliste mootorite PVT SHT väärtusi kohaldatakse seepärast üksnes väikestes isoleeritud süsteemides või isoleeritud mikrosüsteemides alates 1. jaanuarist 2025 uute mootorite puhul ja alates 1. jaanuarist 2030 olemasolevate mootorite puhul.
3.2.1.
PVT 31. |
Selleks, et suurendada raskel kütteõlil või gaasiõlil töötavate kolbmootorite energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.
Tabel 17 PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raske kütteõli ja/või gaasiõli põletamisel kolbmootorites
|
3.2.2.
PVT 32. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada üht või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 33. |
Selleks, et vältida või vähendada CO ja lenduvate orgaaniliste ühendite heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või mõlemaid koos.
Tabel 18 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel
Olemasoleval põletusseadmel, milles põletatakse üksnes rasket kütteõli ja mida käitatakse vähemalt 1 500 h/aastas, ja uuel üksnes rasket kütteõli kasutaval seadmel:
|
3.2.3.
PVT 34. |
Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 19 PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase (PVT SHT) raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel
|
3.2.4.
PVT 35. |
Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 20 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) raskel kütteõlil ja/või gaasiõlil töötavate kolbmootorite käitamisel
|
3.3. Gaasiõlil töötavad gaasiturbiinid
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide puhul. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punkti 1.
3.3.1.
PVT 36. |
Selleks, et suurendada gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.
Tabel 21 PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide puhul
|
3.3.2.
PVT 37. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 38. |
Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
Orienteerivalt on NOX-i heide õhku gaasiõli põletamisel kahekütuselises gaasiturbiinis, mida kasutatakse avariiolukorras ja < 500 tundi aastas, üldiselt 145–250 mg/Nm3 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena.
3.3.3.
PVT 39. |
Selleks, et vältida või vähendada SOX-i ja tolmu heidet õhku gaasiõlil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 22 PVTga saavutatav SO2 ja tolmu õhkuheite tase gaasiõli põletamisel gaasiturbiinides, kaasa arvatud kahekütuselised gaasiturbiinid
|
4. PVT-JÄRELDUSED GAASILISTE KÜTUSTE PÕLETAMISE KOHTA
4.1. PVT-järeldused maagaasi põletamise kohta
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad maagaasi põletamisele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1. Neid ei kohaldata avamereplatvormidel asuvatele põletusseadmetele; viimaseid on käsitletud punktis 4.3.
4.1.1.
PVT 40. |
Selleks, et suurendada maagaasi põletamise energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.
Tabel 23 PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed maagaasi põletamise puhul
|
4.1.2.
PVT 41. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku maagaasikatelde käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 42. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku maagaasil töötavate gaasiturbiinide käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 43. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku maagaasil töötavate mootorite käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 44. |
Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku maagaasi põletamisel, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsiooni katalüsaatoreid. Kirjeldus Vt kirjeldused, punkt 8.3. Tabel 24 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) maagaasi põletamisel gaasiturbiinides
Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasi (CO) heide iga tüüpi olemasoleva põletusseadme korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja iga tüüpi uue põletusseadme korral üldiselt järgmine:
Kui gaasiturbiin on varustatud vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõletiga, kehtivad need orienteerivad PVT SHT väärtused ainult siis, kui nimetatud põleti on kasutuses. Tabel 25 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) maagaasi põletamisel kateldes ja mootorites
CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:
|
PVT 45. |
Selleks, et vältida või vähendada metaanivabade lenduvate orgaaniliste ühendite ja metaani (CH4) heidet õhku maagaasi põletamisel lahjasegul töötavate sädesüütega gaasimootorites, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsiooni katalüsaatoreid. Kirjeldus Vt kirjeldused, punkt 8.3. Oksüdatsiooni katalüsaatorid ei ole tõhusad selliste küllastunud süsivesinike heite vähendamisel, milles on vähem kui neli süsinikuaatomit. Tabel 26 PVTga saavutatav formaldehüüdi ja CH4 õhkuheite tase (PVT SHT) maagaasi põletamisel lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites
|
4.2. PVT-järeldused raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamise kohta
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad raua- ja terasetööstuse protsessigaaside (kõrgahjugaas, koksiahjugaas, hapnikkonverteri gaas) põletamise kohta kas üksikult, kombineeritult või koos muude gaasiliste ja/või vedelate kütustega. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
4.2.1.
PVT 46. |
Selleks, et suurendada raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamise energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.
Tabel 27 PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel kateldes
Tabel 28 PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel kombineeritud tsükliga gaasiturbiinis (CCGT)
|
4.2.2.
PVT 47. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaasidega köetava katla käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 48. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaasidega köetavate kombineeritud tsükliga gaasiturbiini käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 49. |
Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 29 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) 100 % raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel
CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:
|
4.2.3.
PVT 50. |
Selleks, et vältida või vähendada SOX-i heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 30 PVTga saavutatav SO2-i õhkuheite tase (PVT SHT) 100 % raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel
|
4.2.4.
PVT 51. |
Selleks, et vähendada tolmu heidet õhku raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 31 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) 100 % raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamisel
|
4.3. PVT-järeldused gaas- ja/või vedelkütuste põletamise kohta avamereplatvormidel
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad gaas- ja/või vedelkütuste põletamisele avamereplatvormidel. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
PVT 52. |
Selleks, et parandada avamereplatvormidel gaas- ja/või vedelkütuste põletamise üldist keskkonnamõju, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 53. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku avamereplatvormidel gaasilise ja/või vedelkütuse põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
|
PVT 54. |
Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku avamereplatvormidel asuvates gaasiturbiinides gaasilise ja/või vedelkütuse põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 32 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) gaasiliste kütuste põletamisel avamereplatvormidel asuvates gaasiturbiinides
CO heite keskmine tase proovivõtuperioodil on orienteerivalt järgmine:
|
5. PVT-JÄRELDUSED MITMEL KÜTUSEL TÖÖTAVATE PÕLETUSSEADMETE KOHTA
5.1. PVT-järeldused keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste põletamise kohta
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste põletamise kohta kas üksikult, kombineeritult või koos muude gaasiliste ja/või vedelate kütustega. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
5.1.1.
PVT 55. |
Selleks, et parandada keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste kateldes põletamise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool ja PVTs 6 esitatud meetoditest.
|
5.1.2.
Tabel 33
PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed keemiatööstusest saadavate kütuste põletamisel kateldes
Põletusseadme tüüp |
||||
Elektriline netokasutegur (%) |
||||
Uus üksus |
Olemasolev üksus |
Uus üksus |
Olemasolev üksus |
|
Katlad, milles kasutatakse keemiatööstusest saadavaid vedelaid kütuseid, sealhulgas segatult raske kütteõliga ja/või muude vedelkütustega |
> 36,4 |
35,6–37,4 |
80–96 |
80–96 |
Katlad, milles kasutatakse keemiatööstusest saadavaid gaasilisi kütuseid, sealhulgas segatult maagaasi ja/või muude gaasiliste kütustega |
39–42,5 |
38–40 |
78–95 |
78–95 |
5.1.3.
PVT 56. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO heidet õhku keemiatööstusest saadavate kütuste põletamisel, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 34 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes
Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasi (CO) heide olemasoleva põletusseadme korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja uue põletusseadme korral üldiselt < 5–30 mg/Nm3. |
5.1.4.
PVT 57. |
Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 35 PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes
Tabel 36 PVTga saavutatav HCl-i ja HF-i õhkuheite tase (PVT SHT) keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes
|
5.1.5.
PVT 58. |
Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide ning jälgedena esinevate ainete heidet õhku keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 37 PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit gaaside ja vedelike segude kütustena põletamisel kateldes
|
5.1.6.
PVT 59. |
Selleks, et vältida või vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite ning PCDD/Fi heidet õhku keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest või PVTs 6 esitatud meetoditest.
Tabel 38 PVTga saavutatav lenduvate orgaaniliste ühendite ja PCDD/Fi õhkuheite summaarne tase (PVT SHT) 100-protsendiliselt keemiatööstusest pärit kütuste põletamisel kateldes
|
6. PVT-JÄRELDUSED JÄÄTMETE KOOSPÕLETAMISE KOHTA
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad jäätmete koospõletamisele põletusseadmetes. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
Kui jäätmeid põletatakse koos muu kütusega, kohaldatakse käesolevas jaos esitatud PVT SHT väärtusi kogu tekkiva suitsugaasi mahule.
Kui jäätmeid põletatakse koos punktis 2 käsitletud kütusega, siis kehtivad punktis 2 esitatud PVT SHTd lisaks ka: i) kogu tekkiva suitsugaasi mahule ja ii) suitsugaasi mahule, mis tekib kõnealuse punktiga hõlmatud kütuse põletamisel, kusjuures kasutatakse segamisreeglit, mis on esitatud direktiivi 2010/75/EL VI lisa 4. osas, kus PVT SHT selle suitsugaasi mahu kohta, mis tekib jäätmete põletamisest, määratakse PVT 61 põhjal.
6.1.1.
PVT 60. |
Jäätmete põletusseadmetes koospõletamise üldise keskkonnatoime parandamiseks, stabiilsete põlemistingimuste tagamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud PVTd 60 a ning kombineerida muid meetodeid, mis on esitatud PVTs 6 ja/või muid allpool esitatud meetodeid.
|
PVT 61. |
Jäätmete koospõletamisel põletusseadmes tekkiva heite suurenemise vältimiseks on PVT võtta asjakohased meetmed selle tagamiseks, et saasteainete heide suitsugaaside selles osas, mis tekib jäätmete koospõletamisest, ei oleks suurem kui heide, mis tekib jäätmepõletusel, kui kohaldatakse PVT-järeldusi jäätmepõletuse kohta. |
PVT 62. |
Selleks et minimeerida jäätmete põletusseadmetes koospõletamise mõju jääkide ringlussevõtule, on PVT hoida kipsi, tuha, räbu ja muude jääkide head kvaliteeti vastavalt nõuetele, mis on sätestatud nende ringlussevõtuks juhul, kui seadmes ei koospõletata jäätmeid, kasutades selleks mõnd PVTs 60 esitatud asjakohast meetodit või nende kombinatsiooni, ja/või piirates koospõletamise üksnes selliste jäätmefraktsioonidega, mille saasteainesisaldus on samasugune kui muudes põletatavates kütustes. |
6.1.2.
PVT 63. |
Jäätmete koospõletamise energiatõhususe suurendamiseks on PVT kasutada PVTs 12 ja PVTs 19 esitatud meetodite sobivat kombinatsiooni, olenevalt põhikütuse tüübist ja põletusseadme konfiguratsioonist. PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed on esitatud tabelis 8 jäätmete koospõletamise kohta koos biomassi ja/või turbaga ning tabelis 2 jäätmete koospõletamise kohta koos kivi- ja/või pruunsöega. |
6.1.3.
PVT 64. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO ja N2O heidet õhku jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 20 esitatud meetoditest. |
PVT 65. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO ja N2O heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi ja/või turbaga, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 24 esitatud meetoditest. |
6.1.4.
PVT 66. |
Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 21 esitatud meetoditest. |
PVT 67. |
Selleks, et vältida või vähendada SOX-i, HCl-i ja HF-i heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi- ja/või turbaga, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 25 esitatud meetoditest. |
6.1.5.
PVT 68. |
Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 22 esitatud meetoditest. Tabel 39 PVTga saavutatav metallide õhkuheite tase (PVT SHT) jäätmete põletamisel koos kivi- ja/või pruunsöega
|
PVT 69. |
Selleks, et vältida või vähendada tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi ja/või turbaga, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 26 esitatud meetoditest. Tabel 40 PVTga saavutatav metallide õhkuheite tase (PVT SHT) jäätmete põletamisel koos biomassi ja/või turbaga
|
6.1.6.
PVT 70. |
Selleks, et vältida või vähendada elavhõbeda heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi, turba, kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 23 ja PVTs 27 esitatud meetoditest. |
6.1.7.
PVT 71. |
Selleks, et vältida või vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite ning polüklooritud dibensodioksiinide ja -furaanide heidet õhku jäätmete põletamisel koos biomassi, turba, kivi- ja/või pruunsöega, on PVT kasutada ühte või mitut PVTs 6, PVTs 26 või allpool esitatud meetoditest.
Tabel 41 PVTga saavutatav lenduvate orgaaniliste ühendite ja PCDD/Fi õhkuheite summaarne tase (PVT SHT) jäätmete põletamisel koos biomassi, turba, kivi- ja/või pruunsöega
|
7. PVT-JÄRELDUSED GAASISTAMISE KOHTA
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad kõikidele gaasistusseadmetele, mis on otse seotud põletusseadmetega, samuti IGCC seadmetele. Neid kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele, mis on esitatud punktis 1.
7.1.1.
PVT 72. |
Selleks, et suurendada IGCC seadme ja gaasistusseadme energiatõhusust, on PVT kasutada üht või mitut allpool ja PVTs 12 esitatud meetoditest.
Tabel 42 PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed gaasistusseadme ja IGCC seadme puhul
|
7.1.2.
PVT 73. |
Selleks, et vältida või vähendada NOX-i heidet õhku, piirates samas CO heidet õhku IGCC seadmetest, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 43 PVTga saavutatavad NOX-i õhkuheite tasemed (PVT SHT) IGCC seadmest
Orienteerivalt on aasta keskmine vingugaasi (CO) heide olemasoleva seadmete korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, ja uue seadme korral üldiselt < 5–30 mg/Nm3. |
7.1.3.
PVT 74. |
IGCC seadmest lähtuva SOX-i õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada järgmist meetodit.
PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase (PVT SHT) IGCC seadmest võimsusega vähemalt 100 MWth on aasta keskmisena 3–16 mg/Nm3. |
7.1.4.
PVT 75. |
Selleks et vältida ja vähendada tolmu, tahkete osakestega seotud metallide, ammoniaagi ja halogeenide heidet õhku IGCC seadmest, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest.
Tabel 44 PVTga saavutatavad tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite tasemed (PVT SHT) IGCC seadmest
|
8. MEETODITE KIRJELDUS
8.1. Üldised meetodid
Meetod |
Kirjeldus |
Täiustatud juhtimissüsteem |
Arvutipõhise automaatsüsteemi kasutamine põlemistõhususe juhtimiseks ja heite ärahoidmise ja/või vähendamise toetamiseks. See hõlmab ka tõhusat seiret. |
Põlemisprotsessi optimeerimine |
Võetakse meetmed, et viia energia muundamine maksimumini, näiteks ahjus või katlas, viies samas miinimumini heite (eelkõige CO heite). See saavutatakse eri meetodite kombineerimisega, sealhulgas põletamisseadmete hea projekteerimisega, temperatuuri optimeerimisega (näiteks kütuse ja põletusõhu hea segamine) ja põlemistsoonis viibimise optimeerimisega ning täiustatud juhtimissüsteemi kasutamisega. |
8.2. Meetodid energiatõhususe suurendamiseks
Meetod |
Kirjeldus |
Täiustatud juhtimissüsteem |
Vt punkt 8.1 |
Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus |
Võetakse meetmed selleks, et hiljem oleks võimalik eksportida kasulikke soojusekoguseid väljaspool tootmiskohta asuvasse soojuskoormuse süsteemi, nii et sellega saavutataks primaarenergia kasutamise vähemalt 10 % vähenemine, võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmisega. See hõlmab aurusüsteemis teatavate selliste punktide kindlakstegemist ja nendele juurdepääsu säilitamist, millest on võimalik võtta auru, samuti piisava ruumi ettenägemist selleks, et hiljem oleks võimalik lisada torustikke, soojusvaheteid, vee täiendava demineraliseerimise seadet, ooteseisundis katelt ja vasturõhuturbiini. Kõik lisa- ja abisüsteemid ning juhtimis- ja mõõtmissüsteemid võimaldavad ajakohastamist/täiustamist. Võimalik on ka vasturõhuturbiini(de) hilisem juurdelisamine. |
Kombineeritud tsükkel |
Kahe või enama termodünaamilise ringprotsessi, nt Braytoni ringprotsessi (gaasiturbiin/sisepõlemismootor) ja Rankine'i ringprotsessi (auruturbiin/katel) kombineerimine, et muundada esimese protsessi suitsugaasidega tekkiv soojuskadu järgmis(t)es protsessi(de)s kasulikuks energiaks. |
Põlemisprotsessi optimeerimine |
Vt punkt 8.1 |
Suitsugaasikondensaator |
Soojusvaheti, milles vett suitsugaasiga eelnevalt kuumutatakse, enne kui seda hakatakse kuumutama aurukondensaatoris. Suitsugaasis olev veeaur sellega kondenseerub, kuna vee kuumutamisega suitsugaas jahtub. Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe suurendamiseks kui ka saasteainete nagu tolm, SOX, HCl ja HF kõrvaldamiseks suitsugaasist. |
Protsessigaaside juhtimise süsteem |
Süsteem, mis võimaldab raua- ja terasetööstuse protsessigaase, mida saab kasutada kütusena (nt kõrgahjugaas, koksiahjugaas, konverterigaas), suunata põletusseadmesse, olenevalt selliste kütuste kättesaadavusest ja põletusseadme tüübist integreeritud terasetootmisettevõttes. |
Superkriitilise auru tingimused |
Aurukontuuri, sealhulgas auru taaskuumutamissüsteemide kasutamine, milles auru rõhk võib tõusta enam kui 220,6 baarini ja temperatuur enam kui 540 °C-ni. |
Ultrasuperkriitilise auru tingimused |
Aurukontuuri, sealhulgas auru taaskuumutamissüsteemide kasutamine, milles auru rõhk võib tõusta 250–300 baarini ja temperatuur 580–600 °C-ni. |
Märg korsten |
Korstna selline konstruktsioon, mis võimaldab veeauru kondenseerumist küllastunud suitsugaasist ning seega vältida suitsugaasi taaskuumutamist pärast märgväävlitustamist. |
8.3. Meetodid NOX-i ja/või CO õhkuheite vähendamiseks
Meetod |
Kirjeldus |
Täiustatud juhtimissüsteem |
Vt punkt 8.1 |
Õhu astmeline lisamine |
Mitme eri hapnikusisaldusega põlemistsooni loomine põlemiskambris, et vähendada NOX-i heidet ja tagada optimaalne põletamine. Selle meetodi puhul kasutatakse põlemise tõhustamiseks esmast põletustsooni, milles põletamine on substöhhiomeetriline (st milles õhku on vajalikust vähem), ja teisest, n-ö ülepõletustsooni (milles on õhu liig). Mõne vana väikse katla puhul on vaja võimsust vähendada, et oleks ruumi õhu astmeliseks lisamiseks. |
NOX-i ja SOX-i heite vähendamise kombineeritud meetodid |
Kompleksse ja integreeritud meetodi kasutamine NOX-i, SOX-i ja sageli ka muude suitsugaasis olevate saasteainete heite vähendamiseks, nt aktiivsöe ja DeSONOX-protsessi kasutamine. Seda võib kasutada kas eraldi või koos muude esmaste meetoditega kivisöetolmuga köetavate katelde korral. |
Põlemisprotsessi optimeerimine |
Vt punkt 8.1 |
Vähe lämmastikoksiide tekitavad kuivpõletid |
Gaasiturbiinipõletid, milles õhk ja kütus segatakse enne põlemistsooni sisenemist. Õhu ja kütuse segamisega enne põletamist saavutatakse ühtlane temperatuurijaotus ja leegi madalam temperatuur, mille tulemusel väheneb NOX-i heide. |
Suitsu- või heitgaasitagastus |
Osa suitsugaasist suunatakse tagasi põlemiskambrisse, et asendada sellega osa värskest põletusõhust; sellega langetatakse põlemistemperatuuri ja ühtlasi piiratakse lämmastiku oksüdeerimiseks vajaliku O2 sisaldust, millega piiratakse NOX-i teket. See tähendab, et ahju heitgaas juhitakse tagasi leegi sisse, et vähendada hapnikusisaldust ning sellega ka leegi temperatuuri. Eripõletite või muude vahendite kasutamise korral toimub põlemisgaaside sisemine ringlus, millega jahutatakse leegi alumist osa ning vähendatakse hapnikusisaldust leegi kõige kuumemas osas. |
Kütuse valimine |
Kasutatakse madala lämmastikusisaldusega kütust. |
Kütuse astmeline põletamine |
Meetod põhineb leegi või kohalike „kuumade punktide“ temperatuuri vähendamisel sellega, et põlemiskambris luuakse mitu põlemistsooni, millesse suunatakse kütust ja õhku erinevas kontsentratsioonis. Hilisem moderniseerimine võib olla väikeste põletusseadmete puhul vähem tõhus kui suurte puhul |
Lahjasegupõletus ja täiustatud lahjasegupõletus |
Tähtsaim lähenemisviis, millega piiratakse NOX-i moodustumist gaasimootorites, on leegi maksimumtemperatuuri juhtimine lahjasegupõletuse tingimuste loomisega. Lahjasegupõletuse korral vähendatakse kütuse ja õhu suhet piirkondades, kus tekib NOX, nii et leegi maksimumtemperatuur on madalam kui leegi stöhhiomeetriline adiabaatiline temperatuur; sellega väheneb NOX-i termiline moodustumine. Selle põhimõtte optimeerimist nimetatakse täiustatud lahjasegupõletuseks. |
Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine |
Meetod (sealhulgas ülivähese või täiustatud vähese lämmastikoksiidide tekkega põleti) põhineb leegi maksimumtemperatuuri vähendamise põhimõttel; katla põletid on projekteeritud nii, et põlemist on aeglustatud ja samas on suurendatud soojuse ülekannet (leegi suurendatud kiirgusvõime). Õhu ja kütuse segamine vähendab hapniku kättesaadavust ja langetab leegi maksimumtemperatuuri, mis aeglustab kütuses oleva lämmastiku muundamist NOX-iks ja termilise NOX-i moodustumist, säilitades samas põlemise tõhususe. Seda võidakse kasutada kombinatsioonis põlemiskambri konstruktsiooni muutmisega. Ülivähese lämmastikoksiidide tekkega põletite korral kasutatakse nii astmeviisilist põletamist (õhk/kütus) kui ka suitsugaasitagastust (suunamist tagasi põlemistsooni). Vana seadme hilisemal moderniseerimisel võib meetodi tõhusust mõjutada katla konstruktsioon. |
Vähese NOX-i heitega põletamine diiselmootori puhul |
Meetod seisneb mootorisiseste modifikatsioonide kombineerimises, näiteks põlemise ja kütuse sissepritse optimeerimine (sissepritse väga hiline ajastus koos õhu sisselaskeklapi varase sulgemisega), turbolaadimine või Milleri ringprotsess. |
Oksüdatsioonikatalüsaatorid |
Oksüdatsioonikatalüsaatorite (mis sageli sisaldavad väärismetalle nagu pallaadium või plaatina) kasutamine süsinikmonooksiidi ja põlemata jäänud süsivesinike oksüdeerimiseks, et moodustuksid CO2 ja veeaur. |
Põletusõhu temperatuuri langetamine |
Kasutatakse ümbritseva keskkonna temperatuuriga põletusõhku. Põletusõhku ei kuumutata eelnevalt õhu regeneratiivse eelkuumuti abil. |
Selektiivne katalüütiline taandamine |
Lämmastikoksiidide selektiivne taandamine ammoniaagi või karbamiidi abil katalüsaatori juuresolekul. Meetodi aluseks on NOX-i taandamine lämmastikuks ammoniaagiga (enamasti vesilahuse kujul) reageerimise teel katalüsaatorikihis optimaalses temperatuurivahemikus 300–450 °C. Võidakse kasutada mitut katalüsaatorikihti. NOX-i ulatuslikum taandamine saavutatakse mitme katalüsaatorikihi kasutamise korral. Meetodi lahendus võib koosneda moodulitest ja väiksemate koormuste või suitsugaaside laia temperatuuriskaala kasutamise võimaldamiseks võidakse kasutada erikatalüsaatoreid ja/või eelkuumutamist. Gaasikäigusisene ehk läbipääsenud ammoniaagi SCR on meetod, milles selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR) on kombineeritud järgneva selektiivse katalüütilise taandamisega (SCR), millega vähendatakse ammoniaagi väljapääsemist SNCRi seadmest. |
Selektiivne mittekatalüütiline taandamine |
Lämmastikoksiidide selektiivne taandamine ammoniaagi või karbamiidi abil ilma katalüsaatori juuresolekuta. Meetodi aluseks on NOX-i taandamine lämmastikuks kõrgel temperatuuril ammoniaagiga või karbamiidiga reageerimise teel. Reaktsiooni optimaalseks toimumiseks peab töötemperatuur olema 800 ja 1 000 °C vahel. |
Vee/auru lisamine |
Vett või auru kasutatakse lahjendina, et langetada põlemistemperatuuri gaasiturbiinides, -mootorites või -kateldes ja sellega vähendatakse termilist NOX-i moodustumist. Vesi segatakse kütusega kas enne põletamist (kütuseemulsioon, niisutamine või küllastamine) või pritsitakse otse põlemiskambrisse (vee/auru sissepritse). |
8.4. Meetodid SOX-i, HCl-i ja/või HF-i õhkuheite vähendamiseks
Meetod |
Kirjeldus |
Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti) |
Kuivsorbendi otsene sisseviimine põlemiskambrisse või magneesiumi- või kaltsiumipõhiste adsorbentide lisamine keevkihiga katla keevkihti. Sorbendiosakeste pind reageerib suitsugaasis või katla keevkihis oleva SO2-ga. Enamasti kasutatakse seda koos tolmuheite vähendamise meetodiga. |
Ringleva keevkihiga kuivskraber |
Katla õhu eelsoojendist suunatakse suitsugaas ringleva keevkihiga absorberi alumisse osasse ja see liigub sealt vertikaalselt üles läbi Venturi toru, milles suitsugaasi voo sisse lisatakse eraldi tahket sorbenti ja vett. Enamasti kasutatakse seda koos tolmuheite vähendamise meetodiga. |
NOX-i ja SOX-i heite vähendamise kombineeritud meetodid |
Vt punkt 8.3 |
Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI) |
Kuiva pulbrilise sorbendi pihustamine suitsugaasi voogu ja hajutamine seal. Sorbent (nt naatriumkarbonaat, naatriumvesinikkarbonaat, kustutatud lubi) reageerib happeliste gaasidega (nt gaasilised väävliühendid ja HCl) ning moodustavad tahke aine, mis eemaldatakse tolmuvähendusmeetoditega (kottfiltri või elektrifiltri kasutamisega). Enamasti kasutatakse DSI-d koos kottfiltriga. |
Suitsugaasikondensaator |
Vt punkt 8.2 |
Kütuse valimine |
Vähese väävli-, kloori- ja/või fluorisisaldusega kütuse kasutamine |
Protsessigaaside juhtimise süsteem |
Vt punkt 8.2 |
Suitsugaasi väävlitustamine mereveega |
Spetsiifiline mitteregenereeritava märgskraberi tüüp, milles kasutatakse merevee looduslikku aluselisust selleks, et siduda suitsugaasis olevaid happelisi ühendeid. Üldiselt on nõutav tolmu eelnev eemaldamine. |
Pihustusega kuivabsorber |
Leeliselise reagendi suspensioon/lahus pihustatakse suitsugaasi voogu ja hajutatakse seal. Materjal reageerib gaasiliste väävliühenditega ja moodustab tahke aine, mis eemaldatakse tolmuärastusmeetoditega (kottfilter või elektrifilter). Enamasti kasutatakse pihustusega kuivabsorberit pihustamist koos kottfiltriga. |
Suitsugaasi märgväävlitustamine |
Skraberimeetod või selliste meetodite kombinatsioon, mille puhul väävlioksiidid kõrvaldatakse suitsugaasist mitmesuguste protsessidega, mille hulka tavaliselt kuulub aluseline sorbent gaasilise SO2 sidumiseks ja selle muundamiseks tahkeks aineks. Märgpuhastuses lahustatakse gaasilised ühendid sobivas vedelikus (vesi või aluseline lahus). Võib saavutada tahkete ja gaasiliste ühendite samaaegse eemaldamise. Pärast märgskraberi läbimist on suitsugaas veega küllastunud ning enne suitsugaasi väljalaskmist tuleb piisad eraldada. Märgskraberist saadud vedelik suunatakse reoveepuhastisse ning selles sisalduv tahke aine eraldatakse setitamise või filtrimise abil. |
Märgskraber |
Vedeliku, tavaliselt vee või vesilahuse kasutamine suitsugaasis olevate happeliste ühendite püüdmiseks absorptsiooni teel. |
8.5. Meetodid tolmu, metallide, sh elavhõbeda ja/või PCDD/F-i õhkuheite vähendamiseks
Meetod |
Kirjeldus |
Kottfilter |
Kott- või tekstiilfiltrid valmistatakse kootud või vildistatud poorsest kangast, mis laseb läbi gaasi, aga peab kinni tahked osakesed. Kottfiltri kasutamiseks on vaja valida suitsugaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal. |
Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti) |
Vt kirjeldus, punkt 8.4. Kasulik kaasnev toime on veel tolmu ja metallide heite vähendamine. |
Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine suitsugaasi |
Elavhõbe ja/või PCDD/F adsorbeeritakse süsiniksorbendile, nagu (halogeenitud) aktiivsüsi, kas keemilise töötlusega või ilma. Sorbendi sissepritsimise süsteemi võib täiustada täiendava kottfiltri lisamisega. |
Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine |
Vt iga meetodi üldine kirjeldus (st pihustusega kuivabsorber, sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku, ringleva keevkihiga kuivskraber) punktis 8.4. Kasulik kaasnev toime on veel tolmu ja metallide heite vähendamine. |
Elektrifilter (ESP) |
Elektrifiltri tööpõhimõte on osakestele laengu andmine ja nende eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes. Filtrimise tõhusus sõltub tavaliselt sadestamisväljade arvust, filtris viibimise ajast (suurusest), katalüsaatori omadustest ja eespool paiknevatest osakeste eraldamise seadmetest. Elektrifiltril on tavaliselt kaks kuni viis sadestamisvälja. Kõige kaasaegsemal kõrgefektiivsel elektrifiltril on kuni seitse välja. |
Kütuse valimine |
Vähese tuha ja metallide (nt elavhõbeda) sisaldusega kütuse kasutamine. |
Multitsüklonid |
Tolmuheite vähendamise süsteemid, mis põhinevad tsentrifugaaljõul, millega osakesed kõrvaldatakse kandegaasist kas ühes või mitmes korpuses. |
Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju |
Halogeeniühendite (nt broomitud lisaainete) lisamine ahju, et oksüdeerida elementaarne elavhõbe lahustuvateks või tahketeks osakesteks, millega tõhustatakse elavhõbeda kõrvaldamist järgmistes heitevähendussüsteemides. |
Suitsugaasi märgväävlitustamine |
Vt üldine kirjeldus, punkt 8.4. Kasulik kaasnev toime on veel tolmu ja metallide heite vähendamine. |
8.6. Vetteheite vähendamise meetodid
Meetod |
Kirjeldus |
Adsorbeerimine aktiivsöele |
Lahustuvate saasteainete sidumine tahkete poorsete osakeste (adsorbendi) pinnale. Tavaliselt kasutatakse orgaaniliste ühendite ja elavhõbeda sidumiseks aktiivsütt. |
Aeroobne bioloogiline töötlemine |
Lahustunud orgaaniliste saasteainete bioloogiline oksüdeerimine hapniku abil, kasutades mikroorganismide metabolismi. Lahustunud hapniku juuresolekul (mille jaoks lisatakse õhku või puhast hapnikku) mineraliseeritakse orgaanilised komponendid süsinikdioksiidiks ja veeks või muundatakse muudeks metaboliitideks ja biomassiks. Teatavates tingimustes toimub ka aeroobne nitrifitseerimine, mille käigus mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi (NH4 +) kõigepealt nitritiks (NO2 –), mis seejärel oksüdeeritakse edasi nitraadiks (NO3 –). |
Anoksiline/anaeroobne bioloogiline töötlemine |
Saasteainete bioloogiline taandamine, kasutades mikroorganismide metabolismi (nt nitraat (NO3 –) taandatakse elementaarseks gaasiliseks lämmastikuks, oksüdeerunud elavhõbeda ühendid taandatakse elementaarseks elavhõbedaks). Heitevähenduse märgmeetoditest saadava reovee anaeroobne töötlemine toimub tavaliselt püsikilega bioreaktorites, milles kandematerjalina kasutatakse aktiivsütt. Anaeroobset bioloogilist töötlemist elavhõbeda kõrvaldamiseks kasutatakse kombineeritult muude meetoditega. |
Koagulatsioon ja helvestamine |
Koagulatsiooni ja helvestamist kasutatakse hõljuvaine heitveest eraldamiseks ning neid viiakse sageli läbi üksteisele järgnevate etappidena. Koagulatsioonil lisatakse hõljuvainele vastupidise laenguga koagulante. Helvestamist tehakse polümeeride lisamisega, mille tagajärjel tahked mikrohelbed liituvad kokkupõrkel ning tekivad suuremad helbed. |
Kristallimine |
Ioonsete saasteainete eemaldamiseks reoveest kristallitakse need keevkihi protsessis kristallialgmetele, millena kasutatakse liiva või mineraale. |
Filtrimine |
Tahke aine reoveest eraldamine laskmisega läbi poorse keskkonna. See hõlmab erinevaid meetodeid, nagu liivfiltrimine, mikrofiltrimine ja ultrafiltrimine. |
Flotatsioon |
Tahked või vedelad osakesed eralduvad reoveest, kuna need kinnituvad väikeste gaasimullide külge; tavaliselt on selleks gaasiks õhk. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja kogutakse sealt vahuriisumisseadmega. |
Ioonivahetus |
Ioonse saasteaine sidumine reoveest ja asendamine keskkonnasõbralikumate ioonidega, milleks kasutatakse ioonvahetusvaiku. Saasteained peetakse ajutiselt kinni ja vabastatakse hiljem regenereerimisvedelikku. |
Neutraliseerimine |
Reovee pH viiakse kemikaalide lisamisega neutraalsele tasemele (ligikaudu 7). pH tõstmiseks kasutatakse tavaliselt naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2), samas kui pH langetamiseks kasutatakse väävelhapet (H2SO4), soolhapet (HCl) või süsinikdioksiidi (CO2). Mõned saasteained võivad neutraliseerimise ajal sadestuda. |
Õli ja vee eraldamine |
Vaba õli eraldamine reoveest raskusjõu toimel, kasutades selliseid seadmeid nagu separaator, mille on välja töötanud American Petroleum Institute, laineplekist õlipüüdur või paralleelplaatidest õlipüüdur. Õli ja vee eraldamisele järgneb tavaliselt floteerimine, mida toetavad koagulatsioon ja helvestamine. Mõnel juhul võib enne õli ja vee eraldamist minna vaja emulsiooni lõhkumist. |
Oksüdeerimine |
Saasteainete muundamine keemilise oksüdeerimisega sarnasteks ühenditeks, mis on vähem ohtlikud või mida on kergem kõrvaldada. Saasteainete eemaldamise märgmeetodite kasutamisel tekkinud reovee puhul võib õhku kasutada sulfiti (SO3 2–) oksüdeerimiseks sulfaadini (SO4 2–). |
Sadestamine |
Lahustunud saasteaine muundamine lahustamatuks ühendiks keemilise sadesti lisamise abil. Tekkinud tahke sade eraldatakse seejärel setitamise, flotatsiooni või filtrimise teel. Tüüpilised kemikaalid, mida kasutatakse metallide sadestamiseks, on kustutamata lubi, dolomiit, naatriumhüdroksiid, naatriumkarbonaat, naatriumsulfiid ja orgaanilised sulfiidid. Sulfaadi ja fluoriidi sadestamiseks kasutatakse kaltsiumisooli (mitte lupja). |
Setitamine |
Hõljuvolekus tahkete ainete sadenemine raskusjõu toimel. |
Läbipuhumine |
Väljapuhutavate saasteainete (näiteks ammoniaagi) eemaldamine reoveest suurte gaasikoguste läbijuhtimisega, et viia need saasteained gaasifaasi. Saasteained eemaldatakse läbipuhumiseks kasutatud gaasist edasise töötlemisega ja neid võib taas kasutusse võtta. |
(*1) Komisjoni 7. mai 2012. aasta rakendusotsus 2012/249/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) kohaldamise eesmärgil käivitus- ja seiskamisperioodide kindlaksmääramist (ELT L 123, 9.5.2012, lk 44).
(1) Iga näitaja jaoks, mille puhul proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu on 30-minutine mõõteaeg asjakohatu, kasutatakse sobivat proovivõtuperioodi. PCDD/Fi puhul kasutatakse 6–8-tunnist proovivõtuperioodi.
(2) Kui elektri ja soojuse koostootmisüksuse korral ei ole tehnilistel põhjustel võimalik toimivuskatset läbi viia nii, et üksus töötab täiskoormusel soojuse tootmiseks, võib katset täiendada või asendada arvutustega, milles kasutatakse täiskoormust iseloomustavaid näitajaid.
(3) Suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse.
(4) Üldised EN-standardid pideva mõõtmise kohta on EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181. Perioodilisi mõõtmisi käsitlevad EN-standardid on esitatud tabelis.
(5) Seiresagedus ei kehti, kui seadet käitatakse ainult heite mõõtmise eesmärgil.
(6) Kui seadmeid nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse alla 1 500 tunni aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Gaasiturbiinide korral toimub perioodiline seire põletusseadme koormusel > 70 %. Jäätmete ja kivisöe, pruunsöe, tahke biomassi ja/või turba koospõletamisel tuleb seiresageduse määramisel arvestada ka tööstusheidete direktiivi VI lisa 6. osa.
(7) Selektiivse katalüütilise taandamise kasutamise korral võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord aastas, kui heitetasemed on osutunud piisavalt stabiilseks.
(8) Kui maagaasil töötavaid turbiine nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse alla 1 500 tunni aastas või on tegemist olemasoleva OCGTga, võib selle asemel kasutada ennustavat seiresüsteemi.
(9) Selle asemel võib kasutada ennustavat seiresüsteemi.
(10) Tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks seadme käitamisel koormusega > 70 % ja teine koormusega < 70 %.
(11) Kui seadmes põletatakse teadaoleva väävlisisaldusega kütteõli ja suitsugaasi väävlitustamise süsteem puudub, võib pideva mõõtmise asemel kasutada SO2-heite määramiseks perioodilist mõõtmist vähemalt iga 3 kuu tagant ja/või muid meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.
(12) Keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste korral võib pärast kütuse esialgset kirjeldamist (vt PVT 5) hinnata saasteainete õhkuheite asjakohasust (arvestades nt kontsentratsiooni kütuses, kasutatud suitsugaasitöötlust) ja kohandada < 100 MWth seadmete seiresagedust, kuid mõõta tuleb vähemalt iga kord, kui kütuse omaduste muutus võib heidet mõjutada.
(13) Kui heitetasemed osutuvad piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada, kuid igal juhul vähemalt korra aastas. Jäätmete ja kivisöe, pruunsöe, tahke biomassi ja/või turba koospõletamisel tuleb seiresageduse määramisel arvestada ka tööstusheidete direktiivi VI lisa 6. osa.
(14) Keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste korral võib pärast kütuse esialgset kirjeldamist (vt PVT 5) seiresagedust kohandada vastavalt saasteainete õhkuheite asjakohasuse hindamisele (arvestades nt kontsentratsiooni kütuses, kasutatud suitsugaasitöötlust), kuid mõõta tuleb vähemalt iga kord, kui kütuse omaduste muutus võib heidet mõjutada.
(15) Kui seadmeid nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse alla 500 tunni aastas, võib seiresagedus olla vähemalt kord aastas. Kui seadmeid nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse 500 kuni 1 500 tundi aastas, võib seiresagedust vähendada vähemalt korrale iga kuue kuu tagant.
(16) Kui heitetasemed osutuvad piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada, kuid igal juhul vähemalt kord 6 kuu tagant.
(17) Raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletusseadme korral võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord 6 kuu jooksul, kui heitetasemed on osutunud piisavalt stabiilseks.
(18) Pärast kütuse esialgset kirjeldamist (vt PVT 5) võib jälgitavate saasteainete loetelu ja seiresagedust kohandada, arvestades saasteainete õhkuheite asjakohasust (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatud suitsugaasitöötlus), kuid mõõta tuleb vähemalt iga kord, kui kütuse omaduste muutus võib heidet mõjutada.
(19) Kui seadmeid käitatakse alla 1 500 tunni aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord iga kuue kuu tagant.
(20) Kui seadmeid käitatakse alla 1 500 tunni aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord aastas.
(21) Pideva mõõtmise alternatiivina võib kasutada pidevat proovivõttu koos ajas integreeritud proovide sagedase analüüsiga, nt standarditud sorbentpüünisega seiremeetodit.
(22) Kui heitetasemed osutuvad tänu kütuse väikesele elavhõbedasisaldusele piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada.
(23) Minimaalset seiresagedust ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(24) Mõõtmised tehakse seadme käitamisel koormusega > 70 %.
(25) Keemiatööstuse protsessidest saadavate kütuste korral on seire vajalik vaid juhul, kui kütus sisaldab klooritud aineid.
(26) Alternatiivideks on orgaanilise süsiniku üldsisalduse ja KHT seire. Orgaanilise süsiniku üldsisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.
(27) Kirjeldatavate ainete/näitajate loetelu võib lühendada, piirdudes vaid nendega, mille sisaldust kütus(t)es võib põhjendatult eeldada, lähtudes teabest toorme ja tootmisprotsessi kohta.
(28) Selline kirjeldamine ei piira PVTs 60 a esitatud jäätmete vastuvõtueelset ja vastuvõtmise korda, mille tulemusel võidakse kirjeldada ja/või kontrollida ka muid aineid/näitajaid lisaks allpool loetletutele.
(29) Meetodite kirjeldused on esitatud punktis 8.6.
(30) Kehtib PVTga saavutatav heitetase kas orgaanilise süsiniku üldsisalduse või KHT puhul. Orgaanilise süsiniku üldsisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.
(31) See PVTga saavutatav heitetase kehtib tulemusele pärast sisendkoormuse lahutamist.
(32) See PVTga saavutatav heitetase kehtib ainult suitsugaasi märgväävlitustamisel tekkiva reovee puhul.
(33) See PVTga saavutatav heitetase kehtib ainult nende põletusseadmete korral, kus suitsugaasi puhastamiseks kasutatakse kaltsiumiühendeid.
(34) PVTga saavutatava heitetaseme vahemiku ülempiir võib suure soolasisaldusega (nt kloriidi kontsentratsiooniga ≥ 5 g/l) reovee korral kaltsiumsulfaadi suurema lahustuvuse tõttu mitte kehtida.
(35) See PVTga saavutatav heitetase ei kehti merre või riimveekogusse lastava heite korral.
(36) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(37) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.
(38) Vahemiku väiksemad väärtused võivad vastata juhtudele, kus seadme geograafilises asukohas kasutatav jahutussüsteemi tüüp vähendab saavutatavat energiatõhusust (kuni neli protsendipunkti).
(39) Need tasemed ei tarvitse olla saavutatavad, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.
(40) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.
(41) PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku alampiir saavutatakse ebasoodsate kliimatingimuste, halva kvaliteediga pruunsöega köetava seadme ja/või vana seadme (esmakordselt kasutusse võetud enne 1985. aastat) korral.
(42) PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku ülempiiri võib saavutada auru kõrgete näitajate (rõhk, temperatuur) korral.
(43) Elektrilise kasuteguri saavutatav paranemine oleneb konkreetsest seadmest, kuid suurenemist üle kolme protsendipunkti loetakse olemasoleva seadme korral PVT kasutamisest tulenevaks, olenevalt seadme algsest konstruktsioonist ja juba tehtud moderniseerimisest.
(44) Madalama, alla 6 MJ/kg kütteväärtusega pruunsöel töötava seadme korral on PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku alampiir 41,5 %.
(45) PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku ülempiir võib ≥ 600 MWth seadme korral olla kuni 46 %, kui kasutatakse superkriitilises või ultrasuperkriitilises olekus auru.
(46) PVTga saavutatavate energiatõhususe tasemete vahemiku ülempiir võib ≥ 600 MWth seadme korral olla kuni 44 %, kui kasutatakse superkriitilises või ultrasuperkriitilises olekus auru.
(47) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(48) Kivisöeküttel tolmpõletuskatlaga seadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 1. juulil 1987 ja mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas ning mille puhul selektiivset ega mitteselektiivset katalüütilist taandamist ei kasutata, on ülempiir 340 mg/Nm3.
(49) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(50) Vahemiku alampiiri võib saavutada selektiivse katalüütilise taandamisega.
(51) Keevkihtkatelde puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, ning pruunsöeküttel tolmpõletuskatelde puhul on vahemiku ülempiir 175 mg/Nm3.
(52) Keevkihtkatelde puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, ning pruunsöeküttel tolmpõletuskatelde puhul on vahemiku ülempiir 220 mg/Nm3.
(53) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud seadmete puhul on seadmetele, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas, vahemiku ülempiir 200 mg/Nm3 ning seadmetele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas, on vahemiku ülempiir 220 mg/Nm3.
(54) Vahemiku ülempiir võib olla kuni 140 mg/Nm3, kui esineb katla konstruktsioonist tulenevaid piiranguid või kui keevkihtkatelde juures ei kasutata sekundaarset NOX-i heite vähendamise meetodit.
(55) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(56) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(57) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 250 mg/Nm3.
(58) Vahemiku alampiir on saavutatav, kui kasutatakse vähese väävlisisaldusega kütuseid koos kõige paremate heitevähenduse märgsüsteemidega.
(59) PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir on 220 mg/Nm3 seadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014 ja mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas. Muu olemasoleva põletusseadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 205 mg/Nm3.
(60) Ringleva keevkihiga katelde puhul on vahemiku alampiir saavutatav, kui kasutatakse suitsugaasi suure tõhususega märgväävlitustamise süsteemi. Vahemiku ülempiiri on võimalik saavutada sorbendi sissepritsimisega katla keevkihti.
(61) PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku alampiiri saavutamine võib olla keeruline suitsugaasi märgväävlitustamise süsteemi ja sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga seadme puhul.
(62) PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir on 20 mg/Nm3 järgmistel juhtudel: seade, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kloorisisaldus on 1 000 mg/kg (kuivaines) või suurem; seade, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas; keevkihtkatel. Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(63) Niisuguse põletusseadme puhul, mille juures kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist koos sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 7 mg/Nm3.
(64) PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir on 7 mg/Nm3 järgmistel juhtudel: seade, mille juures kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist koos sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga; seade, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas; keevkihtkatel. Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(65) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(66) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.
(67) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 28 mg/Nm3.
(68) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 25 mg/Nm3.
(69) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 12 mg/Nm3.
(70) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.
(71) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 14 mg/Nm3.
(72) PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku alampiiri võib saavutada spetsiaalsete elavhõbedaheite vähendamise meetoditega.
(73) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(74) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.
(75) Vahemiku väiksemad väärtused võivad vastata juhtudele, kus seadme geograafilises asukohas kasutatava jahutussüsteemi tüüp vähendab saavutatavat energiatõhusust (kuni neli protsendipunkti).
(76) Need tasemed ei tarvitse olla saavutatavad, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.
(77) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadme suhtes, millega toodetakse üksnes elektrit.
(78) Vahemiku alampiir võib < 150 MWth, suure niiskusesisaldusega biomasskütust põletava üksuse korral alata 32 % juurest.
(79) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(80) Põletusseadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(81) Niisuguse põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 200 mg/Nm3.
(82) Niisuguse põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 250 mg/Nm3.
(83) Niisuguse põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 260 mg/Nm3.
(84) Niisuguse põletusseadme puhul, mis on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014 ja milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kaaliumisisaldus on 2 000 mg/kg (kuivaines) või suurem ja keskmine naatriumisisaldus 300 mg/kg või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 310 mg/Nm3.
(85) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 160 mg/Nm3.
(86) Hiljemalt 7. jaanuaril 2014 kasutusse võetud põletusseadme puhul on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 200 mg/Nm3.
(87) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(88) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(89) Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 100 mg/Nm3.
(90) Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 215 mg/Nm3.
(91) Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 165 mg/Nm3 või, kui seade on kasutusse võetud hiljemalt 7. jaanuaril 2014 ja/või on turbaküttel keevkihtkatel, on nimetatud ülempiir 215 mg/Nm3.
(92) Niisuguse seadme korral, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine kloorisisaldus on ≥ 0,1 massiprotsenti (kuivaines), või olemasoleva seadme korral, milles toimub biomassi koospõletus väävlirikka kütusega (nt turvas) või kasutatakse leelismetallide kloriididega reageerivaid lisaaineid (nt elementaarset väävlit), on PVTga saavutatava aasta keskmise heitetaseme vahemiku ülempiir uue seadme korral 15 mg/Nm3 ja olemasoleva seadme korral 25 mg/Nm3. PVTga saavutatava päevase keskmise heitetaseme vahemikku niisuguse seadme korral ei kohaldata.
(93) PVTga saavutatava päevase keskmise heitetaseme vahemikku ei kohaldata seadme korral, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas. PVTga saavutatava aastase keskmise heitetaseme vahemiku ülempiir uue seadme korral, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas, on 15 mg/Nm3.
(94) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(95) PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku alampiiri saavutamine võib olla keeruline suitsugaasi märgväävlitustamise süsteemi ja sellele järgneva gaas-gaas-soojusvahetiga seadme korral.
(96) Seadme korral, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(97) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(98) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(99) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(100) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.
(101) Need tasemed ei tarvitse olla saavutatavad, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.
(102) Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(103) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(104) Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas ning mille puhul selektiivset katalüütilist taandamist (SCR) ega selektiivset mittekatalüütilist taandamist (SNCR) ei kasutata, on PVT SHT ülempiir 450 mg/Nm3.
(105) Põletusseadmete puhul võimsusega 100–300 MWth ning põletusseadmete puhul võimsusega ≥ 300 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 110 mg/Nm3.
(106) Põletusseadmete puhul võimsusega 100–300 MWth ning põletusseadmete puhul võimsusega ≥ 300 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 145 mg/Nm3.
(107) Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul võimsusega > 100 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas ning mille puhul selektiivset ega mitteselektiivset katalüütilist taandamist ei kasutata, on PVT SHT ülempiir 365 mg/Nm3.
(108) Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(109) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(110) Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, on PVT SHT ülempiir 400 mg/Nm3.
(111) Põletusseadmete puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 175 mg/Nm3.
(112) Tööstuslike põletusseadmete ja kaugküttejaamade puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse < 1 500 tundi aastas ning mille puhul suitsugaasi märgväävlitustamist ei saa kasutada, on PVT SHT ülempiir 200 mg/Nm3.
(113) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(114) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(115) Põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 25 mg/Nm3.
(116) Põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 15 mg/Nm3.
(117) Nagu on määratletud direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 26.
(118) Nagu on määratletud direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 27.
(119) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(120) Elektrilise netokasuteguri põhiseid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi kohaldatakse selliste elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes, mis on projekteeritud eelkõige elektri tootmiseks, ning ainult elektrit tootvate jaamade suhtes.
(121) Neid tasemeid võib olla raske saavutada selliste mootorite puhul, mis on varustatud rohkesti energiat tarbivate sekundaarsete heitevähendusseadmetega.
(122) Seda taset võib olla raske saavutada selliste mootorite puhul, mille radiaatorit kasutatakse jahutusseadmena kuiva ja kuuma kliimaga geograafilises asukohas.
(123) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata põletusseadmetele, mida käitatakse vähem kui 1 500 h/aastas, samuti seadmetele, mida ei saa varustada sekundaarsete heitevähendusseadmetega.
(124) Põletusseadmete puhul, mida käitatakse vähem kui 1 500 h/aastas, samuti seadmete puhul, mida ei saa varustada sekundaarsete heitevähendusseadmetega, on PVTga saavutatav heitetase vahemikus 1 150–1 900 mg/Nm3.
(125) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.
(126) Raskel kütteõlil töötavatel põletusseadmetel, sealhulgas seadmetel võimsusega kuni 20 MWth, ulatub PVTga saavutatavate heitetasemete vahemik kuni 225 mg/Nm3.
(127) Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmetele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(128) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(129) Põletusseadme puhul, kus ei kasutata heitevähendusseadet, on PVT SHT ülempiir 280 mg/Nm3. See vastab (kuiva) kütuse väävlisisaldusele 0,5 massiprotsenti.
(130) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(131) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(132) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(133) Elektrilise netokasuteguri põhiseid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi kohaldatakse selliste elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes, mis on projekteeritud eelkõige elektri tootmiseks, ning ainult elektrit tootvate jaamade suhtes.
(134) Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata olemasolevale seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(135) Olemasolevate seadmete puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.
(136) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(137) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatasemest, kas elektrilise netokasuteguri põhist või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist väärtust, olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele).
(138) Kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhine PVT kohane energiatõhususe tase ei tarvitse olla saavutatav, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.
(139) Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.
(140) Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi kohaldatakse seadmetele, mida kasutatakse mehaanilise ajamisüsteemi rakendustes.
(141) Neid tasemeid võib olla raske saavutada mootorite puhul, mis on häälestatud nii, et NOX-i heitetase oleks madalam kui 190 mg/Nm3.
(142) Neid PVT SHT väärtusi kohaldatakse ka maagaasi põletamisele kahekütuselistes turbiinides.
(143) Kui gaasiturbiin on varustatud vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõletiga, kohaldatakse neid PVT SHT väärtusi ainult siis, kui nimetatud põleti on kasutuses.
(144) Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata olemasolevale seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(145) Kui olemasoleva meetodi toimimist täiendavalt optimeeritakse NOX-i heite vähendamiseks, võib selle tagajärjel CO heide jõuda käesoleva tabeli järel esitatud CO orienteeriva vahemiku ülemisse otsa.
(146) Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata olemasolevale mehaanilise ajamiga turbiinirakendusele, mida käitatakse < 500 tundi aastas.
(147) Seadme puhul, mille elektriline netokasutegur (EE) on suurem kui 39 %, võib vahemiku ülemises otsas kasutada parandustegurit [ülemine ots] × EE/39, kus EE on seadme elektriline netokasutegur või mehaaniline netokasutegur, mis on määratud ISO baaskoormuse tingimustes.
(148) Vahemiku ülempiir on 80 mg/Nm3 seadmete puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja mida käitatakse 500 kuni 1 500 tundi aastas.
(149) Seadme puhul, mille elektriline netokasutegur (EE) on suurem kui 55 %, võib PVT SHT vahemiku ülemises otsas kasutada parandustegurit [ülemine ots] × EE/55, kus EE on seadme elektriline netokasutegur, mis on määratud ISO baaskoormuse tingimustes.
(150) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 65 mg/Nm3.
(151) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 55 mg/Nm3.
(152) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 80 mg/Nm3.
(153) NOX-i heite alampiiri võib saavutada vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõleti abil.
(154) Need tasemed on orienteerivad.
(155) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 60 mg/Nm3.
(156) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 65 mg/Nm3.
(157) Kui olemasoleva meetodi toimimist täiendavalt optimeeritakse NOX-i heite vähendamiseks, võib selle tagajärjel CO heide jõuda käesoleva tabeli järel esitatud CO orienteeriva vahemiku ülemisse otsa.
(158) Neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(159) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.
(160) Neid PVT SHT väärtusi kohaldatakse ainult sädesüütega ja kahekütuseliste mootorite suhtes. Neid ei kohaldata gaasiküttega diiselmootorite suhtes.
(161) Hädaolukorras kasutatava mootori korral, mida käitatakse < 500 tundi aastas, mille puhul ei saa kasutada lahjasegupõletust ega selektiivset katalüütilist taandamist, on vahemiku ülempiir orienteerivalt 175 mg/Nm3.
(162) Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.
(163) Seda PVT SHT väärtust väljendatakse süsinikuna (C) täiskoormusega käitamisel.
(164) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1 500 tunni aastas.
(165) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.
(166) Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmetele, millega toodetakse üksnes elektrit.
(167) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade puhul on energiatõhususe vahemik lai, kuna energiatõhusus sõltub suuresti elektrienergia ja soojuse kohalikust nõudlusest.
(168) Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(169) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele) ainult ühte kahest PVTga saavutatavast energiatõhususe tasemest, kas elektrilise netokasuteguri või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset.
(170) Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.
(171) Seadmel, milles põletatakse gaaside segu, mille alumine ekvivalentkütteväärtus on > 20 MJ/Nm3, on heite väärtus tõenäoliselt PVT SHT vahemiku ülemises otsas.
(172) PVT SHT vahemiku alampiiri võib saavutada selektiivse katalüütilise taandamisega.
(173) Seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.
(174) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT vahemiku ülempiir 160 mg/Nm3. Peale selle võib heite väärtus ületada PVT SHT vahemiku ülempiiri, kui selektiivset katalüütilist taandamist ei ole võimalik kasutada või kui põletatavas gaasis on palju koksiahjugaasi (nt üle 50 %) ja/või kui põletatav koksiahjugaas sisaldab rohkesti vesinikku (H2). Sel juhul on PVT SHT vahemiku ülempiir 220 mg/Nm3.
(175) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(176) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT vahemiku ülempiir 70 mg/Nm3.
(177) Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.
(178) Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.
(179) PVT SHT ülempiiri võidakse ületada, kui koksiahjugaasi osakaal kütuses on suur (nt üle 50 %). Sel juhul on PVT SHT vahemiku ülempiir 300 mg/Nm3.
(180) Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.
(181) Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.
(182) Need PVT SHT väärtused põhinevad päeval kättesaadaval > 70 % baaskoormusenergial.
(183) See hõlmab ühekütuselisi ja kahekütuselisi gaasiturbiine.
(184) Kui vähe lämmastikoksiide tekitav kuivpõleti ei ole kasutatav, on PVT SHT ülempiir 250 mg/Nm3.
(185) PVT SHT alampiiri võib saavutada vähe lämmastikoksiide tekitava kuivpõleti abil.
(186) Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata seadmele, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas.
(187) Elektri ja soojuse koostootmisjaamade suhtes kohaldatakse ainult ühte kahest PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusest, kas elektrilise netokasuteguri põhist või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri põhist energiatõhususe taset, olenevalt koostootmisjaama omadustest (see tähendab, kas see on rohkem suunatud elektri tootmisele või soojuse tootmisele).
(188) Neid PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemeid võib olla võimatu saavutada, kui potentsiaalne nõudlus kütte järele on liiga madal.
(189) Neid PVTga saavutatava energiatõhususe taseme väärtusi ei kohaldata seadmele, millega toodetakse üksnes elektrit.
(190) Seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.
(191) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.
(192) Olemasoleva põletusseadme puhul võimsusega kuni 500 MWth, mis on lastud käiku hiljemalt 27. novembril 2003 ja milles kasutatakse vedelkütuseid lämmastikusisaldusega üle 0,6 mahuprotsendi, on PVT SHT ülempiir 380 mg/Nm3.
(193) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 180 mg/Nm3.
(194) Olemasoleva põletusseadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 210 mg/Nm3.
(195) Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.
(196) Olemasoleva seadme puhul, mida käitatakse < 500 tundi aastas, on need tasemed orienteerivad.
(197) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed soovituslikud.
(198) Olemasoleva põletusseadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, on PVT SHT ülempiir 20 mg/Nm3.
(199) Olemasoleva põletusseadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, on PVT SHT ülempiir 7 mg/Nm3.
(200) Seadme puhul, mida käitatakse < 1 500 tundi aastas, neid PVT SHT väärtusi ei kohaldata.
(201) Seadme puhul, mida käitatakse alla 500 tunni aastas, on need tasemed orienteerivad.
(202) Seadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 25 mg/Nm3.
(203) Seadme puhul, mis on lastud käiku hiljemalt 7. jaanuaril 2014, on PVT SHT ülempiir 15 mg/Nm3.
(204) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid kohaldatakse üksnes põletusseadmele, milles kasutatakse klooritud ühendeid sisaldavaid, keemilistest protsessidest pärit kütuseid.