a)

hariduse ja koolituse ülesanne on lisaks tööturul osalemiseks ette valmistamisele aidata samuti kaasa sotsiaalsele kaasamisele ja sidususele läbi laiema isikliku arengu ning elukestva õppe, mis viib kriitilise, enesekindla, aktiivse ja sõltumatu kodaniku kujunemiseni, kes on võimeline mõistma kaasaegse ühiskonna keerukust ning valmis tulema toime selle kiirete muutustega. On oluline vaadata tööturu esmavajadustest kaugemale ning keskenduda ka nendele hariduse ja koolituse aspektidele, mis edendavad innovatsiooni, ettevõtlust ning loovust, kujundavad sektoreid, loovad töökohti ja uusi turge, võimestavad inimesi (sh kõige haavatavamaid), rikastavad demokraatiat ning toetavad kaasatud, andekate ja aktiivsete kodanike kujunemist. Pidades silmas hiljutisi traagilisi sündmusi, mis on seotud osades Euroopa piirkondades toimunud radikaliseerumisega, on vajadus keskenduda eelkõige kodaniku-, demokraatiaalastele ja kultuuridevahelistele pädevustele ning kriitilisele mõtlemisele veelgi pakilisem;

b)

igas vanuses õppijad vajavad suurepäraseid õpetajaid ja koolitajaid, et arendada välja mitmekesised pädevused, mis on vajalikud nii elus kui ka tulevases töös. Õpetajad ja koolitajad saavad inspireerida õppijaid omandama kõrgemaid ja asjakohasemaid teadmisi, oskusi ja pädevusi ning neid selles aidata ning mängida olulist rolli uute õpetamis- ja õppimismeetodite kasutuselevõtmisel. Pidevad ja jätkusuutlikud jõupingutused on siiski vajalikud, et meelitada ligi, toetada ja hoida andekaid ja tipptasemel õpetajaid, tagades õpetajatele ja koolitajatele sobiva töökeskkonna ning nende kursisoleku kõige uuemate arengutega ning avatud suhtumise nende ümber toimuvatesse tehnoloogia ja ühiskonna muutustesse;

c)

tihedamad sidemed hariduse ja koolituse ning töömaailma vahel, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, mängivad olulist rolli selles, et oleks tagatud iga üksikisiku potentsiaali ja andekuse avaldumine, ning aitavad kaasa nende paremale tööalasele konkurentsivõimele, ühiskonda integreerimisele ning selles aktiivsele osalemisele; sellised sidemed aitavad samuti tagada hariduse ja koolituse süsteemide jätkuva paindlikkuse ning vastuvõtlikkuse ühiskonnas ja tööturul toimuvatele muutustele. Samuti on oluline edendada tööandjate pühendumist töötajate elukestvas õppes osalemisele;

d)

digipädevuse omandamine varases eas on äärmiselt tähtis, kuid haridus ja koolitus peaksid vastama mitte ainult praegustele tööturu vajadustele konkreetselt kindlaks määratud tehniliste oskuste järele, vaid ka pikemaajalisemale eesmärgile kujundada välja paindlikum meelelaad ja uudishimu, mis on vajalik selliste uute, praegu veel identifitseerimata teadmiste, oskuste ja pädevustega kohanemiseks ja nende omandamiseks, mida on vaja tulevikus tehnoloogilise arengu juhtimiseks;

e)

Euroopa uues oskuste tegevuskavas välja toodud meetmed tuleks võtta kooskõlas Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistikuga (HK 2020), kuna see toob kokku kõik õppimise vormid, järgib täielikult subsidiaarsust, pakub head platvormi liikmesriikide poliitikameetmete toetamiseks ning tõhustab ELi tasandil tehtavat koostööd, ning samuti kooskõlas teiste asjaomaste poliitikakujundamise protsessidega, nagu Euroopa poolaasta. Euroopa tasandil korraldatud koordineerimine hariduse, koolituse, oskuste ning aruandluse küsimuste valdkonnas peaks olema tõhus ja tulemuslik, lähtudes liikmesriikide ja komisjoni vahelisest kokkuleppest. Liikmesriikide oskusteavet tuleks täielikult ära kasutada, tuginedes juba olemas olevatele struktuuridele;

f)

kaaluda tuleks piisavate ELi rahastamisvahendite kättesaadavust, et tagada kokkulepitud meetmete elujõulisus Euroopa uue oskuste tegevuskava raames.