LISA

Käsiraamat, mis sisaldab soovitusi rahvusvaheliseks politseikoostööks ning vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmeteks seoses rahvusvahelise mõõtmega jalgpallimatšidega, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik („ELi jalgpalli käsiraamat“)

Käsiraamatu sisu

Peatükk

Teema

Käsiraamatu eesmärk, kohaldamisala ja kasutamine

4

1.

Politseipoolne teabehaldus ja -vahetus

5

1.1.

Sissejuhatus

5

1.2.

Rahvusvahelise mõõtmega ülesanded

5

1.3.

Politseiteabe vahetus

6

1.3a

Mõisted

6

1.3b

Teabe liigid

6

1.3c

Teabevahetuse kronoloogiline järjestus

6

1.3d

Teabevahetus ELi mittekuuluvate riikidega

7

1.4.

Terrorismivastane võitlus ning raske ja organiseeritud kuritegevus

7

2.

Üldised suunised seoses riiklike jalgpalli teabepunktide (RJT) riikliku rolli ja ülesannetega

8

3.

Võõrustava riigi politsei ja külastava riigi politseidelegatsioonide vaheline koostöö

8

3.1.

Põhiprintsiibid

8

3.2.

Võõrustava riigi politseioperatsioonide toetamine

8

3.3.

Koostöökord

9

3.4.

Üksikmatšide protokolli näidised

9

3.5

Kulud ja rahastamiskord

10

3.6.

Eelkülastused

10

3.7.

Külastava riigi politseidelegatsioonide saatjad (kohalikud politseinikud)

11

3.8.

Külastava riigi politseidelegatsioonide koosseis

11

3.9.

Külastava riigi politseidelegatsiooni peamised ülesanded

12

3.10.

Keel

13

3.11.

Võõrustava riigi ja külastava riigi politsei vaheline koostöö ürituse käigus

13

3.12.

Tunnusvestide kasutamine

13

3.13.

Akrediteerimine

13

3.14.

Jalgpalliturniirid riikides, kus riiklikke jalgpalli teabepunkte ei ole

13

3.14a

Kahepoolsed kokkulepped

13

3.14b

Riiklike jalgpalli teabepunktide vaheline koostöö

14

3.15.

Interpoli ja Europoli roll

14

4.

Politsei ja korraldaja vaheline koostöö

14

5.

Politsei- ja kohtuasutuste ning prokuratuuride vaheline koostöö

15

6.

Politsei ja poolehoidjate vaheline koostöö

16

7.

Kommunikatsiooni- ja meediastrateegia

16

7.1.

Kommunikatsioonistrateegia

16

7.2.

Meediastrateegia

17

8.

Jalgpalliga seotud turva- ja julgeolekuküsimuste ELi ekspertide kohtumised

17

9.

Jalgpallivõistluste turvalisust ja julgeolekut käsitlevate asjakohaste dokumentide nimekiri

18

9.1.

Varasemad Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud peamised dokumendid

18

9.2.

Varasemad Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud peamised dokumendid

18

1. liide

Külastava riigi politseidelegatsioonide lähetamise protokoll (Prüm)

19

2. liide

Külastava riigi politseidelegatsioonide lähetamise protokoll (mitte-Prüm)

25

3. liide

Politseiniku tunnusvesti kirjeldus

30

4. liide

Dünaamiline riskihindamine ja rahvahulga ohjamine

32

5. liide

Jalgpallifännide kategooriad

35

Käsiraamatu eesmärk, kohaldamisala ja kasutamine

Käesoleva dokumendi eesmärk on suurendada rahvusvahelise mõõtmega jalgpallimatšide turvalisust ja julgeolekut ja eelkõige maksimeerida rahvusvahelise politseikoostöö tõhusust.

Selle sisu, mis vastab väljakujunenud heale tavale kohandada terviklikku paljusid asutusi hõlmavat integreeritud lähenemisviisi jalgpalliga seotud turvalisuse, julgeoleku ja teenuste suhtes, võib vajaduse korral kohaldada ka muudele rahvusvahelise ulatusega spordiüritustele, kui liikmesriik nii otsustab.

Käsiraamat ei piira olemasolevate siseriiklike sätete kohaldamist, eelkõige iga liikmesriigi erinevate asutuste pädevust ja vastutust.

Käesolev dokument keskendub peamiselt rahvusvahelisele politseikoostööle, ent võttes arvesse seda, et jalgpallivõistlusi (ja muid spordiüritusi) korraldavad koos mitu asutust, siis osutatakse ka politsei kokkupuudetele teiste peamiste partnerite, näiteks spordiürituse korraldajaga, ja sidusrühmade, eelkõige poolehoidjatega.

Rahvusvaheline politseikoostöö ja jalgpallivõistlustel teostatavad politseioperatsioonid peavad juhinduma seaduslikkuse, proportsionaalsuse ja piisavuse põhimõtetest. Hea tava näited seoses dünaamilise riskihindamise ja rahvahulga ohjamisega on täpsustatud 4. liites.

Korraldava liikmesriigi pädev asutus vastutab spordiürituse turvalisuse ja julgeoleku eest, ent vajaduse korral on osalevate, naaber- ja transiitriikide asutustel abistamiskohustus.

Käesolevat dokumenti tuleks igas liikmesriigis, muudes Euroopa riikides ja mujal laialdaselt levitada ja kohaldada, et minimeerida turva- ja julgeolekuriskid ning tagada tõhus rahvusvaheline politseikoostöö.

1. PEATÜKK

1.   Politseipoolne teabehaldus ja -vahetus

1.1.   Sissejuhatus

Turvalisuse ja julgeoleku suurendamiseks ning jalgpallivägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmiseks on äärmiselt tähtis vahetada õigeaegselt täpset teavet.

Vastavalt nõukogu otsusele 2002/348/JSK, muudetud nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/412/JSK, peab iga liikmesriik asutama riikliku jalgpalli teabepunkti (RJT), mis tegutseb keskse ühenduspunktina asjakohase teabe vahetamiseks rahvusvahelise mõõtmega jalgpallimatšide puhul ning rahvusvahelise politseikoostöö lihtsustamiseks seoses jalgpallimatšidega.

Kui korraldava riigi ja külastava riigi politsei vahel on otsekontaktid, tuleb kogu vahetatud teave edastada samaaegselt ka asjakohastele RJT-dele. Sellised kontaktid ei peaks ohustama RJT-de põhirolli tagada teabe kvaliteet ja laialdane edastamine muudele asjakohastele partneritele ja asutustele.

RJT-de ja pädevate riiklike asutuste vahelisi suhteid peaksid reguleerima kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid.

Vastavalt nõukogu otsuse 2002/348/JSK artikli 1 lõikele 4 tagab iga liikmesriik, et tema riiklik jalgpalli teabepunkt suudab täita talle määratud ülesandeid tõhusalt ja kiiresti.

—	Tõhususe huvides peaks RJT töötajad saama vastava väljaõppe ja neil peaks olema jalgpalliga seotud politseitegevuse kohta ning seonduvates turva- ja julgeolekuküsimustes riiklikud eksperditeadmised.

1.2.   Rahvusvahelise mõõtmega ülesanded

RJT toetab pädevaid riiklikke asutusi. Analüüsitud ja hinnatud teabe alusel saadetakse pädevatele riiklikele asutustele vajalikud ettepanekud või soovitused, mis aitavad jalgpalliga seotud küsimustes arendada välja mitut asutust hõlmava poliitika.

RJT teeb tihedat koostööd kohaliku politseiga, pidades silmas riigisiseseid või rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi. Selleks, et sellise toetuse osutamine oleks täiesti tõhus, peaks teavet RJT-de tähtsast rollist laialdaselt levitama ning iga liikmesriigi politseiasutused peaksid seda mõistma.

Iga liikmesriik peaks samuti kehtestama korra, et luua kindlaksmääratud kohalike politseitöötajate võrgustik, kelle ülesanne on koguda ja edastada RJT-le täielik teave ja jälitusteave nende piirkonnas toimuvate jalgpalliürituste kohta.

Iga RJT käsutuses peab olema teiste riikide RJT-de jaoks ajakohastatud riskianalüüs (1) tema oma riigi klubide ja rahvuskoondise kohta. Riskianalüüs edastatakse tavaliselt teistele RJT-dele, kasutades RJT veebisaidil (www.nfip.eu) olevaid vorme (2). Rõhutatakse siiski, et riskid muutuvad ja sõltuvad mitmetest faktoritest. Seetõttu on kogu ürituse kestel vaja läbi viia dünaamilist riskianalüüsi.

Igal RJT-l peaks olema juurdepääs asjakohastele riiklikele politseiandmebaasidele. Isikuandmete vahetamine toimub kohaldatavate siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide ning eelkõige Prümi otsuse (3) või kahe- või mitmepoolsete lepingute kohaselt.

RJT peab tagama kogu teabe sisu kvaliteedi kontrollimise.

Kogu teabe vahetamisel peaks kasutatama asjakohaseid RJT veebisaidil kättesaadavaid vorme.

1.3.   Politseiteabe vahetus

1.3a    Mõisted

Mõiste „spordiüritus“ tähendab käesolevas käsiraamatus konkreetset jalgpallimatši või -turniiri kõigis selle aspektides. Mõiste „võõrustava riigi politsei“ tähendab selle riigi politseid, kus matš või turniir toimub. Mõiste „külastava riigi politsei“ tähendab selle riigi politseid, kust on pärit osalev võistkond või võistkonnad.

1.3b    Teabe liigid

Eristada võib üldist teavet ja isikuandmeid.

a)   Üldine teave

Üldine teave sisaldab strateegilist ja taktikalist teavet, mille eesmärk on anda teavet ürituse korraldamiseks ja operatsioonideks seoses turva- ja julgeolekuriskide tuvastamise ja ennetamise või vähendamisega, ürituse-eelsete ja pidevate dünaamiliste riskianalüüside teostamisega ning asjakohase ja proportsionaalse reageerimisega ürituse jooksul tekkivatele turva- ja julgeolekuriskidele.

b)   Isikuandmed

Käesolevas kontekstis käsitatakse isikuandmetena teavet üksikisikute kohta, keda politsei peab seoses spordiüritusega võimalikuks ohuks avalikule turvalisusele. See teave võib sisaldada üksikasju isikute kohta, kes on seoses varasemate jalgpallivõistlustega ilmselgelt põhjustanud vägivallaakte ja korrarikkumisi või aidanud nendele kaasa.

1.3c    Teabevahetuse kronoloogiline järjestus

Eristada võib kolme järku – enne spordiüritust, selle ajal ja pärast seda. Need kolm järku ei pruugi alati olla rangelt eraldatud.

Enne spordiüritust

Võõrustava riigi RJT edastab teabenõuded külastava riigi/riikide RJT-le. Nõuded hõlmavad:

—	riskianalüüsi külalismeeskonna poolehoidjate kohta;

—	muud asjakohast teavet spordiürituse turvalisuse ja julgeoleku kohta, näiteks poolehoidjate reisimarsruudi andmed ja muud ohud avalikule korrale.

Külastava riigi / külastavate riikide RJT vastab võõrustava riigi RJT teabenõuetele ning esitab omal algatusel kõikidele teistele asjaomastele RJT-dele kogu asjakohase teabe.

Võõrustava riigi RJT esitab teabe kohaldatavate õigusaktide ja asutuste poliitika (näiteks alkoholipoliitika), spordiürituse korralduse ning peamiste turva- ja julgeolekutöötajate kohta.

Kogu asjakohane teave antakse teiste asjaomaste RJT-de käsutusse ja sisestatakse RJT veebisaidile, kasutades vastavaid vorme.

Külastava riigi/külastavate riikide RJT-l palutakse esitada õigeaegselt täpne teave riskirühma kuuluvate ja mittekuuluvate poolehoidjate liikumise, (ohu korral) osaleva võistkonna ja piletimüügi kohta ning mis tahes muu asjakohane teave.

Võõrustava riigi RJT esitab külastava riigi/külastavate riikide RJT-le teabe eelkõige külastava riigi politseidelegatsiooni kaasamise kohta võõrustava riigi politseioperatsioonidesse ning teabe külalisvõistkonna poolehoidjate jaoks jne.

Spordiürituse ajal

Vastuvõtva riigi RJT võib taotleda eelnevalt esitatud teabe kinnitamist ja riskianalüüsi ajakohastamist. Taotlus edastatakse ja sellele vastatakse kontaktametnike süsteemi kaudu, kui selline süsteem on loodud.

Võõrustava riigi RJT peaks külastava riigi RJT-d teavitama, kui ürituse käigus esineb asjakohaseid vahejuhtumeid.

Külastava riigi/külastavate riikide RJT jälgib külalisvõistkonna poolehoidjate liikumist ja paiknemist ning annab vajaduse korral võõrustava riigi RJT-le selle kohta ajakohastatud teavet. Samuti esitatakse võõrustava riigi ja mis tahes teistele asjaomastele RJT-dele kasulik teave spordiüritusega seotud vahejuhtumite kohta nende asukohariigis võistluste või turniiride ajal.

Lisaks antakse päritoluriigi ja asjaomaste transiidiriikide RJT-dele üldist teavet muu hulgas selliste poolehoidjate naasmise kohta, kes on välja saadetud ja/või kellel on keelatud riiki siseneda.

Pärast spordiüritust

Võõrustava riigi RJT edastab külastava riigi RJT-le viie tööpäeva jooksul pärast üritust (asjakohaste vormide kaudu RJT veebisaidil) järgmise teabe:

—	poolehoidjate käitumine, mis võimaldab selle riigi RJT-l, kust on pärit nende poolt toetatav rahvuskoondis/klubi ja/või kus on poolehoidjate elukoht, ajakohastada riskianalüüsi;

—	nende esitatud teabe ja külastava riigi politseidelegatsiooni(de) toetuse operatiivne kasulikkus;

—

mis tahes vahejuhtumi kirjeldus: teavet kinnipidamiste või sanktsioonide kohta vahetatakse kooskõlas siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega. Võimaluse korral peaks see teave sisaldama järgmist: — kinnipeetud/süüdimõistetud õigusrikkujate isikuandmed; — vastutava õiguskaitseasutuse nimi; — kokkuvõte sündmustest (kui see on kättesaadav); — kohtuotsus (kui see on kättesaadav); — kättesaadavad tõendid (eelkõige foto-/videomaterjal veel tuvastamata külastavate õigusrikkujate kohta).

Võõrustava riigi RJT ja külastava riigi politseidelegatsiooni esitatud teabe põhjal ajakohastab külastava riigi RJT seejärel oma üldise riskianalüüsi.

Võõrustava ja külastava riigi RJT-d teevad koostööd, et hinnata teabevahetuskorra tõhusust ja külastava riigi politseidelegatsiooni tööd.

1.3d    Teabevahetus ELi mittekuuluvate riikidega

RJT-d on sobivaks teabevahetuse kanaliks ELi mittekuuluvate riikide RJT-dega. Kui riigis RJT-d ei ole, palutakse vastava piirkonna valitsuse politseitöö eest vastutajal määrata kindlaks keskne politsei kontaktpunkt. Kontaktandmed tuleb edastada teistele RJT-dele ja sisestada RJT veebisaidile.

1.4.   Terrorismivastane võitlus ning raske ja organiseeritud kuritegevus

Terrorismivastast võitlust ning rasket ja organiseeritud kuritegevust puudutavaid küsimusi käsitleva teabe vahetamise korral peab võõrustava riigi pädev politseiasutus ühendust mis tahes olemasoleva võrgustiku või selleks määratud spetsialiseeritud kontaktametnike kaudu.

2. PEATÜKK

2.   Üldised suunised seoses riiklike jalgpalli teabepunktide (RJT) riikliku rolli ja ülesannetega

Riiklikul tasandil peaks RJT toimima jalgpalliga seotud politseitegevuse oskusteabe riikliku allikana. Oma rolli täitmisel peaks RJT võtma endale rea järgmisi olulisi jalgpalliga seotud ülesandeid, sealhulgas:

—	kodumaiseid jalgpallimatše käsitleva teabevahetuse koordineerimine;

—	teabe kogumine jalgpalliga seotud vahejuhtumite (staadionil ja väljaspool staadione) kohta, samuti nendega seotud vahistamiste ja kinnipidamiste ning kaasnevate mis tahes kohtu- või haldusmenetluste tulemuste kohta, ja selle analüüsimine;

—	teabe kogumine staadionilepääsu keelamise meetmete kohaldamise kohta ja selle analüüsimine ning vajaduse korral selliste meetmete järgimise haldamine;

—	vajaduse korral politseiametnike ja/või jälgijate väljaõppe ja töö koordineerimine ja korraldamine.

RJT võib sõlmida kolmanda osapoolega ametlikke kahepoolseid kokkuleppeid teatud teabe vahetamise kohta kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega. Sellist teavet edastatakse üksnes teabekoostaja nõusolekul.

RJT-del võib olla oluline roll jalgpallimatšide eest vastutavate politseiametnike abistamisel nende strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamisel kõikidel rahvusvahelise mõõtmega matšidel. Vastuvõtva riigi politseioperatsioonide prioriteedid peaksid hõlmama järgmist:

—	luua poolehoidjatele ja kohalikele kogukondadele ohutu, turvaline ja külalislahke keskkond;

—	hallata ürituse kõiki politseitegevusega seotud aspekte;

—	määrata politsei riskihindamise alusel kindlaks politsei ettevalmistustegevus ja operatiivstrateegiad;

—	kontrollida riski tekkimise stsenaariume ja reageerida proportsionaalselt, varajase sihipärase sekkumise abil, et vältida riski eskaleerumist;

—	maksimeerida külastavate riikide politseidelegatsioonide poolt edastatava külastatavate riikide poolehoidjate dünaamikat käsitleva teabe ja nõuannete kasutamist, ning

—	püüda mõista seda, kuidas külastavate riikide politseinike potentsiaalselt erinevat kultuuri, stiili ja taktikat kõige paremini kohandada võõrustava riigi politseioperatsiooniga.

3. PEATÜKK

3.   Võõrustava riigi politsei ja külastava riigi politseidelegatsioonide vaheline koostöö

3.1.   Põhiprintsiibid

Riigid, kellel on õiguslik võimalus takistada ohtlike poolehoidjate sõitmist välismaale, peaksid võtma kõik vajalikud meetmed selle eesmärgi tõhusaks saavutamiseks ja teatama sellest korraldavale riigile. Iga riik peaks võtma kõik võimalikud meetmed, et vältida oma kodanike osalemist avaliku korra rikkumistes teises riigis ja/või selliste rikkumiste korraldamises.

Viimase kümnendi laialdased kogemused Euroopas näitavad külastavate riikide politseidelegatsioonide väga tähtsat rolli võõrustava riigi politseioperatsioonide toetamisel.

3.2.   Võõrustava riigi politseioperatsioonide toetamine

Lisaks põhjalikule teabevahetusele ja kooskõlas käesoleva käsiraamatu 1. peatükis esitatud põhimõtetega peaks korraldava riigi RJT pärast tihedat konsulteerimist pädeva operatiivse politseiametiga saatma iga suurema turniiri puhul kutse külastava riigi või külastavate riikide politseidelegatsioonile.

Selleks et anda korraldava riigi politseioperatsioonidele lisaväärtust, on väga tähtis, et külastavate riikide politseidelegatsioonide personalil on teadmised ja kogemused külalisvõistkonna poolehoidjate dünaamika ja käitumise osas.

Ürituse käigus peaks külastava riigi politseidelegatsiooni käsitama peamise teabeallikana külalisvõistkonna poolehoidjate, nende käitumise ja mis tahes potentsiaalse ohu kohta. Vastuvõtva riigi politseiametniku jaoks võib selleks lisaväärtuseks olla ka:

—	asjakohane rahvahulkade ohjamine seoses tavafännidega;

—	jälitusteabe saamine ja jagamine mängueelse ja mängupäeva kohta;

—	sündmuste põhjalik jälgimine, et anda korraldava riigi politseile õigeaegset ja täpset teavet;

—	külalisvõistkonna poolehoidjate käitumise jälgimine ja tõlgendamine ning riskigrupi fännide ja potentsiaalsete riskantsete stsenaariumide tuvastamine ja jälgimine, et anda teavet pideva dünaamilise riskihinnangu jaoks (vt 5. liide);

—	kui külastava riigi politseidelegatsiooni juhiga on vastavalt kokku lepitud ning pärast politsei riskihinnangut, proaktiivne sekkumine, et vältida külalisvõistkonna poolehoidjate korrarikkumiste eskaleerumist;

—	suhtlemine külalisvõistkonna poolehoidjatega ning poolehoidjate ja võõrustava riigi politsei vahelise silla loomine, et aidata tegelda mis tahes võimalike või tekkivate mureküsimustega;

—	tõendite kogumine mis tahes kuritegevuse ja korrarikkumise ning kuritegude kohta ja külastavate õigusrikkujate tuvastamine.

3.3.   Koostöökord

Nõukogu otsuse 2002/348/JSK kohaselt peaks rahvusvahelise mõõtmega üksikmatšide puhul edastama külastava riigi politseidelegatsioonile ametliku kutse vastuvõtva riigi RJT. Võttes arvesse koostöö konkreetseid eesmärke, peaks kutses märkima delegatsiooni koosseisu ning täpsustama delegatsiooniliikmete rolli ja vastutusala. Samuti tuleks täpsustada külastava riigi politseidelegatsiooni võõrustavas riigis viibimise kavandatud kestus.

Rahvusvaheliste turniiride ja üksikmatšide puhul (kui üks RJT-dest seda taotleb) esitab ametliku kutse külastavale politseidelegatsioonile vastuvõtva riigi pädev asutus võõrustava riigi RJT soovitusel ja kutse võib tuleneda valitsustevahelistest kokkulepetest.

Kui võõrustava riigi RJT ei esita külastava riigi politseidelegatsioonile kutset, siis võib külastava riigi RJT vajaduse korral esitada ennetavalt võõrustava riigi RJT-le delegatsiooni lähetamise ettepaneku. Kui vastuvõtva riigi RJT ei võta ettepanekut vastu, siis on riiki saabuva politseidelegatsiooni tegevus mitteametlik ega kuulu käesoleva käsiraamatu kohaldamisalasse.

Toetuse osutamise kutse üksikasjades peaksid asjaomased RJT-d aegsasti enne turniiri ja/või üksikmatši kokku leppima, et külastava riigi politseidelegatsioonil oleks piisavalt aega teha ettevalmistusi. Seda silmas pidades tuleks toetuse osutamise kutse esitada võimalikult kiiresti pärast matši kuupäeva väljakuulutamist.

Rahvusvahelise mõõtmega üksikmatšide puhul vajab külastava riigi politseidelegatsioon vähemalt kolme nädala pikkust ettevalmistusaega. Kui matšist etteteatamise aeg on lühem kui kolm nädalat (näiteks Euroopa klubide vaheliste võistluste viimastel etappidel või kõrgema ohutaseme tõttu), tuleks kutse välja saata viivitamata. Rahvusvaheliste turniiride puhul vajab külastava riigi politseidelegatsioon vähemalt 16 nädala pikkust ettevalmistusaega.

Külastava riigi politseidelegatsiooni korralduse üksikasjades (näiteks politseijõud, varustus, vormiriietus jne) lepitakse kokku asjaomaste RJT-de vahelistel läbirääkimistel pärast konsulteerimist üksikmatši jaoks määratud kohaliku politseiga.

3.4.   Üksikmatšide protokolli näidised

Punktis 3.14 esitatakse näidis läbirääkimiste pidamiseks kahepoolsete kokkulepete üle, milles käsitletakse rahvusvahelise politseikoostöö korda, mida kohaldatakse suurematel jalgpalliturniiridel.

Siiski on väga soovitav, et külastava riigi politseidelegatsiooni rahvusvahelise mõõtmega üksikmatšidele lähetamise korras oleks eelnevalt võõrustava ja külastava riigi vahel kokku lepitud ning et see oleks esitatud protokollis. Protokollide näidised on esitatud 1. liites, kasutamiseks juhul, kui mõlemad riigid on Prümi lepingu osalised, ning 2. liites, kasutamiseks juhul, kui üks või mõlemad riigid ei ole Prümi lepingu osalised.

Kahepoolse valitsustevahelise kokkuleppe puudumisel peaks see kord olema kooskõlas nõukogu otsuse 2008/616/JSK (4) artikli 17 ja kohaldatavate riiklike õigusaktidega.

Külastava delegatsiooni koosseis ei tohiks olla võõrustava riigi RJT-ga kokkulepitust suurem ning ta peaks järgima võõrustava riigi politsei juhtimise ja kontrolli korda. Kui delegatsiooni tegevus ei vasta kokkuleppe tingimustele, siis ei kuulu see käesoleva käsiraamatu ning kohaldatavate ELi nõukogu otsuste ja aluslepingute kohaldamisalasse.

3.5.   Kulud ja rahastamiskord

Külastava riigi politseidelegatsiooni võõrustamise ja lähetamise kulud on erinevad, sõltudes mitmetest faktoritest nagu delegatsiooni suurus, asjaomaste riikide vaheline kaugus ja kasutatav sõiduvahend jne, kuid üldiselt on kulud tagasihoidlikud ja kujutavad endast kindlat investeeringut turva- ja julgeolekuriskide vähendamisse (5). On väga soovitav, et iga liikmesriik näeks eelarves ette vahendid külastava riigi politseidelegatsioonide võõrustamiseks ja lähetamiseks kõikide rahvusvahelise mõõtmega matšide puhul.

Igal juhul peaks võõrustav riik maksma majutuse, toitlustamise (või päevaraha) ja võõrustavas riigis vajaliku siseriikliku transpordi eest ning külastav riik peaks maksma asjaomaste delegatsiooniliikmete rahvusvahelised reisikulud ja palga (kui vastavad RJT-d ei lepi erandkorras kokku alternatiivses korralduses). Kõnealust korraldust on vaja täpsustada külastava riigi politseidelegatsioonide lähetamise eespool nimetatud protokollis, mis on kättesaadav RJT veebisaidil.

3.6.   Eelkülastused

Võõrustava riigi politsei peaks andma külastava riigi politseidelegatsiooni olulistele liikmetele võimaluse tutvuda politseioperatsioonide korraldusega võõrustavas riigis ja/või võistluslinnas (-linnades) ning staadioni asukohaga, samuti mängupäeva(de)l võistluslinna(de)s operatiivjuhtimise eest vastutava(te) isiku(te)ga:

—	rahvusvaheliste turniiride puhul peaks see toimuma vähemalt kuus nädalat enne turniiri (näiteks korraldades külastava riigi politseidelegatsioonide olulistele liikmetele õpikodasid või seminare);

—	rahvusvahelise mõõtmega üksikmatšide puhul võib see toimuda mõnel matšieelsel päeval.

Sellised eelkülastused annavad võõrustava ja külastava riigi politseiesindajatele ideaalse võimaluse rahvusvahelise koostöö maksimeerimiseks:

—	jagades logistilist teavet poolehoidjatega seotud korralduse kohta võõrustavas linnas;

—	külastades paiku, kus külalisvõistkonna poolehoidjad enne ja pärast matši eeldatavalt kogunevad;

—	arutades külastava delegatsiooni rolli ja selle suhtes kokku leppides;

—	suurendades teadlikkust võõrustava riigi politsei ettevalmistustööst ja operatsioonidest;

—	kavandades külastava riigi delegatsiooni integreerimist operatsiooni;

—	määrates kindlaks asjakohased õigussätted ja politsei käitumispiirangud;

—	luues kahe politseiameti vahel usaldust ja tõhusaid sidekanaleid. ning

—	tuvastades vajaduse korral meetmeid poolehoidjate rühmade üksteisest eraldamiseks võõrustavas linnas.

3.7.   Külastava riigi politseidelegatsioonide saatjad

Ülimalt oluline on tagada külastava riigi politseidelegatsiooni liikmete turvalisus ning seda peab kajastama kõikides võõrustava riigi ja külastava riigi politsei riskihinnangutes politseilähetuste kohta.

Külastava riigi politseidelegatsiooni liikmed, eelkõige kontaktametnik, tegevuse koordinaator ja operatiivpolitseinikud (vt allpool) peaksid töötama koos kohalike politseinikega, kes peaksid olema politsei teenistuses olevad ametnikud, kellel peaks olema kogemusi politseitöö tegemisest jalgpallimatšidel enda linnas või riigis, sealhulgas peaksid nad tundma ürituse toimumise kohta ja teadma võimalikke riskivaldkondi.

Kohalikud politseinikud:

—	tuleks kaasata riiklikusse/kohalikku politseioperatsiooni ja nad peavad olema suutelised edastama teavet, mis võimaldab politsei operatiivjuhtimise eest vastutavatel isikutel teha olulisi otsuseid;

—	peaksid omama teadmisi oma politseiorganisatsioonist, protsessidest ja juhtimisstruktuurist;

—	ei peaks saama ülesannet jälgida oma riigi ohtlikke poolehoidjaid, kui nad on külastava riigi politseidelegatsiooni saatvad liikmed;

—	peaksid saama põhjaliku ülevaate võõrustava riigi politseioperatsioonidest, nende kohustustest ja külastava riigi politseidelegatsiooni liikmete eeldatavalt täidetavatest ülesannetest;

—	peaksid vastutama külastava riigi politseidelegatsiooni turvalisuse eest ja olema võõrustava riigi politsei sidekanaliks;

—	peaksid töötama koos külastava riigi politseidelegatsiooniga operatsiooni kestuse ajal, see aitab luua tõhusaid töösuhteid;

—	peaksid suhtlema külastava riigi politseidelegatsiooniga eelnevalt kokku lepitud keeles.

3.8.   Külastava riigi politseidelegatsioonide koosseis

Külastava riigi politseidelegatsioon peaks olema moodustatud nii, et ta suudaks toetada võõrustava riigi politseioperatsiooni.

Sõltuvalt osutatava toetuse täpsest laadist võiks delegatsiooni koosseis olla järgmine:

1.	delegatsiooni juht, kes vastutab tööalaselt ja ametiastme kohaselt külastava riigi politseidelegatsiooni eest;

2.	kontaktametnik (või kontaktametnikud, kui selles on kokku lepitud asjaomaste RJT-dega), kes vastutab eelkõige tema enda päritoluriigi ja korraldajariigi vahelise teabevahetuse eest;

3.	tegevuse koordinaator, kes vastutab külastava riigi operatiivpolitseinike töö koordineerimise eest;

4.	politseinikest jälgijad, kelle ülesanneteks on jälgimine, suhtlemine poolehoidjatega, saatmine jms;

5.	pressiesindaja meediaga suhtlemiseks.

Rahvusvaheliste turniiride ajal asub kontaktametnik tõenäoliselt ühe või kahe riigi ühises politseiteabe koordineerimise keskuses, samal ajal tegevuse koordinaator võib asuda võistlust võõrustava linna kohalikus teabekeskuses. Üksikmatšide puhul võivad nad asuda korraldava riigi RJT-s või muus sobivas kohas.

Üksikmatšide puhul peaks kontaktametnik / tegevuse koordinaator tegema tihedat koostööd võõrustava linna politseiga.

Võõrustava riigi politsei peaks andma kontaktametnikele / tegevuse koordinaatoritele juurdepääsu asjakohasele tehnilisele varustusele, et nad saaksid oma funktsioone tõhusalt täita.

Külastava riigi politseidelegatsioon võib olla erariietes või vormiriietes.

3.9.   Külastava riigi politseidelegatsiooni peamised ülesanded

Selleks et anda korraldava riigi politseioperatsioonidele lisaväärtust, on väga tähtis, et külastava riigi politseidelegatsioonide personalil on teadmised ja kogemused külalisvõistkonna poolehoidjate dünaamika ja käitumise osas.

Külastava riigi politseidelegatsiooni liikmel peaksid olema järgmised teadmised ja oskused:

—	peab olema hästi tuttav käesoleva käsiraamatuga;

—	peab aru saama protsessidest, mis on vajalikud rahvusvahelise teabevahetuse hõlbustamiseks;

—	peab olema võimeline esindama oma riiki ja täitma tõhusalt oma ülesandeid korraldajariigi politseiteenistustega ühenduse pidamisel (st peab olema diplomaatiline, enesekindel, sõltumatu ja võimeline suhtlema eelnevalt kokkulepitud keeles);

—	peab omama taustateadmisi jalgpalliga seotud vägivalla/korrarikkumiste kohta oma riigis.

Delegatsiooni peamised ülesanded võib kokku võtta järgmiselt:

—	teabe/jälitusteabe kogumine ja edastamine delegatsiooni siseselt ja delegatsiooni ning võõrustava riigi politsei vahel;

—	oma kohapeal tegutsevate (vormiriietes ja/või erariietes) politseinike tõhusa kasutamise tagamine, et mängida olulist osa võõrustava riigi politseitegevuses spordiürituse ajal;

—	võõrustava riigi politseiametniku õigeaegne ja täpne nõustamine.

Delegatsiooni juhi esmane roll on olla võõrustava riigi ametiasutuste strateegiliseks ja taktikaliseks nõustajaks.

Kontaktametniku ja/või tegevuse koordinaatori (kes sõltuvalt kahepoolsest politseijõudude kasutamise kokkuleppest võib olla sama isik või mitte) esmane roll on lihtsustada üksikmatši või turniiriga seotud tõhusat teabevahetust külastava riigi ja võõrustava riigi ametiasutuste vahel. Kui ametisse ei ole määratud ei kontaktametnikku ega tegevuse koordinaatorit, peaks delegatsiooni juht nende ülesanded enda peale võtma.

Delegatsiooniga koos lähetatud operatiivpolitseinikke tuntakse politseinikest jälgijatena.

Kas vormi- või erariietes politseinikest jälgijad võivad:

—	suhelda külalisvõistkonna poolehoidjatega, mis aitab võõrustava riigi politseil rahvahulka ohjata;

—	aidata vähendada ohtlike poolehoidjate anonüümsust rahvahulgas ning nende võimalusi karistamatult algatada vägivallaakte või korrarikkumisi ja/või nendes osaleda.

Jälgijatel peaks olema jalgpallivõistlustega seotud politseitegevuse kogemus oma riigis.

Neil peaks olema:

—	oskused ja kogemused (vajaduse korral) suhelda tulemuslikult, et mõjutada poolehoidjate käitumist, ja/või

—	eriteadmised oma riigi poolehoidjate käitumise ja nendepoolsete võimalike ohtude kohta, ning

—	võime ürituse ajal tõhusalt suhelda võõrustava riigi politseiga seoses sellega, kas külalisvõistkonna poolehoidjad võivad kujutada endast ohtu või mitte mistahes ajal ja kohas.

Jälgijad peavad suutma edastada nii positiivset kui ka negatiivset teavet seoses oma riigi võistkonna poolehoidjatega. See võimaldab võõrustava riigi politseijuhtidel teha tasakaalustatud otsuseid selle kohta, kas on vaja sekkuda poolehoidjate käitumisse või soodustada nende seadusekohast käitumist.

Kui võõrustava riigiga on sõlmitud asjakohane kokkulepe, võib külastava riigi jälgijaid rakendada ka kokkulepitud varustuse abil sellise operatiivteabe/tõendusmaterjali kogumiseks, mida kasutab korraldava riigi politsei või mida võib kasutada vastutusele võtmiseks nende oma riigis.

3.10.   Keel

Keelte kasutamise korras peaksid asjaomased riigid eelnevalt kokku leppima.

Kui võimalik, peaksid külastava riigi politseidelegatsioonid kasutama politseinikke, kes oskavad võõrustava riigi keelt, et lihtsustada suhtlemist võõrustava ja külastava riigi politseinike vahel.

3.11.   Võõrustava riigi ja külastava riigi politsei vaheline koostöö ürituse käigus

Külastava riigi politseidelegatsiooni tuleks teavitada võõrustava riigi politsei taktikalisest plaanist (sealhulgas nende rahvahulga ohjamise filosoofiast ja käitumise lubatud piiridest). Nad peaks kaasatama täielikult võõrustava riigi politseioperatsiooni (ning neile peaks antama võimalus osaleda võistluseelsel teabekoosolekul ja võistlusjärgsel aruandekoosolekul).

Võõrustava riigi politsei ja külastava riigi politseidelegatsioon peaksid oma vastavaid RJT-sid kogu operatsiooni kestel teavitama ja esitama oma RJT-le viie tööpäeva jooksul matšijärgse aruande.

Külastava riigi politseidelegatsioon peaks alati tagama, et ei ohusta oma tegevusega tarbetult teiste isikute turvalisust (6).

3.12.   Tunnusvestide kasutamine

Kui taktikalistel põhjustel on ühiselt nii otsustatud, võib vormiriietust mitte kandev külastava riigi politseinik kanda standardset helendavat ja selgesti eristatavat külastava riigi politseiniku tunnusvesti, mida kirjeldatakse 4. liites. Välismaal reisides peaks igal külastava riigi politseinikul nimetatud vest kaasas olema.

3.13.   Akrediteerimine

Korraldava riigi politseiteenistus peaks jalgpallivõistluse korraldajatega konsulteerides tagama, et külastava riigi politseidelegatsioonil oleks vajaduse korral juurdepääs staadionile ja akrediteering (istekohad ei ole nõutavad), mis võimaldaksid delegatsioonil oma ülesandeid tõhusalt täita. Korrapidajatele ning muudele turva- ja julgeolekutöötajatele tuleks sellest teatada mängule eelneval teabekoosolekul.

3.14.   Jalgpalliüritused riikides, kus riiklikke jalgpalli teabepunkte ei ole

Nagu käesolevas käsiraamatus läbivalt, ning eelkõige 1. peatükis rõhutatakse, peaks juhul, kui jalgpallimatš või turniir toimub riigis, kus ei ole RJT-d, kogu teavet vahetama võõrustava riigi kindlaksmääratud politsei kontaktpunkt ja külastava riigi RJT.

Ürituse ajal peaks võõrustava riigi kindlaksmääratud politsei kontaktpunkt suhtlema külastava riigi/külastavate riikide RJT-ga külastava riigi politseidelegatsiooni kindlaksmääratud kontaktisiku kaudu, kui selline on ametisse määratud.

3.14a    Kahepoolsed kokkulepped

On väga soovitav, et ettevalmistuste varajases etapis sõlmiksid üritusel osalevad riigid kahepoolse kokkuleppe võõrustava riigi ametiasutustega, määrates kindlaks teabevahetuse, külastava riigi politseidelegatsiooni lähetamise ja muu politseikoostöö korra seoses üritusega. Sellised kahepoolsed kokkulepped võivad hõlmata ka valitsustasandi ja õigusalase koostöö valdkondi. Kahepoolse kokkuleppe vorm on esitatud dokumendis 12261/16. See sisaldab loetelu küsimustest, mida tuleks arutada ja mille suhtes tuleks poolte vahel kokku leppida. Kõnealune vorm ei ole näidiskokkulepe, vaid pigem kahepoolsete läbirääkimiste abivahend.

3.14b    Riiklike jalgpalli teabepunktide vaheline koostöö

Valmistudes suuremate turniiride korraldamise abistamiseks, on soovitav, et RJT-d võiksid:

—	jagada teavet kahepoolsete arutelude/läbirääkimiste kohta võõrustava riigi ametiasutustega;

—	alustada varajases etapis ja jätkata dialoogi võõrustava riigi ametiasutustega, kasutades rahvusvahelisi asutusi, eelkõige Interpoli, et toonitada Euroopa RJT-de võrgustiku olulist rolli, ning

—	korraldada koordineeritud visiite asjaomastesse ürituse toimumise linnadesse ja staadionitele võõrustavas riigis, et õppida tundma kohalikku korraldust ja edendada tõhusat dialoogi riiklikul ja kohalikul tasandil.

3.15.   Interpoli ja Europoli roll

RJT-de võrgustik loob asjakohase ja õigeaegse kanali, et vahetada teavet seoses rahvahulga ohjamise, avaliku turvalisuse ja avaliku korra ning nendega seotud riskidega. Vastavalt Euroopa õigusaktidele on võõrustava riigi ja külastava riigi politseiametid kohustatud sellist teavet vahetama vastavate RJT-de või kindlaksmääratud politsei kontaktpunktide ning ürituse ajaks võõrustavasse riiki lähetatud külastava riigi politsei kontaktametnike kaudu.

Seoses mis tahes seostega poolehoidjate riskirühmade tegevuse ning tõsise ja organiseeritud kuritegevuse või muu jalgpalliga mitteseotud kuritegevuse vahel, võivad RJT-d aga teha koostööd Interpoli või Europoliga.

Lisaks võivad Europol, Interpol ja/või muud justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametid, näiteks Frontex, kooskõlas oma seaduslike volitustega mängida tähtsat rolli rahvusvahelisi jalgpalliturniire võõrustavate riikide pädevate asutuste toetamisel. See võib hõlmata erinevaid tugiteenuseid, asjakohast teavet ja analüüsi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ja/või terrorismi ohu hinnangut.

Näiteks, suuremate turniiride ajal:

—	Interpol võib suurema turniiri ajal lähetada võõrustava riigi õiguskaitsetegevust toetama suurürituste tugirühma;

—	Europol võib lähetada oma töötajad võõrustava riigi politsei koordineerimise keskusse, et lihtsustada teabevahetust, osutada toetust seoses luureandmete ja analüüsiteabega organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude raske kuritegevuse liikide kohta;

—	võõrustava riigi ja Frontexi töötajad võivad sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid piiriüleste operatsioonide puhuks.

Sellisel juhul peaksid külastavate riikide RJT-d või külastavate riikide politseidelegatsioonide juhid püüdma varajases etapis kindlaks määrata nende asutuste täpsed funktsioonid ja tegema vajadusest lähtuvalt koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

4. PEATÜKK

4.   Politsei ja korraldaja vaheline koostöö

Politsei ja staadionivõimude / matši korraldaja (ja teiste kaasatud osapoolte, sealhulgas eraturvafirmade ja staadionidel tegutsevate korrapidajate) vaheline tihe koostöö on ülioluline, selleks et võtta tõhusaid meetmeid staadionisisese turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks.

Kohalikul tasandil on võtmetähtsusega koostöö, mida teevad omavahel jalgpallivõistluste eest vastutav politseiametnik ja matši korraldaja poolt staadionisisese turvalisuse ja rahvahulga ohjamise eest vastutavana ametisse nimetatud isik (kelle puhul inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimetust „stadium safety officer“ („staadioni turvaametnik“), kuigi mõnedes riikides kasutatakse ka terminit „security officer“ („julgeolekuametnik“)).

Politseiametnik ja staadioni turvaametnik peaksid tegema koostööd, järgides täiendavuse põhimõtet, ilma et see piiraks nende vastavaid kohustusi, pädevusi ja ülesandeid. Need võivad olla sätestatud siseriiklikes aktides või staadioni eeskirjades või määratud kindlaks korraldaja ja politsei vahel sõlmitud kirjalikus lepingus (mida tihti nimetatakse kavatsuste deklaratsiooniks), kus täpsustatakse politsei rolli (kui see on asjakohane) ülesannetes, mis on seotud rahvahulga ohjamisega. Niisuguste ülesannete hulka kuuluvad: turvatöötajate (korrapidajate) toetamine nende töös, mille sisuks on avaliku korra rikkumiste või kuritegevuse ennetus ja vastavate juhtumitega tegelemine; hädaolukorras korraldajapoolsete protseduuride käivitamine ning selliste asjaolude kindlakstegemine, mille puhul hädaolukorras ja suurõnnetuste korral tuleks politseil võtta kogu staadion või osa staadionist oma kontrolli alla, ning korra väljatöötamine staadioni võtmiseks politsei kontrolli alla ja hiljem uuesti korraldaja kontrolli alla andmiseks.

Tihe koostöö peaks kindlustama ka selle, et ürituse korraldaja arvestab politsei hinnangutega erinevatele staadionisisest ohutust puudutavatele küsimustele. Nii saab lahendatud hulk olulisi küsimusi, nende hulgas videovalvesüsteemi kasutamine rahvahulga ohjamise ja tõendite kogumise eesmärgil; jagatud või määratud staadionisisese suhtlemise kord; külastava riigi korrapidajate võimalik rakendamine nii staadionil kui teel sinna ja sealt lahkudes toimuvat koostööd puudutavates küsimustes; kokkulepped seoses eri asutuste ühise kontrollruumiga, mis hõlmab (vajaduse korral) ka politsei juhtimispunkti.

Selleteemalised üksikasjalikud juhised on esitatud Euroopa Nõukogu alalise komitee konsolideeritud soovituses 1/2015, milles käsitletakse ühtset turvalisusele, julgeolekule ja teenusepakkumisele suunatud lähenemisviisi.

5. PEATÜKK

5.   Politsei- ja kohtuasutuste ning prokuratuuride vaheline koostöö

Käesoleva peatüki juures tuleb arvesse võtta suuri erinevusi liikmesriikide kohtuasutuste ja prokuratuuride struktuuris ja pädevuses.

Tihe koostöö politsei- ja kohtuasutuste ning prokuratuuride vahel võib tuua märkimisväärset kasu nii üksikmatšide kui ka turniiride korral.

Kuigi võõrustaval riigil on suveräänne õigus ja pädevus tegelda kõigi spordisündmusega seotud ja selles riigis toimepandud väidetavate süütegudega, peaksid ka liikmesriikide politsei- ja teised asutused ning ELi pädevad asutused (nt Eurojust) toetama võõrustava riigi kohtuasutusi ning õiguskaitseasutusi seal, kus see on võimalik ja lubatud.

Kõik liikmesriigid peaksid tagama, et spordisündmusega seotud süütegusid on võimalik käsitleda kiiresti ja asjakohaselt.

Võõrustava riigi politsei- ja teised asutused peaksid andma külastava riigi politseile ja poolehoidjatele teavet asjakohase siseriikliku õiguse ja/või tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguslike menetluste ning kõige levinumate jalgpalliga seotud süütegude eest mõistetavate maksimumkaristuste kohta.

Olemasolevaid mitmepoolseid vastastikuse õigusabi kokkuleppeid tuleks kõigi rahvusvahelise mõõtmega jalgpallimatšide korral täiel määral kasutada, kus see on vajalik. Lisaks võib võõrustav riik ükskõik millise teise riigiga sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid vastastikuse õigusabi tõhustamiseks võistluse eel, ajal ja järel.

Toetava riigi/toetavate riikide RJT peaks teavitama korraldava riigi RJTd:

—	kõigist nende käsutuses olevatest õiguslikest võimalustest (näiteks jalgpallikeelu otsused/riigist lahkumise keelud), et takistada riskirühma kuuluvate poolehoidjate osalemist võistlusel;

—	sellest, milliseid meetmeid saab võtta külastava riigi politseidelegatsioon ja/või mõni teine pädev asutus (nt külastava riigi prokurör-kontaktametnik) tõendite kogumiseks jalgpalliga seotud süütegude kohta, mille on toime pannud külalisvõistkonna poolehoidjad;

—	sellest, milliste võõrustavas riigis toimepandud süütegude kohta saab süüdistuse esitada toetavas riigis (pärast õigusrikkuja naasmist).

Võõrustav riik võib paluda teisi riike saata võistluse ajaks kohale oma prokuröri-kontaktametniku.

Soovitatavalt peaks võõrustava riigi asutus kooskõlas siseriiklike andmekaitsealaste õigusaktidega andma külastava riigi politseidelegatsioonile ja/või pädevale asutusele (nt külastava riigi prokurörile-kontaktametnikule) teavet nende kodanike kohta käivate karistus- või kohturegistri kannete ning politsei- ja uurimisaruannete, sh vahistamisprotokollide kohta.

Teise võimalusena võib toetav riik nõustuda sellega, et prokurör-kontaktametnik/kohtunik on valmis sõitma võõrustavasse riiki viimase palvel, või määrata prokuröri-kontaktametniku/kohtuniku võõrustava riigi asjaomase ameti kontaktisikuks.

Siseriiklike õigusaktide ulatuses püüavad toetavate riikide RJTd viivitamatult vastata kõigile täiendava, näiteks varasemate, sealhulgas jalgpalliga seotud süütegude eest langetatud süüdimõistvate kohtuotsuste üksikasju puudutava teabe taotlustele vahistatud isikute kohta.

Kõik prokuröride-kontaktametnike/kohtunike võõrustavasse riiki lähetamisega seotud kulud tuleks katta, toetudes kahepoolsetele kokkulepetele.

Võõrustav riik peaks tagama külastava riigi prokuröride-kontaktametnike/kohtunike varustamise kommunikatsiooni- ja muude vahenditega.

6. PEATÜKK

6.   Politsei ja poolehoidjate vaheline koostöö

Riigi ja kohalikul tasandil tehtaval politsei ja poolehoidjate rühmade vahelisel koostööl võib olla oluline mõju rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse ja julgeolekuga seotud riskide vähendamisele. Sellisele koostööle võib aga kahjulikult mõjuda see, kui poolehoidjate esindajate kohta arvatakse, et nad töötavad politsei heaks ja levitavad näiteks isikuandmeid.

Külastava riigi politseidelegatsioonid ja poolehoidjate esindajad saavad aidata tagada, et võõrustava riigi politsei on külalisvõistkonna poolehoidjate loomusest ja kultuurist teadlik. Võõrustava riigi politseil tuleks seda dünaamilise riskihindamise käigus arvesse võtta.

Koduvõistkonna poolehoidjatele, kohalikele elanikele ja külalisvõistkonna poolehoidjatele tuleks anda ürituse osas oluliseks peetavat infot ning rahustada neid üritusega seonduva suhtes. Mõned peamised vahendid selle saavutamiseks on järgmised: tõhus meediaga suhtlemise strateegia; sotsiaalmeedia/internetisaitide kasutamine; teabelehed ning tiheda koostöö tegemine fännikoordinaatorite, poolehoidjate esindajate ja poolehoidjate-kesksete algatustega (nt fännistaabid).

Politsei ja poolehoidjate rühmade pidev koostöö ja suhtlus võivad kaasa aidata kõigi poolehoidjate jaoks ohutu, turvalise ja sõbraliku õhkkonna loomisele ning sellise kanali tekitamisele, mille kaudu edastada olulist teavet, milles käsitletakse näiteks reisisoovitusi, staadionile viivaid juurdepääsuteid, kohaldatavaid õigusakte ja käitumise lubatud piire.

Võõrustava ja külastava riigi politseil peaks seetõttu olema poolehoidjatega suhtlemist ehk nn dialoogi käsitlev strateegia. Dialoog võib olla eelkõige suhtlusele spetsialiseerunud ametnike ja/või nn eesliinil tegutsevate (rahvahulga kontrolli all hoidmise / avaliku korra tagamise eest vastutavate) ning suhtlust ja konfliktide lahendamise tehnikaid käsitleva koolituse saanud operatiivüksuste ülesanne.

Selline lähenemine on aidanud edendada poolehoidjate endi poolset korrakaitset poolehoidjate seas ning lihtsustada varast ja asjakohast sekkumist julgeolekuprobleemide või -riskide ilmnemise korral.

Selleteemalised üksikasjalikud juhised on esitatud nõukogu resolutsioonis käsiraamatu kohta, mis sisaldab soovitusi selle kohta, kuidas politsei ja poolehoidjate vahelise koostöö heade tavade ülevõtmise abil ära hoida ning ohjeldada vägivalda ja korrarikkumisi rahvusvahelise mõõtmega jalgpallimatšidel, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik (7).

7. PEATÜKK

7.   Kommunikatsiooni- ja meediastrateegia

7.1.   Kommunikatsioonistrateegia

Tõhus ja läbipaistev kommunikatsioonistrateegia on jalgpallimatšide, turniiride ja muude rahvusvahelise mõõtmega spordiürituste eduka turva- ja julgeolekukontseptsiooni lahutamatu koostisosa.

Seetõttu peaksid võõrustava riigi korrakaitseasutused põhjaliku, mitme asutuse vahelise kommunikatsioonistrateegia ettevalmistamisel ja elluviimisel tegema tihedat koostööd riiklike ja kohalike asutustega, jalgpalliühingutega/ürituste korraldajatega, meediaga ja poolehoidjate rühmadega.

Kommunikatsioonistrateegia juures on ülioluline tõhus mitme asutuse vaheline meediastrateegia, eesmärgiga varustada kõiki osapooli, eelkõige külalisvõistkonna poolehoidjaid olulise teabega, milles käsitletakse näiteks reisisoovitusi, staadionile viivaid juurdepääsuteid, kohaldatavaid õigusakte ja käitumise lubatud piire.

Keskne eesmärk peaks olema levitada ürituse positiivset kuvandit kodu- ja külalisvõistkonna poolehoidjate, kohalike elanike, üldsuse ning turvalisuse ja julgeoleku tagamises osalevate isikute seas. See võib kaasa aidata sõbraliku keskkonna loomisele kõigi osapoolte jaoks ning oluliselt toetada turva- ja julgeolekuriskide vähendamist.

7.2.   Meediastrateegia

Politsei (ning laiema, mitme asutuse vahelise) meediastrateegia eesmärk peaks olema vähemalt:

—	anda teavet proaktiivsel, avatud ja läbipaistval viisil;

—	anda usaldusväärsel ja positiivsel viisil teavet turvalisuse ja julgeolekuga seotud ettevalmistuste kohta;

—	signaliseerida, et politsei soovib poolehoidjaid nende õiguspärastes tegevustes toetada;

—	selgitada, missugust laadi käitumine ei ole politsei jaoks vastuvõetav;

—	anda usaldusväärset teavet kõigi vahejuhtumite kohta nii ruttu kui võimalik.

Politsei peaks tegema tihedat koostööd riiklike ja kohalike asutustega, jalgpalliühingutega/korraldajatega ning vajadusel poolehoidjate rühmadega sellise mitmeid asutusi hõlmava meediastrateegia ettevalmistamisel ja elluviimisel, mis:

—	levitab proaktiivselt ürituse positiivset kuvandit;

—	tagab selle, et politsei ja partnerasutuste vahel on selgelt ära jagatud, kes juhib meediasuhtlust erinevate turva- ja julgeolekuküsimuste jm teemadel;

—	pakub kõigile politsei ja partnerasutuste pressiesindajatele ühtset taustteavet ja infotundideks vajalikku teavet (infotundideks vajalikku teavet tuleks korrapäraselt ajakohastada, võttes arvesse korduvaid teemasid või küsimusi ning ilmnevaid riske või toimuvaid üritusi);

—	tagab selle, et faktiteavet edastatakse meediale ja/või avaldatakse internetis korrapäraselt ürituse ettevalmistamise käigus, ürituse ajal ja järel;

—	tagab võimalused pressi/meedia infotundide korrapäraseks toimumiseks;

—	võtab arvesse erinevate ajakirjanike/meediakanalite vajadusi/huve.

8. PEATÜKK

8.   Jalgpalliga seotud turva- ja julgeolekuküsimuste ELi ekspertide kohtumised

Oleks väga soovitav, kui iga ELi nõukogu eesistumisperioodi jooksul peetaks üks spordi suursündmuste eksperdirühma kohtumine ning et eesistuja koostaks selle kohtumise tulemuste ja eksperdirühma käimasoleva töö kohta aruande õiguskaitse töörühmale.

Samuti on soovitav, kui iga eesistuja korraldaks jalgpalli turva- ja julgeolekuküsimuste ekspertide Euroopa mõttekoja kohtumise, selleks et:

—	valmistada ette spordi suursündmuste eksperdirühmas arutamiseks vajalikud dokumendid;

—	valmistada ette spordi suursündmuste eksperdirühma töökavad ja jälgida nende rakendamist;

—	jälgida uusi suundumusi/arenguid poolehoidjate käitumises ja sellega seotud riske;

—	jälgida ja toetada Euroopa riiklike jalgpalli teabepunktide võrgustiku tööd;

—	jagada häid tavasid, mis on seotud rahvusvahelise politseikoostöö ning jalgpallivõistluste suhtes rakendatavate politseitöö strateegiate ja taktikatega;

—	teha partnerasutustega koostööd mitme asutuse vahelise tervikliku turvalisusele, julgeolekule ning teenusepakkumisele suunatud lähenemisviisi edendamiseks seoses jalgpalliüritustega ning

—	käsitleda kõikvõimalikke muid huvipakkuvaid asjassepuutuvaid teemasid.

9. PEATÜKK

9.   Jalgpallivõistluste turvalisust ja julgeolekut käsitlevate asjakohaste dokumentide nimekiri

9.1.   Varasemad Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud dokumendid

1.

Nõukogu 30. novembri 1993. aasta soovitus, mis käsitleb spordiürituste korraldajate vastutust (10550/93).

2.

Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta soovitus, mis käsitleb suuniseid jalgpallivõistlustega seotud korrarikkumiste ärahoidmiseks ja ohjeldamiseks ja millele on lisatud jalgpallihuligaanide kohta käiva politsei operatiivteabe vahetamise standardvorm (EÜT C 131, 3.5.1996, lk 1).

3.

26. mai 1997. aasta ühismeede, mis käsitleb seaduslikkuse, korra ja turvalisuse alast koostööd (EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1).

4.

Nõukogu 9. juuni 1997. aasta resolutsioon, mis käsitleb jalgpallihuligaansuse ärahoidmist ja ohjeldamist kogemustevahetuse, staadionilepääsu keelamise ja meediapoliitika abil (EÜT C 193, 24.6.1997, lk 1).

5.

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta resolutsioon, mis käsitleb rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö käsiraamatut (EÜT C 196, 13.7.1999, lk 1).

6.

Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta resolutsioon käsiraamatu kohta, mis sisaldab soovitusi rahvusvaheliseks politseikoostööks ning vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmeteks seoses rahvusvahelise mõõtmega jalgpallimatšidega, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik (EÜT C 22, 24.1.2002, lk 1).

7.

Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1).

8.

Nõukogu 17. novembri 2003. aasta resolutsioon rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste toimumispaikadele juurdepääsu keelamise kasutamise kohta liikmesriikides (ELT C 281, 22.11.2003, lk 1).

9.

Nõukogu 4. detsembri 2006. aasta resolutsioon ajakohastatud käsiraamatu kohta, mis sisaldab soovitusi rahvusvaheliseks politseikoostööks ning vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmeteks seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik (ELT C 322, 29.12.2006, lk 1).

10.

Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus (EL) 2007/412/JSK, millega muudetakse otsust 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (ELT L 155, 15.6.2007, lk 76).

11.

Nõukogu 3. juuni 2010. aasta resolutsioon ajakohastatud käsiraamatu kohta, mis sisaldab soovitusi rahvusvaheliseks politseikoostööks ning vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmeteks seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik (ELT C 165, 24.6.2010, lk 1).

9.2.   Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud dokumendid

1.

Euroopa Nõukogu 2016. aasta konventsioon tervikliku turvalisusele, julgeolekule ja teenusepakkumisele suunatud lähenemisviisi kohta seoses jalgpallimatšide ja teiste spordiüritustega

2.

Euroopa Nõukogu alalise komitee soovitus 1/2015, milles käsitletakse turvalisust, julgeolekut ja teenuseid seoses jalgpallimatšide ja teiste spordiüritustega (konsolideeritud soovitus).

---

(1)  Riskianalüüs tähendab riigi rahvuskoondise ja klubide poolehoidjate profiili koostamist, sealhulgas esitatakse riskigrupid ja nende suhted teiste poolehoidjatega enda riigis ja välismaal, sealhulgas kohaliku elanikkonna rühmad ja asjaolud, mis võivad suurendada võimalikku riski (sealhulgas kokkupuuted politsei ja korrapidajatega).

(2)  RJT veebisait on väga turvaline veebisait, mis on kättesaadav üksnes RJT-dele ja mis sisaldab teavet rahvusvahelise mõõtmega jalgpallimatšide kohta (näiteks klubi ülevaade, matšieelsed ja -järgsed aruanded).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(4)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(5)  2014. aastal tehtud uurimus kinnitas, et üldised kulud on väikesed ja kujutavad endast politsei eelarveliste vahendite head investeeringut:

—	külastava riigi politseidelegatsiooni vastuvõtmisega seotud keskmine kulu oli 282 eurot delegatsiooni kohta, hõlmates majutust ja riigisiseste reiside kulusid;

—	külastava riigi politseidelegatsiooni lähetamisega seotud keskmine kulu oli 850 eurot delegatsiooni kohta, hõlmates rahvusvaheliste reiside kulusid ja ametnike kulutusi.

(Vt ka dokumendis 11908/16 esitatud nõukogu resolutsiooni, milles käsitletakse külalispolitseidelegatsioonide vastuvõtmise ja lähetamise kulusid seoses rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste (ja muude spordisündmustega), millega on seotud vähemalt üks liikmesriik).

(6)  Vt tsiviil- ja kriminaalvastutust käsitleva Prümi otsuse artikleid 21 ja 22.

(7)  11907/16