Help Print this page 

Document 32016D0902

Title and reference
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/902, 30. mai 2016, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (teatavaks tehtud numbri C(2016) 3127 all) (EMPs kohaldatav tekst)

C/2016/3127

OJ L 152, 9.6.2016, p. 23–42 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/902/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

9.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/23


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/902,

30. mai 2016,

millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 3127 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusaluseks loatingimuste kehtestamisel käitistele, mida on käsitletud direktiivi 2010/75/EL II peatükis. Pädev asutus peaks sätestama heite piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa heide parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset, mis on sätestatud PVT-järeldustes.

(2)

Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest koosnev foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega (2), esitas komisjonile oma arvamuse PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta 24. septembril 2014. Kõnealune arvamus on avalikkusele kättesaadav.

(3)

Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldustes võetakse kokku kõnealuse PVT-viitedokumendi tähtsamad punktid.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA


(1)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2)  ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.


LISA

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) ALASED JÄRELDUSED KEEMIATÖÖSTUSE ÜHTSETE REOVEE JA JÄÄKGAASIDE PUHASTUS- JA KÄITLUSSÜSTEEMIDE KOHTA

REGULEERIMISALA

Parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (PVT-järeldustes) on käsitletud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 4 ja punkti 6 alapunktis 11 määratletud tootmistegevust, täpsemalt:

punkt 4: keemiatööstus;

punkti 6 alapunkt 11: reovee [termin on muutunud; varem tõlgitud ka „heitvesi“] selline iseseisvalt käitatav puhastamine, mida ei hõlma nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ ja mida tehakse käitises, mille tegevusalad on kirjeldatud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 4.

Käesolevad PVT-järeldused hõlmavad ka eri allikatest pärineva reovee kombineeritud töötlemist, kui reovee põhiline saastekoormus pärineb tegevustest, mida on nimetatud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 4.

Eelkõige käsitletakse PVT-järeldustes järgmisi küsimusi:

keskkonnajuhtimissüsteemid;

vee säästmine;

reovee käitlemine, kogumine ja töötlemine;

jäätmekäitlus;

reoveepuhastussetete käitlemine, välja arvatud põletamine;

jääkgaaside käitlemine, kogumine ja töötlemine;

põletamine;

lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜde) hajusheide õhku;

lõhnateke;

mürateke.

Lisaks võivad PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised olla järgmised PVT-järeldused ja -viitedokumendid:

kloorleelise tootmine;

anorgaanilise suurkeemia saaduste – ammoniaagi, hapete ja väetiste – tootmine (LVIC-AAF);

tahkete ja muude anorgaanilise suurkeemia saaduste tootmine (LVIC-S);

anorgaanilise peenkeemia saaduste tootmine (SIC);

orgaaniliste tööstuskemikaalide tootmine (LVOC);

orgaaniliste peenkemikaalide tootmine (OFC);

polümeeride tootmine (POL);

ladustamisel tekkiv heide (EFS);

energiatõhusus (ENE);

direktiivis nimetatud käitiste tööstusheidete õhku- ja vetteheite seire (ROM);

tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS);

suured põletusseadmed (LCP);

jäätmete põletamine (WI);

jäätmekäitlus (WT);

majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM).

ÜLDISED KAALUTLUSED

Parim võimalik tehnika

PVT-järeldustes esitatud tehnikate loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid tehnikaid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Parima võimaliku tehnikaga seotud heitetasemed

PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad vetteheite tasemed (PVT-SHT) on väljendatud kontsentratsioonina (heiteaine mass liitri vee kohta) ühikutes μg/l või mg/l.

Kui ei ole märgitud teisiti, on PVT-SHT arvestatud 24 tunni jooksul kogutud liitproovide aastase keskmisena, mis on kaalutud vooluhulgaga; proovid võetakse minimaalse sagedusega, mis on ette nähtud asjakohaste näitajate ja tavapäraste töötingimuste jaoks. Aega arvestavat proovide võtmist võib kasutada tingimusel, et voolu piisav stabiilsus on tõendatud.

Iga parameetri vooluhulgaga kaalutud keskmine aastakontsentratsioon (cw ) arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

kus

n

=

mõõtmiste arv;

ci

=

asjaomase näitaja keskmine kontsentratsioon i. mõõtmise ajal;

qi

=

keskmine voolukiirus i. mõõtmise ajal.

Saastuse vähendamise tõhusus

Orgaanilise süsiniku kogusisalduse, keemilise hapnikutarbe (KHT), üldlämmastiku ja anorgaanilise lämmastiku kogusisalduse puhul arvutatakse PVT-järeldustes viidatud keskmine saastuse vähendamine (vt tabelid 1 ja 2) saastuskoormuse alusel ja see hõlmab nii reovee eeltöötlust (PVT 10 c) kui ka lõpptöötlust (PVT 10 d).

MÕISTED

PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

Mõiste

Määratlus

Uus käitiseosa

Pärast PVT-järelduste avaldamist käitise tegevuskohas esmakordselt loa saanud käitiseosa või pärast PVT-järelduste avaldamist täielikult asendatud käitiseosa.

Olemasolev käitiseosa

Käitiseosa, mis ei ole uus.

Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)

Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine biokeemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks viie päevaga. BHT näitab biolagundatavate orgaaniliste ühendite massikontsentratsiooni.

Keemiline hapnikutarve (KHT)

Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine täielikuks keemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks. KHT näitab orgaaniliste ühendite massikontsentratsiooni.

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatud C-na, hõlmab kõiki orgaanilisi ühendeid.

Hõljuvaine üldkogus

Kogu hõljuvaine massikontsentratsioon, mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja kaalanalüütilise meetodiga.

Üldlämmastik (ÜL)

Üldlämmastik, mis väljendatakse N-na, hõlmab vaba ammoniaaki ja ammooniumsooli (NH4–N), nitriteid (NO2–N), nitraate (NO3–N), ja orgaanilisi lämmastikuühendeid.

Anorgaanilise lämmastiku üldsisaldus

Anorgaanilise lämmastiku üldsisaldus, mis väljendatakse N-na, hõlmab vaba ammoniaaki ja ammooniumsooli (NH4–N), nitriteid (NO2–N) ja nitraate (NO3–N).

Üldfosfor

Üldfosfor, mis väljendatakse P-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi fosforiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Adsorbeeritavates orgaanilistes ainetes sisalduvad halogeenid (AOX)

Adsorbeeritavates orgaanilistes ainetes sisalduvad halogeenid, mis väljendatakse Cl-na, hõlmavad adsorbeeritavatesse orgaanilistesse ainetesse keemiliselt seotud kloori, broomi ja joodi.

Kroom (Cr)

Kroom, mis väljendatakse Cr-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi kroomiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Vask (Cu)

Vask, mis väljendatakse Cu-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi vaseühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Nikkel (Ni)

Nikkel, mis väljendatakse Ni-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi nikliühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

Tsink (Zn)

Tsink, mis väljendatakse Zn-na, hõlmab kõiki anorgaanilisi ja orgaanilisi tsingiühendeid, mis on kas lahustunud või seotud osakeste külge.

LOÜ

Lenduvad orgaanilised ühendid, nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 45.

Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheide

Hajusheide võib eralduda teatud piirkonnast (nt paakidest) või punktallikatest (nt toruäärikute kaudu).

Lenduvate orgaaniliste ühendite kontrollimatu heide

Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheide punktallikatest.

Tõrvikpõletamine

Kõrgtemperatuuriline oksüdeerimine, mille käigus tööstusprotsessides tekkivad põlevad ühendid põletatakse lahtise leegiga. Tõrvikpõletamist kasutatakse peamiselt põlevatest gaasidest vabanemiseks ohutuse eesmärkidel või ebatavaliste töötingimuste korral.

1.   Keskkonnajuhtimissüsteemid

PVT 1.

Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine, millel on kõik järgmised omadused:

i.

juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus;

ii.

keskkonnapoliitika, millega muu hulgas nähakse ette, et juhtkond täiustab pidevalt käitist;

iii.

vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

iv.

korra rakendamine, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)

struktuur ja vastutus;

b)

värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;

c)

kommunikatsioon;

d)

töötajate kaasamine;

e)

dokumenteerimine;

f)

tõhus protsessijuhtimine;

g)

hoolduskavad;

h)

valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;

i)

vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

v.

tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmed, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse järgmistele aspektidele:

a)

seire ja mõõtmised (vt ka viitedokument, milles käsitletakse direktiiviga hõlmatud käitiste tööstusheidete õhku- ja vetteheite seiret (ROM));

b)

parandus- ja ennetusmeetmed;

c)

dokumenteerimine;

d)

sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt;

vi.

keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;

vii.

puhtama tehnoloogia arengu järgimine;

viii.

uute käitiseosade projekteerimisel nende tulevase demonteerimise ning kogu nende tööaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine;

ix.

korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;

x.

jäätmekava (vt PVT 13).

Keemiatööstuse protsesside puhul on PVT hõlmata keskkonnajuhtimissüsteemiga järgmisi aspekte:

xi.

mitme käitajaga käitiste ja tootmiskohtade puhul sõlmitakse konventsioon, millega määratakse kindlaks rollid ja vastutus ning kooskõlastatakse kõigi käitajate töökorraldus, et tõhustada eri osalejate koostööd;

xii.

reovee- ja jääkgaasivoogude inventuuri tegemine (vt PVT 2).

Mõnel juhul peab keskkonnajuhtimissüsteem sisaldama järgmisi osi:

xiii.

lõhnatekke piiramise kava (vt PVT 20).

xiv.

müratekke piiramise kava (vt PVT 22).

Rakendatavus

Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimaliku keskkonnamõjuga.

PVT 2.

Selleks, et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist ning vähendada vee tarbimist, on PVT luua reovee- ja jääkgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimise süsteemist (vt PVT 1) ja millel on kõik järgmised omadused:

i.

teave keemiatööstuse tootmisprotsesside kohta, sealhulgas:

a)

keemiliste reaktsioonide võrrandid, milles näidatakse ära ka kõrvalsaadused;

b)

protsessi lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu;

c)

protsessi integreeritud tehnikate ning reovee ja jääkgaaside nende tekkekohas töötlemise kirjeldused, sealhulgas selliste tehnikate ja töötlemise tulemuslikkus;

ii.

võimalikult põhjalik teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:

a)

voolukiiruse, pH, temperatuuri, elektrijuhtivuse keskmised väärtused ja nende muutlikkus;

b)

asjakohaste saasteainete ja näitajate (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid, soolad, teatavad orgaanilised ühendid) keskmine kontsentratsioon ja keskmised väärtused;

c)

andmed bioloogilise kõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt nitrifikatsiooni)) võime;

iii.

võimalikult põhjalik teave jääkgaasivoogude omaduste kohta, näiteks:

a)

voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus;

b)

asjakohaste saasteainete ja näitajate (nt lenduvad orgaanilised ühendid, CO, NOX, SOX, kloor, vesinikkloriid) keskmised sisaldused ja väärtused;

c)

süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime;

d)

muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada jääkgaasi puhastamise süsteemi või jaama ohutust (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm).

2.   Seire

PVT 3.

Reoveevoogude inventuuri käigus kindlaks tehtud vetteheite puhul (vt PVT 2) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid (sealhulgas reoveevoo pidev seire, reovee pH ja temperatuur) olulistes punktides (nt sissevool eeltöötlusseadmesse, sissevool lõpptöötlusseadmesse).

PVT 4.

PVT on vetteheite seire kooskõlas EN standarditega vähemalt allpool ettenähtud miinimumsagedusega. EN standardite puudumise korral on PVT kohaldada selliseid ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Aine/näitaja

Standard(id)

Miinimumsagedus (1)  (2)

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (3)

EN 1484

Iga päev

Keemiline hapnikutarve (KHT) (3)

EN standard ei ole kättesaadav

Hõljuvaine üldkogus

EN 872

Üldlämmastik (ÜL) (4)

EN 12260

Anorgaanilise lämmastiku kogusisaldus (ALK) (4)

Saadaval on mitmed EN standardid

Üldfosfor

Saadaval on mitmed EN standardid

Adsorbeeritavates orgaanilistes ainetes sisalduvad halogeenid (AOX)

EN ISO 9562

Kord kuus

Metallid

Cr

Saadaval on mitmed EN standardid

Cu

Ni

Pb

Zn

Vajaduse korral muud metallid

Mürgisus (5)

Kalamari (Danio rerio)

EN ISO 15088

Otsustatakse riskianalüüsi põhjal, pärast esialgset kirjeldust

Vesikirp (Daphnia magna Straus)

EN ISO 6341

Luminestseeerivad bakterid (Vibrio fischeri)

EN ISO 11348–1, EN ISO 11348–2 või EN ISO 11348–3

Lemmel (Lemna minor)

EN ISO 20079

Vetikad

EN ISO 8692, EN ISO 10253 või EN ISO 10710

PVT 5.

PVT on korrapäraselt jälgida kontrollimatut LOÜde heidet õhku asjakohastest allikatest, kasutades tehnikate I–III sobivat kombinatsiooni või, kui tegemist on LOÜ suurte kogustega, kõiki tehnikaid I–III:

I.

haistmismeetodid (nt kaasaskantavad seadmed vastavalt standardile EN 15446) koos tähtsamate seadmete korrelatsioonikõverate kasutamisega;

II.

gaasituvastuse optilised meetodid;

III.

heitearvutused, mis põhinevad perioodiliste mõõtmistega (nt iga kahe aasta tagant) kontrollitavatel heiteteguritel.

LOÜde suurte kogustega töötamisel on käitise heite seire ja heitkoguste määramine perioodiliste mõõtmistega, kasutades optilisi neeldumisel põhinevaid tehnikaid, nagu nt selektiivse neeldumisega laserlokatsioon (differential absorption light detection, DIAL) ja valgusvoo-varjutuse meetod (solar occultation flux, SOF), kasulik täiendus tehnikate I–III kasutamisele.

Kirjeldus

Vt punkt 6.2.

PVT 6.

PVT on korrapäraselt jälgida asjakohaste allikate lõhnaheidet vastavalt EN standarditele.

Kirjeldus

Heiteid saab jälgida dünaamilise olfaktomeetria abil vastavalt standardile EN 13725. Heite seiret võib täiendada lõhnaga kokkupuute mõõtmise või hindamisega või lõhna mõju hindamisega.

Rakendatavus

Rakendatavus on piiratud juhtudega, kus võib oodata ebameeldiva lõhna teket või see on tõendatud.

3.   Heide vette

3.1.   Vee kasutamine ja reovee teke

PVT 7.

Selleks et vähendada vee kasutust ja reovee teket, on PVT vähendada reoveevoogude koguseid ja/või saastekoormust, suurendada reovee taaskasutust tootmisprotsessis ning reoveest püüda ja taaskasutada toorainet.

3.2.   Reovee kogumine ja eraldamine

PVT 8.

Puhta vee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT eraldada saastamata reoveevood sellistest reoveevoogudest, mida on vaja puhastada.

Rakendatavus

Saastamata vihmavee eraldamine ei pruugi olla rakendatav juba olemasoleva reoveekogumissüsteemi puhul.

PVT 9.

Selleks et vältida kontrollimatut heidet vette, on PVT näha reovee jaoks ette sobiv puhversäilitusmaht muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tekkinud reovee mahutamiseks (riskianalüüsi alusel, võttes arvesse saasteainete laadi, edasise töötlemise mõju, vastuvõtvat keskkonda) ning võtta asjakohaseid täiendavaid meetmeid (nt piiramine, töötlemine, taaskasutus).

Rakendatavus

Saastunud vihmavee vahepealne säilitamine nõuaks vee eraldamist, mis ei pruugi olla rakendatav juba olemasoleva reoveekogumissüsteemi puhul.

3.3.   Reovee puhastamine

PVT 10.

Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada reovee käitlemise ja puhastamise integreeritud strateegiat, mis hõlmab allpool tähtsuse järjekorras esitatud tehnikate sobivat kombinatsiooni.

 

Tehnika

Kirjeldus

a)

Protsessi integreeritud tehnikad (6)

Tehnikad, millega takistatakse või vähendatakse vett saastavate ainete teket.

b)

Saasteainete püüdmine tekkekohas (6)

Tehnikad, millega saasteained kogutakse enne reovee juhtimist reovee kogumise süsteemi.

c)

Reovee eeltöötlus (6)  (7)

Tehnikad saasteainete koguste vähendamiseks enne lõplikku reoveepuhastust. Eeltöötlemine võib toimuda tekkekohas või pärast voogude ühendamist.

d)

Lõplik reoveepuhastus (8)

Lõplik reovee puhastamine, näiteks eelpuhastamine ja esmane puhastamine, bioloogiline puhastamine, lämmastiku kõrvaldamine, fosfori kõrvaldamine ja/või tahkete ainete kõrvaldamine sellekohaste tehnikatega enne reovee juhtimist vastuvõtvasse veekogusse.

Kirjeldus

Reovee käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegia põhineb reoveevoogude inventuuril (vt PVT 2).

PVT-ga saavutatav heitetase (PVT-SHT): vt punkt 3.4.

PVT 11.

Vetteheite vähendamiseks on PVT reovett eelnevalt töödelda, kui see sisaldab saasteaineid, mida ei saa korralikult eemaldada reovee lõpliku töötlusega; selleks kasutatakse sobivaid tehnikaid.

Kirjeldus

Reovee eeltöötlus toimub reovee käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegia (vt PVT 10) raames ning see on üldiselt vajalik järgmistel põhjustel:

reovee lõpp-puhastuskäitise kaitsmine (nt biopuhastuskäitise kaitsmine inhibeerivate või mürgiste ühendite eest);

selliste ühendite kõrvaldamine, mida lõpliku puhastusega on raske kõrvaldada (nt mürgised ühendid, raskesti või üldse mitte biolagundatavad orgaanilised ühendid, suures kontsentratsioonis esinevad orgaanilised ühendid või metallid bioloogilise töötlemise ajal);

selliste ühendite kõrvaldamine, mis muidu eralduksid kogumissüsteemist või lõpliku töötlemise ajal õhku (nt halogeenitud lenduvad orgaanilised ühendid, benseen);

selliste ühendite kõrvaldamine, mis põhjustavad muid negatiivseid mõjusid (nt seadmete korrosioon; soovimatud reaktsioonid muude ainetega; reoveesetete saastamine).

Üldiselt tehakse eelpuhastus saaste tekkekohale võimalikult lähedal, et vältida lahjenemist, eriti metallide puhul. Mõnikord võib sobivate omadustega reoveevood eraldada ja koguda eraldi, et teha neile spetsiifiline kombineeritud eeltöötlemine.

PVT 12.

Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada sobivat reovee lõpp-puhastustehnikate kombinatsiooni.

Kirjeldus

Reovee lõpptöötlus toimub reovee käitlemise ja puhastamise integreeritud strateegia (vt PVT 10) alusel.

Sobivad lõpp-puhastustehnikad hõlmavad, olenevalt saasteainest, järgmist:

 

Tehnika (9)

Tüüpilised saasteained, mille heidet vähendatakse

Rakendatavus

Eel- ja esmane puhastamine

a)

Võrdsustamine

Kõik saasteained

Üldrakendatav

b)

Neutraliseerimine

Happed, leelised

c)

Füüsiline eraldamine, näiteks mitmesugused sõelad, kruusapüünised, rasvapüünised või esmase selitamise mahutid

Hõljuvad tahked ained, õlid, rasv

Bioloogiline töötlus (sekundaarne töötlus), nt

d)

Aktiivmudaprotsess

Biolagunevad orgaanilised ühendid

Üldrakendatav

e)

Membraanbioreaktor

Lämmastiku kõrvaldamine

f)

Nitrifitseerimine/denitrifitseerimine

Üldlämmastik, ammoniaak

Nitrifitseerimine ei pruugi olla kasutatav kloriidide suure sisalduse (st umbes 10 g/l) korral ning juhul, kui kloriidide sisalduse vähendamine enne nitrifitseerimist ei ole põhjendatav keskkonnakasuga.

Ei ole rakendatav, lõpptöötlus ei hõlma bioloogilist töötlust.

Fosfori kõrvaldamine

g)

Keemiline sadestamine

Fosfor

Üldrakendatav

Tahkete ainete kõrvaldamine lõpp-puhastamisega

h)

Koagulatsioon ja helvestamine

Heljum

Üldrakendatav

i)

Setitamine

j)

Filtrimine (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine)

k)

Flotatsioon

3.4.   PVT-ga saavutatavad vetteheite tasemed

PVT-SHT-d heite puhul vette on esitatud tabelite 1, 2 ja 3 kehtivad otseheite puhul vastuvõtvasse veekogusse järgmistest allikatest:

i.

direktiivi 2010/75/EL I lisa 4. punktis esitatud tegevused;

ii.

sõltumatult käitatavad reoveepuhastusseadmed, mis on esitatud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 6.11, tingimusel, et peamine saastekoormus pärineb tegevustest, mis on määratletud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 4;

iii.

eri allikatest pärineva reovee kombineeritud töötlemine, kui reovee peamine saastekoormus pärineb tegevustest, mis on määratletud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 4.

Kõik PVT-SHT-d mõõdetakse punktis, kus heide väljub käitisest.

Tabel 1

Orgaanilise süsiniku üldkoguse, KHT ja hõljuvaine üldkoguse PVT-SHTd otseheitel vastuvõtvasse veekogusse

Näitaja

PVT-SHT

(aastakeskmine)

Tingimused

orgaanilise süsiniku üldsisaldus (10)  (11)

10–33 mg/l (12)  (13)  (14)  (15)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 3,3 t aastas.

Keemiline hapnikutarve (KHT) (10)  (11)

30–100 mg/l (12)  (13)  (14)  (15)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 10 t aastas.

Hõljuvaine üldkogus

5,0–35 mg/l (16)  (17)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 3,5 t aastas.


Tabel 2

Toitainete PVT-SHTd otseheitel vastuvõtvasse veekogusse

Näitaja

PVT-SHT

(aastakeskmine)

Tingimused

Üldlämmastik (18)

5,0–25 mg/l (19)  (20)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 2,5 t aastas.

Anorgaanilise lämmastiku kogusisaldus (ALK) (18)

5,0–20 mg/l (19)  (20)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 2,0 t aastas.

Üldfosfor

0,50–3,0 mg/l (21)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 300 kg aastas.


Tabel 3

Adsorbeeritavatesse orgaanilistesse ühenditesse keemiliselt seotud halogeenide ja metallide PVT-SHTd otseheitel vastuvõtvasse veekogusse

Näitaja

PVT-SHT

(aastakeskmine)

Tingimused

Adsorbeeritavates orgaanilistes ainetes sisalduvad halogeenid (AOX)

0,20–1,0 mg/l (22)  (23)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 100 kg aastas.

Kroom, väljendatud Cr-na

5,0–25 μg/l (24)  (25)  (26)  (27)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 2,5 kg aastas.

Vask, väljendatud Cu-na

5,0–50 μg/l (24)  (25)  (26)  (28)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 5,0 kg aastas.

Nikkel, väljendatud Ni-na

5,0–50 μg/l (24)  (25)  (26)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 5,0 kg aastas.

Tsink, väljendatud Zn-na

20–300 μg/l (24)  (25)  (26)  (29)

PVT-SHTd kohaldatakse, kui heide ületab 30 kg aastas.

Asjaomast seiret kirjeldatakse punktis PVT 4.

4.   Jäätmed

PVT 13.

Jäätmetekke ärahoidmiseks või kui see ei ole võimalik, siis kõrvaldamisele saadetava jäätmekoguse vähendamiseks on PVT jäätmekava vastuvõtmine ja rakendamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1); selle kavaga tagatakse tähtsuse järjekorras seda, et jäätmeteke hoitakse ära, jäätmed valmistatakse ette korduskasutuseks, võetakse ringlusse või taaskasutusse.

PVT 14.

Selleks et vähendada selliste reoveesetete kogust, mis nõuavad edasist töötlemist või kõrvaldamist, ja nende võimalikku keskkonnamõju, on PVT kasutada eraldi või koos järgmisi allpool kirjeldatud tehnikaid.

 

Tehnika

Kirjeldus

Rakendatavus

a)

Konditsioneerimine

Keemiline konditsioneerimine (st koagulantide ja/või flokulantide lisamine) või termiline konditsioneerimine (kuumutamine), millega luuakse paremad tingimused muda paksendamiseks/veetustamiseks.

Ei kasutata anorgaaniliste setete korral. Konditsioneerimise vajalikkus sõltub setete omadustest ja paksendamiseks/veetustamiseks kasutatavatest seadmetest.

b)

Paksendamine/veetustamine

Paksendada võib setitamise, tsentrifuugimise, flotatsiooni, gravitatsioonikonveieriga või pöörleva trumliga. Veetustada võib lint- või plaatfilterpressiga.

Üldrakendatav

c)

Stabiliseerimine

Sette stabiliseerimise hõlmab keemilist töötlemist, termilist töötlemist, aeroobset lagundamist või anaeroobset kääritamist.

Ei kasutata anorgaaniliste setete korral. Ei kasutata lühiajaliseks töötlemiseks enne lõplikku töötlemist.

d)

Kuivatamine

Sette kuivatamiseks viiakse see otsesesse või kaudsesse kokkupuutesse soojusallikaga.

Ei kasutata juhtudel, kus heitsoojus ei ole kättesaadav või kus seda ei saa kasutada.

5.   Heide õhku

5.1.   Jääkgaasi kogumine

PVT 15.

Selleks et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik.

Rakendatavus

Rakendatavus võib olla piiratud töökorralduslike asjaoludega (juurdepääs seadmetele), ohutusega (tuleb vältida alumisele plahvatuspiirile lähedase kontsentratsiooni tekkimist) ja tervishoiukaalutlustega (kui on vaja töötaja juurdepääsu suletud alasse).

5.2.   Jääkgaasi puhastamine

PVT 16.

Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid.

Kirjeldus

Jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegia põhineb jääkgaasivoogude inventuuril (vt PVT 2), kusjuures eelistatakse protsessi integreeritud tehnikaid.

5.3.   Tõrvikpõletamine

PVT 17.

Õhkuheite ärahoidmiseks tõrvikpõletamisel on PVT kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine), rakendades üht järgnevalt kirjeldatud tehnikat või mõlemaid.

 

Tehnika

Kirjeldus

Rakendatavus

a)

Käitiseosa nõuetekohane projekteerimine

See hõlmab gaasi kogumise süsteemi, millel on piisav maht ja mis on varustatud pihkumiskindlate rõhuventiilidega.

Üldrakendatav uute käitiseosade puhul Gaasi kogumise süsteemi võib paigaldada ka olemasolevasse käitiseosasse.

b)

Käitiseosa käitamine

See hõlmab küttegaasi süsteemi tasakaalustamist ja täpse protsessijuhtimise kasutamist.

Üldrakendatav

PVT 18.

Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT rakendada üht järgenvalt kirjeldatud tehnikat või mõlemaid.

 

Tehnika

Kirjeldus

Rakendatavus

a)

Tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine

Tuleb optimeerida seadme kõrgus, rõhk, auru, õhu või gaasi lisamine, põletusotsiku tüüp (suletud või varjatud) jne, mille eesmärk on võimaldada suitsuvaba põlemine, usaldusväärne käitamine ja liigsete gaaside tõhus põletamine.

Rakendatav uute tõrvikpõletusseadmete puhul. Olemasolevates käitiseosades võib rakendatavust piirata näiteks hoolduseks vajaliku aja kättesaadavus ettevõtte moderniseerimise ajal.

b)

Seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest

Tõrvikpõletamisele suunatud gaasi vooluhulga pidev jälgimine, gaasivoo kiiruse jm näitajate (nt koostis, soojusesisaldus, abiainete suhtarv, kiirus, väljuva gaasivoolu kiirus, saasteainete (nt NOX, CO, süsivesinike) heide, müra). Tõrvikpõletamisjuhtumite registreerimine sisaldab tavaliselt põletatud gaasi hinnatud või mõõdetud koostise, koguse ja põletamiseks kulunud aja ülesmärkimist. Andmete salvestamine võimaldab heidet koguseliselt hinnata ja andmete põhjal võib hinnata, millised on võimalused tõrvikpõletamisjuhtude vältimiseks tulevikus.

Üldrakendatav

5.4.   Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheide

PVT 19.

Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks on PVT ühe järgenvalt nimetatud tehnika või nende kombinatsiooni kasutamine.

 

Tehnika

Rakendatavus

Käitiseosa projekteerimisega seotud tehnikad

a)

Vähendada võimalike heiteallikate arvu

Olemasolevate käitiseosade puhul võib rakendatavus olla piiratud käitamisnõuete tõttu.

b)

Kasutada võimalikult hästi protsessis eneses peituvaid hajusheite piiramise võimalusi

c)

Valida eriti pihkumiskindlad seadmed (vt kirjeldus punktis 6.2)

d)

Seire ja hoolduse hõlbustamine juurdepääsu tagamisega seadmetele, kus võib esineda pihkumist

Käitiseosa/seadmete ehitamise, monteerimise ja kasutuselevõtuga seotud tehnikad

e)

Käitiseosa ja seadmete ehitamine ja monteerimine peavad toimuma täpselt ja põhjalikult määratletud korras. See hõlmab sellist äärikühenduste tihenditele avaldatava rõhu kasutamist, mis on ette nähtud projektiga (vt kirjeldus punktis 6.2)

Üldrakendatav

f)

Tagatakse usaldusväärne käitiseosa või seadme töökorda seadmise ja üleandmise kord vastavalt nõuetele.

Käitiseosa tööga seotud tehnikad

g)

Tagada seadmete hea hooldamine ja õigeaegne väljavahetamine

Üldrakendatav

h)

Kasutada riskipõhist pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (leak detection and repair, LDAR) programmi (vt kirjeldus punktis 6.2)

i)

Kuivõrd see on mõistlikult võimalik, vältida kontrollimatut lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, koguda sellist heidet selle tekkekohas ning töödelda seda

Asjaomast seiret kirjeldatakse punktis PVT 5.

5.5.   Lõhnateke

PVT 20.

Lõhnatekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT lõhnahalduskava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1), mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

i.

sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

ii.

lõhnaseirekava;

iii.

kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele reageerimise kava;

iv.

lõhnatekke vältimise ja vähendamise kava, mille eesmärk on tuvastada lõhnaallikas (-allikad); lõhnadega kokkupuutumise mõõtmine/hindamine; lõhnaallikate iseloomustamine; vältimis- ja/või vähendamismeetmete rakendamine.

Asjaomast seiret kirjeldatakse punktis PVT 6.

Rakendatavus

Rakendatavus on piiratud juhtudega, kus võib oodata ebameeldiva lõhna teket või see on tõendatud.

PVT 21.

PVT on reovee kogumisel ja töötlemisel ning reoveesetete töötlemisel tekkiva lõhna vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme järgnevalt nimetatud tehnika abil.

 

Tehnika

Kirjeldus

Rakendatavus

a)

Minimiseerida viibimisaeg

Viia reovee ja reoveesetete kogumis- ja säilitussüsteemis, eelkõige anaeroobsetes tingimustes viibimise aeg miinimumini.

Rakendatavus olemasolevate kogumis- ja säilitussüsteemide puhul võib olla piiratud.

b)

Keemiline töötlemine

Kasutada kemikaale ebameeldiva lõhnaga ühendite tekke vähendamiseks (näiteks oksüdeerida või sadestada vesiniksulfiid).

Üldrakendatav

c)

Optimeerida aeroobne töötlemine

See võib hõlmata järgmist:

i)

hapnikusisalduse kontrollimine;

ii)

süsteemi aeratsioonisüsteemi sagedane hooldus;

iii)

puhta hapniku kasutamine;

iv)

ujumuda eemaldamine paakides.

Üldrakendatav

d)

Kaitsekest

Katta või sulgeda reovee kogumise ning reovee ja selle setete töötlemise seadmed, et koguda ebameeldiva lõhnaga jääkgaasid edasiseks töötlemiseks.

Üldrakendatav

e)

Toruotsatöötlus

See võib hõlmata järgmist:

i)

bioloogiline töötlus,

ii)

termiline oksüdatsioon.

Bioloogiline töötlus on kasutatav üksnes ühendite puhul, mis on kergesti lahustuvad ja kergesti bioloogiliselt kõrvaldatavad.

5.6.   Mürateke

PVT 22.

Müratekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT sellise mürahalduskava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane läbivaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1), mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

i.

sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

ii.

müraseirekava;

iii.

kindlakstehtud müratekkejuhtumitele reageerimise kava;

iv.

müra vältimise ja vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada müra allikad, mõõta ja hinnata kokkupuudet müraga, iseloomustada eri allikate osatähtsust müra tekkes ja võtta vältimis- või vähendamismeetmeid.

Rakendatavus

Rakendatavus on piiratud juhtudega, kus võib oodata müra teket või see on põhjendatud.

PVT 23.

Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks on PVT ühe järgnevalt nimetatud tehnika või nende kombinatsiooni kasutamine.

 

Tehnika

Kirjeldus

Rakendatavus

a)

Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus

Suurendada vahemaad müraallikate ja häiritud inimeste vahel ning kasutada hooneid müraekraanina.

Olemasolevate käitiseosade puhul võib ümberpaigutamist piirata ruumipuudus või ülemäärased kulutused.

b)

Operatiivmeetmed

See hõlmab järgmist:

i)

parandada kontrolli ja hooldust;

ii)

sulgeda võimaluse korral kinniste ruumide uksed ja aknad;

iii)

lasta seadmeid käitada kogenud töötajatel;

iv)

vältida mürarohket tegevust öösel, kui see on võimalik;

v)

näha ette hooldustööde käigus mürataseme kontrollimine.

Üldrakendatav

c)

Vähest müra tekitavad seadmed

See hõlmab madala müratasemega kompressoreid, pumpasid ja põleteid.

Kasutatav ainult juhul, kui hangitakse uus seade või asendatakse vana seade.

d)

Müratõrjeseadmed

See hõlmab järgmist:

i)

müravähendajad;

ii)

seadmete isoleerimine;

iii)

mürarohke seadme sulgemine kinnisesse ruumi;

iv)

hoone helikindluse suurendamine.

Rakendatavus võib olla piiratud ruuminõuete tõttu (olemasoleva käitiseosa puhul), samuti tervise ja ohutusega seotud küsimuste tõttu.

e)

Müra vähendamine

Müratõkete (nt kaitseseinad, tammid ja hooned) paigutamine müraallikate ja häiritavate inimeste vahele.

Kasutatav ainult olemasolevate käitiseosade puhul; uute käitiseosade puhul tuleks seda arvesse võtta juba projekteerimisel. Olemasolevate käitiseosade puhul võib mürakaitsevahendite lisamist piirata ruumipuudus.

6.   Tehnikate kirjeldus

6.1.   Reovee puhastamine

Tehnika

Kirjeldus

Aktiivmudaprotsess

Lahustunud orgaaniliste ainete bioloogiline oksüdeerimine hapniku abil, kasutades mikroorganismide metabolismi. Lahustunud hapniku juuresolekul (mille jaoks lisatakse õhku või puhast hapnikku) mineraliseeritakse orgaanika komponendid süsinikdioksiidiks ja veeks või muundatakse muudeks metaboliitideks ja biomassiks (st aktiivmudaks). Mikroorganisme hoitakse reovees hõljuvas olekus ja kogu segu aereeritakse mehaaniliselt. Aktiivmudasegu suunatakse eraldamisseadmesse, millest aktiivmuda suunatakse tagasi aeratsioonitanki.

Nitrifitseerimine/denitrifitseerimine

Kaheastmeline protsess, mida tavaliselt kasutatakse bioloogilises reoveepuhastis. Esimene etapp on aeroobne nitrifitseerimine, milles mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi (NH4 +) vahepealseks nitritiks (NO2 ), mis seejärel oksüdeeritakse edasi nitraadiks (NO3 ). Järgnevas hapnikuvabas denitrifitseerimisstaadiumis taandavad mikroorganismid nitraadi gaasiliseks lämmastikuks.

Keemiline sadestamine

Lahustunud saasteained muudetakse lahustumatuteks ühenditeks keemiliste sadestusainete lisamisega. Seejärel eraldatakse tekkinud tahke aine setitamise, õhuga floteerimise või filtrimise teel. Vajaduse korral võib sellele järgneda mikrofiltrimine või ultrafiltrimine. Fosfori sadestamiseks kasutatakse mitmevalentseid metalliioone (nt kaltsium, alumiinium, raud).

Koagulatsioon ja helvestamine

Koagulatsiooni ja helvestamist kasutatakse hõljuvaine reoveest eraldamiseks ning neid viiakse sageli läbi üksteisele järgnevate etappidena. Koagulatsioonil lisatakse hõljuvainele vastupidiselt laetud koagulante. Helvestamist tehakse polümeeride lisamisega, mille tagajärjel mikrohelveste osakesed liituvad kokkupõrkel ning tekivad suuremad helbed.

Võrdsustamine

Veevoogude ja saastekoormuse tasakaalustamine lõpptöötlusele suunatava reovee sisselaskekohas, milleks kasutatakse tsentraalseid mahuteid. Võrdsustamine võib olla detsentraliseeritud või seda võib korraldada muude protsessijuhtimise tehnikate abil.

Filtrimine

Tahkete ainete eraldamine vee juhtimisega läbi poorse keskkonna, nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltrimine.

Flotatsiooon

Tahkete või vedelate osakeste eraldamine reoveest, mille jaoks neil lastakse end siduda väikeste gaasi-, tavaliselt õhumullikestega. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja need kogutakse sealt vahuriisumisseadmega.

Membraanbioreaktor

Aktiivmudaga töötlemise ja membraanfiltrimise kombinatsioon. Kasutatakse kahte varianti: a) väline retsirkulatsiooniring aktiivmudamahuti ja membraanimooduli vahel; ja b) membraanimooduli sukeldamine aereeritavasse aktiivmudamahutisse, nii et väljavool filtritakse välja läbi õõnsatest kiududest membraani ja biomass jääb mahutisse (see variant tarbib vähem energiat ja tulemuseks on kompaktsem käitiseosa).

Neutraliseerimine

Reovee pH viiakse kemikaalide lisamisega neutraalsele tasemele (ligikaudu 7). pH suurendamiseks kasutatakse tavaliselt naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2); pH vähendamiseks kasutatakse väävelhapet (H2SO4), soolhapet (HCl) või süsinikdioksiidi (CO2). Neutraliseerimise ajal võivad mõned ühendid sadeneda.

Setitamine

Hõljuvosakeste ja -aine eraldamine gravitatsioonilise settimisega.

6.2.   Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheide

Tehnika

Kirjeldus

Eriti pihkumiskindlad seadmed

Eriti pihkumiskindlad seadmed on järgmised:

kahekordse tihendiga ventiilid;

magnetpumbad, -kompressorid ja -loksutajad;

pumbad, kompressorid ja loksutajad, millel on statsionaarse tihendi asemel hermeetiline tihend;

eriti pihkumiskindlad tihendid (spiraalsed tihendid, rõngastihendid) kriitilise tähtsusega kohtades;

korrosioonikindlad seadmed.

Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm

Struktureeritud meetod lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamiseks pihkumise avastamise ja pihkuvate osade parandamise või vahetamise teel. Pihkumise avastamiseks on praegu olemas haistmismeetod (kirjeldatud standardis EN 15446) ja optiline gaasikuvamismeetod.

Haistmismeetod: esimeseks astmeks on kasutada käeshoitavat gaasianalüsaatorit lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse mõõtmiseks seadmete ümbruses (nt leekionisatsioon- või fotoionisatsioondetektoriga). Teine aste seisneb osa ümbritsemises kotiga, et teha mõõtmine otse heiteallika juures. Mõnikord asendatakse teine aste sellise matemaatilise korrelatsioonikõvera kasutamisega, mis on saadud kui paljude sarnaste osade korral tehtud varasemate mõõtmiste statistiline keskmine.

Optilised gaasikuvamismeetodid: optilisel gaasikuvamismeetodil kasutatakse väikest kerget käeshoitavat kaamerat, mille abil saab reaalajas näha gaasi pihkumist, mis paistab kaamera videokujutisel suitsuna, koos seadme komponendi tavalise kujutisega, nii et saab lihtsalt ja kiiresti leida üles koha, kus on pihkumine. Kujutis tekib aktiivsetes süsteemides osalt ja selle ümbrusest tagasipeegelduvast infrapunavalgusest. Passiivsed süsteemid põhinevad seadmelt ja selle ümbrusest loomulikult kiirguval infrapunavalgusel.

Termiline oksüdatsioon

Põlevate ja lõhnaga gaaside oksüdeerimine jääkgaasivoos, mille jaoks saasteainete segu õhu või hapnikuga kuumutatakse põletuskambris temperatuurini, mis on kõrgem isesüttimistemperatuurist, ning hoitakse kõrgel temperatuuril piisavalt kaua, et põlemine saaks minna lõpuni – süsihappegaasi ja veeni. Termilist oksüdeerimist nimetatakse ka „põletamiseks“, „termiliseks põletamiseks“ või „oksüdeerivaks põletamiseks“.

Projektikohase rõhu kasutamine äärikühenduste puhul

See hõlmab järgmist:

i)

sertifitseeritud, nt vastavalt standardile EN 13555, kõrge kvaliteediga tihendi hankimine;

ii)

suurima võimaliku poldile avalduva koormuse arvutamine, näiteks vastavalt standardile EN 1591-1;

iii)

eriseadme hankimine äärikühenduste monteerimiseks;

iv)

poltide tihendamise järelevalve kvalifitseeritud paigaldaja poolt.

Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite jälgimine

Haistmis- ja optilised gaasikuvamismeetodid, nagu on kirjeldatud pihkumise avastamise ja parandamise programmi juures.

Käitises eralduvate heidete täielikku jälgimist ja mõõtmist saab teha mitme üksteist täiendava meetodi kombineerimisega, näiteks kasutades valgusvoo-varjutuse meetodit või diferentsiaalse neeldumise LIDAR (DIAL) meetodeid. Selliste meetoditega saab uurida muutust ajas, teha ristkontrolli ning kasutatavat LDARi programmi ajakohastada ja valideerida.

Valgusvoo-varjutuse meetod (solar occultation flux, SOF): selle tehnika puhul salvestatakse teatavat geograafilist teed pidi tuulega risti läbi lenduvate orgaaniliste ühendite aurude kiirguvat päikesevalguse spektri laiaribalist infrapuna- või ultraviolett-/nähtava valguse osa ja analüüsitakse selle spektrit Fourier' teisenduse abil.

Selektiivse neeldumisega laserlokatsioon: see on lasertehnika, milles kasutatakse valguse selektiivset neeldumist (light detection and ranging, LIDAR) asukoha ja kauguse mõõtmiseks: see seade on raadiolainetel töötava radari optiline analoog. See tehnika põhineb laserimpulsside peegeldumisel atmosfääris leiduvatelt aerosoolidelt ja selle puhul analüüsitakse teleskoopi püütud peegeldunud valguse spektrit.


(1)  Seire sagedust võib kohandada, kui andmeread selgelt osutavad piisavale stabiilsusele.

(2)  Proovivõtukohaks on heite käitisest väljumise koht.

(3)  Alternatiivideks on orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja KHT seire. Orgaanilise süsiniku kogusisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.

(4)  Alternatiivideks on üldlämmastiku ja anorgaanilise lämmastiku kogusisalduse seire.

(5)  Võib kasutada nende meetodite sobivat kombinatsiooni.

(6)  Neid tehnikaid on täpsemalt kirjeldatud ja need on määratletud muudes keemiatööstust käsitlevates PVT-järeldustes.

(7)  Vt PVT 11.

(8)  Vt PVT 12.

(9)  Tehnikate kirjeldused on esitatud punktis 6.1.

(10)  Biokeemilise hapnikutarbe (BHT) puhul PVT-SHT-d ei kohaldata. Soovituslik aasta keskmine BHT5 tase reovee biopuhastuskäitise puhul on ≤ 20 mg/l.

(11)  Kas PVT-SHT orgaanilise süsiniku üldsisalduse puhul või PVT-SHT KHT puhul. Orgaanilise süsiniku üldsisalduse seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.

(12)  Vahemiku alampiir saavutatakse tavaliselt siis, kui vähesed sisenevad reoveevood sisaldavad orgaanilisi ühendeid ja/või kui reovesi sisaldab peamiselt kergesti biolagundatavaid orgaanilisi ühendeid.

(13)  Vahemiku ülempiir võib olla kuni 100 mg/l orgaanilise süsiniku üldsisalduse puhul või kuni 300 mg/l KHT puhul, mõlemad aasta keskmise arvestuses, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

—   Tingimus A: saaste vähendamise tõhusus ≥ 90 % aasta keskmisena (hõlmab eeltöötlemist ja lõpptöötlemist).

—   Tingimus B: kui kasutatakse bioloogilist töötlust, on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

bioloogilist töötlust kasutatakse vähese saastekoormuse tingimustes (st ≤ 0,25 kg KHT orgaanilise muda kuivaine kg kohta). See eeldab, et BHT5 tase reovees on < 20 mg/l.

kasutatakse nitrifitseerimist.

(14)  Vahemiku ülempiiri ei pea kohaldama, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

—   Tingimus A: saaste vähendamise tõhusus ≥ 95 % aasta keskmisena (hõlmab eeltöötlemist ja lõpptöötlemist).

—   Tingimus B: sama kui tingimus B joonealuses märkuses (4).

—   Tingimus C: reovee lõpp-puhastusseadmesse siseneval reoveel on järgmised omadused: orgaanilise süsiniku üldsisaldus > 2 g/l (või KHT > 6 g/l) aasta keskmisena ja reovees on suhteliselt palju raskesti lagundatavaid orgaanilisi ühendeid.

(15)  Vahemiku ülempiiri ei pea kohaldama, kui peamine saastekoormus tuleneb metüültselluloosi tootmisest.

(16)  Vahemiku alampiir on üldiselt saavutatav juhul, kui kasutatakse filtrimist (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine, membraaniga bioreaktor), samas kui vahemiku ülempiiri võib tavaliselt saavutada juba üksnes sadestamisega.

(17)  See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav, kui saastekoormus pärineb peamiselt naatriumkarbonaadi tootmisest Solvay meetodil või titaandioksiidi tootmisest.

(18)  Kasutatakse kas üldlämmastiku või anorgaanilise lämmastiku PVT-SHT väärtust.

(19)  Üldlämmastiku või anorgaanilise lämmastiku PVT-SHT väärtusi ei kohaldata käitistele, kus puudub bioloogiline reoveetöötlus. Vahemiku alampiir saavutatakse tavaliselt siis, kui bioloogilise veepuhastuskäitise sissevoolus on vähe lämmastikuühendeid ja/või kui nitrifitseerimist/denitrifitseerimist saab kasutada parimatel tingimustel.

(20)  Vahemiku ülempiir võib olla kõrgem, kuni 40 mg/l üldlämmastiku puhul või 35 mg/l anorgaanilise lämmastiku puhul, mõlemad aasta keskmisena, kui vähendamise tõhusus aasta keskmisena on ≥ 70 % (hõlmab nii eeltöötlemist kui ka lõpptöötlemist).

(21)  Vahemiku alampiir saavutatakse tavaliselt siis, kui biopuhastuskäitise nõuetekohaseks toimimiseks lisatakse fosforit või kui fosfor pärineb peamiselt kütte- või jahutussüsteemidest. Vahemiku ülempiir saavutatakse tavaliselt siis, kui käitises toodetakse fosforiühendeid.

(22)  Vahemiku alampiir saavutatakse tavaliselt siis, kui käitises kasutatakse või toodetakse vaid väheses koguses halogeenitud orgaanilisi ühendeid.

(23)  See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav, kui peamine saastekoormus tuleneb jooditud röntgenkontrastainete tootmisest, kuna raskesti lagunevate ühendite sisaldus on sellisel juhul suur. See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav, kui peamine saastekoormus tuleneb propüleenoksiidi või epiklorohüdriini tootmisest klorohüdriinprotsessi kaudu, kuna saastekoormus on sellisel juhul suur.

(24)  Vahemiku alampiir saavutatakse tavaliselt siis, kui käitises kasutatakse või toodetakse vaid väheses koguses vastavaid metalle või nende ühendeid.

(25)  See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav anorgaaniliste reovete puhul, kui põhiline saastekoormus pärineb anorgaaniliste metalliühendite tootmisest.

(26)  See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav, kui põhiline saastekoormus pärineb sellise tahke anorgaanilise tooraine suurte koguste töötlemisest, mis on saastunud metallidega (naatriumkarbonaadi tootmine Solvay meetodil või titaandioksiidi tootmine).

(27)  See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav, kui põhiline saastekoormus pärineb kroomorgaaniliste ühendite tootmisest.

(28)  See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav, kui põhiline saastekoormus pärineb vaskorgaaniliste ühendite tootmisest või vinüülkloriidi monomeeri või etüleendikloriidi tootmisest oksükloorimise protsessi kaudu.

(29)  See PVT-SHT ei pruugi olla kohaldatav, kui põhiline saastekoormus pärineb viskooskiu tootmisest.


Top