Help Print this page 

Document 32015R2424

Title and reference
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2424, 16. detsember 2015, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EMPs kohaldatav tekst)
  • In force
OJ L 341, 24.12.2015, p. 21–94 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2424/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html GA html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf GA pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

24.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 341/21


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2424,

16. detsember 2015,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94, (2) mis kodifitseeriti 2009. aastal nõukogu määrusega (EÜ) nr 207/2009, (3) loodi Euroopa Liidule omane kaubamärgi kaitse süsteem, millega on ette nähtud kaubamärkide kaitse liidu tasandil paralleelselt kaubamärkide kaitsega liikmesriikide tasandil vastavalt siseriiklikele kaubamärgisüsteemidele, mis ühtlustati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/95/EÜ (4) kodifitseeritud nõukogu direktiiviga 89/104/EMÜ (5).

(2)

Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 207/2009 terminoloogiat. Sellepärast tuleks mõiste „ühenduse kaubamärk” asendada mõistega „Euroopa Liidu kaubamärk” („ELi kaubamärk”). Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) tegeliku töö paremaks kajastamiseks tuleks selle nimi asendada nimega „Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet” („amet”).

(3)

Seoses komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatisega „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas” hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastastikust mõju.

(4)

Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta.

(5)

Alates ühenduse kaubamärgisüsteemi loomisest saadud kogemused osutavad, et liidu ja kolmandate riikide ettevõtjad on omaks võtnud selle süsteemi, mis pakub edukat ja toimivat täiendust ning alternatiivi kaubamärkide kaitsele liikmesriikide tasandil.

(6)

Nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi kaubamärgi kaitset liidu tasandil või kellel ei ole võimalik saada liiduülest kaitset, kuid kellel puuduvad tõkked kaitse tagamiseks liikmesriigi tasandil, on siseriiklikud kaubamärgid jätkuvalt olulised. Tuleks jätta kaubamärgi õiguskaitset sooviva isiku otsustada, kas taotleda siseriikliku kaubamärgi õiguskaitset ühes või mitmes liikmesriigis või ainult ELi kaubamärgi õiguskaitset või õiguskaitset mõlemal tasandil.

(7)

Kuigi ühenduse kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel leiti, et paljud süsteemi aspektid, sealhulgas selle aluseks olevad põhimõtted, on ajaproovile hästi vastu pidanud ning jätkuvalt vastavad ettevõtjate vajadustele ja ootustele, järeldas komisjon 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”, et tuleb ajakohastada kaubamärgisüsteemi liidus, muutes selle tulemuslikumaks, tõhusamaks ja ühtsemaks ning kohandades seda internetiajastule.

(8)

Paralleelselt ELi kaubamärgisüsteemi parandamise ja muutmisega tuleks täiendavalt ühtlustada ja viia ELi kaubamärgisüsteemiga asjakohasel määral kooskõlla siseriiklikud kaubamärgialased õigusaktid ja tavad, et tagada võimalikult võrdsed tingimused kaubamärkide registreerimiseks ja õiguskaitseks kogu liidus.

(9)

Selleks et võimaldada suuremat paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse seoses kaubamärkide kujutamise viisidega, tuleks ELi kaubamärgi määratlusest välja jätta graafiliselt kujutatavuse nõue. Tähist tuleks lubada kujutada mis tahes asjakohasel kujul üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selline kujutamine on selge, täpne, sõltumatu, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja objektiivne.

(10)

Määrus (EÜ) nr 207/2009 ei suuda oma praeguses versioonis pakkuda samal tasemel päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset kui muud liidu õigusaktid. Seetõttu tuleb päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul täpsustada keeldumise absoluutsed alused ning tagada, et nende keeldumise absoluutsete aluste puhul valitseb täielik kooskõla asjakohaste liidu õigusaktide ja liikmesriikide asjakohase õiguse vahel, millega on ette nähtud kõnealuste intellektuaalomandiõiguste kaitse. Selleks et tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, tuleb kõnealuste keeldumise absoluutsete aluste ulatust laiendada, et hõlmata ka kaitstud traditsioonilisi veininimetusi ja garanteeritud traditsioonilisi tooteid.

(11)

Selleks et säilitada liidu ja liikmesriigi tasandil kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste õiguste tugev kaitse, tuleb täpsustada, et kõnealused õigused võimaldavad igal isikul asjakohase õiguse alusel vaidlustada hilisem ELi kaubamärgi registreerimise taotlus, olenemata sellest, kas need on ka keeldumise alused, mida kontrollija võtab arvesse ex officio.

(12)

Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt registreeritud varasem kaubamärk on registreeritud hilisemate kaubamärkide suhtes ülimuslik, tuleb sätestada, et ELi kaubamärgist tulenevate õiguste kaitse tagamine ei tohiks piirata õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne ELi kaubamärgi taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 16 lõikega 1.

(13)

Võib tekkida segadus seoses kaupade või teenuste kaubandusliku päritoluga, kui äriühing kasutab ärinimena sama või sarnast tähist viisil, mis loob seose sellist nime kandva äriühingu ning kõnealuse äriühingu kaupade või teenuste vahel. ELi kaubamärgi rikkumisena tuleks seega käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks.

(14)

Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et ELi kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ (6).

(15)

Selleks et tugevdada kaubamärgi õiguskaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu ning kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, mis liit on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) transiidivabadust käsitleva V artikli kohaselt ja geneeriliste ravimite osas 14. novembril 2001 Dohas toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPSi lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni kohaselt, peaks ELi kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine äritegevuse käigus liitu, ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne või sisuliselt identne selliste kaupadega seoses registreeritud ELi kaubamärgiga.

(16)

Seepärast peaks ELi kaubamärgi omanikul olema lubatud hoida ära õigusi rikkuva kauba sisenemist tolliterritooriumile ja selle suhtes igasuguste tolliprotseduuride kohaldamist, sealhulgas transiit, ümberlaadimine, ladustamine, vabatsoonid, ajutine ladustamine, seestöötlemise protseduur või ajutine import, ka siis, kui sellist kaupa ei ole kavas lasta liidu turule. Tollikontrolli tegemisel peaksid tolliasutused kasutama õigusi ja menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 608/2013, (7) ka õiguste omanike taotlusel. Tolliasutused peaksid eelkõige tegema asjakohaseid kontrolle riskianalüüsi kriteeriumide alusel.

(17)

Selleks et ühendada vajadus tagada kaubamärgiõiguste kaitse tulemuslik tagamine vajadusega vältida seaduslike kaubavoogude vaba liikumise takistamist, peaks ELi kaubamärgi omaniku õigus lõppema, kui deklarant või kauba valdaja suudab ELi kaubamärgi rikkumise suhtes sisulise otsuse võtmiseks pädevas Euroopa Liidu kaubamärkide kohtus („ELi kaubamärkide kohus”) algatatud hilisema menetluse käigus tõendada, et ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.

(18)

Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 on sätestatud, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandiõigusi.

(19)

Geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks tuleks võtta asjakohased meetmed. Ravimpreparaatide toimeainete ülemaailmselt tunnustatud üldnimetustena kasutatavate rahvusvaheliste mittekaubanduslike nimetuste puhul on väga tähtis võtta asjakohaselt arvesse olemasolevaid piiranguid ELi kaubamärgiõiguste mõjule. Sellest tulenevalt ei tohiks ELi kaubamärgi omanikul olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast kaupa liitu ilma seda seal vabasse ringlusse laskmata, kui põhjenduseks on ravimi toimeaine rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse sarnasus selle kaubamärgiga.

(20)

Selleks et ELi kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad enne kaubale kandmist tehtavad ettevalmistavad toimingud.

(21)

ELi kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist kolmandate isikute poolt, mida kasutatakse õiglaselt ning mis on seega kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua ärinimede ja ELi kaubamärkide jaoks võrdsed tingimused konfliktide korral seoses sellega, et ärinimedele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, tuleks sellise kasutuse hulka lugeda üksnes kolmanda isiku nime kasutamine. Lisaks peaks sellega olema lubatud kirjeldavate või eristamatute tähiste või märkide kasutamine üldiselt. Peale selle ei peaks omanikul olema õigust takistada ELi kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. Kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt ELi kaubamärgi omanik või mida müüdi tema nõusolekul liidus, tuleks lugeda õiglaseks, kui see on samal ajal kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt kunstilise eneseväljenduse raames tuleks lugeda õiglaseks, kui see on samal ajal kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada sellisel viisil, mis tagab põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige sõnavabaduse täieliku austamise.

(22)

Selleks et tagada õiguskindlus ja kaitsta seaduslikult omandatud kaubamärgiõigusi, on ilma et see piiraks põhimõtet, mille kohaselt hilisemat kaubamärki ei saa jõustada varasema kaubamärgi vastu, asjakohane ja vajalik ette näha, et ELi kaubamärgi omanikul ei peaks olema õigust takistada hilisema kaubamärgi kasutamist, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki ei olnud võimalik hilisema kaubamärgi vastu jõustada.

(23)

Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks ELi kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristatavust, olema piisav antud õiguste säilitamiseks, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on samuti registreeritud.

(24)

Pidades silmas, et liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele ja Beneluxi intellektuaalomandi büroole esitatavate ELi kaubamärgi taotluste arv on väike ja see on järk-järgult vähenenud, peaks ELi kaubamärgi taotlusi olema võimalik esitada ainult ametile.

(25)

ELi kaubamärgi kaitse antakse seoses konkreetsete kaupade või teenustega, mille olemus ja arv määravad kaubamärgi omanikule antava õiguskaitse ulatuse. Seepärast on esmatähtis kehtestada määruses (EÜ) nr 207/2009 kaupade ja teenuste määramise ja klassifitseerimise normid ning tagada õiguskindlus ja usaldusväärne haldamine, nähes ette, et taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult taotluse alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid. Selliste ELi kaubamärkide omanikele, mis tulenevalt ameti varasemast tavast on registreeritud Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, tuleks anda võimalus kohandada oma kaupade ja teenuste loetelu, tagamaks, et registri sisu vastab selguse ja täpsuse nõuetele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale.

(26)

On asjakohane tõhustada ELi ja riikliku kaubamärgi otsingusüsteeme, vältides tarbetuid viivitusi ELi kaubamärgi registreerimisel, ning muuta see kasutajate vajaduste ja eelistuste osas paindlikumaks, muutes ka ELi kaubamärkide otsingu vabatahtlikuks. Vabatahtlikke ELi ja riikliku kaubamärgi otsingusüsteeme tuleks täiendada, tehes ameti ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi büroo vahelises koostöös kättesaadavaks kõikehõlmavad, kiired ja võimsad otsingumootorid, mida üldsus saab tasuta kasutada.

(27)

Lisaks ühenduse kollektiivkaubamärke käsitlevatele kehtivatele sätetele ning siseriiklike süsteemide ja ELi kaubamärgisüsteemi vahelise praeguse tasakaalustamatuse vähendamiseks tuleb Euroopa Liidu sertifitseerimismärkide („ELi sertifitseerimismärgid”) kaitseks lisada erisätted, mis võimaldavad sertifitseerival asutusel või organisatsioonil lubada sertifitseerimissüsteemi osalistel kasutada kaubamärki selliste kaupade või teenuste tähisena, mis vastavad sertifitseerimisnõuetele.

(28)

Kehtiva ELi kaubamärgisüsteemi kohaldamisel saadud kogemused osutasid, et menetluse teatavaid aspekte saab parandada. Seega tuleks võtta teatavaid meetmeid, et vajaduse korral lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust.

(29)

Õiguskindluse huvides ja suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane määrata selgelt kindlaks kõik ameti ülesanded, sealhulgas need, mis ei ole seotud ELi kaubamärgisüsteemi juhtimisega.

(30)

Tavade ühtlustamiseks ja ühiste vahendite arendamiseks tuleb ette näha asjakohane ameti ja liikmesriikide tööstusomandi ametite, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi büroo vahelise koostöö raamistik, millega määratakse kindlaks peamised koostöövaldkonnad ning võimaldatakse ametil koordineerida asjakohaseid liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte ja rahastada kõnealuseid projekte teatava maksimumsumma piires. Kõnealune koostöö peaks kasu tooma ettevõtjatele, kes kasutavad Euroopas kaubamärgisüsteeme. Käesoleva määrusega sätestatud liidu korra kasutajatele peaksid projektid, eelkõige otsingute tegemiseks ja konsulteerimiseks kasutatavad andmebaasid, tagama täiendavad, kaasavad, tõhusad ja tasuta vahendid, mille abil täita ELi kaubamärgi ühtsusest tulenevaid erinõudeid.

(31)

Teatavad ameti juhtimist käsitlevad põhimõtted tuleks asjakohasel määral viia kooskõlla liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 2012. aasta juulis.

(32)

Suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides tuleb ajakohastada teatavaid sätteid, mis käsitlevad ameti ülesehitust ja toimimist.

(33)

On soovitav hõlbustada vaidluste rahumeelset, kiiret ja tõhusat lahendamist, tehes ametile ülesandeks sellise lepituskeskuse rajamise, mille teenuseid võiks kasutada igaüks, et lahendada ELi kaubamärkide ja ühenduse tööstusdisainilahendustega seotud vaidlused vastastikusel kokkuleppel.

(34)

ELi kaubamärgisüsteemi rajamine on suurendanud liikmesriikide tööstusomandi keskametite ja liikmesriikide muude asutuste finantskoormust. Täiendavad kulud on seotud ELi kaubamärkidega seoses või selliste kaubamärkide omanike poolt algatatud vastulausete ja kehtetuks tunnistamise menetluste kasvanud arvuga, ELi kaubamärgisüsteemiga seotud teadlikkuse tõstmise tegevusega ja tegevusega, mis on mõeldud ELi kaubamärgist tulenevate õiguste kaitse tagamiseks. Seega on asjakohane tagada, et amet hüvitaks liikmesriikidele osaliselt nende kulud seoses nende osaga ELi kaubamärgisüsteemi sujuva toimimise tagamisel. Sellise hüvitamise tingimuseks on liikmesriikide poolt asjaomaste statistiliste andmete esitamine. Selline hüvitamine ei tohiks toimuda ulatuses, mis toob kaasa ameti eelarvepuudujäägi.

(35)

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks vältida ameti märkimisväärse eelarveülejäägi teket. See ei tohiks mõjutada ameti kohustust säilitada rahareserv, mis kataks ühe aasta tegevuskulud, et tagada tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevus. Seda reservi tuleks kasutada üksnes selleks, et tagada käesoleva määrusega sätestatud ameti ülesannete täitmise järjepidevus.

(36)

Arvestades, et ametile makstavate lõivude suurus on esmatähtis ELi kaubamärgisüsteemi toimimiseks ja et see on oma laadilt siseriiklikke kaubamärgisüsteeme täiendav, on vajalik määrata nende lõivude suurus kindlaks vahetult määruse (EÜ) nr 207/2009 lisas. Lõivude suurus tuleks kehtestada tasemel, millega oleks tagatud, et esiteks nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks, teiseks ELi kaubamärgisüsteem ja siseriiklikud kaubamärgisüsteemid eksisteerivad koos ja täiendavad üksteist, võttes samuti arvesse ELi kaubamärgiga hõlmatud turu suurust ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi, ning kolmandaks ELi kaubamärgi omanike õiguste kaitse tagatakse liikmesriikides tõhusalt.

(37)

Määrusega (EÜ) nr 207/2009 on komisjonile antud volitused võtta vastu kõnealuse määruse rakenduseeskirjad. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt komisjonile antud volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 290 ja 291. Selle tulemusel muutub vajalikuks lisada määruse (EÜ) nr 207/2009 teksti ka teatavad eeskirjad, mis sisalduvad praegu komisjoni määrustes (EÜ) nr 2868/95, (8) (EÜ) nr 2869/95 (9) ning (EÜ) nr 216/96 (10). Määrust (EÜ) nr 2868/95 tuleks seetõttu vastavalt muuta ning määrus (EÜ) nr 2869/95 tuleks kehtetuks tunnistada.

(38)

Kuivõrd määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt komisjonile antud volitused tuleb viia vastavusse ELi toimimise lepingu artikliga 290, on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(39)

Selleks et amet saaks läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja kiirelt läbi vaadata ja registreerida ELi kaubamärgi taotlusi, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse vastulausete esitamise ja menetlemise korra ning taotluste muutmise korra üksikasjad.

(40)

Tagamaks, et ELi kaubamärki saab läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult ja tõhusalt tühistada või kehtetuks tunnistada, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korda.

(41)

Selleks et võimaldada apellatsioonikodadel läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt, mille puhul võetakse arvesse määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud põhimõtteid, tulemuslikult, tõhusalt ja põhjalikult läbi vaadata ameti otsuseid, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks kaebuse esitamist käsitleva teate formaalne sisu, kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord, apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm ning kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmise kord.

(42)

ELi kaubamärgisüsteemi sujuva, tulemusliku ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks nõuded suulise menetluse, tõendite kogumise ja teavitamise üksikasjaliku korra, menetlusosaliste kasutatavate teadete ja vormide, tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevate eeskirjade, otsuse tühistamise või registri kande kustutamise üksikasjaliku korra, menetluse jätkamise üksikasjade ning ametiga suhtlemisel esindamise üksikasjade kohta.

(43)

Selleks et tagada apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks apellatsioonikodade töökorralduse üksikasjad.

(44)

Selleks et tagada rahvusvaheliste kaubamärkide tulemuslik ja tõhus registreerimine viisil, mis on täielikus kooskõlas kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli eeskirjadega, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse vastulausete esitamise ja menetlemise korra üksikasjad, sealhulgas Ülemaailmsele Intellektuaalse Omandi Organisatsioonile (WIPO) esitatavad vajalikud teated, ning sellise rahvusvahelise registreerimise korra üksikasjad, mis põhineb kollektiivkaubamärgiga, garantii- või sertifitseerimismärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada avalduste, taotluste, tõendite, nõuete, põhikirjade, teadete ja muude dokumentide üksikasju vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud asjakohastele menetlusnormidele ning täpsustada tegelike menetluskulude maksimummäärad, ELi kaubamärgibülletäänis ja ameti teatajas avaldamise üksikasjalik kord, ameti ning liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse kord, kirjaliku menetluse puhul tõendavate dokumentide tõlkimise üksikasjalik kord, vastulausete osakonna või tühistamisosakonna ühe liikme poolt tehtavate otsuste konkreetsed liigid, Madridi protokolli kohase teavitamiskohustuse ning rahvusvahelise registreerimise järel tehtava territoriaalse kaitse laiendamise taotluse üksikasjalikud nõuded. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (11).

(46)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013.

(48)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 207/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 207/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkirjas asendatakse mõiste „ühenduse kaubamärk” mõistega „Euroopa Liidu kaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

2)

Artikli 1 lõikes 1 asendatakse mõiste „ühenduse kaubamärk” mõistega „Euroopa Liidu kaubamärk” („ELi kaubamärk”) ning mujal määruses asendatakse see mõistega „ELi kaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

3)

Kogu määruses asendatakse mõiste „ühenduse kaubamärkide kohus” mõistega „ELi kaubamärkide kohus” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

4)

Artikli 66 lõikes 1 asendatakse mõiste „ühenduse kollektiivkaubamärk” mõistega „Euroopa Liidu kollektiivkaubamärk” („ELi kollektiivkaubamärk”) ning mujal määruses asendatakse see mõistega „ELi kollektiivkaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

5)

Kogu määruses, välja arvatud punktides 2, 3 ja 4 osutatud juhtudel, asendatakse mõisted „ühendus”, „Euroopa Ühendus” ja „Euroopa ühendused” mõistega „liit” ning tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

6)

Kogu määruses asendatakse mõiste „ameti juhataja” ning kõik viited nimetatud juhatajale vastavalt mõistetega „ameti tegevdirektor” või „tegevdirektor”, nagu asjakohane, ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

7)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Amet

1.   Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet („amet”).

2.   Kõiki viiteid liidu õigusaktides Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsitatakse viidetena ametile.”

8)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tähised, millest ELi kaubamärk võib koosneda

ELi kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, või kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või kaubapakendi kuju või helid, kui:

a)

selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest ning

b)

selliseid tähiseid on võimalik esitada ELi kaubamärkide registris („register”) viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud õiguskaitse selge ja täpse sisu.”

9)

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)

kujust või muust omadusest, mis tuleneb kaupade endi olemusest;

ii)

kaupade kujust või muust omadusest, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii)

kujust või muust omadusest, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;”;

b)

punktid j ja k asendatakse järgmisega:

„j)

kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele vastavalt liidu õigusaktidele või siseriiklikule õigusele või liidu või asjaomase liikmesriigi osalusega rahvusvahelistele lepingutele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

k)

kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste kaitse;”;

c)

lisatakse järgmised punktid:

„l)

kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse;

m)

kaubamärke, mis koosnevad varasematest sordinimedest või mille peamistes elementides sisalduvad varasemad sordinimed, mis on registreeritud vastavalt liidu õigusaktidele või siseriiklikule õigusele või liidu või asjaomase liikmesriigi osalusega rahvusvahelistele lepingutele, millega nähakse ette sordikaitse, ja mis on seotud sama liigi või sugulasliigi sortidega.”

10)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Kui isik, kes on asjakohase õiguse kohaselt volitatud kasutama päritolunimetustest või geograafilistest tähistest tulenevaid õigusi, esitab vastulause, ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui, ja sellisel määral, kui päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagavate liidu õigusaktidega või siseriikliku õigusega:

i)

mõni päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus on liidu õigusaktide või siseriikliku õiguse kohaselt esitatud juba enne ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või taotlusele nõutud prioriteedikuupäeva, tingimusel et see hiljem registreeritakse;

ii)

see päritolunimetus või geograafiline tähis annab õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamise.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõike 2 tähenduses registreeritud varasema kaubamärgi omaniku vastulause korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema ELi kaubamärgi olemasolu korral on see liidus üldtuntud ja varasema riigisisese kaubamärgi olemasolu korral on see üldtuntud asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristatavuse või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.”

11)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

ELi kaubamärgiga antavad õigused

1.   ELi kaubamärgi registreerimine annab kaubamärgiomanikule selle suhtes ainuõiguse.

2.   Ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on sama ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui:

a)

tähis on identne ELi kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud;

b)

tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, kui nende äravahetamine üldsuse poolt on tõenäoline; äravahetamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;

c)

tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille suhtes kõnealune ELi kaubamärk on registreeritud, juhul kui ELi kaubamärk on liidus üldtuntud ja juhul kui kõnealuse tähise põhjuseta kasutamine tähendaks ELi kaubamärgi eristusvõime või omandatud maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.

3.   Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

a)

tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)

tähisega kaupade pakkumine, turulelaskmine või ladustamine nimetatud otstarbel või tähisega teenuste pakkumine või nendele osutamine;

c)

tähisega kaupade importimine ja eksportimine;

d)

tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;

e)

tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis;

f)

tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ (13).

4.   Ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, peab kõnealuse ELi kaubamärgi omanikul olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast äritegevuse käigus kaupu liidu tolliterritooriumile ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne ELi kaubamärgiga, mis on selliste kaupade suhtes registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist.

ELi kaubamärgi omaniku esimese lõigu kohane õigus lõppeb, kui kauba deklareerija või valdaja esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013 (14) kohaselt ELi kaubamärgi rikkumise kindlakstegemiseks algatatud menetluse käigus tõendeid selle kohta, et ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21)."

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).”"

12)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Õigus keelata ettevalmistavaid tegevusi seoses pakendi või muude vahendite kasutamisega

Kui on olemas oht, et pakendit, märgistusi, silte, turva- või autentimiselemente või -seadmeid või mis tahes muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, võidakse kasutada seoses kaupade ja teenustega, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral võidakse rikkuda artikli 9 lõigete 2 ja 3 kohaseid ELi kaubamärgi omaniku õigusi, on ELi kaubamärgi omanikul õigus keelata järgmisi toiminguid, kui need tehakse äritegevuse käigus:

a)

ELi kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakendile, märgistustele, siltidele, turva- või autentimiselementidele või -seadmetele või mis tahes muudele vahenditele, millele kaubamärki saab kanda;

b)

pakendi, märgistuste, siltide, turva- või autentimiselementide või -seadmete või mis tahes muude selliste vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.

Artikkel 9b

Kuupäev, millest alates jõustuvad õigused kolmandate isikute suhtes

1.   ELi kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse teave kaubamärgi registreerimise kohta.

2.   Mõistlikku kompensatsiooni võib nõuda seoses toimingutega, mis leiavad aset pärast ELi kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva, kui need toimingud oleksid pärast kaubamärgi registreeringu avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud.

3.   Juhtumiga tegelev kohus ei tee sisulist otsust enne, kui registreering avaldatakse.”

13)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

ELi kaubamärgi mõju piirangud

1.   ELi kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada äritegevuse käigus:

a)

kolmanda isiku nime või aadressi, kui kolmas isik on füüsiline isik;

b)

tähiseid või märke, millel puudub eristusvõime või mis tähistavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)

ELi kaubamärki selle kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui selle kaubamärgi kasutamine on vajalik toote või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.”

14)

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgi omanik või mis on seal turule lastud tema loal.”

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.   Rikkumismenetluses ei ole ELi kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud ELi kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei tunnistataks kehtetuks vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõikele 1, 3 või 4, artikli 54 lõikele 1 või 2 või artikli 57 lõikele 2.

2.   Rikkumismenetluses ei ole ELi kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud siseriikliku kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hiljem registreeritud siseriiklikku kaubamärki ei tunnistataks kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 (15) artiklile 8 või artikli 9 lõikele 1 või 2 või artikli 46 lõikele 3.

3.   Kui ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust keelata rikkumismenetlustes asjaomase varasema ELi kaubamärgi kasutamist.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).”"

16)

Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kasutamisena esimese lõigu tähenduses käsitatakse ka järgmist:

a)

ELi kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristusvõimet, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka kaubamärgiomaniku nimel registreeritud;

b)

ELi kaubamärgi kandmine kaubale või selle pakendile liidus ainult eksportimise eesmärgil.”

17)

Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.   Kui artiklites 17–24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse ELi kaubamärki kui omandiõiguse eset tervikuna ning kogu liidu territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus registri kohaselt:”.

18)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„5a.   Ülemineku registreerimise taotlus sisaldab teavet, mis võimaldab teha kindlaks ELi kaubamärki, uut omanikku ning üleminekuga seotud kaupu ja teenuseid, samuti üleminekut nõuetekohaselt tõendavaid dokumente kooskõlas lõigetega 2 ja 3. Taotlus võib vajaduse korral täiendavalt sisaldada teavet, mis võimaldab teha kindlaks kaubamärgi uue omaniku esindajat.

5b.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:

a)

ülemineku registreerimise taotluse üksikasjad;

b)

ülemineku tõendamiseks nõutavad dokumendid, võttes arvesse registreeritud omaniku ja õigusjärglase antud nõusolekut;

c)

üksikasjad osalise ülemineku taotluste menetlemiseks, tagades, et järelejäänud registreeringu moodustavad kaubad ja teenused ning uus registreering ei kattu ning et uue registreerimise puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut registreerimisnumbrit.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5c.   Kui lõigetes 1–3 sätestatud tingimused või lõikes 5b osutatud rakendusaktides sätestatud tingimused, mida kohaldatakse ülemineku registreerimise suhtes, ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet ülemineku registreerimise taotluse tagasi.

5d.   Kahe või enama kaubamärgi ülemineku registreerimiseks võib esitada ühe taotluse, kui registreeritud omanik ja õigusjärglane on kõigil juhtudel samad.

5e.   Lõikeid 5a kuni 5d kohaldatakse ka ELi kaubamärgitaotluste suhtes.

5f.   Osalise ülemineku puhul loetakse esialgse omaniku poolt esialgse registreeringu kohta tehtud taotlust menetluses olevaks nii järelejäänud registreeringu kui ka uue registreeringu suhtes. Kui sellise taotluse eest tuleb tasuda lõiv ja esialgne omanik on lõivu tasunud, ei ole uus omanik kohustatud tasuma sellise taotluse eest täiendavat lõivu.”

19)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleminek

1.   Kui ELi kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma selle omaniku loata, on kaubamärgiomanikul õigus nõuda ELi kaubamärgi loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

2.   Omanik võib esitada käesoleva artikli lõike 1 kohase loovutamise taotluse:

a)

artikli 53 lõike 1 punkti b kohaselt ametile kehtetuks tunnistamise taotluse asemel;

b)

artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu kaubamärkide kohtule („ELi kaubamärkide kohus”) artikli 100 lõike 1 kohase kehtetuks tunnistamise vastuhagi asemel.”

20)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ühe poole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused või kõnealuste õiguste üleminek registrisse ja avaldatakse.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lõike 2 kohaselt registrisse tehtud kanne kustutatakse või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

21)

Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Lõike 3 kohaselt registrisse tehtud kanne kustutatakse või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

22)

Artiklile 22 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Lõike 5 kohaselt registrisse tehtud kanne kustutatakse või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

23)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Menetlus litsentside ja muude õiguste kandmiseks registrisse

1.   Artikli 17 lõikeid 5a ja 5b ning nende kohaselt vastu võetud eeskirju ning artikli 17 lõiget 5d kohaldatakse mutatis mutandis artikli 19 lõikes 2 osutatud asjaõiguse seadmise või ülemineku registreerimise, artikli 20 lõikes 3 osutatud sundtäitmise, artikli 21 lõikes 3 osutatud maksejõuetusmenetluses oleku ning artikli 22 lõikes 5 osutatud litsentsi registreerimise või ülemineku suhtes järgmistel tingimustel:

a)

üleminekuga seotud kaupade ja teenuste identifitseerimisega seotud nõudeid ei kohaldata asjaõiguse, sundtäitmise ega maksejõuetusmenetluse registreerimise taotluste suhtes;

b)

üleminekut tõendavate dokumentidega seotud nõuet ei kohaldata, kui taotluse on teinud ELi kaubamärgi omanik.

2.   Lõikes 1 osutatud õiguste registreerimise taotlus loetakse esitatuks alles siis, kui nõutud lõiv on tasutud.

3.   Litsentsi registreerimise taotlus võib sisaldada taotlust litsentsi registrisse kandmiseks ühe või mitmena järgmistest:

a)

ainulitsentsina;

b)

all-litsentsina, juhul kui selle annab litsentsi saaja, kelle litsents on registrisse kantud;

c)

litsentsina, mis on antud vaid osale kaupadest või teenustest, mille jaoks kaubamärk registreeritakse;

d)

litsentsina, mis on piiratud vaid osaga liidust;

e)

ajutise litsentsina.

Kui esitatakse taotlus litsentsi registrisse kandmiseks esimese lõigu punktides c, d ja e nimetatud litsentsina, tuleb litsentsi registreerimise taotluses märkida need kaubad ja teenused ning liidu osa ja ajavahemik, mille jaoks litsents väljastatakse.

4.   Kui artiklites 19–22, käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 ning muudes käesoleva määruse kohaselt vastu võetud kohaldatavates normides sätestatud registreerimise tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet registreerimistaotluse tagasi.

5.   Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis ELi kaubamärgi taotluste suhtes.”

24)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Litsentse ja muid õigusi käsitleva registrikande kustutamise või muutmise kord

1.   Artikli 22a lõike 1 kohaselt jõustunud registreering kustutatakse või muudetakse ühe asjaomase isiku taotlusel.

2.   Taotlus peab sisaldama asjaomase ELi kaubamärgi registreerimisnumbrit ja selle õiguse üksikasju, mille registreeringu kustutamist või muutmist taotletakse.

3.   Litsentsi, asjaõiguse või sundtäitmise kande kustutamise taotlus loetakse esitatuks pärast nõutava lõivu tasumist.

4.   Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis näitavad, et registreeritud õigust ei ole enam olemas või et litsentsi või muu õiguse omanik nõustub registreeringu kustutamise või muutmisega.

5.   Kui registreeringu kustutamise või muutmise nõuded ei ole täidetud, teatab amet taotlejale puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet registreeringu kustutamise või muutmise taotluse tagasi.

6.   Käesoleva artikli lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 22a lõike 5 kohaselt toimikutesse tehtud kannete suhtes.”

25)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Taotluse esitamine

1.   ELi kaubamärgi taotlus esitatakse ametile.

2.   Amet väljastab taotlejale viivitamata kättesaamistõendi, mis sisaldab vähemalt toimiku numbrit, kaubamärgi kujutist, kirjeldust või muud identifitseerimisvahendit, dokumentide liiki ja arvu ning nende vastuvõtmise kuupäeva. Kõnealuse tõendi võib väljastada elektrooniliselt.”

26)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

kaubamärgi kujutis viisil, mis vastab artikli 4 punkti b nõuetele.”;

b)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2.   ELi kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ühe kaupade või teenuste klassi eest ja vajaduse korral ühe või mitme klassi lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest, mis ületab esimest klassi, ning vajaduse korral otsingutasu.

3.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele peab ELi kaubamärgi taotlus vastama käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud vorminõuetele. Kui kõnealuste vorminõuetega on ette nähtud, et kaubamärk esitatakse elektrooniliselt, võib tegevdirektor määrata kindlaks sellise elektroonilise faili vormingud ja maksimumsuuruse.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

27)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Taotluse esitamise kuupäev

ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 26 lõikes 1 sätestatud teabega, tingimusel et taotluse esitamise lõiv tasutakse ühe kuu jooksul alates eespool nimetatud dokumentide esitamisest.”

28)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.   Kaubad ja teenused, mille suhtes kaubamärgi registreerimist taotletakse, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega („Nizza klassifikatsioon”).

2.   Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille suhtes taotletakse kaubamärgi õiguskaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatuse.

3.   Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad käesolevas artiklis sätestatud selguse ja täpsuse nõuetele.

4.   Amet lükkab taotluse tagasi ebaselgete või ebatäpsete nimetuste või mõistete osas, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust ameti poolt selleks määratud ajavahemiku jooksul.

5.   Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, et see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.   Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitab taotleja kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse selle klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad klasside järjekorras.

7.   Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

8.   Selliste ELi kaubamärkide omanikud, mis on taotletud enne 22. juunit 2012 ja mis on registreeritud seoses Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, võivad avaldada, et nende kavatsus taotluse esitamise kuupäeval oli taotleda kaitset seoses kaupade või teenustega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse klassi päise sõnasõnalise tähendusega, kui nii määratud kaubad ja teenused kuuluvad Nizza klassifikatsiooni sellise redaktsiooni kõnealuse klassi tähestikulisse loetellu, mis kehtis taotluse esitamise kuupäeval.

Avaldus esitatakse ametile hiljemalt 24. septembriks 2016 ning selles märgitakse selgelt, täpselt ja konkreetselt omaniku algse kavatsusega hõlmatud kaubad ja teenused, mis ei ole selgelt hõlmatud klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega. Amet võtab asjakohaseid meetmeid registri vastavalt muutmiseks. Võimalus esitada avaldus kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga ei piira artikli 15, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ega artikli 57 lõike 2 kohaldamist.

ELi kaubamärgid, mille kohta ei ole teises lõigus osutatud tähtaja jooksul avaldust esitatud, laienevad alates kõnealuse tähtaja lõpust ainult nendele kaupadele ja teenustele, mis on selgelt hõlmatud asjaomase klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega.

9.   Kui registrit muudetakse, ei takista artikli 9 alusel ELi kaubamärgist tulenevad ainuõigused mis tahes kolmandal isikul jätkata kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamist, kui nimetatud kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamine:

a)

algas enne seda, kui registrit muudeti, ja

b)

ei rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.

Lisaks ei anna registrisse kantud kaupade või teenuste loetelu muutmine ELi kaubamärgi omanikule õigust vaidlustada hiljem registreeritud kaubamärki või taotleda selle kehtetuks tunnistamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:

a)

kaupade või teenuste hilisemat kaubamärki kasutati või kaubamärgi registreerimise taotlus esitati enne seda, kui registrit muudeti, ja

b)

kõnealuste kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamisega ei rikutud või ei oleks rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.”

29)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 5 lisatakse järgmised laused:

„Vajaduse korral palub tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas esimese lause kohane riik näeb ette sellise samaväärse kohtlemise. Kui komisjon teeb kindlaks, et vastastikune kohtlemine kooskõlas esimese lausega on ette nähtud, avaldab ta vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„6.   Lõiget 5 hakatakse kohaldama alates päevast, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse teade, mille kohaselt vastastikune kohtlemine on ette nähtud, kui teates ei sätestata varasemat kohaldamise alguse kuupäeva. Lõike 5 kohaldamine lõppeb päeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni teade selle kohta, et vastastikune kohtlemine ei ole enam ette nähtud, kui teates ei sätestata varasemat kohaldamise lõppemise kuupäeva.

7.   Lõigetes 5 ja 6 osutatud teated avaldatakse ka ameti teatajas.”

30)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Prioriteedinõude esitamine

1.   Prioriteedinõuded esitatakse koos ELi kaubamärgi taotlusega ja need sisaldavad varasema taotluse kuupäeva, numbrit ja riiki. Prioriteedinõudeid tõendavad dokumendid esitatakse kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega täpsustatakse dokumentide liigid, mis tuleb esitada varasema taotluse prioriteedi nõudmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Tegevdirektor võib ette näha, et dokumendid, mille taotleja esitab prioriteedinõude tõendamiseks, võivad sisaldada vähem teavet, kui on ette nähtud lõike 2 kohaselt vastu võetud täpsustustes, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.”

31)

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lause:

„Prioriteedinõue esitatakse koos ELi kaubamärgi taotlusega.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, esitab tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all kolme kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse tõendite liigid ja üksikasjad, mis tuleb esitada käesoleva artikli lõike 2 kohase näituseprioriteedi nõudmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

32)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Vanemuse nõuded esitatakse koos ELi kaubamärgi taotlusega või kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning need hõlmavad liikmesriiki või liikmesriike, kus või kelle jaoks kaubamärk on registreeritud, asjaomase registreeringu numbrit ja taotluse esitamise kuupäeva ning kaupu ja teenuseid, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Kui taotluses esitatakse ühe või mitme registreeritud varasema kaubamärgi vanemuse nõue, esitatakse vanemuse nõudeid tõendavad dokumendid kolme kuu jooksul alates kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevast. Kui taotleja soovib vanemuse nõude esitada pärast kaubamärgi taotluse esitamist, tuleb vanemuse nõudeid tõendavad dokumendid esitada ametile kolme kuu jooksul alates vanemuse nõude kättesaamisest.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   ELi kaubamärgile nõutud vanemus lakkab olemast, kui varasem kaubamärk, millele vanemust nõutakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse. Kui varasem kaubamärk tühistatakse, siis vanemus lakkab olemast, tingimusel et tühistamine jõustub enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.”;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Amet teavitab Beneluxi intellektuaalomandi bürood või asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametit tulemuslikust vanemuse nõudest.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse, milliseid dokumente tuleb esitada siseriikliku kaubamärgi või liikmesriigi suhtes kehtivate rahvusvaheliste lepingute kohaselt registreeritud kaubamärgi vanemuse nõudmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Tegevdirektor võib ette näha, et dokumendid, mille taotleja esitab vanemuse nõude tõendamiseks, võivad sisaldada vähem teavet, kui on ette nähtud lõike 5 kohaselt vastu võetud täpsustustes, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.”

33)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud vanemuse nõuded sisaldavad ELi kaubamärgi registreerimisnumbrit, kaubamärgiomaniku nime ja aadressi, liikmesriiki või liikmesriike, kus või kelle jaoks on varasem kaubamärk registreeritud, asjaomase registreeringu numbrit ja taotluse esitamise kuupäeva, kaupu ja teenuseid, mille suhtes kaubamärk on registreeritud ning mille suhtes vanemust nõutakse, ning tõendavaid dokumente, mis on ette nähtud artikli 34 lõike 5 kohaselt vastu võetud eeskirjadega.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Kui vanemuse nõudmisele esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet ELi kaubamärgi omanikku puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet nõude tagasi.

4.   Kohaldatakse artikli 34 lõikeid 2, 3, 4 ja 6.”

34)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

ELi kaubamärgi taotlus vastab artikli 26 lõikes 3 osutatud tingimustele ja nõuetele.”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „ettenähtud tähtaja jooksul” sõnadega „kahe kuu jooksul alates teate saamisest”;

c)

lõikesse 5 lisatakse järgmised laused:

„Kui puuduvad muud kriteeriumid, et otsustada, milliste klasside katmiseks on summa mõeldud, arvestab amet klasse klassifikatsiooni järjekorras. Taotlus loetakse tagasivõetuks nende klasside osas, mille eest klassilõivu ei ole tasutud või mille eest see ei ole tasutud täies ulatuses.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Kui lõike 1 punktides b ja c nimetatud nõuete täitmata jätmine on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega, siis lükkab amet taotluse tagasi, prioriteediõigus kaob või vanemusõigus lõppeb ainult nende kaupade ja teenuste suhtes.”

35)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 jäetakse välja;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Taotlust ei lükata tagasi enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused. Selleks teatab amet taotlejale registreerimisest keeldumise alused ja määrab tähtaja, mille jooksul ta võib taotluse tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused. Kui taotleja ei suuda registreerimisest keeldumise põhjusi kõrvaldada, siis keeldub amet registreerimisest täielikult või osaliselt.”

36)

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Otsinguaruanne

1.   Kui ELi kaubamärgi taotleja seda taotluse esitamise ajal taotleb, koostab amet Euroopa Liidu otsinguaruande („ELi otsinguaruanne”), milles ta loetleb need leitud varasemad ELi kaubamärgid või ELi kaubamärgi taotlused, millele tuginedes võib artikli 8 kohaselt saavutada taotletava ELi kaubamärgi registreerimisest keeldumise.

2.   Kui taotluse esitaja taotleb ELi kaubamärgi taotluse esitamise ajal, et liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid koostaksid otsinguaruande, ja kui asjakohane otsingulõiv on taotluse esitamise lõivu maksmiseks ette nähtud tähtaja jooksul tasutud, edastab amet ELi kaubamärgi taotluse koopia viivitamata iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha seoses ELi kaubamärgi taotlusega otsing oma kaubamärkide registris.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid edastavad otsinguaruande, milles loetletakse need asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivad varasemad siseriiklikud kaubamärgid, siseriikliku kaubamärgi taotlused või rahvusvaheliste lepingute kohaselt registreeritud kaubamärgid, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava ELi kaubamärgi registreerimisest, või märgitakse, et otsingu käigus selliseid õigusi ei selgunud.

4.   Olles konsulteerinud artiklis 124 ette nähtud haldusnõukoguga („haldusnõukogu”), määrab amet kindlaks aruannete sisu ja nendega seotud üksikasjaliku korra.

5.   Amet maksab igale tööstusomandi õiguskaitse keskametile teatava summa iga lõike 3 kohaselt esitatud otsinguaruande eest. Summa on sama suur iga tööstusomandi õiguskaitse keskameti jaoks ja see määratakse kindlaks eelarvekomitee otsusega, mille liikmesriikide esindajad peavad vastu võtma kolmeneljandikulise häälteenamusega.

6.   Amet edastab ELi kaubamärgi taotlejale taotletud ELi otsinguaruande ja kõik laekunud liikmesriikide aruanded, mida taotleti.

7.   Amet teatab ELi kaubamärgi taotluse avaldamise korral ELi otsinguaruandes nimetatud varasemate ELi kaubamärkide või ELi kaubamärgi taotluste omanikele ELi kaubamärgi taotluse avaldamisest. Seda tehakse sõltumata sellest, kas taotleja palus, et talle saadetakse ELi otsinguaruanne, välja arvatud juhul, kui varasema registreeringu või taotluse omanik palub end mitte teavitada.”

37)

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui tingimused, millele ELi kaubamärgi taotlus peab vastama, on täidetud, avaldatakse taotlus artikli 41 kohaldamisel selles osas, mida ei ole artikli 37 kohaselt tagasi lükatud. Taotluse avaldamine ei piira teavet, mis on juba tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil vastavalt käesolevale määrusele või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktidele.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Kui taotluse avaldamisel tehakse ametile omistatav viga või eksimus, parandab amet omal algatusel või taotleja taotlusel vea või eksimuse ning avaldab vigade paranduse.

Kui parandamist nõuab taotleja, siis kohaldatakse artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu võetud eeskirju mutatis mutandis.

4.   Artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui parandus on seotud kaupade või teenuste loetelu või kaubamärgi esitusega.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse avaldatud taotluses sisalduvad üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

38)

Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40

Kolmandate isikute märkused

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kauplejaid või tarbijaid, võib esitada ametile kirjalikke märkusi, milles selgitatakse, millistel artiklite 5 ja 7 kohastel põhjustel ei tohiks kaubamärki registreerida ex officio.

Esimeses lõigus nimetatud isikud ning rühmad ja organid ei osale ameti menetlustes.

2.   Kolmandate isikute märkused esitatakse enne vastulause esitamise perioodi lõppu või juhul, kui kaubamärgi vastu on esitatud vastulause, siis enne vastulause kohta lõppotsuse tegemist.

3.   Lõikes 1 osutatud esitamine ei piira ameti õigust uurida omal algatusel mis tahes ajal enne registreerimist vajaduse korral uuesti absoluutseid põhjusi.

4.   Lõikes 1 osutatud märkused edastatakse taotluse esitajale, kes võib neid kommenteerida.”

39)

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)

isikud, kes on asjaomaste liidu õigusaktide või siseriikliku õiguse kohaselt volitatud kasutama artikli 8 lõikes 4a osutatud õigusi.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Vastulause esitatakse kirjalikult ja see peab sisaldama selle aluseks olevaid põhjusi. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Ameti määratava aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja argumente.”

40)

Artikli 42 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Taotleja nõudmisel peab vastulause esitanud varasema ELi kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ELi kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne ELi kaubamärgi taotluse esitamis- või prioriteedikuupäeva ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem ELi kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat ELi kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel registreerituks ainult nende kaupade või teenuste jaoks.”

41)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 42a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artiklites 41 ja 42 sätestatud vastulausete esitamise ja menetlemise korra üksikasjad.”

42)

Artiklile 43 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks taotluste muutmist reguleeriva korra üksikasjad.”

43)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

enne artikli 27 kohase taotluse esitamise kuupäeva kinnitamist ameti poolt ja artikli 41 lõikega 1 ette nähtud vastulause esitamise perioodi jooksul.”;

b)

lõige 3 jäetakse välja;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Kui amet leiab, et lõikes 1 ja lõike 9 punkti a kohaselt vastu võetud eeskirjades sätestatud nõuded pole täidetud, palub ta taotlejal kõrvaldada leitud puudused ameti määratud tähtaja jooksul. Kui puudusi pole enne määratud tähtaja lõppemist kõrvaldatud, lükkab amet jagamisavalduse tagasi.”;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„8.   Kui osadeks jagamist käsitlev avaldus on seotud taotlusega, mis on artikli 39 kohaselt juba avaldatud, avaldatakse teave jagamise kohta. Jagatud taotlus avaldatakse. Avaldamine ei tähenda uue vastulausete esitamise tähtaja kulgemise algust.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse:

a)

lõike 1 kohase taotluse osadeks jagamist käsitleva avalduse sisu üksikasjad;

b)

taotluse osadeks jagamist käsitleva avalduse menetlemise üksikasjad, misläbi tagatakse, et jagatud taotluse puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut taotluse numbrit;

c)

jagatud taotluse lõike 8 kohaselt avaldamise üksikasjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

44)

Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Registreerimine

1.   Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui mis tahes esitatud vastulaused on lõplikult kõrvaldatud tagasivõtmise, tagasilükkamise või muu meetme tulemusel, kantakse kaubamärk ja artikli 87 lõikes 2 osutatud üksikasjad registrisse. Registreering avaldatakse.

2.   Amet väljastab registreerimistunnistuse. Kõnealuse registreerimistunnistuse võib väljastada elektrooniliselt. Amet väljastab tunnistuste kinnitatud või kinnitamata väljavõtteid, mille eest tuleb tasuda lõiv, kui kõnealuseid väljavõtteid ei väljastata elektrooniliselt.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud registreerimistunnistuse sisu üksikasjad ja vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

45)

Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Pikendamine

1.   ELi kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse ELi kaubamärgi omaniku või tema poolt vahetult volitatud isiku taotlusel, kui lõivud on tasutud.

2.   Amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest ühenduse kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses ELi kaubamärgiga registreeritud õigused, vähemalt kuus kuud enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei vastuta amet selle eest ning see ei mõjuta registreeringu kehtivuse lõppemist.

3.   Pikendamistaotlus esitatakse kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemist. Pikendamise baaslõiv ja asjakohasel juhul ühe või mitme klassi lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest, mis ületab esimest klassi, makstakse samuti selle tähtaja jooksul. Kui seda ei ole tehtud, võib taotluse esitada ja lõivu tasuda ka kuue kuu jooksul pärast registreeringu kehtivuse lõppemist, tingimusel et selle täiendava tähtaja jooksul tasutakse pikendamislõivu tasumisega hilinemise eest või pikendamistaotluse hilise esitamise eest täiendav lõiv.

4.   Pikendamistaotluses märgitakse:

a)

kehtivuse pikendamist taotleva isiku nimi;

b)

ELi kaubamärgi registreerimisnumber, mille pikendamist taotletakse;

c)

kui pikendamist taotletakse vaid osale registreeritud kaupadest ja teenustest, siis märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, mille jaoks pikendamist taotletakse, või märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, millele pikendamist ei taotleta, grupeerituna vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ees on klassi number, kuhu antud kaupade või teenuste rühm kuulub, ning rühmad esitatakse Nizza klassifikatsiooni klasside järjestuses.

Kui tehakse lõikes 3 osutatud makse, loetakse see pikendamistaotluseks juhul, kui see sisaldab kogu vajalikku teavet makse sihtotstarbe kindlakstegemiseks.

5.   Kui taotlus esitatakse või lõiv tasutakse ainult seoses osa kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste suhtes. Kui tasutud lõiv ei ole piisav kõigi nende kauba- ja teenuseklasside katmiseks, mille suhtes pikendust taotletakse, siis pikendatakse registreeringut juhul, kui on selge, millist klassi või milliseid klasse lõiv katma peab. Muude kriteeriumide puudumise korral arvestab amet klasse klassifitseerimise järjekorra alusel.

6.   Registreeringu pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamise kohta tehakse registrikanne.

7.   Kui pikendamistaotlus esitatakse lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul, kuid muud käesolevas artiklis sätestatud registreeringu pikendamist käsitlevad tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest.

8.   Kui pikendamistaotlust ei esitata või kui see esitatakse pärast lõikes 3 ette nähtud tähtaja möödumist või kui lõivu pole tasutud või kui see tasutakse alles pärast kõnealuse tähtaja möödumist või kui lõikes 7 osutatud puudused ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul kõrvaldatud, teeb amet kindlaks, et registreering on kehtivuse kaotanud, ja teavitab sellest asjakohaselt ELi kaubamärgi omanikku. Kui registreeringu kehtivuse kaotamise kindlakstegemise otsus on muutunud lõplikuks, kustutab amet kaubamärgi registrist. Kustutamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppemist. Kui pikendamislõiv on tasutud, kuid registreeringut ei pikendata, makstakse lõiv tagasi.

9.   Kui kahel või enamal kaubamärgil on samad omanikud või esindajad, võib pärast seda, kui kõikide kaubamärkide eest nõutav lõiv on tasutud, esitada nende kohta ühe pikendamistaotluse.”

46)

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Muutmise taotlus sisaldab kaubamärgi kujutise elementi, mida soovitakse muuta, ning selle muudetud versiooni.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Kui lõiv ei ole tasutud või ei ole täielikult tasutud, siis teavitab amet sellest taotlejat. Kui samale omanikule kuuluvas kahes või enamas registreeringus soovitakse muuta sama elementi, võib selle kohta esitada ühe taotluse. Nõutav lõiv tuleb maksta iga muudetava registreeringu eest. Kui registreeringu muutmisele esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet taotlejat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet taotluse tagasi.

5.   Muutmise registreeringu avaldamine sisaldab muudetud ELi kaubamärgi esitust. Kolmandad isikud, kelle õigusi muutmine võib mõjutada, võivad kaubamärgi registreerimise vaidlustada kolme kuu jooksul pärast avaldamist. Muutmise registreeringu avaldamise suhtes kohaldatakse artikleid 41 ja 42 ning artikli 42a kohaselt vastu võetud eeskirju.”

47)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48a

Nime või aadressi muutmine

1.   ELi kaubamärgi omaniku nime või aadressi muutmine, mis ei tähenda ELi kaubamärgi muutmist artikli 48 lõike 2 kohaselt ja mis ei ole ELi kaubamärgi täieliku või osalise ülemineku tagajärg, kantakse omaniku nõudel registrisse.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nime või aadressi muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui samale omanikule kuuluvas kahes või enamas registreeringus soovitakse muuta nime või aadressi, võib selle kohta esitada ühe taotluse.

3.   Kui muutmise registrisse kandmiseks esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet ELi kaubamärgi omanikku puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet taotluse tagasi.

4.   Lõikeid 1–3 kohaldatakse ka registreeritud esindaja nime või aadressi muutmise suhtes.

5.   ELi kaubamärgi taotlustele kohaldatakse lõikeid 1–4. Muudatus kantakse ameti peetavasse ELi kaubamärgitaotluse toimikusse.”

48)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lõikes 1 sätestatud ja lõikes 8 osutatud rakendusaktide nõuded ei ole täidetud või jagatud registreeringu moodustavate kaupade ja teenuste loetelu kattub algsesse registreeringusse jäävate kaupade ja teenustega, siis palub amet ELi kaubamärgi omanikul kõrvaldada leitud puudused ameti määratud tähtaja jooksul. Kui puudusi pole enne määratud tähtaja lõppemist kõrvaldatud, lükkab amet jagamisavalduse tagasi.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse:

a)

lõike 1 kohase registreerimise osadeks jagamist käsitleva avalduse sisu üksikasjad;

b)

registreerimise osadeks jagamist käsitleva avalduse menetlemise üksikasjad, misläbi tagatakse, et jagatud registreerimise puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut registreerimisnumbrit.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

49)

Artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2.   Kaubamärgiomanik teatab loobumisest kirjalikult ametile. Loobumine jõustub registrisse kandmisel. ELi kaubamärgist loobumine, millest on ametile teatatud pärast kõnealuse kaubamärgi tühistamise taotluse esitamist artikli 56 lõike 1 kohaselt, kehtib sõltuvalt tühistamise taotluse lõplikust tagasilükkamisest või selle tagasivõtmisest.

3.   Loobumine registreeritakse üksnes ELi kaubamärgiga seotud ja registrisse kantud õiguse omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui ELi kaubamärgi omanik tõendab, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud. Loobumise kanne tehakse kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil omanik tõendab ametile, et ta on litsentsiaati loobumiskavatsusest teavitanud, või enne selle ajavahemiku lõppemist kohe, kui ta tõendab, et litsentsiaat on andnud oma nõusoleku.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Kui loobumise suhtes kohaldatavaid nõudeid ei ole täidetud, siis teavitab amet avalduse esitajat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet loobumise registrisse kandmise tagasi.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kohase loobumise avalduse ja lõike 3 kohase kolmanda poole nõusolekut tõendavate dokumentide sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

50)

Artikli 53 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine punkt:

„d)

on olemas artikli 8 lõikes 4a osutatud varasem registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Kõik esimeses lõigus osutatud tingimused peavad olema täidetud ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.”

51)

Artikli 54 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui ELi kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ELi kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema ELi kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2.   Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ELi kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema ELi kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.”

52)

Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punktis c asendatakse väljend „asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt” väljendiga „liidu õigusaktide või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus on vastuvõetamatu, kui amet või artiklis 95 osutatud ELi kaubamärkide kohus on samas küsimuses, sama alusega ja samade pooltega seotud taotluse suhtes juba sisulise otsuse teinud ning see ameti otsus või kohtuotsus on saanud lõpliku otsuse mõju.”

53)

Artiklis 57 asendatakse lõige 2 järgmisega:

„2.   ELi kaubamärgi omaniku nõudel peab kehtetuks tunnistamise menetluses osalev varasema ELi kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ELi kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille suhtes see on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ning et nimetatud varasema kaubamärgi omanik on esitanud selle taotluse alusena või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem ELi kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või ELi kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks on varasem ELi kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema ELi kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 42 lõikes 2 sätestatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat ELi kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks.”

54)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 57a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse artiklites 56 ja 57 osutatud ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise menetluslikud üksikasjad ning artiklis 18 osutatud agendi nimele registreeritud ELi kaubamärgi ülemineku menetluslikud üksikasjad.”

55)

Artiklis 58 asendatakse lõige 1 järgmisega:

„1.   Kaebuse võib esitada ameti kõigi selliste otsuseid tegevate isikute või üksuste otsuste peale, kes on loetletud artikli 130 punktides a–d ning asjakohastel juhtudel nimetatud artikli punktis f. Need otsused jõustuvad alles artiklis 60 osutatud kaebuste esitamise tähtaja möödumise päevast. Kaebuse esitamisel on peatav mõju.”

56)

Artikkel 60 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 60

Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

1.   Kaebus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Teadet ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv kaebuse esitamise eest. See esitatakse selles keeles, milles toimus menetlus, kus tehti edasikaevatav otsus. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemise kuupäevast esitatakse kirjalik selgitus kaebuse aluste kohta.

2.   Inter partes menetlustes võib kostja taotleda oma vastuses otsuse tegemist vaidlustatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks seoses kaebuses nimetamata küsimusega. Sellised esildised kaotavad kehtivuse, kui kaebuse esitaja lõpetab menetluse.”

57)

Artikkel 62 jäetakse välja.

58)

Artiklis 64 asendatakse lõige 3 järgmisega:

„3.   Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 65 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Üldkohtusse, siis alates kõnealuse edasikaebuse või Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse kohta esitatava mis tahes kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast.”

59)

Artiklit 65 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kaebusi käsitlevate apellatsiooninõukogude otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Üldkohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või muutma.”;

c)

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„5.   Kaebus esitatakse Üldkohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist.

6.   Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.”

60)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 65a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks järgmine:

a)

artikli 60 kohase kaebuse esitamist käsitleva teate formaalne sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord;

b)

artikli 64 kohaste apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm;

c)

artiklis 60 osutatud kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmine.”

61)

VIII jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„ELi KOLLEKTIIVKAUBAMÄRKE JA SERTIFITSEERIMISMÄRKE KÄSITLEVAD ERISÄTTED”.

62)

Enne artiklit 66 lisatakse järgmine pealkiri:

„1. JAGU

ELi kollektiivkaubamärgid”.

63)

Artiklis 66 asendatakse lõige 3 järgmisega:

„3.   I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse ELi kollektiivkaubamärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.”

64)

Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi kollektiivkaubamärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates kollektiivkaubamärgi põhikirja.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhikirja sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

65)

Artikkel 69 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 69

Kolmandate isikute märkused

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud märkused ELi kollektiivkaubamärgi kohta, võivad kõnealused märkused põhineda ka konkreetsetel alustel, millele tuginedes tuleks ELi kollektiivkaubamärgi taotlus artikli 68 kohaselt tagasi lükata.”

66)

Artikli 71 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kollektiivkaubamärgi muudetud põhikirjale võib artikli 69 kohaselt esitada ka kirjalikke märkusi.”

67)

VIII jaotisele lisatakse järgmine jagu:

„2. JAGU

ELi sertifitseerimismärgid

Artikkel 74a

ELi sertifitseerimismärgid

1.   ELi sertifitseerimismärk on ELi kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses materjali, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega (välja arvatud geograafiline päritolu), sertifitseerimata kaupadest ja teenustest.

2.   ELi sertifitseerimismärki võivad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas avalik-õiguslikud institutsioonid, asutused ja organid, tingimusel et kõnealune isik ei tegele äritegevusega, mis on seotud sertifitseeritud kaupade tarnimise või teenuste pakkumisega.

3.   I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse ELi sertifitseerimismärkide suhtes sel määral, mil käesolevas jaos ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 74b

ELi sertifitseerimismärgi põhikiri

1.   ELi sertifitseerimismärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates sertifitseerimismärgi põhikirja.

2.   Põhikirjas määratakse kindlaks isikud, kellel on lubatud sertifitseerimismärki kasutada, sertifitseerimismärgiga sertifitseeritavad tunnused, kuidas sertifitseerimisorgan neid tunnuseid testib ja sertifitseerimismärgi kasutamist kontrollib. Põhikiri reguleerib ka sertifitseerimismärgi kasutamise tingimusi, sh karistusi.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhikirja sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 74c

Taotluse tagasilükkamine

1.   Lisaks ELi kaubamärgi taotluse artiklites 36 ja 37 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse ELi sertifitseerimismärgi taotlus tagasi, kui artiklites 74a ja 74b sätestatud tingimusi ei ole täidetud või kui sertifitseerimismärgi põhikiri on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.   ELi sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada sertifitseerimismärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui sertifitseerimismärgiks.

3.   Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab pärast sertifitseerimismärgi põhikirja muutmist lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 74d

Kolmandate isikute märkused

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud märkused ELi sertifitseerimismärgi kohta, võivad kõnealused märkused põhineda ka konkreetsetel alustel, millele tuginedes peaks ELi sertifitseerimismärgi taotluse artikli 74c kohaselt.

Artikkel 74e

ELi sertifitseerimismärgi kasutamine

ELi sertifitseerimismärgi kasutamine iga isiku poolt, kes on artiklis 74b osutatud põhikirja kohaselt selleks volitatud, vastab käesoleva määruse nõuetele, kui täidetud on ka muud käesolevas määruses ELi kaubamärkide kasutamise suhtes sätestatud tingimused.

Artikkel 74f

Sertifitseerimismärgi põhikirja muutmine

1.   ELi sertifitseerimismärgi omanik peab esitama ametile muudetud põhikirja.

2.   Muudatusi ei kajastata registris, kui muudetud põhikiri ei vasta artikli 74b nõuetele või kui sellele kohaldatakse üht artiklis 74c osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.   Muudetud põhikirjale võib artikli 74d kohaselt esitada ka kirjalikke märkuseid.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad sertifitseerimismärgi põhikirja muudatused kuupäeval, mil registrisse tehakse põhikirja muutmise kanne.

Artikkel 74g

Üleminek

Erandina artikli 17 lõikest 1 võib ELi sertifitseerimismärk üle minna ainult isikule, kes täidab artikli 74a lõike 2 nõudeid.

Artikkel 74h

Isikud, kellel on õigus esitada õiguste rikkumise suhtes hagi

1.   Rikkumise suhtes on õigus esitada hagi ainult ELi sertifitseerimismärgi omanikul või tema poolt selleks konkreetselt volitatud isikul.

2.   ELi sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada sertifitseerimismärki, kui nad on kandnud kahju sertifitseerimismärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 74i

Tühistamise põhjused

Lisaks artikli 51 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse ELi sertifitseerimismärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

omanik ei täida enam artikli 74a lõikes 2 sätestatud nõudeid;

b)

omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks sertifitseerimismärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas sertifitseerimismärgi põhikirjas sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt vajadusele registris kajastatud;

c)

omanik on kasutanud sertifitseerimismärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 74c lõikes 2 osutatud viisil;

d)

sertifitseerimismärgi põhikirja muutmist on kajastatud registris vastuolus artikli 74f lõikega 2, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimismärgi omanik täidab sertifitseerimismärgi põhikirja täiendavalt muutes kõnealuse artikliga ette nähtud nõuded.

Artikkel 74j

Kehtetuse alused

Lisaks artiklite 52 ja 53 kohastele kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 74c sätete vastaselt registreeritud ELi sertifitseerimismärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimismärgi omanik täidab sertifitseerimismärgi põhikirja muutes artikliga 74c ette nähtud nõuded.

Artikkel 74k

Muutmine

Ilma et see mõjutaks artikli 112 lõike 2 kohaldamist, ei muudeta ELi sertifitseerimismärgi taotlust või registreeritud ELi sertifitseerimismärki, kui asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ei nähta ette garantii- või sertifitseerimismärkide registreerimist direktiivi (EL) 2015/2436 artikli 28 kohaselt.”

68)

Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 75

Ameti otsused ja teated

1.   Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Kui asja suuline arutamine toimub ametis, võidakse otsused esitada suuliselt. Pärast seda edastatakse pooltele kirjalik otsus.

2.   Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema selle ametniku allkiri või nende ametnike allkirjad või allkirjade asemel ameti trükitud või pitsatiga löödud pitser. Tegevdirektor võib ette näha, et ameti vastutava osakonna või üksuse ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui ameti otsused, teated või teatised edastatakse faksi või muude tehniliste sidevahendite abil.

3.   Ameti otsustele, mille kohta võib esitada kaebuse, lisatakse kirjalik teade selle kohta, et kaebus tuleb ametile esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomasest otsusest teatamise kuupäeva. Teates juhitakse poolte tähelepanu ka artiklite 58, 59 ja 60 sätetele. Pooled ei saa esitada väiteid selle kohta, et amet ei ole edastanud kaebuse menetlemise kättesaadavust käsitlevaid teatisi.”

69)

Artikli 76 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Artikli 52 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes piirdub amet läbivaatamisel poolte esitatud põhjuste ja argumentidega.”

70)

Artiklile 77 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks suulise menetluse üksikasjalikud sätted, sealhulgas keelte kasutamise üksikasjalik kord vastavalt artiklile 119.”

71)

Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

„Kutses sisalduv etteteatamise tähtaeg on vähemalt üks kuu, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Tegevdirektor määrab kindlaks kulud, sealhulgas ettemaksed, mis tuleb katta seoses käesolevas artiklis osutatud tõendite kogumise kuludega.

6.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse tõendite kogumise üksikasjalik kord.”

72)

Artikkel 79 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 79

Teatamine

1.   Amet teavitab menetluse käigus huvitatud isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, millest peale hakkab tähtaeg kulgema või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor võib määrata kindlaks, millised muud dokumendid lisaks otsustele, mille suhtes kohaldatakse kaebuse esitamise tähtaega, ja kutsetele, tuleb edastada väljastusteatega tähtkirjaga.

3.   Teatamine võib toimuda teiste vahenditega, sealhulgas elektrooniliselt. Elektrooniliste vahendite üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

4.   Kui teatamine toimub avaliku teadaandega, määrab tegevdirektor kindlaks avaliku teadaande avaldamise viisi ja kuupäeva, millest algab ühekuuline tähtaeg, mille möödudes loetakse dokument teatatuks.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse teatamise üksikasjalik kord.”

73)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 79a

Õiguste kaotamisest teatamine

Kui amet teeb järelduse, et õiguste kaotamine tuleneb käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktidest, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teatab ta sellest asjaomasele isikule vastavalt artiklile 79. Asjaomane isik võib taotleda selle küsimuse kohta otsuse tegemist kahe kuu jooksul pärast teatest teatamist, kui ta leiab, et ameti järeldused ei ole õiged. Amet võtab sellise otsuse vastu ainult juhul, kui ta on seda taotlevast isikust erineval arvamusel; muul juhul muudab amet oma järeldust ja teatab sellest otsust taotlevale isikule.

Artikkel 79b

Ametile saadetavad teated

1.   Ametile võib esitada teateid elektrooniliselt. Tegevdirektor määrab kindlaks, mis määral ja millistel tehnilistel tingimustel võib kõnealuseid teateid esitada elektrooniliselt.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse eeskirjad, mis käsitlevad sidevahendeid, sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida menetlusosalised kasutavad ametiga suhtlemisel, ja ameti poolt kättesaadavaks tehtavaid vorme.

Artikkel 79c

Tähtajad

1.   Tähtaega arvestatakse täisaastate, -kuude, -nädalate või -päevade kaupa. Tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast. Tähtaja pikkus ei ole lühem kui üks kuu ega pikem kui kuus kuud.

2.   Tegevdirektor määrab enne iga kalendriaasta algust kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või mil ameti asukohas ei kanta laiali tavaposti.

3.   Tegevdirektor määrab kindlaks katkestusperioodi kestuse, kui posti laialikandmine ameti asukohaliikmesriigis on üldiselt katkenud või kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega on tegelikult katkenud.

4.   Kui teadete saatmine menetlusosalistelt ametile ja vastupidi on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor ette näha, et kõiki tähtaegu, mis mööduvad nimetatud sündmuste alguskuupäeval, mille ta on kindlaks määranud, või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani isikute puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases liikmesriigis, või nende isikute poolt määratud esindajate puhul, kelle asukoht on kõnealuses liikmesriigis. Kõnealuse kuupäeva määramisel hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus võib lõppeda. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor kuupäeva määramisel, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetlusosaliste suhtes.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse tähtaegade arvutamise ja kestuse üksikasjad.

Artikkel 79d

Vigade ja ilmsete eksimuste parandamine

1.   Amet parandab omal algatusel või poole taotlusel mis tahes keelevead, ümberkirjutamisvead ja ilmsed eksimused oma otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreeringu avaldamisel.

2.   Kui kaubamärgiomanik nõuab kaubamärgi registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vigade parandamist, kohaldatakse artiklit 48a mutatis mutandis.

3.   Amet avaldab kaubamärgi registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vigade paranduse.”

74)

Artikkel 80 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 80

Otsuste tühistamine

1.   Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat viga, tagab ta kande kustutamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osaline ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub kustutamine või tühistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.

2.   Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Registrikande kustutamine või otsuse tühistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, olles konsulteerinud menetlusosalistega ning asjaomase ELi kaubamärgiga seotud ja registrisse kantud õiguste mis tahes omanikega. Amet peab kõnealuste kustutamiste või kehtetuks tunnistamiste kohta registrit.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse otsuse kehtetuks tunnistamise või registrikande kustutamise kord.

4.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada kaebus artiklite 58 ja 65 kohaselt ega võimalust parandada vigu ja ilmseid eksimusi artikli 79d kohaselt. Kui ameti otsuse kohta, mis sisaldab viga, on esitatud kaebus, kaob kaebuse menetlemise eesmärk, kui amet tühistab oma otsuse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Viimasel juhul hüvitatakse kaebuse esitajale kaebuse esitamise lõiv.”

75)

Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 27, artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artikli 41 lõigetes 1 ja 3, artikli 47 lõikes 3, artiklis 60, artikli 65 lõikes 5, artikli 81 lõikes 2 ja artiklis 112 osutatud tähtaegade ega käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegade ega sellise tähtaja suhtes, mis on ette nähtud vanemuse nõudmiseks artikli 34 kohaselt pärast taotluse esitamist.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtpäeva möödumisest tulenevaid tagajärgi mittesaabunutena. Kui otsus tehti tähtpäeva ja menetluse jätkamist käsitleva taotluse esitamise vahel, vaatab tegemata jäetud toimingu kohta otsuse tegemiseks pädev osakond otsuse läbi ja teeb uue otsuse juhul, kui tegemata jäetud toimingu tegemine on selleks piisav. Kui amet leiab pärast otsuse läbivaatamist, et algset otsust ei ole vaja muuta, kinnitatakse seda kirjalikult.”

76)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 82a

Menetluse katkestamine

1.   Menetlus ametis katkestatakse:

a)

ELi kaubamärgi taotleja või omaniku või siseriiklike õigusaktide alusel tema nimel tegutseva isiku surma või teovõimetuks muutumise korral. Kui surm või teovõimetuks muutumine ei mõjuta määruse artikli 93 kohaselt määratud esindaja volitusi, katkestatakse menetlus ainult esindaja taotluse alusel;

b)

kui ELi kaubamärgi taotleja või omanik on tema omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma ametis menetluse jätkamisest;

c)

kui ELi kaubamärgi taotleja või omaniku esindaja sureb, kaotab teovõime või on nimetatud esindaja omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma ametis menetluse jätkamisest.

2.   Ametis toimuvat menetlust jätkatakse kohe, kui on kindlaks tehtud isik, kes on volitatud menetlust jätkama.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse ametis menetluse jätkamise üksikasjalik kord.”

77)

Artikkel 83 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 83

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.”

78)

Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Vastulausemenetluse, tühistamismenetluse, kehtetuks tunnistamise menetluse või kaebuse menetluse kaotanud pool kannab teise poole tasutud lõivud. Ilma et see piiraks artikli 119 lõike 6 kohaldamist, kannab kaotanud pool ka kõik teise poole menetluskulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning artikli 93 lõike 1 tähenduses esindaja tasud käesoleva artikli lõike 1a kohaselt vastu võetud rakendusmääruses sätestatud iga kulukategooria astmestiku piires. Lõiv, mille peab tasuma menetluse kaotanud pool, piirdub teise poole tasutud lõivudega vastulause esitamise, ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlemise või kaebuse esitamise eest.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks menetluse võitnud poole tegelike menetluskulude maksimummäärad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Sõidu- ja elamiskuludega seonduvate summade kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse vahemaad poole, esindaja või tunnistaja või eksperdi elukoha või tegevuskoha ja suulise menetluse toimumise koha vahel ning menetluse etappi, mille käigus kulud tekivad, ning artikli 93 lõike 1 tähenduses esindamise kuludega seoses ka vajadust tagada, et teine pool ei kuritarvita kulude kandmise kohustust taktikalistel põhjustel. Elamiskulud arvutatakse liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (16).

Menetluse kaotanud pool kannab ainult ühe vastuväite esitaja ja, kui see on asjakohane, ühe esindaja kulud.

(16)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.”;"

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Vastulausete osakond või tühistamisosakond või apellatsiooninõukogu määrab kindlaks käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaselt tasutavad kulud, kui neid piiratakse ametile tasutavate lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab apellatsiooninõukogu kantselei või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna töötaja taotluse korral kindlaks hüvitatavate kulude summa. Taotlus võetakse vastu üksnes kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil taotlusega hõlmatud kulude kindlaksmääramise otsus muutub lõplikuks, ning taotlusele on lisatud arve ja nõuet põhjendavad tõendid. Artikli 93 lõike 1 kohase esindamise kulude osas piisab esindaja kinnitusest kulude kandmise kohta. Muude kulude osas piisab nende usaldusväärsuse kindlakstegemisest. Kui kulude summa määratakse kindlaks käesoleva lõike esimese lause kohaselt, määratakse esindamiskulud sellises ulatuses, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 1a kohaselt vastu võetud õigusaktiga ning hoolimata sellest, kas neid on tegelikult kantud.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Otsus kulude kindlaksmääramise kohta, mis sisaldab põhjendusi, millel otsus põhineb, võidakse läbi vaadata vastulausete osakonna või tühistamisosakonna või apellatsiooninõukogu otsusega, mis tehakse taotluse alusel, mis esitatakse ühe kuu jooksul alates menetluskulude teate saamisest. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud kulusummade läbivaatamise lõiv. Olenevalt asjaoludest teeb vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsiooninõukogu kulude kindlaksmääramise otsuse läbivaatamise taotlust käsitleva otsuse suulise menetluseta.”

79)

Artikli 86 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik määrab ühe ametiasutuse, kes vastutab lõikes 1 osutatud otsuse autentsuse kontrollimise eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. Kõnealune ametiasutus lisab otsusele korralduse otsuse täitmise kohta ainukese formaalsusena peale otsuse autentsuse tõestamise.”

80)

Artikkel 87 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 87

ELi kaubamärkide register

1.   Amet peab ELi kaubamärkide registrit ja ajakohastab seda.

2.   Register sisaldab ELi kaubamärgi taotluste ja registreerimise kohta järgmisi kandeid:

a)

taotluse esitamise kuupäev;

b)

taotluse toimiku number;

c)

taotluse avaldamise kuupäev;

d)

taotleja nimi ja aadress;

e)

esindaja nimi ja tegevuskoht, välja arvatud artikli 92 lõike 3 esimese lauses osutatud esindaja;

f)

kaubamärgi kujutis koos märkusega kaubamärgi olemuse kohta ning kaubamärgi kirjeldus, kui see on asjakohane;

g)

toodete ja teenuste nimetused;

h)

andmed artikli 30 kohaselt esitatud prioriteedinõuete kohta;

i)

andmed artikli 33 kohaselt esitatud näituseprioriteeti käsitlevate nõuete kohta;

j)

andmed artiklis 34 osutatud registreeritud varasema kaubamärgi vanemust käsitlevate nõuete kohta;

k)

kinnitus selle kohta, et kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime artikli 7 lõike 3 kohaselt;

l)

märge selle kohta, et kaubamärk on kollektiivmärk;

m)

märge selle kohta, et kaubamärk on sertifitseerimismärk;

n)

keel, milles taotlus on esitatud, ja taotleja poolt taotluses märgitud teine keel artikli 119 lõike 3 kohaselt;

o)

kaubamärgi registris registreerimise kuupäev ja registrinumber;

p)

teatis selle kohta, et taotlus tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutumisest lähtuvalt käesoleva määruse artiklist 161, lisaks rahvusvahelise registreeringu kuupäev lähtuvalt Madridi protokolli artikli 3 lõikest 4 või rahvusvahelisele registreerimisele järgnev territoriaalse kaitse Euroopa Liidule laiendamise registreerimise kuupäev lähtuvalt Madridi protokolli artikli 3ter lõikest 2 ning vajaduse korral rahvusvahelise registreeringu prioriteedikuupäev.

3.   Lisaks sisaldab register järgmisi kandeid koos iga sellise kande tegemise kuupäevaga:

a)

ELi kaubamärgi omaniku nime, aadressi või kodakondsuse muutus ja taotleja elu-, asu- või tegevuskoha riigi muutus;

b)

muu kui artikli 92 lõike 3 esimeses lauses osutatud esindaja nime või tegevuskoha aadressi muutus;

c)

kui määratakse uus esindaja, siis selle esindaja nimi ja tegevuskoha aadress;

d)

kaubamärgi muutmine artiklite 43 ja 48 kohaselt ning vigade parandused;

e)

teatis kollektiivkaubamärgi põhikirja muutmise kohta artikli 71 kohaselt;

f)

andmed määruse artiklis 34 osutatud registreeritud varasema kaubamärgi vanemust käsitlevate nõuete kohta artikli 35 kohaselt;

g)

täielik või osaline üleminek artikli 17 kohaselt;

h)

asjaõiguse seadmine või üleminek artikli 19 kohaselt ja asjaõiguse olemus;

i)

sundtäitmine artikli 20 kohaselt ja maksejõuetusmenetlus artikli 21 kohaselt;

j)

litsentsi andmine või üleminek artikli 22 kohaselt ja kui see on kohaldatav litsentsi liik;

k)

registreeringu pikendamine artikli 47 kohaselt, pikendamise jõustumise kuupäev ja piirangud artikli 47 lõike 4 kohaselt;

l)

märge registreeringu kehtivuse lõppemise kindlakstegemise kohta artikli 47 kohaselt;

m)

kaubamärgiomaniku avaldus taotluse tagasivõtmise või kaubamärgist loobumise kohta vastavalt artiklitele 43 ja 50;

n)

vastulause esitamise kuupäev ja vastulause üksikasjad artikli 41 kohaselt või taotluse esitamise kuupäev artikli 56 kohaselt või tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagi esitamise kuupäev artikli 100 lõike 4 kohaselt või kaebuse esitamise kuupäev artikli 60 kohaselt;

o)

vastulause või taotluse või vastuhagi kohta tehtud otsuse kuupäev ja sisu artikli 57 lõike 6 või artikli 100 lõike 6 kolmanda lause kohaselt või kaebuse kohta tehtud otsuse kuupäev ja sisu artikli 64 kohaselt;

p)

märge muutmistaotluse saamise kohta artikli 113 lõike 2 kohaselt;

q)

käesoleva artikli lõike 2 punkti e kohaselt registrisse kantud esindaja registrist kustutamine;

r)

siseriikliku kaubamärgi vanemuse kustutamine;

s)

käesoleva lõike punktides h, i ja j osutatud kannete muutmine või registrist kustutamine;

t)

ELi kaubamärgi asendamine rahvusvahelise registreeringuga artikli 157 kohaselt;

u)

ELi kaubamärgi taotlusel põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number, mis on registreeritud ELi kaubamärgina artikli 148 lõike 1 kohaselt;

v)

ELi kaubamärgil põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number artikli 148 lõike 2 kohaselt;

w)

taotluse jagamine artikli 44 kohaselt ja registreeringu jagamine artikli 49 kohaselt koos käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kannetega jagatud registreeringu kohta ning algse registreeringu kaupade ja teenuste muudetud loetelu;

x)

otsuse või registrisse kandmise tühistamine artikli 80 kohaselt, kui tühistamine puudutab avaldatud otsust või registrisse kandmist;

y)

teatis sertifitseerimismärgi põhikirja muutmise kohta artikli 74f kohaselt.

4.   Tegevdirektor võib otsustada, et registrisse kantaks artikli 123 lõike 4 kohaselt ka muid andmeid peale käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete.

5.   Registrit võib pidada elektrooniliselt. Amet kogub, organiseerib, avalikustab ja säilitab lõike 9 kohastel eesmärkidel lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, kaasa arvatud isikuandmed. Amet hoiab registri avalikkusele kergesti kättesaadavana.

6.   ELi kaubamärgi omanikule teatatakse kõigist registris tehtud muudatustest.

7.   Taotluse alusel väljastab amet registrist kinnitatud või kinnitamata väljavõtteid, mille eest tuleb tasuda lõiv.

8.   Lõigetes 2 ja 3 esitatud kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, töödeldakse järgmistel eesmärkidel:

a)

käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste ja/või registreeringute haldamine;

b)

ametiasutustele ja ettevõtjatele tutvumiseks ja teabe hankimiseks mõeldud avaliku registri pidamine eesmärgiga võimaldada neil kasutada käesoleva määrusega neile antud õiguseid ja saada teavet kolmandatele isikutele kuuluvate varasemate õiguste kohta ning

c)

aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada süsteemi toimimist.

9.   Kõik lõigete 2 ja 3 kohaste kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, peetakse avalikkusele huvi pakkuvateks andmeteks ja neile on juurdepääs kõigil kolmandatel isikutel. Õiguskindluse huvides säilitatakse registri kandeid määramata aja jooksul.”

81)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 87a

Andmebaas

1.   Lisaks kohustusele pidada registrit artikli 87 tähenduses kogub amet kõik andmed, mille käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaselt esitavad taotlejad või teised menetluses osalevad isikud, ja säilitab need elektroonilises andmebaasis.

2.   Elektrooniline andmebaas võib lisaks artikli 87 kohaselt registrisse kantud isikuandmetele sisaldada selliseid andmeid, mis on nõutavad käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaselt. Selliste andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine toimub järgmistel eesmärkidel:

a)

käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste ja/või registreeringute haldamine;

b)

asjaomaste menetluste läbiviimiseks vajalikule teabele juurdepääsu lihtsustamine ja tõhustamine;

c)

taotluse esitajate ja teiste menetluses osalevate isikutega suhtlemine;

d)

aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada süsteemi toimimist.

3.   Tegevdirektor määrab kindlaks elektroonilisele andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas võib teha masinloetaval kujul kättesaadavaks andmebaasi sisu, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikuandmed, kuid kaasa arvatud artiklis 87 loetletud isikuandmed, sealhulgas tasud sellise juurdepääsu eest.

4.   Juurdepääs lõikes 2 nimetatud isikuandmetele on piiratud ja neid andmeid ei avalikustata ilma asjaomase isiku selgesõnalise nõusolekuta.

5.   Kõiki andmeid säilitatakse tähtajatult. Asjaomane isik võib siiski taotleda kõigi isikuandmete kustutamist andmebaasist 18 kuu möödumisel kaubamärgi kehtivusaja või asjaomase inter partes menetluse lõppemisest. Tal on õigus igal ajal lasta parandada ebaõigeid või valeandmeid.

Artikkel 87b

Internetijuurdepääs otsustele

1.   Läbipaistvuse ja prognoositavuse huvides tehakse ameti otsused kättesaadavaks internetis üldsusele teadmiseks ja tutvumiseks. Kõik otsuse vastuvõtmisega lõppenud menetluses osalenud isikud võivad taotleda otsuses sisalduvate isikuandmete kustutamist.

2.   Amet võib teha internetis kättesaadavaks oma ülesannetega seotud siseriiklike ja Euroopa Liidu kohtute otsused, et suurendada üldsuse teadlikkust intellektuaalomandialastes küsimustes ja edendada tavade ühtlustamist. Amet järgib esialgsel avaldamisel isikuandmete suhtes sätestatud tingimusi.”

82)

Artiklit 88 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui toimikutega tutvutakse käesoleva artikli lõike 2 või 3 kohaselt, võib tutvumiseks mitte anda artikli 137 kohase väljaarvamise või taandamisega seotud dokumente, otsuste ja arvamuste kavandeid ning kõiki teisi ametisiseseid dokumente, mida kasutatakse otsuste ja arvamuste ettevalmistamiseks, ning toimikute osi, mida asjaomane pool soovis enne toimikuga tutvumise taotluse esitamist säilitada konfidentsiaalsena, kui toimiku sellise osaga tutvumine ei ole põhjendatud tutvumist taotleva isiku ülekaaluka õigustatud huviga.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„5.   ELi kaubamärgitaotlustega ja ELi registreeritud kaubamärkide toimikutega tutvumisel võimaldatakse tutvuda originaali või ärakirjaga, või kui toimik on salvestatud muude tehniliste vahenditega, siis nende salvestistega. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

6.   Kui toimikutega tutvumine toimub lõikes 7 sätestatu kohaselt, ei loeta toimikutega tutvumise taotlust esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Lõivu ei pea tasuma, kui tutvumine tehniliste vahenditega tehtud salvestistega toimub võrgukeskkonnas.

7.   Toimikutega tutvutakse ameti tööruumides. Taotluse korral väljastatakse toimikuga tutvumiseks toimiku dokumentide ärakirjad. Ärakiri väljastatakse pärast lõivu tasumist. Taotluse korral väljastab amet pärast lõivu tasumist ka ELi kaubamärgi taotluse kinnitatud või kinnitamata ärakirja.

8.   Ameti toimikutega, mis on seotud liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringutega, võib tutvuda, esitades selleks taotluse, alates artikli 152 lõikes 1 osutatud teate avaldamise kuupäevast ning kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud tingimustega.

9.   Kohaldades lõikes 4 sätestatud piiranguid, võib amet taotluse põhjal ja pärast vastava lõivu tasumist edastada teavet kõigist taotletava ELi kaubamärgi või registreeritud ELi kaubamärgi toimikutest. Amet võib siiski nõuda, et kasutataks võimalust tutvuda toimiku endaga, kui see on edastatava teabe hulka arvestades otstarbekas.”

83)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 88a

Toimikute pidamine

1.   Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud ELi kaubamärgi taotlusega või ELi kaubamärgi registreerimisega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis kõnealuseid toimikuid peetakse.

2.   Elektroonilise säilitamise korral säilitatakse elektroonilisi toimikuid või nende varukoopiaid tähtajatult. Menetlusosaliste esitatud originaaldokumendid, mis moodustavad elektrooniliste toimikute aluse, kõrvaldatakse pärast tegevdirektori määratud ajavahemiku möödumist.

3.   Kui toimikuid või toimikute osi peetakse muul viisil kui elektrooniliselt, siis säilitatakse selliste toimikute osaks olevaid dokumente või tõendeid vähemalt viis aastat pärast selle aasta lõppu, mil taotlus tagasi lükatakse või tagasi võetakse või loetakse tagasivõetuks, ELi kaubamärgi registreeringu kehtivus lõpeb täielikult määruse artikli 47 kohaselt, täielik loobumine ELi kaubamärgist registreeritakse artikli 50 kohaselt või ELi kaubamärk kustutatakse lõplikult registrist artikli 57 lõike 6 või artikli 100 lõike 6 kohaselt.”

84)

Artikkel 89 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 89

Perioodilised väljaanded

1.   Amet annab perioodiliselt välja:

a)

ELi kaubamärgibülletääni, mis sisaldab avaldatud taotlusi ja registrisse tehtud kandeid ning muid andmeid, mis on seotud ELi kaubamärkide taotluste või registreeringutega, mille avaldamine on ette nähtud käesoleva määrusega või selle kohaselt vastu võetud õigusaktidega;

b)

ameti teatajat, mis sisaldab tegevdirektori üldisi teadaandeid ning muud käesoleva määruse või selle rakendamisega seotud teavet.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2.   Euroopa Liidu kaubamärgibülletääni väljaandmise viisi ja sageduse peab kindlaks määrama tegevdirektor.

3.   Ameti teatajat antakse välja ameti ametlikes keeltes. Tegevdirektor võib siiski ette näha, et teatavad andmed avaldatakse ameti teatajas kõigis liidu ametlikes keeltes.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:

a)

kuupäev, mida käsitatakse ELi kaubamärgibülletäänis avaldamise kuupäevana;

b)

viis, kuidas avaldatakse kanded seoses sellise kaubamärgi registreerimisega, mis ei sisalda muudatusi võrreldes taotluse avaldamisega;

c)

ameti teataja väljaannete avalikkusele kättesaadavaks tegemise vormid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

85)

Artiklit 90 muudetakse järgmiselt:

a)

enne esimest lõiget lisatakse „1”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2.   Amet ei nõua lõivu teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmise eest.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse üksikasjalikud eeskirjad ameti ja liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse ning toimikute tutvumiseks andmise kohta, võttes arvesse piiranguid, mida vastavalt artiklile 88 kohaldatakse ELi kaubamärkide taotluste või registreeringutega seonduvate toimikute tutvumise suhtes, kui need on avatud kolmandatele isikutele. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

86)

Artikli 92 lõiked 2 kuni 4 asendatakse järgmisega:

„2.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas, olema artikli 93 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud ELi kaubamärgi taotluse esitamiseks.

3.   Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub Euroopa Majanduspiirkonnas, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja. Käesoleva lõikega hõlmatud juriidilise isiku töötaja võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui nimetatud teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas. Töötajad, kes esindavad isikuid käesoleva lõike tähenduses, esitavad ametile ameti taotlusel või asjakohasel juhul menetlusosalise taotlusel toimikusse lisamiseks allkirjastatud volituse.

4.   Kui rohkem kui üks taotleja või rohkem kui üks kolmas isik tegutsevad ühiselt, määratakse ühine esindaja.”

87)

Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametis esindada üksnes:

a)

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusala töötaja, kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonnas, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes;

b)

kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet.

Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti või, kui see on asjakohane, teise menetlusosalise nõudel ametile toimikusse lisamiseks allkirjastatud volituse.

2.   Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)

ta on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik;

b)

tema tegevuskoht või töökoht asub Euroopa Majanduspiirkonnas;

c)

tal on õigus esindada Beneluxi intellektuaalomandi büroos või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis kaubamärki käsitlevates küsimustes füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Kui asjaomases riigis ei ole sellise õiguse eelduseks erilised kutseoskused, peavad nimekirja kandmist taotlevad isikud, kes tegutsevad kaubamärgiküsimustes esindajana Beneluxi intellektuaalomandi büroos või kõnealuse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis, olema seda teinud vähemalt viis aastat. Seevastu isikutelt, kelle kutseoskusi tegutseda füüsilise või juriidilise isiku esindajana kaubamärgiküsimustes Beneluxi intellektuaalomandi büroos või mõne Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis on tunnustatud asjaomase riigi õigusaktide kohaselt, ei nõuta nimetatud ameti pidamise kogemust.”;

b)

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   Tegevdirektor võib teha erandi:

a)

lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;

b)

lõike 2 punktis a sätestatud nõudest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puhul, kui lõike 2 punktide b ja c nõuded on täidetud.

5.   Isiku võib kutseliste esindajate nimekirjast välja arvata tema soovil või siis, kui tema pädevus esindajana tegutseda lõpeb. Kutseliste esindajate nimekirja muudatused avaldatakse ameti teatajas.”

88)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 93a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:

a)

artikli 92 lõikes 4 osutatud ühise esindaja nimetamise tingimused ja kord;

b)

tingimused, mille kohaselt peavad artikli 92 lõikes 3 osutatud töötajad ja artikli 93 lõikes 1 osutatud kutselised esindajad esitama ametile esindamise õiguse saamiseks allkirjastatud volituse, ning kõnealuse volituse sisu;

c)

asjaolud, mille kohaselt kõrvaldatakse isik artikli 93 lõikes 5 osutatud kutseliste esindajate nimekirjast.”

89)

X jaotise 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine”.

90)

Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega.

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine”;

b)

lõikes 1 asendatakse tekst „määrust (EÜ) nr 44/2001” tekstiga „kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu õigusnorme” ning tehakse vajalikud grammatilised kohandused;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesoleva määruse viited määrusele (EÜ) nr 44/2001 hõlmavad vajaduse korral Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.”

91)

Artikli 96 punktis c asendatakse tekst „artikli 9 lõike 3 teises lauses” tekstiga „artikli 9b lõikes 2”.

92)

Artikli 99 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Artikli 96 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud taotlus ELi kaubamärgi tühistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et ELi kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse hagi esitamise ajal.”

93)

Artiklit 100 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   ELi kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi ELi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab kõnealuse teabe registrisse. Kui ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse käsitlemine on ametis alanud enne vastuhagi esitamist, teatab amet sellest kohtule, kes peatab menetluse kooskõlas artikli 104 lõikega 1 seniks, kuni taotluse kohta tehakse lõppotsus või see võetakse tagasi.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui ELi kaubamärkide kohus on teinud ELi tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadab kohus või siseriiklike menetluste mis tahes osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või mõni muu huvitatud pool võivad sellise saatmise kohta nõuda teavet. Amet teeb otsuse kohta registrisse kande ja võtab vajalikud meetmed resolutiivosa täitmiseks.”

94)

Artikli 101 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes kohaldab asjaomane ELi kaubamärkide kohus kohaldatava siseriikliku õiguse sätteid.”

95)

Artikli 102 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   ELi kaubamärkide kohus võib samuti kohaldada asjaomase õiguse kohaseid meetmeid või otsuseid, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul asjakohaseks.”

96)

Pealkiri „4. jagu. Üleminekusäte” ja artikkel 108 jäetakse välja.

97)

Artikkel 113 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 113

Muutmisavalduse esitamine, avaldamine ja edastamine

1.   Muutmisavaldus esitatakse ametile artikli 112 lõikes 4, 5 või 6 ette nähtud aja jooksul ning selles märgitakse muutmise alused vastavalt artikli 112 lõike 1 punktile a või b, liikmesriigid, kelle osas muutmist taotletakse, ning muutmisega seotud kaubad ja teenused. Kui muutmist nõutakse pärast seda, kui registreeringut ei õnnestunud pikendada, algab artikli 112 lõikes 5 sätestatud kolmekuuline ajavahemik päevast, mis järgneb viimasele päevale, mil pikendustaotlust artikli 47 lõike 3 alusel on veel võimalik esitada. Muutmisavaldust ei loeta esitatuks enne, kui muutmislõiv on tasutud.

2.   Kui muutmisavaldus seondub ELi kaubamärgi juba avaldatud taotlusega või ELi kaubamärgiga, registreeritakse iga sellise avalduse laekumine registris ning muutmisavaldus avaldatakse.

3.   Amet kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 112 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud vorminõuetele. Kui taotlust reguleerivad tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat nendest puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet muutmisavalduse tagasi. Kui kohaldatakse artikli 112 lõiget 2, lükkab amet muutmisavalduse vastuvõetamatuna tagasi vaid nende liikmesriikide puhul, kelle jaoks muutmine selle sätte kohaselt on välistatud. Kui muutmisavalduse lõivu ei ole tasutud artikli 112 lõike 4, 5 või 6 kohaselt kolme kuu jooksul, teatab amet taotlejale, et muutmistaotlust ei loeta esitatuks.

4.   Kui amet või ELi kaubamärgi kohus on ELi kaubamärgitaotluse tagasi lükanud või on absoluutsele alusele toetudes tunnistanud ELi kaubamärgi kehtetuks, viidates liikmesriigi keelele, on muutmine artikli 112 lõike 2 kohaselt välistatud kõigi nende liikmesriikide puhul, kus see keel on üheks ametlikuks keeleks. Kui amet või ELi kaubamärkide kohus on kaubamärgi taotluse tagasi lükanud või on tunnistanud ELi kaubamärgi kehtetuks, toetudes absoluutsele alusele, mille kohta on leitud, et see kehtib kogu liidus, või arvestades varasemat ELi kaubamärki või muid liidu õiguses sätestatud tööstusomandiõigusi, on muutmine välistatud artikli 112 lõike 2 kohaselt kõikide liikmesriikide puhul.

5.   Kui muutmisavaldus vastab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõuetele, edastab amet muutmisavalduse ja artikli 84 lõikes 2 osutatud andmed selliste liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi büroole, kes on avalduse lugenud vastuvõetavaks. Amet teatab taotlejale edastamiskuupäeva.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse:

a)

lõike 1 kohase ELi kaubamärgi taotluse muutmisavalduse sisu üksikasjad või registreeritud ELi kaubamärgi siseriiklikuks kaubamärgiks muutmise taotluse muutmisavalduse sisu üksikasjad;

b)

lõike 2 kohase muutmisavalduse avaldamisel avaldatavad üksikasjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

98)

Artikli 114 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   ELi kaubamärgi taotluse või ELi kaubamärgi suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 113, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatutest või mis täiendavad neid.”

99)

Artikli 115 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Amet on liidu amet.”

100)

Artikli 116 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib amet kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskiri, mis käsitleb liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.”

101)

Artiklis 117 asendatakse tekst „Ameti” tekstiga „Ameti ja selle töötajate”.

102)

Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Vastulause ning tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlused esitatakse ühes ameti töökeeltest.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist:

a)

võib ELi kaubamärgi taotlusega seotud taotlused ja avaldused esitada keeles, milles on esitatud nimetatud ELi kaubamärgi taotlus, või mõnes muus taotleja poolt taotluses märgitud keeles;

b)

võib registreeritud ELi kaubamärgiga seotud taotlused ja avaldused esitada ühes ameti töökeeltest.

Kui taotluse esitamisel kasutatakse artikli 79b lõikes 2 osutatud ameti koostatud vormi, võib selliseid vorme kasutada liidu mis tahes ametlikus keeles, tingimusel et vormi tekstiosa täidetakse ühes ameti töökeeles.”;

c)

lõike 6 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Tõlge esitatakse ühe kuu jooksul alates vastulause esitamise tähtaja möödumisest või tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevast.”;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„8.   Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 7 kohaldamist ning kui ei ole sätestatud teisiti, võivad pooled ametis toimuvas kirjalikus menetluses kasutada ameti mis tahes töökeelt. Kui valitud keel ei ole menetluskeel, esitab pool tõlke sellesse keelde ühe kuu jooksul pärast originaaldokumendi esitamise kuupäeva. Kui ELi kaubamärgi taotleja on ametis toimuva menetluse ainus pool ning kui ELi kaubamärgi taotluse esitamisel kasutati keelt, mis ei ole ameti töökeel, võidakse kirjalik tõlge esitada ka mõnes muus taotleja poolt taotluses märgitud keeles.

9.   Tegevdirektor määrab tõlgete kinnitamise viisi.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega täpsustatakse:

a)

millises ulatuses võidakse ameti kirjalikus menetluses kasutatavaid tõendavaid dokumente esitada liidu mis tahes ametlikus keeles, ning kirjaliku tõlke vajadus;

b)

ametile esitatavatele kirjalikele tõlgetele esitatavad nõuded.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

103)

Artikli 120 lõikes 1 asendatakse tekst „rakendusmäärusega” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktiga”.

104)

Artikkel 122 jäetakse välja.

105)

Artikkel 123 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 123

Läbipaistvus

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (17).

2.   Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu üksikasjalikud eeskirjad.

3.   Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaseid ameti otsuseid võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt vaidlustada Euroopa ombudsmani kaudu või hagi esitamisega Euroopa Liidu Kohtule.

4.   Amet kohaldab isikuandmete töötlemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (18).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)."

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”"

106)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 123a

Julgeolekunõuded salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitsele

Amet kohaldab komisjoni julgeolekut käsitlevaid põhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni julgeolekueeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (19) ja (EL, Euratom) 2015/444 (20). Julgeolekut käsitlevad põhimõtted hõlmavad muu hulgas kõnealuse teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

(19)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41)."

(20)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).”"

107)

XII jaotisele lisatakse järgmine jagu:

„1a. JAGU

Ameti ülesanded ja koostöö ühtlustamise edendamiseks

Artikkel 123b

Ameti ülesanded

1.   Ametil on järgmised ülesanded:

a)

hallata ja edendada käesoleva määrusega kehtestatud ELi kaubamärgisüsteemi;

b)

hallata ja edendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2002 (21) kehtestatud Euroopa Liidu disainilahenduste süsteemi;

c)

edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas koostöös liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitega, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi bürooga;

d)

täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 386/2012 (22) osutatud ülesandeid;

e)

täita talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/28/EL (23) pandud ülesandeid.

2.   Amet teeb seoses talle lõikega 1 pandud ülesannetega koostööd institutsioonide, ametiasutuste, organite, tööstusomandi õiguskaitse ametite ja valitsusväliste organisatsioonidega.

3.   Amet võib osutada vabatahtlikke vahendusteenuseid, et aidata osapooltel jõuda rahumeelse lahenduseni.

Artikkel 123c

Koostöö tavade ja vahendite ühtlustamise edendamiseks

1.   Amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel koostööd, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, hõlmab see koostöö eelkõige järgmisi tegevusvaldkondi:

a)

ühiste ekspertiisistandardite väljatöötamine;

b)

ühiste või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine kogu liitu hõlmava konsulteerimise, otsingute tegemise ja klassifitseerimise eesmärgil;

c)

pidev andmete ja teabe esitamine ja vahetamine, sealhulgas punktis b osutatud andmebaasidesse ja portaalidesse andmete sisestamiseks;

d)

ühtsete standardite ja tavade kehtestamine, et tagada menetluste ja süsteemide koostalitlusvõime kogu liidus, ning nende ühtsuse, tõhususe ja tulemuslikkuse edendamine;

e)

tööstusomandi õigusi ja menetlusi käsitleva teabe vahetamine, sealhulgas vastastikune toetus kasutajatugedele ja teabekeskustele;

f)

tehnilise oskusteabe vahetamine ja abi seoses punktides a–e osutatud valdkondadega.

2.   Tegevdirektori ettepaneku alusel määrab haldusnõukogu kindlaks ja koordineerib liidu ja liikmesriikide huvides olevaid projekte seoses lõigetes 1 ja 6 osutatud valdkondadega ning kutsub liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskameteid ja Beneluxi intellektuaalomandi bürood kõnealustes projektides osalema.

Projekti määratlus sisaldab liikmesriikide iga osaleva tööstusomandi õiguskaitse ameti ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ja ameti konkreetseid kohustusi ja ülesandeid. Amet konsulteerib kasutajate esindajatega eelkõige projektide kindlaksmääramise ja nende tulemuste hindamise etappides.

3.   Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo võivad piirata või ajutiselt peatada oma koostöö lõike 2 esimeses lõigus osutatud projektides või sellest loobuda.

Esimeses lõigus sätestatud võimaluse kohaldamisel esitavad liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ametile kirjaliku selgituse oma otsuse põhjuste kohta.

4.   Kui liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo on võtnud kohustuse osaleda teatavates projektides, osalevad nad, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tulemuslikult lõikes 2 osutatud projektides, et tagada nende väljatöötamine, toimimine, koostalitlusvõime ja ajakohastamine.

5.   Amet toetab lõikes 2 osutatud projekte rahaliselt määral, mis on vajalik, et tagada lõike 4 tähenduses liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo tulemuslik osalemine projektides. Kõnealust rahalist toetust võib anda toetustena ja mitterahalise sissemaksena. Rahastamise kogumaht ei ületa 15 % ameti aastatuludest. Toetusesaajad on liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo. Toetust võidakse anda ilma konkursikutseta vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele ja toetuste andmise korra põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (24) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (25).

6.   Amet ning liikmesriikide asjaomased asutused teevad omavahel vabatahtlikult koostööd, et edendada teadlikkuse suurendamist kaubamärkide süsteemi ja võltsimisvastase võitluse kohta. Kõnealune koostöö hõlmab projekte, mille eesmärk on eelkõige kehtestatud normide ja praktika rakendamine ning koolitus- ja haridustegevuse korraldamine. Sellistele projektidele antav rahaline toetus on osa lõikes 5 nimetatud rahastamise kogumahust. Lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis.

(21)  Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1)."

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1)."

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5)."

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)."

(25)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”"

108)

XII jaotise 2. ja 3. jagu asendatakse järgmisega:

„2. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 124

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Ilma et see piiraks 5. jaos eelarvekomiteele antud ülesandeid, haldusnõukogu:

a)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile c, võtab vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust, ning edastab vastuvõetud iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

b)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile e, ja võttes arvesse komisjoni arvamust, võtab pärast arvamuste vahetamist tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi asjaomase komitee vahel vastu ameti mitmeaastase strateegilise programmi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning edastab vastuvõetud mitmeaastase strateegilise programmi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

c)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile g, võtab vastu aastaaruande ja edastab vastuvõetud aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

d)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile h, võtab vastu mitmeaastase personalipoliitikakava;

e)

teostab artikli 123c lõike 2 kohaselt temale antud volitusi;

f)

teostab artikli 139 lõike 5 kohaselt temale antud volitusi;

g)

võtab vastu eeskirja huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks ametis;

h)

kooskõlas lõikega 2 kasutab ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused”);

i)

võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;

j)

koostab artikli 129 lõikes 2 sätestatud kandidaatide nimekirja;

k)

tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad artikli 165a kohastest sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;

l)

konsulteerib enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesolevas määruses sätestatud küsimustes;

m)

esitab tegevdirektorile ja komisjonile arvamusi ning nõuab neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 142 vastu otsuse, mis põhineb ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise võib peatada.

Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 125

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja ning nende vastavad asendusliikmed.

2.   Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

Artikkel 126

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi valida ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe ametiaeg haldusnõukogu liikmena lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 127

Koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel.

4.   Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5.   Haldusnõukogu teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 124 lõike 1 punktide a ja b, artikli 126 lõike 1 ning artikli 129 lõigete 2 ja 4 kohaselt, on siiski nõutav liikmete kahekolmandikuline häälteenamus. Mõlemal juhul on igal liikmel üks hääl.

6.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7.   Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenuseid.

3. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 128

Tegevdirektori ülesanded

1.   Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja eelarvekomitee volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.   Tegevdirektoril on järgmised ülesanded, mida võib delegeerida. Eelkõige ta:

a)

võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

b)

rakendab haldusnõukogu vastu võetud otsused;

c)

valmistab ette iga-aastase tööprogrammi kavandi, milles määratakse hinnanguliselt kindlaks igaks tegevuseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

d)

esitab artikli 123c lõike 2 kohaselt haldusnõukogule ettepanekuid;

e)

valmistab ette mitmeaastase strateegilise programmi kavandi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning esitab selle haldusnõukogule pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga ja arvamuste vahetamist Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoniga;

f)

rakendab iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmi ning annab nende rakendamise kohta aru haldusnõukogule;

g)

valmistab ette aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

h)

valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

i)

valmistab ette sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste järelmeetmete ning OLAFi juurdluse järelmeetmete tegevuskava ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja haldusnõukogule aruande tehtud edusammude kohta;

j)

kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teeb tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

k)

töötab välja ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle eelarvekomiteele heakskiitmiseks;

l)

võib määruse ühtse kohaldamise tagamiseks suunata õigusküsimuse lahendamiseks laiendatud apellatsioonikojale („suurkoda”), eelkõige juhul, kui apellatsioonikojad on teinud selles küsimuses lahknevaid otsuseid;

m)

koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse ning vastutab ameti eelarve täitmise eest;

n)

rakendab volitusi, mille on talle töötajate suhtes andnud haldusnõukogu artikli 124 lõike 1 punkti h kohaselt;

o)

teostab vastavalt käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele volitusi, mis on talle antud artikli 26 lõike 3, artikli 29 lõike 5, artikli 30 lõike 3, artikli 75 lõike 2, artikli 78 lõike 5, artiklite 79, 79b, 79c, artikli 87 lõike 4, artikli 87a lõike 3, artikli 88 lõike 5, artikli 88a, artikli 89, artikli 93 lõike 4, artikli 119 lõike 9, artikli 144, artikli 144a lõike 1, artikli 144b lõike 2 ja artikli 144c kohaselt.

5.   Tegevdirektorit abistab üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Kui tegevdirektor ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras tegevdirektori asetäitja või üks tegevdirektori asetäitjatest.

Artikkel 129

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist tagandamine ning tema ametiaja pikendamine

1.   Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu, kes teeb oma otsuse lihthäälteenamusega haldusnõukogu esitatud kandidaatide nimekirja alusel pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Haldusnõukogu valitud kandidaadi võib enne ametisse nimetamist kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes nõukogu otsusega, mille nõukogu teeb haldusnõukogu ettepaneku alusel.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle aja lõppu viib haldusnõukogu läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ja ameti edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

4.   Nõukogu, võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

6.   Tegevdirektori asetäitja või asetäitjad nimetatakse ametisse või tagandatakse ametist lõike 2 kohaselt pärast konsulteerimist tegevdirektoriga ja vajaduse korral valitud tegevdirektoriga, kelle ametiaeg ei ole veel alanud. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Nõukogu võib pärast tegevdirektoriga konsulteerimist pikendada tegevdirektori asetäitja ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.”

109)

Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

registri pidamise eest vastutav osakond;”;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„f)

tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes muu üksus või isik.”

110)

Artiklis 131 asendatakse viide „artiklites 36, 37 ja 68” viitega „artiklites 36, 37, 68 ja 74c”.

111)

Artikli 132 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

asendatakse kolmas lause järgmisega:

„Kulusid või menetlust käsitlevad otsused teeb üks liige.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse täpselt kindlaks, millist liiki otsuseid teeb üks liige. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

112)

Artikkel 133 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 133

Registri pidamise eest vastutav osakond

1.   Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab registrikannete kohta otsuste tegemise eest.

2.   Lisaks sellele vastutab osakond artikli 93 lõikes 2 osutatud kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.

3.   Osakonna otsused teeb üks selle liige.”

113)

Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses järgmisega:

a)

ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlused;

b)

artikli 18 kohane ELi kaubamärgi loovutamise taotlus.”;

b)

lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Kulusid või menetlust käsitlevad otsused, nagu on täpsustatud artikli 132 lõike 2 kohaselt vastu võetud aktis, teeb üks liige.”

114)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 134a

Üldpädevus

Käesoleva määrusega ette nähtud otsused, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna, tühistamisosakonna või registri pidamise eest vastutava osakonna pädevusse, teeb tegevdirektori poolt selleks määratud ametnik või üksus.”

115)

Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Apellatsioonikodade pädevusse kuulub artiklite 131–134a kohaselt tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine.”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „suure nõukoguga” sõnaga „suurkojaga”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Suurkoja pädevusse jäävate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse juhtumi või seda õigustavate asjaolude õiguslikku raskust või tähtsust. Sellised juhtumid võib saata arutamiseks suurkojale:

a)

artikli 136 lõike 4 punktis a osutatud menetlusnormide kohaselt asutatud apellatsiooninõukogu või

b)

juhtumiga tegelev nõukogu.”;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lisaks kuulub suurkoja pädevusse põhjendatud arvamuse esitamine õigusküsimustes, mille suurkojale on suunanud tegevdirektor vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile l.”;

e)

lõike 5 viimane lause jäetakse välja.

116)

Artikkel 136 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 136

Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

1.   Apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 129 sätestatud tegevdirektori ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse aja jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee neid ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust.

2.   Apellatsioonikodade eesistuja ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast tema tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult.

3.   Kodade esimeeste ametiaega võib pikendada täiendavate viieaastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja pärast konsulteerimist apellatsioonikodade eesistujaga.

4.   Apellatsioonikodade eesistujal on järgmised juhtimise ja töö korraldamisega seotud ülesanded:

a)

juhtida apellatsioonikodade juhtorganit („juhtorgan”), kes vastutab eeskirjade kehtestamise ja kodade töö korraldamise eest;

b)

tagada juhtorgani otsuste rakendamine;

c)

suunata kojale juhtumid juhtorgani määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;

d)

edastada tegevdirektorile kodade rahavajadused kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.

Apellatsioonikodade eesistuja juhib suurkoda.

5.   Haldusnõukogu määrab apellatsioonikodade liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavate viieaastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

6.   Apellatsioonikodade liikmed kutsutakse ametist tagasi üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsioonikodade eesistuja soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu selle koja esimehega, millesse asjaomane liige kuulub.

7.   Apellatsioonikodade eesistuja ning kodade esimehed ja liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

8.   Suurkoja otsused kaebuste kohta või arvamused õigusküsimustes, mille suurkojale on suunanud tegevdirektor vastavalt artiklile 135, on artikli 130 kohaste ameti otsuseid tegevate üksuste jaoks siduvad.

9.   Apellatsioonikodade eesistuja ega apellatsioonikodade esimehed ja liikmed ei või olla vastulausete osakondade, registri pidamise eest vastutavate osakondade ega registrikannete kustutamise osakondade kontrollijad ega liikmed.”

117)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 136a

Apellatsioonikodade juhtorgan ja suurkoda

1.   Juhtorgan koosneb apellatsioonikodade eesistujast, kes seda juhatab, kodade esimeestest ja kodade liikmete seast kalendriaastaks valitud kodade liikmetest, kelle valimises osalevad kõik kodade liikmed, välja arvatud apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed. Sel viisil valitud koja liikmed moodustavad ühe neljandiku koja liikmetest, arvestamata apellatsioonikodade eesistujat ja kodade esimehi, ümardades selle arvu vajaduse korral ülespoole.

2.   Artikli 135 lõikes 2 osutatud suurkoda koosneb üheksast liikmest, sealhulgas apellatsioonikodade eesistuja, kodade esimehed, vajaduse korral enne suurkoja istungit määratud ettekandja ning apellatsioonikodade liikmed, välja arvatud apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed, kes määratakse apellatsioonikodade liikmete nimekirjast rotatsiooni korras.”

118)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 136b

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks apellatsioonikodade struktuuri üksikasjad, sealhulgas juhtorgani asutamise üksikasjad ja selle roll, suurkoja koosseis ja asja talle arutamiseks saatmise eeskirjad ning tingimused, mille alusel teeb otsused üks liige vastavalt artikli 135 lõigetele 2 ja 5.”

119)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 137a

Lepituskeskus

1.   Artikli 123b lõike 3 kohaldamisel võib amet asutada lepituskeskuse („keskus”).

2.   Iga füüsiline või juriidiline isik võib kasutada keskuse teenuseid vabatahtlikul alusel, et leida lahendus poolte kokkuleppel vaidlustes, mis tekivad käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 6/2002 alusel.

3.   Osapooltel on ühistaotluse alusel võimalus kasutada lepitusmenetlust. Taotlust ei loeta esitatuks enne asjaomase lõivu tasumist. Tegevdirektor määrab selle lõivu kindlaks vastavalt artikli 144 lõikele 1.

4.   Vaidluste puhul, mille menetluse käsitlemine on pooleli vastulausete osakondades, tühistamisosakondades või ameti apellatsioonikodades, võib lepitusmenetluse ühistaotluse esitada igal ajal pärast vastulause, tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna otsust käsitleva kaebuse esitamist.

5.   Kõnealused menetlused ja tähtaegade, välja arvatud kohaldatava lõivu tasumise tähtaja arvutamine peatatakse lepitusmenetluse ühistaotluse esitamise kuupäevast. Tähtaegade kulgemine jätkub menetluse jätkamise päevast.

6.   Pooltel palutakse lõikes 12 osutatud nimekirjast ühiselt nimetada lepitaja, kes on teatanud, et ta valdab kõnealuse lepitusmenetluse keelt. Kui pooled ei ole 20 päeva jooksul sellekohase palve saamisest lepitajat nimetanud, loetakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

7.   Pooled lepivad koos lepitajaga lepituslepingus kokku lepitusmenetluse üksikasjaliku korra.

8.   Lepitaja lõpetab lepitusmenetluse niipea, kui osapooled jõuavad kokkuleppele või kui üks pooltest teatab, et ta soovib lepitamise lõpetada, või lepitaja teeb kindlaks, et pooled ei suuda kokkuleppele jõuda.

9.   Lepitaja teavitab lepitusmenetluse lõpetamisest otsekohe pooli ja ameti asjaomast üksust.

10.   Lepitusmenetluses peetud arutelude ja läbirääkimiste konfidentsiaalsust hoiavad kõik lepitamises osalenud isikud, eelkõige lepitaja, pooled ja nende esindajad. Kõiki lepitusmenetluses esitatud dokumente ja kogu teavet hoitakse ameti teistest menetlustoimikutest eraldi ja neid ei lisata menetlustoimingutele.

11.   Lepitusmenetlus toimub ühes liidu ametlikus keeles, milles pooltel tuleb kokku leppida. Kui lepitatakse seoses vaidlusega, mille menetlus ametis on pooleli, toimub lepitusmenetlus ameti töökeeles, kui osapooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.   Amet koostab selliste lepitajate nimekirja, kes toetavad pooli vaidluste lahendamisel. Vahendajad on sõltumatud ning neil on asjakohased teadmised ja kogemused. See nimekiri võib sisaldada lepitajaid, kes on ameti töötajad, ning lepitajaid, kes ei ole ameti töötajad.

13.   Lepitajad on oma ülesannete täitmisel erapooletud ja deklareerivad tegeliku või tajutava huvide konflikti seoses nende nimetamisega. Artiklis 130 loetletud ameti otsuseid tegevate üksuste liikmed ei osale ühegi asja lepitamises, milles:

a)

nad on varem olnud mingil viisil lepitamisse kaasatud;

b)

neil on lepitusmenetluse suhtes mis tahes isiklik huvi või

c)

nad on varem osalenud ühe poole esindajana.

14.   Lepitajad ei osale artiklis 130 loetletud ameti otsuseid tegevate üksuste liikmena lepitamise ebaõnnestumise tagajärjel jätkatavas menetluses.

15.   Amet võib teha koostööd teiste tunnustatud riiklike või rahvusvaheliste lepitamisega tegelevate asutustega.”

120)

Artikkel 138 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 138

Eelarvekomitee

1.   Eelarvekomiteel on käesoleva jaoga ette nähtud ülesanded.

2.   Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 125 ja 126 ning artikli 127 lõikeid 1–4, ning lõiget 5 niivõrd, kuivõrd see on seotud esimehe ja aseesimehe valimisega, ning lõikeid 6 ja 7.

3.   Eelarvekomitee teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 140 lõike 3 ja artikli 143 kohaselt, on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmel üks hääl.”

121)

Artikkel 139 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 139

Eelarve

1.   Ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus koostatakse iga eelarveaasta jaoks ja esitatakse ameti eelarves. Eelarveaasta on kalendriaasta,

2.   Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad tulud käesoleva määruse -I lisa kohaseid lõive, määruses (EÜ) nr 6/2002 sätestatud lõive, käesoleva määruse artiklis 145 osutatud Madridi protokolli alusel liitu märkivast rahvusvahelisest registreeringust tulenevaid lõive ja muid Madridi protokolli osalistele tehtavaid makseid ning Euroopa Liitu märkivate rahvusvaheliste registreeringute lõive Genfi redaktsiooni kohaselt, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklis 106c, ja Genfi redaktsiooni lepinguosalistele tehtavaid muid makseid ning vajalikul määral liidu üldeelarve komisjoni eelarveosast eraldi rubriigi alt eraldatud subsiidiumi.

4.   Igal aastal katab amet kulud, mida kannavad liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid, Beneluxi intellektuaalomandi büroo ja muud liikmesriigi poolt määratud asjaomased asutused tulenevalt konkreetsetest ülesannetest, mida nad täidavad ELi kaubamärgisüsteemi funktsionaalsete osadena, seoses järgmiste teenuste ja menetlustega:

a)

ELi kaubamärkidega seotud vastulausete esitamise ja kehtetuks tunnistamise menetlused liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametites ja Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

b)

ELi kaubamärgisüsteemi toimimist käsitleva teabe esitamine kasutajatugede ja teabekeskuste kaudu;

c)

ELi kaubamärgi õiguskaitse tagamine, kaasa arvatud artikli 9 lõike 4 kohase meetme abil.

5.   Lõikes 4 sätestatud kulude katmise kogusumma vastab 5 %-le ameti aastatuludest. Piiramata käesoleva lõike kolmanda lõigu kohaldamist määrab haldusnõukogu ameti ettepaneku alusel ja pärast eelarvekomiteega konsulteerimist kindlaks jaotusvalemi, lähtudes järgmistest õiglastest, erapooletutest ja asjakohastest näitajatest:

a)

taotlejate esitatud ELi kaubamärgi taotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;

b)

riiklike kaubamärgitaotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;

c)

ELi kaubamärgi omanike esitatud vastulausete ja kehtetuks tunnistamise taotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;

d)

artikli 95 kohaselt igas liikmesriigis määratud ELi kaubamärkide kohtusse antud asjade arv aastas.

Lõikes 4 osutatud kulude asjakohasuse näitamiseks esitab liikmesriik ametile iga aasta 31. märtsiks statistilised andmed, kus tuuakse välja käesoleva lõike esimese lõigu alapunktides a kuni d osutatud arvud eelmise aasta kohta, mis tuleb lisada haldusnõukogule esitatavasse ettepanekusse.

Õigluse kaalutlusel käsitatakse kulusid, mida kannavad lõikes 4 osutatud asutused igas liikmesriigis, olevat vähemalt 2 % käesolevas lõikes ette nähtud kulude katmise kogusummast.

6.   Ametil on kohustus katta lõikes 4 osutatud ja aasta jooksul tekkinud kulud üksnes sellises ulatuses, et oleks välistatud eelarvepuudujäägi tekkimine vastaval aastal.

7.   Eelarveülejäägi korral ning mõjutamata lõike 10 kohaldamist võib haldusnõukogu ameti ettepaneku alusel ja pärast eelarvekomiteega konsulteerimist suurendada lõikes 5 sätestatud protsendimäära kuni 10 %-ni ameti aastatulust.

8.   Kui viie järjestikuse aasta jooksul on tekkinud märkimisväärne ülejääk, teeb eelarvekomitee ameti ettepaneku alusel ja kooskõlas artikli 124 lõike 1 punktides a ja b osutatud iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmiga kahekolmandikulise häälteenamusega otsuse alates 23. märtsist 2016 tekkinud ülejäägi liidu eelarvesse ülekandmise kohta, mõjutamata käesoleva artikli lõigete 4–7 ja lõike 10 ning artiklite 123b ja 123c kohaldamist.

9.   Amet koostab kaks korda aastas aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma finantsseisundi kohta, sealhulgas artikli 123c lõigete 5 ja 6 ning artikli 139 lõigete 5 ja 7 alusel sooritatud finantstehingute kohta. Selle aruande põhjal vaatab komisjon läbi ameti finantsseisundi.

10.   Amet moodustab oma tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi.”

122)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 141a

Pettustevastane võitlus

1.   Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (26) ühineb amet 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (27) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses ameti antud toetuse või tema rahastatud lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

5.   Võttes arvesse rakendatavate meetmete kulutasuvust, võtab eelarvekomitee vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusohuga.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1)."

(27)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”"

123)

Artikkel 144 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 144

Lõivud ja muud tasud ning maksetähtpäev

1.   Tegevdirektor määrab kindlaks tasude suuruse ameti osutatavate muude kui I lisas sätestatud teenuste eest ning ELi kaubamärgibülletääni, ameti teataja ja teiste ameti väljaannete eest. Tasude suurus kehtestatakse eurodes ja avaldatakse ameti teatajas. Ühegi tasu suurus ei ületa summat, mis on vajalik ameti osutatud konkreetse teenuse kulude katmiseks.

2.   Lõivud ja muud tasud, mille maksmise tähtaeg ei ole käesolevas määruses kindlaks määratud, tuleb tasuda kuupäeval, millal võeti vastu teenuse taotlus, mille eest lõiv või tasu oli ette nähtud.

Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks, milliste esimeses lõigus osutatud teenuste osutamine ei sõltu vastavate lõivude ja tasude ettemakse tegemisest.”

124)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 144a

Lõivude ja muude tasude maksmine

1.   Lõivud ja muud tasud tasutakse makse tegemisega või ülekandega ameti pangakontole.

Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks, milliseid muid konkreetseid makseviise, eelkõige ameti arvelduskontodel hoitavate hoiuste teel, võib kasutada peale esimeses lõigus sätestatute.

Teise lõigu alusel tehtud otsused avaldatakse ameti teatajas.

Kõik maksed, sealhulgas kõigi teise lõigu kohaselt ette nähtud muude makseviiside abil tehtud maksed, on eurodes.

2.   Igale maksele peab olema märgitud makset tegeva isiku nimi ja vajalik teave, mille alusel amet võib viivitamata kindlaks teha makse otstarbe. Eelkõige esitatakse järgmine teave:

a)

kui makstakse lõivu taotluse eest, märgitakse makse otstarve, nimelt „taotluse esitamise lõiv”;

b)

kui makstakse vastulause esitamise lõivu, märgitakse taotluse number ja vastulause objektiks oleva ELi kaubamärgi taotleja nimi ning makse otstarve, nimelt „vastulause esitamise lõiv”;

c)

kui makstakse tühistamis- või kehtetuks tunnistamise lõivu, märgitakse registreerimisnumber, taotluse objektiks oleva ELi kaubamärgi omaniku nimi ning makse otstarve, nimelt „tühistamislõiv” või „kehtetuks tunnistamise lõiv”.

3.   Kui lõikes 2 osutatud makse otstarvet ei ole kohe võimalik kindlaks teha, nõuab amet, et maksja teataks makse otstarbe kirjalikult ameti poolt ette nähtud tähtaja jooksul. Kui maksja ei täida nimetatud nõuet õigel ajal, loetakse makse sooritamata jäetuks. Makstud summa tagastatakse.

Artikkel 144b

Makse vastuvõtmise kuupäev

1.   Artikli 144a lõikes 1 osutatud juhtudel käsitatakse makse ametile tegemise kuupäevana kuupäeva, mil makse või ülekande summa tegelikult ameti pangakontole laekus.

2.   Kui on lubatud kasutada muid kui artikli 144a lõike 1 teises lõigus osutatud makseviise, määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil sellised maksed loetakse tehtuks.

3.   Kui lõivu ei loeta lõigete 1 ja 2 kohaselt makstuks enne selle maksetähtpäeva, loetakse, et maksetähtaega on järgitud, kui ametile esitatakse tõendavad andmed selle kohta, et ettenähtud ajavahemiku jooksul liikmesriigis makse teinud isik andis pangale nõuetekohaselt korralduse kanda üle makse summa ja maksis lisatasu, mis on 10 % asjaomasest lõivust või asjaomastest lõivudest, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Lisatasu ei tule maksta, kui asjaomane korraldus anti pangale vähemalt kümme päeva enne ettenähtud maksetähtpäeva.

4.   Amet võib maksjalt nõuda tõendite esitamist selle kohta, millisel kuupäeval anti pangale lõikes 3 osutatud korraldus ja, kui see on nõutav, asjakohase lisatasu maksmist ameti poolt määratud aja jooksul. Kui maksja ei täida seda nõuet või kui tõendid on ebapiisavad või nõutud lisatasu ei ole õigel ajal makstud, loetakse maksetähtaeg möödunuks.

Artikkel 144c

Ebapiisavad maksed ja väikeste summade tagasimaksmine

1.   Põhimõtteliselt loetakse maksetähtaeg täidetuks ainult siis, kui kogu lõivusumma on makstud tähtpäevaks. Kui kogu lõivusumma ei ole makstud, makstakse makstud osa pärast maksetähtaja möödumist tagasi.

2.   Amet võib võimaluse korral enne maksetähtaja möödumist anda makset tegevale isikule võimaluse maksta puuduv osa ära või, kui see on õigustatud, jätta arvestamata puuduvad väikesed summad, piiramata maksja õigusi.

3.   Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral loobuda mis tahes maksmata summa sundkorras sissenõudmisest, kui sissenõutav summa on väike või kui selline sissenõudmine on liiga ebakindel.

4.   Kui lõivu või tasu on makstud rohkem, ei maksta ülemäärast summat tagasi, kui summa on väike ja asjaomane pool ei ole sõnaselgelt nõudnud tagasimaksmist.

Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks alammäära, millest väiksemat lõivu või tasu puhul makstud ülemäärast summat tagasi ei maksta.

Teise lõigu alusel tehtud otsused avaldatakse ameti teatajas.”

125)

Artiklis 145 asendatakse tekst „selle rakendusmäärusi” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte”.

126)

Artiklit 147 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimese lause järele lisatakse järgmine lause:

„Amet teavitab rahvusvahelise taotluse esitajat rahvusvahelist taotlust moodustavate dokumentide vastuvõtmise kuupäevast.”;

b)

lõiked 3 kuni 6 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse muus kui Madridi protokollis rahvusvaheliste taotluste esitamiseks lubatud keeles, võib taotleja esitada kaupade või teenuste loetelu ja mis tahes muud tekstielemendid, mis on rahvusvahelise taotluse osaks keeles, milles rahvusvaheline taotlus tuleb esitada rahvusvahelisele büroole lõike 2 kohaselt. Kui taotlusega koos sellist tõlget ei esitata, annab taotleja ametile loa lisada see tõlge rahvusvahelisse taotlusse. Kui tõlget pole rahvusvahelise taotluse aluseks oleva ELi kaubamärgitaotluse registreerimismenetluse jooksul veel tehtud, korraldab amet viivitamata tõlkimise.

4.   Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb ELi kaubamärgil pärast selle registreerimist, tuleb lõiv tasuda ELi kaubamärgi registreerimise kuupäevaks. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Kui lõiv ei ole tasutud, teavitab amet sellest taotlejat. Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, võib amet anda rahvusvahelisele büroole loa lõiv tema nimel vastu võtta.

5.   Kui rahvusvahelise taotluse läbivaatamise tulemusel selgub mõni alljärgnevatest puudustest, nõuab amet taotlejalt nende puuduste kõrvaldamist ameti määratud tähtaja jooksul:

a)

rahvusvaheline taotlus ei ole esitatud lõikes 1 osutatud vormil ning see ei sisalda kõiki selle vormi kohaselt nõutavaid andmeid ega kogu teavet;

b)

rahvusvahelises taotluses sisalduv kaupade ja teenuste loetelu ei ole hõlmatud ELi kaubamärgi põhitaotluses või ELi põhikaubamärgis sisalduvas kaupade ja teenuste loetelus;

c)

rahvusvahelises taotluses taotletav kaubamärk ei ole identne ELi kaubamärgi põhitaotluse või ELi põhikaubamärgi esemeks oleva kaubamärgiga;

d)

rahvusvahelises taotluses esitatud mis tahes andmed kaubamärgi kohta, välja arvatud õigustest loobumise või värviga seotud nõude kohta, ei esine ka ELi kaubamärgi põhitaotluses või ELi põhikaubamärgis;

e)

kui rahvusvahelises taotluses soovitakse märgi eristavaks tunnuseks värvi, kuid ELi kaubamärgi põhitaotlus või ELi põhikaubamärk ei ole sama(des) värvi(des), või

f)

vastavalt rahvusvahelises vormis esitatud andmetele ei ole taotluse esitajal Madridi protokolli artikli 2 lõike 1 punkti ii kohaselt õigust esitada rahvusvahelist taotlust ameti kaudu.

6.   Kui taotleja ei ole andnud ametile luba lisada tõlge, nagu on sätestatud lõikes 3, või kui jääb muudel asjaoludel ebaselgeks, millisel kaupade ja teenuste loetelul rahvusvaheline taotlus põhineb, nõuab amet taotlejalt nõutavate andmete esitamist ameti määratud tähtaja jooksul.”;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„7.   Kui lõikes 5 osutatud puudusi ei kõrvaldata või kui lõikes 6 osutatud andmeid ei esitata ameti määratud tähtajaks, keeldub amet rahvusvahelise taotluse edastamisest rahvusvahelisele büroole.

8.   Amet edastab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole koos Madridi protokolli artikli 3 lõike 1 kohase tõendiga niipea, kui rahvusvaheline taotlus vastab käesolevas artiklis, käesoleva artikli lõike 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis ning käesoleva määruse artiklis 146 sätestatud nõuetele.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse konkreetne vorm, sealhulgas selle elemendid, mida tuleb kasutada rahvusvahelise taotluse esitamiseks lõike 1 kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

127)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 148a

Teavitamine põhitaotluse või -registreeringu kehtetuks tunnistamisest

1.   Viie aasta jooksul pärast rahvusvahelise registreeringu kuupäeva teavitab amet rahvusvahelist bürood kõigist asjaoludest ja otsustest, mis mõjutavad sellise ELi kaubamärgi taotluse või ELi kaubamärgi registreeringu kehtivust, millel rahvusvaheline registreering põhines.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks konkreetsed faktid ja otsused, mille puhul on kohustuslik Madridi protokolli artikli 6 lõike 3 kohane teavitamine, ning sellise teavitamise asjakohase aja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

128)

Artikkel 149 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 149

Rahvusvahelisele registreeringule järgnev territoriaalse kaitse laiendamise taotlus

1.   Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase territoriaalse kaitse laiendamise taotluse, mis tehakse rahvusvahelise registreerimise järel, võib esitada ameti vahendusel. Taotlus esitatakse käesoleva määruse artikli 147 kohaselt esitatud rahvusvahelise taotluse keeles. Selles tuleb esitada teave, mis näitab, et on olemas õigus taotleda kaitset registreerimisega Madridi protokolli artikli 2 lõike 1 punkti ii ja artikli 3ter lõike 2 kohaselt. Amet teatab territoriaalse kaitse laiendamise taotlejale territoriaalse kaitse laiendamise taotluse laekumise kuupäeva.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud territoriaalse kaitse laiendamise taotlusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Kui rahvusvahelisele registreeringule järgneva territoriaalse kaitse laiendamise taotlus ei ole lõikes 1 ja lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud nõuetega kooskõlas, palub amet taotlejal tuvastatud puudused ameti poolt määratud aja jooksul kõrvaldada. Kui puudusi ameti määratud aja jooksul ei kõrvaldata, keeldub amet rahvusvahelise registreerimise järel tehtava territoriaalse kaitse laiendamise taotluse edastamisest rahvusvahelisele büroole. Amet ei keeldu taotluse rahvusvahelisele büroole edastamisest enne, kui taotlejal on olnud võimalus taotluses kindlaks tehtud puudused kõrvaldada.

4.   Amet edastab rahvusvahelise registreerimise järel tehtava territoriaalse kaitse laiendamise taotluse rahvusvahelisele büroole niipea, kui lõikes 3 osutatud nõuded on täidetud.”

129)

Artikkel 153 asendatakse järgmise artikliga:

„Artikkel 153

Vanemuse nõue rahvusvahelises taotluses

1.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu taotleja võib rahvusvahelises taotluses taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 34.

2.   Vanemuse nõude põhistamiseks esitatavad dokumendid, mis on kindlaks määratud artikli 34 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, esitatakse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo teavitab ametit rahvusvahelisest registreeringust. Selles osas kohaldatakse artikli 34 lõiget 6.

3.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab artikli 92 lõike 2 kohaselt olema ametis tehtavateks toiminguteks esindaja, siis sisaldub käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates esindaja määramine artikli 93 lõike 1 tähenduses.

4.   Kui amet leiab, et käesoleva artikli lõike 1 kohane vanemuse nõue ei ole kooskõlas artikliga 34 või muude käesolevas artiklis sätestatud nõuetega, palub ta taotlejal puudused kõrvaldada. Kui esimeses lauses osutatud nõudeid ameti määratud aja jooksul ei täideta, kaotatakse seoses vastava rahvusvahelise registreeringuga õigus vanemusele. Kui puudused on seotud ainult teatavate kaupade ja teenustega, kaotatakse õigus vanemusele ainult vastavate kaupade ja teenuste osas.

5.   Amet teavitab rahvusvahelist bürood igast lõike 4 kohasest vanemuse õiguse kaotamise deklaratsioonist. Lisaks teavitab amet rahvusvahelist bürood kõigist vanemuse nõuete tagasivõtmistest ja piirangutest.

6.   Kohaldatakse artikli 34 lõiget 4, välja arvatud juhul, kui vanemuse õigus loetakse tulenevalt käesoleva artikli lõikest 4 kaotatuks.”

130)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 153a

Vanemuse taotlemine ametis

1.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu omanik võib alates artikli 152 lõikes 2 nimetatud registreeringu mõjude avaldamise kuupäevast taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 35.

2.   Kui vanemuse nõue esitatakse enne lõikes 1 osutatud kuupäeva, loetakse vanemuse nõue ameti poolt vastuvõetuks sellel kuupäeval.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane vanemuse nõue peab vastama artiklis 35 osutatud nõuetele ja sisaldama teavet, mis võimaldab kontrollida, kas need nõuded on täidetud.

4.   Kui vanemuse nõuet reguleerivad lõikes 3 osutatud ning lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud nõuded ei ole täidetud, palub amet rahvusvahelise registreeringu omanikul puudused kõrvaldada. Kui puudusi ameti määratud aja jooksul ei kõrvaldata, lükkab amet nõude tagasi.

5.   Kui amet on vanemuse nõude vastu võtnud või kui vanemuse nõue võetakse tagasi või amet selle tühistab, teavitab amet sellest rahvusvahelist bürood.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 1 kohase vanemuse nõude sisu üksikasjad ja üksikasjad selle kohta, millist teavet tuleb käesoleva artikli lõike 5 kohaselt edastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

131)

Artikkel 154 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 154

Kaupade ja teenuste määramine ja absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine

1.   Liitu nimetavaid rahvusvahelisi registreeringuid kontrollitakse, et teha kindlaks, kas need on kooskõlas artikli 28 lõigetega 2 kuni 4 ning kas esineb absoluutseid keeldumispõhjusi, samal viisil, nagu kontrollitakse ELi kaubamärgi taotlusi.

2.   Kui liitu nimetavat rahvusvahelist registreeringut ei peeta tulenevalt käesoleva määruse artikli 28 lõikest 4 või artikli 37 lõikest 1 asjakohaseks kõigi või osade kaupade ja teenuste kaitsmiseks, millega seoses see rahvusvaheline registreering on rahvusvahelises büroos registreeritud, väljastab amet rahvusvahelisele büroole ex officio esialgse keeldumise teate vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõigetele 1 ja 2.

3.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab artikli 92 lõike 2 kohaselt olema esindaja ametis tehtavateks toiminguteks, siis peab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teade sisaldama palvet määrata esindaja artikli 93 lõike 1 tähenduses.

4.   Esialgse keeldumise teates peab esitama selle aluseks olevad põhjendused ning tähtaja, mille jooksul rahvusvahelise registreeringu omanik võib esitada oma seisukoha ning peab vajaduse korral määrama oma esindaja. Tähtaja kulgemine algab päevast, mil amet väljastab esialgse keeldumise teate.

5.   Kui amet leiab, et liitu nimetav rahvusvahelise kaubamärgi taotlus ei sisalda teavet käesoleva määruse artikli 161b kohase teise keele kohta, väljastab amet rahvusvahelisele büroole ex officio esialgse keeldumise teate vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõigetele 1 ja 2.

6.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanik ei kõrvalda tähtaja jooksul põhjust, mille tõttu keelduti kaitse andmisest või, kui see on asjakohane, ei määra esindajat või ei anna teavet teise keele kohta, keeldub amet andmast õiguskaitset seoses kõigi või osade kaupade ja teenustega, mille kohta rahvusvaheline registreering on tehtud. Õiguskaitse andmisest keeldumine asendab ELi kaubamärgi taotluse tagasilükkamise. Selle otsuse võib edasi kaevata vastavalt artiklitele 58–65.

7.   Kui amet ei ole artikli 156 lõikes 2 osutatud vastulause esitamise perioodi alguseks väljastanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ex officio esialgse keeldumise teadet, saadab amet rahvusvahelisele büroole teatise, kus osutatakse, et absoluutsete keeldumispõhjuste kontroll artikli 37 kohaselt on lõpetatud, kuid rahvusvahelise registreeringu kohta saab veel esitada proteste ning kolmandate isikute seisukohti. Selline esialgne teade ei piira ameti õigust absoluutseid keeldumispõhjuseid mis tahes ajahetkel enne õiguskaitse andmist käsitleva lõpliku teate väljastamist omal algatusel uuesti kontrollida.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse, milliseid andmeid peab sisaldama rahvusvahelisele büroole saadetav ex officio esialgse keeldumise teade ning lõplikku õiguskaitse andmist või selle andmisest keeldumist käsitlev rahvusvahelisele büroole saadetav lõplik teade. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

132)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 154a

Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid

1.   Kui rahvusvaheline registreering põhineb kollektiivkaubamärgiga, garantii- või sertifitseerimismärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul, käsitletakse liitu nimetavat rahvusvahelist registreeringut vastavalt olukorrale kas ELi kollektiivkaubamärgina või ELi sertifitseerimismärgina.

2.   Rahvusvahelise registreeringu omanik esitab kaubamärgi põhikirja artiklites 67 ja 74b ette nähtud korras otse ametile kahe kuu jooksul alates päevast, mil rahvusvaheline büroo teavitab ametit rahvusvahelisest registreeringust.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse kollektiivkaubamärgiga, garantii- või sertifitseerimismärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul rajaneva rahvusvahelise registreerimise menetluse üksikasjad.”

133)

Artiklit 155 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine tekst:

„tingimusel, et artikli 38 lõike 1 kohase otsinguaruande taotlus esitatakse ametile ühe kuu jooksul alates teatise esitamise kuupäevast.”;

b)

lõikesse 2 lisatakse järgmine tekst:

„tingimusel, et artikli 38 lõike 2 kohase otsinguaruande taotlus esitatakse ametile ühe kuu jooksul alates teatise kuupäevast ja otsingutasu tasutakse samaks tähtajaks.”;

c)

lõikesse 4 lisatakse järgmine lause:

„Seda tehakse sõltumata sellest, kas rahvusvahelise registreeringu omanik palus, et talle saadetakse ELi otsinguaruanne, välja arvatud juhul, kui varasema registreeringu või taotluse omanik palub end mitte teavitada.”

134)

Artiklit 156 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Vastulause esitatakse kolme kuu jooksul alates ühe kuu möödumisest artikli 152 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks vastulause esitamise ja läbivaatamise menetlus, sealhulgas rahvusvahelisele büroole saadetavad vajalikud teated.”

135)

Artiklisse 158 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Kui liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu mõju tunnistatakse tulenevalt käesoleva määruse artiklist 57 või 100 ja käesolevast artiklist lõppotsusega kehtetuks, teavitab amet sellest rahvusvahelist bürood vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõikele 6.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 3 kohaselt rahvusvahelisele büroole saadetava teate sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

136)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 158a

Ülemineku registreerimise õiguslik toime

Rahvusvahelise registreeringu omandiõiguse muutmise kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artikli 17 kohase kande tegemisel registrisse ülemineku kohta.

Artikkel 158b

Litsentside ja muude õiguste registreerimise õiguslik toime

Omaniku käsutusõiguse või litsentsi piirangu kandmisel rahvusvahelisse registrisse on samad õiguslikud tagajärjed nagu artiklite 19, 20, 21 ja 22 kohase kande tegemisel registrisse asjaõiguse, sundtäitmise, maksejõuetusmenetluse või litsentsi kohta.

Artikkel 158c

Üleminekute, litsentside või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluste kontrollimine

Amet edastab omandiõiguse muutmise, litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluse, samuti litsentsi muutmise või kehtetuks tunnistamise või omaniku käsutusõiguse esitatud piirangute tühistamise registreerimise taotluse rahvusvahelisele büroole, kui taotlusele on lisatud asjakohased tõendid ülemineku, litsentsi või käsutusõiguse piirangu kohta või tõendid selle kohta, et litsents enam ei kehti või seda on muudetud, või et käsutusõiguse piirang on kõrvaldatud.”

137)

Artiklit 159 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli alusel. Kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 112, 113 ja 114.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Siseriikliku kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase Euroopa Liidule kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse käesoleva määruse artikli 153 kohaselt.”;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt artikli 113 lõikes 1 osutatud teavet ja andmeid.

5.   Kui muutmist taotletakse käesoleva artikli ja käesoleva määruse artikli 112 lõike 5 kohaselt rahvusvahelise registreeringu pikendamata jätmise tõttu, peab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud taotlus sisaldama sellekohast märget ja kaitse lõppemise kuupäeva. Käesoleva määruse artikli 112 lõikes 5 sätestatud kolme kuu pikkust tähtaega hakatakse arvestama järgmisel päeval pärast viimast päeva, kui kehtivust on veel Madridi protokolli artikli 7 lõike 4 kohaselt võimalik pikendada.

6.   Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud muutmise taotluste suhtes kohaldatakse artikli 113 lõikeid 3 ja 5 mutatis mutandis.

7.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt lõigetes 4 ja 5 osutatud teavet ja andmeid.

8.   Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud muutmise taotluste suhtes kohaldatakse artikli 113 lõiget 3 mutatis mutandis. Amet lükkab muutmise taotluse tagasi ka juhul, kui Madridi protokolli või Madridi kokkuleppe osaliseks oleva liikmesriigi nimetamise tingimused ei ole täidetud ei liidu nimetamise kuupäeval ega ka muutmise taotluse vastuvõtmise kuupäeval või, vastavalt artikli 113 lõikele 1, kuupäeval, kui taotlus loetakse ametis vastuvõetuks.

9.   Kui lõikes 7 osutatud muutmise taotlus on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega ja selle kohaselt vastu võetud eeskirjadega, edastab amet taotluse viivitamata rahvusvahelisele büroole. Amet teatab rahvusvahelise registreeringu omanikule edastamiskuupäeva.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:

a)

lõigetes 4 ja 7 osutatud muutmise taotluste sisu üksikasjad;

b)

lõike 3 kohaselt muutmise taotluste avaldamise üksikasjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

138)

Artiklisse 161 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Selleks et Madridi protokolli artikli 9quinquies kohaselt päritoluameti taotluse alusel rahvusvahelise büroo poolt tühistatud rahvusvahelise registreeringu muutmist saaks menetleda, peab ELi kaubamärgi taotlus sisaldama vastavat märget. Selline märge tehakse taotluse esitamisel.

4.   Kui artikli 36 lõike 1 punkti b kohase kontrolli käigus leiab amet, et taotlust ei esitatud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo rahvusvahelise registreeringu tühistas, või kui kaubad ja teenused, mille jaoks ELi kaubamärki soovitakse registreerida, ei sisaldu kaupade ja teenuste loetelus, mille jaoks tehti rahvusvaheline registreering seoses liiduga, nõuab amet taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

5.   Kui lõikes 4 osutatud puudusi ameti määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, kaotatakse õigus seoses rahvusvahelise registreeringu kuupäevaga või territoriaalse kaitse laiendamise õigus ning võimalik rahvusvahelise registreeringu prioriteediõigus.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 3 kohase muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

139)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 161a

Teabevahetus rahvusvahelise bürooga

Teabevahetus rahvusvahelise bürooga toimub rahvusvahelise büroo ja ameti vahel kokku lepitud viisil ja vormis, eelistatavalt elektroonilisel teel. Igasugust viidet vormile tõlgendatakse selliselt, et hõlmatud on elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud vormid.

Artikkel 161b

Keelte kasutamine

Käesoleva määruse ja selle kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamisel liitu nimetavatele rahvusvahelistele registreeringutele on rahvusvahelise taotluse esitamise keeleks menetluskeel artikli 119 lõike 4 tähenduses ning teiseks rahvusvahelises taotluses märgitud keeleks on teine keel määruse artikli 119 lõike 3 tähenduses.”

140)

Artikkel 162 jäetakse välja.

141)

Artikkel 163 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 163

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab rakenduseeskirjade komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (28) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

142)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 163a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 42a, artikli 43 lõikes 3, artiklis 57a, artiklis 65a, artikli 77 lõikes 4, artikli 78 lõikes 6, artikli 79 lõikes 5, artikli 79b lõikes 2, artikli 79c lõikes 5, artikli 80 lõikes 3, artikli 82a lõikes 3, artiklis 93a, artiklis 136b, artikli 154a lõikes 3 ja artikli 156 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. märtsist 2016. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 42a, artikli 43 lõike 3, artikli 57a, artikli 65a, artikli 77 lõike 4, artikli 78 lõike 6, artikli 79 lõike 5, artikli 79b lõike 2, artikli 79c lõike 5, artikli 80 lõike 3, artikli 82a lõike 3, artikli 93a, artikli 136b, artikli 154a lõike 3 ja artikli 156 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Seda ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada.”

143)

Artikkel 164 jäetakse välja.

144)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 165a

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon hindab hiljemalt 24. märtsiks 2021 ja pärast seda iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamist.

2.   Hindamisel vaadatakse läbi liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ning ameti vahelise koostöö õigusraamistik, pöörates erilist tähelepanu artiklis 123c sätestatud rahastamismehhanismile. Lisaks hinnatakse ameti ja selle töökorra mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Eelkõige käsitletakse hindamisel vajadust muuta ameti volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju.

3.   Komisjon edastab hindamisaruande ja oma nimetatud aruandel põhinevad järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4.   Iga teise hindamise käigus hinnatakse ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.”

145)

Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud lisa.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 2868/95 muudetakse järgmiselt:

1)

eeskirja 1 lõige 3 jäetakse välja;

2)

eeskiri 2 jäetakse välja;

3)

eeskiri 4 jäetakse välja;

4)

eeskiri 5 jäetakse välja;

5)

eeskiri 5a jäetakse välja;

6)

eeskirja 9 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse sõnad „eeskirjad 1, 2 ja 3” vastavas käändes sõnadega „eeskirjad 1 ja 3 ja määruse artikkel 28” vastavas käändes;

b)

punktis b asendatakse sõnad „eeskirja 4 punktile b” sõnadega „määruse artikli 26 lõikele 2”;

7)

eeskirja 11 lõige 2 jäetakse välja;

8)

eeskirja 12 punkt k jäetakse välja;

9)

IV jaotis jäetakse välja;

10)

eeskirja 62 lõikes 2 asendatakse sõnad „ühenduses” sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonnas”;

11)

eeskirja 71 lõikes 1 asendatakse sõnad „ühenduses” sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonnas”;

12)

eeskirja 76 lõige 2 jäetakse välja;

13)

eeskirja 78 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punktis c asendatakse sõna „ühenduses” sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonnas”;

b)

lõike 2 punktis b ning lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõnad „liikmesriik” ja „liikmesriigid” vastavalt sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik” ja „Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid”;

14)

eeskiri 84 jäetakse välja;

15)

eeskiri 87 jäetakse välja;

16)

XI jaotise K osa jäetakse välja;

17)

eeskirja 112 lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 3

Määrus (EÜ) nr 2869/95 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 207/2009 ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 23. märtsil 2016.

Käesoleva määruse artikli 1 järgmisi punkte kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2017:

 

artikli 1 punkte 8, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, punkti 26 niivõrd kuivõrd see on seotud lõike 1 punktiga d ja määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 26 lõikega 3, punkti 29, punkti 30 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 30 lõigetega 1 ja 3, punkti 31 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 33 lõigetega 1 ja 2, punkti 32 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 34 lõigetega 1a, 4 ja 6, punkte 33, 34, 35, niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 37 lõikega 3, punkti 37 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 39 lõike 1 teise lausega ja lõigetega 3 ja 4, punkti 43 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 44 lõigetega 2, 3, 4a ja 8, punkti 46 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 48 lõike 5 kolmanda lausega, punkti 47 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 48a lõike 1 esimese lõiguga ja lõigetega 2–5, punkti 48 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 49 lõikega 3, punkti 49 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 50 lõigetega 2–4, punkte 61, 62, 63, punkti 64 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 67 lõikega 1, punkti 67, välja arvatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 74b lõike 3 osas, punkti 68, punkti 71 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 78 lõigetega 3 ja 5, punkti 72 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 79 lõigetega 1–4, punkti 73, välja arvatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 79b lõike 2 ja artikli 79c lõike 5 osas, punkti 74 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 80 lõigetega 1, 2 ja 4, punkti 75, niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 82 lõikega 2, punkti 76 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 82a lõigetega 1 ja 2, punkti 77, punkti 78 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 85 punktidega 1, 6 ja 7, punkti 80 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 87 lõike 2 punktiga m ja lõike 3 punktiga y, punkti 84 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 89 lõigetega 1–3, punkti 97, välja arvatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 113 lõige 6, punkti 98, punkti 102 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 119 lõigetega 5, 5a, 6, 8 ja 9, punkti 103, punkti 108 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 128 lõike 4 punktiga o, punkti 111 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 132 lõike 2 kolmanda lausega, punkti 113 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 134 lõikega 2, punkti 125, punkti 126 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 147 lõigetega 1 ja 3–8, punkti 127 niivõrd kuivõrd see on seotud artikli 148a lõikega 1, punkti 128 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 149 lõigetega 1, 3 ja 4, punkti 129 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikliga 153 ja artikli 153a lõigetega 1–5, punkte 132, punkti 135 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 158 lõikega 3, punkti 136, punkti 137 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 159 lõigetega 4–9, punkti 138 niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 161 lõigetega 3–5 ja punkti 139.

Käesoleva määruse artikli 1 punkti 108, niivõrd kuivõrd see on seotud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 124 lõike 1 punktiga f ja artikli 128 lõike 4 punktiga n, kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 124 lõikes 2 sätestatud otsuse jõustumise kuupäevast või 12 kuud pärast käesoleva artikli teises lõigus nimetatud kuupäeva sõltuvalt sellest, kumb on varasem. Selle kuupäevani täidab määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 124 lõike 1 punktis f osutatud volitusi tegevdirektor.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. detsember 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. novembri 2015. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta seisukoht.

(2)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).

(3)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

(5)  Esimene nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).

(8)  Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1).

(9)  Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 33).

(10)  Komisjoni 5. veebruari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 216/96, mis näeb ette siseturu harmoneerimisameti apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 28, 6.2.1996, lk 11).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


I LISA

Lisatakse järgmine lisa:

„-I LISA

LÕIVUDE SUURUS

A.

Ametile käesoleva määruse kohaselt makstavad lõivud (eurodes) on järgmised.

1.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi taotlemise eest (artikli 26 lõige 2):

1 000 eurot

2.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi elektroonilise taotlemise eest (artikli 26 lõige 2):

850 eurot

3.

Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi üksikkaubamärgi eest (artikli 26 lõige 2):

50 eurot

4.

Lõiv ELi üksikkaubamärgi iga kaupade ja teenuste klassi eest alates kolmandast klassist (artikli 26 lõige 2):

150 eurot

5.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

1 800 eurot

6.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi elektroonilise taotlemise eest (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

1 500 eurot

7.

Põhilõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

50 eurot

8.

Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest alates kolmandast klassist (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

150 eurot

9.

Otsingutasu ELi kaubamärgi taotluse eest (artikli 38 lõige 2) või liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu eest (artikli 38 lõige 2 ja artikli 155 lõige 2): 12 eurot korrutatuna artikli 38 lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskametite arvuga; amet avaldab kõnealuse summa ja selle hilisemad muudatused ameti teatajas.

10.

Vastulause esitamise lõiv (artikli 41 lõige 3):

320 eurot

11.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3):

1 000 eurot

12.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi elektroonilise pikendamise eest (artikli 47 lõige 3):

850 eurot

13.

Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3):

50 eurot

14.

Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest alates kolmandast klassist (artikli 47 lõige 3):

150 eurot

15.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

1 800 eurot

16.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi elektroonilise pikendamise eest (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

1 500 eurot

17.

Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

50 eurot

18.

Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi v kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest alates kolmandast klassist (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):

150 eurot

19.

Lisalõiv pikendamislõivu hilise tasumise või pikendamistaotluse esitamise hilinemise korral (artikli 47 lõige 3) 25 % hilinenud pikendamislõivust, maksimaalselt 1 500 eurot.

20.

Lõiv tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse eest (artikli 56 lõige 2):

630 eurot

21.

Kaebuse esitamise lõiv (artikli 60 lõige 1):

720 eurot

22.

Tähtaja ennistamise taotluse lõiv (artikli 81 lõige 3):

200 eurot

23.

Lõiv taotluse eest muuta ELi kaubamärgi taotlus või ELi kaubamärk (artikli 113 lõige 1, ka koostoimes artikli 159 lõikega 1):

a)

siseriikliku kaubamärgi taotluseks,

b)

liikmesriike nimetavaks registreeringuks Madridi protokolli kohaselt:

200 eurot

24.

Lõiv menetluse jätkamise eest (artikli 82 lõige 1):

400 eurot

25.

Lõiv registreeritud ELi kaubamärgi (artikli 49 lõige 4) või ELi kaubamärgi taotluse (artikli 44 lõige 4) jagamist käsitleva avalduse eest:

250 eurot

26.

Lõiv ELi kaubamärgiga (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 33 lõige 2 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 22a lõige 2) või ELi kaubamärgi taotlusega (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 33 lõige 2 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 22a lõige 2) seotud litsentsi või muu õiguse registreerimise taotluse eest:

a)

litsentsi andmine;

b)

litsentsi üleminek;

c)

asjaõiguse loomine;

d)

asjaõiguse üleminek;

e)

sundtäitmine:

200 eurot registreeringu kohta, aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu avaldust, siis kokku mitte üle 1 000 euro.

27.

200 eurot litsentsi või muu õiguse registrist kustutamise kohta (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 35 lõige 3 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 24a lõige 3), aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu avaldust, siis kokku mitte üle 1 000 euro.

28.

Lõiv ELi kaubamärgi muutmise eest (artikli 48 lõige 4):

200 eurot.

29.

ELi kaubamärgi taotluse ärakirja (artikli 88 lõige 7), registreerimistunnistuse ärakirja (artikli 45 lõige 2) või registriväljavõtte (artikli 87 lõige 7) väljastamise lõiv:

a)

kinnitamata ärakiri või väljavõte:

10 eurot

b)

kinnitatud ärakiri või väljavõte:

30 eurot

30.

Toimikuga tutvumise lõiv (artikli 88 lõige 6):

30 eurot

31.

Toimiku dokumentide ärakirjade väljastamise lõiv (artikli 88 lõige 7):

a)

kinnitamata ärakiri:

10 eurot;

b)

kinnitatud ärakiri:

30 eurot

alates 11. leheküljest iga lehekülje eest lisaks

1 euro

32.

Toimikus sisalduva teabe edastamise lõiv (artikli 88 lõige 9):

10 eurot

33.

Tagastatavate menetluskulude määramise arutamise lõiv (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 94 lõige 4 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 85 lõige 7):

100 eurot

34.

Lõiv ametile rahvusvahelise taotluse esitamise eest (enne 1. oktoobrit 2017 artikli 147 lõige 5 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 147 lõige 4):

300 eurot

B.

Rahvusvahelisele büroole tasutavate lõivude määr

I.   Üksiklõiv liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu eest

1.

Liitu nimetava rahvusvahelise kaubamärgi registreeringu taotluse esitajal tuleb maksta rahvusvahelisele büroole individuaallõivu liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.

2.

Rahvusvahelise registreeringu omanikul, kes esitab taotluse liitu nimetavaks territoriaalseks laienduseks pärast rahvusvahelist registreerimist, tuleb maksta rahvusvahelisele büroole individuaallõivu liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.

3.

B osa I jaotise punktis 1 või B osa I jaotise punktis 2 sätestatud lõivu summa on järgmiste summade ekvivalent Šveitsi frankides, nagu on kehtestanud WIPO peadirektor vastavalt ühiseeskirjade eeskirja 35 lõikele 2 Madridi kokkuleppe ja protokolli alusel:

a)

üksikkaubamärgi eest: 820 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist;

b)

kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi eest: 1 400 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist.

II.   Üksiklõiv liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu pikendamise eest

1.

Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu omanikul tuleb tasuda rahvusvahelisele büroole rahvusvahelise registreeringu pikendamise lõivude osana individuaallõiv liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.

2.

B osa II jaotise punktis 1 nimetatud lõivu summa on järgmiste summade ekvivalent Šveitsi frankides, nagu on kehtestanud WIPO peadirektor vastavalt ühiseeskirjade eeskirja 35 lõikele 2 Madridi kokkuleppe ja protokolli alusel:

a)

üksikkaubamärgi eest: 820 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist;

b)

kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi eest: 1 400 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist.”


II LISA

VASTAVUSTABEL

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95

Määrus (EÜ) nr 207/2009

Artikkel 1

Artikkel 2

-I lisa, A osa, punktid 1 kuni 34

Artikkel 3

Artikli 144 lõige 1

Artikkel 4

Artikli 144 lõige 2

Artikli 5 lõige 1

Artikli 144a lõike 1 esimene lõik

Artikli 5 lõige 2

Artikli 144a lõike 1 teine lõik

Artikli 5 lõige 3

Artikli 144a lõike 1 kolmas lõik

Artikkel 6

Artikli 144a lõike 1 neljas lõik

Artikli 7 lõige 1

Artikli 144a lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikli 144a lõige 3

Artikkel 8

Artikkel 144b

Artikkel 9

Artikli 144c lõiked 1 ja 2

Artikkel 10

Artikli 144c lõige 4

Artikkel 11

-I lisa B osa I jaotise punktid 1 kuni 3

Artikkel 12

-I lisa B osa II jaotise punktid 1 ja 2

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15


Top