1.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/13

(1)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) on teatatud, millist liiki börsiväliseid intressimäära tuletisinstrumente on teatavatel vastaspooltel luba kliirida. ESMA on iga liigi puhul hinnanud kriteeriumeid, mis on olulised nende suhtes kliiringukohustuse kohaldamiseks, sealhulgas standardimise määr, maht ja likviidsus ning hinnateabe kättesaadavus. Pidades silmas peamist eesmärki, milleks on süsteemse riski vähendamine, on ESMA määranud vastavalt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korrale kindlaks börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigid, mille suhtes tuleks kliiringukohustust kohaldada.

(2)

Börsivälistel intressimäära tuletislepingutel võib olla konstantne tinglik väärtus, muutuv tinglik väärtus või tingimuslik tinglik väärtus. Konstantse tingliku väärtusega lepingutel on tinglik väärtus, mis lepingu kehtivusaja jooksul ei muutu. Muutuva tingliku väärtusega lepingutel on tinglik väärtus, mis muutub lepingu kehtivusaja jooksul prognoositaval viisil. Tingimusliku tingliku väärtusega lepingutel on tinglik väärtus, mis muutub lepingu kehtivusaja jooksul prognoosimatul viisil. Tingimuslikud tinglikud väärtused muudavad börsiväliste intressimäära tuletislepingutega seotud hinnakujunduse ja riskijuhtimise ning seega ka nende kliirimise vastaspoolte poolt keerukamaks. Seda omadust tuleks kliirimisele kuuluvate börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liikide määratlemisel arvesse võtta.

(3)

Selle kindlaksmääramisel, millist liiki börsiväliste tuletislepingute suhtes tuleks kohaldada kliiringukohustust, tuleks võtta arvesse selliste börsiväliste tuletislepingute eripära, mis on sõlmitud pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega. Sellega seoses ei tohiks sellised börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaselt kliiringukohustust, hõlmata lepinguid, mis on sõlmitud pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega, eeldusel et need vastavad teatavatele kriteeriumidele.

(4)

Eri vastaspooltel on vaja erineva pikkusega tähtaegu, et võtta vajalikud meetmed selliste börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide kliirimiseks, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust. Selle kohustuse nõuetekohase ja õigeaegse täitmise tagamiseks tuleks vastaspooled jagada kategooriatesse, mille alusel hakatakse piisavalt sarnaste vastaspoolte suhtes kliiringukohustust kohaldama samast kuupäevast.

(5)

1. kategooria peaks hõlmama nii finantssektori vastaspooli kui ka finantssektoriväliseid vastaspooli, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on kliirivad liikmed vähemalt ühe asjaomase keskse vastaspoole jaoks vähemalt ühe sellise börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigi puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, kuna sellistel vastaspooltel on juba kogemusi vabatahtliku kliirimisega ja neil on juba olemas ühendused kõnealuste kesksete vastaspooltega vähemalt ühe liigi kliirmiseks. Finantssektorivälised vastaspooled, kes on kliirivad liikmed, peaksid samuti kuuluma 1. kategooriasse, kuna nende kogemused ja ettevalmistused keskseks kliirimiseks on võrreldavad 1. kategooriasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte omadega.

(6)

2. ja 3. kategooria peaks hõlmama 1. kategooriasse mittekuuluvaid finantssektori vastaspooli, kes on rühmitatud vastavalt õigus- ja tegevusvõime tasemele börsiväliste tuletisinstrumentide osas. Finantssektori vastaspoolte õigus- ja tegevusvõime astmete eristamisel tuleks võtta aluseks aktiivsuse tase börsiväliste tuletisinstrumentide osas; 2. ja 3. kategooria eristamiseks tuleks seetõttu määrata kindlaks kvantitatiivne künnis, lähtudes mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tinglike väärtuste summeeritud kuulõpu keskmisest. Määrata tuleks selline sobiv künnisväärtuse tase, mis võimaldaks eristada väiksemaid turuosalisi, kajastades samal ajal 2. kategooria riskide märkimisväärset taset. Lisaks peaks see künnis olema kookõlas künnisega, milles on kokku lepitud rahvusvahelisel tasandil seoses mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuetega, et toetada õigusnormide lähendamist ja piirata vastaspoolte kantavaid nõuetele vastavuse tagamise kulusid. Nagu ka kõnealustes rahvusvahelistes standardites kohaldatakse künnist tavaliselt grupi tasandil, arvestades, et grupi sees võib olla ühiseid riske, kuid investeerimisfondide künnist tuleks kohaldada eraldi iga fondi suhtes, sest fondi kohustusi ei mõjuta tavaliselt ei muude fondide ega nende investeerimisjuhtide kohustused. Järelikult tuleks künnist kohaldada iga fondi suhtes eraldi, eeldusel et iga investeerimisfond moodustab maksejõuetuse või pankroti korral täiesti eraldiseisva ja eraldatud varakogumi, mida muud investeerimisfondid või investeerimisjuht ei kollateraliseeri, taga või toeta.

(7)

Määruse (EL) nr 648/2012 kohane finantssektori vastaspoolte määratlus ei hõlma teatavaid alternatiivseid investeerimisfonde, kuigi nende tegevusvõime börsiväliste tuletislepingute osas sarnaneb määratlusega hõlmatud alternatiivsete investeerimisfondide tegevusvõimega. Finantssektorivälisteks vastaspoolteks liigitatud alternatiivsed investeerimisfondid peaksid seega kuuluma samadesse vastaspoolte kategooriatesse nagu finantssektori vastaspoolteks liigitatud alternatiivseid investeerimisfondid.

(8)

4. kategooria peaks hõlmama finantssektoriväliseid vastaspooli, kes ei kuulu muudesse kategooriatesse, kuna nende kogemused ja tegevusvõime börsiväliste tuletisinstrumentide ja keskse kliirimise osas on piiratumad kui vastaspoolte muudel kategooriatel.

(9)

1. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse asjaolu, et neil ei pruugi olla olemas vajalikke ühendusi kesksete vastaspooltega kõigi selliste tuletisinstrumentide liikide jaoks, mille suhtes kliiringukohustust kohaldatakse. Lisaks tagavad selle kategooria vastaspooled juurdepääsu kliiringule nendele vastaspooltele, kes ei ole kliirivad liikmed, pidades silmas, et klientide kliirimine ja kaudsete klientide kliirimine peaksid kliiringukohustuse jõustumise tõttu märkimisväärselt suurenema. Vastaspoolte 1. kategooria arvele langeb märkimisväärne osa juba kliiritud börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide mahust ja kliiritavate tehingute maht suureneb pärast käesolevas määruses sätestatud kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva märkimisväärselt. Seetõttu tuleks sätestada mõistlik, kuuekuuline tähtaeg, et 1. kategooria vastaspooled saaksid täiendavate liikide kliirimist ette valmistada, tegeleda klientide kliirimise ja kaudsete klientide kliirimise suurenemisega ning kohaneda kliiritavate tehingute kasvava mahuga.

(10)

2. ja 3. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse asjaolu, et enamik neist saavad juurdepääsu kesksele vastaspoolele, kui neist saab kliiriva liikme klient või kaudne klient. See protsess võib kesta 12–18 kuud, sõltuvalt vastaspoolte õigus-. ja tegevusvõimest ning nende valmisolekutasemest seoses kliirivate liikmetega lepingute kliirimiseks vajalike meetmete võtmisega.

(11)

4. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse nende õigus- ja tegevusvõimet ning nende piiratumat kogemust börsiväliste tuletisinstrumentide ja keskse kliirimise osas võrreldes vastaspoolte muude kategooriatega.

(12)

Niisuguste börsiväliste vahetuslepingute jaoks, mille on sõlminud kolmandas riigis asutatud vastaspool ja liidus asutatud vastaspool, kes kuuluvad samasse gruppi ja on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ning kelle suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure, tuleks näha ette hilisem kliiringukohustuse kohaldamise kuupäev. Hilisem kohaldamine peaks tagama, et olukorras, kus puuduvad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohased rakendusaktid, mis hõlmaksid käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliseid tuletislepinguid ja milles käsitletaks kolmandat riiki, kus liiduväline vastaspool on asutatud, ei kohaldata selliste lepingute suhtes piiratud aja jooksul kliiringukohustust. Pädevad asutused peaksid saama eelnevalt kontrollida, kas kõnealuseid lepinguid sõlmivad vastaspooled kuuluvad samasse gruppi ja kas nad on täitnud muud määruse (EL) nr 648/2012 kohased grupisiseste tehingute tingimused.

(13)

Erinevalt börsivälistest tuletisinstrumentidest, mille puhul vastaspooled on finantssektorivälised, tuleb finantssektori vastaspooltega börsiväliste tuletislepingute korral määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kohaldada kliiringukohustust selliste lepingute suhtes, mis sõlmiti pärast seda, kui ESMA-le oli esitatud teade kesksele vastaspoolele börsiväliste tuletislepingute teatava liigi kliirimiseks tegevusloa andmise kohta, kuid enne kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva, eeldusel et lepingute järelejäänud tähtaeg kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga õigustab seda. Kliiringukohustuse kohaldamisel kõnealuste lepingute suhtes peaks lähtuma määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolise ja ühtse kohaldamise eesmärgist. Eesmärk peaks olema finantsstabiilsuse tagamine ja süsteemse riski vähendamine, samuti turuosalistele võrdsete võimaluste tagamine, kui börsiväliste tuletislepingute liigi suhtes tuleb kohaldada kliiringukohustust. Seega tuleb kehtestada minimaalne järelejäänud tähtaeg, mis tagab nende eesmärkide saavutamise.

(14)

Vastaspooled ei saa enne määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumist teada, kas nende sõlmitavate börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatakse kliiringukohustuse jõustumise kuupäeval kliiringukohustust. See ebakindlus mõjutab märkimisväärselt turuosaliste võimet täpselt hinnastada sõlmitavaid börsiväliseid tuletislepinguid, sest keskselt kliiritavate lepingute suhtes kehtib teistsugune tagatiste režiim kui mittekeskselt kliiritavate lepingute suhtes. Kui enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes hakataks kohaldama tagantjärele kliirimist (forward-clearing), olenemata nende järelejäänud tähtajast kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga, võib see piirata vastaspoolte võimet maandada piisavalt oma tururiske ning kas mõjutada turu toimimist ja finantsstabiilsust või takistada neil tegelemast oma tavapäraste tegevustega, sest riske maandataks muul sobival viisi.

(15)

Pärast käesoleva määruse jõustumist ja enne kliiringukohustuse jõustumist sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes ei tuleks kohaldada kliiringukohustust enne, kui nende lepingute vastaspooled saavad teha kindlaks, millisesse kategooriasse nad kuuluvad ja kas nende suhtes kohaldatakse teatava lepingu, sh grupisisese tehingu puhul kliiringukohustust, ning enne, kui nad saavad võtta vajalikud meetmed kõnealuste lepingute sõlmimiseks kliiringukohustust arvesse võttes. Seetõttu võib turu nõuetekohase toimimise ja stabiilsuse ning vastaspoolte võrdsete võimaluste tagamiseks pidada asjakohaseks seda, et kõnealuste lepingute suhtes ei tuleks kliiringukohustust kohaldada, olenemata nende järelejäänud tähtaegadest.

(16)

Selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis sõlmiti pärast seda, kui ESMA-le oli esitatud teade kesksele vastaspoolele börsiväliste tuletislepingute teatava liigi kliirimiseks tegevusloa andmise kohta, kuid enne kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva, ei tuleks kliiringukohustust kohaldada, kui nad ei ole süsteemse riski seisukohast märkimisväärselt olulised või kui nende suhtes kliiringukohustuse kohaldamine võib takistada määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolist ja ühtset kohaldamist. Pikema järelejäänud tähtajaga börsiväliste intressimäära tuletislepingutega seotud vastaspoole krediidirisk püsib turul kauem kui see, mis on seotud lühikese järelejäänud tähtajaga börsiväliste intressimäära tuletislepingutega. Kliiringukohustuse kohaldamisega lühikese järelejäänud tähtajaga lepingute suhtes kaasneks vastaspooltele koormus, mis oleks maandatava riski tasemega võrreldes ebaproportsionaalne. Lühikese järelejäänud tähtajaga börsivälised intressimäära tuletisinstrumendid moodustavad koguturust ja seega ka selle turuga seotud kogu süsteemsest riskist suhteliselt väikse osa. Seega tuleks kehtestada minimaalsed järelejäänud tähtajad, mis tagavad, et maksimaalselt mõne kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga lepingute suhtes kliiringukohustust ei kohaldata.

(17)

3. kategooria vastaspooled kannavad kogu süsteemsest riskist suhteliselt piiratud osa ja nende õigus- ja tegevusvõime tase börsiväliste tuletisinstrumentide osas on madalam kui 1. ja 2. kategooria vastaspoolte oma. Börsiväliste tuletislepingute olulisi elemente, sh selliste börsiväliste intressimäära tuletislepingute hinnastamist, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust ja mis sõlmiti enne kliiringukohustuse jõustumist, tuleb lühikese aja jooksul kohandada, et võtta arvesse kliirimist, mis toimub alles mitu kuud pärast lepingu sõlmimist. See tagantjärele kliirimise protsess hõlmab oluliste kohanduste tegemist hinnastamismudelis ja asjaomaste börsiväliste tuletislepingute dokumentide muutmist. 3. kategooria vastaspooltel on väga piiratud võime lisada tagantjärele kliirimine oma börsivälistesse tuletislepingutesse. Kui börsiväliste tuletislepingute kliirimine oleks nendele vastaspooltele kohustuslik enne kliiringukohustuse jõustumist, võiks see järelikult piirata nende võimet maandada piisavalt oma riske ning kas mõjutada turu toimimist ja stabiilsust või takistada neil tegelemast oma tavapäraste tegevustega, kui nad ei saa riske edasi maandada. Kliiringukohustust ei peaks seega kohaldama selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille 3. kategooria vastaspooled on sõlminud enne kliirngukohustuse jõustumist.

(18)

Lisaks võib teatavate tingimuste täitmise korral vabastada kliiringukohustusest samasse gruppi kuuluvate vastaspoolte vahel sõlmitud börsivälised tuletislepingud, et vältida grupisisese riski juhtimise protsesside tõhususe piiramist ning seega määruse (EL) nr 648/2012 peamise eesmärgi saavutamise takistamist. Kliiringukohustust ei peaks seega kohaldama teatavatele tingimustele vastavate ja enne kliiringukohustuse jõustumist sõlmitud grupisiseste tehingute suhtes.

(19)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudel, mille ESMA on komisjonil esitanud.

(20)

Komisjon teatas ESMA-le, et kavatseb ESMA esitatud tehniliste standardite eelnõud kinnitada muudatustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 10 lõike 1 viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud menetlusele. ESMA võttis vastu kõnealuseid muudatusi käsitleva ametliku arvamuse ja esitas selle komisjonile.

(21)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult ning konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga,

a)

neid kasutatakse ainult tagatiste kogumi intressimäärade või valuutade mittevastavuse maandamiseks seoses pandikirjaga;

b)

need on pandikirjade tagatiste kogumis registreeritud või kajastatud vastavalt pandikirju käsitlevatele riiklikele õigusaktidele;

c)

pandikirjade emitendi või tagatiste kogumi kriisilahenduse või maksejõuetuse korral neid ei lõpetata;

d)

pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool kuulub vähemalt samasse nõudeõiguse järku kui pandikirja omanik, välja arvatud juhul, kui pandikirjade emitentidega või pandikirjade tagatiste kogumitega sõlmitud börsivälise tuletislepingu vastaspool on lepingulised kohustused täitmata jätnud või mõjutatud pool või kui ta loobub samasse nõudeõiguse järku kuulumise õigusest;

e)

pandikiri vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 129 nõuetele ja tema suhtes kohaldatav regulatiivne tagatusnõue on vähemalt 102 %.

a)

1. kategooria hõlmab vastaspooli, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on kliirivad liikmed määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 14 tähenduses vähemalt ühe käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide liigi puhul vähemalt ühe sellise vastaspoole jaoks, kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud enne seda kuupäeva, andes talle õiguse kliirida vähemalt üht kõnealust liiki;

b)

2. kategooria hõlmab järgmiseid 1. kategooriasse mittekuuluvaid vastaspooli, kes kuuluvad gruppi, mille mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tinglike väärtuste tagasi maksmata brutosummade summeeritud kuulõpu keskmine perioodil jaanuar, veebruar ja märts 2016 on suurem kui 8 miljardit eurot:

c)

3. kategooria hõlmab järgmisi 1. ja 2. kategooriasse mittekuuluvaid vastaspooli:

d)

4. kategooria hõlmab 1., 2. ja 3. kategooriasse mittekuuluvaid finantssektoriväliseid vastaspooli.

a)

21. juunil 2016, kui vastaspool kuulub 1. kategooriasse;

b)

21. detsembril 2016, kui vastaspool kuulub 2. kategooriasse;

c)

21. juunil 2017, kui vastaspool kuulub 3. kategooriasse;

d)

21. detsembril 2018, kui vastaspool kuulub 4. kategooriasse.

a)

21. detsembril 2018, kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohaldamise eesmärgil ei ole asjaomase kolmanda riigiga seoses võetud vastu nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsust kinnitavat otsust, mis hõlmab käesoleva määruse lisas osutatud börsiväliseid tuletislepinguid, või

b)

järgmistest kuupäevadest hilisem, kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohaldamise eesmärgil on võetud asjaomase kolmanda riigiga seoses vastu nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohane samaväärsust kinnitav otsus, mis hõlmab käesoleva määruse lisas osutatud börsiväliseid tuletislepinguid:

a)

kolmandas riigis asutatud vastaspool on kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;

b)

liidus asutatud vastaspool on

c)

mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikele 3;

d)

mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure;

e)

liidus asutatud vastaspool on teatanud asjaomasele pädevale asutusele kirjalikult, et punktides a, b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud, ning pädev asutus on kinnitanud 30 päeva jooksul pärast teate saamist, et kõnealused tingimused on täidetud.

a)

50 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. veebruari 2016 ja mis on lisa tabelis 1 või 2 esitatud liiki;

b)

3 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. veebruari 2016 ja mis on lisa tabelis 3 või 4 esitatud liiki;

c)

6 kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud pärast 21. veebruari 2016 või nimetatud kuupäeval ja mis on lisa tabelites 1–4 esitatud liiki.

a)

50 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. maid 2016 ja mis on lisa tabelis 1 või 2 esitatud liiki;

b)

3 aastat lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 21. maid 2016 ja mis on lisa tabelis 3 või 4 esitatud liiki;

c)

6 kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud pärast 21. maid 2016 või nimetatud kuupäeval ja mis on lisa tabelites 1–4 esitatud liiki.

a)

lisa tabelis 1 või 2 esitatud lepingute liikide korral 50 aastat;

b)

lisa tabelis 3 või 4 esitatud lepingute liikide korral 3 aastat.