16.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1843,

6. oktoober 2015,

millega kehtestatakse liidu meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94 (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

(2)	On vaja, et ühine kaubanduspoliitika põhineks ühtsetel põhimõtetel, seda eeskätt kaubanduspoliitiliste kaitsemeetmete küsimuses.

(3)	Seepärast on ilmselt vaja kehtestada liidu menetlused, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest tulenevate liidu õiguste tõhus kasutamine.

(4)

Rahvusvahelised kaubandusreeglid on eelkõige need, mis on kehtestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all ja sätestatud WTO lepingu lisades, kuid need võivad olla ka reeglid, mis on sätestatud mis tahes muus lepingus, mille üks pool on liit ja mis on kohaldatavad liidu ja kolmandate riikide vahelisele kaubandusele. On vaja selgelt piiritleda need lepinguliigid, millele osutab mõiste „rahvusvahelised kaubandusreeglid”.

(5)

Liidu menetlused, mis tagavad rahvusvahelistest kaubandusreeglitest tulenevate liidu õiguste tõhusa kasutamise, peaksid põhinema liidu õigusele vastaval õigusmehhanismil, mis on täiesti läbipaistev ja tagab, et otsus kasutada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest tulenevaid liidu õigusi tehtaks täpse faktilise teabe ning õigusliku analüüsi alusel.

(6)

Kõnealuse mehhanismi eesmärk on luua menetlusvahendid selleks, et nõuda liidu institutsioonide reageerimist kolmandate riikide kehtestatud või säilitatud kaubandustakistustele, mis tekitavad kahju või millel on muu kaubandust kahjustav mõju, tingimusel et kohaldatavate rahvusvaheliste kaubandusreeglite kohaselt on selliste takistuste suhtes olemas hagemisõigus.

(7)	Liikmesriikide õigus kasutada seda mehhanismi ei tohiks piirata liikmesriikide võimalusi tõstatada sama küsimust või samalaadseid küsimusi teiste olemasolevate liidu menetluste raames, seda eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 207 lõike 3 alusel loodud komitees.

(8)

Tähelepanu tuleks pöörata ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 alusel loodud komitee institutsioonilisele rollile liidu institutsioonide nõustamisel kõigis kaubanduspoliitika küsimustes. Seepärast tuleks kõnealust komiteed regulaarselt teavitada üksikjuhtumite arengust, et see saaks vaagida nende laiemaid tagajärgi poliitikale.

(9)	On kohane nõuda, et liit toimiks kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega ja kui need kohustused tulenevad kokkulepetest, et liit säilitaks õiguste ja kohustuste tasakaalu, mis on nende kokkulepete eesmärk.

(10)	Samuti on kohane kehtestada, et kõik kõnealuste menetluste alusel võetud meetmed peaksid vastama liidu rahvusvahelistele kohustustele, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestamata juhtudel muid meetmeid, mida võidakse võtta vahetult ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel.

(11)

Samuti tuleks sätestada menetluskord, mida tuleb järgida käesolevas määruses ettenähtud uurimise ajal, eelkõige liidu asutuste ja asjaomaste poolte õigused ning kohustused, samuti tingimused, mille kohaselt huvitatud isikud võivad tutvuda teabega ning võivad paluda teavet uurimisest tulenevate põhiliste asjaolude ning kaalutluste kohta.

(12)	Toimides käesoleva määruse kohaselt, peab liit meeles pidama vajadust tagada kiire ja tõhusa meetme võtmine käesolevas määruses sätestatud otsustamismenetluste kohaldamisega.

(13)

Komisjon on kohustatud liidu rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste raames reageerima kolmandate riikide kehtestatud ja säilitatud kaubandustakistustele ainult siis, kui sekkumist nõuavad liidu huvid. Selliste huvide kaalumisel peaks komisjon vajalikul määral arvestama menetluse kõikide huvitatud isikute seisukohti.

(14)	Käesolevas määruses sätestatud kontrollimenetluste rakendamine eeldab ühetaolisi tingimusi kontrollimenetluste kasutamise otsuste ja kõnealusest menetlusest tulenevate meetmete vastuvõtmiseks. Need meetmed tuleks võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(15)	Poolelioleva kontrolli peatamiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, arvestades nende meetmete toimet ja nende järgnevuse loogikat seoses meetmete vastuvõtmisega.

(16)	Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks regulaarselt teavitada kõnealuse määruse alusel toimunud arengutest, et nad saaksid vaagida nende laiemaid tagajärgi poliitikale.

(17)	Peale selle tuleks juhtudel, kui kokkuleppe sõlmimine kolmanda riigiga näib olevat kaubandustakistusest tuleneva vaidluse lahendamise kõige asjakohasem vahend, pidada sel eesmärgil läbirääkimisi ELi toimimise lepingu artiklis 207 kehtestatud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolev määrus kehtestab liidu menetlused ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine, mille eesmärk, kui rahvusvahelistest kohustustest ja menetlustest ei tulene teisiti, on järgmine:

a)	liidu turgu mõjutavatele kaubandustakistustele reageerimine, pidades silmas tekitatud kahju kõrvaldamist;

b)	kolmanda riigi turgu mõjutavatele kaubandustakistustele reageerimine, pidades silmas kaubandust kahjustava mõju kõrvaldamist.

Esimeses lõigus osutatud menetlusi kohaldatakse ühise kaubanduspoliitika vallas eeskätt rahvusvaheliste vaidluste lahendamise menetluste algatamisel, läbiviimisel ja lõpetamisel.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kaubandustakistused”– igasugused kolmanda riigi kehtestatud või säilitatud kaubandustavad, mille suhtes rahvusvahelised kaubandusreeglid näevad ette hagemisõiguse; selline hagemisõigus on olemas, kui rahvusvahelised kaubandusreeglid kas otseselt keelustavad asjaomase tava või annavad sellest tavast mõjutatud teisele poolele õiguse taotleda kõnealuse tava mõju kõrvaldamist;

b)   „liidu õigused”– rahvusvahelised kaubandusõigused, mida liit võib rahvusvaheliste kaubandusreeglite järgi kasutada; „rahvusvahelised kaubandusreeglid” on eelkõige need reeglid, mis on kehtestatud WTO egiidi all ja sätestatud WTO lepingu lisades, aga need võivad olla sätestatud ka mis tahes muus lepingus, mille üks pool on liit ja millega nähakse ette liidu ja kolmandate riikide vahelisele kaubandusele kohaldatavad reeglid;

c)   „kahju”– igasugune oluline kahju, mida kaubandustakistus liidu turul seoses mingi toote või teenusega põhjustab või ähvardab põhjustada liidu tootmisharule;

d)   „kaubandust kahjustav mõju”– kahjustav mõju, mida kaubandustakistus seoses mingi toote või teenusega põhjustab või ähvardab põhjustada kolmanda riigi turul liidu ettevõtjatele ja millel on märgatav toime liidu või liidu piirkonna majandusele või sealsele majandusharule; asjaolu, et kaebuse esitaja kannatab sellise kahjustava mõju all, ei loeta iseenesest piisavaks põhjenduseks liidu institutsioonile mis tahes sammude astumiseks;

e)   „liidu tootmisharu”–

i)

kõik liidu tootjad või teenuseosutajad, kes — valmistavad tooteid või osutavad teenuseid, mis on identsed või sarnased kaubandustakistuse objektiks oleva toote või teenusega; — valmistavad tooteid või osutavad teenuseid, mis otseselt konkureerivad kõnealuse toote või teenusega, või — on toote tarbijad või töötlejad või kaubandustakistuse objektiks oleva teenuse tarbijad või kasutajad; või

ii)

kõik need tootjad või teenuseosutajad, kelle kogutoodang moodustab olulise osa liidu nende toodete või teenuste kogutoodangust; sellest hoolimata, — kui tootjad või teenuseosutajad on seotud eksportijate või importijatega või on ise väidetavalt kaubandustakistuse objektiks oleva toote või teenuse importijad, võib mõistet „ liidu tootmisharu” tõlgendada viitena ülejäänud tootjatele või teenuseosutajatele; — võib teatavatel asjaoludel liidu piirkonna tootjaid või teenuseosutajaid käsitada liidu tootmisharuna, kui nende ühine toodang moodustab olulise osa kõnealuse toote või teenuse kogutoodangust liikmesriigis või liikmesriikides, kus asjaomane piirkond asub, tingimusel et kaubandustakistus keskendub sellele liikmesriigile või nendele liikmesriikidele;

f)   „liidu ettevõtja”– kooskõlas liikmesriigi õigusega asutatud äriühing või majandusüksus, mida vahetult puudutab kaubandustakistuse objektiks oleva kauba tootmine või teenuse osutamine ning mille registreeritud asukoht, juhatus või põhitegevuskoht paikneb liidu piires;

g)   „teenused”– teenused, mille suhtes võib liit ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel ei piira mõiste „teenuseosutaja” mõistete „liidu tootmisharu” ja „liidu ettevõtja” kontekstis liikmesriigi seaduste või määruste kohaselt võimalikku mõne konkreetse teenuse osutamise mittekaubanduslikku laadi.

Artikkel 3

Kaebus liidu tootmisharu nimel

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik või liidu tootmisharu nimel tegutsev iseseisva õigusvõimeta ühendus, kes tema enda arvates on kandnud kahju liidu turgu mõjutavate kaubandustakistuste tõttu, võib esitada kirjaliku kaebuse.

2.   Kaebus peab sisaldama piisavalt tõendusmaterjali kaubandustakistuse ja sellega tekitatud kahju olemasolu kohta. Kahju tõendavad dokumendid tuleb võimaluse korral esitada, tuginedes artiklis 11 näitlikult loetletud teguritele.

Artikkel 4

Kaebus liidu ettevõtja nimel

1.   Iga liidu ettevõtja või ühe või mitme liidu ettevõtja nimel tegutsev iseseisva õigusvõimega või õigusvõimeta ühendus, kes leiab, et sellised liidu ettevõtjad on kannatanud kaubandust kahjustava mõju all kolmanda riigi turgu mõjutavate kaubandustakistuste tõttu, võib esitada kirjaliku kaebuse.

2.   Kaebus peab sisaldama piisavalt tõendusmaterjali kaubandustakistuse ja sellest tuleneva kaubandust kahjustava mõju olemasolu kohta. Tõendid kaubandust kahjustava mõju kohta tuleb võimaluse korral esitada, tuginedes artiklis 11 näitlikult loetletud teguritele.

Artikkel 5

Kaebamise kord

1.   Kaebus, millele on osutatud artiklites 3 ja 4, esitatakse komisjonile, kes edastab selle koopia liikmesriikidele.

2.   Kaebuse võib tagasi võtta, mispuhul võib menetluse lõpetada, kui see ei ole vastuolus liidu huvidega.

3.   Kui selgub, et kaebus ei sisalda piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks, teatatakse sellest kaebuse esitajale.

Komisjon teavitab liikmesriike, kui ta otsustab, et kaebus ei sisalda piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks.

4.   Komisjon teeb otsuse liidu uurimismenetluse alustamise kohta võimalikult kiiresti pärast kaebuse esitamist vastavalt artiklile 3 või 4.

Otsus tehakse 45 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist. Seda tähtaega võib kaebuse esitaja taotlusel või nõusolekul ajutiselt peatada, et oleks võimalik esitada täiendavat teavet, mis võib olla vajalik kaebuse usaldusväärsuse täielikuks hindamiseks.

Artikkel 6

Liikmesriigi taotlus

1.   Iga liikmesriik võib taotleda komisjonilt artiklis 1 osutatud menetluse algatamist.

2.   Liikmesriik esitab komisjonile oma taotluse põhistamiseks kaubandustakistuste ja nende mõju kohta piisavalt tõendusmaterjali. Kui kahju või kaubandust kahjustava mõju kohta on vaja tõendeid, tuleb need võimaluse korral esitada, tuginedes artiklis 11 näitlikult loetletud teguritele.

3.   Komisjon teatab taotlusest viivitamata teistele liikmesriikidele.

4.   Kui selgub, et taotlus ei sisalda piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks, teatatakse sellest asjaomasele liikmesriigile.

Komisjon teavitab liikmesriike, kui ta otsustab, et taotlus ei sisalda piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks.

5.   Komisjon teeb otsuse liidu uurimismenetluse alustamise kohta võimalikult kiiresti pärast seda, kui liikmesriik on teinud taotluse vastavalt käesolevale artiklile. Otsus tehakse 45 päeva jooksul pärast taotluse tegemist. Seda tähtaega võib taotluse teinud liikmesriigi taotlusel või nõusolekul ajutiselt peatada, et oleks võimalik esitada täiendavat teavet, mis võib olla vajalik taotluse teinud liikmesriigi väidete usaldusväärsuse täielikuks hindamiseks.

Artikkel 7

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kaubandustõkete komitee („komitee”). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav teave

Komisjon esitab käesoleva määruse alusel saadud teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et nad saaksid vaagida laiemaid tagajärgi ühisele kaubanduspoliitikale.

Artikkel 9

Liidu uurimismenetlus

1.   Kui komisjon leiab, et on olemas piisav hulk tõendeid, mis õigustavad kontrollimenetluse algatamist, ja et see on vajalik liidu huvides, siis komisjon

a)

teatab kontrollimenetluse algatamisest Euroopa Liidu Teatajas; teates märgitakse toode või teenus ja asjaomased riigid, tehakse kokkuvõte saadud teabest ning märgitakse, et kogu asjakohane teave tuleb edastada komisjonile; komisjon teatab tähtaja, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda komisjonilt ärakuulamist vastavalt lõikele 5;

b)	teavitab ametlikult menetlusega seotud riigi või riikide esindajaid, kellega asjakohasel juhul peetakse konsultatsioone;

c)	korraldab liidu tasandil kontrolli, tehes koostööd liikmesriikidega.

Komisjon teavitab liikmesriike, kui ta otsustab, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks.

2.   Vajaduse korral komisjon

a)	hangib kogu tema arvates vajaliku teabe ja üritab seda importijate, ettevõtjate, vahendajate, tootjate, kaubandusühenduste ja organisatsioonide abil kontrollida tingimusel, et asjaomased ettevõtjad või organisatsioonid annavad selleks oma nõusoleku;

b)	korraldab uurimisi kolmandate riikide territooriumil, tingimusel et riikide valitsustele on ametlikult teatatud ja mõistliku aja jooksul ei ole esitatud vastuväiteid.

Komisjoni abistavad uurimisel selle liikmesriigi ametnikud, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tingimusel et kõnealune liikmesriik seda nõuab.

3.   Kooskõlas komisjoni sätestatud üksikasjaliku korraga edastavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile kogu uurimiseks vajaliku teabe.

4.   Asjaomased kaebuse esitajad, eksportijad ja importijad ja asjassepuutuva riigi või asjassepuutuvate riikide esindajad võivad

a)

tutvuda kogu komisjoni käsutusse antud teabega, välja arvatud komisjoni ja valitsuste ametialaseks kasutuseks mõeldud dokumendid, kui see teave on vajalik nende huvide kaitseks ega ole artikli 10 tähenduses konfidentsiaalne ja kui komisjon kasutab seda uurimismenetluses; asjaomased isikud esitavad komisjonile kirjalikult põhjendatud taotluse, milles on märgitud soovitud teave;

b)	paluda teavet uurimismenetlusest tulenevate põhiliste asjaolude ning kaalutluste kohta.

5.   Komisjon võib asjaomased isikud ära kuulata. Ta kuulab nad ära juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates ettenähtud tähtaja jooksul esitanud kirjaliku ärakuulamistaotluse, mis näitab, et nad on uurimise tulemustest vahetult huvitatud isikud.

6.   Komisjon annab taotluse korral vahetult huvitatud isikutele võimaluse kohtuda, et võidaks esitada erinevaid seisukohti ja võimalikke vastuväiteid. Kõnealuse võimaluse andmisel arvestab komisjon isikute soove ja konfidentsiaalsuse säilitamise vajadust. Ükski isik ei ole kohustatud kohtumisel osalema ning kõrvalejäämine kõnealust isikut ei kahjusta.

7.   Kui komisjoni nõutud teavet mõistliku tähtaja jooksul ei esitata või kui uurimine on oluliselt takistatud, võidakse järeldused teha kättesaadavate faktiliste asjaolude põhjal.

8.   Pärast uurimise lõpetamist esitab komisjon komiteele aruande. Aruanne tuleb esitada viie kuu jooksul alates menetluse algatamise teatest, välja arvatud juhul, kui uurimise keerukus nõuab komisjonilt tähtaja pikendamist seitsme kuuni.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

1.   Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

2.   Komisjon, liikmesriigid ega nende ametnikud ei tohi teabeandja eriloata avaldada käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet ega muud kontrollimenetluse poole konfidentsiaalselt edastatud teavet.

Igas teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotluses tuleb selgitada, miks teave on konfidentsiaalne, ja taotlusele lisada teabe mittekonfidentsiaalne kokkuvõte või põhjendus, miks teavet ei saa kokkuvõttena esitada.

3.   Teavet tuleb pidada konfidentsiaalseks juhul, kui on tõenäoline, et selle avaldamine kahjustaks oluliselt teabeandjat või teabe allikat.

4.   Kui selgub, et teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabeandja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldsõnalises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

5.   Käesolev artikkel ei takista liidu asutustel avalikustamast üldteavet ja eriti põhjendusi, millele tuginevad käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsused. Sellise avalikustamise puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste isikute õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei avaldata.

Artikkel 11

Tõendid

1.   Kahju uurimine hõlmab võimaluse korral järgmisi tegureid:

a)	liidu asjaomase impordi või ekspordi maht, eriti selle märgatav suurenemine või vähenemine, kas absoluutse kogusena või võrreldes toodangu või tarbimisega kõnealusel turul;

b)	liidu tootmisharu konkurentide hinnad, et eelkõige teha kindlaks, kas liidu või kolmanda riigi turgudel on toimunud liidu tootmisharu hindade märkimisväärne allalöömine;

c)	teatavate majandustegurite, näiteks tootmise, tootmisvõimsuse kasutamise, varude, müügi, turuhindade, turuosa, hindade (st hindade alandamine või tavapärase hinnatõusu vältimine), kasumi, kapitalitulemi, investeeringute ja tööhõive suundumustes avalduv mõju liidu tootmisharule.

2.   Väidetava kahju ohu esinemisel uurib komisjon, kas konkreetse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikuks kahjuks on selgesti prognoositav. Sellega seoses võib arvesse võtta ka järgmisi tegureid:

a)	kasvu määr eksportimisel turule, kus liidu tooted konkureerivad;

b)	päritolu- või ekspordimaal juba olemasolev või lähitulevikus tekkiv ekspordivõimsus ja tõenäosus, et sellest võimsusest tulenev eksport suunatakse punktis a osutatud turule.

3.   Sellistest teistest teguritest põhjustatud kahju, mis kas üksikult või üheskoos avaldavad samuti liidu tootmisharule ebasoodsat mõju, ei arvata vaadeldavate kaubandustavade hulka.

4.   Kui väidetakse, et tegemist on kaubandust kahjustava mõjuga, uurib komisjon kaubandust kahjustava mõju tagajärgi liidu või liidu piirkonna majandusele või majandusharule. Sel eesmärgil võib komisjon asjakohasel juhul võtta arvesse lõigetes 1 ja 2 loetletud liiki tegureid. Kaubandust kahjustav mõju võib ilmneda muu hulgas olukordades, kus toote või teenusega seotud kaubavood on kaubandustakistuste tõttu pärsitud, häiritud või kõrvale juhitud, või olukordades, kus kaubandustakistused on oluliselt kahjustanud liidu ettevõtjate varustamist, näiteks osade ja komponentide või toormega. Kui väidetakse, et tegemist on kaubandust kahjustava mõju ohuga, uurib komisjon samuti seda, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kaubandust kahjustavaks mõjuks on selgesti prognoositav.

5.   Uurides tõendeid kaubandust kahjustava mõju kohta, peab komisjon silmas sätteid, põhimõtteid või tavasid, mis reguleerivad hagemisõigust vastavalt artikli 2 lõike 1 punktis a märgitud asjaomastele rahvusvahelistele reeglitele.

6.   Edasi uurib komisjon kõiki teisi asjakohaseid kaebuses või taotluses sisaldunud tõendeid. Selles suhtes ei ole lõigetes 1–5 esitatud tegurite loetelu ja antud selgitused ammendavad, samuti ei pruugi üks ega mitu sellist tegurit ja selgitust anda otsustavat suunist kahju või kaubandust kahjustava mõju olemasolu tuvastamiseks.

Artikkel 12

Menetluse lõpetamine ja peatamine

1.   Kui artikli 9 kohaselt läbiviidud kontrollimenetluse tulemusena selgub, et liidu huvid ei nõua meetmete võtmist, lõpetab komisjon menetluse, toimides kooskõlas artikli 7 lõike 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui asjaomane kolmas riik või asjaomased kolmandad riigid võtavad pärast artikli 9 kohaselt läbiviidud kontrollimenetlust meetmeid, mida peetakse rahuldavaks, mistõttu liidu meetmeid ei ole vaja, võib komisjon menetluse peatada, toimides kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Komisjon jälgib nende meetmete kohaldamist võimaluse korral vastavalt reeglipäraste ajavahemike tagant esitatud teabele, mida ta võib vajaduse korral asjaomastelt kolmandatelt riikidelt nõuda ja kontrollida.

Kui asjaomase kolmanda riigi või kolmandate riikide võetud meetmed on tühistatud, peatatud või valesti rakendatud või kui komisjonil on alust uskuda, et nii on juhtunud, või kui käesoleva lõike teise lõigu kohaselt komisjoni poolt nõutud teavet ei ole esitatud, teavitab komisjon liikmesriike ning kui uurimistulemuste ja uute faktiliste asjaolude põhjal see on vajalik ja põhjendatud, võetakse meetmeid vastavalt artikli 14 lõikele 2.

3.   Kui pärast artikli 9 kohaselt läbiviidud kontrollimenetlust või sellele eelnenud ajal, rahvusvahelise vaidluse lahendamise menetluse käigus või pärast seda selgub, et kõige asjakohasem vahend kaubandustakistusest tuleneva vaidluse lahendamiseks on sõlmida asjaomase kolmanda riigiga või asjaomaste kolmandate riikidega välisleping, mis võib muuta liidu ning asjaomase kolmanda riigi või kolmandate riikide materiaalõiguslikke õigusi, siis peatab komisjon menetluse, toimides kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 osutatud nõuandemenetlusega, ja läbirääkimisi peetakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207.

Artikkel 13

Kaubanduspoliitiliste meetmete võtmine

1.   Kui artikli 9 kohaselt läbi viidud uurimismenetluse tulemusel, kui just faktiline ja õiguslik olukord ei ole sellised, et uurimismenetlust ei nõuta, selgub, et liidu huvides on vaja võtta meede rahvusvahelistest kaubandusreeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamise tagamiseks, pidades silmas kolmandate riikide kehtestatud või säilitatud kaubandustakistuste põhjustatud kahju või kaubandust kahjustava mõju kõrvaldamist, määratakse kohased meetmed kindlaks artiklis 14 sätestatud korras.

2.   Kui liidu rahvusvahelised kohustused nõuavad rahvusvahelise konsultatsioonimenetluse või vaidluste lahendamise menetluse eelnevat lõpetamist, võetakse lõikes 3 osutatud meetmed alles pärast menetluse lõpetamist, võttes arvesse kõnealuse menetluse tulemusi. Kui liit on palunud rahvusvahelisel vaidlusi lahendaval organil määrata kindlaks ja kinnitada meetmed, mis on kohased rahvusvahelise vaidluse lahendamise menetluse tulemuste rakendamiseks, peavad liidu kaubanduspoliitilised meetmed, mis võivad olla vajalikud sellise kinnitamise tagajärjel, olema kooskõlas sellise rahvusvahelise vaidlusi lahendava organi soovitustega.

3.   Võib võtta kõiki kaubanduspoliitilisi meetmeid, mis on kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste kohustuste ja menetlustega, eelkõige:

a)	kaubanduspoliitilistel läbirääkimistel kokkulepitud soodustuste peatamine või tagasivõtmine;

b)	kehtivate tollimaksude tõstmine või mis tahes muu impordimaksu kasutuselevõtmine;

c)	koguseliste piirangute kehtestamine või mis tahes muud meetmed, mis muudavad impordi- või eksporditingimusi või mõjutavad muul viisil kaubavahetust asjaomase kolmanda riigiga.

4.   Asjaomane otsus tuleb põhistada ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Avaldamist peetakse samuti otseselt huvitatud riikide ja isikute teavitamiseks.

Artikkel 14

Otsustamismenetlused

1.   Kui liit artikli 3 või artikli 4 alusel esitatud kaebuse või artikli 6 alusel tehtud taotluse menetlemisel järgib ametlikke rahvusvahelisi konsultatsioonimenetlusi või vaidluse lahendamise menetlusi, teeb selliste menetluste algatamise, läbiviimise ja lõpetamisega seotud otsused komisjon.

Komisjon teavitab liikmesriike, kui ta otsustab algatada, läbi viia või lõpetada ametlikke rahvusvahelisi konsultatsioone või vaidluste lahendamise menetlusi.

2.   Teinud otsuse kooskõlas artikli 13 lõikega 2, peab liit tegema otsuse kaubanduspoliitiliste meetmete suhtes, mis tuleb võtta vastavalt artikli 12 lõike 2 kolmandale lõigule või vastavalt artiklile 13, peab ta tegutsema viivitamata ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 207 ning asjakohasel juhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 654/2014 (6) või mõne muu kohaldatava menetluse kohaselt.

Artikkel 15

Aruanne

Komisjon lisab nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (7) artikli 22a kohasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist ja rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse teabe käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 16

Üldsätted

Käesolevat määrust ei kohaldata muude ühise kaubanduspoliitika valdkonnas kehtivate õigusnormidega hõlmatud juhtudel. See täiendab:

a)	õigusnorme, millega kehtestatakse põllumajanduse ühine turukorraldus, ja nende rakendussätteid; ning

b)	erinorme, mida kohaldatakse põllumajandussaadustest valmistatavatele toodetele ja mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 352.

See ei piira muid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 207 võetavaid meetmeid, samuti liidu menetlusi, mille abil lahendatakse kaubandustakistustega seotud küsimusi, mida liikmesriigid esitavad ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel loodud komiteele.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 3286/94 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  10. detsembri 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 7. juuli 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. septembri 2015. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 71).

(4)  Vt I lisa.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (ELT L 189, 27.6.2014, lk 50).

(7)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

---

---

---