Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32015L1787

Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, 6. oktoober 2015, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa

OJ L 260, 7.10.2015, p. 6–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 12/01/2023; kehtetuks tunnistatud 32020L2184

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/1787/oj

7.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/6

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/1787,

6. oktoober 2015,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/83/EÜ II ja III lisas on kehtestatud igasuguse olmevee seireks ettenähtud programmide suhtes kohaldatavad miinimumnõuded ja erinevate parameetrite analüüsimise meetodi täpne kirjeldus.

(2)

II ja III lisas esitatud spetsifikatsioone tuleks ajakohastada, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ning tagada kooskõla ELi õigusaktidega.

(3)

Direktiivi 98/83/EÜ II lisa kohaselt on üldseire ja kontrollseire teataval määral paindlikud ning teatavatel tingimustel lubatakse proove võtta harvem. Pidades silmas teaduse arengut on vaja täpsustada parameetrite sobiva sagedusega seire eritingimusi ja seiremeetodeid.

(4)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on alates 2004. aastast välja töötanud veeohutuskavadel põhinevat lähenemisviisi, mille aluseks on joogivee kvaliteeti käsitlevates suunistes (2) esitatud riskihindamise ja riskijuhtimise põhimõtted. Need suunised koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveega varustamise kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel joogivee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Seepärast tuleks direktiivi 98/83/EÜ II lisa viia kooskõlla nende põhimõtete viimaste muudatustega.

(5)

Inimeste tervisele avalduva riski maandamiseks tuleks seireprogrammidega tagada, et meetmed võetakse kogu veetarneahelas, ning võtta arvesse teavet joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude kohta. Seireprogrammidega seotud üldised kohustused peaksid hõlmama veeseiret alates veevõtust kuni veevarustuseni. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (3) artiklile 6 peavad liikmesriigid tagama kaitsealade registri koostamise. Selliste kaitsealade hulka kuuluvad kõik veekogud, mida vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõikele 1 kasutatakse joogivee võtmiseks või mida kavatsetakse sel eesmärgil kasutada. Direktiivi artikli 7 lõike 1 teise lõigu ja artikli 8 kohaste veekogude seire tulemusi tuleks kasutada selleks, et teha kindlaks riskid, mis võivad avalduda joogiveele enne ja pärast direktiiviga 98/83/EÜ nõutud töötlemist.

(6)

Kogemus on näidanud, et paljude (eelkõige füüsikalis-keemiliste) parameetrite kontsentratsioonid on sageli sellised, mis ei ületa lubatud piirnorme. Kui selliste parameetrite seiret ja sellekohast aruandlust teha praktilise vajaduseta, toob see kaasa märkimisväärseid kulusid, eriti juhul, kui mõõdetavaid parameetreid on palju. Kui seire sagedus oleks sellistel juhtudel vabalt valitav, võib see anda võimalusi kulusid kokku hoida, kahjustamata samal ajal inimeste tervist või vähendamata muud kasu. Paindlik seire vähendab ka selliste andmete kogumist, mis annavad vähe või ei anna üldse teavet joogivee kvaliteedi kohta.

(7)

Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud teha erandeid kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et tehakse usaldusväärsed riskianalüüsid, mis võivad põhineda joogivee kvaliteeti käsitlevatel WHO suunistel, ning nad peaksid võtma arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 kohast seiret.

(8)

Direktiivi 98/83/EÜ II lisa tabel B2, milles käsitletakse pudelitesse või mahutitesse villitud vett, mis on ette nähtud müügiks, on aegunud, kuna nende toodete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 178/2002 (4). Kõnealuste toodete suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 (5) sätestatud ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (6) sätestatud ametlike kontrollide põhimõtteid. Kõnealuste määruste vastuvõtmise tulemusel ei kohaldata direktiivi 98/83/EÜ II lisa de facto enam pudelitesse või mahutitesse villitud vee suhtes, mis on ette nähtud müügiks.

(9)

Nõukogu direktiiviga 2013/51/Euratom (7) kehtestati radioaktiivsete ainete seire erikord. Seega tuleks radioaktiivsete ainete seire programmid kehtestada üksnes nimetatud direktiivi alusel.

(10)

Laborid, kes kohaldavad direktiivi 98/83/EÜ III lisas ette nähtud parameetrite analüüsi spetsifikatsioone, peaksid töötama vastavalt rahvusvaheliselt heaks kiidetud korrale või kriteeriumipõhistele tulemuslikkuse nõuetele ja kasutama analüüsimeetodeid, mis on võimalikult suurel määral valideeritud.

(11)

Komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ (8) kohaselt tuleb analüüsimeetodite valideerimiseks kasutada standardit EN ISO/IEC 17025 või muud samaväärset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. EN ISO/IEC 17025 on samuti üks standarditest, mida kasutatakse liikmesriikide pädevate asutuste määratud laborite akrediteerimiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004. Seepärast on vaja sätestada, et direktiivi 98/83/EÜ kohaldamisel kasutatakse analüüsimeetodite valideerimiseks kõnealust standardit või muud samaväärset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa kohandamiseks direktiiviga 2009/90/EÜ tuleks täpsusnäitajatena kehtestada määramispiir ja mõõtemääramatus. Liikmesriikidel tuleks aga piiratud aja jooksul võimaldada jätkata tõesuse, täpsuse ja avastamispiiri kasutamist täpsusnäitajatena vastavalt direktiivi 98/83/EÜ III lisale, andes seeläbi laboritele piisavalt aega tehnika arenguga kohanemiseks.

(12)

Mikrobioloogiliste näitajate analüüsimiseks on kehtestatud mitu ISO standardit. Seega on standarditega EN ISO 9308-1 ja EN ISO 9308-2 (E. coli ja kolibakterite loendamiseks) ja standardiga EN ISO 14189 (Clostridium perfringens'i analüüsimiseks) ette nähtud kõik analüüsiks vajalikud spetsifikatsioonid. Neid uusi standardeid ja tehnilisi arengusuundi tuleks kajastada direktiivi 98/83/EÜ III lisas.

(13)

Et hinnata alternatiivsete meetodite samaväärsust direktiivi 98/83/EÜ III lisas esitatud meetodiga, peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada standardit EN ISO 17994, mis on komisjoni otsusega 2009/64/EÜ (9) juba määratud mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse hindamise standardina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ (10) kontekstis. Teise võimalusena tuleks neil lubada kasutada standardit EN ISO 16140 või muid samalaadseid rahvusvaheliselt tunnustatud norme, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 (11) artikli 5 lõikes 5, et teha kindlaks nende meetodite samaväärsus, mille põhimõtted (v.a mikrobioloogiliste kultuuride kasvatamine) ei kuulu EN ISO 17994 kohaldamisalasse.

(14)

Direktiivi 98/83/EÜ II ja III lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(15)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 98/83/EÜ artikli 12 lõike 1 alusel loodud joogiveealase komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/83/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisas esitatud tekstiga.

2)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 27. oktoobriks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

(2)  http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(7)  Nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).

(8)  Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36).

(9)  Komisjoni otsus 2009/64/EÜ, 21. jaanuar 2009, millega määratletakse standard ISO 17994:2004(E) kui standard mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/7/EÜ (ELT L 23, 27.1.2009, lk 32).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, 15. veebruar 2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(11)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

I LISA

„II LISA

JÄRELEVALVE [TERMIN ON MUUTUNUD. UUS TERMIN „SEIRE”]

A OSA

Üldeesmärgid ja olmevee seireprogrammid

1.

Olmevee seireprogrammide abil tuleb teha järgmist:

a)

tagada, et inimtervisele avalduvate riskide juhtimiseks kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas, alates valgalast kuni veevõtu, vee puhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni, ning et nõuetele vastavuse kohas oleks vesi tervislik ja puhas;

b)

anda teavet olmevee kvaliteedi kohta, et tõendada artiklites 4 ja 5 sätestatud kohustuste ning I lisas esitatud parameetrite väärtuste järgimist;

c)

määrata kindlaks kõige sobivamad vahendid inimtervisele avalduva riski vähendamiseks.

2.

Pädevad asutused koostavad artikli 7 lõike 2 kohaselt seireprogrammid, milles võetakse arvesse käesoleva lisa B osas esitatud parameetreid ja sagedusi ning mis hõlmavad järgmist:

a)

veeproovide pisteline kogumine ja laboris analüüsimine või

b)

pideva seireprotsessi käigus tehtud mõõtmised.

Lisaks võivad seireprogrammid hõlmata järgmist:

a)

seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll ja/või

b)

valgala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll.

3.

Seireprogrammid võivad põhineda C osa kohasele riskianalüüsile.

4.

Liikmesriigid tagavad, et seireprogrammid vaadatakse pidevalt läbi ja need ajakohastatakse või taaskinnitatakse vähemalt iga viie aasta tagant.

B OSA

Parameetrid ja sagedused

1.   Üldine raamistik

Seireprogrammis peab arvesse võtma artiklis 5 osutatud parameetreid, sealhulgas neid, mis on olulised selleks, et hinnata elamusisese jaotusvõrgu mõju veekvaliteedile nõuetele vastavuse kohas artikli 6 lõike 1 kohaselt. Sobivate seireparameetrite valimisel tuleb iga veevarustussüsteemi puhul arvesse võtta kohalikke tingimusi.

Liikmesriigid tagavad punktis 2 loetletud parameetrite seire asjakohase proovivõtusagedusega vastavalt punktile 3.

2.   Parameetrite loetelu

A rühma parameetrid

Järgmiste parameetrite (A rühm) üle tehakse seiret punkti 3 tabelis 1 esitatud seiresagedusega:

a)

Escherichia coli (E. coli), kolibakterid, koloonia loendamine 22 °C juures, värvus, hägusus, maitse, lõhn, pH, juhtivus;

b)

muud seireprogrammi kohaselt asjaomased parameetrid, mis on kehtestatud vastavalt artikli 5 lõikele 3, ja vajaduse korral C osa kohase riskianalüüsi abil.

Eritingimustel lisatakse A rühma järgmised parameetrid:

a)

ammoonium ja nitrit, kui kasutatakse kloorimist;

b)

alumiinium ja raud, kui neid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena.

B rühma parameetrid

Selleks et määrata kindlaks vastavus kõigile käesolevas direktiivis sätestatud parameetritele, tehakse kõigi muude kui A rühma kuuluvate ja artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite üle seiret vähemalt tabeli 1 punktis 3 esitatud sagedusega.

3.   Proovivõtusagedus

Tabel 1

Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala

(vt märkused 1 ja 2)

m3

A rühma parameeter

proovide arv aastas

(vt märkus 3)

B rühma parameeter

proovide arv aastas

 

≤ 100

> 0

(vt märkus 4)

> 0

(vt märkus 4)

> 100

≤ 1 000

4

1

> 1 000

≤ 10 000

4

+ 3

iga täiendava 1 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

1

+ 1

iga täiendava 4 500 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 10 000

≤ 100 000

3

+ 1

iga täiendava 10 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 100 000

 

12

+ 1

iga täiendava 25 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

Märkus 1:

veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning kus vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2:

mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 3:

osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4 300 m3/pv = 16 proovi (neli esimese 1 000 m3/pv kohta + 12 proovi ülejäänud 3 300 m3/pv kohta).

Märkus 4:

liikmesriigid, kes on otsustanud jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja artikli 3 lõike 2 punkti b kohase isikliku veevarustuse, kohaldavad kõnealuseid sagedusi üksnes veevarustustsoonidele, mille ööpäevas jaotatava vee kogus on 10–100 m3.

C OSA

Riskihindamine

1.

Liikmesriigid võivad näha ette võimaluse teha erandeid B osas esitatud parameetritest ja proovivõtusagedusest, eeldusel et tehakse käesoleva osa kohane riskianalüüs.

2.

Punktis 1 osutatud riskianalüüs peab põhinema riskianalüüsi üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EN 15975-2 „Security of drinking water supply. Guidelines for risk and crisis management”.

3.

Riskihindamisel tuleb selliste artikli 7 lõike 1 kohaselt kindlaks tehtud veekogude puhul, mis annavad ööpäevas keskmiselt rohkem kui 100 m3 vett, võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (1) artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 kohaselt kehtestatud seireprogrammide tulemusi kõnealuse direktiivi V lisa kohaselt.

4.

Riskihindamise tulemuste põhjal täiendatakse B osa punktis 2 esitatud parameetrite loetelu ja/või suurendatakse B osa punktis 3 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

käesolevas lisas loetletud parameetrid või sagedused ei ole piisavad artikli 7 lõike 1 kohaste kohustuste täitmiseks;

b)

artikli 7 lõike 6 kohaldamisel on vajalik täiendav seire;

c)

on vaja tagada A osa punkti 1 alapunktis a esitatud nõuete täitmine.

5.

Riskihindamise tulemuste põhjal võidakse lühendada B osa punktis 2 esitatud parameetrite loetelu ja/või vähendada B osa punktis 3 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

E. coli proovide võtmise sagedus ei tohi mingil juhul olla väiksem kui B osa punktis 3 esitatud sagedus;

b)

kõigi muude parameetrite puhul:

i)

määratakse proovivõtukoht ja -sagedus vastavalt parameetri päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse artiklit 6;

ii)

B osa punkti 3 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks peavad kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60 % parameetri väärtusest;

iii)

parameetri väljajätmiseks B osa punkti 2 kohasest seirega hõlmatud parameetrite loetelust peavad kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 30 % parameetri väärtusest;

iv)

B osa punkti 2 kohasest seirega hõlmatud parameetrite loetelust konkreetse parameetri väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud olmeveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on nõutud artiklis 1;

v)

proovivõtusagedust võib vähendada või parameetri seirega hõlmatud parameetrite loetelust välja jätta vastavalt punktidele ii ja iii üksnes juhul, kui riskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada olmevee kvaliteedi halvenemise.

6.

Liikmesriigid tagavad, et:

a)

riskihindamise tulemused kinnitatakse asjaomases pädevas asutuses ja

b)

teave riskihindamise läbiviimise kohta koos selle tulemuste kokkuvõttega on kättesaadav.

D OSA

Proovivõtumeetodid ja -kohad

1.

Proovivõtukohad määratakse nii, et need vastaksid artikli 6 lõikes 1 määratletud vastavuskohtadele. Jaotusvõrgu puhul võib liikmesriik võtta teatavate parameetrite jaoks proove veevarustustsoonis või veepuhastusjaamas, kui on võimalik tõendada, et asjaomase parameetri mõõdetav väärtus ei muutu ebasoodsas suunas. Proovide arv peab võimalikult suures ulatuses jagunema aja ja koha lõikes võrdselt.

2.

Proovivõtt vastavuskohas peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

teatavate keemiliste parameetrite (eelkõige vask, plii ja nikkel) vastavusproovid võetakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei lasta enne joosta. Võetakse juhuslik proov päevasel ajal mahus 1 liiter. Teise võimalusena võivad liikmesriigid võtta proove kindla aja seisnud veest, mis kajastab paremini olukorda nende riigis, tingimusel et selle tulemusel ei vähene veevarustustsoonis nõuetele mittevastavuse juhtumite arv võrreldes päevasel ajal võetava juhusliku prooviga;

b)

vastavuskoha mikrobioloogiliste parameetrite vastavusproovid võetakse ja neid käideldakse vastavalt standardis EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile B.

3.

Proovivõtt jaotusvõrgus (v.a proovivõtt tarbija kraanidest) peab vastama standardile ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste parameetrite puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja käitlemine vastama standardis EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile A.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).”

II LISA

Direktiivi 98/83/EÜ III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et seireks ja käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. Liikmesriigid tagavad, et laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.

Kui B osas esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav analüütiline meetod puudub, peavad liikmesriigid tagama, et seire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, millega ei kaasne ülemäära kulusid.”

2)

Punkti 1 muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„A OSA

Mikrobioloogilised parameetrid, mille jaoks nähakse ette analüüsimeetodid”.

b)

Kolmas kuni üheksas lõik, sealhulgas märkus 1, asendatakse järgmisega:

„Meetodid mikrobioloogiliste parameetrite analüüsimiseks on järgmised:

a)

Escherichia coli (E. coli) ja kolibakterid (EN ISO 9308-1 või EN ISO 9308-2)

b)

Enterokokid (ISO 7899-2)

c)

Pseudomonas aeruginosa (EN ISO 16266)

d)

kasvada võivate mikroorganismide loetlemine – kolooniate loendamine 22 °C juures (EN ISO 6222)

e)

kasvada võivate mikroorganismide loetlemine – kolooniate loendamine 36 °C juures (EN ISO 6222)

f)

Clostridium perfringens (k.a eosed) (EN ISO 14189)”.

3)

Punkti 2 muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„B OSA

Keemilised parameetrid ja indikaatorparameetrid, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse kriteeriumid”

b)

Punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„1.   Keemilised parameetrid ja indikaatorparameetrid

Tabelis 1 esitatud parameetrite puhul tähendavad ettenähtud täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama mõõta parameetri väärtusele vastavaid kontsentratsioone ning selle määramispiir vastavalt komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ (1) artikli 2 punktile 2 peab olema 30 % või vähem asjaomasest parameetri väärtusest ning mõõtemääramatus vastama tabelis 1 esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga nagu I lisa B ja C osa kohased parameetri väärtused.

Teise võimalusena võivad liikmesriigid lubada kuni 31. detsembrini 2019 kasutada esimeses lõigus osutatud määramispiiri ja tabelis 1 osutatud mõõtemääramatuse asemel tabeli 2 kohast tõesust, täpsust ja avastamispiiri.

Tabeli 1 kohast mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui I lisas sätestatud parameetri väärtuste lisahälvet.

Tabel 1

Täpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus”

Parameetrid

Mõõtemääramatus

(vt märkus 1)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Märkused

Alumiinium

25

 

Ammoonium

40

 

Antimon

40

 

Arseen

30

 

Benso(a)püreen

50

Vt märkus 5

Benseen

40

 

Boor

25

 

Bromaat

40

 

Kaadmium

25

 

Kloriid

15

 

Kroom

30

 

Juhtivus

20

 

Vask

25

 

Tsüaniid

30

Vt märkus 6

1,2-dikloroetaan

40

 

Fluoriid

20

 

Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes)

0,2

Vt märkus 7

Raud

30

 

Plii

25

 

Mangaan

30

 

Elavhõbe

30

 

Nikkel

25

 

Nitraat

15

 

Nitrit

20

 

Oksüdeeruvus

50

Vt märkus 8

Pestitsiidid

30

Vt märkus 9

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

50

Vt märkus 10

Seleen

40

 

Naatrium

15

 

Sulfaat

15

 

Tetrakloroeteen

30

Vt märkus 11

Trikloroeteen

40

Vt märkus 11

Trihalometaanid – kokku

40

Vt märkus 10

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus

30

Vt märkus 12

Hägusus

30

Vt märkus 13

Akrüülamiidi-, epikloorhüdriini- ja vinüülkloriidisisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile.


Tabel 2

Täpsuse miinimumnäitajad „tõesus”, „täpsus” ja „avastamispiir” – lubatud kasutada kuni 31. detsembrini 2019

Parameetrid

Tõesus

(vt märkus 2)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Täpsus

(vt märkus 3)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Avastamispiir

(vt märkus 4)

Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul)

Märkused

Alumiinium

10

10

10

 

Ammoonium

10

10

10

 

Antimon

25

25

25

 

Arseen

10

10

10

 

Benso(a)püreen

25

25

25

 

Benseen

25

25

25

 

Boor

10

10

10

 

Bromaat

25

25

25

 

Kaadmium

10

10

10

 

Kloriid

10

10

10

 

Kroom

10

10

10

 

Juhtivus

10

10

10

 

Vask

10

10

10

 

Tsüaniid

10

10

10

Vt märkus 6

1,2-dikloroetaan

25

25

10

 

Fluoriid

10

10

10

 

Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes)

0,2

0,2

 

Vt märkus 7

Raud

10

10

10

 

Plii

10

10

10

 

Mangaan

10

10

10

 

Elavhõbe

20

10

20

 

Nikkel

10

10

10

 

Nitraat

10

10

10

 

Nitrit

10

10

10

 

Oksüdeeruvus

25

25

10

Vt märkus 8

Pestitsiidid

25

25

25

Vt märkus 9

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

25

25

25

Vt märkus 10

Seleen

10

10

10

 

Naatrium

10

10

10

 

Sulfaat

10

10

10

 

Tetrakloroeteen

25

25

10

Vt märkus 11

Trikloroeteen

25

25

10

Vt märkus 11

Trihalometaanid – kokku

25

25

10

Vt märkus 10

Hägusus

25

25

25

 

Akrüülamiidi-, epikloorhüdriini- ja vinüülkloriidisisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile.

(1)  Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36).”"

c)

Punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tabelite 1 ja 2 märkused

Märkus 1

Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatuse täpsusnäitaja (k = 2) on tabelis märgitud protsent parameetri väärtusest või sellest suurem protsent. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust parameetri väärtuse tasemel.

Märkus 2

Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardis ISO 5725.

Märkus 3

Täpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav täpsus on kahekordne suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardis ISO 5725.

Märkus 4

Avastamispiir on kas:

—

parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne standardhälve, või

—

võrdlusproovi partii viiekordne suhteline standardhälve.

Märkus 5

Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60 %).

Märkus 6

Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust.

Märkus 7

Tõesuse, täpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes.

Märkus 8

Võrdlusmeetod: EN ISO 8467

Märkus 9

Üksikute pestitsiidide täpsusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30 %, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80 %).

Märkus 10

Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud tasemel 25 % I lisa B osa kohasest parameetri väärtusest.

Märkus 11

Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud tasemel 50 % I lisa B osa kohasest parameetri väärtusest.

Märkus 12

Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (CEN 1484).

Märkus 13

Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EN ISO 7027.”

4)

Punkt 3 jäetakse välja.
Top