1.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 95/1

(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid, samuti vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni.

(2)

ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Nimetatud säte näeb samuti ette, et institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 295 sätestab, et Euroopa Parlament ja nõukogu korraldavad muu hulgas oma koostööd ühisel kokkuleppel ning et selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.

(3)

Aluslepingutes ja vajaduse korral muudes asjakohastes sätetes on ette nähtud, et seadusandliku erimenetluse raames või muu otsuste vastuvõtmise korra kohaselt konsulteerib nõukogu Euroopa Parlamendiga või saab Euroopa Parlamendilt nõusoleku enne õigusakti vastuvõtmist. Samuti on aluslepingutes sätestatud, et teatavatel juhtudel tuleb Euroopa Parlamenti teavitada antud menetluse edenemisest või tulemustest või et Euroopa Parlamenti tuleb kaasata teatavate liidu asutuste tegevuse hindamisse või kontrollimisse.

(4)

Eelkõige on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 sätestatud, et välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu otsuse kõnealuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist või Euroopa Parlamendiga konsulteerimist; kõik sellised rahvusvahelised lepingud, mis ei ole seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, on seega hõlmatud käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega.

(5)

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 on sätestatud, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel; see säte kehtib ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna lepingute suhtes.

(6)

Juhul kui aluslepingute ja vajaduse korral muude asjakohaste sätete rakendamine nõuab Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppima sellises juurdepääsu reguleerivas korras.

(7)

Kui nõukogu otsustab võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, teeb ta sellekohase ad hoc otsuse või kasutab vajaduse korral 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (1) (edaspidi „20. novembri 2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”).

(8)

Kõrge esindaja avalduses poliitilise vastutuse kohta, (2) mis esitati nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) (3) vastuvõtmisel, märgitakse, et kõrge esindaja vaatab läbi kehtivad sätted Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsu kohta salastatud dokumentidele ja teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (s.t 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe) ning vajaduse korral teeb ettepaneku nende sätete muutmiseks.

(9)

On oluline, et Euroopa Parlament on kaasatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide huvide kaitsmiseks vajalike salastatud teabe kaitsmise põhimõtete, standardite ja eeskirjade kohaldamisse. Lisaks on Euroopa Parlament olukorras, kus ta annab salastatud teavet nõukogule.

(10)

31. märtsil 2011 võttis nõukogu vastu otsuse 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (4) (edaspidi „nõukogu julgeolekueeskirjad”).

(11)

6. juunil 2011 võttis Euroopa Parlamendi juhatus vastu otsuse konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta (5) (edaspidi „Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjad”).

(12)

Liidu institutsioonide, asutuste, talituste või ametite julgeolekueeskirjad peaksid üheskoos moodustama tervikliku ja ühtse üldraamistiku salastatud teabe kaitsmiseks Euroopa Liidus ning tagama aluspõhimõtete ja miinimumstandardite samaväärsuse. Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud aluspõhimõtted ja miinimumstandardid peaksid seepärast olema samaväärsed.

(13)

Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tase peaks olema samaväärne nõukogu julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tasemega.

(14)

Euroopa Parlamendi sekretariaadi ja nõukogu peasekretariaadi asjaomased talitused teevad tihedat koostööd tagamaks, et mõlemas institutsioonis kohaldatakse salastatud teabe puhul samaväärseid kaitsetasemeid.

(15)

Käesolev kokkulepe ei piira kehtivaid ja tulevasi eeskirju, milles käsitletakse juurdepääsu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 3 vastu võetud dokumentidele; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikele 2 vastu võetud eeskirju isikuandmete kaitse kohta; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 226 kolmandale lõigule vastu võetud eeskirju, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi uurimisõigust; ja Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) seotud asjakohaseid sätteid,

a)

ettepanekuid, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust või muud otsuste vastuvõtmise menetlust, mille raames tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku, või

b)

rahvusvahelisi lepinguid, mille suhtes tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6, või

c)

läbirääkimisjuhiseid punktis b nimetatud rahvusvaheliste lepingute kohta või

d)

meetmeid, hindamisaruandeid või muid dokumente, millest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada, ja

e)

dokumente, mis käsitlevad liidu ametite tegevuse hindamist või kontrollimist, millesse tuleb Euroopa Parlament kaasata.

a)

ELi salastatud teave, mis on määratletud Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades ning millel on üks järgmistest salastatuse kategooria märgetest:

b)

liikmesriikidelt nõukogule antud salastatud teave, mille riikliku salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega;

c)

kolmandate riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt Euroopa Liidule antud salastatud teave, mille salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega, nagu on sätestatud asjakohastes teabeturbe lepingutes või halduskokkulepetes.

a)

ei kasutata muudel eesmärkidel kui nendel, mille jaoks juurdepääs anti;

b)

ei avaldata muudele isikutele kui nendele, kellele on võimaldatud juurdepääs vastavalt artiklitele 4 ja 5, ega avalikustata;

c)

ei avaldata muudele liidu institutsioonidele, asutustele, talitustele või ametitele või liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ilma nõukogu eelneva kirjaliku nõusolekuta.

a)

kes on läbinud julgeolekukontrolli vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele või

b)

kelle kohta pädev liikmesriigi asutus on teatanud, et nad omavad oma tööülesannete tõttu selleks nõuetekohaseid volitusi vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

a)

kelle vastavalt artikli 5 lõikele 4 kindlaks määratud asjaomane parlamendi organ või ametikandja on eelnevalt määratlenud kui teadmisvajadust omavad töötajad;

b)

kes on läbinud asjakohasel tasemel julgeolekukontrolli kooskõlas Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadega, juhul kui teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, ja

c)

keda on teavitatud nende vastutusest kaitsta sellist teavet ja sellise kaitse tagamise vahenditest ning kes on saanud selle kohta kirjalikud juhised, ja kes on allkirjastanud deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhised kätte saanud ja kohustuvad neid järgima vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele.

a)

president,

b)

esimeeste konverents,

c)

juhatus,

d)

asjaomase komisjoni esimees,

e)

asjaomane raportöör / asjaomased raportöörid.

a)

et sellist juurdepääsu võib võimaldada ühele või mitmele järgmisele isikule või organile:

b)

igasuguse töötlemise erikorra sellise teabe kaitseks.

a)

salastatud teave registreeritakse julgeolekukaalutlustel, et talletada selle kasutusaja iga etappi ja tagada selle jälgitavus igal ajal;

b)

salastatud teavet säilitatakse turvaalal, mis vastab nõukogu julgeolekueeskirjades ja Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades sätestatud füüsilise julgeoleku miinimumstandarditele, mis on samaväärsed, ning

c)

salastatud teabega võivad tutvuda artikli 4 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud asjaomased Euroopa Parlamendi liikmed ja ametnikud ning muud Euroopa Parlamendi töötajad, kes töötavad fraktsioonide heaks, ainult Euroopa Parlamendi ruumides asuvas turvalises lugemissaalis. Sel juhul kehtivad järgmised tingimused:

—

dokumendid tuleb laiali jagada koosoleku alguses ja jälle kokku korjata koosoleku lõpus;

—

dokumente ei tohi kopeerida mitte mingil viisil, nt valguskoopia tegemise või pildistamise teel;

—

märkmeid ei tohi teha;

—

elektroonilisi sidevahendeid ei tohi ruumi kaasa võtta ning

—

koosoleku protokollis ei mainita salastatud teavet sisaldava päevakorrapunkti arutelu.