Help Print this page 

Document 32014R1321

Title and reference
Komisjoni määrus (EL) nr 1321/2014, 26 november 2014 , õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta EMPs kohaldatav tekst
  • In force
OJ L 362, 17.12.2014, p. 1–194 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1321/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 362/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1321/2014,

26 november 2014,

õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5 ja artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (2) on mitu korda oluliselt muudetud (3). Kuna on vaja teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 216/2008 kehtestatakse ühised olulised nõuded tsiviillennundusohutuse ja keskkonnakaitse ühtse kõrge taseme tagamiseks; selles nõutakse, et komisjon võtaks ühetaolise kohaldamise tagamiseks vastu vajalikud rakenduseeskirjad; määrusega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”), mis peab aitama komisjonil kõnealuseid rakenduseeskirju välja töötada.

(3)

Tuleb sätestada ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, et tagada määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisalasse kuuluvate lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuv lennukõlblikkus.

(4)

Toodete, osade ja seadmete hooldamisega seotud organisatsioonid ja isikud peaksid vastama teatavatele tehnilistele nõuetele, näitamaks, et neil on võimed ja vahendid oma kohustuste täitmiseks ja nendega seotud õiguste teostamiseks; komisjon peab sätestama meetmed, et täpsustada asjaomaste vastavust tõendavate sertifikaatide väljaandmise, hoidmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimusi.

(5)

Vajadus tagada lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate ühiste tehniliste nõuete ühtne kohaldamine tingib vajaduse, et pädevad asutused järgiksid nende nõuete täitmise hindamisel ühiseid protseduure; amet peaks nõutava ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks töötama välja sertifitseerimistingimused.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 69 on vaja tunnustada enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist välja antud sertifikaatide jätkuvat kehtivust.

(7)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklit 5, milles käsitletakse lennukõlblikkust, laiendati nii, et tüübisertifitseerimise rakenduseeskirjad sisaldavad ka käitussobivuse hindamise elemente.

(8)

Euroopa Lennundusohutusamet pidas vajalikuks muuta komisjoni määrust (EL) nr 748/2012, (4) et amet saaks tüübisertifitseerimise käigus kinnitada käitussobivuse andmed.

(9)

Käitussobivuse andmed peaksid hõlmama hooldustöödeks volitatud lennundustehniliste töötajate tüübipädevuskoolituse kohustuslikke elemente. Need elemendid tuleks võtta tüübikoolituskursuste väljatöötamise aluseks.

(10)

Volitatud lennundustehniliste töötajate tüübipädevuskoolituse kursuste väljatöötamise nõudeid tuleks muuta nii, et need sisaldaksid viiteid käitussobivuse andmetele.

(11)

Amet valmistas ette eelnõu käitussobivuse andmete kontseptsiooni käsitlevate rakenduseeskirjade kohta ja esitas selle komisjonile määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõike 1 kohase arvamusena (5).

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 lõike 1 alusel loodud Euroopa Lennundusohutusameti komitee (6) arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused selliste õhusõidukite, sealhulgas nendele paigaldamiseks ette nähtud komponentide, jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, mis on:

a)

registreeritud liikmesriigis või

b)

registreeritud kolmandas riigis ning mida kasutab käitaja, kelle tegevuse üle liikmesriik tagab järelevalve.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata õhusõidukite suhtes, mille ohutuse üle tehtav kohustuslik järelevalve on üle antud mõnele kolmandale riigile ja mida ei kasuta ELi käitaja, ega määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas osutatud õhusõidukite suhtes.

3.   Käesolevas määruses sisalduvaid ärilise lennutranspordi alaseid sätteid kohaldatakse ELi õiguse kohaste lennutegevusluba omavate lennuettevõtjate suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisala piires kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)   „õhusõiduk”– seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

(b)   „volitatud lennundustehniline töötaja”– töötaja, kes vastutab õhusõiduki või mõne selle komponendi hooldusjärgse käitusse üleandmise eest;

(c)   „komponent”– mootor, propeller, osa või seade;

(d)   „jätkuv lennukõlblikkus”– kõik protsessid, millega tagatakse õhusõiduki vastavus kehtivatele lennukõlblikkusnõuetele kogu kasutusaja jooksul ning ohutuks käitamiseks vajalik seisukord;

(e)   „JAA”Joint Aviation Authorities (Ühinenud Lennuametid);

(f)   „JAR”Joint Aviation Requirements (ühtsed lennundusnõuded);

(g)   „suur õhusõiduk”– õhusõiduk, mis on lennuk maksimaalse stardimassiga üle 5 700 kg, või mitme mootoriga kopter;

(h)   „hooldus”– õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, modifitseerimine või defektide kõrvaldamine või eespool nimetatud toimingute mis tahes kombinatsioon, välja arvatud lennueelne ülevaatus;

(i)   „organisatsioon”– füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku osa. Organisatsioon võib olla asutatud mitmes kohas nii liikmesriikide territooriumil kui ka väljaspool seda;

(j)   „lennueelne ülevaatus”– enne lendu tehtav ülevaatus, tagamaks et õhusõiduk on kavandatud lennuks valmis;

(k)   „ELA1 õhusõiduk”– kõik järgmised Euroopa kerged mehitatud õhusõidukid:

i)

lennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg, mida ei liigitata keerukaks mootorõhusõidukiks;

ii)

purilennuk või mootorpurilennuk maksimaalse stardimassiga kuni 1 200 kg;

iii)

õhupall, mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 3 400 m3 kuumaõhu-õhupallide puhul, 1 050 m3 gaasiga täidetud õhupallide puhul ning 300 m3 ankurdatud ja gaasiga täidetud õhupallide puhul;

iv)

õhulaev, mis on ette nähtud kuni neljale sõitjale ning mille õhku tõstmiseks kasutatava gaasi või kuuma õhu maht ei ole suurem kui 3 400 m3 kuuma õhuga täidetud õhulaevade puhul ja 1 000 m3 gaasiga täidetud õhulaevade puhul;

(l)   „LSA õhusõiduk”– kerge sportlennuk, millel on kõik järgmised näitajad:

i)

selle maksimaalne stardimass ei ületa 600 kg;

ii)

selle maksimaalne varisemiskiirus maandumiskonfiguratsioonis (VS0) ei ole rohkem kui 45 sõlme kalibreeritud õhkkiirust (CAS) õhusõiduki maksimaalse sertifitseeritud stardimassi ja kõige kriitilisema raskuskeskme asukoha juures;

iii)

sellel on koos piloodiga maksimaalselt kaks istekohta;

iv)

sellel on üks propelleriga mitteturbiinmootor;

v)

sellel on hermetiseerimata kabiin;

(m)   „peamine tegevuskoht”– ettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuse juhtimine.

Artikkel 3

Jätkuva lennukõlblikkuse nõuded

1.   Õhusõiduki ja selle komponentide jätkuv lennukõlblikkus tagatakse vastavalt I lisa (osa M) sätetele.

2.   Organisatsioonid ja töötajad, kes tegelevad õhusõiduki ja selle komponentide jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega, sealhulgas hooldamisega, täidavad I lisa (osa M) sätteid ning vajaduse korral artiklite 4 ja 5 sätteid.

3.   Erandina lõikest 1 tagatakse lennuluba omava õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus jätkuva lennukõlblikkusalase erikokkuleppe alusel, mis on kindlaks määratud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (7) I lisa (osa 21) kohaselt välja antud lennuloas.

Artikkel 4

Hooldusorganisatsioonide sertifitseerimine

1.   Suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ning nendele paigaldamiseks ettenähtud komponentide hooldamisega tegelevaid organisatsioone sertifitseeritakse kooskõlas II lisa (osa 145) sätetega.

2.   Hooldusorganisatsioonide sertifikaadid, mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas Ühinenud Lennuametite nõuete ja protseduuridega ning mis kehtisid enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist, loetakse käesoleva määruse alusel välja antuks.

3.   Töötajad, kes on mis tahes standardi järgi, mida liikmesriik enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist tunnustas samaväärset kvalifikatsiooni tagava standardina, kvalifitseeritud tegema ja/või kontrollima õhusõiduki konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid nende jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks, võivad jätkata selliste kontrollide ja/või katsete tegemist.

4.   Kuni määruse (EÜ) nr 1056/2008 jõustumiskuupäevani liikmesriigi nõuetele vastavalt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni välja antud hooldustõendeid ja komponendihooldustõendeid käsitatakse samaväärsena nendega, mis on nõutavad I lisa (osa M) punktide M.A.801 ja M.A.802 kohaselt.

Artikkel 5

Volitatud lennundustehnilised töötajad

1.   Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisa (osa 66) sätetele, välja arvatud I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunktis h, punkti M.A.607 alapunktis b, punkti M.A.801 alapunktis d, punktis M.A.803, punkti 145.A.30 alapunktis j ja II lisa (osa 145) IV liites ette nähtud juhud.

2.   Lennundustehniliste töötajate load (ja nendega seotud võimalikud tehnilised piirangud), mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas JAA nõuete ja protseduuridega, ning mis kehtisid määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumise ajal, loetakse käesoleva määruse alusel välja antuks.

3.   Lennundustehnilistel töötajatel, kellele on antud III lisa (osa 66) kohane luba mingis kategoorias/alamkategoorias, loetakse olevat kõnealuse lisa punkti 66.A.20 alapunktis a kirjeldatud õigused, mis vastavad kõnealusele kategooriale/alamkategooriale. Loale uue kategooria/alamkategooria lisamisel loetakse kõnealuste uute õiguste saamiseks vajalikud teadmistealased baasnõuded täidetuks.

4.   Volitatud lennundustehnilised töötajad, kellele antud luba hõlmab õhusõidukeid, mille puhul ei nõuta eraldi tüübipädevusmärget, võivad jätkuvalt kasutada oma õigusi kuni loa esmakordse uuendamise või muutmiseni seni, kuni loale kantakse III lisa (osa 66) punktis 66.B.125 kirjeldatud menetluse kohaselt kõnealuse lisa punktis 66.A.45 kindlaksmääratud tüübipädevusmärked.

5.   Enne määruse (EL) nr 1149/2011 kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavad konverteerimisaruanded ja eksamitulemuste arvestamise aruanded loetakse käesolevale määrusele vastavaks.

6.   Seni kuni käesolevas määruses sätestatakse nõuded volitatud lennundustehnilistele töötajatele seoses järgmisega:

i)

muud õhusõidukid kui lennukid ja kopterid,

ii)

õhusõidukikomponendid,

kohaldatakse jätkuvalt nõudeid, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis, v.a väljaspool ELi asuvad hooldusorganisatsioonid, kelle puhul kinnitab nõuded amet.

Artikkel 6

Koolitajatele esitatavad nõuded

1.   Artiklis 5 osutatud lennundustehniliste töötajate koolitamisega tegelevaid organisatsioone sertifitseeritakse kooskõlas IV lisaga (osa 147), andes neile õiguse:

(a)

korraldada tunnustatud baaskoolituskursusi; ja/või

(b)

korraldada tunnustatud tüübikoolituskursusi ja

(c)

korraldada eksameid ja

(d)

anda välja tunnistusi.

2.   Hoolduskoolitust pakkuvate organisatsioonide sertifikaadid mille liikmesriik on andnud välja või mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas Ühinenud Lennuametite nõuete ja protseduuridega ning mis kehtisid määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumise ajal, loetakse käesoleva määruse alusel välja antuks.

6.   Tüübikoolituse õppekavadesse, mis on heaks kiidetud enne volitatud lennundustehniliste töötajate tüübipädevuskoolituse miinimumõppekava heakskiitmist vastavalt määrusele (EL) nr 748/2012 asjaomase tüübi kohta kehtestatud käitussobivuse andmetes, lisatakse kõnealuste käitussobivuse andmete kohustuslikus osas kindlaks määratud asjakohased elemendid hiljemalt 18. detsembriks 2017 või kahe aasta jooksul pärast käitussobivuse andmete heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 7

Määrus (EÜ) nr 2042/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 8

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada:

a)

selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis,

kuni 28. septembrini 2014 nõuet, mille kohaselt volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisale (osa 66) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunkt g ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkt 2;

II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunktid g ja h;

b)

ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni 28. septembrini 2015:

i)

nõuet, mille kohaselt pädevad asutused peavad andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (osa 66), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa punktile 66.A.70 konverteeritud loaga;

ii)

nõuet, mille kohaselt volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisale (osa 66) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunkt g ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkt 2;

II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunktid g ja h.

3.   Kui liikmesriik kohaldab lõiget 2, teatab ta sellest komisjonile ja ametile.

4.   III lisa (osa 66) punktides 66.A.25 ja 66.A.30 ning III liites sätestatud, enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 kohaldamist sooritatud baasteadmiste eksamite, põhikogemuste omandamise, teoreetilise tüübikoolituse ja sellekohaste eksamite, praktiliste harjutuste ja hindamiste, tüübieksamite ja töökohal tehtud koolituse tähtaegu hakatakse arvestama alates määruse (EÜ) nr 2042/2003 kohaldamise alguskuupäevast.

5.   Amet esitab komisjonile arvamuse, sh ettepanekud ELA1 lennukite ning muude õhusõidukite kui lennukite ja kopterite hooldusega tegelevatele lennundustehnilistele töötajatele lubade väljaandmise lihtsa ja proportsionaalse süsteemi kohta.

Artikkel 9

Ameti meetmed

1.   Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada käesoleva määruse lisade sätete järgimise tõendamiseks.

2.   Nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditega, mille amet välja annab, ei kehtestata uusi nõudeid ega muudeta leebemaks käesoleva määruse lisade nõudeid.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 54 ja 55 kohaldamist, loetakse juhul, kui kasutatakse ametipoolseid nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid, käesoleva määruse lisadega seotud nõuded ilma täiendava tõendamiseta täidetuks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26 november 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.

(3)  Vt V lisa.

(4)  ELT L 224, 21.8.2012, lk 1.

(5)  Euroopa Lennundusohutusameti 13. detsembri 2011. aasta arvamus nr 7/2011, mis on saadaval aadressil http://easa.europa.eu/agency-measures/opinions.php

(6)  Euroopa Lennundusohutusameti komitee 23. septembri 2003. aasta arvamus.

(7)  ELT L 224, 21.8.2012, lk 1.


I LISA

(Osa M)

SISUKORD

M.1

A JAGU —

TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU —

ÜLDSÄTTED

M.A.101

Reguleerimisala

B ALAJAGU —

PÄDEVUS

M.A.201

Kohustused

M.A.202

Juhtumitest teatamine

C ALAJAGU —

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.A.301

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

M.A.302

Õhusõiduki hooldusprogramm

M.A.303

Lennukõlblikkusdirektiivid

M.A.304

Muudatus- ja remonditööde tehniline normdokumentatsioon

M.A.305

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed

M.A.306

Käitaja tehniline päevik

M.A.307

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete üleandmine

D ALAJAGU —

HOOLDUSSTANDARDID

M.A.401

Tehnilised normdokumendid

M.A.402

Hoolduse tegemine

M.A.403

Õhusõiduki defektid

E ALAJAGU —

KOMPONENDID

M.A.501

Paigaldamine

M.A.502

Komponentide hooldamine

M.A.503

Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid

M.A.504

Kontroll kasutuskõlbmatute komponentide üle

F ALAJAGU —

HOOLDUSORGANISATSIOON

M.A.601

Reguleerimisala

M.A.602

Taotlemine

M.A.603

Sertifikaadi ulatus

M.A.604

Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

M.A.605

Tegevusruumid

M.A.606

Nõuded töötajatele

M.A.607

Volitatud lennundustehnilised töötajad

M.A.608

Komponendid, seadmed ja tööriistad

M.A.609

Tehnilised normdokumendid

M.A.610

Töökäsud

M.A.611

Hooldusstandardid

M.A.612

Õhusõiduki hooldustõend

M.A.613

Komponendi hooldustõend

M.A.614

Hooldustööde kirjed

M.A.615

Organisatsiooni õigused

M.A.616

Organisatsiooni sisekontroll

M.A.617

Muutused sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis

M.A.618

Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivus

M.A.619

Puudused

G ALAJAGU —

JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON

M.A.701

Reguleerimisala

M.A.702

Taotlemine

M.A.703

Sertifikaadi ulatus

M.A.704

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

M.A.705

Tegevusruumid

M.A.706

Nõuded töötajatele

M.A.707

Lennukõlblikkuse kontrolli tegevad töötajad

M.A.708

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

M.A.709

Dokumentatsioon

M.A.710

Lennukõlblikkuse kontroll

M.A.711

Organisatsiooni õigused

M.A.712

Kvaliteedisüsteem

M.A.713

Muutused jätkuvat lennukõlblikkust korraldavas sertifitseeritud organisatsioonis

M.A.714

Dokumentide säilitamine

M.A.715

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtivus

M.A.716

Puudused

H ALAJAGU —

HOOLDUSTÕENDID

M.A.801

Õhusõiduki hooldustõend

M.A.802

Komponendi hooldustõend

M.A.803

Omanik-piloodi volitus

I ALAJAGU —

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.A.901

Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

M.A.902

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus

M.A.903

Õhusõiduki registrikannete üleviimine ELi piires

M.A.904

ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

M.A.905

Puudused

B JAGU —

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU —

ÜLDSÄTTED

M.B.101

Reguleerimisala

M.B.102

Pädev asutus

M.B.104

Dokumentide säilitamine

M.B.105

Vastastikune teabevahetus

B ALAJAGU —

PÄDEVUS

M.B.201

Kohustused

C ALAJAGU —

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.B.301

Hooldusprogramm

M.B.302

Erandid

M.B.303

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seire

M.B.304

Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine

D ALAJAGU —

HOOLDUSSTANDARDID

E ALAJAGU —

KOMPONENDID

F ALAJAGU —

HOOLDUSORGANISATSIOON

M.B.601

Taotlemine

M.B.602

Esialgne sertifikaat

M.B.603

Sertifikaadi väljaandmine

M.B.604

Pidev järelevalve

M.B.605

Puudused

M.B.606

Muudatused

M.B.607

Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

G ALAJAGU —

JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON

M.B.701

Taotlemine

M.B.702

Esialgne sertifikaat

M.B.703

Sertifikaadi väljaandmine

M.B.704

Pidev järelevalve

M.B.705

Puudused

M.B.706

Muudatused

M.B.707

Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

H ALAJAGU —

HOOLDUSTÕENDID

I ALAJAGU —

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.B.901

Soovituste hindamine

M.B.902

Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll

M.B.903

Puudused

I liide —

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping

II liide —

Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1

III liide —

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat — EASA vorm 15

IV liide —

I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimisel kasutatav klassi- ja pädevusmärgete süsteem

V liide —

I lisa (osa M) F alajaos osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat

VI liide —

I lisa (osa M) G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat

VII liide —

Keerulised hooldustööd

VIII liide —

Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd

M.1

Käesolevas osas tähendab pädev asutus:

1.

üksikute õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise puhul registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

2.

käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos määratletud hooldusorganisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

i)

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht;

ii)

amet, kui organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis;

3.

käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos määratletud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

i)

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht, kui luba tegutseda jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina ei sisaldu lennuettevõtja sertifikaadis;

ii)

käitaja liikmesriigi määratud asutus, kui luba tegutseda jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina sisaldub lennuettevõtja sertifikaadis;

iii)

amet, kui organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis;

4.

hooldusprogrammide heakskiitmise puhul

i)

registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

ii)

ärilise lennutranspordi korral, kui käitaja liikmesriik ei ole registreerijaliikmesriik, asutus, milles mõlemad nimetatud liikmesriigid lepivad kokku enne hooldusprogrammi heakskiitmist.

iii)

Erandina alapunkti 4 alapunktist i, juhul kui äriliseks lennutranspordiks mittekasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, mille üle ei teosta järelevalvet registreerijaliikmesriik, ning üksnes juhul, kui registreerijaliikmesriigiga on enne hooldusprogrammi heakskiitmist kokku lepitud:

a)

jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni üle järelevalvet teostava liikmesriigi määratud asutus, või

b)

amet, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis.

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

M.A.101   Reguleerimisala

Käesoleva punktiga kehtestatakse meetmed, sealhulgas hoolduseks, mida tuleb võtta selleks, et tagada lennukõlblikkuse jätkumine. Samuti on selles täpsustatud tingimused, millele peavad vastama sellise jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevad isikud või organisatsioone.

B ALAJAGU

PÄDEVUS

M.A.201   Kohustused

a)

Omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui:

1.

õhusõidukit hoitakse lennukõlblikuna; ning

2.

kogu käitamis- ja avariivarustus on paigaldatud nõuetekohaselt ja on töökorras või selle töökõlbmatus on selgelt tähistatud; ning

3.

lennukõlblikkussertifikaat jääb kehtima; ning

4.

õhusõidukit hooldatakse kooskõlas punktis M.A.302 määratletud heakskiidetud hooldusprogrammiga.

b)

Kui õhusõiduk on renditud, lähevad omaniku kohustused üle rendilevõtjale, kui:

1.

rendilevõtja nimi on märgitud õhusõiduki registreerimisdokumendile; või

2.

see on ette nähtud rendilepinguga.

Kõik viited käesolevas osas omanikule hõlmavad viiteid nii omanikule kui ka vajaduse korral rendilevõtjale.

c)

Iga hooldust tegev isik või organisatsioon vastutab tehtavate tööde eest.

d)

Kapten või ärilise lennutranspordi korral käitaja vastutab lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest. Seda ülevaatust peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või osa 66 kohased volitatud lennundustehnilised töötajad.

e)

Alapunktis a määratletud ülesannete täitmiseks:

i)

võib õhusõiduki omanik sõlmida käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesannete täitmist käsitleva lepingu. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest;

ii)

võib omanik, kes otsustab korraldada õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust omal vastutusel, sõlmimata lepingut kooskõlas I liitega, siiski sõlmida piiratud lepingu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga hooldusprogrammi koostamiseks ning selle programmi heakskiitmiseks punkti M.A.302 kohaselt. Sellise piiratud lepingu korral läheb vastutus hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise eest lepingu sõlminud jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile.

f)

Suure õhusõiduki korral tagab selle omanik alapunktis a määratletud ülesannete täitmiseks, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon. Kooskõlas I liitega sõlmitakse kirjalik leping. Sel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

g)

Suurte õhusõidukite, äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ja nende komponentide hooldust teeb osa 145 nõuete järgi sertifitseeritud hooldusettevõte.

h)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral vastutab selle jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja,

1.

kellel peab vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaole olema oma õhusõiduki käitamiseks sertifikaat, mis moodustab pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadi osa; ja

2.

kes peab olema sertifitseeritud kooskõlas II lisaga (osa 145) või sõlmima sellise ettevõttega lepingu; ja

3.

kes peab tagama, et alapunkt a on täidetud.

i)

Kui käitajal peab liikmesriigi nõuete järgi olema sertifikaat äritegevuseks, mis ei ole äriline lennutransport, peab ta:

1.

olema vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaole asjakohaselt sertifitseeritud tagama oma õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust või sõlmima sellise ettevõttega lepingu; ja

2.

olema vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) järgi sertifitseeritud või sõlmima selliste ettevõtetega lepingud; ja

3.

tagama, et punkt a on täidetud.

j)

Omanik/käitaja on kohustatud lubama pädevat asutust ettevõttesse/õhusõidukisse, veendumaks et käesolevas osas sätestatud nõudeid täidetakse jätkuvalt.

M.A.202   Juhtumitest teatamine

a)

Iga punkti M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon teatab registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele, konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile ja vajaduse korral käitaja liikmesriigile õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teatamine toimub ameti poolt kehtestatud korras ning hõlmab kogu teavet kõnealusele isikule või organisatsioonile teada oleva seisundi kohta.

c)

Kui õhusõiduki omanik või käitaja sõlmib õhusõiduki hooldamiseks lepingu mõne teise isiku või organisatsiooniga, teatab see omanikule, käitajale või jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile samuti igast sellisest seisundist, mis mõjutab omaniku või käitaja õhusõidukit või selle komponenti.

d)

Teade antakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui isik või organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

C ALAJAGU

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.A.301   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded

Õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust ja selle nii käitamis- kui ka avariivarustuse töökõlblikkust tagatakse:

1.

lennueelsete ülevaatuste teel;

2.

õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate mis tahes defektide ja vigade kõrvaldamise teel vastavalt punktis M.A.304 ja/või punktis M.A.401 täpsustatud andmetele, võttes suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul olenevalt õhusõiduki tüübist arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral varustatuse muudatuste loetelu;

3.

kogu hoolduse kooskõlas punkti M.A.302 järgi heakskiidetud õhusõiduki hooldusprogrammiga tegemise teel;

4.

suurte õhusõidukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul punkti M.A.302 järgi heakskiidetud hooldusprogrammi efektiivsuse analüüsimise teel;

5.

mis tahes kehtiva:

i)

lennukõlblikkusdirektiivi;

ii)

jätkuvat lennukõlblikkust mõjutava käitamisdirektiivi;

iii)

ameti poolt kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõude;

iv)

pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemi jaoks ette nähtud sammude täitmise teel;

6.

muudatus- ja remonditööde tegemise teel vastavalt punktile M.A.304;

7.

suurte õhusõidukite või äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste puhul nende tegemise põhimõtete kehtestamise teel;

8.

vajaduse korral hoolduslike kontrolllendude tegemise teel.

M.A.302   Õhusõiduki hooldusprogramm

a)

Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b)

Õhusõiduki hooldusprogrammi ja kõik selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c)

Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, võib õhusõiduki hooldusprogrammi ja selle muudatused kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel.

i)

Sel juhul kehtestab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon selle menetluse, see kantakse jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatusse ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.

ii)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ei kasuta kaudse heakskiitmise menetlust, kui selle organisatsiooni üle ei teosta järelevalvet registreerijaliikmesriik, välja arvatud juhul, kui kooskõlas punkti M.1 alapunkti 4 alapunktidega ii või iii on sõlmitud kokkulepe, millega kantakse vastutus õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise eest üle jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutavale pädevale asutusele.

d)

Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

i)

pädeva asutuse välja antud juhenditele;

ii)

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhenditele,

mille on välja andnud tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse, Euroopa tehnilistele normatiividele vastava (ETSO) loa või määruse (EL) nr 748/2012 ja selle I lisa (osa 21) alusel välja antud muu loa omanikud ning

mis on lisatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21A.90B või punktis 21A.431B osutatud sertifitseerimistingimustele (vajaduse korral);

iii)

omaniku või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni välja pakutud lisa- või alternatiivsetele juhenditele, kui need juhendid on heaks kiidetud kooskõlas punktiga M.A.302, välja arvatud alapunkti e kohased ohutusalaste ülesannete täitmise ajavahemikud, mida võidakse pikendada, tingimusel et hooldusprogramm vaadatakse alapunkti g kohaselt läbi piisavalt sageli ja ainult siis, kui hooldusprogramm kiidetakse otseselt heaks punkti M.A.302 alapunkti b alusel.

e)

Õhusõiduki hooldusprogramm sisaldab kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning tööde liikide ja eripäraga seotud eriülesandeid.

f)

Suurte õhusõidukite puhul, kui hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama töökindluseprogrammi.

g)

Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ning vajaduse korral tehakse selles muudatusi. Läbivaatamine tagab, et programm on ka käitusest omandatud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt põhjendatud ning järgib uut ja/või muudetud hooldusjuhendit, mille on kehtestanud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alusel.

M.A.303   Lennukõlblikkusdirektiivid

Iga kehtivat lennukõlblikkusdirektiivi tuleb täita vastavalt sellest sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui amet on määranud teisiti.

M.A.304   Muudatus- ja remonditööde tehniline normdokumentatsioon

Kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse vastavalt vajadusele järgmiste tehniliste normdokumentide põhjal:

a)

ameti kinnitatud tehnilised normdokumendid või

b)

osa 21 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisettevõtte poolt heaks kiidetud tehnilised normdokumendid või

c)

tehnilised normdokumendid, mis on esitatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21A.90B või punktis 21A.431B osutatud sertifitseerimistingimustes.

M.A.305   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed

a)

Pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka sellega seotud punktile M.A.801 või punktile 145.A.50 vastav hooldustõend. Iga dokument lisatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast vastavat hooldust.

b)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka kuuluvad:

1.

olenevalt õhusõidukist õhusõiduki logiraamat, mootori logiraamat(ud) või mootorimoodulite komponendikaardid, propelleri logiraamat(ud) ja kõikide kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide kaardid; ning

2.

käitaja tehniline päevik, juhul kui see on punkti M.A.306 kohaselt nõutav ärilise lennutranspordi puhul või kui seda nõuab liikmesriik muu äritegevuse puhul kui äriline lennutransport.

c)

Õhusõiduki logiraamatutesse kantakse olenevalt õhusõidukist õhusõiduki tüüp ja registritunnus, kuupäev, üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised.

d)

Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed sisaldavad aktuaalset:

1.

lennukõlblikkusdirektiivide ja pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile määratud sammude täitmise seisu;

2.

muudatus- ja remonditööde seisu;

3.

hooldusprogrammi täitmise seisu;

4.

kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide seisundit;

5.

kaalumis- ja tsentreerimistunnistust;

6.

ülekantud hooldustööde loetelu.

e)

Peale komponendi hooldustõendi (EASA vorm 1 või samaväärne vorm) kantakse asjaomase mootori või propelleri logiraamatusse või mootori mooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi kaardile järgmine mis tahes paigaldatud komponenti (mootor, propeller, mootori moodul või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponent) käsitlev asjakohane teave:

1.

komponendi tähistus ja

2.

vajaduse korral selle õhusõiduki, mootori, propelleri, mootorimooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi tüüp, seerianumber ja registritunnus, millele konkreetne komponent on paigaldatud, ning viide komponendi paigaldamisele ja mahavõtmisele, ning

3.

kuupäev ning vajaduse korral konkreetse komponendi akumulatiivne üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised ja/või kalendriaeg ning

4.

alapunktis d sätestatud aktuaalne teave komponendi kohta.

f)

Käesoleva lisa (osa M) A jao B alajao järgi jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmise eest vastutav isik peab käesolevas alapunktis kindlaksmääratud kirjeid ning esitab need taotluse korral pädevale asutusele.

g)

Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjetes peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.

h)

Omanik või käitaja tagab korra järgmiste kirjete säilitamiseks näidatud aja jooksul:

1.

kõik üksikasjalikud hooldustööde kirjed, mis on seotud õhusõiduki või sellele paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga mis tahes komponendiga, kuni dokumentides sisalduv teave on asendatud uue sama ulatusliku ja sama üksikasjaliku teabega, kuid vähemalt 36 kuud pärast õhusõiduki või komponendi hooldusjärgselt kasutamiseks üle andmist; ning

2.

õhusõiduki ja kõikide selle kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide üldlennuaeg (tunnid, kalendriaeg, lennutsüklid ja maandumised) vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

3.

vajaduse korral kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi lennuaeg (tunnid, kalendriaeg, lennutsüklid ja maandumised) alates selle viimasest plaanijärgsest hooldusest vähemalt niikaua, kuni kõnealusele plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

4.

hooldusprogrammi täitmise hetkeseis, mille põhjal on võimalik kindlaks teha, et õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammi täidetakse, vähemalt niikaua, kuni õhusõiduki või komponendi plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

5.

õhusõiduki ja selle komponentide suhtes kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide täitmise hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

6.

õhusõiduki, selle mootori(te), propelleri(te) ja mis tahes muude lennuohutuse jaoks tähtsate komponentide muudatus- ja remonditööde hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast nende käitamise lõpetamist.

M.A.306   Käitaja tehniline päevik

a)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki korral kasutab käitaja peale punktis M.A.305 sätestatu õhusõiduki tehnilist päevikut järgmise teabe hoidmiseks:

1.

andmed iga lennu kohta, mida on vaja jätkuva lennuohutuse tagamiseks; ning

2.

õhusõiduki kehtiv hooldustõend; ning

3.

kehtiv hooldusdeklaratsioon õhusõiduki hoolduse seisu ja selle kohta, millal peab toimuma järgmine plaanijärgne ja plaaniväline hooldus, välja arvatud tingimusega, et pädev asutus võib anda loa hoida seda deklaratsiooni mujal; ning

4.

kõik kõrvaldamata ülekantud defektid, mis mõjutavad õhusõiduki käitamist; ning

5.

kõik vajalikud andmed tehnilist toetust käsitlevate kokkulepete kohta.

b)

Õhusõiduki tehnilise päeviku ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c)

Käitaja tagab, et õhusõiduki tehnilist päevikut hoitakse pärast viimast kannet alles 36 kuud.

M.A.307   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentatsiooni üleandmine

a)

Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 kohased jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ning vajaduse korral punkti M.A.306 kohane käitaja tehniline päevik antakse samuti üle.

b)

Kui omanik sõlmib oma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga, peab ta sellele üle andma punkti M.A.305 kohase jätkuva lennukõlblikkuse kirjed.

c)

Dokumentatsiooni alleshoidmiseks kehtestatud ajad jäävad kehtima ka uue omaniku, käitaja või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes.

D ALAJAGU

HOOLDUSSTANDARDID

M.A.401   Tehnilised normdokumendid

a)

Õhusõidukit hooldaval isikul või organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemisel olema juurdepääs üksnes kehtivatele tehnilistele normdokumentidele ja kohustus neid kasutada.

b)

Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

1.

kõik pädeva asutuse või ameti kehtestatud nõuded, protseduurid, standardid või andmed;

2.

kõik kehtivad lennukõlblikkusdirektiivid;

3.

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kehtivad juhised, mille on välja andnud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21);

4.

kogu punkti 145.A.45 alapunkti d järgi välja antud kehtiv teave.

c)

Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on ajakohased ja vajaduse korral kasutamiseks valmis. Ta loob töökaartide või töölehtede süsteemi ning kas kannab tehnilised normdokumendid täpselt nendele töökaartidele või töölehtedele või tagab, et on olemas täpne viide konkreetsetele hooldustöödele nendes tehnilistes normdokumentides.

M.A.402   Hoolduse tegemine

a)

Kõiki hooldustöid teevad kvalifitseeritud töötajad, kes kasutavad selleks meetodeid ja võtteid ning järgivad standardeid ja instruktsioone, mis on sätestatud punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides. Peale selle viiakse pärast iga lennuohutust mõjutavat hooldustööd läbi sõltumatu ülevaatus, välja arvatud juhul kui II lisas (osas 145) on sätestatud teisiti või pädev asutus on andnud teistsuguse loa.

b)

Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides sätestatud tööriistade, seadmete ja materjalidega, välja arvatud juhul kui II lisas (osa 145) on sätestatud teisiti. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida.

c)

Hooldustööde tegemiseks kasutatav ala peab olema korras ning mustusest ja saastest puhas.

d)

Kõiki hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides määratletud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes.

e)

Halva ilma või pikemate hooldustööde korral tuleb kasutada asjakohaseid ruume.

f)

Pärast kõiki hooldustöid tuleb viia läbi üldkontroll tagamaks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsupaneelid on tagasi paigaldatud.

M.A.403   Õhusõiduki defektid

a)

Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

b)

Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib üle kanda, saavad vastavalt punkti M.A.801 alapunkti b alapunktile 1 või 2, punkti M.A.801 alapunktile c või d või II lisale (osa 145) punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil otsustada üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad. See ei kehti aga siis, kui:

1.

piloot kasutab pädeva asutuse poolt määratud ja heakskiidetud miinimumvarustuse loetelu; või

2.

pädev asutus loeb õhusõiduki defekte aktsepteeritavaiks.

c)

Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides sätestatud mis tahes piiranguid.

d)

Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, kantakse olenevalt õhusõidukist punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki hooldustööde kirjetesse või punktis M.A.306 osutatud käitaja tehnilisse päevikusse.

E ALAJAGU

KOMPONENDID

M.A.501   Paigaldamine

a)

Ühtki komponenti ei tohi enne paigaldada, kui ta on rahuldavas seisundis, tema kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav või muu samaväärne hooldustõend ning ta on I lisa (osa 21) Q alajao nõuete järgi tähistatud, välja arvatud juhul kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) või käesoleva määruse II lisas (osa 145) või I lisa A jao F alajaos on sätestatud teisiti.

b)

Enne komponendi paigaldamist õhusõidukile tagab õhusõidukit hooldav isik või sertifitseeritud organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks, kui rakendada võib erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide järgseid konfiguratsioone.

c)

Standardosi paigaldatakse õhusõidukile või selle komponentidele üksnes siis, kui nad on tehnilistes normdokumentides konkreetselt ära näidatud. Standardosi paigaldatakse üksnes siis, kui nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kehtivale standardile.

d)

Nii toor- kui ka tarbematerjale kasutatakse õhusõidukis või selle komponentidel üksnes siis, kui õhusõiduki või komponendi tootja on seda asjaomastes tehnilistes normdokumentides maininud või kui see on sätestatud II lisas (osa 145). Selliseid materjale tohib kasutada ainult siis, kui nad vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning on asjakohaselt jälgitavad. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ja nii tootja kui ka tarnija andmed.

M.A.502   Komponentide hooldamine

a)

Komponente, v.a määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid, hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid.

b)

Erandina alapunktist a võivad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad hooldada komponenti kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega üksnes siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võivad sellised organisatsioonid või volitatud lennundustehnilised töötajad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega. Käesoleva alapunktiga kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmiseks.

c)

Erandina alapunktist a võib käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusmärkega organisatsioon kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada mootori/abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile/abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline B-klassi pädevusmärkega organisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega.

d)

Erandina alapunktist a ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunktist 2 võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponenti kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1.

muude komponentide kui mootorite ja propellerite kapitaalremont; ning

2.

muude õhusõidukite kui CS-VLA, CS-22 ja LSA mootorite ja propellerite kapitaalremont.

Alapunktiga d kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

e)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A307 alapunktis c osutatud komponente hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao võiosa 145 nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusmärkega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või hooldab neid punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 3 osutatud omanik-piloot, kui komponent on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks õhusõidukilt ajutiselt eemaldatud. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

M.A.503   Kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid

a)

Paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponente ei tohi kasutada kauem kui nende ettenähtud kasutusiga, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkusdirektiivides, välja arvatud punkti M.A.504 alapunktis c sätestatud juhtudel.

b)

Ettenähtud kasutusiga väljendatakse kas kalendripäevade, lennutundide, maandumiste või lennutsüklitena.

c)

Ettenähtud kasutusea lõppedes tuleb komponent eemaldada õhusõidukist hoolduseks või sertifitseeritud kasutusea ületanud komponentide puhul kõrvaldamiseks.

M.A.504   Kontroll kasutuskõlbmatute komponentide üle

a)

Komponent loetakse kasutuskõlbmatuks mis tahes järgmiselt loetletud asjaoludel:

1.

tema hooldusprogrammis kindlaksmääratud kasutusiga on ületatud;

2.

ta ei vasta kehtivatele lennukõlblikkusdirektiividele või muudele ameti poolt kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele;

3.

puudub teave, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks tema lennu- või paigalduskõlblikkust;

4.

tal on ilmsed defektid või rikked;

5.

ta on osalenud vahejuhtumis või õnnetuses, mis võib mõjutada tema kasutuskõlblikkust.

b)

Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta. Sellele vaatamata võib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mis ei ole suured õhusõidukid, komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud isik või organisatsioon pärast seda, kui on komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud, kanda vastutuse selle eest üle õhusõiduki omanikule, tingimusel et selline ülekandmine kajastatakse õhusõiduki logiraamatus, mootori logiraamatus või komponendi kaardil.

c)

Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või punkti M.A.304 järgi on heaks kiidetud nende remondi võimalus.

d)

Igakäesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon teeb alapunktis c nimetatud praakkomponentide puhul järgmist:

1.

ta hoiab selliseid komponente alapunktis b osutatud kohas; või

2.

ta laseb iga sellise komponendi moonutada, nii et pärast seda ei ole kõnealust komponenti võimalik majanduslikult kasutada ega remontida, enne kui tema vastutus selle komponendi eest lõpeb.

e)

Alapunkti d sätetest olenemata võib käesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon anda vastutuse praagiks liigitatud komponentide eest ilma neid moonutamata üle koolitust pakkuvale või teadustööd tegevale organisatsioonile.

F ALAJAGU

HOOLDUSORGANISATSIOON

M.A.601   Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida organisatsioon peab täitma, et saada luba õhusõiduki või punkti M.A.201 alapunktis g nimetamata komponentide hooldamiseks või et seda pikendataks.

M.A.602   Taotlemine

Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

M.A.603   Sertifikaadi ulatus

a)

Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse poolt väljaantud sertifikaadi alusel. I lisa (osa M) V liites on esitatud sertifikaadi näidis.

b)

Sertifikaati hõlmavad tööd peavad olema kindlaks määratud punktis M.A.604 osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus. I lisa (osa M) IV liites on kindlaks määratud käesoleva lisa (osa M) F alajao kõik võimalikud klassid ja pädevusmärked.

c)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides.

M.A.604   Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

a)

Hooldusorganisatsioon koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1.

tegevjuhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas osaga M ja käsiraamatuga; ning

2.

organisatsiooni poolt tehtavate tööde maht; ning

3.

punkti M.A.606 alapunktis b osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed); ning

4.

punkti M.A.606 alapunktis b osutatud isiku(te) omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis; ning

5.

volitatud lennundustehniliste töötajate nimekiri, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus; ning

6.

hooldustööde tegemise asukohtade nimekiri koos ruumide üldise kirjeldusega;

7.

kord, mille järgi hooldusorganisatsioon tagab käesoleva osa täitmist; ning

8.

hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord.

b)

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c)

Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks teatava protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

M.A.605   Tegevusruumid

Organisatsioon tagab, et:

a)

Kõikide plaanijärgsete tööde tegemiseks on eraldatud ruumid ning eritöökojad ja -ruumid on vajaduse korral isoleeritud, et vältida saastamist ja kaitsta keskkonda.

b)

Kõikide plaanijärgsete tööde juhtimiseks, kaasa arvatud eelkõige hooldustööde kirjete tegemiseks on eraldatud kontoriruumid.

c)

Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on eraldatud kindlad hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest muudest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoidmine toimub tootja poolt etteantud tingimustel ning juurdepääs hoiuruumidele antakse ainult volitatud töötajatele.

M.A.606   Nõuded töötajatele

a)

Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b)

Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

c)

Kõikidel alapunktis b osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki ja/või komponentide hooldamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

d)

Organisatsioonil on tavapäraste eeldatavate lepinguliste tööde tegemiseks asjakohased töötajad. Ajutiselt rakendatavaid tööettevõtjaid tohib kasutada ebatavaliste lepinguliste tööde tegemiseks ja üksnes töötajatena, kellel ei ole volitust anda välja hooldustõendeid.

e)

Kõikide hooldusega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema tõendatud ja dokumenteeritud.

f)

Töötajad, kes teevad eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid/kontrolle (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatavale standardile.

g)

Hooldusorganisatsioonil peab olema piisavalt volitatud lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele välja punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Nad peavad täitma III lisas (osa 66) sätestatud nõudeid.

h)

Erandina alapunktist g võib organisatsioon kasutada kooskõlas järgmiste sätetega kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevusega seotud käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud.

1.

Lennukõlblikkusdirektiivi puhul, mis näeb ette korduvaid lennueelseid lennukõlblikkuskontrolle ja konkreetselt, et seda eeskirja tohib täita lennumeeskond, võib organisatsioon õhusõiduki komandörile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda volitatud lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et organisatsioon tagab, et kõnealune isik on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita lennukõlblikkusdirektiivi vastavalt kehtivatele nõuetele.

2.

Kui õhusõidukit käitatakse hoolduskohast kaugel, võib organisatsioon õhusõiduki komandörile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda volitatud lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et organisatsioon tagab, et kõnealune isik on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita see ülesanne vastavalt kehtivatele nõuetele.

M.A.607   Volitatud lennundustehnilised töötajad

a)

Peale punkti M.A.606 alapunktis g sätestatu võivad volitatud lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud, et:

1.

volitatud lennundustehnilised töötajad saavad tõendada, et nad vastavad III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunktis b sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui III lisas (osa 66) viidatakse liikmesriigi määrusele, millisel juhul nad peavad vastama selles määruses sätestatud nõuetele; ja

2.

volitatud lennundustehnilistel töötajatel on piisavalt teadmisi hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponendi või komponentide kohta ning samuti organisatsiooni protseduuride kohta.

b)

Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljaandmiseks:

1.

ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõidukitüübi kvalifikatsioon; või

2.

isikule, kellel on vähemalt kolm aastat hoolduskogemusi ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõidukitüübi kohta, mille kohta on vaja hooldustõendeid välja anda, tingimusel et samas kohas ei ole ühtki käesoleva osa alusel sertifitseeritud organisatsiooni ning organisatsioonil, kellega on leping sõlmitud, on olemas tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

Kõikidel sellistel juhtudel tuleb eespool nimetatud volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljaandmise erandvolituse välja andnud sertifitseeritud hooldusorganisatsioon tagab, et kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust, kontrollitakse üle.

c)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik andmed oma volitatud lennundustehniliste töötajate kohta ning peab nende kohta ajakohastatud nimekirja, kuhu on märgitud ka nende sertifitseerimise ulatus; see nimekiri moodustab ühe osa organisatsiooni käsiraamatust vastavalt punkti M.A.604 alapunkti a alapunktile 5.

M.A.608   Komponendid, seadmed ja tööriistad

a)

Organisatsioon:

1.

tagab, et punktis M.A.609 osutatud tehnilistes dokumentides kindlaksmääratud seadmed ja tööriistad või nende hooldusorganisatsiooni käsiraamatus loetletud ja kontrollitud ekvivalendid on organisatsiooni sertifikaadi ulatuses valmis igapäevaste hooldustööde tegemiseks; ja.

2.

tõendab, et tal on võimalik kasutada kõiki muid seadmeid ja tööriistu, mida kasutatakse üksnes harva.

b)

Tööriistad ja seadmed tuleb üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi.

c)

Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid üle, liigitab nad ning eraldab üksteisest asjakohaselt.

M.A.609   Tehnilised normdokumendid

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema punktis M.A.401 kindlaksmääratud kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. Kui tehnilised normdokumendid on saadud kliendilt, on neid vaja ainult tööde tegemise ajal.

M.A.610   Töökäsud

Enne hooldustöid koostavad organisatsioon ja hooldust taotlev organisatsioon kirjaliku töökäsu, et määrata konkreetselt kindlaks tehtavad hooldustööd.

M.A.611   Hooldusstandardid

Kõiki hooldustöid tehakse vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao D alajao nõuetele.

M.A.612   Õhusõiduki hooldustõend

Kui kõik õhusõiduki hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.801 välja õhusõiduki hooldustõend.

M.A.613   Komponendi hooldustõend

a)

Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.802 välja komponendi hooldustõend. EASA vormi 1 ei anta välja nendele komponentidele, mida hooldatakse vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b, d või e, ega komponentidele, mis on toodetud kooskõlas punkti M.A.603 alapunktiga c.

b)

Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.

M.A.614   Hooldustööde kirjed

a)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Dokumendid, mida on vaja tõendamaks, et kõik hooldustõendi saamiseks vajalikud nõuded on täidetud, kaasa arvatud allettevõtjate hooldustõendid, tuleb alles hoida.

b)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c)

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldustööde kirjetest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

1.

Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et nad oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

2.

Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi kohas keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

3.

Kui sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kolme aasta jooksul alles hoitud hooldustööde kirjed üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb nad pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.

M.A.615   Organisatsiooni õigused

Käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib:

a)

oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b)

korraldada eriteenuste osutamist hooldusorganisatsiooni järelevalve all teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis tingimusel, et vastavad protseduurid on kehtestatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus, mille on otseselt heaks kiitnud pädev asutus;

c)

hooldada hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid;

d)

anda pärast hooldustööde lõpetamist kooskõlas punktidega M.A.612 või M.A.613 välja hooldustõendeid.

M.A.616   Organisatsiooni sisekontroll

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon korraldab tagamaks, et ta vastab jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, korrapäraseid sisekontrolle.

M.A.617   Muutused sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis

Et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist, teatab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon sellele igast ettepanekust viia ellu järgmisi muudatusi enne nende elluviimist:

1.

organisatsiooni nimi;

2.

organisatsiooni asukoht;

3.

organisatsiooni muud asukohad;

4.

tegevjuht;

5.

punkti M.A.606 alapunktis b nimetatud isikud;

6.

ruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ja volitatud lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

Kui ettepanek käsitleb töötajaid, keda organisatsiooni juhatus ei tunne, teatatakse sellest esimesel võimalusel.

M.A.618   Hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivus

a)

Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1.

organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis M.A.619 kindlaks määratud puudustega tegelemise tingimustega; ning

2.

pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ning

3.

sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud;

b)

Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

M.A.619   Puudused

a)

Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c)

Pärast punkti M.B.605 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on rakendatud.

G ALAJAGU

JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON

M.A.701   Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks.

M.A.702   Taotlemine

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

M.A.703   Sertifikaadi ulatus

a)

Sertifitseerimise kinnituseks on VI liites esitatud sertifikaadi väljaandmine pädeva asutuse poolt.

b)

Alapunktist a olenemata peab kõnealune sertifikaat äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki puhul moodustama osa käitatavale õhusõidukile pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadist.

c)

Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema kindlaks määratud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus vastavalt punktile M.A.704.

M.A.704   Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

a)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab esitama jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

1.

tegevjuhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas käesoleva osaga ja käsiraamatuga; ning

2.

organisatsiooni poolt tehtavate tööde maht; ning

3.

punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed); ning

4.

punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) vastutussuhteid kirjeldav organisatsiooni skeem; ning

5.

punktis M.A.707 osutatud lennukõlblikkuse kontrolli tegevate töötajate nimekiri, täpsustades vajaduse korral töötajad, kellel on õigus välja anda punkti M.A.711 alapunkti c kohaseid lennulubasid; ning

6.

tegevusruumide üldine kirjeldus ja asukoht; ning

7.

kord, mille järgi jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon tagab käesoleva osa täitmist; ning

8.

jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu muutmise kord

9.

sertifitseeritud õhusõidukite hooldusprogrammide nimekiri või õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, alus- ja/või üldhooldusprogrammide nimekiri..

b)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c)

Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel. Kaudse heakskiitmise menetluses määratletakse lubatud väiksemad muudatused; jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon määratleb selle menetluse käsiraamatus ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.

M.A.705   Tegevusruumid

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon annab punktis M.A.706 osutatud töötajate käsutusse sobivad kontoriruumid sobivas kohas.

M.A.706   Nõuded töötajatele

a)

Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul on alapunktis a osutatud tegevjuhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana samuti selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud nõuete kohaselt, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks.

c)

Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

d)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul nimetab tegevjuht ametisse tegevusvaldkonna juhi, kes vastutab alapunkti c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööde juhtimise ja järelevalve eest.

e)

Käitajaga lepingulises suhtes oleva, osa 145 alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni töötaja võib nimetada alapunktis d osutatud tegevusvaldkonna juhiks vaid pädeva asutuse sellekohasel nõusolekul.

f)

Organisatsioonil peab eeldatavate tööde jaoks olema piisavalt töötajaid.

g)

Kõikidel alapunktides c ja d osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkusega seotud teadmised, taust ja kogemused.

h)

Kõikide jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema dokumenteeritud.

i)

Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas punkti M.A.711 alapunkti a alapunktiga 4 ja punkti M.A.901 alapunktiga f, peavad nimetama vastavate volitustega isikud, kelle kiidab heaks pädev asutus.

j)

Organisatsioon määrab kindlaks jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetuse(d) ja nime(d) ning ajakohastab neid.

k)

Kõigi suurte lennukite ja äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama ja kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust.

M.A.707   Lennukõlblikkuse kontrolli tegevad töötajad

a)

Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulubasid välja andma, peavad tal selleks olema asjakohased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulubasid vastavalt punkti M.A.711 alapunktile c.

1.

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg, välja arvatud õhupallid, peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b)

III lisale (osa 66) vastav asjakohane litsents või lennundus- või muu samaväärne haridus ning

c)

lennundustehniline kutseharidus ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e)

olenemata alapunktides a–d sätestatust võib punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis a.

2.

Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul, peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b)

III lisale (osa 66) vastav asjakohane litsents või lennundus- või muu samaväärne haridus; ning

c)

asjakohane lennundustehniline kutseharidus; ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e)

olenemata alapunktides a–d sätestatust võib punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a.

b)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon saab enda poolt ametisse nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli töötajatele luba anda üksnes siis, kui pädev asutus on nad pärast järelevalve all rahuldavalt läbitud lennukõlblikkuse kontrolli heaks kiitnud.

c)

Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolle tegevatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise värsked kogemused.

d)

Lennukõlblikkuse kontrolli töötajate tuvastamiseks kantakse iga selline töötaja koos oma loa viitega jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse.

e)

Organisatsioon peab registrit kõigi lennukõlblikkuse kontrolli töötajate kohta, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning koopia tema loast. Registri andmeid säilitatakse kuni kaks aastat pärast seda, kui lennukõlblikkuse kontrolli töötaja on organisatsioonist lahkunud.

M.A.708   Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

a)

Kõiki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud töid tehakse vastavalt käesoleva osa A jao C alajao nõuetele.

b)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:

1.

koostab hooldusprogrammi, kaasa arvatud mis tahes kohaldatava töökindlusprogrammi, ja jälgib selle täitmist;

2.

esitab õhusõiduki hooldusprogrammi koos muudatustega pädevale asutusele heakskiitmiseks (välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud kaudse heakskiitmise menetlusega kooskõlas punkti M.A.302 alapunktiga c) ning koopia sellest äriliseks lennutranspordiks mittekasutatava õhusõiduki omanikule;

3.

korraldab muudatus- ja remonditööde kinnitamist;

4.

tagab, et kõiki hooldustöid tehakse kooskõlas heakskiidetud hooldusprogrammiga, ning et hooldustõendeid antakse välja kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao H alajaoga;

5.

tagab, et kõik kehtivad lennukõlblikkusdirektiivid ja käitamisdirektiivid, mis mõjutavad jätkuvat lennukõlblikkust, on täidetud;

6.

tagab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon kõrvaldab kõik plaanijärgse hoolduse käigus avastatud või teatatud defektid;

7.

tagab, et õhusõiduk toimetatakse vajaduse korral asjakohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

8.

koordineerib plaanijärgset hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide rakendamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatusi, tagamaks et kõiki töid tehakse nõuetekohaselt;

9.

haldab ja hoiab alles kõiki jätkuva lennukõlblikkusega seotud kirjeid ja/või käitaja tehnilist päevikut;

10.

tagab, et massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki hetkeseisule.

c)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitaja, kellel ei ole osa 145 kohast luba, sõlmib osa 145 järgi sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on kindlaks määratud punkti M.A.301 alapunktides 2, 3, 5 ja 6 kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb lõppkokkuvõttes osa 145 järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määratledes punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse. Õhusõiduki baasi, plaanijärgse liinihoolduse ja mootorite hoolduslepingud koos kõikide muudatustega kinnitab pädev asutus. Kui aga kõne all on:

1.

õhusõiduk, mille liinihooldust on vaja teha plaaniväliselt, võib kõnealune leping olla üksikute osa 145 nõuetele vastavale hooldusorganisatsioonile antud töökäskude vormis;

2.

komponentide, kaasa arvatud mootorite, hooldus, võib alapunktis c osutatud leping olla üksikute osa 145 nõuetele vastavale hooldusorganisatsioonile antud töökäskude vormis.

M.A.709   Dokumentatsioon

a)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval sertifitseeritud organisatsioonil on punktis M.A.708 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks kehtivad ja aktuaalsed punktis M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid, mida ta ka kasutab. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja kooskõlas selle omaniku või käitajaga sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kõnealuseid dokumente säilitama ainult lepingu kehtivuse vältel, kui punktist M.A.714 ei tulene teisiti.

b)

Õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks, võib jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljaandmist ja/või sertifikaadi rakendusala laiendamist ilma käesoleva lisa (osa M) I liites viidatud lepinguteta. Need alus- ja/või üldhooldusprogrammid ei välista sellegipoolest vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas punktiga M.A.302 aegsasti enne punktis M.A.711 osutatud õiguste kasutamist.

M.A.710   Lennukõlblikkuse kontroll

a)

Punktis M.A.901 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõude täitmiseks teeb jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon kõikide õhusõiduki kirjete protokollitud kontrolli, et veenduda järgmises:

1.

plaaneri, mootori ja propelleri lennuajad ning nendega seotud lennutsüklid on nõuetekohaselt dokumenteeritud ning

2.

lennukäsiraamat vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja on ajakohastatud ning

3.

kõik heakskiidetud hooldusprogrammi järgi õhusõidukil teha olevad hooldustööd on tehtud ning

4.

kõik teadaolevad defektid on kõrvaldatud või vajaduse korral on nende kõrvaldamine kontrollitaval viisil edasi lükatud ning

5.

kõik kehtivad lennukõlblikkusdirektiivid on täidetud ja nõuetekohaselt registreeritud ning

6.

kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on registreeritud ning vastavuses määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega ning

7.

kõik õhusõidukile paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid on nõuetekohaselt tähistatud, registreeritud ja need ei ole ületanud oma ettenähtud ressurssi ning

8.

kõikide hooldustööde kohta on välja antud I lisa (osa M) nõuete kohane hooldustõend ning

9.

aktuaalne massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja kehtib ning

10.

õhusõiduk vastab oma konstruktsioonitüübi viimasele ameti poolt kinnitatud versioonile ning

11.

vajaduse korral on õhusõidukil mürasertifikaat, mis vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) I alajao kohasele õhusõiduki konfiguratsioonile.

b)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni lennukõlblikkuse kontrolli töötajad teevad õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad ei ole III lisa (osa 66) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

c)

Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkuse kontrolli töötajad, et:

1.

kõik nõutavad tähised ja sildid on nõuetekohaselt paigaldatud; ning

2.

õhusõiduk vastab oma kinnitatud lennukäsiraamatule; ning

3.

õhusõiduki konfiguratsioon vastab kinnitatud dokumentidele; ning

4.

ei leita ühtki defekti, mida ei oleks punkti M.A.403 nõuete kohaselt käsitletud; ning

5.

õhusõiduki ja alapunktis a osutatud protokollitud lennukõlblikkuskirjete vahel ei leita erinevusi.

d)

Erandina punkti M.A.901 alapunktist a võib lennukõlblikkuse kontrolli teha ennetavalt kuni 90 päeva, ilma et ülevaatuse rütm katkeks ja et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

e)

I lisa (osa M) III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võivad välja anda üksnes:

1.

lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, keda on punktile M.A.707 vastavalt nõuetekohaselt volitanud lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon või punkti M.A.901 alapunktis g sätestatud juhtudel volitatud lennundustehnilised töötajad;

2.

olles veendunud, et lennukõlblikkust on kontrollitud täies mahus ning ei ole tuvastatud ühtki nõuetele mittevastavust, mis võiks ohustada lennuohutust.

f)

Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul selle õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

g)

Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda alltöövõtu korras edasi kolmandatele isikutele.

h)

Kui lennukõlblikkuse kontroll ei anna soovitud tulemusi, teavitatakse pädevat asutust võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul kontrollimisega seotud organisatsioonist ja tuvastatud olukorrast.

M.A.711   Organisatsiooni õigused

a)

Käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib teha järgmist:

1.

korraldada sertifikaadis loetletud muude kui äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust;

2.

korraldada äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust, kui see õhusõiduk on näidatud nii tema kui ka lennuettevõtja sertifikaadil;

3.

lasta jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud piiratud ülesandeid täita teisel organisatsioonil, kes on sõlminud temaga lepingu ja töötab tema kvaliteedisüsteemi järgi, nagu on näidatud sertifikaadil;

4.

punkti M.A.901 alapunktis f sätestatud tingimustel pikendada lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati, mille on välja andnud pädev asutus või muu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks sertifitseeritud organisatsioon.

b)

Liikmesriigis registreeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon võib saada loa teostada punktis M.A.710 osutatud lennukõlblikkuse kontrolle ning:

1.

anda välja asjaomane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat ning pikendada seda õigeaegselt kooskõlas punkti M.A.901 alapunkti c alapunktis 2 või punkti M.A.901 alapunkti e alapunktis 2 sätestatud tingimustega;

2.

anda registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele soovitusi lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta.

c)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile, kelle sertifikaat hõlmab punkti M.A.711 alapunktis b osutatud õigusi, võib anda täiendava õiguse välja anda määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.711 alapunkti d kohane lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele punktis M.A.704 osutatud käsiraamatus kirjeldatud piisava heakskiidetud menetluse kohaselt.

M.A.712   Kvaliteedisüsteem

a)

Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon vastaks jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, loob kõnealune organisatsioon kvaliteedisüsteemi ning nimetab ametisse kvaliteedijuhi, kes jälgib õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamise protseduuride täitmist ja nõuetekohasust. Nimetatud protseduuride täitmise jälgimine hõlmab tegevjuhile aruandmist, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

b)

Kvaliteedisüsteem on ette nähtud käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohase tegevuse seireks. See sisaldab vähemalt järgmisi ülesandeid:

1.

selle jälgimine, et kogu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohane tegevus toimub kinnitatud protseduuride kohaselt; ning

2.

selle jälgimine, et kõiki lepingulisi hooldustöid tehakse kooskõlas lepinguga; ning

3.

käesoleva osa nõuete pideva täitmise jälgimine.

c)

Kõnealuse tegevuse dokumente säilitatakse vähemalt kaks aastat.

d)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon on sertifitseeritud mõne muu osa alusel, võib ta oma kvaliteedisüsteemi ühendada vastava osa kohaselt nõutava kvaliteedisüsteemiga.

e)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul peab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedisüsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedisüsteemi lahutamatu osa.

f)

Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste organisatsiooni ülevaatustega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass ületab 2 730 kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumise korral ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.

M.A.713   Muutused jätkuvat lennukõlblikkust korraldavas sertifitseeritud organisatsioonis

Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik kindlaks teha käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist, teatab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon pädevale asutusele igast ettepanekust teha järgmisi muudatusi enne nende elluviimist:

1.

organisatsiooni nimi;

2.

organisatsiooni asukoht;

3.

organisatsiooni täiendavad asukohad;

4.

tegevjuht;

5.

punkti M.A.706 alapunktis c kindlaks määratud isikud;

6.

ruumid, protseduurid, tööde maht ja töötajad, mis võivad mõjutada organisatsiooni sertifikaadi kehtivust.

Juhtkonna jaoks ootamatutest personalimuudatustest teatatakse esimesel võimalusel.

M.A.714   Dokumentide säilitamine

a)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Punktis M.A.305 ja vajaduse korral punktis M.A.306 nõutud kirjed ja dokumendid tuleb säilitada.

b)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis b sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ja soovitustest ning asjakohastest tõenditest. Samuti säilitab organisatsioon kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on punkti M.A.711 alapunkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.

c)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis c sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.729 sätete kohaselt välja antud lennulubadest.

d)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon säilitab kõikide alapunktis b ja c loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

e)

Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et need oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

f)

Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

g)

Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik säilitatud kirjed. Kirjete säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad ka uue organisatsiooni või isiku suhtes.

h)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud kirjed anda üle õhusõiduki omanikule.

M.A.715   Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtivus

a)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1.

organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis M.B.705 kindlaksmääratud puuduste käsitlemise tingimustega; ning

2.

pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist kõnealuse organisatsiooni poolt; ning

3.

sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b)

Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

M.A.716   Puudused

a)

Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c)

Pärast punkti M.B.705 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

H ALAJAGU

HOOLDUSTÕENDID

M.A.801   Õhusõiduki hooldustõend

a)

Hooldustõendid antakse välja vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud hooldustõendid, mida annab välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

b)

Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast mis tahes hooldustööde lõpetamist ja veendumist, et kõik nõutavad hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt, on hooldustõendi välja andnud:

1.

asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni nimel; või

2.

III lisa (osa 66) nõuetele vastavad volitatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud käesoleva lisa VII liites loetletud keeruliste hooldustööde korral, mille suhtes kohaldatakse alapunkti 1; või

3.

punktis M.A.803 osutatud omanik-piloot.

c)

Erandina punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 sätetest võivad äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul tehtud ja käesoleva lisa VII liites loetletud keeruliste hooldustööde kohta hooldustõendi välja anda punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad.

d)

Erandina punkti M.A.801 alapunktist b võib omanik ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sellisel juhul omanik:

1.

hangib ja säilitab õhusõiduki dokumentide hulgas teabe kõikide tehtud tööde ja tõendi välja andnud isiku kvalifikatsiooni kohta;

2.

tagab, et punkti M.A.801 alapunktis b osutatud nõuetekohaselt volitatud isik või käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud organisatsioon kontrollib kõik sellised hooldustööd üle esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul, ning annab välja hooldustõendi;

3.

teatab seitsme päeva jooksul sellisest hooldustõendi väljaandmise volituse andmisest õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest vastutavale organisatsioonile, kui sellise organisatsiooniga on sõlmitud leping kooskõlas punkti M.A.201 alapunktiga e, või osutatud lepingu puudumise korral pädevale asutusele.

e)

Kui hooldustõend antakse välja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 või punkti M.A.801 alapunkti c alusel, võib volitatud lennundustehnilistel töötajatel hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad nende vahetu ja pideva kontrolli all.

f)

Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

1.

tehtud hooldustööde põhilised üksikasjad;

2.

hooldustööde lõpetamise kuupäev;

3.

tõendi välja andnud organisatsiooni ja/või isiku andmed, sealhulgas:

i)

käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni ning tõendi välja andnud volitatud lennundustehniliste töötajate loa number; või

ii)

punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 või punkti M.A.801 alapunktis c osutatud hooldustõendi korral tõendi välja andnud volitatud lennundustehniliste töötajate andmed ja vajaduse korral nende loa number;

4.

lennukõlblikkuse või käitamise võimalikud piirangud.

g)

Erandina alapunktist b ja vaatamata alapunkti h sätetele võib hooldustõendi välja anda õhusõiduki kinnitatud piirangute raames juhul, kui ettenähtud hooldustöid ei saa lõpetada. See asjaolu ning kõik õhusõiduki või käitamise võimalikud piirangud tuleb märkida õhusõiduki hooldustõendile ja need on alapunkti f alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

h)

Hooldustõendit ei anta välja mis tahes teadaolevate nõuete rikkumise korral, mis ohustab lennuohutust.

M.A.802   Komponendi hooldustõend

a)

Komponendile antakse hooldustõend pärast mis tahes hooldustöid, mis on õhusõiduki komponendile tehtud kooskõlas punktiga M.A.502.

b)

Komponendi hooldustõend on EASA vormil 1 välja antav hooldustõend, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti kooskõlas punkti M.A.502 alapunktiga b, d või e, mille korral kohaldatakse hoolduse suhtes punkti M.A.801 kohaseid hooldustõendi väljaandmise menetlusi.

M.A.803   Omanik-piloodi volitus

a)

Omanik-piloot peab vastama järgmistele nõuetele:

1.

tal on liikmesriigi poolt õhusõiduki tüübi- või klassipädevusmärke jaoks välja antud või kinnitatud kehtivat piloodiluba (või samaväärset dokumenti);

2.

ta peab omama õhusõidukit kas ainuomaniku või kaasomanikuna, kes on:

i)

üks registreerimisvormile kantud füüsilistest isikutest; või

ii)

mittetulundusliku, vaba aja veetmisega seotud juriidilise üksuse liige, kui see juriidiline üksus on registreerimisdokumendis märgitud omanikuna või käitajana ning kõnealune liige on otseselt kaasatud selle juriidilise üksuse otsustamisprotsessi ning kui asjaomane juriidiline üksus on selle isiku määranud teostama omanik-piloodi hooldustöid.

b)

Kõikide erakasutuseks mõeldud lihtsa konstruktsiooniga mootorõhusõidukite korral, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, samuti purilennukite, mootorpurilennukite või õhupallide korral võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast käesoleva lisa VIII liite kohaste omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist.

c)

Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde ulatus tuleb täpsustada punktis M.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammis.

d)

Hooldustõendi kohta tuleb teha märge logiraamatutesse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, millal need hooldustööd lõpetati, ning tõendit väljastava omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit.

I ALAJAGU

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.A.901   Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivuse tagamiseks tuleb korrapäraselt kontrollida õhusõiduki lennukõlblikkust ning selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjeid.

a)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja kooskõlas käesoleva lisa III liitega (EASA vorm 15a või 15b) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.

b)

Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on õhusõiduk, i) mida viimase 12 kuu jooksul on pidevalt hallanud üks käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ning ii) mida viimase 12 kuu jooksul on hooldanud käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. See hõlmab punkti M.A.803 alapunktis b osutatud hooldustöid, mille kohta on hooldustõendid välja antud kooskõlas punkti M.A.801 alapunkti b alapunktiga 2 või 3.

c)

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib alapunktis b osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted:

1.

anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.710; ja

2.

pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud kontrollitud keskkonda.

d)

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis i) ei asu kontrollitud keskkonnas või ii) mille jätkuvat lennukõlblikkust tagab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle, annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil.

e)

Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul võib iga omaniku või käitaja määratud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted, teha järgmist:

1.

anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.710; ja

2.

pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud asjaomase organisatsiooni hallatavasse kontrollitud keskkonda.

f)

Erandina punkti M.A.901alapunkti c alapunktist 2 ja punkti M.A.901 alapunkti e alapunktist 2 ning kui on täidetud alapunkti k sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav, alapunktis b osutatud organisatsioon pikendada kaks korda iga kord üheks aastaks sellise lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

g)

Erandina punkti M.A.901 alapunktist e ja punkti M.A.901 alapunkti i alapunktist 2 võib ELA1 õhusõidukite puhul, mida ei kasutata äriliseks lennutranspordiks ning mida ei hõlma punkti M.A.201 alapunkt i, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja anda ka pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud ning III lisa (osa 66) sätetele ja punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele vastavate volitatud lennundustehniliste töötajate soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil ja seda ei tohi anda enamaks kui kaheks järjestikuseks aastaks.

h)

Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

i)

Peale alapunktis h sätestatu võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:

1.

kui kõnealust õhusõidukit haldab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, mis asub kolmandas riigis;

2.

kõikide õhupallide puhul ja muude õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, kui seda on taotlenud omanik.

j)

Kui pädev asutus teostab ise lennukõlblikkuse kontrolli ja/või annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, siis omanik või käitaja:

1.

esitab pädevale asutusele selle poolt nõutavad dokumendid;

2.

majutab pädeva asutuse töötajad asjaomases kohas sobival viisil;

3.

pakub pädevale asutusele vajaduse korral selliste töötajate abi, kes on nõuetekohaselt kvalifitseeritud kooskõlas III lisaga (osa 66) või samaväärselt vastavalt II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktidele 1 ja 2.

k)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada, kui on ilmne või on põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

M.A.902   Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivus

a)

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:

1.

see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks; või

2.

lennukõlblikkussertifikaat peatatakse või tunnistatakse kehtetuks; või

3.

õhusõiduk ei ole kantud liikmesriigi registrisse; või

4.

tüübisertifikaat, mille alusel lennukõlblikkussertifikaat välja anti, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.

b)

Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui

1.

õhusõiduki või mis tahes sellele paigaldatud komponendi jätkuv lennukõlblikkus ei vasta käesoleva osa nõuetele või

2.

õhusõiduk ei vasta enam ameti poolt kinnitatud konstruktsioonitüübile või

3.

õhusõiduki kasutamisel on rikutud heakskiidetud lennukäsiraamatu või lennukõlblikkussertifikaadi tingimusi, ilma et oleks võetud asjakohaseid meetmeid, või

4.

õhusõiduk on osalenud õnnetuses või vahejuhtumis, mis mõjutab tema lennukõlblikkust, ja pärast seda ei ole võetud asjakohaseid meetmeid tema lennukõlblikkuse taastamiseks või

5.

mõni muudatus- või remonditöö ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 lisaga (osa 21).

c)

Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

M.A.903   Õhusõiduki registrikannete üleviimine ELi piires

a)

Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1.

teatab endisele liikmesriigile liikmesriigi, mille registrisse tema õhusõiduk kantakse; ning seejärel

2.

esitab uuele liikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega.

b)

Punkti M.A.902 alapunkti a alapunkti 3 sätetest olenemata kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni.

M.A.904   ELi imporditud õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimine

a)

Õhusõidukit kolmandast riigist mõne liikmesriigi registrisse kandes teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1.

esitab registreerijaliikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega;

2.

õhusõiduki puhul, mis ei ole uus, laseb teha lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga M.A.901;

3.

laseb teha kõik hooldustööd, mis on vajalikud heaks kiidetud hooldusprogrammi täitmiseks kooskõlas punktiga M.A.302.

b)

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta vajaduse korral registreerijaliikmesriigile dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks.

c)

Omanik tagab registreerijaliikmesriigi poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

d)

Registreerijaliikmesriik annab välja uue lennukõlblikkussertifikaadi siis, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetele.

e)

Kõnealune liikmesriik annab välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis kehtib reeglina ühe aasta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on ohutuse pärast põhjust sertifikaadi kehtivusaega piirata.

M.A.905   Puudused

a)

Esimese astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c)

Pärast punkti M.B.903 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab punktis M.A.201 osutatud vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud.

B JAGU

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU

ÜLDOSA

M.B.101   Reguleerimisala

Käesoleva jaotisega kehtestatakse haldusnõuded pädevatele asutustele, mis vastutavad käesoleva osa A jao kohaldamise ja jõustamise eest.

M.B.102   Pädev asutus

a)   Üldosa

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse, millel on eraldi kohustused anda välja, pikendada, muuta, peatada või tunnistada kehtetuks sertifikaate ja kontrollida jätkuvat lennukõlblikkust. Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.

b)   Vahendid

Pädeval asutusel on nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas alajaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks.

c)   Töötajate pädevus ja väljaõpe

Kõikidel käesolevas lisas käsitletud toimingutega seotud töötajatel on asjakohane kvalifikatsioon, teadmised, kogemused ning nad on saanud asjakohast alg- ja jätkukoolitust oma ülesannete täitmiseks.

d)   Protseduurid

Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat osa täidetakse.

Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, tagamaks, et käesolevat lisa (osa M) täidetakse pidevalt.

M.B.104   Dokumentide säilitamine

a)

Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

b)

Käesoleva lisa nõuetele vastavate sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:

1.

organisatsiooni sertifikaadi taotlus;

2.

organisatsiooni sertifikaat koos mis tahes muudatustega;

3.

koopia auditikavast koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

4.

pädeva asutuse jätkuva järelevalve dokumendid koos kõikide auditite dokumentidega;

5.

koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest;

6.

kõikide erandi andmiseks ja jõustamiseks võetud meetmete üksikasjad;

7.

kõikide teiste pädevate asutuste poolt organisatsiooni üle tehtava järelevalvega seoses tehtud aruanded;

8.

organisatsiooni käsiraamat koos muudatustega;

9.

koopiad kõikidest muudest pädeva asutuse kinnitatud dokumentidest.

c)

Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

d)

Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt koopia:

1.

õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadist;

2.

lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest;

3.

A jao G alajao nõuetele vastava organisatsiooni soovitustest;

4.

liikmesriigi enda poolt tehtud lennukõlblikkuse kontrollide aruannetest;

5.

kogu õhusõidukiga seotud kirjavahetusest;

6.

kõikide erandi andmiseks ja jõustamiseks võetud meetmete üksikasjadest;

7.

pädeva asutuse poolt vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 I lisale (osa M) või II lisale (ARO-osa) heaks kiidetud mis tahes dokument.

e)

Alapunktis d kindlaksmääratud dokumente tuleb säilitada kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

f)

Kõik punktis M.B.104 kindlaksmääratud dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha kättesaadavaks.

M.B.105   Vastastikune teabevahetus

a)

Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 15 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

b)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused mitme liikmesriigi lennuohutust ähvardava võimaliku ohu korral üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

B ALAJAGU

PÄDEVUS

M.B.201   Kohustused

Osa M I jaos määratletud pädevad asutused on kohustatud viima läbi ülevaatusi ja uurimisi kontrollimaks, et käesoleva osa nõudeid täidetakse.

C ALAJAGU

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

M.B.301   Hooldusprogramm

a)

Pädev asutus kontrollib hooldusprogrammi vastavust punktile M.A.302.

b)

Kui punkti M.A.302 alapunktis c ei ole teisiti sätestatud, kiidab hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise.

c)

Kaudse heakskiitmise korral peab pädev asutus hooldusprogrammi protseduuri heaks kiitma jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu kaudu.

d)

Hooldusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt alapunktile b peab pädeval asutusel olema juurdepääs kõikidele punkti M.A.302 alapunktides d, e ja f nõutud andmetele.

M.B.302   Erandid

Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid.

M.B.303   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seire

a)

Pädev asutus töötab välja järelevalvekava oma registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

b)

Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle.

c)

Kava koostatakse registreeritud õhusõidukite arvu, kohalike teadmiste ja tehtud järelevalve põhjal.

d)

Tootekontrollis tuleb keskenduda reale lennukõlblikkust määravalt mõjutavatele riskiteguritele ning teha kindlaks kõik puudused. Peale selle peab pädev asutus iga puudust analüüsima, et teha kindlaks selle algpõhjus.

e)

Kõikide puuduste kohta antakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 kohaselt vastutavale isikule või organisatsioonile.

f)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g)

Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõuete täitmata jätmise kohta, võtab pädev asutus meetmeid kooskõlas punktiga M.B.903.

h)

Kui puuduse algpõhjusest tuleb järeldada, et käesoleva jao mis tahes alajao või mõne teise osa nõuded on täitmata, käsitletakse seda kooskõlas asjaomase osa nõuetega.

i)

Asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete hõlbustamiseks vahetavad pädevad asutused teavet alapunkti h kohaselt tuvastatud nõuete mittetäitmise kohta.

M.B.304   Kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a)

peatab olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate; või

b)

peatab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate, tunnistab neid kehtetuks või kehtestab neile piiranguid vastavalt punkti M.B.303 alapunktile g.

D ALAJAGU

HOOLDUSSTANDARDID

(tuleb vajaduse korral välja töötada)

E ALAJAGU

KOMPONENDID

(tuleb l vajaduse korral välja töötada)

F ALAJAGU

HOOLDUSORGANISATSIOON

M.B.601   Taotlemine

Kui hoolduse tegemiseks kasutatavad ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

M.B.602   Esialgne sertifikaat

a)

Kui punkti M.A.606 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest.

b)

Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla deklaratsioonile.

c)

Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos sätestatud nõuetele.

d)

Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab organisatsioon alla kohustusele täita tema käsiraamatus määratletud protseduure.

e)

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g)

Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

M.B.603   Sertifikaadi väljaandmine

a)

Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 3 (V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva osa kohaldatavaid nõudeid.

b)

Pädev asutus märgib sertifikaadile (EASA vorm 3) loaga seotud tingimused.

c)

Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

M.B.604   Pidev järelevalve

a)

Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) B jao F alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

b)

Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c)

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

d)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

e)

Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

M.B.605   Puudused

a)

Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1.

Esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2.

Teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust esimest tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

b)

Kui pädeva asutuse määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

M.B.606   Muudatused

a)

Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.617, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

b)

Kui pädev asutus ei tuvasta, et sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c)

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

1.

Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti M.A.604 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) nõuetega.

2.

Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti M.A.604 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva lisa (osa M) nõuetele.

M.B.607   Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a)

peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b)

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.605.

G ALAJAGU

JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAV ORGANISATSIOON

M.B.701   Taotlemine

a)

Äriliseks lennutranspordiks kasutavate õhusõidukite korral tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:

1.

jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat;

2.

käitaja õhusõiduki hooldusprogrammid;

3.

õhusõiduki tehniline päevik;

4.

vajaduse korral käitaja ning osa 145 järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vahel sõlmitud hoolduslepingute tehnilised üksikasjad.

b)

Kui organisatsiooni ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

M.B.702   Esialgne sertifikaat

a)

Kui punkti M.A.706 alapunktide a, c ja d ning punkti M.A.707 nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides ja samas punktis osutatud töötajate heakskiitmisest.

b)

Pädev asutus veendub, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla kohustusedeklaratsioonile.

c)

Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos sätestatud nõuetele.

d)

Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon alla kohustusele täita oma käsiraamatus kindlaksmääratud protseduure.

e)

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g)

Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

M.B.703   Sertifikaadi väljaandmine

a)

Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 14 (VI liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõudeid.

b)

Pädev asutus teeb sertifikaadile (EASA vorm 14) märke sertifikaadi kehtivuse kohta.

c)

Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 14) ameti täpsustatud viisil.

d)

Äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite korral kantakse EASA vormil 14 sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile.

M.B.704   Pidev järelevalve

a)

Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevadjätkuvat lennukõlblikkust korraldavad organisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

b)

Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c)

Iga 24 kuu järel tuleb kontrollida üht pisteliselt valitud õhusõidukit, mida haldab käesoleva lisa (osa M) B jao G alajao nõuetele vastav sertifitseeritud organisatsioon. Kontrollitava õhusõiduki valib pädev asutus varasemate kontrollide ja tootekontrollide tulemuste põhjal.

d)

Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

e)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

f)

Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate oluliste küsimustega.

M.B.705   Puudused

a)

Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1.

Esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2.

Teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust esimest tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

b)

Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

M.B.706   Muudatused

a)

Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.713, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

b)

Kui pädev asutus ei tuvasta, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel.

1.

Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti M.A.704 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) nõuetega.

2.

Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti M.A.704 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva lisa (osa M) nõuetele.

M.B.707   Sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a)

peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b)

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.705.

H ALAJAGU

HOOLDUSTÕENDID

(tuleb vajaduse korral välja töötada)

I ALAJAGU

LENNUKÕLBLIKKUSE KONTROLLI SERTIFIKAAT

M.B.901   Soovituste hindamine

Taotluse ja sellega seotud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise soovituse saamisel vastavalt punktile M.A.901:

1.

veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et punkti M.A.710 kohane täielik lennukõlblikkuse kontroll on tehtud;

2.

uurib pädev asutus asja ja võib nõuda täiendavat teavet abiks soovituse hindamisel.

M.B.902   Pädeva asutuse tehtav lennukõlblikkuse kontroll

a)

Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ning annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormil 15a (III liide), teeb ta lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga M.A.710.

b)

Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks.

1.

Kõikide äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg, välja arvatud õhupallid, peab neil töötajatel olema:

a.

vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b.

III lisas (osa 66) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui III lisas (osa 66) osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundus- vm samaväärne haridus;

c.

lennundustehniline kutseharidus; ning

d.

asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktides a–d sätestatust võib punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 alapunktis b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 alapunktis a.

2.

Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul peab neil töötajatel olema:

a.

vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b.

III lisas (osa 66) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui III lisas (osa 66) osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundus- vm samaväärne haridus;

c.

asjakohane lennundustehniline kutseharidus; ning

d.

asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis a.

c)

Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas.

d)

Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs punktides M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 kindlaksmääratud andmetele.

e)

Lennukõlblikkuse kontrolli teostavad töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist välja vormi 15a.

M.B.903   Puudused

Kui õhusõidukikontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et mõnda osa M nõuet ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1.

esimese astme puuduste puhul nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist võetaks asjakohaseid parandusmeetmeid, ning võtab ise meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks;

2.

teise astme puuduste puhul peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile.

I liide

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping

1.

Kui õhusõiduki omanik sõlmib jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga vastavalt punktile M.A.201, peab ta pärast seda, kui mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud, saatma lepingu koopia oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmise korral kõnealusele pädevale asutusele.

2.

Lepingu koostamisel arvestatakse käesoleva lisa (osa M) nõudeid ning selles tuleb kindlaks määrata allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega.

3.

Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

õhusõiduki registreerimisnumber;

õhusõiduki tüüp;

õhusõiduki seerianumber;

õhusõiduki omaniku või registreeritud rendilevõtja nimi või äriühingu andmed koos aadressiga;

käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohase jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni andmed koos aadressiga.

4.

Lepingus peab sisalduma järgmine avaldus:

„Omanik usaldab sertifitseeritud organisatsioonile õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, õhusõiduki registreerijaliikmesriigi lennukõlblikkuse järelevalveasutuste poolt heakskiidetava hooldusprogrammi väljatöötamise ning õhusõiduki mõne teise sertifitseeritud organisatsiooni poolt hooldamise korraldamise kooskõlas nimetatud hooldusprogrammiga.

Allakirjutanud kohustuvad täitma oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

Omanik tõendab oma parima veendumuse kohaselt, et kogu sertifitseeritud organisatsioonile antud teave õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kohta on nüüd ja edaspidi õige, ning kinnitab, et õhusõidukit ei muudeta ilma sertifitseeritud organisatsiooni eelneva heakskiiduta.

Kui kumbki allakirjutanutest rikub käesolevat lepingut, muutub see tühiseks. Sellisel juhul jääb omanikule täielik vastutus kõikide õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete eest ning omanik kohustub teatama sellest kahe täisnädala jooksul oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädevatele asutustele.”

5.

Kui omanik sõlmib lepingu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga vastavalt punktile M.A.201, jagunevad poolte kohustused järgmiselt:

5.1.

Sertifitseeritud organisatsiooni kohustused:

1.

tema sertifikaat peab hõlmama hallatava õhusõiduki tüüpi;

2.

ta peab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel täitma järgmisi tingimusi:

a)

töötama välja õhusõiduki hooldusprogrammi, sealhulgas vajaduse korral mis tahes usaldusväärsusprogrammi;

b)

teatama, milliseid hooldustöid (hooldusprogrammis) võib teha omanik-piloot kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga c;

c)

korraldama õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise;

d)

pärast seda, kui kõnealune programm on heaks kiidetud, esitama programmi koopia õhusõiduki omanikule;

e)

korraldama ülevaatuse õhusõiduki varasemalt hooldusprogrammilt uuele üleminekuks;

f)

tagama, et kõiki hooldustöid teeb mõni sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

g)

tagama, et kõiki kehtivaid lennukõlblikkusdirektiive täidetakse;

h)

tagama, et kõik defektid, mis avastatakse plaanijärgse hoolduse või lennukõlblikkuse kontrolli käigus või millest teatatakse omanikule, kõrvaldab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

i)

koordineerima plaanijärgset hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide rakendamist, piiratud kasutuseaga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatuste nõudeid;

j)

teatama omanikule igast juhust, kui õhusõiduk toimetatakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

k)

haldama kogu tehnilist dokumentatsiooni;

l)

säilitama kogu tehnilist dokumentatsiooni;

3.

ta peab korraldama kõikide õhusõiduki muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne nende elluviimist;

4.

ta peab korraldama kõikide õhusõiduki remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne nende elluviimist;

5.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil omanik ei esita oma õhusõidukit sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile, nagu sertifitseeritud organisatsioon seda nõuab;

6.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil käesolevat lepingut ei täideta;

7.

ta peab vajaduse korral tegema õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli ning välja andma lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või vastava soovituse registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele;

8.

ta peab saatma kümne päeva jooksul registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele koopia välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist;

9.

ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate määrustega kohustuslik;

10.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil üks pooltest taganeb käesolevast lepingust.

5.2.

Omaniku kohustused:

1.

ta peab olema üldiselt teadlik heakskiidetud hooldusprogrammi sisust;

2.

ta peab olema üldiselt teadlik käesoleva lisa (osa M) sisust;

3.

ta peab esitama oma õhusõiduki sertifitseeritud organisatsiooni taotluses näidatud ajaks temaga kokkulepitud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile;

4.

ta ei tohi õhusõidukit sertifitseeritud organisatsiooniga konsulteerimata muuta;

5.

ta peab sertifitseeritud organisatsioonile teatama kõikidest hooldustöödest, mis on õhusõidukil erandkorras tehtud sertifitseeritud organisatsiooni teadmata ja väljaspool tema kontrolli;

6.

ta peab logiraamatu kaudu teatama sertifitseeritud organisatsioonile kõikidest õhusõiduki kasutamise ajal avastatud defektidest;

7.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast korrast, kui üks pooltest taganeb käesolevast lepingust;

8.

kui tema õhusõiduk maha müüakse, peab ta sellest teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele ja sertifitseeritud organisatsioonile;

9.

ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate määrustega kohustuslik;

10.

ta peab korrapäraselt teavitama sertifitseeritud organisatsiooni õhusõiduki lennutundidest ja kõikidest muudest kasutamisega seotud andmetest, nagu on kokku lepitud sertifitseeritud organisatsiooniga;

11.

omanik-piloodi hooldustöid tehes peab ta kinni pidama hooldustööde loetelu piirangutest heakskiidetud hooldusprogrammis (punkti M.A.803 alapunkt c) kindlaksmääratud kujul ning tegema hooldustõendi kohta märke logiraamatutesse, nagu on osutatud punkti M.A.803 punktis d;

12.

ta peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust korraldavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest, hiljemalt 30 päeva pärast mis tahes omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a.

II liide

Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1

Juhendid käsitlevad üksnes EASA vormi 1 kasutamist seoses hooldusega. Tähelepanu juhitakse määruse (EL) nr 748/2012) I lisa (osa 21) I liitele, mis hõlmab EASA vormi 1 kasutamist seoses tootmisega.

1.   EESMÄRK JA RAKENDUSALA

1.1.   Hooldustõendi peamine eesmärk on tõendada toodete, osade ja seadmete (edaspidi „artikkel/artiklid”) hooldustööde lennukõlblikkust.

1.2.   Hooldustõend ja artikkel/artiklid peavad olema vastavuses. Hooldustõendi täitja peab säilitama tõendit viisil, mis võimaldab originaalandmete kontrollimist.

1.3.   Hooldustõendit aktsepteerivad paljud lennundusasutused, kuid see võib sõltuda kahepoolsetest kokkulepetest ja/või lennundusasutuste poliitikast. Selles hooldustõendis nimetatud „heakskiidetud projekteerimisandmed” tähendab, et need on heaks kiitnud importiva riigi lennundusasutus.

1.4.   Hooldsutõend ei ole saateleht ega lastikiri.

1.5.   Õhusõidukit ei tohi kasutusse võtta hooldustõendit kasutades.

1.6.   Hooldustõend ei tähenda heakskiidu andmist artikli paigaldamiseks konkreetsele õhusõidukile, mootorile või propellerile, kuid aitab lõppkasutajal kindlaks teha lennukõlblikkuse olukorda.

1.7.   Ühele hooldustõendile ei tohi märkida läbisegi tootmisest ja hooldusest tulnud artikleid.

2.   ÜLDINE VORMING

2.1.   Hooldustõend peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski erineda vastavalt taotleja vajadusele, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks sertifikaati ära tunda.

2.2.   Hooldustõend peab olema horisontaalpaigutusega, kuid selle suurust võib oluliselt suurendada või vähendada, kui sertifikaat jääb äratuntavaks ja loetavaks. Kahtluse korral konsulteerida pädeva asutusega.

2.3.   Käitaja/paigaldaja kohustusi käsitlevad selgitused võib lisada vormi mõlemale küljele.

2.4.   Kogu trükitud tekst peab olema selge ja hõlpsasti loetav.

2.5.   Hooldustõend võib olla valmis trükitud või arvutipõhine, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad ning vastama kindlaksmääratud vormingule.

2.6.   Hooldustõend peab olema inglise keeles ja vajaduse korral ühes või mitmes muus keeles.

2.7.   Hooldustõendile märgitavad andmed võivad olla kirjutatud kirjutusmasinaga/arvutiga või käsitsi suurtähtedega nii, et neid saab hõlpsasti lugeda.

2.8.   Selguse huvides peab lühendite kasutamine olema piiratud.

2.9.   Hooldustõendi täitja võib hooldustõendi tagaküljele jäävat ruumi kasutada lisamärkusteks, kuid mitte lennukõlblikkust käsitleva avalduse esitamiseks. Hooldustõendi tagakülje kasutamisele tuleb viidata hooldustõendi esikülje vastavas lahtris.

3.   KOOPIAD

3.1.   Kliendile saadetud või hooldustõendi täitja poolt säilitatavate koopiate arv ei ole piiratud.

4.   VEAD HOOLDUSTÕENDIL

4.1.   Kui lõppkasutaja leiab hooldustõendil vea(d), peab ta sellest/nendest hooldustõendi täitjale kirjalikult teatama. Hooldustõendi täitja võib uue hooldustõendi välja anda üksnes juhul, kui viga(sid) on võimalik kindlaks teha ja parandada.

4.2.   Uuel hooldustõendil peab olema uus kontrollnumber, allkiri ja kuupäev.

4.3.   Taotluse korral võib anda välja uue hooldustõendi, ilma et oleks kontrollitud artikli(te) seisundit. Uus hooldustõend ei ole deklaratsioon praeguse seisundi kohta ja selle lahtrisse 12 tuleks lisada viide eelmisele hooldustõendile järgmiselt: „Käesoleva hooldustõendiga parandatakse [algse väljaandmise kuupäev] välja antud hooldustõendi [algne kontrollnumber] viga/vead lahtri(te)s [parandatud lahter/lahtrid] ning see ei hõlma vastavust/seisundit/käibelelaskmist”. Mõlemad hooldustõendid tuleb säilitada vastavalt esimese sertifikaadiga seotud säilitusajale.

5.   HOOLDUSTÕENDI TÄITMINE

Lahter 1. Sertifitseerinud pädev asutus/riik

Märkida hooldustõendi väljaandmise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja riik. Kui pädev asutus on amet, tuleb märkida „EASA”.

Lahter 2. EASA vormi 1 päis

Lahter 3. Vormi kontrollnumber

Märkida lahtris 4 osutatud organisatsiooni numeratsioonisüsteemi/-menetluse abil määratud kordumatu number, mis võib sisaldada tähti ja numbreid.

Lahter 4. Organisatsiooni nimi ja aadress

Märkida käesoleva hooldustõendiga hõlmatud artikli(d) käibele laskva sertifitseeritud organisatsiooni täielik nimi ja aadress (EASA vorm 3). Logo vms on lubatud, kui logo sellesse lahtrisse mahub.

Lahter 5. Töökäsk/leping/arve

Artikli(te) kliendipoolse jälgitavuse hõlbustamiseks märkida töökäsu number, lepingu number, arve number või muu samalaadne viitenumber.

Lahter 6. Artikkel

Märkida artiklite numbrid, kui artikleid on rohkem kui üks. Lahter võimaldab teha kergesti ristviidet lahtrile 12 „Märkused”.

Lahter 7. Kirjeldus

Märkida artikli nimetus või kirjeldus. Eelistatavalt tuleks kasutada jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhendites või tehnilistes normdokumentides (nt osade illustreeritud kataloog, õhusõiduki hoolduskäsiraamat, hooldusteatmik, komponentide hoolduskäsiraamat) kasutatud termineid.

Lahter 8. Osa number

Märkida osa number, nagu see on esitatud artiklil või sildil/pakendil. Mootori või propelleri puhul võib kasutada tüübitähistust.

Lahter 9. Kogus

Märkida artiklite kogus.

Lahter 10. Seerianumber

Kui artikli puhul tuleb hooldusnõuete kohaselt märkida seerianumber, tuleb see märkida sellesse lahtrisse. Lisaks võib märkida siia ka mis tahes muu seerianumbri, mida hooldusnõuetega ette ei nähta. Kui artikli puhul ei ole seerianumbrit, märkida „Ei ole” („N/A”).

Lahter 11. Seisund/töö

Järgmised kanded on lubatud teha lahtrisse 11. Kasutada tuleb üksnes üht mõistet. Kui asjakohased mõisteid on rohkem, tuleb kasutada seda, mis kõige täpsemalt iseloomustab suuremat osa tehtud tööst ja/või artikli seisundit.

i)

Kapitaalremonditud

.

Tähendab protsessi, mis tagab, et artikkel vastab täielikult kohaldatavatele töökindluse nõuetele, mis on täpsustatud tüübihindamissertifikaadi omaniku või varustuse tootja jätkuva lennukõlblikkuse juhendis või pädeva asutuse heakskiidetud või kinnitatud andmetes. Artikkel võetakse vähemalt lahti, puhastatakse, kontrollitakse, vajaduse korral parandatakse, pannakse uuesti kokku ja katsetatakse vastavalt eespool kirjeldatud andmetele.

ii)

Remonditud

.

Vea/vigade kõrvaldamine kohaldatava standardi kohaselt (1).

iii)

Kontrollitud/katsetatud

.

Uurimine, mõõtmine jne kohaldatava standardi kohaselt (1) (nt visuaalne kontrollimine, funktsionaalne katsetamine, stendikatsed jne).

iv)

Muudetud

.

Artikli muutmine kohaldatava standardi kohaseks (1).

Lahter 12. Märkused

Kirjeldada lahtris 11 nimetatud tööd kas otseselt või viidates tõendavatele dokumentidele, et käitaja või paigaldaja saaks kindlaks teha artikli(te) lennukõlblikkuse seoses heakskiidetava tööga. Vajaduse korral võib kasutada EASA vormist 1 eraldi lehte ja viidata sellele. Igast märkest peab selguma, millis(t)e lahtris 6 esitatud artikli(te)ga see on seotud.

Näiteid lahtrisse 12 kantavast teabest:

i)

kasutatud hooldusandmed, sealhulgas läbivaatamise seisund ja viited;

ii)

vastavus lennukõlblikkusdirektiividele ja hooldusteatmikule;

iii)

tehtud remonditööd;

iv)

tehtud muudatused;

v)

paigaldatud varuosad;

vi)

piiratud kasutuseaga osade seisund;

vii)

kõrvalekalded kliendi töökäsust;

viii)

nõuetele vastavuse deklaratsioonid muu riigi tsiviillennundusameti hooldusnõude rahuldamiseks;

ix)

teave, mida on vaja seoses puuduliku tarne või tarnejärgse montaažiga;

x)

I lisa (osa M) F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul punktis M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

„Tõendab, et lahtris 11 osutatud ja käesolevas lahtris kirjeldatud tööd on teostatud kooskõlas määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) A jao F alajao nõuetega ning sellega seoses võib anda välja hooldustõendi, juhul kui käesolevas lahtris ei ole märgitud teisiti. SEE EI OLE HOOLDUSTÕEND MÄÄRUSE (EL) NR 1321/2014 II LISA (OSA 145) KOHASELT.”

Kui andmed trükitakse elektroonilist EASA vormi 1 kasutades, märkida sellesse lahtrisse andmed, mida ei saa muudesse lahtritesse märkida.

Lahtrid 13a–13e

Lahtreid 13a–13e käsitlevad üldnõuded. Ei kasutata hooldustõendi korral. Varjutada, tumedaks värvida või muul viisil ära märkida, et vältida tahtmatut või lubamatut kasutust.

Lahter 14a

Asjakohas(t)esse lahtri(te)sse märgitakse, milliseid nõudeid kohaldatakse lõpetatud töö suhtes. Kui märgitakse ära lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded”, tuleb lahtris 12 nimetada muude lennundusasutuste nõuded. Ära tuleb märkida vähemalt üks lahter, või vajaduse korral võib märkida mõlemad.

Kõikide hooldustööde kohta, mida on teinud määruse (EL) nr 1321/2014, I lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, tuleb ära märkida lahter „muud lahtris 12 täpsustatud nõuded” ning esitada lahtris 12 hooldustõendi deklaratsioon. Sel juhul viitavad sõnad „kui käesolevas lahtris ei ole täpsustatud teisiti” järgmistele juhtudele:

a)

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b)

hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (osa M) nõutud standardist;

c)

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisa (osa M) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

Kõigi hooldustööde puhul, mida teevad määruse (EL) nr 1321/2014, II lisa (osa 145) A jao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, viitavad sõnad „kui lahtris 12 ei ole täpsustatud teisiti” järgmistele juhtudele:

a)

hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b)

hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (osa 145) nõutud standardist;

c)

hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisa (osa 145) nõuetega. Sellisel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

Lahter 14b. Volitatud isiku allkiri

Sellesse lahtrisse märkida volitatud isiku allkiri. Lahtri tohivad allkirjastada üksnes isikud, kes on selleks pädeva asutuse eeskirjade ja põhimõtete alusel volitatud. Identifitseerimise hõlbustamiseks võib lisada volitatud isiku kordumatu numbri.

Lahter 14c. Hooldustõendi/loa number

Märkida hooldustõendi/loa number/viide. Selle numbri või viite annab pädev asutus.

Lahter 14d. Nimi

Märkida loetavalt lahtri 14b allkirjastanud isiku nimi.

Lahter 14e. Kuupäev

Märkida lahtri 14b allkirjastamise kuupäev, mis peab olema vormis pp = kuupäev kahekohalisena, kkk = kuu kolm esimest tähte, aaaa = aasta neljakohalisena.

Kasutaja/paigaldaja kohustused

Lisada hooldustõendile järgmine märge lõppkasutajate teavitamiseks sellest, et vorm ei vabasta neid nende kohustustest seoses artikli paigaldamise ja kasutamisega:

„KÄESOLEV HOOLDUSTÕEND EI ANNA AUTOMAATSELT ÕIGUST PAIGALDADA.

KUI KÄITAJA/PAIGALDAJA TÖÖTAB KOOSKÕLAS LAHTRIS 1 TÄPSUSTATUD LENNUNDUSASUTUSEST ERINEVA LENNUNDUSASUTUSE NÕUETEGA, ON OLULINE, ET KÄITAJA/PAIGALDAJA TAGAB, ET TEMA LENNUNDUSASUTUS AKTSEPTEERIB LAHTRIS 1 NIMETATUD LENNUNDUSASUTUSE ARTIKLEID.

LAHTRID 13A JA 14A EI OLE PAIGALDUSTÕENDID. IGAL JUHUL PEAVAD ÕHUSÕIDUKI HOOLDUSTÖÖDE KIRJED SISALDAMA PAIGALDUSTÕENDIT, MIS ON VÄLJA ANTUD KOOSKÕLAS KÄITAJA/PAIGALDAJA SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDEGA, ENNE KUI ÕHUSÕIDUK VÕIB LENNATA.”

Image


(1)  Kohaldatav standard tähendab tootmis-, projekteerimis-, hooldus- või kvaliteedi tagamise standardit, -meetodit, -tehnikat või tava, mille on heaks kiitnud pädev asutus või mis on pädevale asutusele vastuvõetav. Kohaldatavat standardit kirjeldatakse lahtris 12.

III liide

Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat — EASA vorm 15

Image

Image

IV liide

Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

1.

Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele osutatakse punktis 12, sätestatakse punktis 13 osutatud tabelis I lisa (osa M) F alajao ja II lisa (osa 145) kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega.

2.

Lisaks punktis 13 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema organisatsiooni käsiraamatus oma tööde ulatuse. Vt ka punkt 11.

3.

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd piiritlevad pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde ulatus on oleksid vastavuses.

4.

A-kategooria A-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kontrollimenetlus, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust.

5.

A-kategooria B-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. B-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

6.

A-kategooria C-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootorid ja abijõuseadmed), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. C-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootori/abijõuseadme hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

7.

A-kategooria D-klassi pädevus on iseseisev klassipädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. D1 pädevusmärge ehk mittepurustavate katsete pädevus on sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vajalik üksnes juhul, kui ta teeb sellised katsed eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. A-, B- või C-kategooria klassipädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab vastavalt selliste katsete menetlusi sisaldavale hooldusorganisatsiooni käsiraamatule, omamata D1-klassi pädevust.

8.

II lisa (osa 145) kohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul jagunevad A-kategooria klassipädevused baashoolduseks ja liinihoolduseks. Sellise organisatsiooni võib sertifitseerida kas baas- või liinihoolduseks või mõlemaks. Tuleks märkida, et liinihooldustöökojal, mis asub baashoolduse põhitöökojas, peab olema liinihoolduse sertifikaat.

9.

Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 13 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (nt avioonikasüsteemide paigaldus ja seonduv hooldus). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud).

10.

A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale viitamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Airbus 300 või 310 või 319 või Boeing 737-300-seeriat või RB211-524-seeriat või Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Airbus 310-240-tüüp või RB 211-524 B4-tüüp või Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mis tahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne.

11.

Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sagedasti muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada punkti M.A.604 alapunktis c ja punkti M.B.606 alapunktis c või punkti 145.A.70 alapunktis c ja punktis 145.B.40 osutatud kaudse heakskiitmise menetlust.

12.

Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:

KLASS

PÄDEVUS

PIIRANG

KLASS: ÕHUSÕIDUKID

PÄDEVUS: A2, LENNUKID KUNI 5 700 KG

KOLBMOOTOR, KUNI 5 700 KG

KLASS: ÕHUSÕIDUKID

PÄDEVUS: A3, KOPTERID

ÜKS KOLBMOOTOR, KUNI 3 175 KG

KLASS: ÕHUSÕIDUKID

PÄDEVUS: A4, MUUD KUI PÄDEVUSEGA A1, A2 JA A3 ÕHUSÕIDUKID

PIIRANGUTETA

KLASS: MOOTORID

PÄDEVUS: B2, KOLBMOOTORID

ALLA 450 HJ

KLASS: MUUD KOMPONENDID KUI TÄISKOMPLEKTSED MOOTORID JA ABIJÕUSEADMED

C1 — C22

VASTAVALT HOOLDUSTÖÖDE LOETELULE

KLASS: ERITÖÖD

D1, MITTEPURUSTAVAD KATSED

KATSEMETOODIKA TÄPSUSTADA

Tuleks märkida, et pädev asutus võib konkreetse organisatsiooni suutlikkusest sõltuvalt organisatsiooni sertifikaadiga antavate õiguste ulatust veelgi piirata.

13.

Tabel

KLASS

PÄDEVUS

PIIRANG

BAASHOOLDUS

LIINIHOOLDUS

ÕHUSÕIDUK

A1:

Lennukid (üle 5 700 kg)

[pädevus kehtib üksnes II lisa ( osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kohta]

[märgitakse lennuki tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustööd]

Näide: Airbus A320-seeria

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

A2:

Lennukid (kuni 5 700 kg)

[märgitakse lennuki tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustööd]

Näide: DHC-6 Twin Otter-seeria

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

A3:

Kopterid

[märgitakse kopteri tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

Näide: Robinson R44

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

A4:

Muud kui A1, A2 ja A3 pädevusega õhusõidukid

[märgitakse õhusõiduki seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

[JAH/EI]*

[JAH/EI]*

MOOTORID

B1:

Turbiinmootorid

[märgitakse mootori seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

Näide: PT6A-seeria

B2

Kolbmootorid

[märgitakse mootori tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

B3:

abijõuseadmed (APU)

[märgitakse mootori tootja või rühm või seeria või tüüp ja/või hooldustöö(d)]

MUUD KOMPONENDID KUI TÄISKOMPLEKTSED MOOTORID JA ABIJÕUSEADMED (APU)

C1:

Konditsioneerid ja hermetiseerimissüsteemid

[märgitakse õhusõiduki tüüp või tootja või komponendi tootja või konkreetne komponent ja/või viide hooldustööde loetelule käsiraamatus ja või hooldustöö(d)]

Näide: PT6A kütuse kontrollsüsteem

C2:

Automaatjuhtimine

C3:

Raadio-navigatsioon

C4:

Uksed — luugid

C5:

Elektrisüsteemid ja tuled

C6:

Varustus

C7:

Mootor — abijõuseadmed

C8:

Juhtimisseadmed

C9:

Kütus

C10:

Kopter — rootorid

C11:

Kopter — ülekandesüsteem

C12:

Hüdraulika

C13:

Mõõteriistad

C14:

Telik

C15:

Hapnikusüsteem

C16:

Propellerid

C17:

Pneumosüsteem

C18:

Jää-, vihma-, tuletõrjesüsteemid

C19:

Aknad

C20:

Konstruktsioonid

 

C21:

Ballastvesi

 

 

 

 

C22:

Veojõu suurendamine

 

 

 

ERITÖÖD

D1:

Mittepurustavad katsed

[märgitakse konkreetsed mittepurustavad katsemeetodid]

V liide

I lisa (osa M) F alajaos osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat

Image

Image

VI liide

I lisa (osa M) G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat

Image

Image

VII liide

Keerulised hooldustööd

Järgmised hooldustööd on punkti M.A.502 alapunkti d alapunktis 3, punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 ja punkti M.A.801 alapunktis c osutatud keerulised hooldustööd:

1.

Järgmiste plaaneriosade muutmine, parandamine või asendamine neetimise, kokkuliitmise, lamineerimise või keevitamise teel:

a)

karptala;

b)

stringer või kõõluosa;

c)

tala;

d)

tala vöö;

e)

sõrestiktala osa;

f)

tala sein;

g)

paatlennuki kere või ujuki kiilu- või külgkiilu osa;

h)

tiiva või saba laineplekist surveelement;

i)

tiiva pearibi;

j)

tiiva või saba pinna kaldtugi;

k)

mootori kinnitus;

l)

kere pikitala või sõrestik;

m)

külgtala, rõhttala või vaheseina osa;

n)

istme kinnitusalus või konsool;

o)

istme siinide asendamine;

p)

teliku konsool või kaldtugi;

q)

telg;

r)

ratas; ja

s)

suusk või suusakarkass, välja arvatud vähehõõrduva pinde väljavahetamine.

2.

Järgmiste osade muutmine või remont:

a)

õhusõiduki või õhusõiduki ujuki väliskest, kui töös on vaja kasutada tuge, alust või kinnitust;

b)

õhusõiduki väliskest, millele avalduvad hermetiseerumisel suured survekoormused, kui kesta vigastus on mis tahes suunas üle 15 cm (6 tolli);

c)

juhtimissüsteemi koormust kandev osa, kaasa arvatud juhisesambad, pedaalid, võllid, kvadrandid, nookurid, pöördtorud, juhtsarved ning sepis- või valukonsoolid, kuid välja arvatud

i)

remondipleisside või kaabliarmatuuri vormpinnidega stantsimine; ning

ii)

neediga kinnitatud vastastakttoru otsiku väljavahetamine ja

d)

mis tahes muu punktis 1 nimetamata konstruktsiooniosa, mille tootja on oma hoolduskäsiraamatus, konstruktsiooniremonditööde käsiraamatus või jätkuva lennukõlblikkuse juhendis määranud põhikonstruktsiooniosaks.

3.

Järgmised kolbmootorile tehtavad hooldustööd:

a)

kolbmootori lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine muul eesmärgil kui selleks, et i) pääseda ligi silinder-kolb seadistele või ii) eemaldada tagumine lisakate õlipumba seadiste kontrollimiseks ja/või asendamiseks, juhul kui sellise töö käigus ei asendata ega paigutata tagasi sisemisi telikuid;

b)

reduktorite lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine;

c)

liidete keevitamine ja kõvajoodisega jootmine, mis ei ole väiksed keevitustööd, mida teeb asjakohaselt sertifitseeritud või volitatud keevitaja väljalaskekomponentidele, kuid mille puhul komponente ei asendata;

d)

seadmete üksikute osade liigutamine, mida tarnitakse stendikatsete seadmetena, välja arvatud hoolduses tavapäraselt asendatavate või kohandatavate osade asendamine või kohandamine.

4.

Propelleri tasakaalustamine, välja arvatud:

a)

staatilise tasakaalustamise sertifitseerimiseks, kui see on nõutav hoolduskäsiraamatus;

b)

paigaldatud propellerite dünaamiline tasakaalustamine elektroonilist tasakaalustamisseadet kasutades, kui see on lubatud hoolduskäsiraamatus või muudes heakskiidetud lennukõlblikkuse dokumentides.

5.

Kõik lisatööd, mis nõuavad:

a)

eritööriistu, -seadmeid või -vahendeid; või

b)

olulist kooskõlastamist tööde pika kestuse ja paljude isikute kaasatuse tõttu.

VIII liide

Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööd

Peale I lisas (osa M) sätestatud nõuete peavad enne omanik-piloodi hooldustöödena tehtavaid mis tahes hooldustöid olema täidetud järgmised aluspõhimõtted.

a)

Pädevus ja vastutus

1.

Omanik-piloot vastutab alati kõigi enda tehtud hooldustööde eest.

2.

Enne mis tahes omanik-piloodi hooldustööde tegemist peab omanik-piloot veenduma, et ta on asjaomase töö tegemiseks pädev. Omanik-piloodid peavad ennast kurssi viima oma õhusõidukile tehtavate standardsete hooldustöödega ning õhusõiduki hooldusprogrammiga. Kui omanik-piloot ei ole teostatava töö tegemiseks pädev, ei tohi ta seda ise ette võtta.

3.

Omanik-piloot (või käesoleva lisa A jao G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellega omanik-piloot on sõlminud lepingu) on vastutav selle eest, et kooskõlas nende aluspõhimõtetega määratakse omanik-piloodi hooldustööd kindlaks hooldusprogrammis ning tagatakse dokumentide õigeaegne ajakohastamine.

4.

Hooldusprogrammi peab heaks kiitma kooskõlas punktiga M.A.302.

b)

Hooldustööd

Omanik-piloot võib teha lihtsaid visuaalseid ülevaatusi või toiminguid, et kontrollida plaaneri, mootorite, süsteemide ja komponentide üldist seisukorda, ilmseid kahjustusi ja normaalset toimimist.

Omanik-piloot ei tohi teostada hooldustööd juhul, kui:

1.

see on suurel määral seotud ohutusega ning selle ebaõige teostamine mõjutaks oluliselt õhusõiduki lennukõlblikkust, või kui see on lennuohutust mõjutav hooldustöö kooskõlas punkti M.A.402 alapunktiga a; ja/või

2.

see nõuab suurte komponentide või suurte seadiste eemaldamist; ja/või

3.

seda tehakse vastavalt lennukõlblikkusdirektiividele või lennukõlblikkuse piirangule, välja arvatud juhul, kui see on lennukõlblikkusdirektiivis või lennukõlblikkuse piirangus konkreetselt lubatud; ja/või

4.

see nõuab eritööriistade ja kalibreeritud tööriistade kasutamist (välja arvatud dünamomeetriline võti ja kinnituspress); ja/või

5.

see nõuab katseseadmete kasutamist või erikatsete tegemist (nt mittepurustavad katsed, süsteemide testid või avioonikaseadmete töökõlblikkuse kontrollid); ja/või

6.

see koosneb mis tahes planeerimata eriülevaatustest (nt raske maandumise kontroll); ja/või

7.

see mõjutab süsteeme, mis on olulised instrumentaallennureeglite (IFR) järgi teostatavatel lendudel; ja/või

8.

see sisaldub käesoleva lisa VII liites või komponentide hooldustööde loetelus kooskõlas punkti M.A.502 alapunktidega a, b, c või d.

Punktides 1–8 loetletud kriteeriume ei saa tühistada vähem piiravate suunistega, mis on välja antud kooskõlas punkti M.A.302 alapunktis d osutatud hooldusprogrammiga.

Õhusõiduki lennukäsiraamatus kirjeldatud mis tahes töid õhusõiduki lennuks ettevalmistamiseks (näiteks purilennuki tiibade kinnitamine või lennueelne lennukõlblikkuskontroll) käsitatakse piloodi ülesannetena ning mitte omanik-piloodi hooldustöödena, seepärast ei ole nende puhul hooldustõend nõutav.

c)

Omanik-piloodi hooldustööd ja nende dokumenteerimine

Punktis M.A.401 osutatud tehnilised normdokumendid peavad olema omanik-piloodi tehtavate hooldustööde ajal alati kättesaadavad ning neid tuleb hooldustööde tegemisel järgida. Omanik-piloodi hooldustöödes osutatud andmete üksikasjad peab lisama hooldustõendile kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga d.

Omanik-piloot peab teavitama jätkuvat lennukõlblikkust korraldavat sertifitseeritud organisatsiooni, kes vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest (kui sellise organisatsiooniga on leping sõlmitud), mitte hiljem kui 30 päeva pärast omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a.


II LISA

(osa 145)

SISUKORD

145.1   Üldsätted

A JAGU –

TEHNILISED NÕUDED

145.A.10

Reguleerimisala

145.A.15

Taotlemine

145.A.20

Sertifikaadi tingimused

145.A.25

Nõuded tööruumidele

145.A.30

Nõuded töötajatele

145.A.35

Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad

145.A.40

Seadmed, tööriistad ja materjalid

145.A.42

Komponentide vastuvõtmine

145.A.45

Tehnilised normdokumendid

145.A.47

Hoolduse planeerimine

145.A.50

Hooldustõendite väljaandmine

145.A.55

Hooldustööde kirjed

145.A.60

Juhtumitest teatamine

145.A.65

Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedisüsteem

145.A.70

Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

145.A.75

Organisatsiooni õigused

145.A.80

Organisatsiooni piirangud

145.A.85

Muudatused organisatsioonis

145.A.90

Organisatsiooni sertifikaadi kehtivus

145.A.95

Puudused

B JAGU –

MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

145.B.1

Reguleerimisala

145.B.10

Pädev asutus

145.B.15

Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid

145.B.20

Esialgne sertifikaat

145.B.25

Sertifikaadi väljaandmine

145.B.30

Sertifikaadi pikendamine

145.B.35

Muudatused

145.B.40

Muudatused hooldusorganisatsiooni käsiraamatus

145.B.45

Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine

145.B.50

Puudused

145.B.55

Dokumentide säilitamine

145.B.60

Erandid

I liide —

Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1

II liide —

Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

III liide —

II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis

IV liide —

Punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktides 1 ja 2 osutatud kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisale (osa 66)

145.1   Üldosa

Käesolevas osas tähendab pädev asutus:

1.

organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; või

2.

organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED

145.A.10   Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada õhusõidukite ja komponentide hooldusorganisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks.

145.A.15   Taotlemine

Sertifikaadi või selle muutmise taotlus tuleb esitada pädevale asutusele pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

145.A.20   Sertifikaadi tingimused

Organisatsioon täpsustab sertifikaadiga hõlmatud tööd oma käsiraamatus (kõikide klasside ja pädevuste tabel on esitatud I lisa (osa M) IV liites).

145.A.25   Nõuded tööruumidele

Organisatsioon tagab, et:

a)

kõikide plaanijärgsete tööde jaoks on olemas tööruumid ja eelkõige selle, et need on kaitstud ilmastiku eest. Vajaduse korral asuvad eritöökojad ja -ruumid eraldi, tagamaks, et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline.

1.

Õhusõidukite plaanijärgseks baashoolduseks peavad olemas olema piisavalt suured angaarid;

2.

komponentide plaanijärgseks hoolduseks peavad olemas olema piisavalt suured töökojad.

b)

Alapunktis a osutatud plaanijärgse töö juhtimiseks ja volitatud lennundustehniliste töötajate jaoks peavad olemas olema kontoriruumid, et viimased saaksid oma kohustusi täita nii, et see toetab õhusõidukite heade hooldusstandardite täitmist.

c)

Kogu töökeskkond, kaasa arvatud õhusõidukite angaarid, komponentide hooldustöökojad ja kontoriruumid peavad sobima nendes tehtavateks töödeks ning eelkõige vastama erinõuetele. Töökeskkond peab olema selline, et see ei kahjustaks töötajate efektiivsust, välja arvatud juhul, kui see on tingitud konkreetse töö erilaadist:

1.

temperatuur peab olema selline, et töötajad saavad oma kohustusi täita tarbetu ebamugavustundeta;

2.

tolmu ja muud õhusaastet tohib olla üksnes minimaalselt ja töökohas mitte kunagi nii palju, et seda on võimalik näha õhusõiduki/komponendi pinnal. Kui tolm või muu õhusaaste on moodustanud nähtava pinnasaaste, tuleb kõik tundlikud süsteemid kinni katta, kuni vastuvõetavad tingimused on taastatud;

3.

valgustus peab olema selline, et kõiki ülevaatus- ja hooldustöid on võimalik teha tulemuslikult;

4.

müra ei tohi häirida töötajad ülevaatustööde tegemisel. Kui müraallikat ei ole võimalik vaiksemaks reguleerida, tuleb asjaomastele töötajatele anda kuulmiskaitsevahendid, et liigmüra ei häiriks neid ülevaatustööde tegemise ajal;

5.

kui mõne töö jaoks on vaja eespool sätestatust erinevaid keskkonnatingimusi, lähtutakse nendest tingimustest. Eritingimused on kindlaks määratud tehnilistes normdokumentides;

6.

liinihoolduse töökeskkond peab olema selline, et iga konkreetset hooldus- või ülevaatustööd on võimalik teha häirimatult. Seepärast tuleb hooldus- või ülevaatustööde tegemine juhul, kui töökeskkonna tingimused langevad temperatuuri, niiskuse, rahe, jää, tuule, valguse, tolmu või muu õhusaaste poolest vastuvõetamatule tasemele, peatada, kuni rahuldavad tingimused on taastatud.

d)

Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks peavad olema eraldatud turvalised hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoiutingimused peavad vastama tootja juhistele, et hoitavad esemed ei kahjustuks. Juurdepääs hoiuruumidele on üksnes volitatud töötajatel.

145.A.30   Nõuded töötajatele

a)

Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. Tegevjuht:

1.

tagab, et hooldustööde tegemiseks kooskõlas punkti 145.A.65 alapunktiga b ja organisatsiooni sertifikaadiga on olemas kõik vajalikud vahendid;

2.

kehtestab ja viib ellu punkti 145.A.65 alapunktis a kindlaks määratud ohutus- ja kvaliteedipoliitikat;

3.

tõendab, et tal on olemas põhiteadmised käesoleva lisa (osa 145) kohta.

b)

Organisatsioon nimetab ametisse isiku või isikute rühma, kelle kohustuste hulka kuulub selle tagamine, et organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

1.

Kõnealune isik või isikute rühm esindab organisatsiooni hooldustööde juhtimise struktuuri ning vastutab kõikide käesolevas osas kindlaksmääratud ülesannete täitmise eest.

2.

Kõnealuse isiku või isikute rühma liikmete nimed ja tunnistused tuleb esitada pädevale asutusele selle kehtestatud vormis ja viisil.

3.

Kõnealune isik või isikute rühma liikmed peavad suutma tõendada, et neil on olemas asjaomased teadmised ning piisavad kogemused õhusõidukite ja komponentide hooldamisel ja et nad tunnevad hästi käesolevat osa.

4.

Kodukorras tuleb kindlaks määrata, kes asendab eespool osutatud isikut või isikute rühma liiget pikema äraoleku korral.

c)

Alapunktis a nimetatud tegevjuht määrab ametisse isiku, kes vastutab kvaliteedisüsteemi, kaasa arvatud sellega seotud punkti 145.A.65 alapunktis c nõutava tagasiside andmise korra täitmise eest. Sellel isikul peab olema võimalik suhelda tegevjuhiga vahetult, et tegevjuht saaks olla nõuetekohaselt kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega.

d)

Organisatsioonil peab olema hooldusega seotud inimtöötundide plaan, milles nähtub, et organisatsioonil on piisavalt töötajaid planeerimiseks, tööde tegemiseks, juhatamiseks, ülevaatuste tegemiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks kooskõlas organisatsiooni sertifikaadiga. Peale selle peab organisatsioonil olema kord nende tööde ülehindamiseks, mida tehakse siis, kui töötajaid on mis tahes vahetuses või muul ajavahemikul plaanijärgsest vähem.

e)

Organisatsioon peab kontrollima hooldus-, juhtiv- ja/või kvaliteedikontrolli töötajate pädevust pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel. Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab pädevus hõlmama teadmisi inimfaktorite ja inimvõimete kohta, mis vastavad selle isiku ülesannetele organisatsiooni ees. Inimfaktorid on põhimõtted, mis kehtivad lennunduses õhusõidukite ehitamise, sertifitseerimise, käitamise ning hooldamise ja töötajate koolitamise suhtes ning millega püütakse saavutada inimeste ja muude süsteemiosade ohutut vastastikust toimimist, võttes asjakohaselt arvesse inimvõimeid. Inimvõimed on inimese võimekus ja piiratus, mis mõjutab lennunduses ohutust ja efektiivsust.

f)

Organisatsioon tagab, et töötajad, kes teevad ja/või kontrollivad õhusõidukite konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid seoses jätkuva lennukõlblikkusega, on selleks kvalifitseeritud vastavalt Euroopa standardile või mõnele muule, sellega samaväärsele ja ameti poolt tunnustatud standardile. Töötajad, kes täidavad muid eriülesandeid, peavad olema kvalifitseeritud vastavalt ametlikele standarditele. Erandina käesolevast lõikest võivad alapunktis g ning alapunkti h alapunktides 1 ja 2 määratletud töötajad, kellel on III lisa (osa 66) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon, teha ja/või kontrollida mittepurustavaid katseid värvimeetodil.

g)

Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele).

Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on punkti 66.A.20 alapunkti a alapunktis 1 ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud õigused ning III lisa) (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) lennundustehniliste töötajate järele.

h)

Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil:

1.

olema suurte õhusõidukite baashoolduse jaoks vastava õhusõidukitüübi pädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kel on osa 66 ja punkti 145.A.35 järgi C-kategooria kvalifikatsioon. Peale selle peab organisatsioonil olema piisavalt vastava õhusõidukitüübi pädevusega töötajaid, kellel on osa 66 ja punkti 145.A.35 kohane B1- või B2-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele) C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate toetamiseks.

i)

Enne seda, kui C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi, tagavad B1- ja B2-kategooria tugitöötajad, et kõik asjaomased tööd või kontrollid on vastavalt kehtivatele nõuetele tehtud.

ii)

Organisatsioon peab selliste B1- ja B2-kategooria tugitöötajate kohta nimekirja.

iii)

C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad tagavad, et alapunkti i nõuded on täidetud ning kõik kliendi poolt nõutud tööd konkreetse baashoolduse või töödepaketi raames on tehtud ning samuti hindab iga tegemata jäänud töö puhul, kas seda oleks vaja teha või on õhusõiduki käitajaga võimalik kokku leppida töö edasilükkamises mõne teise kontrolli või tähtajani.

2.

olema muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite baashoolduseks kas:

i)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohase B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) volitatud lennundustehnilised töötajad või

ii)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja C-kategooria kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehnilised töötajad, keda abistavad punkti 145.A.35 alapunkti a alapunktis i kindlaksmääratud tugitöötajad.

i)

Komponente hooldavad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad vastama III lisa (osa 66) nõuetele.

j)

Erandina alapunktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (osa 66) nõudeid võib organisatsioon kasutada järgmiselt kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid:

1.

kui organisatsiooni tööruumid asuvad väljaspool ühendust ja käesoleva lisa IV liite tingimused täidetud, võivad tema volitatud lennundustehnilised töötajad olla kvalifitseeritud vastavalt selle riigi lennunduseeskirjadele, mille registrisse on organisatsiooni tööruumid kantud;

2.

kui liinihooldust tehakse mõne sellise organisatsiooni tööruumides, mille asukoht on väljaspool ühendust, ja käesoleva osa IV liite tingimused on täidetud, võivad volitatud lennundustehnilised töötajad olla kvalifitseeritud vastavalt selle riigi lennunduseeskirjadele, kus asub liinihoolduskoht;

3.

sellise lennukõlblikkusdirektiivi puhul, millega nähakse ette korduvad lennueelsed lennukõlblikkuskontrollid ja konkreetselt, et seda direktiivi tohib järgida lennumeeskond, võib organisatsioon anda õhusõiduki komandörile ja/või pardainsenerile selle lennumeeskonna liikme loa põhjal piiratud kehtivusega hooldustõendite väljaandmise volituse. Organisatsioon peab aga tagama, et kõnealused lennumeeskonna liikmed on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita lennukõlblikkusdirektiive vastavalt kehtivatele nõuetele;

4.

kui õhusõidukit käitatakse hoolduskohast kaugel, võib organisatsioon anda komandörile ja/või pardainsenerile nende lennumeeskonna liikme loa põhjal piiratud kehtivusega hooldustõendite väljaandmise õiguse, kui ta on veendunud, et nad on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita konkreetseid ülesandeid vastavalt kehtivatele nõuetele. Käesoleva punkti sätteid tuleb üksikasjalikult kirjeldada käsiraamatu protseduuris;

5.

järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõidukit hoitakse maal mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, võib organisatsioon, millega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljaandmiseks:

i)

ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõiduki tüübi volitus; või

ii)

isikule, kellel on vähemalt viis aastat hoolduskogemusi ning rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõidukitüübi kohta, mille kohta on vaja hooldustõendeid välja anda, tingimusel et samas kohas ei ole ühtki käesoleva osa alusel sertifitseeritud organisatsiooni ning organisatsioonil, millega on leping sõlmitud, on olemas tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

Igal käesolevas alapunktis kindlaksmääratud juhul tuleb sellise volituse andmisest teatada seitsme päeva jooksul pädevale asutusele. Hooldustõendite väljaandmise erandvolituse välja andnud organisatsioon tagab, et mõni asjakohase sertifikaadiga organisatsioon kontrollib üle kõik hooldustööd, mis võivad mõjutada lennuohutust.

145.A.35   Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad

a)

Lisaks punkti 145.A.30 alapunktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.

i)

Tugitöötajad on need III lisa (osa 66) kohast B1-, B2- ja/või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja luba omavad töötajad, kellel on asjaomase õhusõiduki tüübipädevus, kes on seotud baashoolduse tegemisega ja kes ei pea tingimata omama hooldustõendite väljaandmise õigust.

ii)

Asjaomased õhusõidukid ja/või komponendid on hooldustõendite väljaandmise volituses kindlaksmääratud õhusõidukid või komponendid.

iii)

Hooldustõendite väljaandmise volitus on luba, mille organisatsioon annab volitatud lennundustehnilistele töötajatele selle kohta, et nad võivad volituses kindlaksmääratud piiride ulatuses allkirjastada sertifitseeritud organisatsiooni nimel hooldustõendeid.

b)

Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (osa 66) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (osa 66) nõudeid, välja arvatud punkti 145.A.30 alapunktis j ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel.

c)

Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel.

Käesolevas alapunktis tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on tegutsenud asjaomase õhusõiduki või komponendi hooldamisega seotud töökeskkonnas ning kasutanud hooldustõendite väljaandmise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedele asjaomase õhusõidukitüübi või -grupi süsteemidele, mis on kindlaks määratud konkreetses hooldustõendite väljaandmise volituses.

d)

Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad saavad iga kaheaastase perioodi jooksul piisavalt jätkukoolitust, et neil oleksid ajakohased teadmised asjaomasest tehnikast, organisatsiooni kodukorrast ning inimfaktoritega seotud küsimustest.

e)

Organisatsioon koostab volitatud lennundustehniliste töötajate ja tugitöötajate jätkukoolituse kava, kaasa arvatud punkti 145.A.35 asjaomaste alapunktide täitmise korra, mille alusel volitatud lennundustehnilistele töötajatele antakse hooldustõendite väljaandmise volitused vastavalt käesolevale osale, ning III lisa (osa 66) nõuete täitmise korra.

f)

Kui tegemist ei ole ühegi punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktis 5 kirjeldatud ettenägematu olukorraga, hindab organisatsioon volitatud lennundustehniliste töötajate kandidaatide pädevust, kvalifikatsiooni ja hooldustõendite väljaandmise oskusi organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud korras enne, kui ta annab neile esmakordselt või uuesti hooldustõendite väljaandmise volituse vastavalt käesolevale osale.

g)

Kui volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad alapunktides a, b, d, f ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi, annab organisatsioon neile hooldustõendite väljaandmise volituse, milles määratleb selgesõnaliselt selle volituse kehtivusulatuse ja piirangud. Selleks, et hooldustõendite väljaandmise volitus pidevalt kehtiks, on vaja, et pidevalt täidetaks alapunktides a, b, d ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi.

h)

Hooldustõendite väljaandmise volitus peab olema koostatud nii, et nii volitatud lennundustehnilised töötajad kui ka kõik muud volitatud isikud, kes võivad nõuda selle esitamist, näeksid sellest üheselt selle kehtivusulatuse. Kui kehtivusulatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse lühendeid, peab organisatsioon tegema lühendite tõlked hõlpsasti kättesaadavaks. Volitatud isikud on pädevate asutuste, ameti ja selle liikmesriigi ametnikud, mis vastutab hooldatava õhusõiduki või komponendi hoolduse üle tehtava järelevalve eest.

i)

Kvaliteedisüsteemi järgimise eest vastutav isik vastutab organisatsiooni nimel ühtlasi volitatud lennundustehnilistele töötajatele hooldustõendite väljaandmise volituste andmise eest. See isik võib käsiraamatus määratletud korras määrata neid volitusi tegelikult välja andma või kehtetuks tunnistama teise isiku.

j)

Organisatsioon peab kõikide volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate nimekirja, mis hõlmab:

1.

kõikide III lisa (osa 66) kohaste lennundustehniliste töötajate lubade üksikasju ning

2.

andmeid kõikide asjakohaste läbitud koolituste kohta ning

3.

vajaduse korral hooldustõendite väljaandmiseks antud volituste piire ning

4.

piiratud kehtivusega või ühekordsete hooldustõendite väljaandmise volitustega töötajate andmeid.

Organisatsioon säilitab nimekirja vähemalt kolm aastat pärast seda, kui käesolevas alapunktis osutatud töötajad on lahkunud organisatsioonist või kui volitus tühistati. Peale selle peab hooldusorganisatsioon väljastama käesolevas alapunktis osutatud töötajatele nende lahkumisel soovi korral väljavõtte nende isiklike andmete toimikust.

Käesolevas alapunktis osutatud töötajatele tuleb soovi korral anda juurdepääs nende eespool kirjeldatud andmetele.

k)

Organisatsioon väljastab volitatud lennundustehnilistele töötajatele koopia nende hooldustõendite väljaandmise volitusest kas paberkandjal või elektroonilisel kujul.

l)

Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad oma hooldustõendite väljaandmise volituse esitama igale volitatud isikule 24 tunni jooksul.

m)

Volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate vanuse alampiir on 21 aastat.

n)

A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (osa 145) või IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

o)

B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.

145.A.40   Seadmed, tööriistad ja materjalid

a)

Organisatsioonil peavad olemas olema tema sertifikaadis kindlaksmääratud tööde tegemiseks vajalikud seadmed, tööriistad ja materjalid ning ta peab neid kasutama.

1.

Kui tootja on ette näinud mõne konkreetse tööriista või seadme, kasutab organisatsioon seda, välja arvatud juhul, kui ta on oma käsiraamatus kindlaksmääratud korras leppinud pädeva asutusega kokku teistes tööriistades või seadmetes.

2.

Seadmed ja tööriistad peavad kogu aeg olema kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui mõnda tööriista või seadet kasutatakse nii harva, et tema pidev kättesaadavus ei ole vajalik. Need juhud tuleb käsiraamatu protseduuris kindlaks määrata.

3.

Organisatsioonil, millele on antud luba teha baashooldustöid, peab olema piisavalt seadmeid õhusõidukile juurde pääsemiseks ning hooldusplatvorme, nii et õhusõidukit on võimalik nõuetekohaselt kontrollida.

b)

Organisatsioon tagab, et kõiki tööriistu, seadmeid ja vajaduse korral eelkõige testimisseadmeid kontrollitakse ja kalibreeritakse vastavalt ametlikult tunnustatud nõuetele nii sageli, kui on vaja nende töökõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi andmed.

145.A.42   Komponentide vastuvõtmine

a)

Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse ja asjakohaselt üksteisest eraldada:

1.

rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on välja antud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärsel vormil ning mis on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) Q alajaoga;

2.

kasutuskõlbmatud komponendid, mida tuleb kooskõlas käesoleva alajaoga hooldada;

3.

praakkomponendid, mis liigitatakse kooskõlas punkti 145.A.42 alapunktiga d;

4.

õhusõidukite, mootorite, propellerite või õhusõidukite muude komponentide standardvaruosad, kui need on esitatud tootja illustreeritud varuosakataloogis ja/või tehnilistes normdokumentides;

5.

hoolduses kasutatavad toor- ja tarbimisvalmis materjalid, kui organisatsioon on veendunud, et need vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning nende päritolu on asjakohaselt jälgitav. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ning tootja ja tarnija andmed;

6.

määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid.

b)

Enne komponendi paigaldamist tagab organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks ka arvestades erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide kohaseid nõudeid.

c)

Organisatsioon võib käimasolevate tööde tarbeks valmistada oma tööruumides piiratud koguses osi, tingimusel et vastav kord on käsiraamatus määratletud.

d)

Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21)järgi on heaks kiidetud mõni remondivõimalus.

e)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid võib paigaldada üksnes juhul, kui õhusõiduki omanik leiab, et need on tema õhusõidukile paigaldamiseks kõlblikud.

145.A.45   Tehnilised normdokumendid

a)

Organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. „Kehtiv” tähendab seda, et dokument on seotud õhusõiduki, komponendi või protsessiga, mis on kindlaks määratud organisatsiooni sertifikaadi klassipädevuse tabelis ning mis tahes sellega seotud hooldustööde loetelus.

Kui tehnilised normdokumendid esitab käitaja või klient, peavad need dokumendid organisatsioonil olemas olema tööde tegemise ajal, mis ei mõjuta punkti 145.A.55 alapunkti c täitmise vajadust.

b)

Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

1.

iga kehtiv nõue, protseduur, käitamiseeskiri või õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse poolt välja antud teave;

2.

iga õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse poolt välja antud kehtiv lennukõlblikkusdirektiiv;

3.

iga tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi või mis tahes muu määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohast avaldamiskohustust omava organisatsiooni poolt välja antud jätkuva lennukõlblikkuse juhend, ning kolmandast riigist pärit õhusõidukite või komponentide korral õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse määratud lennukõlblikkusandmed;

4.

iga kehtiv norm, nagu näiteks (kuid mitte ainult) hooldusstandardid, mida amet tunnistab headeks hooldusstandarditeks;

5.

kõik alapunkti d kohaselt välja antud kehtivad andmed.

c)

Organisatsioon kehtestab korra tagamaks, et avastamise korral dokumenteeritakse ja teatatakse asjaomaste tehniliste normdokumentide autorile iga ebatäpsus, puudulikkus või selgusetus hooldustöötajate poolt kasutatavates tehnilistes normdokumentides.

d)

Organisatsioon võib hooldusjuhendeid muuta üksnes oma käsiraamatus kindlaksmääratud korras. Muutmise korral peab organisatsioon tõendama, et tulemuseks on sama head või paremad hooldusstandardid, ning teatama sellest tüübisertifikaadi omanikule. Hooldusjuhend on käesoleva alapunkti tähenduses juhend selle kohta, kuidas teha mingit konkreetset tööd; see ei hõlma remondi- ja muudatustööde tehnilist projekti.

e)

Organisatsioon loob ühtse töökaartide või -lehtede süsteemi, mida tuleb kasutada organisatsiooni kõigis osades. Peale selle peab organisatsioon kandma nendele töökaartidele või -lehtedele kas alapunktides b ja d osutatud tehnilised normdokumendid või täpse viite konkreetsele hooldustööle või tehnilistes normdokumentides sisalduvatele töödele. Töökaarte ja -lehti võib luua arvuti abil ning hoida elektroonilises andmebaasis, kui on tagatud, et neid ei ole võimalik volitamata muuta, ning andmebaasist on olemas elektrooniline varund, mida tuleb uuendada 24 tunni jooksul pärast iga muudatust. Keerulised hooldustööd tuleb kanda töökaartidele või -lehtedele ning jaotada etappideks, et oleks võimalik dokumenteerida iga keerulise hooldustöö lõpetamist.

Kui organisatsioon osutab hooldusteenust õhusõiduki käitajale, kes nõuab, et organisatsioon kasutaks tema töökaartide või -lehtede süsteemi, siis kasutab organisatsioon seda süsteemi. Sellisel juhul peab organisatsioon kehtestama korra, tagamaks et õhusõiduki käitaja töökaarte või -lehti täidetakse nõuetekohaselt.

f)

Organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on hooldustöötajate nõudmisekorral hõlpsasti kättesaadavad.

g)

Organisatsioon kehtestab korra, tagamaks et tema käes olevaid tehnilisi normdokumente hoitakse ajakohastena. Kui tehnilisi normdokumente kontrollib või esitab käitaja/klient, peab organisatsioonil olema võimalik tõendada, et tal on kas käitaja või kliendi kirjalik kinnitus selle kohta, et kõik tehnilised normdokumendid on ajakohased, või töökäsud, millele on märgitud kasutatavate tehniliste normdokumentide muudatuste seis, või tal on võimalik tõendada, et see muudatuste seis on märgitud käitaja/kliendi tehniliste normdokumentide muudatuste loetelus.

145.A.47   Hoolduse planeerimine

a)

Organisatsioonil peab olemas olema tööde mahule ja keerukusele vastav süsteem kõikide vajalike töötajate, tööriistade, seadmete, materjalide tehniliste normdokumentide ja tööruumide planeerimiseks, et hooldustööd saaksid kindlasti tehtud.

b)

Hooldustööde planeerimisel ja vahetuste korraldamisel tuleb arvestada inimvõimete piire.

c)

Kui hooldustööde jätkamist või lõpetamist tuleb vahetuse või töötajate vahetumise tõttu üle anda, peavad saabuvad ja lahkuvad töötajad vahetama piisavalt asjaomast teavet.

145.A.50   Hooldustõendite väljaandmine

a)

Asjakohaste volitustega volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui nad on tuvastanud, et organisatsioon on punktis 145.A.70 kindlaks määratud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et punktis 145.A.45 kindlaks määratud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki nõuet, mille kohta oleks teada, et see ohustab lennuohutust.

b)

Hooldustõend antakse välja enne lendu pärast hooldustöid.

c)

Eespool osutatud hooldustööde käigus avastatud uutest defektidest või mittetäielikest töökäskudest tuleb teatada õhusõiduki käitajale konkreetselt selleks, et saavutada temaga kokkulepe nende defektide kõrvaldamiseks või töökäskude nõuetekohaseks vormistamiseks. Kui õhusõiduki käitaja keeldub hooldustöid käesoleva alapunkti alusel teha laskmast, kohaldatakse alapunkti e.

d)

Hooldustõend antakse välja pärast mis tahes hooldustöid, mis on tehtud õhusõidukilt maha võetud komponendile. I lisa (osa M) II liites osutatud komponendi hooldustõend (EASA vorm 1) on ühtlasi hooldustõend, välja arvatud juhul, kui punkti M.A.502 alapunktis b või alapunktis e on sätestatud teisiti. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi olla vaja EASA vormi 1 sõltuvalt organisatsiooni enda käsiraamatu kohasest komponentide kasutusse laskmise korrast.

e)

Erandina alapunktist a võib organisatsioon siis, kui tal ei ole võimalik kõiki tellitud hooldustöid teha, anda hooldustõendi välja õhusõiduki heakskiidetud piirangute raames. Enne hooldustõendi väljaandmist märgib organisatsioon selle asjaolu tõendile.

f)

Erandina alapunktist a ja punktist 145.A.42 on olukorras, kui õhusõiduk asub seetõttu, et vajaliku hooldustõendiga komponent ei ole kättesaadav, mujal kui oma põhiliinihoolduskohas või põhihooldusbaasis, lubatud paigaldada õhusõidukile asjakohase hooldustõendita komponenti kõige rohkem kuni 30 lennutunniks või kuni õhusõiduk naaseb kas oma põhiliinihoolduskohta või põhihooldusbaasi, olenevalt sellest, kumba ta varem jõuab, ja tingimusel, et õhusõiduki käitaja on sellega nõus ning kõnealusel komponendil on vajalik hooldustõend olemas, muudel juhtudel aga peavad kõik kehtivad hooldus- ja üldnõuded olema täidetud. Sellised komponendid tuleb pärast eespool kindlaksmääratud aja möödumist eemaldada, välja arvatud juhul, kui vahepeal on komponendile alapunkti a ja punkti 145.A.42 alusel hangitud asjakohane hooldustõend.

145.A.55   Hooldustööde kirjed

a)

Organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud hooldustööde üksikasjad. Organisatsioon peab säilitama vähemalt need kirjed, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik nõuded hooldustõendi (kaasa arvatud alltöövõtja hooldustõendi) väljaandmiseks on täidetud.

b)

Organisatsioon esitab õhusõiduki käitajale igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c)

Organisatsioon hoiab koopiad kõikidest hooldustööde kirjetest ja kõikidest nendega seotud tehnilistest normdokumentidest alles kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud.

1.

Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et nad oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

2.

Varundusdiskette, -linte jms tuleb hoida tööandmeid sisaldavatest diskettidest, lintidest jms eraldi ja keskkonnas, mis tagab nende säilimise heas seisukorras.

3.

Kui käesoleva lisa (osa 145) järgi sertifitseeritud organisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kahe aasta jooksul säilitatud hooldustööde kirjed üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb nad pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.

145.A.60   Juhtumitest teatamine

a)

Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele, registreerijariigile ning õhusõiduki või komponendi projekteerinud organisatsioonile igast õhusõiduki või komponendi puhul avastatud ohtlikust või potentsiaalselt ohtlikust seisukorrast, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Organisatsioon kehtestab sisemise juhtumitest teatamise korra, mis tuleb kindlaks määrata tema käsiraamatus, et selliseid teateid oleks võimalik koguda ja hinnata, sealhulgas teateid juhtumite kohta, millest tuleb teatada vastavalt alapunktile a. Selles korras tuleb kindlaks määrata negatiivsed suundumused ja parandusmeetmed, mida organisatsioon on võtnud või peab võtma puuduste kõrvaldamiseks, ning see peab hõlmama kogu kõnealuste kõrvalekallete kohta teada oleva teabe hindamist ja selle teabe vahetamist.

c)

Organisatsioon edastab selliseid teateid ameti kehtestatud vormis ja viisil ning tagab, et need sisaldavad kogu teavet organisatsioonile teadaoleva seisukorra ja hindamise tulemuste kohta.

d)

Kui organisatsioon teeb hooldustöid äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitajaga sõlmitud lepingu alusel, peab ta igast kõnealusest kõrvalekaldest, mis mõjutab selle käitaja õhusõidukit või selle komponenti, teatama ka käitajale.

e)

Organisatsioon koostab ja edastab kõnealuseid teateid võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

145.A.65   Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedisüsteem

a)

Organisatsioon kehtestab ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, mille ta peab vastavalt punktile 145.A.70 kindlaks määrama oma käsiraamatus.

b)

Organisatsioon kehtestab pädeva asutusega kooskõlastatud korra, mille puhul võetakse headest hooldustavadest kinnipidamiseks ja käesoleva osa nõuete täitmiseks arvesse inimfaktoreid ja -võimeid ning mis hõlmab selgesõnalist töökäsku või lepingut, nii et õhusõidukile või komponentidele on võimalik välja anda hooldustõend kooskõlas punktiga 145.A.50.

1.

Käesoleva punkti kohast hooldustööde tegemise korda kohaldatakse punktide 145.A.25–145.A.95 suhtes.

2.

Hooldustööde tegemise kord, mille organisatsioon on kehtestanud või kehtestab käesoleva alapunkti alusel, peab hõlmama hooldustööde kõiki aspekte, kaasa arvatud eritööde tegemine ja kontrollimine, ning standardeid, mille kohaselt organisatsioon kavatseb kõnealuseid töid teha.

3.

Hooldustööde tegemise kord, mille organisatsioon on kehtestanud või kehtestab käesoleva alapunkti alusel, peab hõlmama hooldustööde kõiki aspekte, kaasa arvatud eritööde tegemine ja kontrollimine, ning standardeid, mille kohaselt organisatsioon kavatseb kõnealuseid töid teha. Kui selliste tööde tegemiseks on olemas üksnes üks isik, peab organisatsiooni vastav töökäsk või -leht sisaldama täiendavat etappi selle isiku tehtud tööde ülekontrollimiseks pärast nende lõppu.

4.

Kehtestada tuleb hooldustööde tegemise kord selle tagamiseks, et kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse punktis M.A.304 kindlaks määratud dokumentide põhjal.

c)

Organisatsioon kehtestab kvaliteedisüsteemi, mis hõlmab järgmist:

1.

sõltumatud kontrollid õhusõidukite või nende komponentidega seotud nõuete täitmise ning protseduuride sobivuse jälgimiseks, tagamaks, et nende protseduuride tulemuseks on head hooldustavad ning lennukõlblikud õhusõidukid või kasutuskõlblikud komponendid. Kõige väiksemad organisatsioonid võivad oma kvaliteedisüsteemis sõlmida sõltumatute kontrollide tegemiseks lepingu mõne teise käesoleva osa järgi sertifitseeritud organisatsiooniga või isikuga, kellel on asjaomased tehnilised teadmised ning piisavalt kogemusi kontrollide tegemisega, mida peab olema võimalik tõendada; ja

2.

kvaliteeditagasiside punkti 145.A.30 alapunktis b nimetatud isikule või isikute rühmale ning lõpuks tegevjuhile andmise kord, mis tagab alapunktis 1 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks tehtavate sõltumatute kontrollide käigus esitatavate nõuete järgimiseks asjakohaste ja õigeaegsete parandusmeetmete võtmise.

145.A.70   Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

a)

Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on dokument või dokumendid, milles on kindlaks määratud tööd, mida asjaomase hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab, ning samuti see, kuidas organisatsioon kavatseb käesolevat lisa (osa 145) täita. Organisatsioon esitab pädevale asutusele hooldusorganisatsiooni käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

1.

tegevjuhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus ja selles viidatud asjakohastes käsiraamatutes on kindlaks määratud, kuidas organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa 145) nõudeid, ja et ta täidab neid nõudeid kogu aeg. Kui tegevjuht ei ole organisatsiooni peadirektor, kirjutab sellele kinnitusele alla ka organisatsiooni peadirektor;

2.

organisatsiooni punktis 145.A.65 kindlaks määratud ohutuse- ja kvaliteedipoliitika;

3.

punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikute ametinimetused ja nimed;

4.

punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikute ülesanded ja kohustused, sealhulgas küsimused, mida nad võivad organisatsiooni nimel käsitleda otse pädeva asutusega;

5.

punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikute omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis;

6.

volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate nimekiri;

7.

inimressursside üldkirjeldus;

8.

organisatsiooni sertifikaadil märgitud aadressidel asuvate tööruumide üldkirjeldus;

9.

organisatsiooni sertifikaadi ulatusega seotud tööde maht;

10.

punktis 145.A.85 osutatud organisatsiooni muutustest teatamise kord;

11.

hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord;

12.

organisatsiooni poolt punktide 145.A.25-145.A.90 alusel kehtestatud protseduurid ja kvaliteedisüsteem;

13.

olemasolu korral nende äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajate nimekiri, kellele organisatsioon osutab õhusõidukite hooldamise teenust;

14.

olemasolu korral punkti 145.A.75 alapunktis b kindlaks määratud allettevõtjate nimekiri;

15.

olemasolu korral punkti 145.A.75 alapunktis d kindlaks määratud liinihoolduskohtade nimekiri;

16.

olemasolu korral lepinguliste organisatsioonide nimekiri.

b)

Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et säilitada organisatsiooni ajakohane kirjeldus. Käsiraamatu ja selle mis tahes muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c)

Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks käsiraamatu protseduuri kaudu (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

145.A.75   Organisatsiooni õigused

Organisatsioonil on õigus teha kooskõlas käsiraamatuga järgmisi töid:

a)

oma sertifikaadil ja käsiraamatus kindlaks määratud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b)

sõlmida iga õhusõiduki või komponendi hooldamiseks, milleks ta on sertifitseeritud, lepingu mõne teise organisatsiooniga, mis töötab oma kvaliteedisüsteemi kohaselt. Selline hooldus tähendab töid, mida teeb organisatsioon, millel endal ei ole selleks käesoleva osa kohast luba, ning üksnes töid, mida lubatakse teha punkti 145.A.65 alapunktis b sätestatud korras. Need tööd ei hõlma õhusõidukite baashoolduse kontrolle ega töökojas tehtavate hooldustööde täielikke kontrolle ega mootorite või mootorimoodulite kapitaalremonte;

c)

hooldada käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu, või on vaja teha plaaniväliseid liinihooldustöid;

d)

hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, kohas, mida käsitatakse liinihoolduskohana ja kus on võimalik teha lihtsamaid hooldustöid, ning üksnes juhul, kui organisatsiooni käsiraamatu järgi on see lubatud ja käsiraamatus on need kohad loetletud;

e)

anda kooskõlas punktiga 145.A.50 välja hooldustõendeid hooldustööde lõpetamise kohta.

145.A.80   Organisatsiooni piirangud

Organisatsioon tohib hooldada üksnes selliseid õhusõidukeid või komponente, milleks ta on sertifitseeritud, ja üksnes siis, kui tal on olemas kõik selleks vajalikud tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, tehnilised normdokumendid ning volitatud lennundustehnilised töötajad.

145.A.85   Muudatused organisatsioonis

Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast järgmisest muudatusest enne selle elluviimist, et pädeval asutusel oleks võimalik tuvastada, kas käesoleva osa nõudeid täidetakse ka pärast muudatuse elluviimist, ja muuta vajaduse korral organisatsiooni sertifikaati, välja arvatud muudatuste korral töötajate koosseisus, keda organisatsiooni juhatus ei tunne, millisel juhul tuleb muudatustest teatada esimesel võimalusel:

1.

organisatsiooni nimi;

2.

organisatsiooni põhiasukoht;

3.

organisatsiooni muud asukohad;

4.

tegevjuht;

5.

punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikud;

6.

tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööd või volitatud lennundustehnilised töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

145.A.90   Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

a)

Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1.

organisatsioon täidab jätkuvalt II lisa (osa 145) nõudeid vastavalt punkti 145.B.50 sätetele puuduste kõrvaldamise kohta; ja

2.

pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ja

3.

sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b)

Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada.

145.A.95   Puudused

a)

Esimese astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b)

Teise astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c)

Pärast punkti 145.B.50 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

B JAGU

MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

145.B.01   Reguleerimisala

Käesolevas jaos on kehtestatud haldusmenetlused, mida pädev asutus peab oma ülesannete ja kohustuste täitmisel järgima seoseskäesoleva lisa (osa 145) kohaselt välja antud hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega.

145.B.10   Pädev asutus

1.   Üldosa

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.

2.   Vahendid

Pädeval asutusel on piisavalt töötajaid käesolevas jaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks.

3.   Pädevus ja väljaõpe

Kõik käesoleva lisa (osa 145) kohaste sertifikaatidega tegelevad töötajad peavad:

a)

olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;

b)

olema vajaduse korral saanud käesoleva lisa (osa 145) nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta koolitust/jätkukoolitust.

4.   Kord

Pädev asutus kehtestab korra, mille järgi käesolevat B jagu täidetakse.

Seda tuleb nõuete jätkuva täitmise tagamiseks läbi vaadata ja muuta.

145.B.15   Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid

Kui hoolduse tegemiseks kasutatavad tööruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb sertifikaadi tingimuste täitmist kontrollida ja pidevat järelevalvet selle üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused tööruumid asuvad.

145.B.20   Esialgne sertifikaat

1.

Kui punkti 145.A.30 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest.

2.

Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas osa 145 nõuetega ning tegevjuht on kirjutanud alla kohustusedeklaratsioonile.

3.

Pädev asutus kontrollib, kas organisatsioon täidab osa 145 nõudeid.

4.

Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks ta kirjutab organisatsiooni nimel alla kohustusele täita organisatsiooni käsiraamatus määratletud korda.

5.

Kõikide puuduste kohta tuleb organisatsioonile anda kirjalik kinnitus.

6.

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja tehtud soovitused.

7.

Esialgse sertifikaadi korral tuleb kõik puudused kõrvaldada enne sertifikaadi väljaandmist

145.B.25   Sertifikaadi väljaandmine

1.

Pädev asutus kinnitab käsiraamatu ning annab taotlejale vormil 3 välja sertifikaadi koos kategooriatega, mille suhtes sertifikaat kehtib. Pädev asutus annab sertifikaadi välja üksnes siis, kui organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa 145) nõudeid.

2.

Pädev asutus märgib sertifikaadi tingimused sertifikaadile (vorm 3).

3.

Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

145.B.30   Sertifikaadi pikendamine

Sertifikaadi pikendamist arutatakse vastavalt punktis 145.B.20 osutatud esialgse sertifikaadi väljaandmise kohaldatavale korrale. Peale selle:

1.

peab pädev asutus pidama ja ajakohasena hoidma nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad;

2.

iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollidaosa 145 nõuete täitmise suhtes;

3.

vähemalt iga 24 kuu järel tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

145.B.35   Muudatused

1.

Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast punktis 145.A.85 loetletud muudatusest.

Pädev asutus lähtub kõikide muudatuste puhul organisatsioonis esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

2.

Kui pädev asutus ei tuvasta, et hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks peatada, võib ta määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste kinnitamise ajal tegutseda.

145.B.40   Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmine

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

1.

Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti 145.A.70 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas II lisa (osa 145) nõuetega.

2.

Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti 145.A.70 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus II lisa (osa 145) nõuetele.

145.B.45   Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine

Pädev asutus:

a)

peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b)

peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 145.B.50.

145.B.50   Puudused

a)

Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesoleva lisa osa 145 nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1.

esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed;

2.

teise astme puuduste puhul annab pädev asutus parandusmeetmete elluviimiseks aja, mis vastab puuduse laadile, kuid ei ületa esialgu kolme kuud. Teatavatel asjaoludel ja sõltuvalt puuduse laadist võib pädev asutus pikendada kõnealust kolmekuulist ajavahemikku vastavalt pädevat asutust rahuldavale parandusmeetmete kavale.

b)

Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmeid sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

145.B.55   Dokumentide säilitamine

1.

Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise korra koos miinimumnõuetega, mis võimaldab iga organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

2.

Kõnealuste dokumentide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:

a)

organisatsiooni sertifikaadi taotlus, kaasa arvatud selle pikendamise taotlus;

b)

pädeva asutuse jätkuva järelevalve kava koos kõikide auditite dokumentidega;

c)

organisatsiooni sertifikaat koos mis tahes muudatustega;

d)

koopia auditikavast koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

e)

koopiad kõikidest kirjavahetusdokumentidest, kaasa arvatud vormil 4 või sellega samaväärsetel vormidel;

f)

andmed kõikide erandi andmiseks ja jõustamiseks võetud meetmete kohta;

g)

kõik muud pädeva asutuse auditiaruanded;

h)

hooldusorganisatsiooni käsiraamatud.

3.

Eespool nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

4.

Pädev asutus võib dokumente säilitada kas paberkandjatel või elektroonilisel kujul või kummagi kombinatsioonina, tingimusel et asjakohased kontrolliabinõud on rakendatud.

145.B.60   Erandid

Pädev asutus registreerib ja hoiab alles kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 10 lõike 3 alusel tehtud erandid.

I liide

Komponendi hooldustõend — EASA vorm 1

Kohaldatakse I lisa (osa M) II liite sätteid.

II liide

Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

Kohaldatakse I lisa (osa M) IV liite sätteid.

III liide

II lisas (osa 145) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis

Image

Image

IV liide

Kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisa (osa 66) punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktidele 1 ja 2

1.   Volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kes täidavad kõik järgmised nõuded, käsitatakse töötajatena, kes vastavad punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktide 1 ja 2 mõttele:

a)

töötajal peab olema luba või volitatud lennundustehnilise töötaja volitus, mis on talle antud siseriiklike õigusaktide kohaselt kooskõlas ICAO 1. lisaga;

b)

töötajal on lubatud teha üksnes neid toiminguid, mis jäävad tema siseriikliku loa või volitatud lennundustehnilise töötaja volituse rakendusalasse, olenevalt sellest, kumb neist sisaldab rangemaid piiranguid;

c)

töötaja tõendab, et ta on läbinud III lisa (osa 66) I liite moodulite 9 ja 10 kohase koolituse inimfaktori ja lennundusalaste õigusaktide valdkonnas;

d)

liinihoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on viis aastat liinihooldustööde kogemust ja baashoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on kaheksa aastat baashooldustööde kogemust. Need töötajad, kes on volitatud täitma ülesandeid, mis jäävad osa 66 kohase A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, peavad tõendama, et neil on kolm aastat hooldustööde kogemust;

e)

liinihooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad ja baashooldusega tegelevad tugitöötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ning sooritanud III lisa (osa 66) III liite kohase B1-, B2- või B3-kategooria (vastavalt vajadusele) tasemel eksami iga alapunktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta. Need töötajad, kes on volitatud tegema toiminguid, mis jäävad A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, võivad täieliku tüübikoolituse asemel läbida töökoolituse;

f)

baashooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ja sooritanud III lisa (osa 66) III liite kohase C-kategooria tasemel eksami iga alapunktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta, kuid esimese õhusõidukitüübi puhul tuleb koolitus läbida ja eksam sooritada III liite kohasel B1-, B2- või B3-kategooria tasemel.

2.   Kaitstud õigused

a)

Töötajad, kes omandasid õigused enne asjaomaste III lisa (osa 66) kohaste nõuete jõustumist, võivad jätkata õiguste kasutamist, ilma et nad peaksid täitma alapunkti 1 alapunktide c–f nõudeid.

b)

Pärast seda kuupäeva peavad kõik volitatud lennundustehnilised töötajad, kes soovivad oma loa rakendusala laiendada, täitma alapunkti 1 nõuded.

c)

Olenemata alapunkti 2 alapunkti b sätetest ei ole alapunkti 1 alapunktide c ja d nõuete täitmine täiendava tüübikoolituse puhul kohustuslik.


III LISA

(Osa 66)

SISUKORD

66.1.

Pädev asutus

A JAGU —

TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU —

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

66.A.1

Reguleerimisala

66.A.3

Lubade kategooriad

66.A.5

Õhusõidukite grupid

66.A.10

Taotlemine

66.A.15

Taotleja vanuse alampiir

66.A.20

Õigused

66.A.25

Nõutavad baasteadmised

66.A.30

Nõutav kogemus

66.A.40

Lennundustehnilise töötaja loa kehtivus

66.A.45

Õhusõidukitüübipädevuse märkimine

66.A.50

Piirangud

66.A.55

Kvalifikatsiooni tõendamine

66.A.70

Kvalifikatsiooni muutmine

B JAGU —

MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU —

ÜLDSÄTTED

66.B.1

Reguleerimisala

66.B.10

Pädev asutus

66.B.20

Dokumentide säilitamine

66.B.25

Vastastikune teabevahetus

66.B.30

Erandid

B ALAJAGU —

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE

66.B.100

Lennundustehniliste töötajate lubade pädeva asutuse poolt väljaandmise kord

66.B.105

Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord osa 145 nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu

66.B.110

Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

66.B.115

Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevusmärgete lisamiseks või piirangute tühistamiseks.

66.B.120

Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord

66.B.125

Lubade ja grupipädevuse muutmise kord

66.B.130

Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord

C ALAJAGU —

EKSAMID

66.B.200

Pädeva asutuse korraldatavad eksamid

D ALAJAGU —

VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE

66.B.300

Üldsätted

66.B.305

Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne

66.B.310

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded

E ALAJAGU —

EKSAMITULEMUSTE ARVESTAMINE

66.B.400

Üldsätted

66.B.405

Eksamitulemuste arvestamise aruanne

66.B.410

Eksamitulemuste kehtivus

F ALAJAGU —

PIDEV JÄRELEVALVE

66.B.500

Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine

LIITED

I liide —

Nõutavad baasteadmised

II liide —

Baasteadmiste eksami nõuded

III liide —

Õhusõidukitüübikoolituse ja eksami nõuded — Väljaõpe töökohal

IV liide —

Lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus

V liide —

EASA vorm 19 — Taotluse vorm

VI liide —

EASA vorm 26 — III lisa (osa 66) kohane lennundustehnilise töötaja luba

66.1   Pädev asutus

a)

Käesolevas lisas (osa 66) tähendab pädev asutus järgmist:

1.

liikmesriigi määratud ametiasutus, kuhu esitatakse esmane taotlus lennundustehnilise töötaja loa saamiseks, või

2.

mõne muu liikmesriigi (kui tegemist on muu liikmesriigiga) määratud ametiasutus vastavalt alapunktis 1 osutatud ametiasutusega sõlmitud kokkuleppele. Sel juhul tunnistatakse alapunktis 1 osutatud luba kehtetuks, kõik punktis 66.B.20 nimetatud dokumendid kantakse üle ja nende dokumentide alusel antakse välja uus luba.

b)

Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:

1.

õhusõidukitüüpide loetelu ja

2.

missuguse õhusõidukitüübipädevuse alla iga plaaneri/mootori kombinatsioon kuulub.

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

66.A.1   Reguleerimisala

Käesolevas punktis esitatakse lennundustehnilise töötaja loa määratlus ning sätestatakse nõuded lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks, väljaandmiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks.

66.A.3   Lubade kategooriad

a)

Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:

A-kategooria

B1-kategooria

B2-kategooria

B3-kategooria

C-kategooria

b)

A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:

A1 ja B1.1: turbiinmootoriga lennukid

A2 ja B1.2: kolbmootoriga lennukid

A3 ja B1.3: turbiinmootoriga kopterid

A4 ja B1.4: kolbmootoriga kopterid

c)

B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

66.A.5   Õhusõidukite grupid

Lennundustehnilise töötaja loa pädevuse kindlaksmääramiseks liigitatakse õhusõidukid järgmistesse gruppidesse:

1.

grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;

2.

grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

alamgrupp 2a: ühe mootoriga turbopropellerlennukid,

alamgrupp 2b: ühe turbiinmootoriga kopterid,

alamgrupp 2c: ühe kolbmootoriga kopterid;

3.

3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.

66.A.10   Taotlemine

a)

Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.

b)

Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis.

c)

Lisaks punkti 66.A.10 alapunkti a, punkti 66.A.10 alapunkti b või punkti 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.

d)

Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele.

e)

Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.

f)

Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.

66.A.15   Taotleja vanuse alampiir

Lennundustehnilise töötaja loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

66.A.20   Õigused

a)

Kohaldatakse järgmisi õigusi:

1.

A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (osa 145) punktis 145.A.35 osutatud hooldustõendi väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis;

2.

B1-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B1-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist.

B1-kategooria hõlmab vastavat A-alamkategooriat;

3.

B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud teha järgmist:

i)

anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B2-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

avioonika- ja elektrisüsteemide hooldustööd ning

elektri- ja avioonikaseadmete hooldustööd sellistes jõuseadme- ja mehaanilistes süsteemides, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, ning

ii)

anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (osa 145) punktis 145.A.35 osutatud hooldustõendite väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis ning mis kuuluvad B2-kategooria loale märgitud pädevuse rakendusalasse.

B2-kategooria luba ei hõlma ühtki A-kategooria alamkategooriat;

4.

B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B3-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

lennukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist;

5.

C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashooldustööde kohta. Neid õigusi kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

b)

Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

1.

ta vastab I lisa (osa M) ja II lisa (osa 145) asjaomastele nõuetele ning

2.

tal on eelneva kahe aasta jooksul saanud kuuekuulise kogemuse lennundustehnilise töötaja loaga antud õiguste kohaselt tehtavatel hooldustöödel või vastanud asjaomaste õiguste saamise nõuetele ning

3.

tal on asjaomasele õhusõidukile hooldustõendi väljaandmiseks piisav pädevus ning

4.

ta oskab lugeda, kirjutada ja rääkida arusaadavalt nendes keeltes, milles on koostatud hooldustõendi väljaandmiseks vajalikud tehnilised dokumendid ja menetlused.

66.A.25   Nõutavad baasteadmised

a)

Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (osa 66) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (osa 147) kohane koolitusluba, või pädev asutus.

b)

Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksamitulemusi võimalik arvestada vastavalt alapunktile c.

c)

Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste eksamitulemuste täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:

1.

baasteadmiste eksamid, mis ei vasta punkti b nõuetele, ja

2.

mis tahes muu tehniline kvalifikatsioon, mis pädeva asutuse hinnangul vastab III lisa (osa 66) kohastele teadmisalastele nõuetele.

Eksamitulemuste arvestamine toimub vastavalt käesoleva lisa (osa 66) B jao E alajaole.

d)

Pädeva asutuse poolt taotlejale edastatud teade eksamitulemuste kohta kehtib kümme aastat. Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks.

66.A.30   Nõutav kogemus

a)

Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:

1.

A-kategooria, B1.2- ja B1.4-alamkategooria ning B3-kategooria puhul:

i)

kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii)

kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii)

üks aasta praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

2.

B2-kategooria ning B1.1- ja B1.3-alamkategooriate puhul:

i)

viis aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii)

kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii)

kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

3.

C-kategooriasse kuuluvate suurte õhusõidukite puhul:

i)

kolm aastat kogemust B1.1- ja B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina või

ii)

viis aastat kogemust B1.2- või B 1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või viis aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

4.

C-kategooriasse kuuluvate muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul: kolm aastat kogemust B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust punkti 145.A.35 alapunkti a kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

5.

kõrgharidusena omandatud C-kategooria kvalifikatsiooni puhul: sellise loataotleja puhul, kes on mõnes pädeva asutuse tunnustatud ülikoolis või muus kõrgkoolis omandanud mõnel tehnilisel erialal akadeemilise kraadi, kolm aastat kogemust tsiviilõhusõidukite hooldamisega, mis peab hõlmama representatiivset valikut otseselt õhusõidukite hooldamiseks tehtud toimingutest, kaasa arvatud kuus kuud baashooldustööde tegemise jälgimist.

b)

Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (osa 66) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale.

c)

Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest.

d)

Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline.

e)

Olenemata alapunkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (osa 66) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine.

f)

Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.

66.A.40   Lennundustehnilise töötaja loa kehtivus

a)

Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas punktiga 66.B.120.

b)

Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.

c)

Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.

d)

Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.

66.A.45   Õhusõidukitüübipädevuse märkimine

a)

Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.

B1-, B2- või C-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

1.

gruppi 1 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus;

2.

gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus, tootja alamgrupipädevus või täielik alamgrupipädevus;

3.

gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus või täielik grupipädevus.

B3-kategooria puhul hõlmab asjaomane pädevus kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

A-kategooria puhul vastavalt II lisa (osa 145) punkti 145.A.35 sätetele pädevusnõuet ei kohaldata.

b)

Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus.

c)

Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (osa 66) III liitele.

d)

Erandina punktidest b ja c võib gruppi 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:

taotleja on edukalt sooritanud asjaomase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübieksami, mida kirjeldatakse käesoleva lisa (osa 66) III liites;

taotleja on läbinud B1- ja B2- kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest.

Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.

e)

Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

1.

B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kahe ühte ja samasse tootjagruppi kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomase tootja alamgruppi;

2.

B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kolme erinevatesse tootjagruppidesse kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomast alamgruppi;

3.

B2-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevuse ja täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja asjaomase õhusõidukite alamgrupiga seotud hooldustöödest.

f)

Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

1.

B1-, B2- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja gruppi 3 kuuluvate õhusõidukitega seotud hooldustöödest;

2.

kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse B1-kategooria loaomanikele antud gruppi 3 käsitleva pädevusmärke puhul piiranguid, mis tuleb märkida ka loale, ja mis hõlmavad järgmisi õhusõidukeid:

hermetiseeritud lennukid;

metallkonstruktsiooniga lennukid;

komposiitkonstruktsiooniga lennukid;

puitkonstruktsiooniga lennukid;

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid.

g)

B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

1.

kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg hõlmava pädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis sisaldab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest;

2.

kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse alapunktis 1 osutatud pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale: