Rahastamisvahendi struktuur

Jagatud riskiga laen (rahastamisvahend) toimib laenufondina, mille asutab finantsvahendaja programmist ja finantsvahendajalt laekunud osamaksetega, et rahastada uute laenude portfelli; välistatud on olemasolevate laenude refinantseerimine laenufondist.

Jagatud riskiga laen tehakse kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub asjaomastest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist finantsvahendajale antud toetus ei tohi tõrjuda välja muude era- või avaliku sektori investorite pakutavat raha.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse finantsvahendajale rahalisi vahendeid, et luua VKEdele suunatud uute laenude portfell ning paralleelselt osaleda laenupõhiselt selle portfelli VKE laenude kahju/tagastamata summade katmises ja sissenõudmises sellises proportsioonis, mis on samaväärne vahendisse tehtud programmimaksega.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitoetusele võidakse fondifondist pakkuda omavahendeid, mis kombineeritakse finantsvahendaja ressurssidega. Sellisel juhul osaleb fondifond proportsionaalselt laenuportfelli eri toetuste vahelises riskijagamises. Kui fondifondi pakutavate ressursside puhul on tegemist riigiabi vahenditega, tuleb järgida riigiabi eeskirju.

Riigiabi mõju

Jagatud riskiga laen kavandatakse riigiabita vahendina, mis tähendab, et finantsvahendaja turutingimustega kooskõlas olev tasustamine, rahalise soodustuse täielik edasiandmine finantsvahendajalt lõppsaajatele ning lõppsaajate rahastamine toimuvad kohaldatava vähese tähtsusega abi määruse alusel.

a)   Abi finantsvahendaja ja fondifondi tasandil on välistatud, kui

b)   VKEde tasandil

VKEde tasandil peab laen vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga portfelli kantud laenu puhul arvutab finantsvahendaja brutotoetusekvivalendi, kasutades järgmist arvestusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × (rahastamise kulu (tavapraktika) + riski kulu (tavapraktika) — kõik tasud, mida korraldusasutus nõuab finantsvahendajale tehtavate programmimaksete eest × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates) × riskijagamismäär.

Kui jagatud riskiga laenu rakendamiseks arvutatakse brutotoetusekvivalent eespool esitatud valemiga, loetakse vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 ettenähtud nõue täidetuks. Minimaalse tagatise nõue puudub.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et esitatud valemiga arvutatud brutotoetusekvivalent ei ole väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 3 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud abi kogusumma ei tohi kolme arvestusaasta jooksul ületada 200 000 eurot, võttes arvesse lõppsaajate suhtes kohaldatavat vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimiseeskirja.

Lõppsaajale antav tehniline abi või muu toetus kumuleeritakse arvutatud brutotoetusekvivalendiga.

Kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul peab abi vastama kalandust käsitleva vähese tähtsusega abi määruse asjakohastele eeskirjadele.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatud tegevuse suhtes kehtivad üldeeskirjad.

Laenuandmispõhimõtted

a)   Korraldusasutuse või fondifondi tehtav väljamakse finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjakohane korraldusasutus avaliku sektori osamakse programmist üle fondifondi või finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse jagatud riskiga laenude fondi. Ülekandmine toimub osade kaupa ja järgides määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmäärasid.

Eesmärgiks seatud laenumaht ja intressimäära vahemik kinnitatakse eelhindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ning seda arvestatakse vahendi liigi määramisel (ringrahastamist võimaldav või mittevõimaldav vahend).

b)   Uute laenude portfelli loomine

Finantsvahendajal tuleb lisaks oma praegusele laenutegevusele luua eelnevalt kindlaks määratud piiratud ajavahemiku jooksul uute rahastamiskõlblike laenude portfell, mida osaliselt rahastatakse programmi raames väljamakstud vahenditest rahastamislepingus kokkulepitud riskijagamismäära ulatuses.

VKEdele suunatud rahastamiskõlblikud laenud (vastavalt eelnevalt määratletud toetuskõlblikkuskriteeriumidele laenu kaupa ja portfelli tasandil) lisatakse automaatselt portfelli, esitades vähemalt korra kvartalis lisamist käsitlevad teated.

Finantsvahendaja peab rakendama järjekindlat laenuandmispoliitikat (eeskätt portfelli hajutamise osas), mis võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ja riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt majandusharu standarditele ja korraldusasutuse finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele.

Finantsvahendajad korraldavad lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ja asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c)   Rahastamisvahendile tagasimakstud ressursside uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasimakstud ressursse kasutatakse kas uuesti sama rahastamisvahendi raames (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või kasutatakse neid pärast korraldusasutusele või fondifondile tagasimaksmist kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 44.

Kui sama rahastamisvahendi raames toimub ringrahastamine, tehakse summad, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest makstud toetusele ning mis hüvitatakse ja/või mille finantsvahendaja lõppsaajatele antud laenudest investeerimiseks ettenähtud ajavahemikul tagasi nõuab, põhimõtteliselt sama rahastamisvahendi raames uuesti kasutamiseks kättesaadavaks. See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Kui korraldusasutusele või fondifondile makstakse aga otse tagasi, siis peavad tagasimaksed toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid (proportsionaalselt riskijagamismäära alusel), ii) VKE laenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi (vastavalt riskijagamismäärale) ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d)   Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab kooskõlas oma sisesuuniste ja -menetlustega iga rahastamisvahendist rahastatud tagasimaksmata VKE laenu suhtes sissenõudmiseks ettenähtud meetmed.

Finantsvahendaja poolt tagasinõutud summad (ilma tagasinõudmis- ja võõrandamiskuludeta, kui need on olemas) jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel võrdeliselt jagatud riskiga.

e)   Muud

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusest rahastamisvahendile tekkivat intressi ja muid tulusid kasutatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Hinnakujunduse kohta ettepanekut tehes esitab finantsvahendaja hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika, millega tagatakse, et programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus antakse rahastamiskõlblikele VKEdele täiel määral edasi. Hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika hõlmavad järgmisi elemente:

Programmist rahastamisvahendisse tehtav makse: summa ja määr (toote üksikasjad)

Tegelik riskijagamismäär, programmi avaliku sektori toetus ja laenude intressimäär põhinevad eelhindamise järeldustel ning peavad tagama, et lõppsaajate kasu vastab vähese tähtsusega abi eeskirjale.

Sihtportfelli jagatud riskiga laenu suurus kinnitatakse rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise raames (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 37) ja selle juures võetakse (vajaduse korral) arvesse vahendi ringrahastamise meetodit. Laenude sihtportfelli koosseis määratakse kindlaks nii, et oleks tagatud riskide hajutamine.

Eelhindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägi kõrvaldamiseks tuleb määrata kindlaks jagatud riskiga laenu eraldis ja riskijagamise määr, kuid igal juhul tuleb järgida käesolevas dokumendis sätestatud tingimusi.

Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismäära alusel määratakse iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu puhul kindlaks rahastamiskõlbliku laenu põhisumma osa, mida programmist rahastatakse.

Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismäära alusel määratakse kindlaks vastavalt finantsvahendaja poolt ja programmimaksest kaetava kahju riskipositsioon.

Programmist rahastamisvahendisse tehtav makse (tegevus)

Jagatud riskiga laenude instrumendist rahastatav portfell hõlmab ainult VKEdele suunatud uusi laene, välistades olemasolevate laenude refinantseerimise. Portfelli lisamise kõlblikkuskriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele, ning koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus. Finantsvahendajal peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos. Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase liikmesriigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja tasumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse laenude jaoks, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Laenuportfelli loomise tavaline kestus on soovitatavalt kuni neli aastat alates rahastamislepingu allkirjastamisest (korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahel).

Laenuandmine ja riskide jagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

Eeldatav riskijagamismäär määratakse kindlaks eelhindamise järelduste alusel, milles põhjendatakse rahastamisvahendi toetamist.

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad

Liikmesriikides asuvad avaliku ja erasektori asutused, millel on seadusega lubatud anda laenu ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud asutused, millel on õigus laenu anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema ELi ja riikliku õiguse, asjakohase programmi ja rahastamislepingu alusel rahastamiskõlblikud. Laenu allkirjastamise kuupäeval peavad olema täidetud järgmised toetuskõlblikkuskriteeriumid:

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantsvahendaja annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mida kaasrahastatakse programmist jagatud riskiga laenude instrumendi kaudu. Laenude tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 osutatud eelhindamisel.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

Portfelli lisatud laenud peavad alati vastama järgmistele toetuskõlblikkuskriteeriumidele:

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema kooskõlas rahastamisvahendit finantseeriva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjakohase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise eeldatavate tulemustega. Neid tuleb jagatud riskiga laenude instrumendi puhul mõõta ja esitada vähemalt korra kvartalis ja need peavad olema kooskõlas vähemalt määruse nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (tööhõive kasv, VKEde arv, ...) kuuluvad muude näitajate hulka

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Finantsvahendaja vähendab lõppsaajatelt iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu raames nõutavat üldist tegelikku intressimäära (ja vajaduse korral tagatispõhimõtteid), võttes arvesse jagatud riskiga laenu soodsaid rahastamis- ja riskijagamistingimusi.

Rahastamisvahendisse suunatud programmi avaliku sektori osamaksest tulenev kogu rahaline soodustus antakse intressimäära vähendamise vormis lõppsaajale edasi. Finantsvahendaja jälgib lõppsaajate brutotoetusekvivalenti ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas osas. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

Rahastamisvahendi struktuur

Piiratud portfelligarantiiga tagatakse krediidiriski katmine iga laenu puhul eraldi kuni maksimaalse kahjusummani (ülempiir) eesmärgiga luua VKEdele uute laenude portfell.

Korraldusasutus teeb piiratud portfelligarantii kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse programmist teeb korraldusasutus ja see toimib garantiifondina, mida haldab finantsvahendaja. Nimetatud osamakse ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid garantiisid.

Finantsvahendaja hallatav garantiifond paigutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist saadud raha uute laenude portfelle loovatesse finantseerimisasutustesse juhul, kui lõppsaajad ei täida oma kohustusi.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Piiratud garantii vahendit rakendatakse ühe või enama finantseerimisasutuse loodud uute laenude portfelli katmiseks.

Finantseerimisasutused, kes uute laenude portfelle koostavad, arvestavad rahastamiskõlblikele VKEdele laene väljastades, et kahju korral on neil olemas osaline garantii kuni piirsumma ulatuses.

Garantiist tulenev rahaline soodustus tuleb edasi anda lõppsaajatele (nt laenude intressimäära alandamise või/ja tagatisenõude vähendamise kaudu, ent alati peab programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus jõudma täies ulatuses lõppsaajani).

Riigiabi mõju

Piiratud portfelligarantii kavandatakse riigiabita vahendina, mis tähendab, et see peab vastama turutingimustele garantiifondi haldava finantsvahendaja tasandil ja uute laenude portfelle koostavate finantseerimisasutuste tasandil ning lõppsaajatele antav abi peab vastama kohaldatavale vähese tähtsusega abi määrusele.

a)   Abi fondifondi, garantiifondi haldava finantsvahendaja ning uute laenude portfelle koostava finantseerimisasutuse tasandil on välistatud, kui

Garantii peab olema seotud konkreetse rahalise tehinguga, mille maksimumsumma on fikseeritud ja mis on ajaliselt piiritletud.

b)   Lõppsaaja tasandil

VKE tasandil peab garanteeritud laen vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga garantiiga portfellis oleva laenu jaoks peab finantsvahendaja välja arvutama brutotoetusekvivalendi, kasutades järgnevat arvestusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × riski kulu (tavapraktika) × garantiimäär × garantii ülemmäär × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates).

Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud abi kogusumma ei tohi kolme arvestusaasta jooksul ületada 200 000 eurot, võttes arvesse lõppsaajate suhtes kohaldatavat vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimiseeskirja.

Kui brutotoetusekvivalent on arvutatud ülal esitatud valemi abil piiratud portfelligarantii instrumendi jaoks, siis loetakse, et vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 sätestatud nõuded on täidetud.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et esitatud valemiga arvutatud brutotoetusekvivalent ei oleks väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 6 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Lõppsaajale antav tehniline abi või muu toetus kumuleeritakse arvutatud brutotoetusekvivalendiga.

Kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul peab abi vastama kalandust käsitleva vähese tähtsusega abi määruse asjakohastele eeskirjadele.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatud tegevuste suhtes kehtivad üldeeskirjad.

Garantii andmise põhimõtted

a)   Ülekanne korraldusasutuselt finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjakohane korraldusasutus avaliku sektori osamaksed programmist üle fondifondi või finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse garantiifondi. Ülekandmine toimub osade kaupa ja järgides määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmäärasid.

b)   Uute laenude portfelli loomine

Finantseerimisasutused on kohustatud ettemääratud piiratud ajaperioodi jooksul looma uusi VKEde laenude portfelle. Uued VKEde laenud tagatakse laenude kaupa osaliselt programmi osamaksest kuni teatud piirsummani (ülempiir). Rahastamiskõlblikud VKEde laenud lisatakse automaatselt portfelli juhul, kui nad vastavad varem kindlaksmääratud laenude lisamise kriteeriumitele.

VKEde laenude lisamine toimub automaatselt pärast seda, kui garantiifondi haldav finantsvahendaja on saanud teatise lisamise kohta, mis tuleb esitada vähemalt kord kvartalis kuni vastava lisamisperioodi lõpuni.

Finantseerimisasutused peavad rakendama järjekindlat laenupoliitikat portfelli hajutamiseks, mis võimaldaks usaldusväärset portfelli haldust ning riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt majandusharu standarditele ja korraldusasutuse finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele.

Finantseerimisasutused korraldavad lõppsaajatele antavate laenude kindlakstegemise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning finantsvahendaja ja uute laenude portfelli koostava finantseerimisasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c)   Kahju katmine

Piiratud portfelligarantiiga kaetakse kahju, mida kannavad finantseerimisasutused seoses iga rahastamiskõlbliku VKE laenu tagastamata jätmisega, vastavalt garantiimäärale, mille ülempiir on 80 %.

Kahju, mida kaetakse piiratud portfelligarantii abil rahastamiskõlblike VKEde laenude portfelli suhtes, ei tohi kokku ületada garantii piirsummat.

Käesoleva rahastamisvahendi alusel suurimaks võimalikuks kohustuseks olev piirsumma on vastava laenuportfelli mahu korrutis garantiimääraga ja garantii piirsumma määraga.

Garantii piirsumma määr tehakse kindlaks eelneva riskihindamise käigus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktile b ja delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklile 8.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja laekumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

d)   Garantii maksmine

Pärast kohustuste täitmata jätmisega seotud kahjujuhtumit maksab garantiifondi haldav finantsvahendaja finantseerimisasutusele garantiimaksed välja tavaliselt 60 päeva jooksul.

Hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted

Finantsvahendaja peab esitama metoodika, millega tagatakse, et programmi avaliku sektori osamaksest tulenevad rahalised soodustused jõuavad täielikult rahastamiskõlblike VKEdeni. Finantseerimisasutuse hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted peavad olema kooskõlas nimetatud metoodikaga. Hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted ning metoodika peavad sisaldama järgmisi elemente:

Finantseerimisasutusele antava garantii summa ja määr (toote üksikasjad)

Piiratud portfelligarantii peab vastama delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 8 sätestatud tingimustele.

Garantii ülemmäär määratakse kindlaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti b ning delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 8 kohase eelhindamisega ja see ei tohi ühelgi juhul ületada 25 %. Garantii võib katta nii eeldatavat kui ka ootamatut kahju.

Programmi osamaksest rahastatava garantii kordaja defineeritakse järgnevalt:

kordaja = (1/garantiimäär) × (1/garantii ülemmäär).

Kordaja suhe peab põhinema eelneval riskihinnangul ja olema 5 või kõrgem.

Osaliselt garantiiga kaetud sihtportfelli suurus peab põhinema eelhindamise järeldustel, mis õigustavad selle rahastamisvahendi (määrus (EL) nr 1303/2013, artikkel 37) toetamist, ning võtma vajadusel arvesse vahendi ringkasutust. Laenude sihtportfelli koosseis määratakse kindlaks nii, et oleks tagatud riskide hajutamine.

Garantii andmine finantseerimisasutusele (tegevus)

Garantii-instrumendiga tagatud laenuportfell peab sisaldama uusi lõppsaajatele antavaid laene; tuleb välistada olemasolevate laenude refinantseerimine. Portfelli lisamise kõlblikkusekriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele, ning koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus. Finantseerimisasutustel peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos (nt sektoripõhine kontsentratsioonipiirang). Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase riigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Finantseerimisasutus hindab eelnevalt laenude tagasisaamise määra, mida kasutab, et välja arvutada portfellis olevatelt lepingurikkujatelt eeldatavalt tagasi saadav summa, mis mõjutab garantii ülemmäära hindamist.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Seoses lõppsaajale antud laenuga tähendab kohustuste täitmata jätmine, et i) finantseerimisasutus saab iga hetk tõendada (tegutsedes vastavalt oma sise-eeskirjadele ja nagu kajastatud tema finants- ja regulatiivaruandluses), et lõppsaaja ei suuda tõenäoliselt täita oma maksekohustusi, või ii) lõppsaaja on jätnud täitmata kõik oma vastava VKE laenu maksekohustused ja see on jätkunud nii vähemalt 90 järjestikuse kalendripäeva jooksul.

Kestus

Rahastusvahendi garantiiperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse garantii andmiseks laenudele, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Garanteeritud laenude portfelli loomise tavaline kestus on soovitatavalt kuni neli aastat alates rahastamislepingu allkirjastamisest (korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahel).

Riskide jagamine finantseerimisasutuse tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse, finantsvahendaja ja finantseerimisasutuse vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad ja finantseerimisasutused

Finantsvahendajad võivad olla liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, millel on seaduslik õigus pakkuda laenugarantiisid ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis.

Finantseerimisasutused võivad olla liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, millel on seaduslik õigus anda laenu ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud asutused, millel on õigus laenu anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema ELi ja riikliku õiguse, asjakohase programmi ja rahastamislepingu alusel rahastamiskõlblikud. Vastava VKE garantiid käsitleva dokumendi väljastamise kuupäeval peab lõppsaaja vastama järgmistele kõlblikkuskriteeriumidele:

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja garanteeritud laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks garanteeritud laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantseerimisasutus annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mis on garanteeritud programmi raames piiratud garantiiportfelli rahastamisvahendi abil. Garantiide ja laenude tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 osutatud eelhindamisel.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

Portfelli lisatud laenud peavad alati vastama järgmistele toetuskõlblikkuskriteeriumidele:

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema kooskõlas rahastamisvahendit finantseeriva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjakohase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise eeldatavate tulemustega. Neid tuleb mõõta ja neist tuleb vähemalt kord kvartalis garantiifondile aru anda ja need peavad olema kooskõlas vähemalt määruse nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (tööhõive kasv, VKEde arv, …) kuuluvad muude näitajate hulka

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Programmi avaliku sektori osalusest rahastamisvahendis tulenev rahaline soodustus tuleb täielikult edasi anda lõppsaajatele (garantiieelis).

Rahastamiskõlblike VKEde rahalise soodustuse tõenduseks on rahastamisasutuse poolt nõutava üldise intressimäära vähendamine ja/või tagatisnõude vähendamine sellise VKE laenu puhul.

Finantsvahendaja jälgib lõppsaajate brutotoetusekvivalenti ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas osas.

Nimetatud põhimõtted sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja ning finantsvahendaja ja uute laenude portfelle koostavate finantseerimisinstitutsioonide vahelistes lepingutes.

Rahastamisvahendi struktuur

Renoveerimislaenu antakse laenufondist, mille asutab finantsvahendaja osamaksudega programmist ja finantsvahendajalt endalt, et rahastada uute antud laenude portfelli, mida ei kasutata olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

Renoveerimislaenu antakse sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on pakkuda soodustingimustel laene ruume (korter, sotsiaalmajutus või eramu) omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või vabakutselistele, samuti omanike nimel või heaks tegutsevatele haldajatele või muudele õigussubjektidele, et teha renoveerimistöid, mis on nõutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaks korraldusasutuselt finantsvahendajale ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid rahastamisvõimalusi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse finantsvahendajale rahalisi vahendeid, et luua uute laenude portfell ning paralleelselt osaleda laenupõhiselt selle portfelli laenude kahju/tagastamata summade katmises ja sissenõudmises sellises proportsioonis, mis on samaväärne vahendisse tehtud programmimaksega.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaksule võib fondifond anda oma vahendeid, mis liidetakse finantsvahendaja rahaliste vahenditega. Fondifond võtab sel juhul proportsionaalselt osa riskijagamisest eri osamaksude vahel laenuportfellis. Riigiabieeskirjadest tuleb kinni pidada ka selliste rahaliste vahendite suhtes, kui need on avaliku sektori vahendid.

Riigiabi mõju

Renoveerimislaen kavandatakse riigiabita vahendina, s.o turunõuetele vastav tasu finantsvahendaja jaoks, rahalise soodustuse finantsvahendaja poolt lõppsaajatele täielikult edasi andmine ja lõppsaajatele antavad rahastamisvahendid kuuluvad kohaldatava vähese tähtsusega abi määruse alla.

a)   Abi finantsvahendaja ja fondifondi tasandil on välistatud, kui

b)   Abi omanike nimel tegutseva isiku tasandil (s.o ruume omavad füüsilised ja juriidilised isikud, vabakutselised, haldajad, muud õigussubjektid)

Abi omanike nimel tegutseva isiku tasandil on välistatud, kui

c)   Ilma majandustegevuseta või majandustegevusega omanike tasandil (juriidilised isikud või vabakutselised, üürileandjad ja omanikud, kes paigaldavad taastuvenergialahendusi, tarnides osa toodetud energiast võrku)

Omanikke, kes on füüsilised isikud ja keda ei peeta ettevõtjateks, sest nad ei tegele majandustegevusega, ei käsitata riigiabi saajatena.

Majandustegevusega tegelevad omanikud kvalifitseeruvad „ettevõtjateks” ja nende suhtes kehtivad riigiabieeskirjad. Nii on see eelkõige juhul, kui nad on üürileandjad (väljarentimine on majandustegevus), ja juhul, kui nad paigaldavad taastuvenergialahendusi, kui osa toodetud taastuvenergiast tarnitakse võrku (energia tarnimist võrku peetakse majandustegevuseks).

Majandustegevusega omanike tasandil peab abi vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga portfelli lisatava majandustegevusega omanikega seotud laenu kohta arvutab finantsvahendaja välja brutotoetusekvivalendi, kasutades järgmist arvutusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × (rahastamiskulud (tavapraktika) + riski kulu (tavapraktika) – teenustasud, mida võtab korraldusasutus programmi osamaksu pealt finantsvahendajalt) × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates) × riskijagamismäär.

Kui renoveerimislaenu instrumendi puhul arvutatakse brutotoetusekvivalent välja ülal esitatud valemi järgi, siis loetakse, et vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 ettenähtud nõue on täidetud. Minimaalse tagatisenõuet ei ole.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et ülalnimetatud valemi järgi arvutatud brutotoetusekvivalent ei ole väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 3 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Brutotoetusekvivalendiga arvutatud abi kogusumma ei või olla kolmeaastasel eelarveperioodil üle 200 000 euro, võttes arvesse vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimisreeglit lõppsaajate jaoks.

Lõppsaajale antava tehnilise abi või muu toetuse kumuleerimisel võetakse arvesse arvutatud brutotoetusekvivalenti.

Laenuandmispõhimõtted

a)   Väljamaksmine korraldusasutuselt või fondifondist finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahel rahastamislepingu sõlmimist kannab asjaomane korraldusasutus avaliku sektori rahalised osalused programmist üle fondifondile või finantsvahendajale, kes paigutab sellised rahalised osalused spetsiaalsesse renoveerimislaenufondi. Ülekanne tehakse osamaksetena ja pidades kinni määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmääradest.

Sihtlaenumaht ja intressimääravahemik kinnitatakse eelhindamises kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ja seda võetakse arvesse instrumendi laadi kindlaks määramiseks (uuendatav või mitteuuendatav instrument).

Rahastamisvahendi riskijagamine suurim määr lõppsaajate suhtes on 85 % (s.o vähemalt 15 % annab finantsvahendaja oma vahenditest).

b)   Uute laenude portfelli loomine

Finantsvahendaja peab looma eelnevalt kindlaks määratud piiratud aja jooksul uute laenude portfelli, mida rahastatakse vastavalt rahastamislepingus kokku lepitud riskijagamismäärale (s.o rahastatakse i) programmi osamaksust, ii) finantsvahendaja oma vahenditest).

Rahastamiskõlblikkuskriteeriumide kohaselt eelnevalt üksiklaenude kaupa ja portfelli tasandil kindlaks määratud rahastamiskõlblikud laenud lisatakse automaatselt portfelli lisamisteadete esitamise teel vähemalt kvartalipõhiselt.

Finantsvahendaja rakendab järjekindlat laenuandmispoliitikat, eriti portfelli koosseisu osas, mis võimaldab usaldusväärset laenuportfelli haldamist ja riski hajutamist, seades samas eesmärgiks eelhindamise käigus tuvastatud turutõrgete vähendamise (lähtudes määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 37) ja püsides kooskõlas korraldusasutuse finantshuvide ja poliitika eesmärkidega.

Finantsvahendaja korraldab lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c)   Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või neid kasutatakse pärast korraldusasutusele või fondifondi tagasi maksmist vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 44.

Ringrahastamise korral samas rahastamisvahendis tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvad ja finantsvahendaja poolt investeeringuteks ettenähtud aja jooksul tagastatud ja/või lõppsaajatele antud laenudest tagasi nõutud summad põhimõtteliselt kättesaadavaks uue kasutuse jaoks samas rahastamisvahendis. See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Kui korraldusasutusele või fondifondile tehakse tagasimakseid otse, siis peavad need toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid (võrdeliselt riskijagamismääraga), ii) renoveerimislaenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi (vastavalt riskijagamismäärale) ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d)   Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab vastavalt oma sisesuunistele ja -menetlustele tagasinõudmismeetmed seoses iga tagastamata laenuga, mida on kaasrahastatud renoveerimislaenuga.

Summad, mille finantsvahendaja on tagasi saanud (tagasi saadud netosumma ja sundtäitmiskulud, kui on) jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel proportsionaalselt vastavalt jagatud riskile.

e)   Muud

Intresse ja muid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse pealt rahastamisvahendile teenitud tulusid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Oma hinnaettepaneku tegemisel esitab finantsvahendaja hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika, et tagada programmi avaliku sektori rahalisest osalusest tuleneva rahalise soodustuse täielikult edasi andmine lõppsaajatele. Hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika sisaldavad järgmisi elemente:

Programmi osamaks rahastamisvahendile: summa ja määr (toote üksikasjad)

Renoveerimislaenu eraldamine finantsvahendajatele ja minimaalne riskijagamismäär põhinevad rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise tulemustel (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 37) ja nendes võetakse vajadusel arvesse ringrahastamise meetodit.

Programmi osamaks rahastamisvahendile (tegevus)

Renoveerimislaenu vahendist rahastatud laenuportfell sisaldab uusi loodud laene lõppsaajatele; tuleb välistada olemasolevate laenude refinantseerimine. Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid portfelli lisamiseks on kindlaks määratud vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele ja koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus ja ühtsus, et võimaldada mõistlikku portfelli riskiprofiili hindamist. Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase riigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Finantsvahendaja peab tegema koostööd piirkondlike või riigi asutustega, kes vastutavad seoses renoveerimisprojektide rakendamisega lisateenuste osutamise eest, mis hõlmavad muu hulgas konsultatsiooniteenuseid; projekti koostamise kontrollimist ja hindamist, ehitamist, tehnilist järelevalvet ja hankedokumente; renoveerimisprojektide liidu ja riigi õigusele vastavuse hindamist; rahalise toetuse andmist, riigiabi kontrollimist ja registreerimist.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmi osamaksu kasutataks laenudeks, mis makstakse välja lõppsaajatele hiljemalt 31. detsembril 2023.

Laenuandmine ja riskijagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad

Liikmesriigis asutatud avalikud ja eraasutused, kellel on seadusega lubatud anda renoveerimislaene ruume omavatele isikutele ja ettevõtjatele, kes tegutsevad ja omavad ruume rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud institutsioonid, millel on lubatud laene anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema rahastamiskõlblikud liidu ja liikmesriigi õiguse, asjaomase prioriteedi ja rahastamislepingu alusel.

Lõppsaajad on ruume (korter või eramu) omavad füüsilised või juriidilised isikud või vabakutselised (majandustegevus), samuti omanike nimel või heaks tegutsevad haldajad või muud õigussubjektid, kes rakendavad energiatõhususe või taastuvenergia meetmeid, mis on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1303/2013 ja programmi toetuse alusel.

Programmi rahastamiseeskirjade kohaselt ja kooskõlas liikmesriigi ja liidu eeskirjadega võivad rahastamiskõlblikud olla järgmist tüüpi tööd.

Lõppsaajate suhtes kohaldatakse laenu andmisel lõppsaajale/omanikule, kes tegelevad majandustegevusega juriidilise isiku all (näiteks vabakutselised), järgmisi rahastamiskõlblikkuskriteeriumeid. Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid peavad olema täidetud laenulepingu sõlmimise kuupäeval:

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantsvahendaja annab lõppsaajatele uusi laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mis on programmist kaasrahastatud renoveerimislaenu alusel, välja arvatud olemasolevate laenude refinantseerimine. Nende tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 osutatud eelhindamisel.

Renoveerimislaenu tähtaeg on kuni 20 aastat.

Iga renoveerimislaenu maksimumsumma kehtestatakse seoses eelhindamise tulemustega, mis õigustavad programmi osamaksu rahastamisvahendile ja kehtestatakse korraldusasutuse, fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus. Maksimumsumma laenu kohta leibkonna jaoks ei tohi ületada 75 000 eurot. Laenud hoone haldajale on hoone üksikleibkondade laenude summa.

Rahastamisvahend võib nõuda lõppsaajatelt või lõppsaajate nimel tegutsevatelt ühisomandi haldajatelt „omavahendite” panust.

Renoveerimislaenu suhtes kohaldatakse iga-aastast fikseeritud intressimäära ja see sisaldab tavapärast amortisatsioonimäära. Intressimäär finantsvahendaja rahalise osaluse pealt määratakse turupõhiselt. Asjaomase portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu suhtes kohaldatavat intressimäära vähendatakse lõppsaajatele antava avaliku sektori rahalise osaluse võrra.

Intressitoetust vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7 võib anda vähese sissetulekuga leibkondadele või haavatavatele leibkondadele (3). Intressitoetuse maksimumsumma vastab intressimäärale, mida maksavad vähese sissetulekuga leibkonnad või haavatavad leibkonnad finantsvahendaja rahalise osaluse pealt igas laenus.

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kontekstis võivad rahastamisvahendisse kuuluda teatud tehnilise abi kulud. Tuge peab olema antud ainult projekti koostamiseks (ettevalmistavad uuringud ja abistamine investeeringu ettevalmistamisel kuni investeerimisotsuseni). Need tehnilise abi kulud on rahastamiskõlblikud vaid juhul, kui renoveerimislaenu leping sõlmitakse finantsvahendaja ja lõppsaajate vahel ning olenemata üksusest, kes neid teenuseid osutab (nt olenemata sellest, kas neid teenused osutab finantsvahendaja või neid saadakse mõnelt teiselt üksuselt).

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema vastavuses rahastamisvahendit rahastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamisest oodatavate tulemustega. Neid mõõdetakse ja neist antakse renoveerimislaenu puhul aru vähemalt kord kvartalis ning need peavad olema vastavuses vähemalt määruse nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (parandatud energiatarbimise klassifikatsiooniga leibkondade arv, hinnanguline kasvuhoonegaaside vähenemine aastas…) kuuluvad muude näitajate hulka

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Finantsvahendaja vähendab üleüldist tegelikku intressimäära (ja vajadusel kõrvalpoliitikat), mida võetakse lõppsaajatelt iga portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu alusel, võttes arvesse renoveerimislaenu soodsaid rahastamis- ja riskijagamistingimusi.

Kogu rahaline soodustus programmi avaliku sektori rahalisest osalusest rahastamisvahendis kantakse üle lõppsaajatele intressimäära vähendamise kujul. Finantsvahendaja jälgib brutotoetusekvivalenti lõppsaajate jaoks ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas punktis. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.