21.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/14

(1)

Telekommunikatsioonivõrgud ja -teenused muutuvad üha enam internetipõhisteks taristuteks ning lairibavõrgud ja digiteenused on omavahel tihedasti seotud. Internetist saab teabevahetuse, teenuste, hariduse, sotsiaalses ja poliitilises elus osalemise, kultuurisisu ja äritegevuse peamine platvorm. Seepärast on sotsiaalse arengu ja majanduskasvu, konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks ja siseturu toimimiseks äärmiselt oluline teha laialdase levikuga, väga kiire ja turvaline internetiühendus ning avalikud digiteenused üleeuroopaliselt kättesaadavaks.

(2)

Euroopa Ülemkogu kiitis 17. juunil 2010 heaks komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatise „Euroopa digitaalne tegevuskava”, mille eesmärk on panna paika kurss, et maksimaalselt ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi. Kõnealuse tegevuskavaga püütakse ergutada konkurentsivõimelise väga kiire interneti taristu ja internetipõhiste digiteenuste nõudlust ja pakkumist, et luua tõeliselt digitaalne ühtne turg, mis on vajalik aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (4) määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris. Euroopa ühendamise rahastuga hõlmatud sektorites esinevaid samalaadseid probleeme ja võimalusi silmas pidades on hea võimalus kasutada ära nendevahelist sünergiat, sh kombineerides Euroopa ühendamise rahastu vahendeid muude rahastamisallikatega.

(4)

Olemas on palju piiriüleseid digiteenuseid, mille abil Euroopa haldusasutused vahetavad omavahel liidu poliitikameetmete toetamiseks teavet. Uute lahenduste pakkumisel on tähtis kasutada ära Euroopa muude algatuste raames juba rakendatavaid lahendusi, vältida töö kattumist ning tagada algatuste ja poliitikameetmete (nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 922/2009/EÜ (5) loodud ISA programm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 (6) loodud programm „Fiscalis” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) loodud raamprogramm „Horisont 2020”) vahel tegevuspõhimõtete ja lahenduste koordineerimine ja kooskõla. Samuti on tähtis, et lahendused vastaksid kokkulepitud rahvusvahelistele ja/või Euroopa standarditele või koosvõime avatud spetsifikatsioonidele, eelkõige komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (8) kohaselt kindlaks määratutele, ning muudele asjakohastele spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa avalike teenuste koosvõime raamistikule.

(5)

Väga kiirete lairibavõrkude arendamisele tulevad kasuks Euroopa tehnilised standardid. Kui soovitakse, et liit oleks telekommunikatsioonitööstuses juhtival kohal, on vaja liidu teadusuuringuid ja arendusprogramme ning suurendada järelevalvet standardimismenetluste üle.

(6)

Liikmesriikide vaheliste ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (9) raames kaasrahastatavate ulatuslike projekti eSENS raames konsolideeritavate katseprojektide (nt PEPPOL, STORK, epSOS, eCODEX ja SPOCS) abil on tõendatud ühistel alustaristutel põhinevate oluliste piiriüleste digiteenuste otstarbekust siseturul. Kõnealused katseprojektid on juba praegu või lähitulevikus kasutusküpsed. Läbiviidavad ühishuviprojektid, nt kultuuripärandi (Europeana), lastekaitse (programm „Safer Internet”) ja sotsiaalkindlustuse (sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetuse süsteem EESSI) valdkonnas on juba näidanud, et Euroopa tasandi meetmetel on selge lisaväärtus ning ettepanekuid on tehtud ka teiste projektide kohta, nt tarbijakaitse valdkonnas (vaidluste veebipõhise lahendamise platvorm ODR).

(7)

Digiteenuste taristute puhul peaksid alustaristud olema muudest digiteenuste taristutest tähtsamad, sest esimestest sõltub viimaste arendamine. Digiteenuste taristud peaksid muu hulgas looma Euroopa lisaväärtust ja rahuldama kindlakstehtud vajadused. Nagu edukate katseprojektide põhjal on kindlaks tehtud, peaksid nad olema nii tehniliselt kui ka tegevustasandil piisavalt kasutusküpsed. Need taristud tuleks välja töötada konkreetse säästlikkuskava alusel, et tagada põhiteenusplatvormide keskmise tähtajaga kuni pikaajaline tegevus ka pärast Euroopa ühendamise rahastu kasutamist. Seepärast tuleks rahalise abi andmine käesoleva määruse alusel aja jooksul võimaluse korral järk-järgult lõpetada ja otsida vajaduse korral rahalisi vahendeid mujalt kui Euroopa ühendamise rahastust.

(8)

Et toetada paljusid digiteenuste taristuid ja töötada Euroopas aja jooksul välja koosvõimelised süsteemid, on tähtis rahastada digiteenuste taristuid, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate õiguslike kohustuste täitmiseks ja/või millega arendatakse või tagatakse alustaristuid, mis võivad suuresti mõjutada üleeuroopaliste avalike teenuste väljatöötamist. Siinkohal tähendavad õiguslikud kohustused erisätteid, millega nõutakse digiteenuste taristute arendamist või kasutamist või tulemusi, mida on võimalik saavutada vaid Euroopa digiteenuste taristute kaudu.

(9)

Esmajärjekorras tuleks rahastada projekti Europeana ja programmi „Turvalisem Internet laste jaoks” kui hästitoimivaid digiteenuste taristuid. Eelkõige tuleks nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (10) aastateks 2014-2020 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel tagada liidu rahaliste vahendite jätkuv suunamine muudest liidu programmidest Euroopa ühendamise rahastusse nii, et katkematu ja edukas teenuseosutamine oleks samal tasemel, nagu on ette nähtud praeguse rahastamiskavaga. Nõukogu rõhutas 10. mail 2012, et äärmiselt tähtis on tagada Europeana pikaajaline elujõulisus, sealhulgas selle juhtimise ja rahastamise osas (11).

(10)

Lastele ja noortele tuleks tagada ohutu, kaasav ja positiivne veebikeskkond. Laste õiguste veebikeskkonnas kaitsmise ja edendamise otsustava tähtsusega meetmena tuleks tagada programmi „Safer Internet” toimimine pärast 2014. aastat. Käesoleva määruse rakendamisega tuleks lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia rakendamist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil toetada rahaliselt, eelkõige liikmesriikide turvalisema interneti keskuste osas. Kõnealuse strateegia edukuse võtmeelemendiks ja eeltingimuseks on turvalisema interneti keskuste, sealhulgas teadlikkuse suurendamise keskuste tegevus ja muu teadlikkust suurendav tegevus, samuti laste, vanemate ja hooldajate jaoks ette nähtud abiliinid, kus käsitletakse laste jaoks parimaid interneti kasutusviise, ning vihjeliinid, kuhu saab teatada laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud infosisust.

(11)

Liidu tulevases õigusaktis e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul määratakse kindlaks üksikasjalikud nõuded ja tingimused selliste põhieelduste vastastikuseks tunnustamiseks, mida järgnevalt nimetatakse digiteenuste alustaristuteks. Nimetatud õigusakt hõlmab käesoleva määruse lisas esitatud ühishuviprojektide osana mitmeid kõige olulisemaid alustaristuid, näiteks e-identimist ja e-allkirja.

(12)

Digiteenuste taristud, mida kasutatakse vastavalt otsusele nr 922/2009/EÜ, hõlbustavad Euroopa haldusasutuste vahel piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist. See omakorda võimaldab osutada olulisi teenuseid muu hulgas sellistes valdkondades nagu elektrooniline identimine ja autentimine, elektroonilised riigihanked ning äriregistrite vastastikune piiriülene sidumine, samuti koosvõimelisi piiriüleseid e-tervise teenuseid, ning teha ka küberjulgeolekuga seotud piiriülest koostööd, aidates nii kaasa digitaalse ühtse turu loomisele. Selline haldusasutuste suhtlus saab toimida sel moel, et töötatakse välja ja/või täiustatakse koosvõimelisi põhiteenusplatvorme, tuginedes nende olemasolevatele ühistele alustaristutele ja/või muude põhiteenusplatvormide arendamiseks vajalike täiendavate ühiste alustalade loomisele, ning nendega seotud üldteenuseid, mis seovad riikide taristud piiriüleste digiteenuste osutamiseks põhiteenusplatvormidega.

(13)

Liikmesriigid peaksid kannustama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi täielikult ja tulemuslikult osalema digiteenuste taristute juhtimises ning tagama, et e-valitsuse teenuste piiriülese osutamisega seotud ühishuviprojektides võetaks arvesse Euroopa avalike teenuste koosvõime raamistikus tehtud soovitusi.

(14)

Euroopa Parlament rõhutas 6. juuli 2011. aasta resolutsioonis „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu”, (12) et lairibateenused on liidu tööstuse konkurentsivõime alus ning annavad suure panuse liidu majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja kvaliteetse tööhõive loomisesse. Kui liit soovib juurutada innovatsiooni, teadmisi ja teenuseid, siis on investeerimisel tipptasemel ja tulevikukindlasse tehnoloogiasse otsustav tähtsus.

(15)

Euroopa turg, kus peaaegu 500 miljonil inimesel on väga kiire lairibaühendus, oleks siseturu arendamise liikumapanevaks jõuks, luues kogu maailmas unikaalse kasutajate kriitilise massi, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele ja pakkudes igale kasutajale suuremat väärtust ning andes liidule võimaluse kujuneda maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks. Väga kiirete lairibavõrkude kiire kasutuselevõtt on ülitähtis liidu tootlikkuse arendamise seisukohast ning selliste uute ja väikeste ettevõtete tekkeks, mis võivad olla juhtival kohal erinevates sektorites, nagu tervishoiu-, tootmise ja teenindussektoris.

(16)

Uued taristuvõimalused koos uute, uuenduslike ja koosvõimeliste teenustega peaksid käivitama soodsa mõjuringi, edendades suuremat nõudlust väga kiirete lairibavõrkude järele, millele oleks äri seisukohast soovitatav reageerida.

(17)

Euroopa digitaalses tegevuskavas on kirjas, et 2020. aastaks peaks kõikidel Euroopa elanikel olema juurdepääs internetiühendusele kiirusega üle 30 megabiti sekundis ning vähemalt pooltel Euroopa kodumajapidamistel peaks olema kiirem internetiühendus kui 100 megabitti sekundis.

(18)

Võttes arvesse üha kiiremat internetiühendust vajavate teenuste ja rakenduste kiiret arengut ning seda võimaldavate tipptasemel tehnoloogiate kiiret arengut, siis on Euroopa digitaalse tegevuskava hindamisel asjakohane kaaluda lairibaühendusele 2020. aastaks seatud eesmärkide muutmist selle tagamiseks, et liidul oleksid võrreldes muude maailma majanduspiirkondadega konkurentsivõimelised lairibaühenduskiirused.

(19)

Osadele lairibaprojektidele tuleks kiiruse osas seada kõrgemad eesmärgid ning seega peaksid need olema kiiremat ühendust puudutavad katseprojektid ja mudelid, mida on võimalik korrata.

(20)

Euroopa Parlament rõhutas 12. septembri 2013. aasta resolutsioonis kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda, et tulevikku vaatavas muudetud Euroopa digitaalses tegevuskavas 2020. aastaks seatud eesmärk on tagada kõikidele liidu kodumajapidamistele lairibuühendus kiirusega 100 megabitti sekundis ja 50 % kodumajapidamistele internetiühendus kiirusega vähemalt 1 gigabitti sekundis.

(21)

Erasektoril peaks olema lairibavõrkude arendamisel ja ajakohastamisel juhtroll ning teda peaks selles toetama konkurentsivõimeline ja investeerimist soodustav õigusraamistik. Kui erainvesteeringuid ei tehta piisavalt, peaksid Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalikke pingutusi tegema liikmesriigid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (13) kohaselt tuleks avaliku sektori rahalist abi lairibavõrkude jaoks kasutada üksnes selliste programmide või algatuste puhul, mis hõlmavad projekte, mida ei saa rahastada vaid erasektor, mis on leidnud kinnitust eelhindamise käigus, millega tehakse kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad.

(22)

Lairibavõrkude rahastamisvahendid ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi, tõrjuda eemale erainvesteeringuid ega luua tingimusi, mis pärsiksid eraettevõtjate investeerimismotivatsiooni. Eelkõige peavad nad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 101, 102, 106 ja 107 ning vajaduse korral kooskõlas ELi suunistega riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga.

(23)

Lairibavõrkude rahastamine riiklikest vahenditest peab olema suunatud ainult sellistele taristutele, mille puhul järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige konkurentsiõigust, ning juurdepääsu võimaldamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/19/EÜ (14).

(24)

Kuna Euroopa ühendamise rahastust saadaolevad rahalised vahendid on piiratud, tuleks rahaline abi suunata liidu tasandi rahastamismehhanismide loomisele, et meelitada ligi lisainvesteeringuid, soodustada mitmekordistava mõju tekitamist ja hõlbustada seega erasektori ja muude avaliku sektori vahendite tulemuslikku kasutamist investeerimiseks. Nii saavad ettevõtjad ja institutsioonid rahastamisse panustada hoopis suuremaid summasid kui on võimalik saada otse Euroopa ühendamise rahastust.

(25)

Kuna Euroopa ühendamise rahastu rahalised vahendid on piiratud ning digiteenuste taristutele piisava rahastamise tagamiseks ei tohiks lairibaühendusele ette nähtud kogueelarve ületada minimaalset summat, mis on vajalik selleks, et kehtestada kulutõhusaid sekkumisi, mis tuleks eelneva hindamise käigus kindlaks määrata, võttes muu hulgas arvesse kavandatud rahastamisvahendite liiki, võimalikku võimendavat mõju minimaalse tõhususega projektiportfellile ning turutingimusi.

(26)

Euroopa ühendamise rahastu toetus lairibaühenduse kasutuselevõtuks peaks täiendama muude liidu programmide ja algatuste (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide) raames antavat toetust juhul, kui eelhindamisega on tehtud kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ja kui korraldusasutused on nii otsustanud. Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamine lairibaühenduse kasutuselevõtu jaoks peaks toetama liikmesriikide pingutusi nii otseselt kui ka kaudselt, tagades investeerimisvahendi muudest allikatest (sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest) pärit vabatahtlike ja sihtotstarbeliste vahendite jaoks ning võimaldades seega liikmesriikidel avaliku sektori kulutuste tõhustamiseks ära kasutada liidu juhitavate vahenditega kaasnevat oskusteavet ja mastaabimõju.

(27)

Majanduslikult soodsaima tulemuse tagamiseks ja arvestades Euroopa ühendamise rahastu piiratud rahalisi vahendeid, peaks rahastamine Euroopa ühendamise rahastust olema kättesaadav projektidele, mis kasutavad konkreetse projekti jaoks sobivaimat tehnoloogiat, võivad aidata edendada uuenduslike ärimudelite loomist ja mida on suure tõenäosusega võimalik korrata. Kui projekte rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust, näiteks Euroopa struktuuri- ja innovatsioonifondidest antavate vabatahtlike toetuste abil või riiklikest või piirkondlikest vahenditest, siis peaksid rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid olema paindlikumad ja võtma arvesse selliste valdkondade konkreetset olukorda ja tingimusi, mida sellise rahastamisega on kavas toetada.

(28)

Liit võib toetada Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärke saavutada aitavate lairibavõrkude kasutuselevõttu mis tahes piirkondades. Digitaaltehnoloogia erinevuse vähendamine ja e-kaasatuse suurendamine on Euroopa digitaalse tegevuskava olulised eesmärgid. Sellepärast tuleks kõikide liidu lairibavaldkonna meetmetega käsitleda selliste linnalähedaste, maa- ja eelkõige hõredalt asustatud ja vähem arenenud piirkondade erivajadusi, kuhu on vaja luua internetiühendus. See hõlmab lairibavõrkude kasutuselevõttu saarte ning raskesti ligipääsetavate, mägiste, kaugete ja äärealade, sh saartel asuvate liikmesriikide sidumiseks liidu keskpiirkondadega ja/või meetmeid, mille eesmärk on suurendada selliste alade ja liidu keskpiirkondade vaheliste lairibaühenduste usaldusväärsust või parandada nende toimimist.

(29)

Digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks tuleks ergutada Euroopa ühendamise rahastu programmi ning riiklike ja piirkondlike lairibaühendust käsitlevate meetmete vahelist kooskõla.

(30)

Käesoleva määruse rakendamisel tuleks rahalise abi andmise viisid viia vastavusse asjaomaste meetmete laadiga. Seega tuleks digiteenuste taristute puhul rahastada hangete või erandjuhtudel toetuste kaudu eelisjärjekorras põhiteenusplatvorme, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest, ning üldteenuste jaoks tuleks anda vaid piiratud rahalist abi Euroopa ühendamise rahastust. Pealegi peaks Euroopa ühendamise rahastust antava rahalise abi eesmärk olema liidu vahendite tõhus kasutamine, mistõttu tuleks lairibavõrke toetada rahastamisvahenditega, millega tagatakse suurem võimendav mõju kui toetustega.

(31)

Käesoleval määrusel põhineva sekkumise eesmärk peaks olema saavutada koostoime ja koosvõime lisas kirjeldatud ühishuviprojektide vahel ning muude taristutega, sh Euroopa ühendamise rahastust toetatavate transpordi- ja energiataristutega, asjakohaste teadustaristutega, mida toetatakse muu hulgas raamprogrammi „Horisont 2020” alusel, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate taristutega, vältides samas tegevuse kattumist ja põhjendamatut halduskoormust.

(32)

Ühishuviprojektide jaoks antavat rahalist abi tuleks täiendada horisontaalmeetmetega, sh tehniline abi, nõudlust suurendavad meetmed ja koordineerimine, mille eesmärk peaks olema maksimeerida liidu sekkumise mõju.

(33)

Lairibavõrke käsitleva sekkumise jaoks rahaliste vahendite eraldamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse olemasolevate liidu rahastamisvahendite hindamiste tulemusi.

(34)

Komisjoni peaks abistama kõikide liikmesriikide esindajatest koosnev eksperdirühm, kellega tuleks pidada nõu muu hulgas käesoleva määruse rakendamise seire ning kavandamise, hindamise ja rakendamisprobleemide lahendamise üle ning kes peaks neis küsimustes kaastööd tegema.

(35)

Eksperdirühm peaks samuti tegema koostööd käesoleva määruse rakendamisega seotud üksustega, näiteks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, internetiühenduse pakkujate, riikide haldusasutuste ja osade tootjatega, samuti riikide reguleerivate asutuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 loodud (15) elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC).

(36)

Määrusega (EL) nr 1316/2013 luuakse Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee, mis on komitee ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (16) tähenduses. Määrusega (EL) nr 1316/2013 antakse komisjonile ka õigus võtta kontrollimenetluse kohaselt vastu iga- ja mitmeaastaseid tööprogramme, sealhulgas telekommunikatsioonisektoris, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Sellega seoses on oluline selgitada, et käesoleva määrusega seotud küsimuste ning eelkõige iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide arutamisel peaksid Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitees esindama liikmesriike telekommunikatsioonitaristu sektori eksperdid.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrkude koordineeritud arendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid toetatavate taristute piiriülesuse ja kogu liidu territooriumi hõlmava toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Määruses (EL) nr 1316/2013 määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada ühishuviprojekte transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu sektoris. Nimetatud määrusega kehtestatakse samuti määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 alusel eraldatavate vahendite jaotus kõigis kolmes sektoris. Määrust (EL) nr 1316/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Seetõttu on asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla määruse (EL) nr 1316/2013 ja määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 kohaldamisajaga. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada alates 1. jaanuarist 2014.

(39)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1336/97/EÜ (17) tuleks tunnistada kehtetuks,

a)

ühishuviprojektide eesmärgid ja tegevusprioriteedid;

b)

ühishuviprojektide kindlaksmääramine;

c)

kriteeriumid, mille alusel võib ühishuviprojektide väljatöötamist, rakendamist, kasutuselevõtmist, vastastikust sidumist ja koosvõime tagamist toetavale tegevusele anda liidu rahalist abi kooskõlas määrusega (EL) nr 1316/2013;

d)

ühishuviprojektide rahastamise prioriteedid.

a)

aidata kaasa majanduskasvule ja toetada siseturu loomist ja toimimist, et toetada Euroopa majanduse, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet;

b)

parandada kodanike, ettevõtjate ja ametiasutuste igapäevaelu igal tasandil, edendades lairibavõrkusid, riikide, piirkondade ja kohalike lairibavõrkude vastastikust sidumist ja koosvõimet ning mittediskrimineerivat juurdepääsu sellistele võrkudele ja e-kaasatust;

a)

üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, ühenduvus, säästev kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine, samuti koordineerimine Euroopa tasandil;

b)

mõjusad avaliku ja erasektori investeeringud lairibavõrkude kasutuselevõtu ja uuendamise soodustamiseks, et aidata saavutada Euroopa digitaalse tegevuskava lairibaühendusega seotud eesmärke.

a)

luua ja/või täiustada koosvõimelisi ja võimaluse korral rahvusvaheliselt ühilduvaid põhiteenusplatvorme koos digiteenuste taristute üldteenustega;

b)

tagada tõhusad lairibavõrkudesse investeerimise vahendid, meelitada ligi uut liiki investoreid ja projektide elluviijaid ning kannustada korratavate uuenduslike projektide ja ärimudelite loomist.

a)

hangete kaudu ja/või

b)

toetustega.

a)

määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud rahastamisvahenditega, mida võib täiendada Euroopa ühendamise rahastu muudest sektoritest, muudest vahenditest ja kavadest ning liidu eelarve ridadelt, liikmesriikidelt (sh piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt) ja muudelt investoritelt (sh erainvestoritelt) pärinevate vahenditega kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 15 lõikega 2, ja/või

b)

kombineerides muudest liidu või liikmesriikide allikatest kui Euroopa ühendamise rahastust pärinevaid avaliku sektori toetusi ja rahastamisvahendeid.

a)

hangete kaudu ja/või

b)

toetustega.

a)

nad on piisavalt kasutusküpsed, mis on eelkõige tõendatud innovatsiooni ja teadusuuringutega seonduvate liidu programmide alusel ellu viidud edukate katseprojektide põhjal;

b)

nad aitavad kaasa siseturgu toetavale liidu poliitikale ja tegevusele;

c)

nendega luuakse Euroopa lisaväärtust ning esitatakse pikaajalise jätkusuutlikkuse strateegia ja ajakava, kasutades vajaduse korral muid rahastamisallikaid kui Euroopa ühendamise rahastu, ning mille kvaliteet tehakse kindlaks teostatavus- ja tasuvusanalüüsiga. Sellist strateegiat ajakohastatakse, kui see on asjakohane;

d)

nad vastavad rahvusvahelistele ja/või Euroopa standarditele või avatud spetsifikatsioonidele ja suunistele, nt Euroopa koosvõime raamistikule, ja neis kasutatakse ära olemasolevaid lahendusi.

a)

nad aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisele;

b)

nendega seotud projektid on piisavalt hilises arengu- ja ettevalmistusjärgus, mida toetavad tõhusad rakendusmehhanismid;

c)

nende abil kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

d)

nad ei tekita turumoonutusi ega tõrju eemale erainvesteeringuid;

e)

nende puhul kasutatakse tehnoloogiat, mida peetakse asjaomase geograafilise piirkonna vajaduste rahuldamiseks kõige sobivamaks, võttes arvesse geograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ning järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet;

f)

nende puhul võetakse kasutusele tehnoloogia, mis sobib konkreetsele projektile kõige paremini, pakkudes samas välja parima tasakaalu uusimate tehnoloogiate vahel andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu vastupidavuse ja kulutõhususe osas;

g)

neid on suure tõenäosusega võimalik korrata ja/või nende puhul järgitakse innovatiivseid ärimudeleid.

a)

nendega valmistatakse ette või toetatakse rakendusmeetmete kasutuselevõttu, juhtimist ja rakendamisel tekkinud või tekkivate probleemide lahendamist;

b)

nende abil tekitatakse uut nõudlust digiteenuste taristute järele.

a)

teostada käesoleva määruse rakendamise üle seiret;

b)

võtta vajaduse korral arvesse riiklikke kavasid või strateegiaid;

c)

võtta meetmeid tööprogrammide rakendamise hindamiseks finants- ja tehnilisel tasandil;

d)

lahendada olemasolevate või uute projektide rakendamisega seotud probleeme;

e)

määrata kindlaks strateegilised suunised enne määruse (EL) nr 1316/2013 artiklis 17 osutatud iga- ja mitmeaastaste tööprogrammide koostamist, pöörates erilist tähelepanu selliste meetmete valimisele ja lõpetamisele, mis annavad panuse ühishuviprojektidesse, eelarve jagunemise kindlaksmääramisele ning kõnealuste tööprogrammide läbivaatamisele.

a)

digiteenuste taristute kättesaadavus ehk iga digiteenuste taristuga ühendatud liikmesriikide arv,

b)

digiteenuste taristuid kasutavate kodanike ja äriühingute osakaal ning selliste teenuste piiriülene kättesaadavus,

c)

lairibavõrkude valdkonnas tehtud investeeringute maht ja võimendav mõju artikli 5 lõike 5 punktis b osutatud avaliku sektori allikatest rahastatavate projektide puhul.