EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014L0049

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014 , hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst

OJ L 173, 12.6.2014, p. 149–178 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 02/07/2014

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/49/oj

12.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/149


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/49/EL,

16. aprill 2014,

hoiuste tagamise skeemide kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Krediidiasutuste asutamise ja tegevuse hõlbustamiseks on vaja kõrvaldada teatavad erinevused liikmesriikide seadustes seoses hoiuste tagamise skeeme käsitlevate eeskirjadega, mida kohaldatakse kõnealuste krediidiasutuste suhtes.

(3)

Käesolev direktiiv on krediidiasutuste valdkonnas oluline vahend siseturu ülesehitamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohalt, suurendades samas pangandussüsteemi stabiilsust ja kaitstes hoiustajaid. Arvestades krediidiasutuse maksejõuetuse kulusid majandusele tervikuna ning negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja hoiustajate usaldusele, on soovitatav mitte ainult näha ette hoiuste tagasimaksmine hoiustajatele, vaid lubada liikmesriikidele ka piisavat paindlikkust, et võimaldada hoiuste tagamise skeemidel võtta meetmeid selleks, et vähendada tulevikus hoiuste tagamise skeemide vastu nõuete esitamise tõenäosust. Need meetmed peaksid olema igal juhul kooskõlas liikmesriikide riigiabi eeskirjadega.

(4)

Võttes arvesse siseturu kasvavat integreerumist, tuleks luua võimalus eri liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide ühinemiseks või eraldi piiriüleste skeemide loomiseks vabatahtlikkuse alusel. Liikmesriigid peaksid tagama uute ja olemaolevate hoiuste tagamise skeemide piisava stabiilsuse ja tasakaalustatud struktuuri. Tuleks vältida negatiivset mõju finantsstabiilsusele, näiteks kui piiriülestesse hoiuste tagamise skeemidesse viiakse üle üksnes kõrge riskiprofiiliga krediidiasutused.

(5)

Direktiiviga 94/19/EÜ nõutakse, et komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku selle direktiivi muutmiseks. Käesolev direktiiv hõlmab hoiuste tagamise skeemide rahastamissüsteemide ühtlustamist, riskipõhiste osamaksete kasutuselevõtmist ning skeemiga hõlmatud toodete ja kaitstud hoiustajate ulatuse ühtlustamist.

(6)

Direktiiv 94/19/EÜ põhineb minimaalse ühtlustamise põhimõttel. Selle tulemusel on praegu liidus palju väga erinevate tunnustega hoiuste tagamise skeeme. Käesolevas direktiivis sätestatud ühised nõuded peaksid looma võimaluse pakkuda hoiustajatele ühtset kaitset kogu liidus, tagades samas hoiuste tagamise skeemide samaväärse stabiilsuse. Samal ajal on need ühtsed nõuded äärmiselt olulised turumoonutuste kaotamiseks. Käesolev direktiiv aitab seega kaasa siseturu väljakujundamisele.

(7)

Käesoleva direktiivi tulemusel saavad hoiustajad kasu märkimisväärselt paremast juurdepääsust hoiuste tagamise skeemidele, mis tuleneb laiemast ja täpsemini määratletud hoiuste tagamise ulatusest, lühemast tagasimakseajast, paremast teavitamisest ja kindlatest rahastamisnõuetest. See suurendab tarbijate usaldust finantsstabiilsuse suhtes kogu siseturul.

(8)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende hoiuste tagamise skeemide jaoks on kehtestatud nõuetele vastavad juhtimistavad ning et skeemid esitavad oma tegevuse kohta igal aastal aruande.

(9)

Maksejõuetu krediidiasutuse sulgemise korral peaksid mõnes muus kui krediidiasutuse peakontori asukohaliikmesriigis asuva filiaali hoiustajad olema kaitstud sama hoiuste tagamise skeemiga kui krediidiasutuse muud hoiustajad.

(10)

Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel lisamast direktiivi reguleerimisalasse neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (5) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutusi, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) reguleerimisalasse selle direktiivi artikli 2 lõike 5 alusel. Liikmesriigid peaksid saama otsustada, et käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse keskasutust ja kõiki selle keskasutusega seotud krediidiasutusi ühe krediidiasutusena.

(11)

Põhimõtteliselt kohustab käesolev direktiiv iga krediidiasutust ühinema hoiuste tagamise skeemiga. Liikmesriik, kes lubab oma territooriumil tegutseda sellise krediidiasutuse filiaalidel, mille peakontor asub kolmandas riigis, peaks otsustama, kuidas kohaldada käesolevat direktiivi selliste filiaalide suhtes ning peaks võtma arvesse vajadust kaitsta hoiustajaid ja finantssüsteemi terviklikkust. Selliste filiaalide hoiustajad peaksid olema täiesti teadlikud neid mõjutavast hoiuste tagamise korrast.

(12)

Tuleks võtta arvesse, et on olemas krediidiasutuste kaitsesüsteemid, mis kaitsevad krediidiasutusi ennast ning mis tagavad eelkõige nende likviidsuse ja maksevõimelisuse. Kui kõnealused skeemid toimivad hoiuste tagamise skeemidest eraldi, tuleks nende liikmete poolt hoiuste tagamise skeemi tehtava osamakse kindlaksmääramisel võtta arvesse selliste skeemide täiendavat kaitset. Käesoleva direktiiviga ette nähtud ühtlustatud hoiuste tagamise ulatus ei tohiks puudutada skeeme, mis kaitsevad krediidiasutusi ennast, välja arvatud juhul, kui nad teevad hoiustajatele tagasimakseid.

(13)

Iga krediidiasutus peaks kuuluma mõnda käesoleva direktiivi alusel tunnustatud hoiuste tagamise skeemi, millega tagatakse tarbijate kõrgetasemeline kaitse ja krediidiasutuste võrdsed tegutsemistingimused ning välditakse õiguslikku arbitraaži. Hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma pakkuda seda kaitset igal ajal.

(14)

Hoiuste tagamise skeemi põhiline ülesanne on hoiustajate kaitsmine krediidiasutuse maksejõuetuse tagajärgede eest. Hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma pakkuda seda kaitset mitmel viisil. Hoiuste tagamise skeeme tuleks kasutada peamiselt selleks, et teha hoiustajatele tagasimakseid käesoleva direktiivi alusel (ehk skeemil on hoiuste hüvitamise funktsioon).

(15)

Samuti peaksid hoiuste tagamise skeemid aitama rahastada krediidiasutuste solveerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (7) sätestatud tingimustel.

(16)

Kui see on lubatud riigisiseses õiguses, peaks samuti olema võimalik, et hoiuste tagamise skeemid lähevad kaugemale pelgalt hoiuste hüvitamise funktsioonist ja kasutavad käsutatavaid rahalisi vahendeid selleks, et hoida ära krediidiasutuse maksejõuetust eesmärgiga vältida hoiustajatele hüvitiste maksmise kulusid ja muud negatiivset mõju. Need meetmed tuleks sellegipoolest võtta selgelt määratletud raamistikus ja igal juhul riigiabi eeskirju järgides. Hoiuste tagamise skeemidel peaksid muu hulgas olema asjakohased süsteemid ning meetmete valimise ja rakendamise ning nendega seotud riskide jälgimise meetmed. Kõnealuste meetmete rakendamine peaks olema seotud krediidiasutusele kehtestatud tingimustega, mille hulka kuulub vähemalt rangem riskide jälgimise õigus ja hoiuste tagamise skeemide suurem kontrolliõigus. Krediidiasutuse maksejõuetuse vältimiseks võetavate meetmete kulud ei tohiks ületada kulusid, mis asjaomasel hoiuste tagamise skeemil tekivad seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannete täitmisel seoses krediidiasutuses asuvate tagatud hoiuste kaitsmise või krediidiasutuse endaga.

(17)

Hoiuste tagamise skeemid peaksid toimima ka krediidiasutuste kaitseskeemi vormis. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeeme tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, kui need täidavad käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi.

(18)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada lepinguliste skeemide ja krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide suhtes, mida ei ole ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemidena, välja arvatud hoiustajatele pakutava reklaami ja krediidiasutuse skeemist väljaarvamise või lahkumise korral hoiustajate teavitamise miinimumnõuete puhul. Igal juhul kohaldatakse lepinguliste skeemide ja krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide suhtes riigiabi eeskirju.

(19)

Hiljutise finantskriisi ajal viis liidus hoiuste tagamise ulatuse koordineerimata suurendamine mõnel juhul selleni, et hoiustajad hakkasid viima oma raha nende riikide krediidiasutustesse, kus hoiuste tagatised olid suuremad. Niisugune koordineerimata suurendamine viis stressirikkal ajal krediidiasutustest likviidsust välja. On võimalik, et stabiilsel ajal ajendab erinev hoiuste tagamise ulatus hoiustajaid valima pigem hoiuste parima kaitse kui neile kõige sobivama hoiustamistoote. On samuti võimalik, et hoiuste erinevas ulatuses tagamine põhjustab siseturul konkurentsimoonutusi. Seepärast on vaja tagada kõigi tunnustatud hoiuste tagamise skeemide ühtlustatud hoiuste kaitsmise tase, olenemata hoiuste asukohast liidus. Siiski peaks olema võimalik piiratud aja jooksul tagada suuremas ulatuses teatavaid hoiuseid, mis tulenevad hoiustaja isiklikust olukorrast.

(20)

Kõigi hoiustajate hoiused tuleks tagada samas ulatuses, olenemata sellest, kas liikmesriigi vääringuks on euro. Liikmesriikidel, mille rahaühik ei ole euro, peaks olema võimalik summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, ohustamata seejuures hoiustajate võrdväärset kaitset.

(21)

Ühelt poolt ei tohiks käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitsetase jätta liiga suurt osa hoiuseid kaitseta, seda nii tarbijate kaitse kui ka finantssüsteemi stabiilsuse huvides. Teiselt poolt tuleks võtta arvesse hoiuste tagamise skeemide rahastamise kulusid. Seega on mõistlik määrata ühtlustatud kaitsetaseme suuruseks 100 000 eurot.

(22)

Käesolevas direktiivis säilitatakse põhimõte, et ühtlustatud piirmäär kehtib hoiustaja, mitte hoiuse kohta. Seetõttu on asjakohane võtta arvesse selliste hoiustajate hoiuseid, keda ei ole nimetatud kontoomanikena või kes ei ole konto ainsad omanikud. Piirmäära tuleks kohaldada iga tuvastatava hoiustaja suhtes. Põhimõtet, et piirmäära kohaldatakse iga tuvastatava hoiustaja suhtes, ei tohiks kohaldada ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes, kelle suhtes kehtivad kaitse erieeskirjad, mida ei kohaldata sellistele hoiustele.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/14/EÜ (8) kehtestati kindel 100 000 euro suurune piirmäär, mis on pannud mõned liikmesriigid olukorda, kus nad on pidanud oma hoiuste tagamise ulatust vähendama, mis võib kahjustada hoiustaja usaldust. Kuigi ühtlustamine on võrdsete võimaluste ja finantsstabiilsuse tagamiseks siseturul väga oluline, tuleks samas võtta arvesse hoiustaja usalduse kahjustamise ohtu. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik hüvitada hoiuseid suuremas ulatuses, kui neil oli enne direktiivi 2009/14/EÜ kohaldamist ette nähtud ühtlustatud tasemest suurem hoiuste tagamise ulatus. Kõrgem hoiuste hüvitamise tase peaks olema ajaliselt ja reguleerimisala poolest piiratud ning asjaomased liikmesriigid peaksid proportsionaalselt kohandama hoiuste tagamise skeemide sihttaset ja osamakseid. Kuna sihttaset ei ole võimalik kohandada, kui hoiuste tagamise ulatust ei ole piiratud, oleks asjakohane piirata selle võimaluse kasutamine liikmesriikidega, kes 1. jaanuaril 2008 kohaldasid hoiuste tagamise ulatust teatavas kindlaksmääratud vahemikus, mis jäi 100 000 ja 300 000 euro vahele. Selleks et piirata hoiuste tagamise ulatuse erinevustest tulenevat mõju ja arvestades, et komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise läbi 31. detsembriks 2018, on asjakohane lubada sellist võimalust kasutada nimetatud kuupäevani.

(24)

Hoiuste tagamise skeemidel tuleks lubada tasaarvestada hoiustaja kohustusi hoiustaja tagasimaksenõuete suhtes üksnes juhul, kui kõnealuste kohustuste tähtpäev on hoiuste peatamise kuupäeval või enne seda. Niisugune tasaarvestamine ei tohiks takistada skeemide suutlikkust maksta hoiused tagasi käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul. Liikmesriike ei tohiks takistada võtmast asjakohaseid meetmeid seoses hoiuste tagamise skeemide õigustega krediidiasutuse likvideerimise või saneerimise menetluses.

(25)

Tagasimaksmist ei tuleks kohaldada hoiuste puhul, millel hoitavad rahalised vahendid ei ole riigisisese õiguse kohaselt hoiustaja käsutuses, kuna hoiustaja ja krediidiasutus on lepinguga määranud, et hoiust kasutatakse üksnes isiklikuks tarbeks kinnisasja ostmiseks võetud lepingujärgse laenu tagasimakseks. Sellised hoiused tuleks tasumata laenuosa suhtes tasaarvestada.

(26)

Liikmesriigid peaksid tagama selle, et teatavatest tehingutest tulenevad või teatavaid sotsiaalseid või muid eesmärke teenivad hoiused on kaitstud konkreetsel perioodil suuremas ulatuses kui 100 000 eurot. Liikmesriigid peaksid otsustama selliste hoiuste tagamise ajutise maksimaalse ulatuse ning peaksid seda tehes võtma arvesse hoiustajate kaitsmise tähtsust ja elamistingimusi liikmesriikides. Kõigil nimetatud juhtudel tuleks täita riigiabi eeskirju.

(27)

Hoiuste tagamise skeemide rahastamisviisid vajavad ühtlustamist. Ühest küljest peaksid põhimõtteliselt skeemide rahastamiskulusid kandma krediidiasutused ise ning teisest küljest peaksid hoiuste tagamise skeemide rahastamismahud olema proportsionaalsed nende kohustustega. Selleks et tagada kõigi liikmesriikide hoiustajatele sarnaselt kõrge kaitsetase, tuleks hoiuste tagamise skeemide rahastamine ühtlustada kõrgel tasemel ja määrata kindlaks ühtne eelneva rahastamise sihttase, mis kehtiks kõikidele hoiuste tagamise skeemidele.

(28)

Teatavates olukordades võivad krediidiasutused tegutseda tugevasti kontsentreeritud turul, kus enamik krediidiasutusi on sellise suuruse ja omavaheliste sidemetega, et on vähe tõenäoline nende lõpetamine ja likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse alusel, ilma et see ohustaks finantsstabiilsust, ning seetõttu on tõenäolisem, et nende suhtes kohaldatakse korrapärase solveerimise menetlust. Sellistel juhtudel võidakse kohaldada skeemidele madalamat sihttaset.

(29)

E-raha ning e-raha eest vastu saadud rahalisi vahendeid ei tuleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/110/EÜ (9) käsitada hoiustena ning seetõttu ei peaks need kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(30)

Selleks et hoiuste kaitse oleks piiratud sellega, mis on vajalik hoiustajatele õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks, ning et vältida investeerimisriskide ülekandumist hoiuste tagamise skeemidele, tuleks hoiuste tagamise ulatusest jätta välja finantsinstrumendid, välja arvatud olemasolevad säästutooted, mis on tõendatavad nimeliselt väljastatud hoiusesertifikaadiga.

(31)

Teatavatel hoiustajatel ei peaks olema õigust hoiuste kaitsele, eelkõige ametiasutustel ja teistel finantseerimisasutustel. Nende väike arv võrreldes teiste hoiustajatega minimeerib krediidiasutuse maksejõuetuse korral mõju finantsstabiilsusele. Ametiasutustel on ka elanikest palju lihtsam saada laenu. Liikmesriikidel peaks olema lubatud otsustada, et kaetakse ka selliste kohalike omavalitsuste hoiused, mille aastaeelarve ei ole suurem kui 500 000 eurot. Mittefinantsettevõtted peaksid põhimõtteliselt olema kaetud, sõltumata nende suurusest.

(32)

Hoiustajatele, kelle tegevus hõlmab rahapesu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (10) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, ei tohiks hoiuste tagamise skeemist tehtavad tagasimaksed laieneda.

(33)

Hoiuste tagamise skeemis osalemisest krediidiasutusele tulenevad kulud ei ole kuidagi võrreldavad kuludega, mida põhjustaks pangahoiuste ulatuslik väljavõtmine mitte üksnes raskustes olevatest, vaid ka heas olukorras olevatest krediidiasutustest, seetõttu et hoiustajad on kaotanud usalduse pangandussüsteemi stabiilsusesse.

(34)

On vaja, et hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht ulatub teatava sihttasemeni ning et skeem võib koguda erakorralisi osamakseid. Igal juhul peaks hoiuste tagamise skeemidele kehtestama alternatiivse rahastamiskorra, mis võimaldaks neil lühikeseks ajaks hankida rahalisi vahendeid, et täita neile esitatud nõudeid. Peaks olema võimalik, et hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid hõlmavad sularaha, hoiuseid, maksekohustusi ja madala riskiga varasid, mida saab kiiresti likviidseks muuta. Hoiuste tagamise skeemide osamaksete summade puhul tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse majandustsüklit, hoiuste kaasamise sektori stabiilsust ja skeemi olemasolevaid kohustusi.

(35)

Hoiuste tagamise skeemid peaksid investeerima madala riskiga varadesse.

(36)

Hoiuste tagamise skeemide osamaksed peaksid põhinema tagatud hoiuste summal ja vastava liikme riskitasemel. See võimaldaks kajastada üksikute krediidiasutuste riskiprofiile, sealhulgas nende eri ärimudeleid. See peaks samuti võimaldama õiglaselt arvutada osamakseid ning soodustama tegutsemist vähemriskantsete ärimudelite alusel. Osamaksete kohandamiseks turutingimuste ja riskiprofiilidega peaksid hoiuste tagamise skeemid saama kasutada omaenda riskipõhiseid meetodeid. Selleks et võtta arvesse riigisisese õigusega reguleeritud eriti väikese riskiga sektoreid, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada osamaksete vastaval määral vähendamist, järgides siiski iga hoiuste tagamise skeemi puhul sihttaset. Igal juhul peavad pädevad asutused arvutusmeetodid heaks kiitma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (11) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) peaks andma suunised osamaksete arvutamise meetodite täpsustamiseks.

(37)

Solidaarsuse tõttu, mida hoiuste kaitse tekitab kõikide teataval finantsturul tegutsevate asutuste hulgas mõne krediidiasutuse maksejõuetuse korral, on see oluline osa siseturu väljakujundamisest ja asendamatu täiendus krediidiasutuste järelevalvesüsteemile. Seetõttu peaksid liikmesriigid võimaldama hoiuste tagamise skeemidel vabatahtlikkuse alusel üksteisele raha laenata.

(38)

Praegu ette nähtud hoiuste tagasimaksmise tähtaeg ei aita säilitada hoiustajate usaldust ega vasta nende vajadustele. Hoiuste tagasimaksmise tähtaega tuleks seetõttu lühendada seitsme tööpäevani.

(39)

Sageli ei ole veel olemas vajalikke menetlusi, et teha väljamakse lühikese tähtaja jooksul. Seetõttu tuleks anda liikmesriikidele võimalus üleminekuperioodil hoiuste tagasimaksmise tähtaega järk-järgult vähendada kuni seitsme tööpäevani. Käesolevas direktiivis kehtestatud maksimaalne tagasimaksmise tähtaeg ei tohiks takistada hoiuste tagamise skeemidel tegemast hoiustajatele tagasimakseid varem. Selleks et tagada, et hoiustajad ei satuks üleminekuperioodil krediidiasutuse maksejõuetuse tõttu rahalistesse raskustesse, peaks hoiustajatel siiski olema taotluse korral võimalus saada elamiskulude katteks juurdepääs oma kaetud hoiustel olevale summale. Selline juurdepääs tuleks anda üksnes krediidiasutuse esitatud andmete alusel. Kuna elamiskulud on liikmesriigiti erinevad, peaksid sellise summa kindlaks määrama liikmesriigid.

(40)

Hoiuste tagasimaksmiseks vajaliku tähtaja puhul peaks arvesse võtma juhtumeid, mil skeemil on raske kindlaks määrata tagasimakstava summa ja hoiustaja õigusi, eriti kui hoiused tulenevad elamukinnisvaraga tehtavatest tehingutest või teatavatest elusündmustest, kui hoiustajal ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, kui hoiuse suhtes on käimas õigusvaidlus või on kontol olevatele summadele esitatud konkureerivad nõuded või kui riikide valitsused või rahvusvahelised organisatsioonid on kehtestanud hoiuse suhtes majandussanktsioonid.

(41)

Hoiuste tagasimaksmise tagamiseks peaks hoiuste tagamise skeemil olema õigus võtta üle hüvitise kätte saanud hoiustajate nõudeõigused maksejõuetuks muutunud krediidiasutuse suhtes. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata ajavahemikku, mille jooksul võivad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist hoiustajad, kellele ei ole tagasimakseid tehtud või kelle nõudeid ei ole skeem tagasimaksetähtaja jooksul tunnistanud, et võimaldada hoiuste tagamise skeemil kasutada talle üle läinud õigusi kuupäevaks, mil need õigused tuleb registreerida maksejõuetusmenetluse jaoks.

(42)

Hoiuste tagamise skeemid nendes liikmesriikides, kus krediidiasutus on asutanud filiaalid, peaksid teavitama hoiustajaid ja tegema neile tagasimakse selle liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel, kus krediidiasutus on saanud tegevusloa. Tagatised on vajalikud selle tagamiseks, et hoiustajatele tagasimakseid tegev skeem saaks enne tagasimakse tegemist päritoluliikmesriigi skeemilt vajalikud rahalised vahendid ja juhised. Hoiuste tagamise skeemid, keda see võib puudutada, peaksid sõlmima eelnevalt kokkulepped, et kõnealuste ülesannete täitmist lihtsustada.

(43)

Teave on hoiustajate kaitse oluline osa. Seepärast tuleks hoiustajaid teavitada nende hoiuste tagamise ulatusest ja vastutavast hoiuste tagamise skeemist pangakonto väljavõtetel. Potentsiaalsetele hoiustajatele tuleks anda sama teavet standardsel teabelehel, mille kättesaamist tuleks neil paluda kinnitada. Sellise teabe sisu peaks olema kõigi hoiustajate puhul sama. Hoiuste tagamise skeemiga kaetavaid summasid ja skeemi ulatust käsitlevate viidete reguleerimata kasutamine reklaamis võib vähendada pangandussüsteemi stabiilsust ja hoiustajate usaldust. Seepärast tuleks reklaamides hoiuste tagamise skeemile viitamisel piirduda lühikese faktisõnumiga.

(44)

Käesoleva direktiivi alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (12). Hoiuste tagamise skeemid ja asjakohased asutused peaksid käitlema individuaalsete hoiustega seotud andmeid äärmiselt hoolikalt ning peaksid säilitama andmekaitse kõrge standardi kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

(45)

Käesoleva direktiivi alusel ei peaks liikmesriigid ega nende asjakohased asutused muutuma vastutavaks hoiustajate ees, kui nad on loonud ühe või mitu hoiuste tagamise skeemi ja neid ametlikult tunnustanud ning need skeemid tagavad hoiuseid või krediidiasutusi endid ning kui nad on taganud hüvitamise või hoiustajate kaitse vastavalt käesoleva direktiiviga ette nähtud tingimustele.

(46)

Määrusega (EL) nr 1093/2010 anti mitu direktiiviga 94/19/EÜ seotud ülesannet Euroopa Pangandusjärelevalvele.

(47)

Kuigi tunnustatakse hoiuste tagamise skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve aitama saavutada eesmärki lihtsustada krediidiasutustel tegevuse alustamist ja jätkamist, tagades samal ajal hoiustajate tõhusa kaitse ja minimeerides maksumaksjatele tulenevat riski. Liikmesriigid peaksid komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele teatama asutused, kelle nad on määranud Euroopa Pangandusjärelevalvega tehtava koostöö jaoks, ning käesolevas direktiivis ettenähtud määratud asutused.

(48)

Selleks et tagada võrdsed võimalused ning hoiustajate piisav kaitse kogu liidus, on vaja kehtestada finantsteenuseid käsitlevad suunised. Niisugused suunised tuleks esitada selleks, et täpsustada riskipõhise osamakse arvutamise meetodit.

(49)

Selleks et tagada hoiuste tagamise skeemide tõhus ja tulemuslik toimimine ja tasakaalustatud positsioon eri liikmesriikides, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve olema võimeline lahendama nendevahelised erimeelsused siduval viisil.

(50)

Kuna hoiuste tagamise skeemidega seotud haldustavad on liikmesriikides erinevad, peaksid liikmesriigid saama otsustada, milline asutus otsustab hoiuste peatamise üle.

(51)

Pädevad asutused, määratud asutused, solveerimisasutused, asjaomased haldusasutused ja hoiuste tagamise skeemid peaksid tegema üksteisega koostööd ja teostama oma õigusi kooskõlas käesoleva direktiiviga. Nad peaksid tegema koostööd alates solveerimismeetmete ettevalmistamise ja rakendamise varasest etapist, et määrata kindlaks summa, mille osas hoiuste tagamise skeem vastutab, kui rahalised vahendid on ära kasutatud, et rahastada krediidiasutuse solveerimist.

(52)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesolevas direktiivis sätestatud sama hoiustaja kogu hoiuse tagamise ulatust vastavalt inflatsioonile liidus, lähtudes tarbijahindade indeksi muutustest. On eriti tähtis, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(53)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni ühise poliitilise deklaratsiooniga (13) ja komisjoni selgitavate dokumentidega kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(54)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on hoiuste tagamise skeemide toimimise eeskirjade ühtlustamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle sätted, mis ei ole muutunud, tuleneb varasematest direktiividest.

(56)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisas sätestatud direktiivide riigisisesesse õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas direktiivis sätestatakse hoiuste tagamise skeemide loomise ja toimimise eeskirjad ja menetlused.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmise uhtes:

a)

kohustuslikud hoiuste tagamise skeemid;

b)

lepingulised hoiuste tagamise skeemid, mida on vastavalt artikli 4 lõikele 2 ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina;

c)

krediidiasutuste kaitseskeemid, mida on ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina vastavalt artikli 4 lõikele 2;

d)

käesoleva lõike punktides a, b või c osutatud skeemides osalevad krediidiasutused.

3.   Ilma et see piiraks artikli 16 lõigete 5 ja 7 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi järgmiste skeemide suhtes:

a)

lepingulised skeemid, mida ei ole ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina, sealhulgas skeemid, mis pakuvad artikli 6 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatusele lisakaitset;

b)

krediidiasutuste kaitseskeemid, mida ei ole ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina;

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktides a ja b osutatud skeemidel on oma kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid või asjakohane rahastamiskord.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „hoiuste tagamise skeem”– artikli 1 lõike 2 punktis a, b või c osutatud skeemid;

2)   „krediidiasutuste kaitseskeemid”– krediidiasutuste kaitseskeemid, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7;

3)   „hoius”– kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud rahalistest vahenditest või tavalistest pangatehingutest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate seaduses sätestatud ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, sealhulgas tähtajalised hoiused ja säästuhoiused, välja arvatud kreeditsaldo, mille

a)

olemasolu saab tõestada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (14) artikli 4 punktis 17 määratletud finantsinstrumendiga, välja arvatud juhul, kui see on säästutoode, mida tõendab nimeline hoiusertifikaat ja mis on liikmesriigis olemas 2. juulil 2014;

b)

põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav;

c)

põhisumma on nimiväärtuses tagasimakstav üksnes krediidiasutuse või kolmanda poole erigarantii või kokkuleppe alusel;

4)   „kõlblikud hoiused”– hoiused, mida ei ole artikli 5 alusel kaitse alt välja jäetud;

5)   „tagatud hoiused”– kõlblike hoiuste osa, mis ei ületa artiklis 6 sätestatud hoiuste tagamise ulatust;

6)   „hoiustaja”– hoiuse omanik või ühiskonto puhul iga omanik;

7)   „ühiskonto”– konto, mis on avatud vähemalt kahe isiku nimel või millele vähemalt kahel isikul on õigusi, mida võidakse kasutada ühe või mitme sellise isiku allkirjaga;

8)   „peatatud hoius”– hoius, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuulub maksmisele, kuid mida krediidiasutus ei ole maksnud tema suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste alusel, kui

a)

asjakohased haldusasutused on teinud otsuse, et nende arvates ei suuda kõnealune krediidiasutus otseselt tema rahalise olukorraga seotud põhjustel hoiuseid hetkel tagasi maksta ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha; või

b)

õigusasutus on otseselt krediidiasutuse rahalise olukorraga seotud põhjustel teinud otsuse, mille tagajärjel ei saa hoiustajad esitada nõudeid krediidiasutuse vastu;

9)   „krediidiasutus”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

10)   „filiaal”– liikmesriigis asuv tegevusüksus, mis on krediidiasutusest juriidiliselt sõltuv osa ning mis teeb otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuse majandustegevusele omaseid tehinguid;

11)   „sihttase”– likviidsete käibevahendite summa, mille hoiuste tagamise skeem peab saavutama artikli 10 lõike 2 kohaselt, väljendatuna protsendimäärana skeemi liikmete tagatud hoiustest;

12)   „likviidsed käibevahendid”– raha, hoiused ja madala riskiga vara, mille saab likviidseks muuta aja jooksul, mis ei ületa artikli 8 lõikes 1 osutatud ajapiirangut, ja maksekohustused kuni artikli 10 lõikes 3 sätestatud piirmäärani;

13)   „maksekohustused”– hoiuste tagamise skeemi ees olevad krediidiasutuse maksekohustused, mis on täielikult tagatud, tingimusel et

a)

tagatis koosneb madala riskiga varast;

b)

tagatise suhtes ei ole nõudeõigust ühelgi kolmandal isikul ning see on hoiuste tagamise skeemi jaoks käsutatav;

14)   „madala riskiga vara”– vara, mis kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 336 tabelis 1 osutatud esimesse ja teise kategooriasse, või muu vara, mida pädev või määratud asutus peab sama kindlaks ja likviidseks;

15)   „päritoluliikmesriik”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud päritoluliikmesriik;

16)   „vastuvõttev liikmesriik”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vastuvõttev liikmesriik;

17)   „pädevad asutused”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud riigisisesed pädevad asutused;

18)   „määratud asutused”– asutused, kes haldavad hoiuste tagamise skeeme käesoleva direktiivi alusel, või juhul kui hoiuste tagamise skeemi toimimist haldab eraõiguslik üksus, siis asjaomases liikmesriigis selliste skeemide käesoleva direktiivi alusel järelevalveks määratud asutus.

2.   Kui käesolevas direktiivis osutatakse määrusele (EL) nr 1093/2010, loetakse hoiuste tagamise skeeme haldavaid asutusi või juhul, kui hoiuste tagamise skeemi haldab eraõiguslik üksus, selliste skeemide järele valvavat ametiasutust nimetatud määruse kohaldamise eesmärgil pädevaks asutuseks, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2.

3.   Aktsiaid või osakuid Iirimaa ja Ühendkuningriigi elamuhoiupankades, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitatakse hoiustena.

Artikkel 3

Asjaomased haldusasutused

1.   Liikmesriigid määravad asjakohase haldusasutuse oma riigis artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunkti a kohaldamiseks.

2.   Pädevad asutused, määratud asutused, solveerimisasutused ja asjaomased haldusasutused teevad üksteisega koostööd ja kasutavad oma õigusi kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse niipea kui võimalik ning igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele.

Artikkel 4

Ametlik tunnustamine, liikmesus ja järelevalve

1.   Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi loomise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil.

See ei välista eri liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide ühinemist või piiriüleste hoiuste tagamise skeemide loomist. Sellistele piirülestele või ühinenud hoiuste tagamise skeemidele annavad tegevusloa liikmesriigid, kus asjaomased hoiuste tagamise skeemid on loodud.

2.   Käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud lepingulisi skeeme võib ametlikult tunnustada hoiuste tagamise skeemina, kui need järgivad käesolevat direktiivi.

Krediidiasutuste kaitseskeeme võib ametlikult tunnustada hoiuste tagamise skeemina, kui need täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriume ja järgivad käesolevat direktiivi.

3.   Liikmesriigis direktiivi 2013/36/EL artikli 8 alusel tegevusloa saanud krediidiasutus ei võta vastu hoiuseid, kui ta ei ole mõne oma päritoluliikmesriigis vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ametlikult tunnustatud skeemi liige.

4.   Kui krediidiasutus ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest viivitamata pädevatele asutustele, kes võtavad kohe koostöös hoiuste tagamise skeemiga asjakohaseid meetmeid, sealhulgas määravad vajaduse korral karistusi, et tagada krediidiasutuse kohustuste täitmine.

5.   Kui lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ei suudeta tagada krediidiasutuse kohustuste täitmist, võib hoiuste tagamise skeem, kui riigisisene õigus seda lubab ja pädevad asutused annavad sõnaselge nõusoleku, teatada vähemalt üks kuu ette oma kavatsusest krediidiasutus hoiuste tagamise skeemi liikmete hulgast välja arvata. Hoiuste tagamise skeem tagab ka edaspidi täielikult hoiused, mis on tehtud enne etteteatamistähtaja lõppu. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole krediidiasutus oma kohustusi täitnud, arvab hoiuste tagamise skeem krediidiasutuse oma liikmete hulgast välja.

6.   Hoiused, mis on krediidiasutuses tema hoiuste tagamise skeemi liikmete hulgast välja arvamise kuupäeval, jäävad tagatuks kõnealuse hoiuste tagamise skeemiga.

7.   Määratud asutused valvavad jooksvalt artiklis 1 osutatud hoiuste tagamise skeemide järele, et kontrollida, kas nad järgivad käesolevat direktiivi.

Piiriüleste hoiuste tagamise skeemide järele valvavad nende liikmesriikide määratud asutuste esindajad, kus seotud krediidiasutused on saanud tegevusloa.

8.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja taotluse korral oma liikmetelt kogu teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, sealhulgas märgistused artikli 5 lõike 4 alusel.

9.   Hoiuste tagamise skeemid tagavad hoiustajate kontosid käsitlevate andmete konfidentsiaalsuse ja kaitse. Niisuguste andmete töötlemine toimub vastavalt direktiivile 95/46/EÜ.

10.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid teevad korrapäraselt oma süsteemidele stressiteste ning et hoiuste tagamise skeeme teavitatakse nii kiiresti kui võimalik sellest, kui pädevad asutused avastavad krediidiasutuses probleeme, mis võivad tõenäoliselt viia hoiuste tagamise skeemide sekkumiseni.

Sellised testid tehakse vähemalt iga kolme aasta järel või sagedamini, kui see on asjakohane. Esimene stressitest tehakse hiljemalt 3. juuliks 2017.

Stressitestide tulemustele tuginedes korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve vähemalt iga viie aasta järel määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 30 alusel vastastikuseid eksperdihindamisi, et hinnata hoiuste tagamise skeemide vastupidavust. Hoiuste tagamise skeemid on Euroopa Pangandusjärelevalvega teavet vahetades kohustatud järgima ametisaladuse hoidmise nõudeid vastavalt kõnealuse määruse artiklile 70.

11.   Hoiuste tagamise skeemid kasutavad oma süsteemide testimiseks vajalikku teavet üksnes stressitestide tegemiseks ning sellist teavet ei hoita kauem kui kõnealusel eesmärgil vajalik.

12.   Liikmesriigid tagavad, et nende hoiuste tagamise skeemidel on kindlad ja läbipaistvad juhtimistavad. Hoiuste tagamise skeemid esitavad oma tegevuse kohta igal aastal aruande.

Artikkel 5

Hoiuste kõlblikkus

1.   Hoiuste tagamise skeemidest ei hüvitata järgmist:

a)

hoiused, mida teised krediidiasutused on avanud oma nimel ja oma arvel, tingimusel et kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 7 lõiget 3;

b)

omavahendid, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 118;

c)

hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud tähenduses;

d)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutuste hoiused;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingute hoiused;

f)

hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 1 kohaselt;

g)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (15) artikli 13 punktides 1–6 osutatud kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate hoiused;

h)

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoiused;

i)

pensionifondide hoiused;

j)

ametiasutuste hoiused;

k)

krediidiasutuse emiteeritud võlaväärtpaberid ning oma aktseptidest ja lihtvekslitest tulenevad kohustused.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid tagada, et artikli 6 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse piires hõlmatakse ka järgmine:

a)

isiklikus pensioniskeemis ning väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate tööandjapensioniskeemis olevad hoiused;

b)

nende kohalike omavalitsuste hoiused, kelle aastaeelarve ei ole suurem kui 500 000 eurot.

3.   Liikmesriigid võivad ette näha, et hoiustele, mille võib riigisisese õiguse kohaselt vabastada üksnes selleks, et maksta krediidiasutusele või mõnele teisele asutusele tagasi isiklikuks tarbeks kinnisasja ostmiseks võetud laen, hoiuste tagamise skeemide tagasimaksed ei laiene.

4.   Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused märgistavad kõlblikud hoiused selliselt, mis võimaldab need viivitamata tuvastada.

Artikkel 6

Hoiuste tagamise ulatus

1.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud 100 000 euro ulatuses.

2.   Lisaks lõikele 1 tagavad liikmesriigid, et järgmised hoiused on tagatud suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud ja mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda:

a)

isiklikuks tarbeks elamukinnisvaraga tehtud kinnisvaratehingutest tulenevad hoiused;

b)

hoiused, mis teenivad riigisiseses õiguses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning on seotud hoiustaja teatavate elusündmustega, nagu abiellumine, lahutus, pensionile jäämine, vallandamine, koondamine, invaliidistumine või surm;

c)

hoiused, mis täidavad riigisiseses õiguses sätestatud eesmärke ja tulenevad kindlustushüvitiste või kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste või väära süüdimõistmise eest määratud hüvitiste väljamaksmisest.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast pensionikindlustustooteid ja pensione tagavaid skeeme, tingimusel et selliste skeemidega ei tagata mitte ainult hoiuseid, vaid need hõlmavad kõiki asjaomaseid tooteid ja olukordi.

4.   Liikmesriigid tagavad tagasimaksete tegemise mis tahes järgmises vääringus:

a)

hoiuste tagamise skeemi asukohaliikmesriigi vääringus,

b)

konto omaniku elukohaliikmesriigi vääringus,

c)

eurodes,

d)

konto vääringus,

e)

konto asukohaliikmesriigi vääringus.

Hoiustajatele teatatakse tagasimakse vääring.

Kui konto oli muus vääringus kui väljamakse tegemise vääring, kasutatakse vahetuskursina selle kuupäeva kurssi, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunkti a kohase otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunkti b kohase otsuse.

5.   Liikmesriigid, kes konverteerivad lõikes 1 osutatud summa oma riigi vääringusse, kasutavad esialgu konverteerimiseks 3. juulil 2015 kehtinud vahetuskurssi.

Liikmesriigid võivad summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui selline ümardamine jääb 5 000 euro piiresse.

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, kohandavad liikmesriigid muusse vääringusse konverteeritud hoiuste tagamise ulatust vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summale vähemalt iga viie aasta tagant. Ettenägematute sündmuste korral, nt valuutakursside kõikumine, kohandavad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist tagamise ulatust varem.

6.   Lõikes 1 osutatud summa vaatab komisjon korrapäraselt läbi vähemalt iga viia aasta tagant. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi ettepaneku, et kohandada lõikes 1 osutatud summat, võttes eelkõige arvesse pangandussektori arengut ning liidu majanduslikku ja rahalist olukorda. Esimene läbivaatamine toimub kõige varem 3. juulil 2020, välja arvatud juhul, kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb seda teha varem.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vähemalt kord viie aasta järel vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõikes 6 osutatud summat vastavalt liidus asetleidvale inflatsioonile, lähtudes komisjoni avaldatava tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutustest pärast viimast kohandamist.

Artikkel 7

Tagasimakstava summa kindlaksmääramine

1.   Artikli 6 lõikes 1 osutatud piirmäära kohaldatakse ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud koguhoiuse suhtes olenemata hoiuste arvust, vääringust ja asukohast liidus.

2.   Artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäära arvutamisel võetakse arvesse iga hoiustaja osa ühiskontol.

Erisätete puudumise korral jagatakse selline konto hoiustajate vahel võrdselt.

Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, võib artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamiseks kokku liita ja neid võib käsitada ühe hoiustaja tehtud hoiusena.

3.   Kui hoiustajal ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, on tagatisega kaitstud isik, kellel on täielik õigus, tingimusel et see isik on tuvastatud või on tuvastatav enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. Kui täielik õigus on mitmel isikul, võetakse artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamisel arvesse iga isiku osa selle korra kohaselt, mille alusel summasid käsutatakse.

4.   Tagasimakstava summa arvutamise kontrollkuupäev on kuupäev, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. Hoiustaja kohustusi krediidiasutuse ees ei võeta tagasimakstava summa arvutamisel arvesse.

5.   Liikmesriigid võivad otsustada, et hoiustaja kohustusi krediidiasutuse ees võetakse tagasimakstava summa arvutamisel arvesse, kui nende maksetähtpäev saabub kuupäeval, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse, või enne seda kuupäeva või, mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse, või enne seda kuupäeva, niivõrd kui tasaarvestus on lubatud vastavalt krediidiasutuse ja hoiustaja vahelist lepingut reguleerivatele seaduse ja lepingu sätetele.

Krediidiasutus teavitab hoiustajaid enne lepingu sõlmimist, kui nende kohustusi krediidiasutuse ees võetakse tagasimakstava summa arvutamisel arvesse.

6.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad igal ajal nõuda krediidiasutustelt teavet iga hoiustaja kõlblike hoiuste kogusumma kohta.

7.   Hoiustelt kogunenud intressid, mida ei ole veel välja maksud kuupäevaks, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse, hüvitatakse hoiuste tagamise skeemi kaudu. Artikli 6 lõikes 1 osutatud piirmäära ei ületata.

8.   Liikmesriigid võivad teha otsuse selle kohta, et teatavatesse liikmesriigi õigusega määratud kategooriatesse kuuluvaid hoiuseid, mis teenivad sotsiaalset eesmärki ning mida tagavad kolmandad isikud kooskõlas riigiabi eeskirjadega, ei võeta käesoleva artikli lõike 1 kohase ühte ja samasse krediidiasutusse sama hoiustaja poolt paigutatud koguhoiuse arvutamisel arvesse. Sellisel juhul on kolmanda isiku tagatis piiratud sama ulatusega, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 1.

9.   Kui krediidiasutustel on riigisisese õiguse kohaselt lubatud tegutseda erinevate kaubamärkide all Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ (16) artiklis 2 määratletud tähenduses, tagavad liikmesriigid, et hoiustajaid teavitatakse sõnaselgelt, et krediidiasutus tegutseb erinevate kaubamärkide all ning et käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud hoiuste tagamise ulatust kohaldab hoiustaja krediidiasutuses hoitavate hoiuste kogusumma suhtes. See teave lisatakse hoiustajale antava teabe hulka, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 16 ja selle I lisas.

Artikkel 8

Tagasimaksmine

1.   Hoiuste tagamise skeemid tagavad, et tagasimakstav summa on kättesaadav seitsme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.

2.   Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2023 kestval üleminekuperioodil kehtestada järgmised tagasimakse maksimumtähtajad:

a)

20 tööpäeva kuni 31. detsembrini 2018,

b)

15 tööpäeva 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020,

c)

10 tööpäeva 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada artikli 7 lõikes 3 osutatud hoiuste suhtes pikemat tagasimakseaega, mis ei ületa kolme kuud alates kuupäevast, mil pädev asutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.

4.   Kui hoiuste tagamise skeemid ei saa kuni 31. detsembrini 2023 kestval üleminekuperioodil teha tagasimakstavaid summasid kättesaadavaks seitsme tööpäeva jooksul, tagavad nad, et hoiustajad saavad viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest juurdepääsu piisavale summale oma tagatud hoiustest, et katta elamiskulusid.

Hoiuste tagamise skeemid annavad juurdepääsu esimeses lõigus osutatud piisavale summale hoiuste tagamise skeemi või krediidiasutuse esitatud andmete alusel.

Esimeses lõigus osutatud piisav summa arvatakse maha artiklis 7 osutatud tagasimakstavast summast.

5.   Lõigetes 1 ja 4 osutatud tagasimaksmine võidakse edasi lükata, kui

a)

puudub kindlus, et isikul on õigus tagasimaksele või hoiuse üle käib õiguslik vaidlus;

b)

hoiusele kohaldatakse liikmesriigi valitsuse või rahvusvahelise üksuse kehtestatud piiravaid meetmeid;

c)

erandina käesoleva artikli lõikest 9 ei ole viimase 24 kuu jooksul tehtud hoiusega seotud tehinguid (konto ei ole aktiivne);

d)

tagasimakstavat summat käsitatakse osana artikli 6 lõikes 2 määratletud ajutiselt suurest kontojäägist või

e)

tagasimakstav summa tuleb välja maksta vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemist vastavalt artikli 14 lõikele 2.

6.   Tagasimakstav summa tehakse kättesaadavaks ilma, et hoiuste tagamise skeemidele oleks vaja esitada vastavat taotlust. Selleks edastab krediidiasutus hoiuste ja hoiustajate kohta vajaliku teabe viivitamata pärast hoiuste tagamise skeemilt taotluse saamist.

7.   Mis tahes kirjavahetust hoiuste tagamise skeemi ja hoiustaja vahel peetakse

a)

selles liidu institutsioonide ametlikus keeles, mida krediidiasutus, kus tagatud hoius asub, kasutab hoiustajaga suhtlemiseks, või

b)

tagatud hoiuse asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.

Kui krediidiasutus tegutseb teises liikmesriigis filiaale loomata vahetult, esitatakse teave keeles, mille hoiustaja kontot avades valis.

8.   Olenemata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtajast, võib hoiuste tagamise skeem maksed kuni kohtuotsuseni peatada, kui hoiustajat või mõnda teist kontol olevate summadega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises.

9.   Tagasimakseid ei tehta, kui viimase 24 kuu jooksul ei ole tehtud hoiusega seotud tehinguid ja hoiuse väärtus on väiksem kui tagasimaksest hoiuste tagamise skeemile tulenevad halduskulud.

Artikkel 9

Nõuded hoiuste tagamise skeemide vastu

1.   Liikmesriigid tagavad, et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla hoiuste tagamise skeemi vastu esitatava hagi esemeks.

2.   Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad lõpetamise ja likvideerimise või restruktureerimise menetluse korral hoiustajate nõudeõigused skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Kui hoiuste tagamise skeem teeb makseid solveerimismenetluses, mis hõlmab ka solveerimisvahendite kohaldamist või solveerimismenetluses antud õiguste kasutamist vastavalt artiklile 11, on hoiuste tagamise skeemil õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud maksetega võrdses summas. Sellise nõude rahuldamisjärk on sama, nagu tagatud hoiuse rahuldamisjärk direktiivis 2014/59/EL määratletud tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt.

3.   Liikmesriigid võivad piirata ajavahemikku, mille jooksul võivad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist hoiustajad, kellele hoiuste tagamise skeem ei ole tagasimakseid teinud või kelle nõudeid ei ole tunnustanud artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 10

Hoiuste tagamise skeemide rahastamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on võimalike kohustuste kindlaksmääramiseks asjakohased süsteemid. Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid vastavad kõnealustele kohustustele.

Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid kogutakse hoiuste tagamise skeemi liikmete osamaksetest, mida liikmed teevad vähemalt kord aastas. See ei takista täiendavate rahastamisallikate kasutamist.

2.   Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 3. juuliks 2024 saavutab hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht vähemalt sihttaseme, milleks on 0,8 % hoiuste tagamise skeemi liikmete tagatud hoiuste mahust. Kui likviidsete käibevahendite maht langeb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni sihttase on taas saavutatud.

Kui pärast sihttaseme esmakordset saavutamist on likviidsete käibevahendite maht langenud alla kahe kolmandiku sihttasemest, kehtestatakse korrapärase osamakse suurus tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul.

Korrapäraste osamaksete puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse majandustsükli faasi ja protsükliliste osamaksete võimalikku mõju käesoleva artikli kontekstis iga-aastaste osamaksete kehtestamisel.

Liikmesriigid võivad pikendada esimeses lõigus osutatud esialgset perioodi maksimaalselt nelja aastani juhul, kui hoiuste tagamise skeem on teinud kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,8 % tagatud hoiustest.

3.   Sihttaseme saavutamiseks arvesse võetavad likviidsed käibevahendid võivad sisaldada maksekohustusi. Maksekohustuste osakaal kokku ei ületa 30 % käesoleva artikli kohaselt kogutud likviidsete käibevahendite kogusummast.

Käesoleva direktiivi sidusa kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve maksekohustusi käsitlevad suunised.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik oma asjaomaste kohustuste täitmiseks koguda likviidsed käibevahendid kohustuslike osamaksete kaudu, mis krediidiasutused on maksnud olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, mis liikmesriigid on loonud oma territooriumil krediidiasutuste süsteemse riski, maksejõuetuse ja solveerimisega seotud kulude katteks.

Hoiuste tagamise skeemil on õigus summale, mis on võrdne selliste osamaksete summaga kuni käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud sihttasemeni; liikmesriik teeb selle summa hoiuste tagamise skeemile taotluse korral viivitamata kättesaadavaks, et hoiuste tagamise skeem saaks seda kasutada eranditult artiklis 11 ettenähtud eesmärkidel.

Hoiuste tagamise skeemil on õigus sellele summale üksnes siis, kui pädev asutus leiab, et hoiuste tagamise skeem ei suuda koguda oma liikmetelt erakorralisi osamakse, ning hoiuste tagamise skeem peab maksma selle summa tagasi osamaksetest, mille selle liikmed teevad vastavalt artikli 10 lõigetele 1 ja 2.

5.   Sihttaseme saavutamisel ei võeta arvesse direktiivi 2014/59/EL VII jaotise alusel solveerimisrahastusse tehtavaid osamakseid, sealhulgas direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõike 1 kohaselt solveerimisrahastute sihttaseme saavutamiseks arvesse võetavaid likviidseid käibevahendeid.

6.   Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid, kui see on põhjendatud ja kui komisjon selle heaks kiidab, lubada lõikes 2 sätestatud sihttasemest madalamat sihttaset, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

sihttaseme alandamine põhineb eeldusel, et on vähetõenäoline, et märkimisväärset osa likviidsetest käibevahenditest kasutatakse kaitstud hoiustajate kaitsmiseks mõeldud meetmeteks peale artikli 11 lõigetes 2 ja 6 sätestatud meetmete, ning

b)

pangandussektor, kus hoiuste tagamise skeemiga ühinenud krediidiasutused tegutsevad, on äärmiselt kontsentreeritud, nii et suur osa varast kuulub väikesele arvule krediidiasutustele või pangakontsernidele, kelle järele valvatakse konsolideeritud alusel ning kelle suhtes nende suurusest tulenevalt kohaldatakse maksejõuetuse korral tõenäoliselt solveerimismenetlust.

Alandatud sihttase ei tohi olla madalam kui 0,5 % tagatud hoiustest.

7.   Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid investeeritakse madala riskiga ja piisavalt hajutatud varadesse.

8.   Kui hoiuste tagamise skeemi likviidsetest käibevahenditest ei piisa hoiuste peatamise korral hoiuste tagasimaksmiseks, teevad skeemi liikmed erakorralise osamakse, mille suurus ei ületa 0,5 % nende tagatud hoiuste mahust kalendriaasta kohta. Hoiuste tagamise skeem võib erandjuhtudel ning pädeva asutuse nõusolekul nõuda suuremaid osamakseid.

Pädev asutus võib krediidiasutuse vabastada täielikult või osaliselt hoiuste tagasimaksete skeemi tehtavatest erakorralistest ex post osamaksetest, kui osamakse tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. Sellist ajatamist ei kohaldata kauem kui kuus kuud, kuid seda võidakse krediidiasutuse taotlusel pikendada. Käesoleva lõike kohaselt ajatatud osamaksed tasutakse siis, kui osamakse tasumine ei sea enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust.

9.   Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühikeseks ajaks vahendeid, et rahuldada hoiuste tagamise skeemide vastu esitatud nõudeid.

10.   Liikmesriigid teatavad iga aasta 31. märtsiks Euroopa Pangandusjärelevalvele asjaomases liikmesriigis olevate tagatud hoiuste mahu ning kõnealuses liikmesriigis olevates hoiuste tagamise skeemides eelneva aasta 31. detsembri seisuga hoitavate likviidsete käibevahendite summa.

Artikkel 11

Rahaliste vahendite kasutamine

1.   Artiklis 10 osutatud rahalisi vahendeid kasutatakse peamiselt hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

2.   Hoiuste tagamise skeemide rahalisi vahendeid kasutatakse selleks, et rahastada kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 krediidiasutuste solveerimist. Solveerimisasutus määrab pärast hoiuste tagamise skeemidega konsulteerimist kindlaks hoiuste tagamise skeemi makstava summa.

3.   Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid alternatiivsete meetmete võtmiseks, et hoida ära krediidiasutuse maksejõuetust, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

solveerimisasutus ei ole võtnud solveerimise meedet direktiivi 2014/59/EL artikli 32 alusel;

b)

hoiuste tagamise skeemil on asjakohased süsteemid ja kord alternatiivsete meetmete valimiseks ja rakendamiseks ning nendega seotud riskide jälgimiseks;

c)

meetmete kulud ei ületa hoiuste tagamise skeemi seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannete täitmise kulusid;

d)

alternatiivsete meetmete võtmise võimaldamine hoiuste tagamise skeemi poolt on seotud toetatavale krediidiasutusele seatud nõuetega, mis sisaldavad vähemalt hoiuste tagamise skeemi poolt rangemat riskide seiret ja kaugeleulatuvamat kontrolliõigust;

e)

alternatiivsete meetmete võtmise võimaldamine hoiuste tagamise skeemi poolt on seotud toetatava krediidiasutuse kohustustega tagada juurdepääs tagatud hoiustele;

f)

osalevate krediidiasutuste võimet teha erakorralisi osamakseid vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 kinnitatakse pädeva asutuse hinnanguga.

Hoiuste tagamise skeem konsulteerib nende meetmete ja krediidiasutustele kehtestatud tingimuste osas solveerimisasutuse ja pädeva asutusega.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alternatiivseid meetmeid ei kohaldata, kui pädev asutus on pärast solveerimisasutusega konsulteerimist arvamusel, et direktiivi 2014/59/EL artikli 27 lõike 1 kohased solveerimismeetmete võtmise tingimused ei ole täidetud.

5.   Kui likviidseid käibevahendeid kasutatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, annavad osalevad krediidiasutused hoiuste tagamise skeemide käsutusse viivitamata alternatiivsete meetmete võtmiseks kasutatavad rahalised vahendid, vajaduse korral erakorraliste osamaksete vormis, kui

a)

tekib hoiustajatele hüvitamise vajadus ja hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid moodustavad alla kahe kolmandiku sihttasemest;

b)

likviidsete käibevahendite maht langeb alla 25 % sihttasemest, selle protsendimäära saavutamiseks vajalikus ulatuses.

6.   Liikmesriigid võivad otsustada, et likviidseid käibevahendeid võib kasutada ka selleks, et rahastada riigisiseste maksejõuetusmenetluste raames meetmeid, millega säilitatakse hoiustajate juurdepääs tagatud hoiustele, sealhulgas vara ja kohustuste üleandmine ja hoiuste üleandmine, tingimusel et hoiuste tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses kaitstud hoiustajatele hüvitatavat netosummat.

Artikkel 12

Hoiuste tagamise skeemide vaheline laenuandmine

1.   Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel anda vabatahtlikult laenu teistele liidu hoiuste tagamise skeemidele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

laenu võttev hoiuste tagamise skeem ei suuda täita oma artikli 9 lõike 1 kohaseid kohustusi artiklis 10 osutatud likviidsete käibevahendite puudumise tõttu;

b)

laenu võtvasse hoiuste tagamise skeemi on tehtud artikli 10 lõikes 7 osutatud erakorralised osamaksed;

c)

laenu võttev hoiuste tagamise skeem võtab juriidilise kohustuse, et laenatud rahalisi vahendeid kasutatakse artikli 9 lõike 1 kohaste nõuete rahuldamiseks;

d)

laenu võttev hoiuste tagamise skeem ei ole samal ajal seotud kohustusega maksta käesoleva artikli alusel laen tagasi mõnele teisele hoiuste tagamise skeemile;

e)

laenu võttev hoiuste tagamise skeem märgib taotletava rahasumma;

f)

laenuks võetud kogusumma ei ületa 0,5 % laenu võtva hoiuste tagamise skeemi tagatud hoiustest;

g)

laenu võttev hoiuste tagamise skeem teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalvet ja märgib põhjused, miks käesolevas lõikes osutatud tingimused on täidetud, ja taotletava rahasumma suuruse.

2.   Laenu suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)

laenu võttev hoiuste tagamise skeem maksab laenu tagasi hiljemalt viie aasta pärast. Ta võib maksta laenu tagasi iga-aastaste osamaksetena. Intresse makstakse ainult laenu tagasimakse ajal;

b)

kokkulepitud intressimäär peab olema võrdne vähemalt Euroopa Keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimääraga kõnealusel laenuperioodil;

c)

laenu andev hoiuste tagamise skeem teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet algsest intressimäärast ja laenu kestusest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva hoiuste tagamise skeemi kogutavad osamaksed on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ja võimalikult kiiresti taastada sihttase.

Artikkel 13

Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamine

1.   Artiklis 10 osutatud osamaksed hoiuste tagamise skeemidesse põhinevad tagatud hoiuste summal ja vastava liikme riskitasemel.

Liikmesriigid võivad näha ette väiksemad osamaksed riigisisese õigusega reguleeritud madala riskiga sektorites.

Liikmesriigid võivad teha otsuse, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide liikmed teevad hoiuste tagamise skeemidesse väiksemaid osamakseid.

Liikmesriigid võivad lubada, et keskasutuse ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud selle keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste suhtes kohaldatakse tervikuna keskasutuse ja sellega seotud krediidiasutuste jaoks konsolideeritud alusel määratud riskikaalu.

Liikmesriigid võivad otsustada, et krediidiasutused tasuvad minimaalse osamakse, olenemata nende tagatud hoiuste summast.

2.   Hoiuste tagamise skeemid võivad kasutada alternatiivseid riskipõhiseid meetodeid, et määrata ja arvutada oma liikmete riskipõhised osamaksed. Osamaksete arvutamine on proportsionaalne liikmete riskiga ja selles arvestatakse nõuetekohaselt eri ärimudelite riskiprofiile. Nende meetoditega võib samuti arvesse võtta bilansi aktivaid ning riskinäitajaid, nagu kapitali adekvaatsus, vara kvaliteet ja likviidsus.

Iga meetodi kiidab heaks pädev asutus koostöös määratud asutusega. Euroopa Pangandusjärelevalvele teatatakse heakskiidetud meetod.

3.   Selleks et tagada käesoleva direktiivi sidus rakendamine, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 hiljemalt 3. juuliks 2015 suunised, et täpsustada meetodeid hoiuste tagamise skeemide poolt osamaksete arvutamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2.

Eelkõige hõlmab see arvutusvalemit, konkreetseid näitajaid, liikmete riskiklasse, konkreetsete riskiklasside jaoks määratud riskikaalude piirmäärasid ning muid vajalikke elemente.

Hiljemalt 3. juuliks 2017 ja seejärel vähemalt iga viie aasta järel vaatab Euroopa Pangandusjärelevalve läbi suunised, mis käsitlevad hoiuste tagamise skeemides kasutatavaid riskipõhiseid meetodeid või oma riskidel põhinevaid alternatiivseid meetodeid.

Artikkel 14

Koostöö liidus

1.   Hoiuste tagamise skeemid (selles artiklis edaspidi ka „skeem”) hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides rajatud filiaalide hoiustajaid.

2.   Krediidiasutuste teises liikmesriigis rajatud filiaalide hoiustajatele maksab hoiused tagasi vastuvõtva liikmesriigi skeem päritoluliikmesriigi skeemi nimel. Vastuvõtva liikmesriigi skeem teeb tagasimaksed vastavalt päritoluliikmesriigi skeemilt saadud juhistele. Vastuvõtva liikmesriigi skeem ei kanna mingit vastutust seoses päritoluliikmesriigi skeemilt saadud juhiste järgimisega. Päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagab enne väljamakse tegemist kõik vajalikud rahalised vahendid ning hüvitab kõik vastuvõtva liikmesriigi skeemile tekkinud kulud.

Samuti teavitab vastuvõtva liikmesriigi skeem asjaomaseid hoiustajaid päritoluliikmesriigi skeemi nimel ja tal on päritoluliikmesriigi skeemi nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate saadetud posti.

3.   Kui krediidiasutus lõpetab ühe hoiuste tagamise skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise hoiuste tagamise skeemiga, kantakse osamaksed, mille krediidiasutus on teinud 12 kuu jooksul enne liikmesuse lõpetamist, välja arvatud erakorralised osamaksed artikli 10 lõike 8 alusel, üle teise skeemi. Seda sätet ei kohaldata, kui krediidiasutus on hoiuste tagamise skeemist artikli 4 lõike 5 kohaselt välja arvatud.

Kui osa krediidiasutuse tegevusest viiakse üle teise liikmesriiki ning seega hakatakse selle suhtes kohaldama teist hoiuste tagamise skeemi, kantakse osamaksed, mille krediidiasutus on teinud 12 kuu jooksul enne tegevuse üleviimist, välja arvatud erakorralised osamaksed vastavalt artikli 10 lõikele 8, üle teise skeemi proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga.

4.   Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi skeemid vahetavad vastuvõtvate liikmesriikide skeemidega artikli 4 lõikes 7 või lõigetes 8 ja 10 osutatud teavet. Kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud piiranguid.

Kui krediidiasutus kavatseb vastavalt käesolevale direktiivile minna ühest hoiuste tagamise skeemist üle teise hoiuste tagamise skeemi, annab ta oma kavatsusest teada vähemalt kuus kuud ette. Selle perioodi jooksul on krediidiasutus jätkuvalt kohustatud tegema osamakseid oma algsesse hoiuste tagamise skeemi vastavalt artiklile 10 nii eelneva kui ka tagantjärele rahastamise osas.

5.   Hoiuste tagamise skeemide vahelise tulemusliku koostöö lihtsustamiseks ja tõhustamiseks, eelkõige seoses käesoleva artikli ja artikliga 12, sõlmivad hoiuste tagamise skeemid või, kui see on asjakohane, määratud asutused kirjalikud koostöökokkulepped. Sellistes kokkulepetes võetakse arvesse artikli 4 lõikes 9 sätestatud nõudeid.

Määratud asutus teatab Euroopa Pangandusjärelevalvele selliste kokkulepete olemasolu ja sisu ning Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada arvamusi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 34. Kui määratud asutused või hoiuste tagamise skeemid ei suuda jõuda kokkuleppele või kui selliste kokkulepete tõlgendamisel on lahkarvamusi, võib kumbki pool suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 ja Euroopa Pangandusjärelevalve toimib vastavalt kõnealusele artiklile.

Selliste kokkulepete puudumine ei mõjuta artikli 9 lõike 1 kohaseid hoiustajate nõudeid ega käesoleva artikli lõike 3 kohaseid krediidiasutuste nõudeid.

6.   Liikmesriigid peavad tagama selle, et oleks kehtestatud asjakohane kord, mis võimaldab hoiuste tagamise skeemidel jagada teavet ja suhelda tõhusalt teiste hoiuste tagamise skeemide, osalevate krediidiasutuste ning asjaomaste pädevate ja määratud asutustega enda jurisdiktsioonis ning vajaduse korral piiriüleselt teiste asutustega.

7.   Euroopa Pangandusjärelevalve ning pädevad ja määratud asutused teevad omavahel koostööd ja kasutavad oma õigusi vastavalt käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 1093/2010 sätetele.

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele oma määratud asutuse hiljemalt 3. juuliks 2015.

8.   Euroopa Pangandusjärelevalve teeb hoiuste tagamise skeemide süsteemse riskianalüüsi osas koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (17) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Artikkel 15

Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste filiaalid

1.   Liikmesriigid kontrollivad, et väljaspool liitu asuva peakontoriga nende territooriumil asutatud krediidiasutuste filiaalid pakuvad käesolevas direktiivis sätestatuga samaväärset kaitset.

Kui kaitsetase ei ole samaväärne, võivad liikmesriigid otsustada, et väljaspool liitu asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalid peavad liituma mõne nende territooriumil tegutseva hoiuste tagamise skeemiga, kui direktiivi 2013/36/EL artikli 47 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Käesoleva lõike esimeses lõigus ettenähtud kontrolli puhul kontrollivad liikmesriigid vähemalt seda, et hoiustajate hoiused oleksid kaitstud samal tasemel ja ulatuses, nagu nähakse ette käesoleva direktiiviga.

2.   Iga sellise krediidiasutuse asutatud filiaal, mille peakontor on väljaspool liitu ja mis ei ole liikmesriigis toimiva hoiuste tagamise skeemi liige, esitab kogu asjakohase teabe kõnealuse filiaali olemasolevate ja võimalike hoiustajate hoiuste tagamise korra kohta.

3.   Lõikes 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks keeles, milles hoiustaja ja krediidiasutus leppisid kokku kontot avades, või riigisisese õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ning selges ja arusaadavas vormis.

Artikkel 16

Hoiustajatele esitatav teave

1.   Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mida on vaja selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu krediidiasutus ja selle filiaalid liidus kuuluvad. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused teatavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele kohaldatavatest hoiuste tagamise skeemidest väljaarvamise.

2.   Lõikes 1 osutatud teave antakse hoiustajatele enne hoiustamislepingu sõlmimist. Hoiustajad kinnitavad sellise teabe kättesaamist. Selleks kasutatakse I lisas esitatud teabevormi.

3.   Kinnitus selle kohta, et hoiused on kõlblikud hoiused, antakse hoiustajatele nende konto väljavõttel, millel viidatakse ka I lisas sätestatud teabelehele. Samuti osutatakse teabelehel asjakohase hoiuste tagamise skeemi veebilehele. I lisas sätestatud teabeleht antakse hoiustajale vähemalt kord aastas.

Hoiuste tagamise skeemi veebileht sisaldab hoiustajatele vajalikku teavet, eelkõige käesolevas direktiivis sätestatud hoiuste tagamise protsessi ja tingimuste kohta.

4.   Lõikes 1 osutatud teave tehakse kättesaadavaks riigisisese õigusega ettenähtud viisil keeles, milles hoiustaja ja krediidiasutus leppisid kokku kontot avades, või filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.

5.   Liikmesriigid piiravad lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe kasutamist reklaamis viitega hoiuste tagamise skeemile, mis tagab toodet, millele reklaamis osutatakse, ja riigisisese õigusega nõutava lisateabega.

Selline teave võib hõlmata hoiuste tagamise skeemi toimimise faktilist kirjeldust, kuid selles ei tohi esineda viidet hoiuste piiramatus ulatuses kaitsele.

6.   Ühinemiste, tütarettevõtjate filiaalideks muutmise või muude sarnaste toimingute puhul teavitatakse hoiustajaid ühinemisest või filiaaliks muutmisest vähemalt kuu aega enne toimingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab ärisaladusele või finantsstabiilsuse tagamisele tuginedes lühemat tähtaega.

Pärast ühinemisest või filiaaliks ümberkujundamisest või muust sarnasest toimingust teavitamist tagatakse hoiustajatele kolme kuu pikkune aeg, et võtta oma kõlblikud hoiused, sealhulgas kogu teenitud intress ja muud hüved, krediidiasutusest välja või kanda need üle teise krediidiasutusse ilma trahvi maksmata, artiklis 6 sätestatud hoiuste tagamise ulatust ületavas mahus toimingu tegemise ajal.

7.   Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutuse hoiuste tagamise skeemist lahkumise või väljaarvamise korral teavitab krediidiasutus oma hoiustajaid ühe kuu jooksul sellisest lahkumisest või väljaarvamisest.

8.   Kui hoiustaja kasutab internetipanka, võib teabe, mille avalikustamine on ette nähtud käesoleva direktiiviga, edastada elektrooniliselt. Hoiustaja taotluse korral esitatakse see teave talle paberil.

Artikkel 17

Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelu

1.   Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Pangandusjärelevalve teavitamisel tegevusloa andmisest vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 20 lõikele 1, osutavad pädevad asutused hoiuste tagamise skeemile, mille liige iga krediidiasutus on.

2.   Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelu avaldamisel ja ajakohastamisel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 20 lõikele 2, osutab Euroopa Pangandusjärelevalve hoiuste tagamise skeemile, mille liige iga krediidiasutus on.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 6 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte määramata ajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 6 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Kui pärast käesoleva direktiivi või direktiivi 2009/14/EÜ liikmesriigi õigusesse ülevõtmist lakkavad teatavad hoiused või hoiuste kategooriad või muud instrumendid olemast hoiuste tagamise skeemidega täielikult või osaliselt kaetud, võivad liikmesriigid lubada, et esialgse lõpptähtajaga hoiused või muud instrumendid on kaetud kuni nende esialgse lõpptähtajani, kui nende eest tasuti või need emiteeriti enne 2. juulit 2014.

2.   Liikmesriigid tagavad, et hoiustajaid teavitatakse hoiustest või hoiuste kategooriatest või muudest instrumentidest, mis ei ole alates 3. juulist 2015 enam hoiuste tagamise skeemidega tagatud.

3.   Kuni sihttaseme esmakordse saavutamiseni võivad liikmesriigid likviidsete käibevahendite puhul kohaldada artikli 11 lõikes 5 osutatud künniseid.

4.   Erandina artikli 6 lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 2008 tagasid hoiused 100 000 – 300 000 euro ulatuses, jätkata selle kõrgema kaitsetaseme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2018. Sellisel juhul kohandatakse vastavalt sihttaset ja krediidiasutuste osamakseid.

5.   Hiljemalt 3. juuliks 2019 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse, kuidas liidus tegutsevad hoiuste tagamise skeemid võivad teha koostööd üleeuroopalise hoiuste tagamise skeemi kaudu, et ennetada piiriülese tegevusega kaasnevaid riske ja kaitsta hoiuseid nimetatud riskide eest, ning lisab sellele asjakohasel juhul seadusandliku akti ettepaneku.

6.   Hiljemalt 3. juuliks 2019 esitab komisjon Euroopa Pangandusjärelevalve abiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta. Selles aruandes tuleks eelkõige käsitleda järgmist:

a)

tagatud hoiuste põhjal kindlaks määratud sihttase, hinnates kehtestatud protsendimäära asjakohasust, võttes arvesse liidus varem esinenud krediidiasutuste maksevõimetust;

b)

artikli 11 lõike 3 kohaselt kasutatud alternatiivsete meetmete mõju hoiustajate kaitsele ja nende kooskõla pangandussektoris krediidiasutuste nõuetekohase lõpetamise ja likvideerimise menetlustega;

c)

mõju pangandusmudelite mitmekesisusele;

d)

praeguse hoiuste tagamise ulatuse taseme piisavus hoiustajate seisukohast ning

e)

kas käesolevas lõigus osutatud küsimused on lahendatud viisil, mis tagab hoiustajate kaitse.

Hiljemalt 3. juuliks 2019 esitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonile aruande arvutusmudelite ja selle kohta, kui asjakohased on need hoiuste tagamise skeemi liikmete äririski jaoks. Aruande koostamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohaselt arvesse eri ärimudelite riskiprofiile.

Artikkel 20

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad artiklite 1–4, artikli 5 lõike 1 punktide d–k, artikli 5 lõigete 2, 3 ja 4 artikli 6 lõigete 2–7, artikli 7 lõigete 4–9, artikli 8 lõigete 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 9, artikli 9 lõigete 2 ja 3, artiklite 10–16, artiklite 18 ja 19 ning I lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 3. juuliks 2015. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad artikli 8 lõike 4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. maiks 2016.

Kui asjaomased asutused leiavad pärast põhjalikku läbivaatamist, et hoiuste tagamise skeem ei ole hiljemalt 3. juuliks 2015 suuteline järgima artiklit 13, jõustatakse asjakohased õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. maiks 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse selle kohta, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste riigisiseste normide teksti.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/19/EÜ, mida on muudetud II lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 4. juulist 2019, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisas osutatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise alguse tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 5 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 6 lõiget 1, artikli 7 lõikeid 1–3, artikli 8 lõiget 8, artikli 9 lõiget 1 ja artiklit 17 kohaldatakse alates 4. juulist 2015.

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 99, 31.3.2011, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta seisukoht (ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 81) ja nõukogu 3. märtsi 2014. aasta esimese lugemise otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5).

(4)  Vt III lisa.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 190).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (ELT L 68, 13.3.2009, lk 3).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(13)  Liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta (ELT C 369, 17.12.2011, lk 14).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).


I LISA

HOIUSTAJATELE ESITATAV TEABELEHT

Põhiteave hoiuste kaitse kohta

[Märkida krediidiasutuse nimi] olevad hoiused on kaitstud

[märkida asjakohase skeemi nimi] (1)

Kaitse piirmäär

100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses (2)

[kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga]

[vajaduse korral:] Teie krediidiasutust tuntakse järgmiste kaubamärkide all [märkida kõik sama litsentsi alusel tegutsevad kaubamärgid]

Kui teil on ühes krediidiasutuses rohkem hoiuseid

Kõik hoiused, mis on teil ühes ja samas krediidiasutuses, liidetakse kokku kogusummas kuni 100 000 eurot [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga] (2)

Kui teil on ühine konto mõne teise isiku või teiste isikutega

100 000 eurost [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga] piirmäära kohaldatakse iga hoiustaja kohta eraldi (3)

Hüvitamise aeg krediidiasutuse maksejõuetuse korral

7 tööpäeva (4)

[vajaduse korral asendada muu tähtajaga]

Hüvitamise vääring

euro [vajaduse korral asendada muu vääringuga]

Kontakt

[märkida asjakohase hoiuste tagamise skeemi kontaktandmed

(aadress, telefon, e-postiaadress jms)]

Lisateave

[märkida asjakohase hoiuste tagamise skeemi veebilehe aadress]

Hoiustaja kinnitus kättesaamise kohta

 

Lisateave (kogu allpool toodu või osa sellest)


(1)  [Ainult vajaduse korral:] Teie hoius on tagatud lepingulise skeemiga, mida on ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina. Teie krediidiasutuse maksejõuetuse korral makstakse hoiused teile tagasi kuni 100 000 euro ulatuses [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga].

[Ainult vajaduse korral:] Teie krediidiasutus osaleb krediidiasutuste kaitseskeemis, mida on ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina. See tähendab, et kõik kõnealuses skeemis osalevad krediidiasutused toetavad vastastikku üksteist, et vältida maksejõuetuks muutumist. Teie krediidiasutuse maksejõuetuse korral makstakse hoiused teile tagasi kuni 100 000 euro ulatuses [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga].

[Ainult vajaduse korral:] Teie hoius on tagatud kohustusliku hoiuste tagamise skeemi ja lepingulise hoiuste tagamise skeemiga. Teie krediidiasutuse maksejõuetuse korral makstakse hoiused teile igal juhul tagasi kuni 100 000 euro ulatuses [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga].

[Ainult vajaduse korral:] Teie hoius on tagatud kohustusliku hoiuste tagamise skeemiga. Lisaks sellele osaleb teie krediidiasutus krediidiasutuste kaitseskeemis, mille kõik liikmed toetavad vastastikku üksteist, et vältida maksejõuetuks muutumist. Teie krediidiasutuse maksejõuetuse korral makstakse hoiused teile tagasi kuni 100 000 euro ulatuses [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga].

(2)  Kui hoius peatatakse, kuna krediidiasutus ei suuda täita oma rahalisi kohustusi, makstakse hoiused tagasi hoiuste tagamise skeemist. Tagasimakse maksimaalne suurus on 100 000 eurot [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga] krediidiasutuse kohta. See tähendab, et tagamise ulatuse kindlaksmääramiseks liidetakse kokku kõik samas krediidiasutuses olevad hoiused. Näiteks juhul, kui hoiustajal on säästukontol 90 000 eurot ja arvelduskontol 20 000 eurot, makstakse talle tagasi ainult 100 000 eurot.

[Ainult vajaduse korral:] Seda meetodit kohaldatakse ka juhul, kui krediidiasutus tegutseb eri kaubamärkide all. [Märkida selle krediidiasutuse nimi, kus konto asub] tegutseb ka nime all [märkida kõik muud sama krediidiasutuse kaubamärgid]. See tähendab, et kõik ühe või mitme kõnealuse kaubamärgi alla kuuluvad hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses.

(3)  Ühise konto korral kohaldatakse 100 000 euro suurust piirmäära iga hoiustaja kohta.

[Ainult vajaduse korral:] Sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, liidetakse piirmäära 100 000 eurot [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga] arvutamiseks kokku ja neid käsitatakse ühe hoiustaja tehtud hoiusena.

Teatavatel juhtudel [märkida liikmesriigi õiguses määratletud juhud] on hoiused kaitstud suuremas ulatuses kui 100 000 eurot [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga]. Rohkem teavet leiab [märkida asjakohase hoiuste tagamise skeemi veebileht].

(4)  

Hüvitamine

Vastutav hoiuste tagamise skeem on [märkida skeemi nimi ja aadress, telefoninumber, e-posti ja veebilehe aadress]. Kõnealune skeem maksab teile hoiused tagasi (kuni 100 000 euro ulatuses [kui vääringuks ei ole euro, asendada asjakohase summaga] hiljemalt [märkida liikmesriigi õigusega nõutav tagasimakseperiood] ja alates [31. detsembrist 2023] [7 tööpäeva] jooksul.

[Lisada teave eriolukorras tehtavate maksete või vahemaksete kohta, kui tagasimakstavad summad ei ole seitsme tööpäeva jooksul kättesaadavad].

Kui teile ei ole hoiused tagasi makstud kõnealuste tähtaegade jooksul, peaksite võtma ühendust hoiuste tagamise skeemiga, kuna hoiuste hüvitamise nõuete esitamise aeg võib olla piiratud. Lisateavet leiab [märkida asjakohase hoiuste tagamise skeemi veebileht].

Muu tähtis teave

Üldiselt on hoiuste tagamise skeemidega hõlmatud kõik jaehoiustajad ja ettevõtjad. Teatavate hoiuste suhtes kohaldatavad erandid on märgitud vastutava hoiuste tagamise skeemi veebilehel. Teie taotluse korral võib teie krediidiasutus anda teile teavet ka selle kohta, kas konkreetne toode on tagatud või mitte. Kui hoiused on tagatud, kinnitab krediidiasutus seda ka konto väljavõttel.


II LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused (osutatud artiklis 21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/14/EÜ.

B   OSA

Ülevõtmise tähtpäevad (osutatud artiklis 21)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

94/19/EÜ

1.7.1995

2009/14/EÜ

30.6.2009

2009/14/EÜ (direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 teise lõigu punkti 3 alapunkt i), artikli 7 lõiked 1a ja 3 ning artikli 10 lõige 1, muudetud direktiiviga 2009/14/EÜ)

31.12.2010


III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 94/19/EÜ

Direktiiv 2009/14/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

 

 

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõige 1

 

Artikli 2 lõike 1 punkt c

 

 

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 1 lõige 2

 

Artikli 2 lõike 1 punkt g

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 lõike 1 punkt h

Artikli 1 lõige 4

 

Artikli 2 lõike 1 punkt i

Artikli 1 lõige 5

 

Artikli 2 lõike 1 punkt j

 

 

Artikli 2 lõike 1 punktid k–r

 

 

Artikli 2 lõige 2

Artikli 1 lõige 1

 

Artikli 2 lõige 3

 

 

Artikkel 3

Artikli 3 lõige 1

 

Artikli 4 lõige 1

 

 

Artikli 4 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

 

Artikli 4 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

 

Artikli 4 lõige 4

Artikkel 5

 

Artikli 4 lõige 5

 

 

Artikli 4 lõiked 6–8

 

Artikli 1 lõike 6 punkt a

Artikli 4 lõige 9

 

 

Artikli 4 lõiked 10–11

Artikkel 2

 

Artikli 5 lõike 1 punktid a–c

Artikli 7 lõige 2, I lisa punkt 1

 

Artikli 5 lõike 1 punkt d

 

 

Artikli 5 lõike 1 punkt e

Artikli 7 lõige 2, I lisa punkt 10

 

Artikli 5 lõike 1 punkt f

Artikli 7 lõige 2, I lisa punkt 2

 

Artikli 5 lõike 1 punkt g

Artikli 7 lõige 2, I lisa punkt 5

 

Artikli 5 lõike 1 punkt h

Artikli 7 lõige 2, I lisa punkt 6

 

Artikli 5 lõike 1 punkt i

Artikli 7 lõige 2, I lisa punktid 3 ja 4

 

Artikli 5 lõike 1 punkt j

Artikli 7 lõige 2, I lisa punkt 12

 

Artikli 5 lõike 1 punkt k

Artikli 7 lõige 1

Artikli 1 lõike 3 punkt a

Artikli 6 lõige 1

 

 

Artikli 6 lõiked 2–3

 

Artikli 1 lõike 3 punkt a

Artikli 6 lõige 4

 

 

Artikli 6 lõige 5

Artikli 7 lõige 5

 

Artikli 6 lõige 6

 

Artikli 1 lõike 3 punkt d

Artikli 6 lõige 7

Artikkel 8

 

Artikli 7 lõiked 1–3

 

 

Artikli 7 lõiked 4–9

Artikli 10 lõige 1

Artikli 1 lõike 6 punkt a

Artikli 8 lõige 1

 

 

Artikli 8 lõiked 2–6

Artikli 10 lõige 4

 

Artikli 8 lõige 7

Artikli 10 lõige 5

 

Artikli 8 lõige 8

 

 

Artikli 8 lõige 9

Artikli 7 lõige 6

 

Artikli 9 lõige 1

Artikkel 11

 

Artikli 9 lõige 2

 

 

Artikli 9 lõige 3

 

 

Artiklid 10–13

Artikli 4 lõige 1

 

Artikli 14 lõige 1

 

 

Artikli 14 lõiked 2–8

Artikkel 6

 

Artikkel 15

Artikli 9 lõige 1

Artikli 1 lõige 5

Artikli 16 lõiked 1–3

Artikli 9 lõige 2

 

Artikli 16 lõige 4

 

 

Artikli 16 lõige 5

Artikkel 13

 

Artikkel 17

 

Artikli 1 lõige 4

Artikkel 18


Top