32014H0117

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 32014H0117 - EN

Document 32014H0117

Help

2014/117/EL: Komisjoni soovitus, 3. märts 2014 , tootmis- ja turustamiskavade koostamise ja rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta

OJ L 65, 5.3.2014, p. 31–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2014/117/oj

HTML

PDF

Official Journal

5.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 65/31

KOMISJONI SOOVITUS,

3. märts 2014,

tootmis- ja turustamiskavade koostamise ja rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta

(2014/117/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (1) (edaspidi „ühise turukorralduse määrus”) artikli 28 kohaselt peavad tootjaorganisatsioonid esitama tootmis- ja turustamiskavad oma riigi pädevatele asutustele heakskiitmiseks, et aidata kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korraldusega seotud eesmärkide saavutamisele.

(2)	Tootmis- ja turustamiskavad on tootjaorganisatsioonide jaoks kohustuslikud.

(3)

Selleks et aidata kaasa tootmis- ja turustamiskavade ühetaolisele rakendamisele, on vaja, et komisjon esitaks üksikasjalikumad soovitused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1418/2013 (2) kirjeldatud ülesehituse, vormi ja tähtaegade kohta, andes liikmesriikidele ja tootjaorganisatsioonidele sõnaselged ja üksikasjalikud juhised.

(4)

Selleks et aidata tootjaorganisatsioonidel panustada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korraldusega seotud eesmärkide saavutamisse, peaks komisjon esitama tootjaorganisatsioonidele soovitused, kuidas esitada oma kavandatud strateegia nii, et see vastaks tootmis- ja turunõuetele, eelkõige seoses koostatava tootmisprogrammi ja turustusstrateegia üksikasjadega.

(5)

Selleks et näidata, kuidas tootjaorganisatsioonid saaksid konkreetselt kaasa aidata määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 7 nende organisatsioonide jaoks sätestatud ja tootmis- ja turustamiskavades käsitletavate erinevate eesmärkide täitmisele, peaks komisjon esitama ka näiteid erinevate meetmete kohta, mida tootjaorganisatsioonid võiksid rakendada.

(6)

Selleks et hõlbustada tootjaorganisatsioonidel tootmis- ja turustamiskavade täitmise jälgimist ning võimaldada riigi pädevatel asutustel hinnata tootmis- ja turustamiskavade erinevate meetmete panust ühise turu korraldamisega seotud eesmärkide saavutamisse ja anda neile võimalus kontrollida kavade rakendamisega seotud kohustuste täitmist tootjaorganisatsioonide poolt, tuleks soovitada asjakohaste näitajate kasutamist.

(7)	Selleks et tootjaorganisatsioonidel ja riigi pädevatel asutustel oleks hõlpsam hinnata tootmis- ja turustamiskavades sisalduvate meetmete rakendamisest tulenevaid finantsvajadusi, tuleks soovitada rahastamiskava lisamist tootmis- ja turustamiskavasse.

(8)

Selleks et riigi pädevatel asutustel oleks võimalik hinnata, kuidas tootjaorganisatsioonid rakendavad tootmis- ja turustamiskavasid, peaks komisjon soovitama, et tootjaorganisatsioonide esitatud aastaaruanne sisaldaks asjakohaseid näitajaid, mille alusel hinnatakse kavandatud meetmete rakendamist ja nende meetmete panust tootjaorganisatsioonide eesmärkide saavutamisse.

(9)	Käesolevat soovitust muudetakse või see vaadatakse läbi vastavalt vajadusele ja eelkõige pärast seda, kui võetakse vastu tulevane liidu õigusakt, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 tingimused finantstoetuse saamiseks merendus- ja kalanduspoliitika valdkonnas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITTUSE:

Tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud peaksid järgima:

a)	määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 1 osutatud tootmis- ja turustamiskavade (edaspidi „kavad”) vormi ja ülesehitust, mis on esitatud käesoleva soovituse A osas;

b)	määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 5 osutatud aastaaruandega (edaspidi „aastaaruanne”) seotud tähtaegu ja menetlust käsitlevaid üksikasju, mis on esitatud käesoleva soovituse B osas.

Kui käesolevas soovituses osutatakse tootjaorganisatsioonidele, siis osutatakse ka tootjaorganisatsioonide liitudele.

A OSA

TOOTMIS- JA TURUSTAMISKAVADE VORM JA ÜLESEHITUS

Riigi ametiasutustele kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide poolt esitatud kavad peaksid sisaldama järgmist üksikasjalikku teavet.

1. Üldine teave tootjaorganisatsiooni kohta

Nimi

Tootjaorganisatsiooni täielik nimi.

Tüüp

Vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon või kalapüügisektori tootjaorganisatsioon.

Tunnuskood

Riiklik tunnuskood.

Asukoht

Koht, kus tootjaorganisatsioon on ametlikult registreeritud (näiteks linn või sadam), ning samuti piirkond, kus tootjaorganisatsioon on pädev tegutsema, kasutades asjaomast NUTS (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus) territoriaalüksust.

Liikmete arv

Tootjaorganisatsioonis ametlikult registreeritud tootjate arv.

Käive (üksikute liikide kaupa)

Tabel, milles on esitatud tootjaorganisatsiooni kogukäive viimasel kolmel aastal ja käive üksikute liikide kaupa.

Käive tuleks arvutada kas viimasel kolmel aastal esmamüügi käigus turustatud toodangu aastase keskmise väärtusena või äsja tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul samal perioodil tootjaorganisatsiooni iga liikme turustatud toodangu esmamüügi summana.

Kalapüügi või vesiviljelustoodete püügi maht (üksikute liikide kaupa)

Tabel, milles esitatakse üksikute liikide kaupa kalapüügi või vesiviljelustoodete püügi maht ja väärtus viimasel kolmel aastal, väljendatuna tonnides ja eurodes aasta kohta.

Tootjaorganisatsiooni peamiste turustatavate liikide kindlaksmääramine [endine alapunkt 2.1]

Peamiste turustatavate liikide kindlaksmääramiseks soovitatakse kasutada eelmises alapunktis kirjeldatud tabelit. Peamised töönduslikud liigid peaksid moodustama iga tootjaorganisatsiooni toodangust põhiosa käibe, püügimahu ja kasvatatud liikide poolest. Lähtuda tuleks komisjoni määruse (EÜ) nr 2508/2000 (3) artiklis 2 sätestatud eeskirjadest.

2. Tootmisprogramm ja turustusstrateegia

2.1. Sissejuhatus

Tootjaorganisatsioon peaks selgitama üldiseid seoseid kava eesmärkide ja nende meetmete vahel, mida ta kavatseb rakendada.

Kavad peaksid põhinema tootjaorganisatsiooni tugevuste, võimaluste, ohtude ja nõrkuste hindamisel ning nende kavade kehtestamiseks tuleks kõigepealt tutvustada tootjaorganisatsiooni kavandatud strateegiat, mille ta on ette näinud oma tootmise arendamiseks ja tootmise turunõuetega vastavusse viimiseks. Seda kõike tuleks teha kooskõlas ühise turukorralduse määruse artiklites 3 ja 7 tootjaorganisatsioonidele kehtestatud eesmärkidega.

Selle tutvustuse käigus tuleks selgelt välja tuua seos tootmisprogrammi ja turustusstrateegia vahel, mida tootjaorganisatsioon hakkab rakendama.

2.2. Tootmisprogramm

Tootmisprogramm peaks sisaldama esialgset tarnegraafikut, mis hõlmab kogu aastat ja põhineb turul valitsevatel hooajalistel suundumustel (hind, tootmine ja nõudlus). Eelkõige tuleks tootmisprogrammis arvesse võtta järgmisi elemente.

2.2.1. Kõikide tootjaorganisatsioonide puhul

—	tootmistegevuse kavandamine;

—	tegevuse koordineerimine teiste tootjatega.

Kalapüügisektori tootjaorganisatsioonide puhul:

—	kalapüügiõiguste ja juurdepääsu korraldamine tootjaorganisatsiooni liikmete vahel olenevalt tootmise planeerimisest;

—	kogu saagi lossimise kohustuse rakendamine ja haldamine.

2.2.2. Vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide puhul

—	säästvate vesiviljelustavade arendamine.

2.3. Turustusstrateegia

Turustusstrateegias tuleks kirjeldada, kuidas tootjaorganisatsioon kavatseb tagada tarne, eelkõige peamiste turustatavate liikide kvaliteedi, koguse ja esitusviisi vastavuse turunõuetele. Eelkõige tuleks turustusstrateegias arvesse võtta järgmisi elemente:

—	turunõuete kindlaksmääramine (kogus, kvaliteet, esitusviis);

—	uute müügipunktide ja muude kaubandusvõimaluste kindlaksmääramine;

—	dialoog ja koordineerimine tarneahelasse kuuluvate teiste ettevõtjatega.

3. Meetmed ühise turukorralduse määruse artiklis 7 sätestatud eesmärkide saavutamiseks

3.1. Kalapüügisektori tootjaorganisatsioonide puhul

3.1.1. Säästva püügitegevuse edendamine (4)

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	kalapüügiõiguste ja juurdepääsu ühine korraldamine tootjaorganisatsiooni liikmete hulgas, tuginedes erinevate varude, kalapüügi ja püügipiirkondade suhtes kehtivatele majandamiseeskirjadele;

—	dialoogi ja koostöö koordineerimine kalandusvaldkonna asjaomaste teadusorganisatsioonidega ning koostöö teaduslike nõuannete väljatöötamisel eesmärgiga toetada kalavarude majandamisega seotud otsuste tegemist;

—	selliste teaduslike ja tehniliste kampaaniate ettevalmistamine ja haldamine, mis on suunatud ressurssidealaste teadmiste parandamisele, ökosüsteemile avalduvale mõjule ning säästvate püügimeetodite arendamisele;

—	mõjuhinnangute koostamine uute majandamismeetmete kohaldamiseks;

—	tööohutuse ja mereohutusega seotud riskide kindlaksmääramine ja kollektiivne ennetamine;

—	tootjaorganisatsioonide liikmetele abi ja koolituse pakkumine seoses kalandusalaste eeskirjadega, säästvate püügitavade edendamisega või ohutusega pardal;

—	tulemuslik osalemine erinevate asjaomaste, kalavarude majandamise valdkonna organite töös riiklikul, piirkondlikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

—	tootjaorganisatsioonide, sealhulgas eri liikmesriikide tootjaorganisatsioonide vahelise dialoogi koordineerimine.

3.1.2. Juhupüügi vältimine ja vähendamine (5)

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	selliste püügitavade kindlaksmääramine ja edendamine, mis aitavad vältida ja vähendada juhupüüki;

—	selliste kavade ja kollektiivsete meetmete väljatöötamine ja rakendamine, mille eesmärk on vältida ja vähendada juhupüüki;

—	selliselt püütud saagi parimate kasutusviiside kindlaksmääramine (6).

3.1.3. Kalandustoodete jälgitavuse ning selgele ja kõikehõlmavale teabele tarbijate juurdepääsu lihtsustamine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	jälgitavuse meetodite parandamine;

—	teabevahetuse vajaduse ja tarbijate teavitamise meetmete hindamine;

—	toodete märgistuse parandamine, sealhulgas sertifitseerimismenetluste läbiviimisel eesmärgiga toetada kohustusliku ja vabatahtliku lisateabe esitamist, nagu on sätestatud ühise turukorralduse määruse artiklites 38 ja 39;

—	teabevahetuse ja tarbijate teavitamise meetmete ettevalmistamine ja rakendamine.

3.1.4. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kaotamisele kaasaaitamine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	tootjate koolitamine ja harimine;

—	vaatlusprogrammid ja tootjaorganisatsioonide liikmete tegevuse kontroll.

3.1.5. Oma liikmete kalapüügitoodete turuleviimise tingimuste parandamine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	müügipunktide kindlaksmääramine oma liikmete toodangu turustamiseks ja pakkumise koondamiseks;

—	strateegiate väljatöötamine toodangu paremaks turustamiseks, sealhulgas toodete sertifitseerimiseks;

—	sertifitseerimismenetluste väljatöötamine, sealhulgas toiteväärtuse ja kvaliteedi valdkonnas;

—	vabatahtliku lisateabe esitamise toetamine, nagu on sätestatud ühise turukorralduse määruse artiklis 39;

—	uute meetodite ja uute turustamisvahendite kavandamine ja väljatöötamine;

—	tootjaorganisatsiooni liikmetele abi ja koolituse pakkumine seoses turustamismeetoditega;

—	osalemine messidel riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil eesmärgiga edendada tootjaorganisatsiooni liikmete toodangut.

3.1.6. Majandusliku tulu suurendamine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	tegevuskulude vähendamisele suunatud teadus- ja tehniliste kampaaniate ettevalmistamine ja jälgimine;

—	tootjaorganisatsiooni liikmetele abi ja koolituse pakkumine kalandusettevõtte juhtimise valdkonnas;

—	tootjaorganisatsiooni liikmete jaoks kuluarvestusteenuste väljatöötamine.

3.1.7. Turgude stabiliseerimine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	turuteabe parandamine;

—	tootjaorganisatsiooni liikmete teadmiste parandamine tarneahela peamiste majanduslike stiimulite kohta;

—	praktilise toe pakkumine tootjatele selleks, et paremini koordineerida teabe jagamist klientide ja teiste ettevõtjatega (eelkõige töötlejate, jaemüüjate ja enampakkumise korraldajatega).

3.1.8. Toiduainetega varustamise parandamine ning toiduainete kvaliteedi ja toiduohutuse kõrgete normide edendamine, panustades seejuures tööhõivesse rannikualadel ja maapiirkondades

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on edendada turustusnorme (kvaliteet, suurus või kaal, pakendamine, esitusviis ja märgistamine) käsitlevaid algatusi;

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on edendada uusi liike, mida on võimalik säästvalt kasutada;

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on töötada välja uued menetlused ja tooted;

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on edendada kalandustooteid;

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on edendada tööhõivet kalandussektoris.

3.1.9. Kalapüügi keskkonnamõju vähendamine, sealhulgas kalapüügivahendite selektiivsuse parandamise kaudu

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	selliste teadusuuringute ja katseprogrammide ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on hinnata ja piirata kalapüügist tulenevat keskkonnamõju;

—	selliste katseprogrammide ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on töötada välja keskkonnamõju vähendavad kalapüügivahendid;

—	tootjatele koolituse ja abi pakkumine eesmärgiga hõlbustada väiksema keskkonnamõjuga püügitavade ja kalapüügivahendite kasutamist.

3.2. Vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide puhul

3.2.1. Säästva vesiviljeluse edendamine (7)

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	teadus- ja tehniliste kampaaniate ettevalmistamine ja haldamine eesmärgiga parandada teadmisi liikidest ja vesiviljeluse mõjust keskkonnale ning edendada säästva vesiviljeluse arendamist;

—	dialoogi ja koostöö koordineerimine vesiviljeluse valdkonna asjaomaste teadusorganisatsioonidega ning koostöö teaduslike nõuannete väljatöötamisel eesmärgiga toetada vesiviljeluse korraldamisega seotud otsuste tegemist;

—	abi ja koolituse pakkumine tootjaorganisatsiooni liikmetele eesmärgiga edendada säästvaid vesiviljelustavasid;

—	tööohutusega seotud riskide kindlaksmääramine ja ühine ennetamine;

—	tulemuslik osalemine erinevate asjaomaste vesiviljeluse valdkonna organite töös riiklikul, piirkondlikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

—	tootjaorganisatsioonide, sealhulgas eri liikmesriikide tootjaorganisatsioonide vahelise dialoogi koordineerimine.

3.2.2. Selle tagamine, et liikmete tegevus vastab riiklikele strateegiakavadele (8)

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	osalemine riiklike strateegiakavade väljatöötamises;

—	sööda säästvuse alaste sertifitseerimiskavade väljatöötamine.

3.2.3. Selle tagada püüdmine, et kalapüügisektorist pärit vesiviljeluses kasutatavad söödatooted pärineksid säästvalt majandatud kalapüügist

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	jälgitavust soodustavate menetluste väljatöötamises osalemine;

—	sööda säästvuse alaste sertifitseerimiskavade väljatöötamine.

3.2.4. Oma liikmete vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste parandamine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	oma liikmete toodangu turustamiseks ja/või pakkumise koondamiseks müügipunktide kindlaksmääramine;

—	strateegiate väljatöötamine toodangu paremaks turustamiseks, sealhulgas toodete sertifitseerimiseks;

—	vabatahtliku lisateabe esitamise toetamine, nagu on sätestatud ühise turukorralduse määruse artiklis 39;

—	sertifitseerimismenetluste väljatöötamine, sealhulgas toiteväärtuse ja kvaliteedi valdkonnas;

—	uute meetodite ja uute turustusvahendite kavandamine ja väljatöötamine;

—	tootjaorganisatsiooni liikmetele abi ja koolituse pakkumine seoses turustusviisidega;

—	osalemine messidel riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil eesmärgiga edendada tootjaorganisatsiooni liikmete toodangut.

3.2.5. Majandusliku tulu suurendamine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	tegevuskulude vähendamisele suunatud teadus- ja tehniliste kampaaniate ettevalmistamine ja jälgimine;

—	tootjaorganisatsiooni liikmetele abi ja koolituse pakkumine vesiviljelusettevõtte juhtimise valdkonnas;

—	tootjaorganisatsiooni liikmete jaoks kuluarvestusteenuste väljatöötamine.

3.2.6. Turgude stabiliseerimine

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	erinevate tootjaorganisatsioonide vahel sellise majandusteabe kogumise, töötlemise, jagamise ja kasutamise koordineerimine, mis on seotud tootjaorganisatsiooni liikmete toodanguga, sealhulgas varudega ja esmamüügi hindadega;

—	turuteabe parandamine;

—	tootjaorganisatsiooni liikmete teadmiste parandamine tarneahela peamiste majanduslike stiimulite kohta;

—	praktilise toe pakkumine tootjatele eesmärgiga paremini koordineerida teabe jagamist töötlejatega.

3.2.7. Toiduainetega varustamise parandamine ning toiduainete kvaliteedi ja toiduohutuse kõrgete normide edendamine, panustades seejuures tööhõivesse rannikualadel ja maapiirkondades

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on välja töötada turustusnorme (kvaliteet, suurus või kaal, pakendamine, esitusviis ja märgistamine) käsitlevad algatused;

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on edendada tööhõivet vesiviljelussektoris;

—	selliste kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, mille eesmärk on edendada vesiviljelustooteid.

4. Meetmed teatavate liikide tarnete reguleerimiseks (9)

Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	selliste kalandustoodete kindlaksmääramine, mille puhul esinevad turustusraskused teataval perioodil aastast;

—	suunitletud tootmis- ja turustusstrateegiate ja -viiside väljatöötamine.

5. Karistused ja kontrollimeetmed

Kooskõlas ühise turukorralduse määruse artikli 8 lõike 1 punktiga d tuleks kava selles osas kirjeldada nii karistusi, mida kohaldatakse liikmete suhtes, kes rikuvad kavade rakendamiseks tehtud otsuseid, (10) kui ka meetmeid, mida tootjaorganisatsioon rakendab selleks, et kontrollida oma liikmete tegevuse vastavust selle organisatsiooni kehtestatud eeskirjadele (11). Kava see osa peaks hõlmama ühte või mitut järgmistest meetmetest:

—	tootjaorganisatsiooni liikmete poolt toime pandud rikkumistega proportsionaalsete karistuste süsteemi väljatöötamine;

—	strateegiate ja programmide väljatöötamine eesmärgiga jõustada tootjaorganisatsiooni vastuvõetud eeskirjad;

—	tootjaorganisatsiooni vastuvõetud eeskirjade rakendamisega seotud riskihindamiste läbiviimine;

—	tootjaorganisatsiooni vastuvõetud eeskirjade jõustamise alaste kontrollide ettevalmistamine ja läbiviimine;

—	vaatlejate ja kontrollijate koolitamine;

—

selliste suuniste koostamine ja levitamine, mis on ette nähtud selleks, et rakendada:

a)	ühisest kalanduspoliitikast tulenevad õigusnormid;

b)	tootjaorganisatsiooni vastuvõetud eeskirjad ja majandamismeetmed.

6. Kulud, mida tuleb arvesse võtta

6.1. Rahastamiskava

Tootjaorganisatsioonidel soovitatakse lisada oma kavadesse rahastamiskava, milles esitatakse iga nende poolt kavandatava meetme kohta üksikasjalikult erinevad kulud ja planeeritavad rahalised vahendid.

Rahastamiskavas tuleks eristada järgmist kaht liiki tegevusi:

a)	kavandatud meetmetega seotud ettevalmistavad ning järelevalve- ja juhtimistegevused (n-ö projekti omaniku tegevused), ning

b)	iga konkreetse kavandatud meetme praktilise elluviimisega seotud tegevused (n-ö projektijuhtimise tegevused).

6.2. Projekti omaniku tegevused

Projekti omaniku tegevustega kaasnevad kulutused peaksid hõlmama eelkõige kulutusi, mis on seotud turu-uuringutega, hindamistega, projekti kavandamisega, riskianalüüsiga ja mis tahes teostatavusuuringuga, mis viiakse läbi enne sellise meetme rakendamist, mis on seotud kava ühe eesmärgi saavutamisega. Nende hulka peaksid kuuluma ka kulutused, mis on seotud järelevalve ja kontrolliga, mida teeb tootjaorganisatsioon konkreetse meetme rakendamise käigus.

Arvesse võetavad kulutused võivad hõlmata erinevaid kategooriaid, näiteks tööjõukulud, teenuseosutamisega seotud kulud või tarnekulud.

6.3. Projektijuhtimise tegevused

Projektijuhtimise tegevustega seotud kulutused peaksid hõlmama eelkõige rakendatud meetmete elementidega seotud konkreetseid kulutusi, mis ei ole seotud konkreetselt projekti omaniku tegevustega, näiteks kulutused, mis on seotud teadus- või tehnikakatsetustega, reklaamikampaaniatega, selliste uute tehniliste seadmete soetamise ja kasutuselevõtuga, mille eesmärk on suurendada selektiivsust, parandada jälgitavust või edendada säästvaid vesiviljelustavasid.

7. Rakendamise ajakava

Kavad peaksid sisaldama ajakava, mis hõlmab kavandatud meetmeid ja seotud kulutusi. Mitmeaastaste kavade puhul peaksid kulutused olema jaotatud aastasteks osamakseteks.

Ajakavas peaks olema iga meetme kohta märgitud asjakohased väljundi- ja tulemusnäitajad, nagu on soovitatud punktis 8.

8. Näitajad

Vastavalt punktis 7 soovitatule tuleks iga kavandatud meetme kohta esitada väljundi- ja tulemusnäitaja, et tootjaorganisatsioonidel ja riigi pädevatel asutustel oleks võimalik kontrollida nende meetmete rakendamist. Neid näitajaid tuleks kasutada ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõikes 5 ette nähtud aastaaruandes. Nende näitajate abil peaks olema võimalik hinnata kavade strateegiliste eesmärkide saavutamist võrreldes kava sissejuhatuses kirjeldatud esialgse olukorraga.

Olenevalt nende asjakohasusest erinevate kavandatud meetmete puhul tuleks kasutada järgmisi näitajaid.

8.1. Väljundinäitajad kavandatud meetmete rakendamiseks

8.1.1. Kalapüügisektori tootjaorganisatsioonide puhul

Kava see osa peaks hõlmama väljundinäitajaid, mille abil hinnata vastavust:

—	laevade planeeritud tegevusele, mis on muu hulgas väljendatud merel viibitud päevade arvuna ja sihtliikide püügimahtudena;

—	esialgsele ajakavale, mis on ette nähtud toodete turustamiseks liikide ja esitusviiside kaupa;

—	kavale, mis hõlmab turuvõimaluste kindlaksmääramiseks planeeritud tegevusi;

—	kavale, mis hõlmab toodete sertifitseerimiseks/märgistamiseks planeeritud tegevusi;

—	esialgsele ajakavale, mis on ette nähtud püügikoormuse ja/või püügivõimsuse korraldamiseks püügipiirkondade kaupa;

—	kavale, mis hõlmab juhusliku kaaspüügi vähendamiseks ette nähtud meetmeid;

—	ajakavale, mis hõlmab nõuete järgimist, eeskirju, teadlikkust ja kontrolli käsitlevat tootjatele suunatud koolitust.

Nende väljundinäitajate abil tuleks samuti:

—	eelnevalt kindlaks määrata toodete müügitsüklid;

—	hinnata tootjate keskmise kuusissetuleku vastavust prognoositud sissetulekutasemele.

8.1.2. Vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide puhul

Kava see osa peaks hõlmama väljundinäitajaid, mille abil hinnata vastavust:

—	kasvatatud liikide puhul kavandatud varude mahtudele ja püügimahtudele;

—	esialgsele ajakavale, mis on ette nähtud toodete turustamiseks liikide ja esitusviiside kaupa;

—	kavale, mis käsitleb turuvõimaluste kindlaksmääramiseks planeeritud tegevusi;

—	kavale, mis käsitleb toodete sertifitseerimiseks/märgistamiseks planeeritud tegevusi;

—	kavale, mis käsitleb vesiviljelusest tuleneva ökosüsteemide saastamise vähendamist;

—	kavale, mis käsitleb kasvatatud liikide säästva söötmise rakendamist;

—	ajakavale, mis hõlmab nõuete järgimist, eeskirju, teadlikkust ja kontrolli käsitlevat koolitust.

Nende väljundinäitajate abil peaks olema võimalik ka:

—	eelnevalt kindlaks määrata toodete müügitsüklid;

—	hinnata tootjate keskmise kuusissetuleku vastavust prognoositud sissetulekutasemele.

8.2. Tulemusnäitajad, mille abil hinnata nende meetmete panust, mis võeti kasutusele tootmis- ja turustamiskavade eesmärkide saavutamiseks

8.2.1. Kalapüügisektori tootjaorganisatsioonide puhul

Kava see osa peaks hõlmama tulemusnäitajaid, mille abil hinnata:

—	püütud või turustatud liikide mahtu ja/või väärtust;

—	püütud või turustatud liikide keskmist suurust;

—	müügi kasvu liikide ja/või toodete lõikes võrreldes varasema olukorraga;

—	müüdud uute toodete arvu ja mahtu ja/või väärtust võrreldes eelmise aastaga;

—	püügikoormuse ja/või püügivõimsuse muutusi;

—	lossitud juhupüügi koostise ja/või mahu muutusi;

—	lossitud või püütud toodangu väärtuse muutust inimese kohta;

—	tootmiskulude muutust tootmisühiku kohta;

—	müügikulude muutust tootmisühiku kohta;

—	tootjate keskmise kuusissetuleku muutusi;

—	muutusi müümata toodete määras võrreldes varasema olukorraga;

—	muutusi tundlike toodete väärtuses võrreldes varasema olukorraga;

—	õnnetuste arvu (õnnetused, millega kaasnesid vigastused ja/või surmajuhtumid);

—	tootjaorganisatsiooni eeskirjadega seoses täheldatud rikkumiste arvus toimunud muutusi.

8.2.2. Vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide puhul

Kava see osa peaks hõlmama tulemusnäitajaid, mille abil hinnata:

—	püütud või turustatud liikide mahtu ja/või väärtust;

—	müügi kasvu liikide ja/või toodete lõikes võrreldes varasema olukorraga;

—	müüdud uute toodete arvu ja mahtu ja/või väärtust võrreldes eelmise aastaga;

—	püütud toodangu väärtuse muutust inimese kohta;

—	muutusi kasvatatud liikide puhul kasutatud sellise sööda osakaalus, mis on pärit säästvatest või taastuvatest allikatest;

—	muutusi saastunud toodangu kogustes;

—	tootmiskulude muutust tootmisühiku kohta;

—	müügikulude muutust tootmisühiku kohta;

—	tootjate keskmise kuusissetuleku muutusi;

—	muutusi müümata toodete määras võrreldes varasema olukorraga;

—	muutusi tundlike toodete väärtuses võrreldes varasema olukorraga;

—	õnnetuste arvu (õnnetused, millega kaasnesid vigastused ja/või surmajuhtumid);

—	tootjaorganisatsiooni eeskirjadega seoses täheldatud rikkumiste arvus toimunud muutusi.

B OSA

AASTAARUANDE ESITAMINE JA SISU

Tootjaorganisatsioonid peaksid esitama aastaaruande pärast kavade täitmist. Mitmeaastaste kavade puhul tuleks aruanne esitada igal aastal.

Aastaaruanne peaks sisaldama väljundi- ja tulemusnäitajaid, nagu need on ette nähtud riigi pädevatele asutustele heakskiitmiseks esitatud kavade rakendamise ajakavas.

Brüssel, 3. märts 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1418/2013, 17. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) kohaseid tootmis- ja turustamiskavasid (ELT L 353, 28.12.2013, lk 40).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2508/2000, 15. november 2000, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalandussektori tegevuskavade kohta (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 8).

(4) Oma liikmete säästva kalandustegevuse edendamine, pakkudes neile arenguvõimalusi täies kooskõlas looduskaitsepoliitikaga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) (edaspidi „ühise kalanduspoliitika määrus”) ja keskkonnaalastes õigusaktides, võttes samas arvesse sotsiaalpoliitikat.

(5) Kaubanduslike kalavarude juhupüügi vältimine ja vähendamine nii palju kui võimalik ning vajaduse korral selliselt püütud saagi võimalikult otstarbekas kasutamine, loomata turgu selliselt püütud saagi tarvis, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, nagu on sätestatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 15.

(6) Loomata turgu sellise saagi tarvis, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem.

(7) Oma liikmete vesiviljelusalase säästva tegevuse edendamine, pakkudes neile arenguvõimalusi täies kooskõlas looduskaitsepoliitikaga, nagu on sätestatud ühise kalanduspoliitika määruses ja keskkonnaalastes õigusaktides, võttes samas arvesse sotsiaalpoliitikat.

(8) Sellele on osutatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 34.

(9) Liigid, mille puhul esineb aasta jooksul tavaliselt turustusraskusi – neile on osutatud ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõike 2 punktis d.

(10) Ühise turukorralduse määruse artikli 28 lõike 2 punktiga e ette nähtud karistused.

(11) Ühise turukorralduse määruse artikli 8 lõike 1 punktiga d ette nähtud meetmed.

Top