20.12.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/209

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1294/2013,

11. detsembri 2013,

millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Enne 2014. aastat rakendatud mitmeaastane tollialane tegevusprogramm on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada liidu tolliasutuste koostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tollialase tegevusprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada järjepidevus eelmise mitmeaastase tollialase tegevusprogrammiga uue programmi – „Toll 2020” (edaspidi „programm”) – loomisega samas valdkonnas.

(2)

Programmi kohased meetmed, täpsemalt on Euroopa infosüsteemid, tolliametnike ühismeetmed ning ühised koolitusalgatused, aitavad ellu viia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”, tugevdades siseturu toimimist. Luues raamistiku meetmetele, mille eesmärk on tagada tõhusamad ja ajakohastatud tolliasutused, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ning ratsionaliseerida ja kooskõlastada liikmesriikide meetmeid nende endi ja liidu finants- ja majandushuvide kaitsmiseks, aitab programm aktiivselt tugevdada tolliliidu toimimist, nii et ettevõtjad ja kodanikud saavad kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.

(3)

Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavate tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes. Välisekspertide osalemist peetakse vajalikuks juhul, kui programmi eesmärke ei saa nende ekspertide abita saavutada. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alluvusse loodud Euroopa välisteenistus hõlbustab poliitika kooskõlastamist ja ühtsemat kujundamist nii kahe- kui ka mitmepoolselt valdkonnas, mis on liidu välisstrateegiate ja välistegevuse asjakohane osa.

(4)

Programmi eesmärkide seadmisel tuleks arvesse võtta kindlakstehtud probleeme ja ülesandeid, mis seisavad tollivaldkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmil peaks ka edaspidi olema tähtis roll sellistes olulistes valdkondades nagu liidu õiguse ühetaoline rakendamine tolli- ja sellega seotud valdkonnas. Lisaks peaks programmi keskne ülesanne olema kaitsta liidu finants- ja majandushuve ning tagada turvalisus ja julgeolek. Ülesanne peaks muu hulgas sisaldama turujärelevalve eest vastutatavate riiklike ja liidu asutuste ning tolliasutuste koostöö ja teabe koondamist. Samuti peaks programm keskenduma kaubanduse hõlbustamisele, tehes muu hulgas ühiseid jõupingutusi pettustega võitlemisel, ning tolliasutuste haldussuutlikkuse suurendamisele. Seda silmas pidades tuleks teha avastamisseadmete ja nendega seotud tehnoloogia kulutasuvusanalüüs, et hõlbustada tolliasutustel tänapäevaste tollikontrollivahendite soetamist 2020. aasta järgsel perioodil. Analüüsida tuleks ka meetodeid, mis hõlbustavad tänapäevaste tollikontrollivahendite soetamist, sealhulgas ühiseid riigihankeid.

(5)

Enne 2014. aastat kohaldatud programmivahendid osutusid asjakohasteks ja seepärast tuleks need säilitada. Võttes arvesse vajadust struktureerituma operatiivkoostöö järele, tuleks lisada täiendavad vahendid, nagu liidu ja liikmesriikide ekspertidest moodustatud eksperdirühmad, et täita ühiselt ülesandeid konkreetsetes valdkondades, ning avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmed, mis peaksid pakkuma eriabi sellistele osalevatele riikidele, kelle haldussuutlikkust on vaja suurendada.

(6)

Euroopa infosüsteemid mängivad väga tähtsat rolli liidu tollisüsteemide tugevdamisel ja seetõttu tuleks neid ka edaspidi programmi raames rahastada. Lisaks tuleks ette näha võimalus lisada programmi ka liidu õiguse alusel loodud uued tolliga seotud infosüsteemid. Euroopa infosüsteemid peaksid vajaduse korral põhinema ühistel arengumudelitel ja IT-arhitektuuril, et suurendada tolliasutuste paindlikkust ja tõhusust.

(7)

Samuti tuleks suurendada inimeste pädevust ühiskoolituste korraldamise kaudu ja see peaks toimuma programmi raames. Tolliametnikud peavad koguma ja ajakohastama oma teadmisi ja oskusi, mida liit vajab. Programm peaks olema esmatähtis, et suurendada tolliametnikele ja ettevõtjatele mõeldud suuremate koolitustoetuste kaudu inimeste suutlikkust. Selleks tuleks liidu praegune ühine koolituspoliitika, mis põhineb peamiselt e-õppe tsentraliseeritud arendamisel, arendada mitmetahuliseks liidu koolitusalaseks toetusprogrammiks.

(8)

Programmis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ning oma eelarvest piisavalt toetada olemasolevate tollialaste Euroopa infosüsteemide toimimist ja liidu tolliseadustiku rakendamiseks vajalike uute Euroopa infosüsteemide arendamist. Samal ajal tuleks tagada asjakohased vahendid tegevusele, mis viiks kokku tollivaldkonnas töötavad ametnikud, ja inimeste pädevuse suurendamisele. Lisaks peaks programm tagama eelarve teatava paindlikkuse, et kohanduda muutustega poliitilistes prioriteetides.

(9)	Programm peaks hõlmama seitsmeaastast ajavahemikku, et selle kestus oleks kooskõlas nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(10)

Käesoleva määrusega nähakse kogu programmi kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) punkti 17 tähenduses.

(11)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine” määratletud komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu toimimise toetamisel.

(12)	Käesoleva määruse rahastamiseks vajalikke meetmeid tuleks võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (5).

(13)	Liidu finantshuve tuleb kogu kulutsükli jooksul kaitsta asjakohaste meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise ärahoidmise, avastamise ja uurimise, kaotatud, alusetult makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral trahvide abil.

(14)	Selleks et võimaldada seaduskuulekatel ja usaldusväärsetel ettevõtjatel saada võimalikult suurt kasu tollialase e-halduse lihtsustamisest ning võimaldada eeskirjade eiramise juhtumitega sihipäraselt tegeleda, on oluline teha koostööd aruka riskihindamise valdkonnas.

(15)	Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(16)

Selleks et asjakohaselt reageerida muutustele poliitilistes prioriteetides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta erieesmärkide saavutamise mõõtmise näitajate loetelu ja kohandada iga meetme liigi kohta eraldatavaid soovituslikke summasid. On eriti tähtis, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(17)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua mitmeaastane programm tolliliidu toimimise parandamiseks, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest nad ei saa teha programmi rakendamiseks vajalikku tõhusat koostööd ja tegevust tulemuslikult kooskõlastada, ning määruse ulatuse ja toime tõttu on seda eesmärki parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)	Komisjoni peaks käesoleva programmi rakendamisel abistama programmi „Toll 2020” komitee.

(19)

Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle jätkuvust. Tagada tuleks täielik läbipaistvus seoses järelevalvet käsitleva korrapärase aruandlusega ning hindamisaruannete esitamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hindamine peaks põhinema näitajatel, millega mõõdetakse programmi tulemusi eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluste põhjal. Näitajatega tuleks muu hulgas mõõta aega, kui kaua töötab ühine teabevõrk ilma süsteemiriketeta, kuna see on tingimuseks kõikide Euroopa infosüsteemide nõuetekohasele toimimisele, et tolliasutused saaksid tolliliidus tõhusat koostööd teha.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (7) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (8) reguleeritakse isikuandmete töötlemist, mida komisjon teostab käesoleva määruse alusel ning Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peaksid teavet vahetama ja edastama kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peaks teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(21)	Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 624/2007/EÜ (9). Nimetatud otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Tolliliidu toimimise toetamiseks luuakse mitmeaastane tegevusprogramm „Toll 2020” (edaspidi „programm”).

2.   Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tolliasutused”– tollieeskirjade kohaldamise eest vastutavad asutused;

2)   „väliseksperdid”–

a)	valitsusasutuste esindajad, sealhulgas kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes ei osale programmis vastavalt artikli 3 lõikele 2;

b)	ettevõtjad ja ettevõtjaid esindavad organisatsioonid;

c)	rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide esindajad.

Artikkel 3

Programmis osalemine

1.   Programmis osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid, kes täidavad kõnealuses lõikes sätestatud tingimusi.

2.   Programmis võivad osaleda järgmised riigid:

a)

ühinemiseelse strateegia raames abi saavad ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes lepingutes;

b)	Euroopa naabruspoliitika partnerriigid, tingimusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega.

Esimese lõigu punktis b osutatud partnerriigid osalevad programmis vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast nende riikide liidu programmides osalemist käsitlevate raamlepingute sõlmimist.

Artikkel 4

Programmi kohastes meetmetes osalemine

Väliseksperte võidakse kutsuda osalema teatavates programmi raames võetavates meetmetes, kui see on vajalik artiklites 5 ja 6 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon valib koos osalevate riikidega väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel.

Artikkel 5

Üldeesmärk ja erieesmärgid

1.   Programmi üldeesmärk on toetada tolliliidu toimimist ja ajakohastamist, et tugevdada siseturgu, tehes seda osalevate riikide, nende tolliasutuste ja ametnike koostöö abil. Üldeesmärgile püütakse jõuda erieesmärkide saavutamise teel.

2.   Erieesmärkideks on toetada tolliasutusi liidu ja liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisel, sealhulgas pettustevastase võitluse ja intellektuaalomandi õiguste kaitse valdkonnas, suurendada turvalisust ja julgeolekut, kaitsta kodanikke ja keskkonda, parandada tolliasutuste haldussuutlikkust ning tugevdada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet.

Erieesmärgid saavutatakse eeskätt järgmiselt:

a)	arvutistamise teel,

b)	tagatakse tänapäevane ja ühtlustatud lähenemisviis tolliprotseduuridele ja -kontrollile,

c)	hõlbustatakse seaduslikku kaubavahetust,

d)	vähendatakse nõuete täitmise kulusid ja halduskoormust ning

e)	edendatakse tolliasutuste toimimist.

3.   Erieesmärkide saavutamist mõõdetakse I lisas loetletud näitajate alusel. Neid näitajaid võidakse vajaduse korral programmi kestuse ajal muuta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta -I lisas sätestatud näitajate loetelu.

Artikkel 6

Tegevuseesmärgid

Programmi tegevuseesmärgid on järgmised:

a)	toetada liidu tollialaste õigusaktide ja poliitika ettevalmistamist, ühtset kohaldamist ja tõhusat rakendamist;

b)	arendada, täiustada, käitada ja toetada Euroopa tollialaseid infosüsteeme;

c)	selgitada välja parimad töötavad ja haldusmenetlused, arendada neid edasi, jagada neid ja võtta need kasutusele, eeskätt pärast võrdlusuuringuid;

d)	parandada tolliametnike oskusi ja pädevust;

e)	parandada koostööd tolliasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide, muude valitsusasutuste, sealhulgas liidu ja liikmesriikide turujärelevalveasutuste, ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide vahel.

II   PEATÜKK

TOETUSKÕLBLIKUD MEETMED

Artikkel 7

Toetuskõlblikud meetmed

Programmi raames antakse artiklis 14 osutatud iga-aastases tööprogrammis sätestatud tingimustel rahalist toetust järgmistele meetmetele:

a)

ühismeetmed: i) seminarid ja õpikojad; ii) projektirühmad, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja kes tegutsevad piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaksmääratud eesmärke ja täpselt määratletud tulemusi, sealhulgas koordineerimist või võrdlusuuringuid; iii) osalevate riikide või muu riigi korraldatud töövisiidid, mis võimaldavad ametnikel omandada või täiendada oskusi ja teadmisi tollivaldkonnas; kolmandates riikides korraldatud töövisiitide puhul on programmi raames toetuskõlblikud ainult sõidu- ja elamiskulud (majutuskulud ja päevaraha); iv) kontrollid, mida teevad komisjoni ja osalevate riikide ametnikest moodustatud ühisrühmad, et analüüsida tollipraktikat, teha kindlaks kõik eeskirjade rakendamisel esinevad probleemid ning esitada vajaduse korral ettepanekuid liidu eeskirjade ja töömeetodite kohandamiseks; v) ajutiste või alatiste struktureeritud koostöö vormidena toimivad eksperdirühmad, kes koondavad asjatundjate arvamusi, et täita ülesandeid konkreetsetes valdkondades, või teevad operatiivtööd ja keda toetatakse näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega; vi) tolliasutuste suutlikkuse suurendamise ja toetamise meetmed; vii) uuringud; viii) ühiselt väljatöötatud teavitusmeetmed; ix) mis tahes muu tegevus, mis toetab artiklites 5 ja 6 sätestatud üld-, eri- ja tegevuseesmärkide täitmist;

b)	IT-suutlikkuse suurendamine: II lisa jao A kohaste Euroopa infosüsteemide ning liidu õiguse alusel loodud uute Euroopa infosüsteemide liiduga seotud komponentide arendamine, hooldamine, käitamine ja kvaliteedi kontroll;

c)	inimeste pädevuse suurendamine: ühiskoolitusmeetmed, mille eesmärk on toetada tolliga seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi.

Artikkel 8

Erisätted ühismeetmete rakendamise kohta

1.   Artikli 7 punktis a osutatud ühismeetmetes osalemine on vabatahtlik.

2.   Osalevad riigid tagavad, et ühismeetmete rakendamises määratakse osalema ametnikud, kellel on sobivad teadmised ja kvalifikatsioon.

3.   Osalevad riigid võtavad asjakohasel juhul ühismeetmete rakendamiseks vajalikke meetmeid, eelkõige suurendades teadlikkust kõnealustest meetmetest ja tagades saavutatud tulemuste optimaalse kasutamise.

Artikkel 9

Erisätted IT-suutlikkuse suurendamise rakendamise kohta

1.   Komisjon ja osalevad riigid tagavad II lisa jaos A osutatud Euroopa infosüsteemide arendamise, käitamise ja nõuetekohase hooldamise.

2.   Komisjon kooskõlastab koostöös osalevate riikidega II lisa jaos A osutatud Euroopa infosüsteemide II lisa jaos B sätestatud liiduga seotud komponentide ning II lisa jaos C kirjeldatud liiduväliste komponentide loomise ja toimimisega seotud aspektid, mis on vajalikud nende toimivuse, vastastikune ühenduvuse ja pideva täiustamise tagamiseks.

3.   Liit kannab liiduga seotud komponentide soetus-, arendus-, paigaldus-, hooldus- ja igapäevased käituskulud. Liiduväliste komponentide soetus-, arendus-, paigaldus-, hooldus- ja igapäevased käituskulud kannavad osalevad riigid.

Artikkel 10

Erisätted inimeste pädevuse suurendamise rakendamise kohta

1.   Artikli 7 punktis c osutatud ühiskoolitusmeetmetes osalemine on vabatahtlik.

2.   Vajaduse korral lõimivad osalevad riigid ühiselt välja töötatud koolitussisu, sealhulgas e-õppe moodulid, koolituskavad ja ühiselt kokku lepitud koolitusstandardid oma riiklikesse koolituskavadesse.

3.   Osalevad riigid tagavad, et nende ametnikud läbivad ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajaliku põhi- ja täienduskoolituse vastavalt koolituskavale.

4.   Osalevad riigid pakuvad ametnikele keeleõpet, et tagada programmis osalemiseks vajalik piisav keeleoskus.

III   PEATÜKK

FINANTSRAAMISTIK

Artikkel 11

Finantsraamistik

1.   Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2014–2020 on 522 943 000 eurot jooksevhindades.

Iga-aastased eraldised määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kindlaks vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

2.   Programmi rahastamispaketi alusel eraldatakse soovituslikud summad artiklis 7 loetletud toetuskõlblikele meetmetele, lähtudes III lisas iga meetme liigi kohta sätestatud protsendimääradest. Komisjon võib kalduda kõrvale lisas esitatud soovituslikest summadest, kuid ei või ühegi meetme liigi puhul suurendada rahastamispaketist eraldatavat summat enam kui 10 % võrra.

Juhul kui kõnealuse piirangu ületamine osutub vajalikuks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud soovituslike summade muutmiseks.

Artikkel 12

Rahastamise viisid

1.   Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.   Artiklis 7 sätestatud toetuskõlblikele meetmetele ette nähtud liidupoolset rahalist toetust antakse järgmisel viisil:

a)

toetused;

b)	avaliku hanke lepingud;

c)	artiklis 4 osutatud välisekspertide kulude hüvitamine.

3.   Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, kui tegemist on päevarahade, sõidu- ja majutuskulude ning ürituste korraldamise kuludega.

Iga-aastases tööprogrammis sätestatakse kohaldatav kaasrahastamise määr juhuks, kui meede vajab toetust.

4.   Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka:

a)

programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamise, eelkõige uuringute, ekspertide kohtumiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega (sh ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, kui need on seotud käesoleva programmi eesmärkidega) seotud kulusid,

b)	infotöötlemisele ja -vahetusele keskendatud IT-võrkudega seotud kulusid ning

c)	kõiki muid tehnilisi ja haldusabikulusid, mis komisjonile programmi juhtimisel tekivad.

Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmusi, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust tõkestavate meetmete kohaldamisega ning tõhusa kontrolliga ja rikkumise avastamise korral alusetult makstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide põhjal kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2013 (10) ning nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 2185/96 (11) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud kelmust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

IV   PEATÜKK

RAKENDAMISVOLITUSED

Artikkel 14

Tööprogramm

1.   Programmi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kõikide iga-aastaste tööprogrammidega täidetakse programmi eesmärgid, määrates kindlaks järgmised aspektid:

a)	meetmed kooskõlas artiklites 5 ja 6 sätestatud üld-, eri- ja tegevuseesmärkidega, rakendamise meetod, sealhulgas asjakohasel juhul artikli 7 punkti a alapunktis v osutatud eksperdirühmade moodustamise kord ning oodatavad tulemused;

b)	eelarve jaotus meetmete liikide lõikes;

c)	artikli 12 lõikes 3 osutatud toetuste kaasrahastamise määr.

2.   Iga-aastase tööprogrammi koostamisel võtab komisjon arvesse ühist lähenemisviisi tollipoliitikale. Selle lähenemisviisi vaatavad korrapäraselt läbi ja kehtestavad koostöös komisjon ja liikmesriigid tollipoliitika töörühmas, kuhu kuuluvad liikmesriikide tolliasutuste juhid või nende esindajad ja komisjoni esindajad.

Komisjon teavitab tollipoliitika töörühma korrapäraselt programmi rakendamisega seotud meetmetest.

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõike 3 teises lõigus ja artikli 11 lõike 2 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ajavahemikuks, mis algab 1. jaanuaril 2014 ja lõpeb 31. detsembril 2020.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõike 3 teises lõigus ja artikli 11 lõike 2 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 5 lõike 3 teise lõigu ja artikli 11 lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

V   PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 17

Programmimeetmete järelevalve

1.   Komisjon teostab koostöös osalevate riikidega programmi ja selle meetmete rakendamise üle järelevalvet, võttes aluseks I lisas osutatud näitajad.

2.   Komisjon avalikustab järelevalve tulemused.

3.   Järelevalve tulemusi kasutatakse programmi hindamiseks kooskõlas artikliga 18.

Artikkel 18

Hindamine

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõigetes 2 ja 3 osutatud küsimuste vahe- ja lõpphindamise aruanded. Nende hindamiste tulemusi, sealhulgas peamisi tuvastatud puudusi, kasutatakse otsuse tegemisel programmi võimaliku jätkamise, muutmise või peatamise kohta järgnevateks ajavahemikeks. Kõnealuseid hindamisi teeb sõltumatu välishindaja.

2.   Komisjon koostab hiljemalt 30. juuniks 2018 vahehindamise aruande programmi meetmete eesmärkide saavutamise, ressursside kasutamise tõhususe ja programmi lisandväärtuse kohta Euroopa tasandil. Aruandes käsitletakse ka lihtsustamist ning eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja programmi osakaalu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamises.

3.   Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2021 lõpphindamise aruande lõikes 2 osutatud küsimuste ning programmi pikaajalise mõju ja selle jätkuvuse kohta.

4.   Komisjoni taotluse korral esitavad osalevad riigid talle kõik andmed ja kogu teabe, mis on vajalikud komisjoni vahe- ja lõpparuande koostamiseks.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 624/2007/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Rahalised kohustused, mis on seotud kõnealuse otsuse raames rakendatavate meetmetega, kuuluvad jätkuvalt kõnealuse otsuse reguleerimisalasse kuni nende täitmiseni.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 21. novembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 2. detsembri 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 884).

(3)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 624/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(11)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

---

---

---

---