20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/185

(1)

Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ning vastavad õigusaktid on keskkonna seisundit suurel määral parandanud. Kuid endiselt on lahendamata olulised keskkonna- ja kliimaprobleemid, millel on nende tähelepanuta jätmise korral liidu jaoks märkimisväärsed tagajärjed.

(2)

Kõnealuste keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamist tuleks nende ulatust ja keerukust arvestades ennekõike rahastada liidu peamiste rahastamisprogrammide kaudu. Tunnistades kliimamuutustest tulenevate probleemide olemasolu, märkis komisjon oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, et kavatseb suurendada liidu üldeelarves kliimaga seonduvate kulude osatähtsust vähemalt 20 %-le, hõlmates eri poliitikavaldkondi. Käesolev määrus peaks sellele eesmärgile kaasa aitama.

(3)

Kõnealuste liidu rahastamisprogrammidega ei saa hõlmata kõiki keskkonna- ja kliimameetmetega seotud konkreetseid vajadusi. Keskkonna- ja kliimameetmete jaoks on vaja spetsiifilisi käsitusi, et tegeleda selliste küsimustega nagu eesmärkide ebaühtlane integreerimine liikmesriikide tavadesse, õigusaktide ebaühtlane ja ebapiisav rakendamine liikmesriikides ning poliitilisi eesmärke käsitleva teabe ebapiisav levitamine ja poliitiliste eesmärkide ebapiisav propageerimine. On asjakohane kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 614/2007 (4) loodud programmi järelmeetmed ja võtta vastu uus määrus. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega luua keskkonna- ja kliimameetmete spetsiaalne rahastamisprogramm („programm LIFE”). Et liidu rahastamisel oleks märkimisväärne mõju, tuleks arendada programmi LIFE ja liidu muude rahastamisprogrammide suurt koostoimet ja täiendavust.

(4)

Keskkonnaressursid on liidus ebaühtlaselt jaotunud, kuid neist tulenevad hüved puudutavad kogu liitu ja on tunnetatavad liidus tervikuna. Liidu kohustus neid ressursse säilitada nõuab solidaarsuse ja vastutuse jagamise põhimõtete järjepidevat kohaldamist ning teatavate liidu keskkonna- ja kliimaprobleemidega paremat käsitlemist piirkondlikul või kohalikul tasandil. Programmidel LIFE on alates 1992. aastast olnud oluline roll suurema solidaarsuse saavutamisel ja vastutuse paremal jagamisel liidu keskkonna ja kliimaga seotud ühiste hüvede kaitsmise nimel. Programmil LIFE peaks olema jätkuvalt selline oluline roll.

(5)

Programmi LIFE omaduste ja ulatuse tõttu ei saa sellega lahendada kõiki keskkonna- ja kliimaprobleeme. Pigem peaks selle eesmärk olema muutuste esilekutsumine poliitika väljatöötamises ja rakendamises, pakkudes ja levitades keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamise lahendusi ja parimaid tavasid ning edendades keskkonna- ja kliimamuutustega seotud uuenduslikke tehnoloogiaid. Seetõttu tuleks programmiga LIFE toetada liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”, millele pandi alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (5) („seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm”), rakendamist.

(6)

Käesoleva määrusega nähakse ette 3 456 655 000 euro (jooksvates hindades) suurune rahastamispakett, mis on 0,318 % nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (6) osutatud kulukohustuste assigneeringute kogusummast ning mis on programmi LIFE kogu kehtivuse ajal iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks peamiseks suuniseks 2. detsember 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (7) punkti 17 tähenduses.

(7)

Vastavalt Euroopa Ülemkogu Luxembourgi (detsembris 1997) ja Thessaloniki (juunis 2003) kohtumiste järeldustele tuleks kandidaatriigid, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad Lääne-Balkani riigid ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kaasata liidu programmidesse kooskõlas kõnealuste riikidega sõlmitud asjaomastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustega.

(8)

Nõukogu otsuse 2001/822/EÜ (8) (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) kohaselt võivad liidu programmides osaleda ülemeremaadelt või -territooriumidelt pärit isikud ning vajaduse korral ka ülemeremaa või -territooriumi asjaomased avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kehtivale korrale.

(9)

Et liidus keskkonna- ja kliimameetmetega seoses tehtavad investeeringud annaks tulemusi, tuleb mõningaid tegevusi ellu viia väljaspool liidu piire. Sellised investeeringud ei pruugi alati olla rahastatavad liidu välistegevuse rahastamisvahendite alusel. Sekkumised riikides, mis otseselt programmis LIFE ei osale, ning nendes riikides asuvate juriidiliste isikute osalemine programmi LIFE raames rahastatavas tegevuses peaksid erandkorras olema võimalikud, kui täidetud on käesolevas määruses sätestatud eritingimused.

(10)

Käesolevas määruses tuleks ette näha ka raamistik koostööks asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja nende organisatsioonide toetamiseks, et vastata keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud vajadustele, mida liidu välistegevuse rahastamisvahendid ei hõlma (näiteks teatavad uuringud).

(11)

Keskkonna- ja kliimanõuded tuleks integreerida liidu poliitikavaldkondadesse ja tegevusse. Seetõttu peaks programm LIFE täiendama liidu teisi rahastamisprogramme, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (9), Euroopa Sotsiaalfondi (10), Ühtekuuluvusfondi (11), Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (12), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (13), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (programm „Horisont 2020”) (14).

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel. Liidu tasandil tuleks vastastikuse täiendavuse tagamiseks seada sisse struktureeritud koostöö programmi LIFE ning ühise strateegilise raamistikuga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 („ühissätete määrus”) (15) hõlmatud ühiselt hallatavate liidu rahastamisprogrammide vahel, eelkõige selleks, et edendada selliste tegevuste rahastamist, millega täiendatakse integreeritud projekte või toetatakse programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist. Programmi LIFE raames tuleks julgustada ka programmi „Horisont 2020” keskkonna- ja kliimaalase teadus- ja uuendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu. Sellega seoses tuleks programmi raames pakkuda kaasrahastamise võimalust keskkonna ja kliima seisukohalt selgelt kasulikele projektidele, et tagada koostoime programmi LIFE ja programmi „Horisont 2020” vahel. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. Komisjon peaks võtma meetmeid, et vältida kattumisi ning eri rahastamisvahenditest tulenevate aruandluskohustuste tõttu projekti toetusesaajatele langevat täiendavat halduskoormust. Programmi LIFE alusel teostatavate integreeritud projektide selguse ja teostatavuse tagamiseks tuleks koostöö võimalik korraldus sätestada juba varajases etapis. Liikmesriigid peaksid kõnealusele korraldusele viitama oma partnerluslepingutes, et integreeritud projektide eeliseid saaks arvesse võtta ka tegevusprogrammide või maaelu arengu programmide väljatöötamisel.

(12)

Liidu peamisteks ülesanneteks jäävad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumuse peatamine ja ümberpööramine, ressursitõhususe suurendamine ning keskkonna ja tervisega seotud küsimuste käsitlemine. Need ülesanded nõuavad liidu tasandil suuremaid jõupingutusi, et pakkuda lahendusi ja parimaid tavasid, mille abil aidata saavutada komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) seatud eesmärgid. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremat juhtimist, eelkõige teadlikkuse tõstmise ja sidusrühmade kaasamise kaudu. Seetõttu tuleks keskkonna allprogrammi jaoks määratleda kolm prioriteetset tegevusvaldkonda: keskkond ja ressursitõhusus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning keskkonnaalane juhtimine ja teave. Programmist LIFE rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning tagada enam kui ühe liikmesriigi osalemine.

(13)

Komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” esitatakse vahe-eesmärgid ja meetmed, mida on vaja liidu suunamiseks ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduskasvu poole. Seetõttu tuleks keskkonna ja ressursitõhususe prioriteetses valdkonnas toetada liidu keskkonnapoliitika tulemuslikku rakendamist avalikus ja erasektoris, eelkõige ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga hõlmatud keskkonnasektorite puhul, hõlbustades uute lahenduste ja parimate tavade väljatöötamist ja jagamist. Komisjon peaks sellega seoses tagama järjepidevuse ning vältima kattuvust programmiga „Horisont 2020”.

(14)

Komisjoni 3. mai 2011. aasta teatises „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” („liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020”) on esitatud eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja ümberpööramiseks. Nende eesmärkide hulka kuulub muu hulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (17) täielik rakendamine ning ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Programm LIFE peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Seetõttu tuleks looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas keskenduda direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ja juhtimisele, eelkõige seoses nimetatud direktiivi artikli 8 põhjal koostatud tähtsusjärjestatud tegevuskavadega, samuti bioloogilise mitmekesisuse ning direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ seotud parimate tavade väljatöötamisele ja levitamisele ning bioloogilise mitmekesisusega seotud laiematele probleemidele, mis on määratletud liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020.

(15)

Programmi LIFE panust Natura 2000 võrgustiku iga-aastastesse rahastamisvajadustesse tuleks vaadelda liidu muudest vahenditest bioloogilisele mitmekesisusele suunatud kulude raames. Erilist tähelepanu tuleks pöörata programmi LIFE alusel teostatavatele integreeritud projektidele kui Natura 2000 võrgustiku kooskõlastatud rahastamismehhanismile, võttes arvesse nende projektide suutlikkust toota lisavahendeid ning suurendada muude rahastamisvahendite raames looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste suutlikkust toetust vastu võtta.

(16)

Metsadel on keskkonna ja kliima seisukohast tähtis roll, näiteks seoses bioloogilise mitmekesisuse, vee, mulla ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega. Metsad ja muld aitavad kliimat reguleerida, neelates atmosfäärist süsinikdioksiidi (CO2) ja talletades tohutul hulgal süsinikku. Selle rolli optimeerimiseks on vaja asjakohaseid, ühilduvaid andmeid ja teavet. Käesolev määrus peaks seetõttu moodustama ka raamistiku metsade ja mullaga seotud koostoimeliste keskkonna- ja kliimameetmete toetamiseks, sealhulgas selliste meetmete järelevalveks. Teised suurema koostoime valdkonnad on veepuudus ja põud, samuti üleujutusriskide ohjamine.

(17)

Selleks et optimeerida programmi LIFE vahendite kasutamist, tuleks toetada koostoimet keskkonna allprogrammi meetmete, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete, ning kliimameetmete allprogrammi kuuluvate kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmete vahel.

(18)

Komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatises „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” („2050. aasta edenemiskava”) tõdeti, et kliimamuutuste leevendamise uute käsituste katsetamine oleks vähese CO2-heitega majanduse saavutamiseks jätkuvalt vajalik. Liidu ühe valdkondadevahelise prioriteedina tuleb tagada ka kohanemine kliimamuutustega. Peale selle tuleb edendada juhtimist ja tõsta teadlikkust, et saavutada konstruktiivseid tulemusi ja tagada sidusrühmade kaasatus. Seetõttu tuleks kliimameetmete allprogrammi raames toetada jõupingutusi, millega aidatakse kaasa kolmele järgmisele prioriteetsele valdkonnale: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine ning kliimaalane juhtimine ja teave. Programmist LIFE rahastatavate projektide kaudu peaks olema võimalik aidata kaasa enam kui ühe prioriteetse valdkonna erieesmärkide saavutamisele ning tagada enam kui ühe liikmesriigi osalemine.

(19)

Kliimamuutuste leevendamise prioriteetses valdkonnas tuleks aidata kaasa liidu kliimapoliitika ja kliimaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandlusega, maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva poliitikaga, looduslike CO2 sidujate kaitsmisega, heitkogustega kauplemise süsteemiga, liikmesriikide jõupingutustega kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, süsiniku kogumise ja säilitamisega, taastuvenergiaga, energiatõhususega, transpordi ja kütustega, osoonikihi kaitsega ja fluoritud gaasidega. Infrastruktuuri rajamine süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks jääb programmi LIFE kohaldamisalast välja, mistõttu seda ei toetata.

(20)

Euroopas ja mujal maailmas on juba näha kliimamuutuste esimesi tagajärgi, näiteks üleujutusi ja põuda põhjustavaid äärmuslikke ilmastikutingimusi ning temperatuuri ja merevee taseme tõusu. Seega tuleks kliimamuutustega kohanemise prioriteetses valdkonnas aidata kaasa kirjeldatud tagajärgedega kohanemisele elanike seas, majandussektorites ja piirkondades, et tagada konkreetsete kohanemismeetmete ja strateegiate abil liidu suurem vastupidavus. Selles valdkonnas võetavate meetmetega tuleks täiendada meetmeid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (18) loodud kodanikukaitse rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud. Suurte infrastruktuuride rajamine jääb programmi LIFE kohaldamisalast välja, mistõttu seda ei toetata.

(21)

Keskkonna- ja kliimaalase poliitika ja vastavate õigusaktide täielik rakendamine on lahutamatult seotud parema juhtimise saavutamise, sidusrühmade kaasatuse suurendamise ja teabe levitamisega. Seega tuleks juhtimise ja teabe prioriteetses valdkonnas toetada mõlema allprogrammi raames koostööplatvormide arendamist ja parimate tavade jagamist, korraldades muu hulgas kohtunike ja prokuröride koolitusprogramme, et tagada tõhusam täitmine ja jõustamine, ning saavutada üldsuse ja sidusrühmade toetus liidu poliitilistele jõupingutustele keskkonna ja kliima valdkonnas. Eelkõige tuleks nendega toetada alusteadmiste ja liidu õigusaktide rakendamise parimate tavade levitamise, teadlikkuse tõstmise, üldsuse osalemise, teabe kättesaadavuse ja keskkonnaküsimustega seonduva õiguskaitse kättesaadavuse parandamist.

(22)

Käesoleva määruse raames tuleks toetust anda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (19). Programmi LIFE raames rahastatavad projektid peaksid vastama rahastamiskõlblikkuse ja toetuse andmise kriteeriumidele, et tagada liidu rahaliste vahendite parim võimalik kasutamine ja Euroopa tasandi lisaväärtus. Liidu lisaväärtuse hindamisel peaks komisjon pöörama prioriteetsete valdkondade puhul erilist tähelepanu projektide korduva läbiviimise ja ülekandmise potentsiaalile, tulemuste jätkusuutlikkusele ning mõjule prioriteetsete valdkondade üld- ja erieesmärkide saavutamise jaoks, samuti projektiteemade kaudu rakendatavatele valdkondlikele prioriteetidele. Soodustada tuleks valdkonnaülese mõjuga projekte. Samuti peaks komisjon edendama ja julgustama keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, eriti projektide rakendamisel.

(23)

Et kõigil siseturul tegutsevatel ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused ja et vältida põhjendamatuid konkurentsimoonutusi, peaksid programmi LIFE alusel eraldatavad rahalised vahendid puudutama vajaduse korral turutõrgete kaotamist. Kui rahastamise näol on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 107 lõike 1 mõistes, tuleks seda kavandada kooskõlas riigiabi eeskirjadega, et vältida turumoonutusi, näiteks erarahastamise väljatõrjumist, ebaefektiivsete turustruktuuride loomist või ebatõhusate ettevõtete säilitamist, kusjuures rahalisi vahendeid ei tohi kasutusele võtta enne, kui komisjon on selle ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 alusel heaks kiitnud, välja arvatud juhul, kui rahastamine on kooskõlas määrusega, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 994/98 (20).

(24)

Et parandada keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamist ning suurendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide integratsiooni teistesse poliitikavaldkondadesse, tuleks programmi LIFE raames edendada projekte, millega toetatakse ühtseid lähenemisviise keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja vastava poliitika rakendamisele. Sellised integreeritud projektid peaksid toimima konkreetsete vahenditena, mille abil tõhustatakse keskkonna- ja kliimaeesmärkide integreerimist liidu muudesse poliitikavaldkondadesse ning liidu üldkuludesse vastavalt strateegiale „Euroopa 2020”. Need projektid peaksid kujunema heaks tavaks, mille abil näidata, kuidas rakendada liikmesriikides ja piirkondades tõhusalt ja hästi kooskõlastatult liidu keskkonna- ja kliimapoliitikat. Keskkonna allprogrammi puhul peaksid integreeritud projektid olema ennekõike suunatud liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020 rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu direktiiviga 92/43/EMÜ loodud Natura 2000 võrgustiku tulemuslikule juhtimisele ja tugevdamisele nimetatud direktiivi artikli 8 põhjal koostatud tähtsusjärjestatud tegevuskavade, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (21) ning jäätmeid ja õhku käsitlevate õigusaktide rakendamise kaudu.

(25)

Integreeritud projektid, ehkki neis keskendutakse kindlaksmääratud teemadele, peaksid olema mitmeotstarbelised rakendusmehhanismid (olles suunatud näiteks keskkonnakasule ja suutlikkuse suurendamisele), mis võimaldab saavutada tulemusi ka muudes poliitikavaldkondades, eelkõige merekeskkonnas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (22) eesmärkidele. Integreeritud projekte võiks kavandada ka muudes keskkonnavaldkondades. Kliimameetmete allprogrammi puhul peaksid kõnealused projektid olema ennekõike suunatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiatele ja tegevuskavadele.

(26)

Integreeritud projektide puhul tuleks toetada vaid teatavaid tegevusi ja meetmeid, samas kui projekti tegevusi toetavaid muid tegevusi tuleks rahastada liidu muudest liidu rahastamisprogrammidest ning riiklikest, piirkondlikest ja erasektori rahalistest vahenditest. Programmi LIFE alusel eraldatavate rahaliste vahenditega tuleks kasutada ära koostoimet ja tagada sidusus liidu eri rahastamisallikate vahel, keskendudes strateegiliselt keskkonnale ja kliimale ning tagades ühtlasi menetluste lihtsustamise.

(27)

Integreeritud projektide puhul, milles keskendutakse jõuliselt liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja vastava poliitika rakendamisele ühtsete käsituste abil, tuleb meetmeid võtta kõikides liidu osades ja kõigis käesolevas määruses käsitletud sektorites. Selleks tuleb valimisprotsessis arvestada jaotusküsimust, et lihtsustada geograafilise tasakaalu saavutamist, ning liikmesriigid peavad tegema jõupingutusi, vajaduse korral programmi LIFE tehnilise abi programmide toel, et valmistada ette ja esitada programmi LIFE programmiperioodi jooksul vähemalt üks integreeritud projekt.

(28)

Kuna integreeritud projekti puhul on tegemist uue käsitusega, tuleks sidusrühmi vajaduse korral toetada tehnilise abiga. Kaheetapiline taotlemismenetlus peaks taotlemist kergendama. Esimeses etapis tuleks rahastamiskavas näidata, milliseid muid liidu, riiklikke või erasektori rahastamisallikaid kasutatakse ja millises ulatuses. Alles teises etapis tuleb esitada eellepingud vähemalt ühe muu rahastamisallika kohta, et tagada lisarahastamisallika kasutamise tingimuse täitmine. Toetuse määramise etapis tuleks võtta arvesse seda, millises ulatuses hakatakse kasutama liidu muid vahendeid.

(29)

Integreeritud projektide edu sõltub tihedast koostööst programmi LIFE eesmärkidega seotud riiklike, piirkondlike, kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate vahel. Seepärast tuleks kohaldada läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtteid (seoses projektide väljatöötamist, rakendamist, hindamist ja järelevalvet käsitlevate otsustega).

(30)

Keskkonna allprogrammi alla kuuluvate muude kui integreeritud projektide puhul tuleks kooskõlas solidaarsuse ja vastutuse jagamise põhimõttega kehtestada esimese mitmeaastase tööprogrammi ajaks vahendite proportsionaalne jaotus kõikide liikmesriikide vahel, määrates kindlaks suunavad riiklikud eraldised.

(31)

Et suurendada liikmesriikide suutlikkust osaleda programmis LIFE, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud nõuded täitnud liikmesriigile teha kättesaadavaks suutlikkuse suurendamise projektideks ette nähtud tagatud rahastamisvahendid. Kõnealused vahendid tuleks teha kättesaadavaks kokkulepitud suutlikkuse suurendamise kava põhjal, milles on esitatud nii sekkumisprojektid kui ka nendeks vajaminevad vahendid.

(32)

Projekti hindamise ja toetuse määramise põhikriteerium programmis LIFE peaks olema kvaliteet. Jaotuse põhimõtte kehtestamine geograafilise tasakaalu kajastamise eesmärgil on suunav ega tohiks tähenda vahendite või eraldiste tagamist liikmesriigile.

(33)

Liit on ühinenud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Århusi konventsioon). Seetõttu tuleks soodustada liidu üldiste huvide saavutamise nimel tegutsevate vabaühenduste ning mittetulundusüksuste võrgustike tööd, kuna nemad toetavad tulemuslikult Århusi konventsiooni eesmärke, esindades poliitika kujundamise käigus liidu kodanike huve ja seisukohti. Lisaks aitavad nad kaasa konventsiooni rakendamisele ning tõstavad teadlikkust keskkonna- ja kliimaprobleemide ja nende probleemide lahendamiseks võetavate poliitiliste meetmete vallas. Programmi LIFE raames on asjakohane toetada mitmesuguseid peamiselt keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas liidu üldiste huvide saavutamise nimel tegutsevaid vabaühendusi ja mittetulundusüksuste võrgustikke, määrates neile konkurentsivõimelisel ja läbipaistval moel tegevustoetusi, et toetada nende tulemuslikku osalemist liidu poliitikas, edendada ja tugevdada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide rakendamist ja jõustamist ning suurendada ja tugevdada nende suutlikkust saada tõhusamateks partneriteks.

(34)

Selleks et täita oma ülesandeid keskkonna- ja kliimapoliitika väljatöötamise ja rakendamise algatamisel, peaks komisjon kasutama programmi LIFE vahendeid, et toetada liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ning vastavate õigusaktide algatamist, rakendamist ja läbivat arvessevõtmist, sealhulgas teenuste ja kaupade hankeid. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid peaksid hõlmama ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist ning kõigi liidu peamiste keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise hetkeolukorra tutvustamist.

(35)

Praegu turul laenude, omakapitali ja riskikapitali nõudluse ja pakkumise vahel olevad käärid jäävad finantskriisi tõttu tõenäoliselt püsima ning seetõttu on asjakohane lubada rahastamisvahendite kasutamist, et toetada keskkonna- või kliimavaldkonnas võimalikku tulu toovaid projekte. Programmi LIFE kaudu toetatavaid rahastamisvahendeid tuleks kasutada turu konkreetsete vajaduste täitmiseks kulutõhusal viisil kooskõlas programmi eesmärkidega ja nendega ei tohiks tõrjuda välja erarahastamist. Rahastamisvahendeid peaks olema võimalik kombineerida liidu eelarvest antavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

(36)

Varasematest programmide LIFE kogemustest ilmneb vajadus suunata jõupingutused konkreetsetele keskkonna- ja kliimapoliitika prioriteetidele ja tegevusvaldkondadele. Valdkondlike prioriteetide loetelu ei tohiks olla ammendav, sest taotlejatel peaks olema võimalik esitada ettepanekuid ka muudes valdkondades, et kasutada uute probleemidega toimetulekuks uusi ideid. Mitmeaastased tööprogrammid peaksid programmi LIFE eesmärkide ja sihtide saavutamiseks olema ka paindlikud, tagades samas valdkondlikke prioriteete rakendavate projektiteemade vajaliku stabiilsuse, võimaldamaks potentsiaalsetel taotlejatel ettepanekuid kavandada, ette valmistada ja esitada. Esimene mitmeaastane tööprogramm peaks kehtima neli aastat ning sellele järgnev teine tööprogramm kolm aastat. Mõlemad tööprogrammid peaksid sisaldama valdkondlikke prioriteete rakendavate projektiteemade mittetäielikku loetelu.

(37)

Varasemad programmi LIFE raames saadud kogemused on näidanud, et riiklikud LIFE kontaktpunktid on äärmiselt olulised, seda eriti taotlejate ja toetusesaajate abistamisel, millega aidatakse kaasa programmide edukale rakendamisele. Sellest tulenevalt tuleks jätkata ja võimaluse korral tõhustada riiklike ja piirkondlike LIFE kontaktpunktide süsteemi tegevust, eelkõige nendes liikmesriikides, kus rakendatakse vähe projekte, samuti tuleks tõhustada koostööd komisjoni ja riiklike LIFE kontaktpunktide ning riiklike ja piirkondlike LIFE kontaktpunktide vahel. Varasemad programmide LIFE raames saadud kogemused on näidanud ka seda, et programmi LIFE võimendava mõju ja sellega loodava liidu lisaväärtuse suurendamiseks on oluline tagada projektitulemuste ning võrgustikutöö tõhus levitamine, korraldades eelkõige seminare, õpikodasid ning muid tegevusi, mille eesmärk on kogemuste, teadmiste ja heade tavade vahetamine liidus. Seetõttu peaks komisjon tegelema jätkuvalt sihipärase levitamistööga ning seda tõhustama, sealhulgas eelkõige meetmetega, milles keskendutakse esmajoones integreeritud projektidele (eriti nendes liikmesriikides, kus neid vähe rakendatakse) ja konkreetsetele sektoritele, ning lihtsustama koostööd ja kogemuste vahetamist programmi LIFE toetusesaajate ja muude isikute vahel. Komisjon peaks samuti jätkuvalt ja korrapäraselt ning asjakohaseid meediakanaleid ja tehnoloogiaid kasutades avaldama programmi LIFE kaudu rahastatavate projektide loetelusid, mis sisaldaksid projekti eesmärkide ja saavutatud tulemuste lühikirjeldust ja kokkuvõtet igale projektile kulutatud vahendite kohta.

(38)

Programmi LIFE lihtsustamist ning taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamist silmas pidades tuleks rohkem kasutada kindlasummalisi ja ühekordseid toetusi, ohustamata seejuures käibemaksu ja koosseisuliste töötajatega seotud kulude rahastamiskõlblikkust, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012. Kehtiva tava kohaselt peaks avalik-õiguslike organisatsioonide (koordineeriv toetusesaaja või seotud toetusesaaja) poolt projektile makstav summa olema vähemalt 2 % suurem projektiga tegelevate riigiteenistujate palgakulust. Liidu vahendeid ei tohiks kasutada riigieelarve rahastamiseks, näiteks käibemaksu tasumiseks. Käibemaksu katmiseks kasutatavate liidu vahendite mahu kohta on siiski vähe teavet. Komisjon peaks seetõttu andma programmi LIFE vahe- ja järelhindamisel liikmesriikide kaupa ülevaate käibemaksu tagastamise taotluste kohta, mis programmi LIFE toetusesaajad on viimases makseetapis esitanud.

(39)

Kehtestada tuleks sellised kaasrahastamise ülemmäärad, mida on vaja programmi LIFE raames antavate toetuste tulemusliku taseme hoidmiseks.

(40)

Programmi LIFE ja selle allprogramme tuleks vastavate tulemusnäitajate alusel korrapäraselt kontrollida ja hinnata, et võimaldada teha kohandusi, sealhulgas vaadata vajaduse korral läbi valdkondlikud prioriteedid. Programmide ja projektide hindamise tulemusnäitajate täpsemal määratlemisel peaks komisjon panema rõhku kvaliteediseirele, tuginedes tulemusnäitajatele ning eeldatavatele tulemustele ja mõjule. Komisjon peaks tegema ettepaneku ka sellise meetodi kasutuselevõtmiseks, mis võimaldab jälgida projektide õnnestumist pikas perspektiivis, eelkõige looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas. Selleks et saada tõendusmaterjale mõlema allprogrammi kasulike kõrvalmõjude kohta kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas ning esitada teavet kulutuste suuruse kohta, tuleks programmi LIFE järelevalve raames jälgida kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi vastavalt teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”. Jälgimisel tuleks lähtuda lihtsast metoodikast, mille kohaselt liigitatakse kulutused ühte järgmisest kolmest kategooriast: ainult kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud kulud (arvestuslik osakaal 100 %), suurel määral kliima/bioloogilise mitmekesisusega seotud kulud (arvestuslik osakaal 40 %), kliima/bioloogilise mitmekesisusega mitteseotud kulud (arvestuslik osakaal 0 %). Kõnealune metoodika ei tohiks välistada vajaduse korral täpsema metoodika kasutamist.

(41)

Kuna komisjonil on programmi LIFE ja selle projektide juhtimisel pikaajaline kogemus ning programmi LIFE toetusesaajatel on väliste järelevalvemeeskondadega positiivne kogemus, peaks programmi LIFE juhtimist jätkama komisjon. Programmi LIFE ja sellega seotud projektide haldusstruktuuri muutuste suhtes tuleks eelnevalt kohaldada kulude-tulude analüüsi ning erilist tähelepanu tuleks pöörata piisavate ja põhjalike eksperdiarvamuste saamisele, eelkõige looduse ja bioloogilise mitmekesisuse prioriteetses valdkonnas.

(42)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli kestel kaitsta proportsionaalsete meetmete abil, sealhulgas eeskirjade eiramise ennetamise, avastamise ja uurimise, kaotsi läinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmise ning vajaduse korral karistuste määramise abil.

(43)

Et tagada liidu vahendite kasutamise parim võimalik hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses tulemusnäitajatega, mida kohaldatakse keskkonna allprogrammi valdkondlike prioriteetide ning kliimameetmete allprogrammi prioriteetsete valdkondade suhtes, seoses III lisas sätestatud valdkondlike prioriteetide muutmisega ning seoses looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist toetavatele projektidele eraldatavate toetuste protsentuaalse osa tõstmisega eelarves. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (23).

(45)

Kui keskkonna- ja kliimameetmete programmi LIFE komitee ei esita arvamust rakendusakti eelnõu kohta, peaks komisjon jätma kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõikega 4 rakendusakti eelnõu vastu võtmata. Kõnealust menetlust tuleks põhjendada muu hulgas vajadusega hinnata vahendite proportsionaalset jaotust integreeritud projektide vahel, eriti maksimumsummat, mida võib ühele integreeritud projektile eraldada.

(46)

Selleks et tagada tõhus üleminek määruse (EÜ) nr 614/2007 ja programmi LIFE kohaselt vastu võetud meetmete vahel, on vaja nimetatud määruse alusel rahastatud tegevuste järelevalvet, auditeerimist ja kvaliteedi hindamist jätkata ka pärast nimetatud määruse kehtivuse lõppu.

(47)

Programmi LIFE lisaväärtus tuleneb selle käsituse ja rõhuasetuse eripärast, tänu millele on programmi alusel ellu viidav tegevus eriti hästi kohandatud keskkonna ja kliimaga seotud vajadustele. Liikmesriikide eraldi võetavate meetmetega võrreldes on programm LIFE võimeline aitama kaasa keskkonnapoliitika tulemuslikumale rakendamisele, ühendades suuremal hulgal ressursse ja teadmisi. Samuti loob programm platvormi selleks, et töötada välja ja vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, parandada õigustiku rakendamist, ergutada ja kiirendada selle rakendamises tehtavaid muudatusi, suurendada suutlikkust, toetada erasektorit ja eriti VKEsid väikesemahuliste tehnoloogiate ja lahenduste katsetamisel ning võimaldada liikmesriikidel ja sidusrühmadel üksteiselt õppida. Lisaks tekitab programm LIFE liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite koostoime, võimendades erasektori lisavahendeid ning suurendades seeläbi liidu sekkumise sidusust ja edendades õigustiku ühtlasemat rakendamist.

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ning vastavate õigusaktide rakendamisele ja väljatöötamisele kaasaaitamine, sealhulgas keskkonna- ja kliimaeesmärkide integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse ning parema juhtimise edendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)

Määrus (EÜ) nr 614/2007 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

a)

aidata kaasa ressursitõhusa, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse saavutamisele, keskkonna kaitsmisele ja keskkonna kvaliteedi parandamisele ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja ümberpööramisele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku toetamisele ning ökosüsteemide seisukorra halvenemise vastu võitlemisele;

b)

parandada liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ning vastavate õigusaktide väljatöötamist, rakendamist ja täitmist, ergutada ja edendada keskkonna- ja kliimaeesmärkide läbivat arvessevõtmist liidu muudes poliitikavaldkondades ja avaliku ja erasektori tegevuses ning nendesse integreerimist, sealhulgas era- ja avaliku sektori suutlikkuse suurendamise kaudu;

c)

toetada keskkonna- ja kliimavaldkonna paremat juhtimist kõikidel tasanditel, samuti kodanikuühiskonna, vabaühenduste ja kohalike osalejate suuremat kaasamist;

d)

toetada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist.

a)

keskkonna allprogramm;

b)

kliimameetmete allprogramm.

a)

lõike 1 punktis a osutatud üldeesmärgi puhul hinnatakse keskkonna ja kliima paranemist, mis on saavutatud tänu programmile LIFE. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja ümberpööramisele kaasaaitamise eesmärgi puhul hinnatakse programmiga saavutatud keskkonna paranemist selle järgi, kui suur osa Natura 2000 võrgustikust on taastatud või võetud asjaomase juhtimise alla, kui suur on taastatud ökosüsteemi pindala ja milline selle liik, ning kaitsestaatuse parandamise eesmärgil võetud meetmete sihiks olevate elupaikade ja liikide arv ja tüüp;

b)

lõike 1 punktis b osutatud üldeesmärkide puhul, mis on seotud väljatöötamise ja rakendamisega, hinnatakse selliste välja töötatud või ellu viidud meetmete arvu, mille abil rakendatakse liidu keskkonna- või kliimapoliitika ja vastavate õigusaktide alusel kavasid, programme ja strateegiaid, samuti hinnatakse korduvaks läbiviimiseks või ülekandmiseks sobilike meetmete arvu;

c)

lõike 1 punktis b osutatud integreerimise ja läbiva arvessevõtmisega seotud üldeesmärkide puhul hinnatakse selliste meetmete arvu, millega saavutatakse koostoime või mida võetakse läbivalt arvesse liidu muudes rahastamisprogrammides või mis on integreeritud avaliku või erasektori tegevusse;

d)

lõike 1 punktis c osutatud üldeesmärgi puhul hinnatakse selliste meetmete arvu, mille eesmärk on tagada parem juhtimine, teabe levitamine ning teadlikkus keskkonna- ja kliimaküsimustest.

a)

lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse 2 592 491 250 eurot keskkonna allprogrammile;

b)

lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse 864 163 750 eurot kliimameetmete allprogrammile.

a)

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisteks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid;

b)

kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaadid ning liiduga ühinevad riigid;

c)

Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid;

d)

riigid, kes on saanud Euroopa Keskkonnaagentuuri liikmeteks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 933/1999 (24);

a)

keskkond ja ressursitõhusus,

b)

loodus ja bioloogiline mitmekesisus,

c)

keskkonnaalane juhtimine ja teave.

a)

seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud prioriteedid;

b)

artiklites 10, 11 ja 12 osutatud iga prioriteetse valdkonna erieesmärgid;

c)

artiklis 24 osutatud mitmeaastase tööprogrammi rakendamisel saadud kogemused;

d)

integreeritud projektide rakendamisel saadud kogemused;

e)

pärast 23. detsember 2013. aasta vastu võetud liidu uutest keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevad prioriteedid või

f)

liidu kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide ja vastava poliitika rakendamisel saadud kogemused.

a)

töötada välja, katsetada ja tutvustada keskkonnaprobleemide puhul kordamiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilikke poliitika- või juhtimiskäsitusi, parimaid tavasid ja lahendusi (sealhulgas uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine ja esitlemine), võttes muu hulgas arvesse keskkonna ja tervise vahelisi seoseid ning toetades ressursitõhususega seotud poliitikat ja õigusakte, kaasa arvatud ressursitõhusa Euroopa tegevuskava;

b)

toetada ühtsete lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide kohaste kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, jäätmed ja õhk;

c)

parandada alusteadmisi liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu keskkonda mõjutavate tegurite, survetegurite ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks.

a)

aidata looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas kaasa liidu poliitika ja õigusaktide, sealhulgas liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020, direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ edasiarendamisele ja rakendamisele, eelkõige käsituste, parimate tavade ja lahenduste kohaldamise, väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel;

b)

toetada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 alusel loodud Natura 2000 võrgustiku edasist arendamist, rakendamist ja juhtimist, eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 8 põhjal koostatud tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks vajalike ühtsete käsituste kohaldamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist;

c)

parandada alusteadmisi liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja vastavate õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu loodust ja bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite, survetegurite ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks.

a)

toetada teadlikkuse tõstmist keskkonnaküsimustes, sealhulgas saavutada üldsuse ja sidusrühmade toetus liidu poliitika kujundamisele keskkonnavaldkonnas, ja edendada säästvat arengu alaseid teadmisi ning säästva tarbimise uusi tavasid;

b)

toetada keskkonnavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada edukaid keskkonnaga seotud lahendusi ja tavasid käsitlevate teadmiste jagamist, muu hulgas sidusrühmade vahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu;

c)

edendada ja toetada liidu keskkonnaalaste õigusaktide tulemuslikumat järgimist ja järgimise tagamist, eelkõige parimate tavade ja poliitiliste käsituste väljatöötamise ja levitamise edendamise teel;

d)

edendada paremat keskkonnaalast juhtimist, laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist poliitika- ja poliitika rakendamise alastes konsultatsioonides.

a)

kliimamuutuste leevendamine,

b)

kliimamuutustega kohanemine,

c)

kliimaalane juhtimine ja teave.

a)

aidata kaasa kliimamuutuste leevendamist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide rakendamisele ja väljatöötamisele, sealhulgas selle teema läbivale arvessevõtmisele muudes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste käsituste, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel;

b)

parandada alusteadmisi tulemuslike kliimamuutuste leevendusmeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada;

c)

hõlbustada ühtsete lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kliimamuutuste leevendamist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil;

d)

aidata kaasa kordamiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kliimamuutuste leevendustehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele.

a)

aidata kaasa kliimamuutustega kohanemist käsitleva liidu poliitika väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas selle teema läbivale arvessevõtmisele muudes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutustega kohanemisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste käsituste, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel, sealhulgas vajaduse korral ökosüsteemil põhinevate käsituste abil;

b)

parandada alusteadmisi tulemuslike kliimamuutustega kohanemise meetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks, asetades vajaduse korral esikohale ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi, ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada;

c)

hõlbustada ühtsete lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kliimamuutustega kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil, asetades vajaduse korral esikohale ökosüsteemil põhinevad lähenemisviisid;

d)

aidata kaasa kordamiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele.

a)

toetada teadlikkuse tõstmist kliimaküsimustes, sealhulgas saavutada üldsuse ja sidusrühmade toetus liidu poliitika kujundamisele kliimavaldkonnas, ja edendada säästvat arengu alaseid teadmisi;

b)

toetada kliimavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada edukaid kliimaga seotud lahendusi ja tavasid käsitlevate teadmiste jagamist, muu hulgas sidusrühmade vahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu;

c)

edendada ja toetada liidu kliimaalaste õigusaktide tulemuslikumat järgimist ja järgimise tagamist, eelkõige parimate tavade ja poliitiliste käsituste väljatöötamise ja levitamise edendamise teel;

d)

edendada paremat kliimaalast juhtimist, laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist poliitika- ja poliitika rakendamise alastes konsultatsioonides.

a)

toetused;

b)

avaliku hanke lepingud;

c)

osalemine rahastamisvahendites vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätetele rahastamisvahendite kohta, eelkõige vastavalt selle artiklitele 139 ja 140, ning tegevusalaste nõuetega, mis on sätestatud liidu vastavates õigusaktides;

d)

muud liiki meetmed, mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks.

a)

katseprojektid,

b)

näidisprojektid,

c)

parimate tavade projektid,

d)

integreeritud projektid,

e)

tehnilise abi projektid,

f)

suutlikkuse suurendamise projektid,

g)

ettevalmistusprojektid,

h)

teabe-, teadlikkuse tõstmise ja teabe levitamise projektid,

i)

muud projektid, mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks.

a)

projekt on liidu huvides, aidates märkimisväärselt kaasa mõne artiklis 3 sätestatud programmi LIFE üldeesmärgi ning artiklis 9 sätestatud prioriteetsete valdkondade erieesmärkide, III lisas sätestatud valdkondlike prioriteetide või artiklis 13 sätestatud prioriteetsete valdkondade erieesmärkide saavutamisele;

b)

projekt on kulutõhus ning tehniliselt ja rahaliselt sidus ning

c)

projekti kavandatud rakendamine on mõistlik.

a)

taotlemise esimeses etapis rahastamiskava ning

b)

taotlemise teises etapis vähemalt üks eelleping, milles on näidatud, millises ulatuses kasutatakse muid asjakohaseid liidu, riiklike või erasektori rahastamisallikaid, kusjuures sellised rahastamisallikad tuleb ka nimetada.

a)

liikmesriigi 2010., 2011. ja 2012. aastaks määruse (EÜ) nr 641/2007 artiklis 6 kehtestatud suunava riikliku eraldise kasutamise suutlikkuse keskmine määr on alla 70 %;

b)

liikmesriigi SKP elaniku kohta 2012. aastal oli alla 90 % liidu keskmisest või

c)

liikmesriik ühines liiduga pärast 1. jaanuari 2013.

a)

lõikes 5 osutatud 2014., 2015. ja 2016. aastaks kehtestatud suunava riikliku eraldise kasutamise suutlikkuse keskmine määr liikmesriigis on alla 70 % ning

b)

liikmesriigi suutlikkuse keskmine määr suunava riikliku eraldise kasutamisel 2014., 2015. ja 2016. aastal on tõusnud, võrreldes 2010., 2011. ja 2012. aasta keskmise määraga.

a)

uute töötajate töölevõtmine ja nende koolitamine riiklike või piirkondlike LIFE kontaktpunktide jaoks;

b)

kogemuste ja parimate tavade vahetamise lihtsustamine ning programmi LIFE raames rakendatud projektide tulemuste levitamise ja kasutamise edendamine;

c)

koolitajate koolitamisel põhinevad lähenemisviisid;

d)

liikmesriikides ametiasutuste vahelised vahetus- ja lähetusprogrammid, eriti oma valdkonna parimate töötajate vahetus.

a)

esimese mitmeaastase tööprogrammi kestuse ajal kuni 60 % kõigi keskkonna ja kliimameetmete allprogrammi raames rahastatud projektide (v.a punktis c nimetatud projektid) rahastamiskõlblikest kuludest;

b)

teise mitmeaastase tööprogrammi kestuse ajal kuni 55 % kõigi keskkonna ja kliimameetmete allprogrammi raames rahastatud projektide (v.a punktis c nimetatud projektid) rahastamiskõlblikest kuludest;

c)

kogu programmi LIFE kestuse ajal:

a)

ost aitab kaasa direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 3 loodud Natura 2000 võrgustiku parendamisele, hooldamisele ja terviklikkuse taastamisele, muu hulgas ühenduste parandamisele koridoride, puhkepaikade või rohelise taristu muude elementide abil;

b)

maaost on ainuke kulutasuv või kõige kulutasuvam viis soovitud kaitse-eesmärgi saavutamiseks;

c)

ostetud maa reserveeritakse pikaajaliseks kasutuseks, mis on kooskõlas artiklites 11, 14 või 15 sätestatud eesmärkidega, ning

d)

asjaomane liikmesriik tagab üleandmise teel või muul viisil sellise maa pikaajalise kasutuse looduskaitse eesmärkidel.

a)

teave ja teavitamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid hõlmavad ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist ning kõigi liidu peamiste keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise hetkeolukorra tutvustamist;

b)

uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine;

c)

projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamine, rakendamine, järelevalve, kontroll ja hindamine;

d)

seminarid, konverentsid ja koosolekud;

e)

võrgustikutöö ja parimate tavade platvormid;

f)

muu tegevus, mis on vajalik artiklis 3 osutatud üldeesmärkide saavutamiseks.

a)

iga allprogrammi puhul rahaliste vahendite jaotus prioriteetsete valdkondade vahel ja eri rahastamisliikide vahel kooskõlas artikli 9 lõikega 3, artikli 17 lõikega 4 ja artikli 17 lõikega 5. Projektide tegevustoetusi prioriteetsete valdkondade vahel või raames eelnevalt ei jaotata, välja arvatud tehnilise abi projektide ning suutlikkuse suurendamise projektide puhul;

b)

mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemiku vältel rahastatavate projektide projektiteemad, millega rakendatakse III lisas sätestatud valdkondlikke prioriteete;

c)

iga prioriteetse valdkonna ja projektitüübi kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tulemused, näitajad ja eesmärgid mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemikuks kooskõlas artikli 3 lõikes 3 sätestatud tulemusnäitajatega ning artiklites 10, 11, 12, 14, 15 ja 16 iga prioriteetse valdkonna jaoks kehtestatud erieesmärkidega;

d)

projektide valikumenetluse tehnilised meetodid ning valimise ja toetuste määramise kriteeriumid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 2 ja 19 ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 asjakohastele sätetele;

e)

mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemiku vältel välja kuulutatavate taotlusvoorude suunavad ajakavad.

a)

hiljemalt 30. juuniks 2017 välise sõltumatu vahehindamise aruanne programmi LIFE (ja selle allprogrammide) kohta, hõlmates programmi rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte, kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste suurust, seda, mil määral on saavutatud eesmärkide vaheline koostoime, programmi LIFE ja liidu teiste asjakohaste programmide vastastikust täiendavust, kõigi meetmete eesmärkide saavutamist (võimalusel tulemuste ja mõju näol), vahendite kasutamise tõhusust ning programmi liidu lisaväärtust, pidades silmas otsuse tegemist meetmete pikendamise, muutmise või peatamise kohta. Vahehindamise aruanne sisaldab ka kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi programmi LIFE mõju kohta direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud elupaikade ja liikide, sealhulgas linnuliikide kaitsestaatusele. Hindamise käigus käsitletakse ka programmist LIFE tulenevat lihtsustamise ulatust, sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete panust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtide saavutamisse ja säästvasse arengusse. Arvesse võetakse eelmise programmi LIFE+ pikaajalise mõju hindamise tulemusi. Komisjon lisab vahehindamise aruandele omapoolsed märkused, muu hulgas selle kohta, kuidas tuleb vahehindamise tulemusi arvesse võtta programmi LIFE rakendamisel, ja eelkõige selle kohta, millisel määral tuleb muuta III lisas sätestatud valdkondlikke prioriteete.

Vahehindamise aruandes esitatakse või sellele lisatakse põhjalik hinnang integreeritud projektide nõudluse suuruse ja kvaliteedi, planeerimise ja rakendamise kohta. Erilist tähelepanu pööratakse integreeritud projektide saavutatud või eeldatavale edule liidu muude vahendite võimendamisel, võttes eelkõige arvesse suurema sidususe eeliseid liidu muude rahastamisvahenditega, sidusrühmade kaasatuse ulatust ning seda, mil määral kuulusid või hakkavad kuuluma varasemad programmi LIFE+ projektid integreeritud projektide alla.

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2023 välise sõltumatu järelhindamise aruanne, mis hõlmab programmi LIFE ja selle allprogrammide rakendamist ja tulemusi, sealhulgas kliimaga ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste suurust, seda, mil määral on programm LIFE ja selle allprogrammid saavutanud oma eesmärgid, ning mil määral on saavutatud erinevate eesmärkide vaheline koostoime, samuti programmi LIFE panust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtide saavutamisse. Samuti hinnatakse järelhindamise aruandes seda, millisel määral saavutati keskkonna- ja kliimaeesmärkide integreerimine muudesse liidu poliitikavaldkondadesse, ning võimaluse piires tuleks hinnata programmiga LIFE saavutatud majanduslikku kasu, mõju ja lisaväärtust osalenud kogukondadele.