EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R1042

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1042/2013, 7. oktoober 2013 , millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teenuste osutamise koha osas

OJ L 284, 26.10.2013, p. 1–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/1042/oj

26.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1042/2013,

7. oktoober 2013,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teenuste osutamise koha osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artiklit 397,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2006/112/EÜ on ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2015 tuleb kõiki mittemaksukohustuslasele osutatud telekommunikatsiooniteenuseid, raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuseid ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid maksustada selles liikmesriigis, kus klient asub, kus on tema alaline asu- või elukoht või peamine elukoht, olenemata sellest, kus kõnealuseid teenuseid osutav maksukohustuslane asub. Enamikku muid mittemaksukohustuslasele osutatud teenuseid maksustatakse edasi selles liikmesriigis, kus teenuse osutaja asub.

(2)

Selleks et määrata kindlaks, milliseid teenuseid tuleb maksustada kliendi liikmesriigis, on oluline määratleda telekommunikatsiooniteenuste, raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste mõiste. Eelkõige tuleks selgitada raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste (edaspidi „ringhäälinguteenused”) mõistet, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/13/EL (2) sätestatud mõistetest.

(3)

Selguse huvides on nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 282/2011 (3) loetletud elektrooniliselt osutatavate teenustena käsitatavad tehingud, ilma et see loetelu oleks ammendav. Loetelu tuleks ajakohastada ning telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuste kohta tuleks koostada samasugused loetelud.

(4)

Käibemaksustamise eesmärgil on vaja täpsustada, kes on teenuseosutaja, kui elektrooniliselt osutatavaid teenuseid või interneti kaudu pakutavaid telefoniteenuseid osutatakse kliendile telekommunikatsioonivõrkude või liidese või portaali kaudu.

(5)

Veovahendi rendile andmise ning telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamise kohta reguleerivate eeskirjade ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja täpsustada, millises kohas asuvaks mittemaksukohustuslasest juriidilist isikut loetakse.

(6)

Selleks et määrata kindlaks telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuste ning elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamisel käibemaksu tasumise eest vastutav isik ning võttes arvesse, et maksustamise koht on nii maksukohustuslasest kui ka mittemaksukohustuslasest kliendi puhul sama, peaks teenuse osutaja saama kliendi staatuse kindlaks teha ainult selle põhjal, kas klient esitab talle oma individuaalse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri. Seda staatust peaks üldeeskirjade põhjal olema võimalik muuta, kui klient sellest hiljem teada annab. Kui sellist teadaannet ei ole saadud, peaks käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks jääma teenuse osutaja.

(7)

Kui mittemaksukohustuslane asub rohkem kui ühes riigis või tema alaline elu- või asukoht on ühes riigis, kuid peamine elukoht mujal, tuleb eelistada kohta, kus oleks kõige paremini tagatud, et maksustamine toimub teenuste tegeliku kasutamise kohas. Selleks et vältida liikmesriikidevahelisi kohtualluvusega seotud konflikte, tuleks tegelik teenuste kasutamise koht täpsustada.

(8)

Tuleks koostada eeskirjad, kus selgitatakse, kuidas maksustada sellisele mittemaksukohustuslasele osutatavaid veovahendi rendile andmise ning telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuseid ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid, kelle asukohta või alalist või peamist elukohta on praktiliselt võimatu või kindlasti võimatu kindlaks määrata. On asjakohane, et need eeskirjad põhinevad eeldustel.

(9)

Kui teave kliendi tegeliku asukoha, alalise asu- või elukoha või peamise elukoha kindlakstegemiseks on kättesaadav, on vaja näha ette, et kõnealused eeldused oleksid ümberlükatavad.

(10)

Teatud juhtudel, kui tegemist on teenusega, mis on juhuslikku laadi, hõlmab tavaliselt väikeseid rahasummasid ja eeldab kliendi füüsilist kohalolekut, näiteks telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamine WiFi alas või internetikohvikus, või kui tavaliselt ei kaasne sellega maksekviitungeid või muid tõendeid osutatud teenuse kohta, näiteks taksofoni kasutamise puhul, tekitaks tõendi esitamine kliendi asukoha või alalise elu- või asukoha või peamise elukoha kohta või selle kontrollimine aga ebaproportsionaalse koormuse või võiks tekitada andmekaitseprobleeme.

(11)

Kuna mittemaksukohustuslasele osutatavate veovahendi rendile andmise ning telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamine sõltub sellest, kus klient asub, kus on tema alaline asu- või elukoht või peamine elukoht, on vaja selgitada, milliseid tõendeid teenuse osutaja kliendi asukoha kindlakstegemiseks peaks hankima, juhul kui ei kehtestata konkreetseid eeldusi või kui kõnealused eeldused lükatakse ümber. Selleks tuleb koostada soovituslik mittetäielik tõendite loetelu.

(12)

Kinnisasjaga seotud teenuste osutamise ühetaolise käsitamise tagamiseks on vaja määratleda kinnisasja mõiste. Tuleks täpsustada, milline on see nõutav lähedane seos, mis muudab teenuse kinnisasjaga seotuks, ja samuti tuleks esitada mitteammendav loetelu tehingutest, mida saab pidada kinnisvaraga seotud teenusteks.

(13)

Samuti on vaja selgitada selliste teenuste osutamise maksustamist, mille käigus antakse kliendi käsutusse vahendid eesmärgiga teha tööd kinnisasjal.

(14)

Praktilistel eesmärkidel tuleks selgitada, et telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuseid ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid, mida maksukohustuslane osutab oma nimel ja mis on seotud majutamistegevusega hotellisektoris või samasuguse ülesandega sektorites, tuleks teenuse osutamise koha määratlemise eesmärgil pidada osutatuks asjaomastes majutuskohtades.

(15)

Kooskõlas direktiiviga 2006/112/EÜ tuleb sissepääsu võimaldamist kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutus- või muudele sellistele üritustele igal juhul maksustada ürituse tegeliku toimumise kohas. Tuleks selgelt sätestada, et see kehtib ka juhul, kui selliste ürituste pileteid ei müü otse korraldaja, vaid neid levitatakse vahendajate kaudu.

(16)

Direktiivi 2006/112/EÜ alusel võib käibemaks muutuda sissenõutavaks enne kaupade tarnimist või teenuse osutamist, selle ajal või peatselt pärast seda. Telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuste ning ja elektrooniliselt osutatavate teenuste korral, mida osutatakse ajal, mil minnakse üle uutele teenuse osutamise kohta käsitlevatele eeskirjadele, võivad teenuse osutamisega seotud asjaolud või liikmesriikidevahelised erinevused kohaldamisel viia topeltmaksustamise või maksustamata jätmiseni. Selle ärahoidmiseks ja ühetaolise kohaldamise tagamiseks liikmesriikides on vaja ette näha üleminekusätted.

(17)

Käesoleva määruse kohaldamisel võib olla asjakohane, et liikmesriigid võtavad vastu seadusandlikud meetmed, millega piiratakse teatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (4) sätestatud õigusi ja kohustusi, et kaitsta liikmesriigi või Euroopa Liidu olulisi majanduslikke või rahanduslikke huve, sealhulgas raha-, eelarve- ja maksuküsimustes, kui sellised meetmed on vajalikud ja proportsionaalsed, pidades silmas maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise ohtu liikmesriikides ning vajadust tagada nõuetekohane käibemaksu kogumine käesoleva määruse alusel.

(18)

Kasutusele tuleks võtta kinnisasja mõiste, et tagada kinnisasjaga seotud teenuste ühetaoline maksustamine liikmesriikides. Nimetatud mõiste kasutusele võtmisel võib olla oluline mõju liikmesriikide õigusaktidele ja halduse tavale. Ilma et see piiraks liikmesriikides juba kehtivate õigusaktide ja tavade kohaldamist ning selleks, et tagada sujuv üleminek, tuleks need muudatused teha hiljem.

(19)

Seetõttu tuleks rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

IV peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 6a

1.   Telekommunikatsiooniteenused direktiivi 2006/112/EÜ artikli 24 lõike 2 tähenduses hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

laua- ja mobiiltelefoniteenused hääle, andmete ja videote ülekandmiseks, sh videokomponendiga telefoniteenused (videofoniteenused);

b)

interneti kaudu osutatavad telefoniteenused, sh IP-kõne;

c)

kõnepost, kõne ootele panek, kõne edasisuunamine, helistaja kindlakstegemine, konverentskõne ja muud kõnehaldusteenused;

d)

kaugotsinguteenused;

e)

audiotekstiteenused;

f)

faksi-, telegraafi- ja teleksiteenused;

g)

internetiühendus, sh veebiühendus;

h)

eravõrguühendused, mille kaudu pakutakse ainult kliendile ette nähtud telekommunikatsiooniühendust.

2.   Telekommunikatsiooniteenused direktiivi 2006/112/EÜ artikli 24 lõike 2 tähenduses ei hõlma järgmist:

a)

elektrooniliselt osutatavad teenused;

b)

raadio- ja televisiooniringhäälinguteenused (edaspidi „ringhäälinguteenused”).

Artikkel 6b

1.   Ringhäälinguteenused hõlmavad audio- ja audiovisuaalteoseid sisaldavaid teenuseid, nagu raadio- ja telesaated, mida edastatakse üldsusele saatekava alusel kommunikatsioonivõrkude kaudu meediateenuse esitaja poolt ja tema toimetusvastutuse all samaaegseks kuulamiseks või vaatamiseks.

2.   Lõige 1 hõlmab eelkõige järgmist:

a)

raadio- või televisioonivõrgu kaudu edastatavad või taasedastatavad raadio- või televisioonisaated;

b)

interneti või muu sellise elektroonilise võrgu kaudu levitatavad raadio- või telesaated (IP-striiming), kui neid nende edastamise või taasedastamise ajal raadio- või televisioonivõrgus samaaegselt üle kantakse.

3.   Lõige 1 ei hõlma järgmist:

a)

telekommunikatsiooniteenused;

b)

elektrooniliselt osutatavad teenused;

c)

teabe esitamine konkreetsete tellitavate saadete kohta;

d)

ringhäälingu- ja edastamisõiguste ülekandmine;

e)

saate vastuvõtmisel kasutatavate tehniliste vahendite või rajatiste rentimine;

f)

interneti või mõne samalaadse elektroonilise võrgu kaudu levitatavad raadio- või telesaated (IP-striiming), välja arvatud juhul, kui neid nende edastamise või taasedastamise ajal raadio- või televisioonivõrgus samaaegselt üle kantakse.”

b)

Artikli 7 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„3.   Lõige 1 ei hõlma järgmist:”;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ringhäälinguteenused”;

iii)

punktid q, r ja s jäetakse välja;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„t)

elektrooniliselt broneeritud kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutus- ja muude selliste ürituste piletid;

u)

elektrooniliselt broneeritud majutus-, autorendi-, restoraniteenused, reisijateveo- või muud sellised teenused.”

c)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 28 kohaldamisel, kui elektroonilisi teenuseid osutatakse telekommunikatsioonivõrgu, mõne liidese või portaali, nt rakenduste veebipoe kaudu, käsitatakse teenuste osutamises osalevat maksukohustuslast oma nime all, kuid nimetatud teenuse osutaja eest tegutsevana, välja arvatud juhul, kui see maksukohustuslane on sõnaselgelt märkinud, et viimane on teenuse osutaja, ning see kajastub osalistevahelistes lepingulistes kokkulepetes.

Selleks et käsitada elektrooniliselt osutatava teenuse osutajat maksukohustuslase poolt sõnaselgelt märgitud nimetatud teenuse osutajana, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

arvel, mille elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamises osalev maksukohustuslane on väljastanud või kättesaadavaks teinud, peavad olema mainitud nimetatud teenused ja nende osutaja;

b)

kliendile väljastatud või kättesaadavaks tehtud saatelehel või kviitungil peavad olema mainitud elektrooniliselt osutatavad teenused ja nende osutaja.

Käesoleva lõike tähenduses ei ole maksukohustuslasel, kes elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamise puhul kiidab heaks käibemaksu sissenõudmise kliendilt või kiidab heaks teenuste osutamise või kehtestab teenuse osutamise üldtingimused, lubatud sõnaselgelt märkida, et nende teenuste osutaja on teine isik.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui interneti kaudu osutatavaid telefoniteenuseid, sealhulgas IP-kõne, osutatakse telekommunikatsioonivõrgu, liidese või portaali, näiteks rakenduste veebipoe kaudu ja samadel tingimustel, mis on esitatud nimetatud lõikes.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata maksukohustuslase suhtes, kes üksnes töötleb makseid, mis on tasutud elektrooniliselt osutatavate teenuste või interneti kaudu osutatavate telefoniteenuste, sealhulgas IP-kõne eest, ja ei osale nende elektrooniliselt osutatavate teenuste või telefoniteenuste osutamises.”

2)

V peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

1. jakku lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 13a

Mittemaksukohustuslasest juriidilise isiku asukoht, nagu on viidatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 esimeses lõigus ning artiklites 58 ja 59, on:

a)

juhatuse asukoht või

b)

mis tahes muu sellise tegevuskoha asukoht, mida iseloomustab inim- ja tehniliste ressursside poolest piisavalt püsiv ja sobiv struktuur, mis võimaldab sellel tegevuskohal saada ja seal kasutada sellele tegevuskohale vajalikke teenuseid.

Artikkel 13b

Kinnisasjana käsitatakse direktiivi 2006/112/EÜ kohaldamisel järgmist:

a)

nii maapinnal kui ka maapinna all asuv mis tahes piiritletud maatükk, mille suhtes saab kehtestada omandiõiguse ja valdusõiguse;

b)

üleval- või allpool merepinda maaga püsivalt ühendatud mis tahes hoone või rajatis, mida ei saa hõlpsasti lammutada või liigutada;

c)

hoone või rajatise mis tahes lahutamatu osa, mis on hoonesse või rajatisse paigaldatud ja ilma milleta hoone või rajatis ei ole täielik, näiteks uksed, aknad, katused, trepid ja liftid;

d)

mis tahes osa, seade või masin, mis paigaldatakse hoonesse või rajatisse püsivalt ja mida ei saa ilma hoonet või rajatist lõhkumata või muutmata liigutada.”;

b)

artikli 18 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata vastupidisest teabest võib telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste osutaja käsitada ühenduses asuvat klienti mittemaksukohustuslasena seni, kuni kõnealune klient ei ole teenuse osutajale teatanud oma individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.”;

c)

artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 esimese lõiguga või artiklitega 58 ja 59 hõlmatud teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele, kes asub rohkem kui ühes riigis või kelle alaline elu- või asukoht on ühes ja peamine elukoht teises riigis, peetakse prioriteetseks järgmist:

a)

mittemaksukohustuslasest juriidilise isiku puhul käesoleva määruse artikli 13a punktis a osutatud asukoht, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et teenust kasutatakse nimetatud artikli punktis b osutatud tegevuskohas;

b)

füüsilise isiku puhul peamine elukoht, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et teenust kasutatakse kõnealuse isiku alalises elukohas.”;

d)

4. jagu muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmised alajaod:

3.a   alajagu

Eeldused kliendi asukoha suhtes

Artikkel 24a

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 44, 58 ja 59a kohaldamisel, kui telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuste või elektrooniliselt osutatavate teenuste osutaja osutab neid teenuseid sellises kohas nagu taksofon, telefonikabiin, WiFi ala, internetikohvik, restoran või hotelli vastuvõtuala, kus nimetatud teenuse osutaja poolt teenuse osutamiseks on vaja teenuse saaja füüsilist kohalolekut nimetatud kohas, eeldatakse, et kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on kõnealuses kohas ja teenust kasutatakse ja tarbitakse ka tegelikult seal.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koht asub direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 37 ja 57 kohaselt ühenduses reisijaid vedava laeva või lennuki pardal või rongis, on asukohariik reisijateveo lähteriik.

Artikkel 24b

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 58 kohaldamisel, kui mittemaksukohustuslasele osutatakse telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuseid või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid:

a)

tema lauatelefoniühenduse kaudu, eeldatakse, et kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on tavatelefoni paigaldamise kohas;

b)

mobiilsidevõrgu kaudu, eeldatakse, et kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on kõnealuste teenuste saamiseks kasutatud SIM-kaardi mobiiltelefoni suunakoodiga identifitseeritud riigis;

c)

mille kasutamiseks on vaja kasutada dekoodrit või muud sellist seadet või vaatamiskaarti ning mille puhul ei kasutata tema lauatelefoniühendust, eeldatakse, et kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on kohas, kus dekooder või muu selline seade asub, või kui see koht ei ole teada, siis kohas, kuhu vaatamiskaart kasutamiseks saadetakse;

d)

muudes kui artiklis 24a ja käesoleva artikli punktides a, b ja c nimetatud olukordades, eeldatakse, et kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on koht, mille teenuse osutaja on sellena määratlenud, kasutades käesoleva määruse artiklis 24f loetletud kahte eraldi tõendit, mis ei ole vasturääkivad.

Artikkel 24c

Kui mittemaksukohustuslasele osutatakse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 kohaldamisel veovahendi rendile andmise (välja arvatud lühiajalise rendile andmise) teenuseid, eeldatakse, et kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on koht, mille teenuse osutaja on sellena määratlenud, kasutades käesoleva määruse artiklis 24e loetletud kahte eraldi tõendit, mis ei ole vasturääkivad.

3.b   alajagu

Eelduste ümberlükkamine

Artikkel 24d

1.   Kui teenuse osutaja osutab direktiivi 2006/112/EÜ artikli 58 kohaselt teenust, võib ta käesoleva määruse artiklis 24a või artikli 24b punktides a, b või c sätestatud eelduse ümber lükata kolme tõendi alusel, mis ei ole vasturääkivad ja mis tõendavad, et kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on mujal.

2.   Maksuasutus võib artikli 24a, 24b või 24c alusel esitatud eelduse ümber lükata, kui on tõendeid, et teenuse osutaja puhul esineb väär- või kuritarvitusi.

3.c   alajagu

Tõendid kliendi asukoha kindlakstegemiseks ja eelduste ümberlükkamiseks

Artikkel 24e

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõikes 2 sätestatud eeskirjade kohaldamisel ja käesoleva määruse artiklis 24c sätestatud nõuete täitmisel käsitatakse tõenditena eelkõige järgmisi andmeid:

a)

kliendi arveaadress;

b)

pangaandmed, näiteks makse tegemiseks kasutatud pangakonto asukoht või selles pangas olev kliendi arveaadress;

c)

kliendi renditud veovahendi registreerimisandmed, kui selle veovahendi registreerimist kasutamiskohas nõutakse, või muu selline teave;

d)

muu ärilisest seisukohast oluline teave.

Artikkel 24f

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 58 sätestatud eeskirjade kohaldamisel ja käesoleva määruse artikli 24b punktis d või artikli 24d lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisel käsitatakse tõenditena eelkõige järgmisi andmeid:

a)

kliendi arveaadress;

b)

kliendi kasutatava seadme IP-aadress või geograafilise asukoha kindlaksmääramise mis tahes meetod;

c)

pangaandmed, näiteks makse tegemiseks kasutatud pangakonto asukoht ja selles pangas olev kliendi arveaadress;

d)

rahvusvahelise mobiiliabonendi identifitseerimiskoodi (IMSI) riigi mobiiltelefoni suunakood (MCC), mis on salvestatud kliendi kasutataval abonendi identsusmooduli kaardil (SIM-kaart);

e)

kliendi lauatelefoniühenduse asukoht, mille kaudu talle teenust osutatakse;

f)

muu ärilisest seisukohast oluline teave.”;

ii)

lisatakse järgmine alajagu:

6.a   alajagu

Kinnisasjaga seotud teenuste osutamine

Artikkel 31a

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 47 osutatud, kinnisasjaga seotud teenused hõlmavad ainult selliseid teenuseid, millel on piisavalt otsene seos kõnealuse kinnisasjaga. Teenustel on piisavalt otsene seos kinnisasjaga järgmistel juhtudel:

a)

kui nad on kinnisasjast tuletatud ja see kinnisasi moodustab teenuse koostisosa ning on osutatavate teenuste jaoks keskne ja oluline (nt kalapüügilubade andmine);

b)

kui teenuseid osutatakse seoses kinnisasjaga ja need põhjustavad kinnisasja õigusliku või füüsilise seisundi muutmist.

2.   Lõige 1 hõlmab eelkõige järgmist:

a)

selliste hoone või hoone osade projektide koostamine, mis on ette nähtud mingi kindla ehituskrundi jaoks, hoolimata sellest, kas hoone on püstitatud või mitte;

b)

ehitusjärelevalve- või turvateenused;

c)

hoone ehitamine maatükile, samuti hoones või hoone osas tehtud ehitus- ja lammutustööd;

d)

selliste püsistruktuuride nagu gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- jms torustike ehitamine maatükile, samuti nende püsistruktuuride ehitus- ja lammutustööd;

e)

maatükil tehtud tööd, sh põllumajandusteenused, nagu maaharimine, külvamine, niisutamine ja väetamine;

f)

kinnisasja seisundi ja sellega seotud riskide väljaselgitamine ning hindamine;

g)

kinnisasja hindamine, sh ka siis, kui see teenus on vajalik kindlustuse jaoks, selleks et määrata kindlaks kinnisasja tagatisväärtus või et hinnata vaidlusjuhtumite korral riske ja kahjustusi;

h)

muu kui lõike 3 punktis c nimetatud kinnisasja rendile või üürile andmine, sh kauba ladustamine kinnisasjal, millest on eraldatud konkreetne osa ainult kliendile kasutamiseks;

i)

majutamine hotellisektoris või samasuguse ülesandega sektorites, nt puhkelaagrites või kämpinguna kasutamiseks ettenähtud paikades, sh osaajalise kasutamise õiguste muutmisest johtuv õigus viibida konkreetses kohas jms;

j)

muude kinnisasja või selle osaga seotud õiguste kui punktides h ja i nimetatud õiguste loovutamine ja üleandmine, sh luba kasutada kinnisasja osa, nt kalapüügi- ja jahilubade andmine või juurdepääs lennujaama ootesaalidesse, või sellise infrastruktuuri kasutamine, mille suhtes kohaldatakse teemaksu, nt sild või tunnel;

k)

hoone või hoone osa hooldus, renoveerimine ja remont, sh puhastus-, plaatimis-, parkettimis- ja tapeetimistööd;

l)

püsistruktuuride, nt gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- jms torustike hooldus, renoveerimine ja remont;

m)

selliste masinate või seadmete paigaldamine või kokkupanemine, mida saab pärast paigaldamist või kokkupanekut käsitada kinnisasjana;

n)

masinate või seadmete hooldus ja remont, kontrollimine ja järelevalve, kui kõnealuseid masinaid või seadmeid saab käsitada kinnisasjana;

o)

varahaldus, mis seisneb äri-, tööstus- või eluasemekinnisvara käitamises kinnisasja omaniku poolt või tema nimel, v.a lõike 3 punktiga g hõlmatud kinnisvarainvesteeringute portfelli valitsemine;

p)

kinnisasja müügi, rendile või üürile andmise, samuti teatavate kinnisasjaõiguste või kinnisajaga (olenemata sellest, kas seda käsitatakse materiaalse varana) seotud asjaõiguste kehtestamise või üleandmise korral osutatud vahendusteenused, välja arvatud lõike 3 punktiga d hõlmatud vahendusteenused;

q)

õigusteenused, mis on seotud kinnisasja üleandmise või kinnisasja omandiõiguse üleandmisega, teatavaid kinnisasjaõigusi või kinnisasja (olenemata sellest, kas seda käsitatakse materiaalse varana) puudutavate asjaõiguste kehtestamise või üleandmisega, nt notaritöö, või kinnisvara müügi- või ostulepingu koostamisega, isegi juhul, kui vara õigusliku seisundi muutumist põhjustavat tehingut ei toimu.

3.   Lõige 1 ei hõlma järgmist:

a)

selliste hoone või hoone osade projektide koostamine, mis ei ole ette nähtud mingi kindla ehituskrundi jaoks;

b)

kauba ladustamine kinnisasjal, kui konkreetset osa kinnisasjast ei ole eraldatud ainult kliendile kasutamiseks;

c)

reklaamiteenused, isegi kui see hõlmab kinnisasja kasutamist;

d)

vahendustegevus hotellis või samasuguse ülesandega kohtades, nt puhkelaagrites või kämpinguna kasutamiseks ettenähtud paikades majutuse pakkumisel, kui vahendaja tegutseb teise isiku nimel ja eest;

e)

messi- või näitusekoha pakkumine koos muude seotud teenustega, mis võimaldab eksponendil oma kaupa välja panna, nt koha kujundamine, näitusekauba transport ja ladustamine, masinate kasutada andmine, elektrijuhtmete paigaldus, kindlustus ja reklaam;

f)

selliste masinate või seadmete paigaldamine või kokkupanemine, hooldus ja remont ning kontrollimine ja järelevalve, mis ei moodusta ega hakka moodustama kinnisasja osa;

g)

kinnisvarainvesteeringute portfelli valitsemine;

h)

lepingutega seotud õigusteenused, v.a lõike 2 punktiga q hõlmatud teenused, sh seoses kinnisasja üleandmislepingu tingimuste või sellise lepingu jõustamise või sellise lepingu olemasolu tõendamisega osutatud nõuandeteenused, kui need teenused ei ole konkreetselt seotud kinnisasja omandiõiguse ülekandmisega.

Artikkel 31b

Kui vahendid antakse kliendi käsutusse eesmärgiga teha tööd kinnisasjal, on see tehing kinnisasjaga seotud teenuse osutamine ainult siis, kui tööde täideviimise eest vastutab teenuse osutaja.

Kui teenuse osutaja varustab kliendi vahendite ja tööde tegemiseks piisava personaliga, eeldatakse, et ta on vastutav tööde täideviimise eest. Eelduse, et tööde täideviimise eest vastutab teenuse osutaja, võib ümber lükata mis tahes asjakohase fakti või õigusnormi alusel.

Artikkel 31c

Oma nime all tegutseva maksukohustuslase poolt koos hotellisektoris või samasuguse ülesandega sektorites, nt puhkelaagrites või kämpinguna kasutamiseks ettenähtud paikades, majutamisega pakutavate telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenuste ning elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamise koha kindlakstegemiseks käsitatakse, et sellised teenused on osutatud nendes kohtades.”;

iii)

7. alajakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 33a

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- ja meelelahutus- või muudele sellistele üritustele juurdepääsu tagavate piletite levitamine korraldaja eest, kuid oma nime all tegutseva vahendaja või mõne muu oma nimel tegutseva maksukohustuslase kui korraldaja poolt on hõlmatud direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 53 ja artikli 54 lõikega 1.”

3)

I lisa punkti 4 lisatakse järgmised alapunktid:

„f)

raadio- või televisioonivõrgu, interneti või mõne muu sellise elektroonilise võrgu kaudu levitatavate raadio- või telesaadete vastuvõtmine kuulamiseks või vaatamiseks kasutaja valitud ajal ja kasutaja isikliku taotluse alusel meediateenuse osutaja pakutud saatevalikust, nt tellitavad tele- või videosaated;

g)

interneti või mõne samalaadse elektroonilise võrgu kaudu levitatavate raadio- või telesaadete vastuvõtmine (IP-striiming), välja arvatud juhul, kui neid nende edastamise või taasedastamise ajal raadio- või televisioonivõrgus samaaegselt üle kantakse;

h)

kommunikatsioonivõrkude kaudu selliste audio- ja audiovisuaalteoste tarnimine, mida meediateenuse osutaja ei paku ja mis ei kuulu tema toimetusvastutuse alla;

i)

meediateenuse osutaja audio- ja audiovisuaalväljundi edasitarnimine kommunikatsioonivõrkude kaudu kellegi teise kui meediateenuse osutaja poolt.”

Artikkel 2

Ühenduses asuva teenuse osutaja poolt seal asuvale, alalist elu- või asukohta omavale või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele osutatavate telekommunikatsiooni-, raadio- ja teleringhäälinguteenuste või elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse järgmist:

a)

enne 1. jaanuari 2015 tekkinud maksustatava teokoosseisu puhul on teenuse osutamise kohaks koht, kus teenuse osutaja asub, nagu on sätestatud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 45, sõltumata sellest, millal nimetatud teenuste osutamine või pidev osutamine on lõpule viidud;

b)

enne 1. jaanuari 2015 tekkinud maksustatava teokoosseisu puhul on teenuse osutamise kohaks koht, kus on kliendi asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht, sõltumata sellest, millal nimetatud teenuste osutamine või pidev osutamine algas;

c)

kui maksustatav teokoosseis tekkis enne 1. jaanuari 2015 liikmesriigis, kus teenuse osutaja asub, ei nõuta sama maksustatava teokoosseisu suhtes maksu sisse kliendi liikmesriigis 1. jaanuaril 2015 või pärast seda kuupäeva.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 artikleid 13b, 31a ja 31b, nii nagu need on lisatud käesoleva määrusega, kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 7. oktoober 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BERNATONIS


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(3)  Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).


Top