EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32013R0814
Commission Regulation (EU) No 814/2013 of 2 August 2013 implementing Directive 2009/125/EC of the European Parliament and of the Council with regard to ecodesign requirements for water heaters and hot water storage tanks Text with EEA relevance
Komisjoni määrus (EL) nr 814/2013, 2. august 2013 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 814/2013, 2. august 2013 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega EMPs kohaldatav tekst
OJ L 239, 6.9.2013, p. 162–183
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 09/01/2017
|
6.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 239/162 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 814/2013,
2. august 2013,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik tootekavandi muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada. |
|
(2) |
Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 2 punktis a on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad selliseid tooteid, mis võimaldavad oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet; sellised on näiteks veesoojendusseadmed. |
|
(3) |
Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, milles käsitletakse kodumajapidamistes ja ärisektoris kasutatavate veesoojendite ja kuumaveesalvestitega seotud tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke küsimusi. Uuring tehti koos sidusrühmadega ning liidu ja kolmandate riikide huvitatud isikutega ja selle tulemused on avaldatud. |
|
(4) |
Käesoleva määruse seisukohast olulised keskkonnaküsimused on veesoojendite puhul energiatarbimine nende kasutamise ajal ning (soojuspumbaga veesoojendite puhul) nende müravõimsustase. Lisaks sellele on fossiilkütuste jõul töötavate veesoojendite puhul keskkonna seisukohast oluline lämmastikoksiidide, vingugaasi ja süsivesinike heide. Kuumaveesalvestite puhul on keskkonna seisukohast tähtis energiatarbimine, mis tuleneb püsikadudest. |
|
(5) |
Kuid vingugaasi ja süsivesinike heite kohta ei ole asjakohane sätestada praegu ökodisaininõudeid, sest vastavaid Euroopa mõõtemeetodeid ei ole välja töötatud. Vastavate mõõtemeetodite väljatöötamise eesmärgil tegi komisjon Euroopa standardiasutustele ülesandeks tegelda käesoleva määruse läbivaatamise käigus ka kõnealuse heite ökodisaini nõuetega. Veesoojendite puhul võib jätkuvalt kasutada liikmesriikides vingugaasi ja süsivesinike heite kohta kehtivaid keskkonnanõudeid seni, kuni ei ole jõustunud vastavad ELi ökodisaininõuded. Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/142/EÜ (küttegaasiseadmete kohta) (2) sätteid, millega piiratakse küttegaasiseadmete põlemissaadusi seoses tervisekaitse ja ohutusega. |
|
(6) |
Ettevalmistav uuring näitab, et teiste direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas osutatud ökodisaininäitajatega seotud nõuded ei ole veesoojendite ja kuumaveesalvestite puhul vajalikud. Eelkõige ei peeta oluliseks kasvuhoonegaaside heidet, mis on seotud külmutusagensitega, mida kasutatakse soojuspumbaga veesoojendites, millega tänapäeval köetakse Euroopas ehitisi. Seda, kas on asjakohane kehtestada ökodisaininõudeid selliste kasvuhoonegaaside heite kohta, hinnatakse uuesti käesoleva määruse läbivaatamisel. |
|
(7) |
Käesoleva määruse reguleerimisala peaks piirduma veesoojenditega, millega soojendatakse joogivett ja olmevett. |
|
(8) |
Veesoojenditel, mis on ette nähtud põhiliselt (üle 50 %) biomassist saadud gaasi- või vedelkütusel töötamiseks, on konkreetsed tehnilised näitajad, mis nõuavad täiendavat tehnika-, majandus- ja keskkonnaanalüüsi. Sõltuvalt analüüside tulemusest kehtestatakse nende veesoojendite ökodisaini nõuded vajaduse korral hilisemas järgus. |
|
(9) |
Hinnanguline aastane veesoojendite ja kuumaveesalvestite energiatarbimine oli Euroopa Liidus 2005. aastal 2 156 PJ (51 miljonit nafta ekvivalenttonni), millele vastav heide on 124 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Konkreetseid meetmeid võtmata suureneks eeldatav energiatarbimine 2020. aastaks 2 243 PJ-ni. Hinnanguline aastane veesoojenditest ja kuumaveesalvestitest tulenev lämmastikoksiidide heide oli Euroopa Liidus 2005. aastal 559 000 SOx ekvivalenttonni. Kui konkreetseid meetmeid ei võeta, võib aastane heide 2020. aastal ulatuda 603 000 SOx ekvivalenttonnini. Ettevalmistav uuring näitab, et veesoojendite kasutamisel tarbitavat energiat ning lämmastikoksiidide heidet on võimalik oluliselt vähendada. |
|
(10) |
Veesoojendite ja kuumaveesalvestite energiatarbimist on võimalik vähendada, kui kasutada olemasolevaid litsentsivabasid ja kulutasuvaid tehnilisi lahendusi, mille abil saaks vähendada toote ostmisest ja ka selle edasisest kasutamisest tulenevat üldist kulu. |
|
(11) |
Käesolevas määruses ja komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 812/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL (veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistamise kohta), (3) sätestatud ökodisaininõuete järgimisest oodatav üldmõju on järgmine: energiasääst aastas 450 PJ (11 miljonit nafta ekvivalenttonni), millele vastav heide on 26 miljonit CO2 ekvivalenttonni, ning aastase lämmastikoksiidide heite vähenemine 130 000 SOx ekvivalenttonni aastaks 2020 võrreldes olukorraga, kui meetmeid ei võetaks. |
|
(12) |
Ökodisaininõuetega tuleks kogu Euroopa Liidus ühtlustada veesoojendite energiatarbimine, müravõimsustase ja lämmastikoksiidide heide ning kuumaveesalvestite püsikaod, parandades sellega siseturu toimimist ja nimetatud toodete keskkonnatoimet. |
|
(13) |
Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada veesoojendite ja kuumaveesalvestite kasutusomadusi ja hinna vastuvõetavust lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ja keskkonnale. |
|
(14) |
Ökodisaininõuded tuleks kehtestada järk-järgult, et jätta tootjatele piisavalt aega käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete ümberkujundamiseks. Ajakava peaks olema selline, et sellega võetaks arvesse kulutuste mõju tootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning tagataks ühtlasi käesoleva määruse eesmärkide õigeaegne saavutamine. |
|
(15) |
Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas olemasolu korral ka Euroopa standardiorganisatsioonide vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist, (4) sätestatud menetluste kohaselt. |
|
(16) |
Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikega 2 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamismenetlused. |
|
(17) |
Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. |
|
(18) |
Selleks et veesoojendite ja kuumaveesalvestite keskkonnamõju veelgi piirata, peaksid tootjad andma teavet seadmete demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamise kohta. |
|
(19) |
Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks sätestada parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et tagada veesoojendite ja kuumaveesalvestite keskkonnatoimet ja olelusringi iseloomustava teabe laialdane ja kerge kättesaadavus. |
|
(20) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 400 kW nimisoojusvõimsusega veesoojendite ja kuni 2 000 l mahuga kuumaveesalvestite turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks, sh selliste veesalvestiga päikesekütteseadmetesse integreeritud kuumaveesalvestite turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 artiklis 2.
2. Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu:
|
a) |
veesoojendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud töötama eelkõige biomassist saadud gaas- või vedelkütusel; |
|
b) |
tahkekütustel töötavad veesoojendid; |
|
c) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (5) reguleerimisalasse kuuluvad veesoojendid; |
|
d) |
veesoojendi-kütteseadmed, nagu määratletud komisjoni määruse (EL) nr 813/2013 (6) artiklis 2; |
|
e) |
veesoojendid, mis ei vasta isegi väikseima võrdlusenergiaga koormusprofiilile, nagu on esitatud III lisa tabelis 1; |
|
f) |
veesoojendid, mis on ette nähtud ainult kuumade jookide ja/või sooja toidu valmistamiseks; |
|
g) |
soojusgeneraatorid, mis on ette nähtud veesoojendite ja veesoojendikestade jaoks, mis tuleb varustada selliste soojusgeneraatoritega, mis on lastud turule enne 1. jaanuari 2018 samasuguste soojusgeneraatorite ja veesoojendikestade asendamiseks. Asendustootele või selle pakendile tuleb selgelt märkida, mis tüüpi veesoojendi jaoks see on ette nähtud. |
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:
1) „veesoojendi”– seade,
2) „soojusgeneraator”– see osa veesoojendist, milles tekitatakse soojust ühel järgmistest viisidest:
kusjuures veesoojendiks loetakse ka vee soojendamiseks ette nähtud soojusgeneraatorit ja sellise soojusgeneraatori jaoks ette nähtud veesoojendi kest;
3) „veesoojendikest”– veesoojendi see osa, kuhu paigutatakse soojusgeneraator;
4) „nimisoojusvõimsus”– veesoojendi esitatud soojusvõimsus [kW] vee soojendamise korral standardsetel nimitingimustel;
5) „maht (V)”– kuumaveesalvesti või salvesti-veesoojendi nimimaht [l];
6) „standardsed nimitingimused”– töötingimused, mille juures määratakse veesoojendite nimisoojusvõimsus, vee soojendamise kasutegur, müravõimsustase ja lämmastikoksiidide heide ning kuumaveesalvestite püsikaod;
7) „biomass”– põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest, pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;
8) „biokütus”– biomassist saadav gaas- või vedelkütus;
9) „fossiilkütus”– ürgset päritolu gaas- või vedelkütus;
10) „tavaline veesoojendi”– veesoojendi, milles tekitatakse soojust fossiil- ja/või biokütusest ja/või elekterküttekeha läbiva elektrivoolu soojuslikul toimel;
11) „soojuspumbaga veesoojendi”– ümbritsevast õhust, veest, maapinnast ja/või jäätmetest ammutatud energiast saadud soojust kasutav veesoojendi;
12) „päikese-veesoojendi”– veesoojendi, millel on üks või mitu päikesekollektorit, päikese-kuumaveesalvestit, soojusgeneraatorit ja võib-olla ka pump kollektoriahelas ja muud osad; päikese-veesoojendid lastakse turule ühe üksusena;
13) „kuumaveesalvesti”– kuumaveemahuti, milles säilitatakse vett, mida kasutatakse vee ja/või ruumi soojendamiseks, sealhulgas juurdekuuluvad tarvikud, millel ei ole soojusgeneraatorit, kuid võib olla üks või mitu varu-sukelküttekeha;
14) „varu-sukelküttekeha”– kuumaveesalvestis paiknev elektrivoolu soojuslikul toimel põhinev elekterküttekeha, millega tekitatakse soojust üksnes sel ajal, kui välise soojusallika kasutamine on takistatud (sealhulgas hoolduse ajal) või kui see ei ole korras, või päikese-kuumaveesalvesti varuküttekeha, millega tekitatakse soojust siis, kui päikese-soojusallikast ei piisa nõutava mugavustaseme saavutamiseks;
15) „vee soojendamise kasutegur (ηwh )”– veesoojendist saadava kasuliku energia ja selle saamiseks kasutatava energia suhe protsentides;
16) „müravõimsustase (LWA )”– A-kaalutud müravõimsustase [dB] siseruumis ja/või väljas;
17) „püsikadu (S)”– kuumaveesalvestist antud veetemperatuuril ja antud ümbritseva keskkonna temperatuuril hajuva soojuse võimsus [W];
18) „teisendustegur (CC)”– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (7) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine elektritootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5.
II–VI lisa täiendavad mõisted on esitatud I lisas.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded ja ajakava
1. Veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.
2. Ökodisaininõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
|
a) |
alates 26. septembrist 2015:
|
|
b) |
alates 26. septembrist 2017:
|
|
c) |
alates 26. septembrist 2018:
|
3. Ökodisaininõuetele vastavust mõõdetakse ja arvutatakse III ja IV lisas sätestatud nõuete kohaselt.
Artikkel 4
Vastavushindamine
1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamismenetlus on kas kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.
2. Vastavushindamise tehnilises dokumentatsioonis peavad olema käesoleva määruse II lisa punktis 1.6 sätestatud tooteandmed.
Artikkel 5
Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll
Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve eesmärgil käesoleva määruse V lisas kirjeldatud kontrollimenetlust, et tagada käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine.
Artikkel 6
Soovituslikud võrdlusnäitajad
Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate veesoojendite ja kuumaveesalvestite soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud VI lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
1. Veesoojendite- ja kuumaveesalvestitealase tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Eelkõige hinnatakse läbivaatamisel järgmist:
|
a) |
kas on asjakohane kehtestada külmutusagensist tingitud kasvuhoonegaaside heite ökodisaini nõuded; |
|
b) |
mis tasemel võiks võtta kasutusele vingugaasi ja süsivesinike heite ökodisaini nõuded väljatöötatavate mõõtmismeetodite alusel; |
|
c) |
kas on asjakohane kehtestada rangemad lämmastikoksiidide heite ökodisaini nõuded; |
|
d) |
kas on asjakohane kehtestada ökodisaininõuded veesoojenditele, mis on spetsiaalselt projekteeritud töötama eelkõige biomassist saadud gaas- või vedelkütusel; |
|
e) |
teisendusteguri väärtuse kehtivus; |
|
f) |
kas kolmanda isiku poolne sertifitseerimine on asjakohane. |
2. Veesoojendite tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Kõnealuse läbivaatamise käigus hinnatakse üksnes seda, kuivõrd asjakohane on kehtestada eraldi ökodisaininõuded erinevatele veesoojenditüüpidele.
Artikkel 8
Üleminekusätted
1. Kuni 26. septembrini 2015 võivad liikmesriigid lubada lasta turule ja/või võtta kasutusele veesoojendeid, mis on kooskõlas käesoleva määruse vastuvõtmise ajal liikmesriikides vee soojendamise kasuteguri ja müravõimsustaseme kohta kehtivate õigusaktidega.
2. Kuni 26. septembrini 2018 võivad liikmesriigid lubada lasta turule ja/või võtta kasutusele veesoojendeid, mis on kooskõlas käesoleva määruse vastuvõtmise ajal liikmesriikides lämmastikoksiidide heite kohta kehtivate õigusaktidega.
3. Kuni 26. septembrini 2017 võivad liikmesriigid lubada lasta turule ja/või võtta kasutusele kuumaveesalvesteid, mis on kooskõlas käesoleva määruse vastuvõtmise ajal liikmesriikides püsikadude kohta kehtivate õigusaktidega.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 2. august 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(2) ELT L 330, 16.12.2009, lk 10.
(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 83.
(4) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.
(5) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 136.
(7) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
I LISA
II–VI lisas kasutatavad mõisted
II–VI lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „salvesti-veesoojendi”– veesoojendi, mis on varustatud kuumaveesalvesti(te)ga, soojusgeneraatori(te)ga ja võib-olla muude osadega, mis paiknevad kõik ühises kestas;
2) „koormusprofiil”– etteantud veekasutuse tabel, nagu esitatud III lisa tabelis 1; iga veesoojendi vastab vähemalt ühele koormusprofiilile;
3) „veekasutus”– kasulikust vee vooluhulgast, kasulikust veetemperatuurist, kasulikust energiast ja maksimumtemperatuurist koosnev kogum, nagu on esitatud III lisa tabelis 1;
4) „kasulik vee vooluhulk (f)”– minimaalne vooluhulk [l/min], millega kuuma vee soojus lisandub võrdlusenergiale, nagu on esitatud III lisa tabelis 1;
5) „kasulik veetemperatuur (Tm )”– veetemperatuur [°C], millest alates kuuma vee soojus hakkab lisanduma võrdlusenergiale, nagu on esitatud III lisa tabelis 1;
6) „kasulik energia (Qtap )”– kuuma vee energia [kWh] sellise temperatuuri ja vooluhulga korral, mis on võrdne kasuliku veetemperatuuri ja vee vooluhulgaga või neist suurem, nagu on esitatud III lisa tabelis 1;
7) „kuuma vee energia”– korrutis, mille tegurid on vee erisoojus, sooja väljundvee ja külma sisendvee temperatuuri vahe keskmine ning kogu tarnitud kuuma vee mass;
8) „maksimumtemperatuur (Tp )”– minimaalne veetemperatuur [°C], mis on vaja saavutada igal veekasutusel, nagu on esitatud III lisa tabelis 1;
9) „võrdlusenergia (Qref )”– III lisa tabelis 1 esitatud konkreetsele koormusprofiilile vastavate veekasutuste summaarne kasulik energia [kWh];
10) „maksimaalne koormusprofiil”– koormusprofiil, millele vastab suurim võrdlusenergia, mida veesoojendi suudab toota kõnealusele koormusprofiilile vastava temperatuuri ja vooluhulga korral;
11) „esitatud koormusprofiil”– vastavushindamise tegemiseks kasutatav koormusprofiil;
12) „päevane elektrienergiatarve (Qelec )”– esitatud koormusprofiili korral 24 järjestikuse tunni jooksul tarbitud elektrienergia [kWh] lõppenergia järgi;
13) „päevane kütteenergiatarve (Qfuel )”– esitatud koormusprofiili korral 24 järjestikuse tunni jooksul tarbitud kütus [kWh] ülemise kütteväärtuse järgi;
14) „ülemine kütteväärtus (GCV)”– kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile. Selles suuruses võetakse arvesse ka kütuses leiduvast veest ja vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;
15) „kontroller”– seade, mis juhib automaatselt vee soojendamist vastavalt individuaalsetele kasutamistingimustele, et tagada säästlik energiatarbimine;
16) „kontrolleri vastavus (smart)”– suurus, mis näitab seda, kas kontrolleriga veesoojendi vastab IV lisa punkti 4 nõuetele;
17) „kontrolleri tegur (SCF)”– vee soojendamise kasutegur aktiveeritud kontrolleriga korral III lisa punktis 3 sätestatud tingimustel;
18) „aktiveeritud kontrolleriga veesoojendi nädalane elektrienergiatarve (Qelec,week,smart )”– aktiveeritud kontrolleriga veesoojendi elektrienergiatarve nädalas lõppenergia järgi [kWh], mõõdetud III lisa punktis 3 sätestatud tingimustel;
19) „aktiveeritud kontrolleriga veesoojendi nädalane kütteenergiatarve (Qfuel,week,smart )”– aktiveeritud kontrolleriga veesoojendi kütteenergiatarve nädalas kütuse ülemise kütteväärtuse järgi [kWh], mõõdetud III lisa punktis 3 sätestatud tingimustel;
20) „aktiveerimata kontrolleriga veesoojendi nädalane elektrienergiatarve (Qelec,week )”– aktiveerimata kontrolleriga veesoojendi elektrienergiatarve nädalas lõppenergia järgi [kWh], mõõdetud III lisa punktis 3 sätestatud tingimustel;
21) „aktiveerimata kontrolleriga veesoojendi nädalane kütteenergiatarve (Qfuel,week )”– aktiveerimata kontrolleriga veesoojendi kütteenergiatarve nädalas ülemise kütteväärtuse järgi [kWh], mõõdetud III lisa punktis 3 sätestatud tingimustel;
22) „keskkonna parand (Qcor )”– parandusliige [kWh], mille abil võetakse arvesse seda, et veesoojendi ei paikne isotermilises süsteemis;
23) „soojuskadu ooteseisundis (Pstby )”– soojuspumbaga veesoojendi soojusvõimsuse kadu [kW] tööseisundites ilma soojuse tarbimiseta;
24) „40 °C seguvee maht (V40)”– sellise 40 °C temperatuuriga vee kogus [l], mille entalpia on võrdne veesoojendi väljundist väljavoolava 40 °C temperatuuriga vee entalpiaga;
25) „keskmised kliimatingimused”– temperatuuri ja päikesekiirguse tingimused, mis on iseloomulikud Strasbourgi linnale;
26) „aastane energiatarbimine (Qtota )”– päikese-veesoojendi aastane energiatarbimine [kWh] lähteenergia järgi ja/või kütuse ülemise kütteväärtuse järgi;
27) „aastane mittepäikeseenergia kulu (Qnonsol )”– päikese-veesoojendi poolt kasuliku soojuse tootmiseks aastas tarbitav elektrienergia lähteenergia järgi [kWh] ja/või kütuse kütteenergia ülemise kütteväärtuse järgi [kWh], võttes arvesse aastas päikesekollektoriga salvestatud soojust ja päikese-kuumaveesalvesti soojuskadusid;
28) „päikesekollektor”– seade, mis neelab summaarset päikesekiirgust ja annab sellest saadud soojusenergia edasi seadmest läbi voolavale soojuskandjale; päikesekollektorit iseloomustab sisendpindala, tõhusus nullkao korral, soojuskaotegur, soojuskaoteguri temperatuuritundlikkus ja langemisnurgategur;
29) „kogu taevasfäärist pindalaühikule langev kiiritustihedus (summaarne päikesekiirgus)”– Maa pinnal 45-kraadise nurga all paiknevale lõuna poole suunatud päikesekollektorile langev otsene ja hajunud päikekiirgus [W/m2];
30) „kollektori sisendpindala (Asol )”– kollektori sellise pinna suurim pindala [m2], millele langev koondamata päikesekiirgus siseneb kollektorisse;
31) „tõhusus nullkao korral (η0 )”– päikesekollektori tõhusus, kui päikesekollektori soojuskandja keskmine temperatuur võrdub ümbritseva keskkonna temperatuuriga;
32) „päikesekollektori soojuskaotegur (esimese järgu tegur) (a1 )”– päikesekollektori soojuskadu iseloomustav suurus [W/(m2 K)];
33) „päikesekollektori soojuskaoteguri temperatuuritundlikkus (teise järgu tegur) (a2 )”– tegur, millega iseloomustatakse päikesekollektori soojuskaoteguri sõltuvust temperatuurist [W/(m2 K2)];
34) „langemisnurgategur (IAM)”– antud nurga all paikneva päikesekollektori toodetud kasuliku väljundsoojusvõimsuse ja 0-kraadise nurga all paikneva päikesekollektori toodetud kasuliku väljundsoojusvõimsuse suhe;
35) „langemisnurk”– päikesekiirguse suuna ja päikesekollektori avaga risti oleva suuna vaheline nurk;
36) „päikese-kuumaveesalvesti”– kuumaveesalvesti, mis salvestab ühe või mitme päikesekollektori toodetud soojusenergiat;
37) „soojusgeneraatori veesoojendamise kasutegur (ηwh,nonsol )”– päikese-veesoojendi juurde kuuluva soojusgeneraatori veesoojendamise kasutegur [%], mis on määratud keskmistel kliimatingimustel ilma päikeseenergiast saadava soojuseta;
38) „lisaelektrienergia (Qaux )”– päikese-veesoojendi poolt aastas lõppenergia kujul tarbitav lisaelektrienergia [kWh] pumba ja ooteseisundi võimsustarbe tagamiseks;
39) „pumba võimsus (solpump)”– päikese-veesoojendi kollektori ahelas töötava pumba elektriline nimivõimsus [W];
40) „ooteseisundi võimsustarve (solstandby)”– aktiveerimata soojusgeneraatori ja aktiveerimata pumbaga päikese-veesoojendi elektritarbimise nimivõimsus [W];
41) „samaväärne mudel”– turule lastud mudel, millel on samasugused tehnilised näitajad, mis on esitatud II lisa kohaselt kohaldatavates tooteteabe nõuetes, nagu teisel sama tootja turustataval mudelil.
II LISA
Ökodisaininõuded
1. VEESOOJENDITE ÖKODISAINI NÕUDED
1.1. Vee soojendamise kasuteguri nõuded
|
a) |
Alates 26. septembrist 2015 ei tohi veesoojendite veesoojendamise kasutegur olla väiksem allpool esitatud väärtustest:
|
|
b) |
Alates 26. septembrist 2017 ei tohi veesoojendite veesoojendamise kasutegur olla väiksem allpool esitatud väärtustest:
|
|
c) |
Alates 26. septembrist 2018 ei tohi veesoojendite veesoojendamise kasutegur olla väiksem allpool esitatud väärtustest:
|
1.2. Salvesti-veesoojendite maht esitatud koormusprofiilide 3XS, XXS, XS ja S korral
Alates 26. septembrist 2015:
|
a) |
esitatud koormusprofiili 3XS korral ei tohi salvesti-veesoojendi maht olla üle 7 liitri; |
|
b) |
esitatud koormusprofiilide XXS ja XS korral ei tohi salvesti-veesoojendi maht olla üle 15 liitri; |
|
c) |
esitatud koormusprofiili S korral ei tohi salvesti-veesoojendi maht olla üle 36 liitri. |
1.3. Esitatud koormusprofiilide M, L, XL, XXL, 3XL ja 4XL korral salvesti-veesoojendi nõuded 40 °C seguvee jaoks
Alates 26. septembrist 2015 ei tohi 40 °C seguvee kogus olla väiksem järgmisest suurusest:
|
Esitatud koormusprofiil |
M |
L |
XL |
XXL |
3XL |
4XL |
|
40 °C seguvesi |
65 liitrit |
130 liitrit |
210 liitrit |
300 liitrit |
520 liitrit |
1 040 liitrit |
1.4. Müravõimsustaseme nõuded
Alates 26. septembrist 2015 ei tohi soojuspumbaga veesoojendi müravõimsustase olla suurem järgmistest väärtustest:
|
Nimisoojusvõimsus ≤ 6 kW |
Nimisoojusvõimsus > 6 kW ja ≤ 12 kW |
Nimisoojusvõimsus > 12 kW ja ≤ 30 kW |
Nimisoojusvõimsus > 30 kW ja ≤ 70 kW |
||||
|
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
Müravõimsustase (LWA ) siseruumis |
Müravõimsustase (LWA ) väliskeskkonnas |
|
60 dB |
65 dB |
65 dB |
70 dB |
70 dB |
78 dB |
80 dB |
88 dB |
1.5. Lämmastikoksiidide heite nõuded
|
a) |
Alates 26. septembrist 2018 ei tohi veesoojendite lämmastikoksiidide heide (väljendatud lämmastikdioksiidina) olla suurem järgmistest väärtustest:
|
1.6. Veesoojendite tooteteabe nõuded
Alates 26. september 2015 peavad paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid, tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed ning vastavushindamiseks artikli 4 kohaselt ette nähtud tehniline dokumentatsioon sisaldama järgmist:
|
a) |
mudelit (mudeleid), sh samaväärseid mudeleid, iseloomustavad näitajad; |
|
b) |
III lisa punktis 6 sätestatud tehniliste näitajate mõõtmise tulemused; |
|
c) |
IV lisa punktis 2 sätestatud tehniliste näitajate arvutamise tulemused; |
|
d) |
ettevaatusmeetmed veesoojendi koostamise, paigaldamise ja hooldamise kohta; |
|
e) |
soojusgeneraatorite näitajad ja koostamisnõuded, mis on ette nähtud veesoojendite ja veesoojendikestade jaoks, mis tuleb varustada selliste soojusgeneraatoritega, et tagada kooskõla veesoojendite ökodisaini nõuetega, ja vajaduse korral ka tootja soovitatavate koostekombinatsioonide loetelu; |
|
f) |
kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamisega seotud teave. |
2. KUUMAVEESALVESTITE ÖKODISAINI NÕUDED
2.1. Püsikao nõue
Alates 26. septembrist 2017 ei tohi mahuga V [l] kuumaveesalvestite püsikadu S ületada järgmist piirnormi:
2.2. Kuumaveesalvestite tooteteabe nõuded
Alates 26. septembrist 2015 peavad paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid, tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed ning vastavushindamiseks artikli 4 kohaselt ette nähtud tehniline dokumentatsioon sisaldama järgmist:
|
a) |
mudelit (mudeleid), sh samaväärseid mudeleid, iseloomustavad näitajad; |
|
b) |
III lisa punktis 7 sätestatud tehniliste näitajate mõõtmise tulemused; |
|
c) |
kuumaveesalvesti koostamise, paigaldamise ja hooldamise ettevaatusmeetmed; |
|
d) |
kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamisega seotud teave. |
III LISA
Mõõtmised
1. Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäevaste üldtunnustatud meetoditega. Need peavad olema kooskõlas punktides 2–7 sätestatud tehniliste näitajatega.
2. VEESOOJENDITE KATSETAMISE ÜLDTINGIMUSED
|
a) |
Mõõtmised tehakse tabelis 1 esitatud koormusprofiilide järgi; |
|
b) |
mõõtmised tehakse 24-tunnise tsükliga järgmiselt:
|
|
c) |
esitatud koormusprofiil peab olema kas maksimaalse koormuse profiil või sellest järgmine; |
|
d) |
iga veesoojendile ette nähtud soojusgeneraatorit ja iga sellise soojusgeneraatori jaoks ette nähtud veesoojendi kesta tuleb katsetada vastavalt asjakohase kesta ja soojusgeneraatoriga; |
|
e) |
veesoojendeid, mis liigitatakse tipptunniväliselt kasutatavaks veesoojendiks, tuleb varustada energiaga maksimaalselt kaheksa järjestikust tundi ajavahemikus kella 22:00-st kuni 07:00-ni 24-tunnise veevõtutsükli jooksul. 24-tunnise veevõtutsükli lõppedes varustatakse veesoojendeid energiaga kuni etapi lõpuni. Tabel 1 Veesoojendite koormusprofiilid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. VEESOOJENDI KONTROLLERI VASTAVUSE (smart) KATSETAMISE TINGIMUSED
Kui tootja peab asjakohaseks anda kontrolleri vastavuse smart esitatud väärtuseks 1, mõõdetakse nädalast elektri- ja/või kütteenergiatarvet kahenädalase katsetsükli jooksul kontrolleriga ja ilma järgmiselt:
|
— |
1.–5. päeval: aktiveerimata kontrolleriga valitakse juhuslikus järjekorras koormusprofiile: esitatud koormusprofiil ja sellest ühe võrra väiksema koormusega profiil; |
|
— |
6. ja 7. päeval: veekasutusi ei ole, kontroller on aktiveerimata; |
|
— |
8.–12. päeval: korratakse 1.–5. päeval valitud koormusprofiile samas järjekorras, kuid aktiveeritud kontrolleriga; |
|
— |
13. ja 14. päeval: veekasutusi ei ole, kontroller on aktiveeritud; |
|
— |
1.–7. päeval mõõdetud summaarse kasuliku energia ja 8.–14. päeval mõõdetud summaarse kasuliku energia vahe ei tohi olla suurem kui 2 % esitatud koormusprofiili võrdlusenergiast Qref . |
4. PÄIKESE-VEESOOJENDITE KATSETAMISE ÜLDTINGIMUSED
Päikesekollektorit, päikese-kuumaveesalvestit, kollektoriahela pumpa (kui seda kasutatakse) ja soojusgeneraatorit katsetatakse eraldi. Kui päikesekollektorit ja päikese-kuumaveesalvestit ei ole võimalik eraldi katsetada, katsetatakse neid koos. Soojusgeneraatorit katsetatakse käesoleva lisa punktis 2 esitatud tingimustel.
Tulemuste alusel tehakse IV lisa punkti 3 alapunkti b kohased arvutused tabelites 2 ja 3 esitatud tingimustel. Aastase energiatarbimise Qtota leidmiseks võetakse elektriküttekehaga soojusgeneraatori kasuteguriks 100/CC.
5. SOOJUSPUMBAGA VEESOOJENDITE KATSETAMISE ÜLDTINGIMUSED
|
— |
Soojuspumbaga veesoojendeid katsetatakse tabelis 4 sätestatud tingimustel. |
|
— |
Soojuspumbaga veesoojendeid, mille soojusallikana kasutatakse ventilatsiooniõhu soojust, katsetatakse tabelis 5 sätestatud tingimustel. |
Tabel 2
Keskmine päevatemperatuur [°C]
|
|
Jaanuar |
Veebruar |
Märts |
Aprill |
Mai |
Juuni |
Juuli |
August |
September |
Oktoober |
November |
Detsember |
|
Keskmised kliimatingimused |
2,8 |
2,6 |
7,4 |
12,2 |
16,3 |
19,8 |
21,0 |
22,0 |
17,0 |
11,9 |
5,6 |
3,2 |
Tabel 3
Keskmine summaarne päikesekiirgus [W/m2]
|
|
Jaanuar |
Veebruar |
Märts |
Aprill |
Mai |
Juuni |
Juuli |
August |
September |
Oktoober |
November |
Detsember |
|
Keskmised kliimatingimused |
70 |
104 |
149 |
192 |
221 |
222 |
232 |
217 |
176 |
129 |
80 |
56 |
Tabel 4
Soojuspumbaga veesoojendite standardsed nimitingimused, kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur (sulgudes on märgtermomeetri temperatuur)
|
Soojusallikas |
Välisõhk |
Siseõhk |
Ventilatsiooniõhk |
Töövedelik |
Vesi |
|
Temperatuur |
+ 7 °C (+ 6 °C) |
+ 20 °C (maksimaalselt + 15 °C) |
+ 20 °C (+ 12 °C) |
0 °C (sisendis)/– 3 °C (väljundis) |
+ 10 °C (sisendis)/+ 7 °C (väljundis) |
Tabel 5
Maksimaalne kasutatava ventilatsiooniõhu vooluhulk [m3/h] toatemperatuuril 20 °C niiskusesisaldusega 5,5 g/m3
|
Esitatud koormusprofiil |
XXS |
XS |
S |
M |
L |
XL |
XXL |
3XL |
4XL |
|
Kasutatava ventilatsiooniõhu maksimaalne vooluhulk |
109 |
128 |
128 |
159 |
190 |
870 |
1 021 |
2 943 |
8 830 |
6. VEESOOJENDITE TEHNILISED NÄITAJAD
Tuleb määrata järgmised veesoojendite tehnilised näitajad:
|
a) |
päevane elektrienergiatarve Qelec [kWh], ümardatud kolme kümnendkohani; |
|
b) |
esitatud koormusprofiil, mis on tähistatud vastava tähega käesoleva lisa tabeli 1 kohaselt; |
|
c) |
siseruumi müravõimsustase LWA [dB], ümardatud täisarvuni (soojuspumbaga veesoojendite puhul, kui see on asjakohane); |
fossiilkütuste ja/või biokütuse jõul töötavate veesoojendite kohta lisaks järgmised näitajad:
|
d) |
päevane kütteenergiatarve Qfuel [kWh] kütuse ülemise kütteväärtuse järgi, ümardatud kolme kümnendkohani; |
|
e) |
lämmastikoksiidide heide (väljendatud lämmastikdioksiidina) [mg/kWh], arvutatud kasutatud kütuse ülemise kütteväärtuse järgi ja ümardatud täisarvuni; |
lisaks selliste veesoojendite kohta, mille kontrolleri vastavus smart on 1:
|
f) |
aktiveeritud kontrolleriga seadme nädalane kütteenergiatarve Qfuel,week,smart [kWh] kütuse ülemise kütteväärtuse järgi, ümardatud kolme kümnendkohani; |
|
g) |
aktiveeritud kontrolleriga seadme nädalane elektrienergiatarve Qelec,week,smart [kWh], ümardatud kolme kümnendkohani; |
|
h) |
aktiveerimata kontrolleriga seadme nädalane kütteenergiatarve Qfuel,week [kWh] kütuse ülemise kütteväärtuse järgi, ümardatud kolme kümnendkohani; |
|
i) |
aktiveerimata kontrolleriga seadme nädalane elektrienergiatarve Qelec,week [kWh], ümardatud kolme kümnendkohani; |
lisaks salvesti-veesoojendite kohta, mille esitatud koormusprofiilid on 3XS, XXS, XS ja S:
|
j) |
maht V [l], ümardatud ühe kümnendkohani; |
lisaks salvesti-veesoojendite kohta, mille esitatud koormusprofiilid on M, L, XL, XXL, 3XL ja 4XL:
|
k) |
40 °C seguvee maht V40 [l], ümardatud täisarvuni; |
lisaks päikese-veesoojendite kohta:
|
l) |
kollektori sisendpindala Asol [m2], ümardatud kahe kümnendkohani; |
|
m) |
tõhusus nullkao korral η0 , ümardatud kolme kümnendkohani; |
|
n) |
soojuskaotegur a1 [W/(m2 K)], ümardatud kahe kümnendkohani; |
|
o) |
soojuskaoteguri temperatuuritundlikkus a2 [W/(m2 K2)], ümardatud kolme kümnendkohani; |
|
p) |
langemisnurgategur IAM, ümardatud kahe kümnendkohani; |
|
q) |
pumba võimsus solpump [W], ümardatud kahe kümnendkohani; |
|
r) |
ooteseisundi võimsustarve solpump [W], ümardatud kahe kümnendkohani; |
lisaks soojuspumbaga veesoojendite kohta:
|
s) |
müravõimsustase LWA [dB] väljas, ümardatud täisarvuni. |
7. KUUMAVEESALVESTITE TEHNILISED NÄITAJAD
Tuleb määrata järgmised kuumaveesalvestite tehnilised näitajad:
|
a) |
maht V [l], ümardatud ühe kümnendkohani; |
|
b) |
püsikadu S [W], ümardatud ühe kümnendkohani. |
IV LISA
Arvutused
1. Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude asjakohaste tänapäevaste üldtunnustatud arvutusmeetodite alusel. Need peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tehniliste näitajatega ja arvutustega.
Arvutustes kasutatavaid tehnilisi näitajaid tuleb mõõta III lisa kohaselt.
2. VEESOOJENDITE TEHNILISED NÄITAJAD
Tuleb arvutada järgmised veesoojendite tehnilised näitajad keskmistel kliimatingimustel:
|
a) |
vee soojendamise kasutegur ηwh [%], ümardatud ühe kümnendkohani; lisaks päikese-veesoojendite kohta keskmistel kliimatingimustel: |
|
b) |
aastane mittepäikeseenergia kulu Qnonsol [kWh] lähteelektrienergia järgi ja/või kütuse ülemise kütteväärtuse järgi, ümardatud ühe kümnendkohani; |
|
c) |
soojusgeneraatori vee soojendamise kasutegur ηwh,nonsol [%], ümardatud ühe kümnendkohani; |
|
d) |
aastane lisaelektrienergiatarve Qaux [kWh], ümardatud ühe kümnendkohani. |
3. VEE SOOJENDAMISE KASUTEGURI ηwh ARVUTAMINE
|
a) |
Tavalised veesoojendid ja soojuspumbaga veesoojendid Vee soojendamise kasutegur arvutatakse järgmiselt:
Vee-soojuskandja-vee-soojuspumbaga veesoojendite puhul tuleb juurde arvestada ühe või mitme pinnaveepumba elektrienergiatarve. |
|
b) |
Päikese-veesoojendid Vee soojendamise kasutegur arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
4. KONTROLLERI TEGURI SCF JA KONTROLLERI VASTAVUSE smart MÄÄRAMINE
|
a) |
Kontrolleri tegur arvutatakse järgmiselt:
|
|
b) |
Kui SCF ≥ 0,07, võetakse vastavuse väärtuseks 1. Kõikidel muudel juhtudel võetakse vastavuse väärtuseks 0. |
5. KESKKONNA PARAND Qcor
Keskkonna parand arvutatakse järgmiselt:
|
a) |
elektri jõul töötavad tavalised veesoojendid: 
|
|
b) |
kütusega töötavad tavalised veesoojendid: 
|
|
c) |
soojuspumbaga veesoojendid: 
|
kus:
koormusprofiili teguri k väärtused on esitatud tabelis 6.
Tabel 6
Koormusprofiili teguri k väärtused
|
|
3XS |
XXS |
XS |
S |
M |
L |
XL |
XXL |
3XL |
4XL |
|
k |
0,23 |
0,23 |
0,23 |
0,23 |
0,23 |
0,23 |
0,23 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
V LISA
Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll
II lisas esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb liikmesriigi asutusel kontrollida üht veesoojendit või kuumaveesalvestit. Tootja esitatud näitajad peavad vastama II lisas esitatud nõuetele. Kui mõõdetud suurused ei vasta tootja esitatud väärtustele, tuleb artikli 4 lõike 2 kohaselt ja tabeli 7 piires teha mõõtmised veel kolme veesoojendiga või kuumaveesalvestiga. Nimetatud kolme veesoojendi või kuumaveesalvestiga tehtud mõõtmistel saadud tulemuste aritmeetiline keskmine peab vastama II lisas sätestatud nõuetele tabeli 7 piires.
Vastasel juhul käsitatakse asjaomast tootemudelit ja kõiki teisi võrdväärseid veesoojendi- või kuumaveesalvestimudeleid nõuetele mittevastavana. Liikmesriikide asutused peavad esitama katsetulemused ja muu asjakohase teabe teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavuse kohta otsuse tegemist.
Liikmesriikidel tuleb järgida III ja IV lisas sätestatud menetlusi.
Tabel 7
Kontrollimisel lubatud hälbed
|
Mõõdetav suurus |
Lubatud hälve |
|
Päevane elektrienergiatarve Qelec |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 % (1). |
|
Müravõimsustase LWA siseruumis ja/või väljas |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 2 dB. |
|
Päevane kütteenergiatarve Qfuel |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 %. |
|
Lämmastikoksiidide heide |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 20 %. |
|
Aktiveeritud kontrolleriga seadme nädalane kütteenergiatarve Qfuel,week,smart |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 %. |
|
Aktiveerimata kontrolleriga seadme nädalane kütteenergiatarve Qfuel,week |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 %. |
|
Aktiveeritud kontrolleriga seadme elektrienergia tarve nädalas Qelec,week,smart |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 %. |
|
Aktiveerimata kontrolleriga seadme nädalane elektrienergiatarve Qelec,week |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 %. |
|
Salvestusmaht V |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtusest väiksem olla rohkem kui 2 %. |
|
40 °C seguvee maht V40 |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtusest väiksem olla rohkem kui 3 %. |
|
Kollektori sisendpindala Asol |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtusest väiksem olla rohkem kui 2 %. |
|
Pumba võimsus solpump |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 3 %. |
|
Ooteseisundi võimsus solstandby |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 %. |
|
Püsikadu S |
Mõõdetud väärtus ei tohi nimiväärtust ületada rohkem kui 5 %. |
(1) Nimiväärtus – tootja esitatud väärtus.
VI LISA
Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal on veesoojendite ja kuumaveesalvestite jaoks vee soojendamise kasuteguri, müravõimsustaseme, püsikao ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised.
|
1. |
VEESOOJENDITE VEESOOJENDAMISE KASUTEGURITE VÕRDLUSNÄITAJAD
|
|
2. |
SOOJUSPUMBAGA VEESOOJENDITE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA VÕIMSUSTASEME (LWA ) VÕRDLUSNÄITAJAD ON VASTAVALT NIMISOOJUSVÕIMSUSELE JÄRGMISED:
|
|
3. |
MAHUGA V KUUMAVEESALVESTI PÜSIKAO VÕRDLUSNÄITAJA [l]: 
|
|
4. |
TAVALISTE GAASKÜTUSEL TÖÖTAVATE VEESOOJENDITE LÄMMASTIKOKSIIDIDE HEITE (VÄLJENDATUD LÄMMASTIKOKSIIDINA) VÕRDLUSNÄITAJA: 35 mg kasutatud kütuse ülemise kütteväärtuse järgi arvutatud kWh kohta. |
Kõiki punktides 1, 2 ja 4 sätestatud võrdlusnäitajaid ei tarvitseta saavutada ühe veesoojendi puhul.