Help Print this page 

Document 32013R0603

Title and reference
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, 26. juuni 2013 , millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks
  • In force
OJ L 180, 29.6.2013, p. 1–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 19 Volume 015 P. 78 - 107

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/603/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html GA html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf GA pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 603/2013,

26. juuni 2013,

millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusesse (EÜ) nr 2725/2000 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) (3) ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrusesse (EÜ) nr 407/2002 (millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad) (4) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Kõnealused määrused tuleks selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ühine varjupaigapoliitika, sealhulgas Euroopa ühine varjupaigasüsteem, on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes asjaolude sunnil taotlevad rahvusvahelist kaitset liidus.

(3)

Euroopa Ülemkogu võttis oma 4. novembri 2004. aasta kohtumisel vastu Haagi programmi, milles seatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal rakendatavad eesmärgid aastateks 2005-2010. 15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis kutsuti üles viima lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine, luues ühtse menetluse, mis hõlmab ühtseid tagatisi ning ühtset pagulase ja täiendavat kaitset saava isiku staatust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 26. juuni 2013. asta (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) (5) kohaldamiseks on vaja kindlaks teha rahvusvahelise kaitse taotlejate ja liidu välispiiride ebaseaduslikul ületamisel kinnipeetute isikud. Samuti on määruse (EL) nr 604/2013 ja eelkõige selle artikli 18 lõike 1 punktide b ja d tõhusaks kohaldamiseks soovitatav anda igale liikmesriigile õigus kontrollida, kas tema territooriumil ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on taotlenud rahvusvahelist kaitset teises liikmesriigis.

(5)

Sõrmejäljed on kõnealuste isikute kindalakstegemisel tähtsaks teguriks. On vaja luua selliste isikute sõrmejälgede andmete võrdlemise süsteem.

(6)

Sel eesmärgil on vaja luua Eurodac-süsteem, mis koosneb kesksüsteemist, mis haldab sõrmejälgede andmete infotehnoloogilist keskandmebaasi, ning liikmesriikide ja kesksüsteemi vahelistest elektroonilistest edastusvahenditest (edaspidi „sideinfrastruktuur”).

(7)

Haagi programmis kutsuti üles parandama juurdepääsu liidu olemasolevatele andmekataloogidele. Lisaks kutsuti Stockholmi programmis üles andmeid sihipäraselt koguma ja lähtuvalt õiguskaitsealastest vajadustest arendama teabevahetust ja selleks kasutatavaid vahendeid.

(8)

Võitluses terroriaktide ja muude raskete kuritegude vastu on oluline, et õiguskaitseasutustel oleks oma ülesannete täitmiseks täielik ja kõige ajakohasem teave. Eurodac-süsteemis sisalduv teave on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks nagu on osutatud vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (6) ja nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (7). Seepärast peaks Eurodac-süsteemi andmed olema kättesaadavad käesolevas määruses sätestatud tingimustel, et neid oleks võimalik võrrelda liikmesriikide määratud asutuste ja Euroopa Politseiameti (Europol) andmetega.

(9)

Õiguskaitseasutustele antud volitus kasutada Eurodac-süsteemi ei tohiks piirata rahvusvahelise kaitse taotleja õigust sellele, et tema taotlust menetletakse teatava aja jooksul vastavalt asjakohastele õigusaktidele. Kõnealust õigust ei tohiks piirata ka mis tahes järelmeetmed, mis võetakse pärast Eurodac-süsteemist leitud kokkulangevuse avastamist.

(10)

Komisjon toonitas oma 24. novembri 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile (justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta), et sisejulgeoleku eest vastutavatel ametiasutustel võiks olla juurdepääs Eurodac-süsteemile täpselt määratletud juhtumitel, kui põhjendatult kahtlustatakse, et rahvusvahelise kaitse taotluse on esitanud terroriakti või muu raske kuriteo toimepanija. Kõnealuses teatises leidis komisjon samuti, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleks Eurodac-süsteemi kasutada kõnealusel eesmärgil ainult suure ohu korral riigi julgeolekule ehk kui tegu, mille pani toime tuvastatav kurjategija või terrorist, on nii vägivaldne, et see õigustab sellise andmebaasi kasutamist, milles muidu on registreeritud kohtulikult karistamata isikud, ning komisjon järeldas, et Eurodac-süsteemi kasutamise lävitase peaks sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste jaoks olema seetõttu märkimisväärselt kõrgem kui lävitase kriminaalõiguslike andmebaaside kasutamiseks.

(11)

Lisaks sellele on Europolil keskne roll koostöös liikmesriikide ametiasutuste vahel, kes tegelevad piiriülese kuritegevuse uurimisega, kuna ta toetab kuritegevuse ennetamist, analüüsimist ja uurimist terves liidus. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete raames ja kooskõlas nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsusega 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol), (8) olema juurdepääs Eurodac-süsteemile.

(12)

Europolil tuleks lubada taotleda sõrmejälgede andmete võrdlemist Eurodac-süsteemi andmetega ainult konkreetsetel juhtudel, kindlatel asjaoludel ja rangetel tingimustel.

(13)

Kuna Eurodac-süsteem loodi esialgselt Dublini konventsiooni kohaldamise hõlbustamiseks, tähendab terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks antav juurdepääs Eurodac-süsteemile kõnealuse süsteemi algse eesmärgi muutmist, mis piirab nende isikute põhiõigust eraelu puutumatusele, kelle andmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse. Kõik sellised piirangud peavad olema kooskõlas õigusnormidega, mis tuleb sõnastada piisavalt täpselt, et isikud saaksid kohandada oma käitumist, ning need normid peavad kaitsma isikuid omavoli eest ja määrama piisavalt täpselt kindlaks pädevatele asutustele antava kaalutlusõiguse ulatuse ja selle kasutamise korra. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik sellised piirangud olema vajalikud õigustatud ja proportsionaalse huvi kaitsmiseks ning proportsionaalsed õiguspärase eesmärgiga, mida nendega tahetakse saavutada.

(14)

Kuigi Eurodac-süsteemi esialgne eesmärk ei hõlmanud võimalust taotleda andmete võrdlemist andmebaasis olevate andmetega latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel, on kõnealune võimalus politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalus võrrelda latentseid sõrmejälgi Eurodac-süsteemis salvestatud sõrmejälgede andmetega juhtudel, kui on piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanija või ohver kuulub mõnda käesoleva määrusega hõlmatud kategooriasse, annab liikmesriikide määratud asutustele väga väärtusliku vahendi terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks näiteks juhul, kui kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed.

(15)

Käesolevas määruses sätestatakse ka tingimused, mille kohaselt tuleks lubada esitada taotlus sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, ning vajalikud kaitsemeetmed, et tagada nende isikute põhiõigus eraelu puutumatusele, kelle andmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse. Kõnealuste tingimuste rangus tuleneb asjaolust, et Eurodac-süsteemi andmebaasis registreeritakse selliste isikute sõrmejälgede andmed, keda ei kahtlustata terroriaktide või teiste tõsiste kuritegude toimepanemises.

(16)

Selleks, et tagada kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute võrdne kohtlemine ning kooskõla kehtivate liidu varjupaigaalaste õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiviga 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) (9) ja määrusega (EL) nr 604/2013, on asjakohane laiendada käesoleva määruse reguleerimisala selliselt, et see hõlmaks ka täiendava kaitse taotlejaid ja täiendava kaitse kriteeriumidele vastavaid isikuid.

(17)

Samuti on vaja nõuda, et liikmesriigid võtaksid kohe sõrmejälgede andmed kõigilt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt ja liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud kolmanda riigi kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt, kes on vähemalt 14aastased, ning edastaksid need viivitamata.

(18)

On vaja kehtestada selliste sõrmejälgede andmete kesksüsteemi edastamise, kõnealuste andmete ja muude asjaomaste andmete kesksüsteemis salvestamise, säilitamise, teiste sõrmejälgede andmetega võrdlemise, võrdlustulemuste edastamise ning salvestatud andmete märkimise ja kustutamise täpsed eeskirjad. Need eeskirjad võivad erinevate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kategooriate osas erineda ning neid tuleb kohandada vastavalt olukorrale.

(19)

Liikmesriigid peaksid tagama sõrmejälgede andmete edastamise nõuetekohase kvaliteediga, mis võimaldab nende võrdlemist sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil. Kõik Eurodac-süsteemile juurdepääsu õigust omavad asutused peaksid investeerima oma töötajate asjakohasesse väljaõppesse ja vajalikesse tehnoloogilistesse seadmetesse. Eurodac-süsteemile juurdepääsuõigust omavad Euroopa asutused peaksid teavitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (10) asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ametit (edaspidi „amet”) andmete kvaliteediga seotud probleemidest, et need lahendada.

(20)

Asjaolu, et sõrmejälgede andmete hankimine ja/või edastamine on ajutiselt või püsivalt võimatu selliste põhjuste tõttu nagu andmete halb kvaliteet, mis ei võimalda nende nõuetekohast võrdlemist, tehnilised raskused, tervisekaitsega seotud põhjused või asjaolu, et andmesubjektist sõltumatute asjaolude tõttu ei ole ta võimeline sõrmejälgi andma või on nende võtmine võimatu, ei tohiks negatiivselt mõjutada sama isiku rahvusvahelise kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamist või selle kohta otsuse tegemist.

(21)

Eurodac-süsteemis leitud kokkulangevusi peaks kontrollima koolitatud sõrmejäljeekspert, et oleks võimalik tagada nii vastutuse korrektne kindlaksmääramine vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013 kui ka selliste kuriteos kahtlustatavate või kuriteoohvrite täpne tuvastamine, kelle andmed võivad olla Eurodac-süsteemis salvestatud.

(22)

Ühes liikmesriigis rahvusvahelist kaitset taotlenud kolmandate riikide kodanikel või kodakondsuseta isikutel võib hiljem mitme aasta jooksul olla võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset teises liikmesriigis. Seetõttu peaks maksimaalne aeg, mille jooksul sõrmejälgede andmeid kesksüsteemis säilitatakse, olema küllalt pikk. Et enamik mitmeks aastaks liitu jäänud kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid on selle aja möödumisel saanud püsielaniku staatuse või koguni liikmesriigi kodakondsuse, peaks kümme aastat olema mõistlik aeg sõrmejälgede andmete säilitamiseks.

(23)

Säilitusaega tuleks lühendada teatavate eriolukordade puhul, kui ei ole vajadust sõrmejälgede andmeid nii kaua säilitada. Sõrmejälgede andmed tuleks kustutada kohe, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab liikmesriigi kodakondsuse.

(24)

Selliste andmesubjektidega seonduvaid andmeid, kelle sõrmejäljed salvestati algselt Eurodac-süsteemi nende rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja kellele on liikmesriigis antud rahvusvaheline kaitse, on asjakohane säilitada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel salvestatud andmeid saaks nendega võrrelda.

(25)

Amet peaks alates kuupäevast, mil ta asus oma ülesandeid täitma (1. detsember 2012), võtma üle komisjoni need ülesanded, mis on seotud Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimisega kooskõlas käesoleva määrusega, ja teatavad ülesanded, mis on seotud sideinfrastruktuuriga. Amet peaks asuma täitma käesoleva määrusega talle antud ülesandeid ja määruse (EL) nr 1077/2011 asjaomaseid sätteid tuleks vastavalt muuta. Lisaks peaks Europolil olema ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on käeoleva määruse kohaldamisega seotud küsimused, mis käsitlevad liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu Eurodac-süsteemile terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Europolil peaks olema võimalik nimetada esindaja ameti Eurodaci nõuanderühma.

(26)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju (ametnike personalieeskirjad) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (teenistustingimused), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (11) (koos osutatud „personalieeskirjad”), tuleks käesoleva määrusega seotud küsimustes kohaldada kõigi ameti töötajate suhtes.

(27)

On vaja selgesti sätestada komisjoni ja ameti kohustused kesksüsteemi ning sideinfrastruktuuri suhtes ja liikmesriikide kohustused andmete töötlemise, andmete turvalisuse ning salvestatud andmetele juurdepääsu ja nende andmete parandamise suhtes.

(28)

On vaja määrata liikmesriikide pädevad asutused ja riiklik juurdepääsupunkt, mille kaudu esitatakse taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega, ning pidada nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus esitada kõnealune võrdlemistaotlus terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

(29)

Taotluse riiklikule juurdepääsupunktile sõrmejälgede andmete võrdlemiseks kesksüsteemi andmetega peaks esitama määratud asutuse üksus kontrolliasutuse kaudu ja see peaks olema põhjendatud. Määratud asutuste tegevusüksused, kellel on õigus esitada taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega, ei peaks tegutsema kontrolliasutustena. Kontrolliasutused peaksid olema määratud asutustest sõltumatud ja nende ülesanne peaks olema tagada sõltumatul viisil käesolevas määruses sätestatud juurdepääsutingimuste range täitmine. Pärast kõikide juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimist peaks kontrolliasutus edastama sõrmejälgede andmete võrdlemise taotluse (jättes märkimata taotluse esitamise põhjused) riikliku juurdepääsupunkti kaudu kesksüsteemile. Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui terroriaktidest või muudest rasketest kuritegudest tulenevale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimiseks on vajalik varajane juurdepääs, peaks kontrolliasutus töötlema taotlust viivitamata ning seda kontrollima alles tagantjärele.

(30)

Kui siseriiklikud õigusaktid seda lubavad, võivad määratud asutus ja kontrolliasutus kuuluda samasse organisatsiooni, kuid kontrolliasutus peaks oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites tegutsema sõltumatult.

(31)

Selleks et tagada isikuandmete kaitse ja välistada süstemaatiline võrdlemine, mis peaks olema keelatud, tuleks Eurodac-süsteemi andmeid töödelda ainult konkreetsetel juhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Erijuhtumiga on eelkõige tegemist siis, kui sõrmejälgede andmete võrdlemise taotluse aluseks on terroriakti või muu raske kuriteoga seotud spetsiifiline ja konkreetne olukord või spetsiifiline ja konkreetne oht või konkreetsed isikud, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et nad panevad toime või on toime pannud mis tahes sellise kuriteo. Erijuhtumiga on tegemist ka siis, kui sõrmejälgede andmete võrdlemise taotlus on seotud isikuga, kes on terroriakti või muu raske kuriteo ohver. Määratud asutused ja Europol peaksid seega taotlema andmete võrdlemist Eurodac-süsteemi andmetega üksnes siis, kui neil on piisavalt alust arvata, et sellise võrdluse tulemusena saadakse teavet, mis oluliselt aitab kaasa terroriakti või muu raske kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele.

(32)

Lisaks tuleks juurdepääsu võimaldada ainult tingimusel, et võrdlus liikmesriigi riiklike sõrmejälgede andmebaaside ja kõigi teiste liikmesriikide sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemidega nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) (12) alusel ei võimaldanud andmesubjekti isikut kindlaks teha. See tingimus eeldab taotlevalt liikmesriigilt vastavalt otsusele 2008/615/JSK andmete võrdlemist kõigi teiste liikmesriikide tehniliselt kättesaadavate sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui nimetatud liikmesriik suudab põhjendada, et on piisavalt alust arvata, et see ei aita andmesubjekti isikut kindlaks teha. Selline piisav alus on olemas eelkõige juhul, kui kõnealusel konkreetsel juhul puudub operatiivne või uurimisalane seos asjaomase liikmesriigiga. See tingimus eeldab, et taotlev liikmesriik rakendaks eelnevalt tehniliselt ja õiguslikult otsust 2008/615/JSK sõrmejälgede andmete osas, sest enne nimetatud sammude astumist ei peaks olema lubatud teha õiguskaitse eesmärgil võrdlust Eurodac-süsteemi andmetega.

(33)

Määratud asutused peaksid selliseks võrdlemiseks vajalike tingimuste täidetuse korral enne Eurodac-süsteemist otsimist kasutama ka viisainfosüsteemi vastavalt nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsusele 2008/633/JSK (mis käsitleb liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärkidel) (13).

(34)

Isikuandmete tõhusaks võrdlemiseks ja vahetamiseks peaksid liikmesriigid täielikult rakendama ja kasutama kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, samuti juba kehtivaid isikuandmete vahetamist käsitlevaid liidu õigusakte, eelkõige otsust 2008/615/JSK.

(35)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks liikmesriikide esmane kohus olema kaitsta lapse parimad huve. Kui taotlev liikmesriik teeb kindlaks, et Eurodac-süsteemi andmed on seotud alaealisega, võib neid andmeid õiguskaitse eesmärgil kasutada ainult taotlev liikmesriik kooskõlas selles riigis kehtiva alaealistele kohalduva õigusega ja kohustusega pidada eelkõige silmas lapse parimaid huve.

(36)

Kuigi liidu lepinguvälist vastutust seoses Eurodac-süsteemi toimimisega reguleeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) asjaomaste sätetega, on vaja kehtestada erieeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide lepinguvälist vastutust seoses kõnealuse süsteemi toimimisega.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sõrmejälgede andmete võrdlemise süsteemi loomine, mis toetab liidu varjupaigapoliitika rakendamist, ei suuda liikmesriigid selle olemuse tõttu piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Liikmesriikides käesoleva määruse kohaldamisel töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta), (14) v.a juhul, kui andmeid töötlevad liikmesriikide määratud asutused või kontrolliasutused terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

(39)

Kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse kohaselt terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, tuleks rakendada liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud isikuandmete kaitse norme, mis on kooskõlas nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (15).

(40)

Direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtteid, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste, eelkõige nende eraelu puutumatuse kaitset isikuandmete töötlemisel, tuleks eriti teatavates sektorites täiendada või täpsustada.

(41)

Käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi või Europoli poolt kesksüsteemist saadud isikuandmete edastamine mis tahes kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või liidus või väljaspool asuvale eraõiguslikule üksusele peaks olema keelatud, et tagada varjupaigaõigus ja kaitsta rahvusvahelise kaitse taotlejaid nende andmete avalikustamise eest kolmandatele riikidele. See tähendab, et liikmesriigid ei tohiks edastada kesksüsteemist saadud andmeid, mis puudutavad päritoluliikmesriiki või päritoluliikmesriike, rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta ja kuupäeva, viitenumbrit, mida kasutab päritoluliikmesriik, sõrmejälgede võtmise kuupäeva ning kuupäeva, mil liikmesriik või liikmesriigid edastas(id) andmed Eurodac-süsteemi, operaatori kasutajatunnust ning igasugust teavet mis tahes määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamisalasse kuuluvate andmete edastamise kohta. Selleks et tagada liikmesriikidele võimalus teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd kolmandate riikidega, ei tohiks kõnealune keeld piirata liikmesriigi õigust edastada nimetatud andmeid kolmandatele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 604/2013.

(42)

Liikmesriigi järelevalveasutused peaksid jälgima, kas liikmesriik töötleb isikuandmeid õiguspäraselt, ning otsusega 2009/371/JSK loodud järelevalveasutus peaks jälgima, kas Europol töötleb isikuandmeid õiguspäraselt.

(43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), (16) eriti selle artikleid 21 ja 22, mis käsitlevad töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad liidu institutsioonid, organid, asutused ja ametid käesoleva määruse kohaldamisel. Siiski tuleks selgitada andmete töötlemise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduva vastutuse teatavaid aspekte, arvestades et andmekaitse on Eurodac-süsteemi eduka toimimise keskne tegur ning et andmete turvalisus, kõrge tehniline kvaliteet ja päringute seaduslikkus on otsustava tähtsusega Eurodac-süsteemi sujuva ja nõuetekohase toimimise tagamiseks ning määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamise hõlbustamiseks.

(44)

Andmesubjekti tuleks teavitada sellest, mis eesmärgil tema andmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse, lisades määruse (EL) nr 604/2013 eesmärkide kirjelduse, samuti tuleks talle teada anda, mil viisil õiguskaitseasutused võivad tema andmeid kasutada.

(45)

On asjakohane, et riiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid õiguspäraselt, samal ajal kui määruses (EÜ) nr 45/2001 osutatud Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite tegevust seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse kohaldamisel.

(46)

Liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et liikmesriikide ja Euroopa järelevalveasutused oleksid suutelised Eurodac-süsteemi andmete kasutamist ja kättesaadavust piisavalt kontrollima.

(47)

Eurodac-süsteemi toimimist on vaja korrapäraselt jälgida ja hinnata, jälgides sealhulgas, kas õiguskaitseasutuse juurdepääs andmetele on põhjustanud rahvusvahelise kaitse taotlejate kaudset diskrimineerimist, nagu hoiatatakse komisjoni hinnangus käesoleva määruse vastavuse kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta”). Amet peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande kesksüsteemi tegevuse kohta.

(48)

Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste süsteemi juhuks, kui kesksüsteemi sisestatud andmete töötlemine ei ole kooskõlas Eurodac-süsteemi eesmärgiga.

(49)

Selleks et hõlbustada määruse (EL) nr 604/2013 asjakohast kohaldamist, on vaja liikmesriike teavitada konkreetsete varjupaigamenetluste staatusest.

(50)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida eelkõige tunnustatakse hartas. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada isikuandmete täielik kaitse ja õigus taotleda rahvusvahelist kaitset ning edendada harta artiklite 8 ja 18 kohaldamist. Käesolevat määrust tuleks seetõttu vastavalt kohaldada.

(51)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(52)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(53)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(54)

Käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala on asjakohane piirata nii, et see ühtiks määruse (EL) nr 604/2013 territoriaalse kohaldamisalaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eurodac-süsteemi eesmärk

1.   Käesolevaga luuakse Eurodac-süsteem, mille eesmärk on aidata määrata, milline liikmesriik on määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt kohustatud läbi vaatama liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse, ja hõlbustama muul viisil määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamist käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse ka tingimused, mille alusel liikmesriikide määratud asutused ja Euroopa Politseiamet (Europol) võivad taotleda sõrmejälgede andmete võrdlemist kesksüsteemi andmetega õiguskaitse eesmärkidel.

3.   Sõrmejälgede andmeid ja muid isikuandmeid võib Eurodac-süsteemis töödelda üksnes käesolevas määruses ja määruse (EL) nr 604/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks päritoluliikmesriigi õigust töödelda Eurodac-süsteemi jaoks mõeldud andmeid oma siseriiklike õigusnormide alusel koostatud andmebaasides.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „rahvusvahelise kaitse taotleja”– kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud vastavalt direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis h sätestatule rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud;

b)   „päritoluliikmesriik”–

i)

artikli 9 lõikega 1 hõlmatud isiku korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed kesksüsteemi ja võtab vastu võrdlustulemused;

ii)

artikli 14 lõikega 1 hõlmatud isiku korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed kesksüsteemi;

iii)

artikli 17 lõikega 1 hõlmatud isiku korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed kesksüsteemi ja võtab vastu võrdlustulemused;

c)   „rahvusvahelise kaitse alla võetud isik”– kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on võetud direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis a määratletud rahvusvahelise kaitse alla;

d)   „kokkulangevus”– kesksüsteemis võrdlemisel kindlaks tehtud vastavus või vastavused infotehnoloogilises kesksüsteemis salvestatud sõrmejälgede andmete ja liikmesriigi edastatud teatava isiku sõrmejälgede andmete vahel, ilma et see piiraks liikmesriigi kohustust kohe kontrollida võrdlustulemusi vastavalt artikli 25 lõikele 4;

e)   „riiklik juurdepääsupunkt”– määratud riiklik süsteem, mis peab sidet kesksüsteemiga;

f)   „amet”– määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud amet;

g)   „Europol”– otsusega 2009/371/JSK asutatud Euroopa Politseiamet;

h)   „Eurodac-süsteemi andmed”– kõik artikli 11 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt kesksüsteemis salvestatud andmed;

i)   „õiguskaitse”– terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine;

j)   „terroriakt”– siseriikliku õiguse rikkumine, mis vastab nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1–4 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne;

k)   „rasked kuriteod”– kuriteo liigid, mis vastavad raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuritegudele või on nendega samaväärsed ning on siseriikliku õiguse kohaselt karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

l)   „sõrmejälgede andmed”– andmed kõikide sõrmede või vähemalt nimetissõrmede sõrmejälgede kohta, või kui need puuduvad, siis isiku kõikide teiste sõrmede sõrmejäljed, või latentsed sõrmejäljed.

2.   Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, niivõrd kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil.

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, on määruse (EL) nr 604/2013 artiklis 2 määratletud mõistetel käesolevas määruses sama tähendus.

4.   Raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 2 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil.

Artikkel 3

Süsteemi ülesehitus ja peamised põhimõtted

1.   Eurodac-süsteem koosneb:

a)

sõrmejälgede andmete infotehnoloogilisest keskandmebaasist (edaspidi „kesksüsteem”), mis jaguneb järgmiselt:

i)

kesküksus;

ii)

talitluspidevuse kava ja vastav süsteem;

b)

kesksüsteemi ja liikmesriikide vahelisest sideinfrastruktuurist, mis on Eurodac-süsteemi andmetele ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk (edaspidi „sideinfrastruktuur”).

2.   Igal liikmesriigil on üks riiklik juurdepääsupunkt.

3.   Artikli 9 lõikega 1, artikli 14 lõikega 1 ja artikli 17 lõikega 1 hõlmatud isikute andmeid, mida töödeldakse kesksüsteemis, töödeldakse päritoluliikmesriigi nimel vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja üksteisest asjakohaste tehniliste vahenditega eraldatult.

4.   Eurodac-süsteemi reguleerivaid eeskirju kohaldatakse ka liikmesriikide toimingute suhtes alates andmete edastamisest kesksüsteemi kuni võrdlustulemuste kasutamiseni.

5.   Sõrmejälgede võtmise menetlus määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

Artikkel 4

Operatiivjuhtimine

1.   Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutab amet.

Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud Eurodac-süsteemi ööpäevaringseks toimimiseks kõigil nädalapäevadel kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige hooldust ja tehnilist arendustööd, mis tagab, et süsteem toimib operatiivse kvaliteedi seisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses kesksüsteemist otsingu tegemiseks kuluva ajaga. Koostatakse talitluspidevuse kava ja vastav süsteem, milles võetakse arvesse hooldusvajadusi ja süsteemi ettenägematuid seisakuid, sealhulgas talitluspidevuse meetmete mõju andmekaitsele ja turvalisusele.

Amet tagab koostöös liikmesriikidega, et kesksüsteemi jaoks kasutatakse alati parimat kättesaadavat ja kõige turvalisemat tehnoloogiat ja tehnikaid/meetodeid, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

2.   Amet vastutab järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a)

järelevalve;

b)

turvalisus;

c)

liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

3.   Komisjon vastutab sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste, lõikes 2 nimetamata ülesannete täitmise eest:

a)

eelarve täitmine;

b)

soetamine ja uuendamine;

c)

lepingulised küsimused.

4.   Ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad Eurodac-süsteemi andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 5

Liikmesriikide määratud asutused, kellel on juurdepääs õiguskaitse eesmärgil

1.   Liikmesriigid määravad artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil kindlaks ametiasutused, kellel on käesoleva määruse kohaselt õigus esitada taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega. Määratud asutused on liikmesriikide need ametiasutused, kes vastutavad terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest. Määratud asutuste hulka ei kuulu ametid ja üksused, kes vastutavad üksnes riikliku julgeolekuga seotud luuretegevuse eest.

2.   Iga liikmesriik peab määratud asutuste nimekirja.

3.   Iga liikmesriik peab nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus esitada riikliku juurdepääsupunkti kaudu taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega.

Artikkel 6

Õiguskaitse eesmärgil toimuvat juurdepääsu kontrollivad liikmesriikide kontrolliasutused

1.   Artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil määrab iga liikmesriik kontrolliasutuseks ühe riigiasutuse või riigiasutuse üksuse. Kontrolliasutus on liikmesriigi selline ametiasutus, kes on vastutav terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest.

Kui siseriiklik õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja kontrolliasutus kuuluda samasse organisatsiooni, kuid kontrolliasutus peab oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites tegutsema sõltumatult. Kontrolliasutus on artikli 5 lõikes 3 osutatud tegevusüksustest eraldatud ega saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta.

Liikmesriigid võivad oma organisatsiooniliste ja haldusstruktuuride tõttu määrata kooskõlas oma põhiseaduslike või (muudest) õigusaktidest tulenevate nõuetega rohkem kui ühe kontrolliasutuse.

2.   Kontrolliasutus tagab, et taotluse esitamise tingimused sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega on täidetud.

Ainult kontrolliasutuse nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus artiklis 19 sätestatud korra kohaselt vastu võtta ja edastada Eurodac-süsteemile juurdepääsu taotlusi.

Ainult kontrolliasutusel on õigus edastada sõrmejälgede andmete võrdlemise taotlus riiklikule juurdepääsupunktile.

Artikkel 7

Europol

1.   Artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil määrab Europol oma kontrolliasutuseks nõuetekohaste volitustega Europoli ametnikest koosneva eriüksuse, kes oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutseb käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud määratud asutusest sõltumatult ega saa määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta. Selline eriüksus tagab, et taotluse esitamise tingimused sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega oleksid täidetud. Europol määrab kokkuleppel iga liikmesriigiga asjaomase liikmesriigi riikliku juurdepääsupunkti, kes edastab tema sõrmejälgede andmete võrdlemise taotlused kesksüsteemi.

2.   Artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil määrab Europol tegevusüksuse, kellel on õigus esitada tema määratud riikliku juurdepääsupunkti kaudu taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega. Määratud asutus on Europoli tegevusüksus, kellel on õigus koguda, salvestada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet, et toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

Artikkel 8

Statistika

1.   Amet koostab igas kvartalis kesksüsteemi töö kohta statistilise aruande, kus eelkõige esitatakse:

a)

artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1 ja artikli 17 lõikes 1 nimetatud isikuid käsitlevate edastatud andmekogumite arv;

b)

kokkulangevuste arv teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud rahvusvahelise kaitse taotlejate osas;

c)

kokkulangevuste arv artikli 14 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes on hiljem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse;

d)

kokkulangevuste arv artikli 17 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes olid enne esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis;

e)

niisuguste sõrmejälgede andmete arv, mida kesksüsteem pidi päritoluliikmesriikidelt rohkem kui üks kord paluma, sest algselt edastatud sõrmejälgede andmeid ei olnud võimalik sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda;

f)

kooskõlas artikli 18 lõigetega 1 ja 3 märgitud ja blokeeritud ning märke ja blokeeringu eemaldamise andmekogumite arv;

g)

artikli 18 lõikes 1 osutatud nende isikute arv, kelle puhul tuvastati kokkulangevusi vastavalt käesoleva artikli punktidele b ja d;

h)

artikli 20 lõikes 1 osutatud taotluste ja kokkulangevuste arv;

i)

artikli 21 lõikes 1 osutatud taotluste ja kokkulangevuste arv.

2.   Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku kõnealuse aasta statistilised kvartaliaruanded ja kus esitatakse isikute arv, kelle osas tuvastati kokkulangevusi vastavalt lõike 1 punktidele b, c ja d. Statistikas esitatakse andmed iga liikmesriigi kohta eraldi. Tulemused avalikustatakse.

II   PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJAD

Artikkel 9

Sõrmejälgede andmete kogumine, edastamine ja võrdlemine

1.   Iga liikmesriik võtab viivitamata kõikidelt vähemalt 14-aastastelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt kõikide sõrmede sõrmejäljed ning võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast määruse (EL) nr 604/2013 artikli 20 lõikes 2 määratletud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist edastab need koos käesoleva määruse artikli 11 punktides b–g nimetatud andmetega kesksüsteemi.

Nimetatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 25 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik võtma taotlejalt uued sõrmejäljed ning saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

2.   Juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei ole võimalik võtta taotleja tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peavad liikmesriigid erandina lõikest 1 võtma sellised sõrmejäljed ja edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 1 nimetatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

3.   Liikmesriigi edastatud artikli 11 punktis a kirjeldatud sõrmejälgede andmeid, välja arvatud vastavalt artikli 10 punktile b edastatud andmeid, võrreldakse automaatselt teiste liikmesriikide edastatud ja kesksüsteemis juba talletatud sõrmejälgede andmetega.

4.   Liikmesriigi nõudmisel tagab kesksüsteem, et lõikes 3 nimetatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud sõrmejälgede andmeid.

5.   Kesksüsteem edastab automaatselt päritoluliikmesriigile teate kokkulangevuse või negatiivsete võrdlustulemuste kohta. Kokkulangevuse korral edastab kesksüsteem kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 11 punktides a–k nimetatud andmed, vajaduse korral koos artikli 18 lõikes 1 osutatud märkega.

Artikkel 10

Teave andmesubjekti staatuse kohta

Kesksüsteemi saadetakse järgmine teave, et selle saaks salvestada vastavalt artiklile 12, võimaldamaks artikli 9 lõikega 5 ettenähtud edastamist:

a)

kui rahvusvahelise kaitse taotleja või muu määruse (EL) nr 604/2013 artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isik saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki nimetatud määruse artiklis 25 osutatud, isiku tagasivõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, ajakohastab vastutav liikmesriik oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11, lisades sinna tema saabumiskuupäeva;

b)

kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki määruse (EL) nr 604/2013 artiklis 22 osutatud, isiku vastuvõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, saadab vastutav liikmesriik asjaomast isikut käsitleva andmekogumi, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11 ning lisab sinna tema saabumiskuupäeva;

c)

niipea kui päritoluliikmesriik tõendab, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud, ajakohastab ta oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11, lisades sinna selle isiku territooriumilt lahkumise kuupäeva, et lihtsustada määruse (EL) nr 604/2013 artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 5 kohaldamist;

d)

niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, mille päritoluliikmesriik tegi pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmist või tagasilükkamist vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artikli 19 lõikele 3, ajakohastab päritoluliikmesriik oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva;

e)

liikmesriik, kellest vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artikli 17 lõikele 1 saab vastutav liikmesriik, ajakohastab oma asjaomast taotlejat käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11, lisades sinna kuupäeva, mil tehti otsus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise kohta.

Artikkel 11

Andmete salvestamine

Kesksüsteemis salvestatakse üksnes järgmised andmed:

a)

sõrmejälgede andmed;

b)

päritoluliikmesriik, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise koht ja kuupäev; artikli 10 punktis b osutatud juhtudel mõeldakse taotluse esitamise kuupäeva all kuupäeva, mille sisestas taotleja üle andnud liikmesriik;

c)

sugu;

d)

viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e)

sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f)

andmete kesksüsteemi edastamise kuupäev;

g)

operaatori kasutajatunnus;

h)

kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 punktile a või b asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

i)

kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 punktile c asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise kuupäev;

j)

kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 punktile d asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

k)

kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 punktile e taotluse läbivaatamise otsuse tegemise kuupäev.

Artikkel 12

Andmete säilitamine

1.   Kõiki artiklis 11 nimetatud andmekogumeid säilitatakse kesksüsteemis kümne aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmist.

2.   Lõikes 1 osutatud tähtaja möödudes kustutab kesksüsteem automaatselt kesksüsteemis olevad andmed.

Artikkel 13

Andmete varasem kustutamine

1.   Andmed isiku kohta, kes on saanud liikmesriigi kodakondsuse enne artikli 12 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu, kustutatakse kesksüsteemist vastavalt artikli 27 lõikele 4 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on saanud kodakondsuse.

2.   Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 9 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed kooskõlas lõikega 1.

III   PEATÜKK

VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKUL ÜLETAMISEL KINNI PEETUD KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD

Artikkel 14

Sõrmejälgede andmete kogumine ja edastamine

1.   Iga liikmesriik võtab viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all.

2.   Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kinnipidamise kuupäeva kesksüsteemi iga lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

a)

sõrmejälgede andmed;

b)

päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

c)

sugu;

d)

viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e)

sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f)

andmete kesksüsteemi edastamise kuupäev;

g)

operaatori kasutajatunnus.

3.   Erandina lõikest 2 tuleb lõikes 2 nimetatud andmed, mis on seotud isikutega, kes on kinni peetud vastavalt lõikes 1 kirjeldatule ning kes viibivad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil, kuid keda hoitakse pärast nende kinnipidamist vahi all, vangistuses või eeluurimise all kauem kui 72 tundi, edastada enne nende vahi alt, vangistusest või eeluurimise alt vabanemist.

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 25 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule kinni peetud isikute sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5.   Juhul kui kinnipeetud isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma selle isiku sõrmejäljed ja edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks pikendada lõikes 2 nimetatud 72-tunnist tähtaega kõige rohkem 48 tunni võrra.

Artikkel 15

Andmete salvestamine

1.   Artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmed salvestatakse kesksüsteemis.

Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, salvestatakse artikli 14 lõike 2 kohaselt kesksüsteemi edastatud andmed üksnes artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil ja selleks, et neid võrrelda edaspidi kesksüsteemi edastatavate rahvusvahelise kaitse taotlejate andmetega.

Kesksüsteem ei võrdle artikli 14 lõike 2 kohaselt talle edastatud andmeid kesksüsteemis eelnevalt salvestatud andmetega ega artikli 14 lõike 2 kohaselt edaspidi kesksüsteemi edastatavate andmetega.

2.   Edaspidi kesksüsteemi edastatavate rahvusvahelise kaitse taotlejaid käsitlevate andmete ja lõikes 1 nimetatud andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 9 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 25 lõikes 4 sätestatud korda.

Artikkel 16

Andmete säilitamine

1.   Kõiki artikli 14 lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid käsitlevaid andmekogumeid säilitatakse kesksüsteemis 18 kuu jooksul pärast nendelt sõrmejälgede võtmise kuupäeva. Selle aja möödudes kustutab kesksüsteem andmed automaatselt.

2.   Artikli 14 lõikes 1 osutatud andmed kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta kustutatakse kesksüsteemist vastavalt artikli 28 lõikele 3 niipea, kui päritoluliikmesriik saab enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 18 kuu möödumist teada ühe järgmistest asjaoludest:

a)

kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule on välja antud elamisluba;

b)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on liikmesriikide territooriumilt lahkunud;

c)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on saanud ühe liikmesriigi kodakondsuse.

3.   Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et andmed on kustutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a või b esitatud põhjustel või et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 14 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed.

4.   Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 9 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed käesoleva artikli lõike 2 punktis c esitatud põhjusel.

IV   PEATÜKK

LIIKMESRIIGIS EBASEADUSLIKULT VIIBIVAD KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD

Artikkel 17

Sõrmejälgede andmete võrdlemine

1.   Liikmesriik võib edastada kesksüsteemi oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14-aastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis.

Üldjuhul on põhjust kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on esitanud varem teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse, kui:

a)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik kinnitab, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid ei nimeta, millises liikmesriigis ta selle esitas;

b)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei taotle rahvusvahelist kaitset, kuid on päritoluriiki tagasisaatmise vastu, väites et ta on seal hädaohus, või

c)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik püüab muul viisil takistada enda väljasaatmist, keeldudes koostööst oma isiku tuvastamisel, eelkõige nii, et ei esita isikut tõendavaid dokumente või esitab võltsitud dokumendid.

2.   Kui liikmesriigid osalevad lõikes 1 nimetatud menetluses, edastavad nad kesksüsteemi lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute sõrmejälgede andmed kõikide või vähemalt nimetissõrmede kohta, ja kui need puuduvad, siis kõikide teiste sõrmede kohta.

3.   Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sõrmejälgede andmed edastatakse kesksüsteemi üksnes selleks, et neid võrrelda teiste liikmesriikide edastatud ja kesksüsteemis juba salvestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate sõrmejälgede andmetega.

Sellise kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sõrmejälgede andmeid ei salvestata kesksüsteemis ega võrrelda artikli 14 lõike 2 kohaselt kesksüsteemi edastatavate andmetega.

4.   Pärast sõrmejälgede andmete võrdluse tulemuste päritoluliikmesriigile edastamist säilitatakse otsinguandmeid kesksüsteemis üksnes artiklis 28 nimetatud põhjustel. Mingitel muudel põhjustel ei või mingeid muid otsinguandmeid ei liikmesriikides ega kesksüsteemis säilitada.

5.   Käesoleva artikli kohaselt edastatavate sõrmejälgede andmete ja kesksüsteemis juba säilitatavate teiste liikmesriikide edastatud rahvusvahelise kaitse taotlejate sõrmejälgede andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 9 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 25 lõikes 4 sätestatud korda.

V   PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJAD

Artikkel 18

Andmete märkimine

1.   Päritoluliikmesriik, kes on võtnud rahvusvahelise kaitse alla rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle andmed olid artikli 11 kohaselt eelnevalt kesksüsteemi salvestatud, teeb artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil asjaomaste andmete kohta märke kooskõlas nõuetega, mille amet on kesksüsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse kesksüsteemis vastavalt artiklile 12, et võimaldada artikli 9 lõikega 5 ettenähtud edastamist. Kesksüsteem teavitab kõiki päritoluliikmesriike sellest, et teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse tema poolt artikli 9 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 osutatud isikute kohta esitatud andmetega, on teinud andmete kohta märke. Teised päritoluliikmesriigid teevad samuti vastavate andmekogumite kohta märke.

2.   Rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute kesksüsteemis säilitatavad ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt märgitud andmed tehakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil võrdlemise jaoks kättesaadavaks kolmeks aastaks alates andmesubjekti rahvusvahelise kaitse alla võtmise kuupäevast.

Kokkulangevuse korral edastab kesksüsteem kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 11 punktides a–k osutatud andmed. Kesksüsteem ei edasta käesoleva artikli lõikes 1 osundatud märget. Pärast kolme aasta möödumist blokeerib kesksüsteem automaatselt selliste andmete edastamise artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil võrdlemise taotluse korral, kuid jätab andmed kuni nende kustutamiseni kättesaadavaks võrdluse teostamiseks artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil. Blokeeritud andmeid ei edastata ning kokkulangevuse korral annab kesksüsteem taotlevale liikmesriigile negatiivse tulemuse.

3.   Päritoluliikmesriik eemaldab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku andmete kohta eelnevalt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 või 2 tehtud märke või blokeeringu, kui tema staatus on direktiivi 2011/95/EL artikli 14 või 19 alusel tühistatud, lõpetatud või selle uuendamisest on keeldutud.

VI   PEATÜKK

ÕIGUSKAITSE EESMÄRGIL TOIMUVA ANDMETE VÕRDLEMISE JA EDASTAMISE KORD

Artikkel 19

Sõrmejälgede andmete Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise kord

1.   Artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud määratud asutused võivad artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil esitada kontrolliasutusele artikli 20 lõikes 1 osutatud põhjendatud elektroonilise taotluse koos nende kasutatava viitenumbriga, et ta edastaks sõrmejälgede andmed võrdlemiseks riikliku juurdepääsupunkti kaudu kesksüsteemile. Kontrolliasutus kontrollib kõnealuse taotluse saamise korral, kas kõik artiklis 20 või 21 sätestatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud.

2.   Kui kõik artiklis 20 või 21 osutatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud, edastab kontrolliasutus andmete võrdlemise taotluse riiklikule juurdepääsupunktile, kes omakorda edastab selle vastavalt artikli 9 lõigetele 3 ja 5 kesksüsteemile andmete võrdlemiseks artikli 9 lõike 1 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt kesksüsteemile edastatud andmetega.

3.   Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu, võib kontrolliasutus edastada sõrmejälgede andmed võrdlemiseks riiklikule juurdepääsupunktile kohe pärast määratud asutuselt taotluse saamist ning alles tagantjärele kontrollida, kas kõik artiklis 20 või 21 osutatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise erandjuhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta pärast taotluse menetlemist.

4.   Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs Eurodac-süsteemi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik Eurodac-süsteemist saadud teabele juurdepääsu omanud asutused selle teabe ja teavitavad kõnealusest kustutamisest kontrolliasutust.

Artikkel 20

Tingimused määratud asutuste juurdepääsuks Eurodac-süsteemile

1.   Määratud asutused võivad oma volituste piires ja artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil esitada põhjendatud elektroonilise taotluse sõrmejälgede andmete võrdlemiseks kesksüsteemis säilitatavate andmetega ainult siis, kui andmesubjekti ei õnnestunud tuvastada võrdlemisel järgmistes andmebaasides olevate andmetega:

siseriiklikud sõrmejälgede andmebaasid;

otsusel 2008/615/JSK põhinevad teiste liikmesriikide sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemid, mille andmetega võrdlemine on tehniliselt võimalik, välja arvatud juhul, kui võib põhjendatult eeldada, et nende süsteemide andmetega võrdlemine ei aita andmesubjekti tuvastada. Vastavad põhjendatud eeldused lisatakse elektroonilisse põhjendatud taotlusesse Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemiseks, mille määratud asutus esitab kontrolliasutusele ning

viisainfosüsteem, eeldusel et on täidetud otsuses 2008/633/JSK sellise võrdluse teostamiseks määratud tingimused

ning täidetud on kõik alljärgnevad tingimused:

a)

võrdlemine on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, st et esineb ülekaalukas avaliku julgeoleku huvi, mis muudab andmebaasi päringu proportsionaalseks meetmeks;

b)

võrdlemine on vajalik konkreetse juhtumi korral (s.t et süstemaatilisi võrdlusi ei teostata) ning

c)

on põhjendatult alust arvata, et võrdlemine aitab oluliselt kaasa asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele. Selline põhjendatud alus esineb eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus tõsises kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse.

2.   Taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega piirdub sõrmejälgede andmete otsinguga.

Artikkel 21

Tingimused Europoli juurdepääsuks Eurodac-süsteemile

1.   Europoli määratud asutus võib artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil esitada põhjendatud elektroonilise taotluse sõrmejälgede andmete võrdlemiseks kesksüsteemis säilitatavate andmetega, seda Europoli volituste piires ja kui see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks ning üksnes juhul, kui võrdlused mis tahes Europolile tehniliselt ja õiguslikult kättesaadavates infotöötlussüsteemides säilitatavate sõrmejälgede andmetega ei võimaldanud andmesubjekti isikut tuvastada ning kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused:

a)

võrdlemine on vajalik, et toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, s.t et esineb ülekaalukas avaliku julgeoleku huvi, mis muudab andmebaasi päringu proportsionaalseks meetmeks;

b)

võrdlemine on vajalik konkreetse juhtumi korral (s.t et süstemaatilisi võrdlusi ei teostata) ning

c)

on põhjendatult alust arvata, et võrdlemine aitab oluliselt kaasa asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele. Selline põhjendatud alus esineb eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse.

2.   Taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega piirdub sõrmejälgede andmete võrdlemisega.

3.   Teabe töötlemiseks, mida Europol saab Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise tulemusel, on vajalik päritoluliikmesriigi luba. Selline luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli siseriikliku üksuse kaudu.

Artikkel 22

Määratud asutuste, kontrolliasutuste ja riiklike juurdepääsupunktide vaheline teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, peab igasugune määratud asutuste, kontrolliasutuste ja riiklike juurdepääsupunktide vaheline teabevahetus olema turvaline ja toimuma elektrooniliselt.

2.   Artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil töötlevad liikmesriigid sõrmejälgede andmeid digitaalselt ja edastavad need I lisas osutatud andmevormingus, tagamaks et andmeid oleks võimalik võrrelda sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

VII   PEATÜKK

ANDMETE TÖÖTLEMINE, ANDMEKAITSE JA VASTUTUS

Artikkel 23

Vastutus andmete töötlemise eest

1.   Päritoluliikmesriik vastutab järgneva tagamise eest:

a)

sõrmejälgi võetakse seaduslikul viisil;

b)

sõrmejälgede andmed ja muud artiklis 11, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud andmed edastatakse kesksüsteemi seaduslikul viisil;

c)

kesksüsteemi edastamise ajal on andmed täpsed ja ajakohased;

d)

andmeid salvestatakse, säilitatakse ja parandatakse kesksüsteemis ning kustutatakse sealt seaduslikul viisil, ilma et see piiraks ameti vastutust;

e)

kesksüsteemi poolt edastatud sõrmejälgede andmete võrdlustulemusi töödeldakse seaduslikul viisil.

2.   Vastavalt artiklile 34 tagab päritoluliikmesriik lõikes 1 nimetatud andmete turvalisuse enne kesksüsteemi edastamist ja edastamise ajal, samuti nende andmete turvalisuse, mille ta saab kesksüsteemist.

3.   Päritoluliikmesriik vastutab andmete lõpliku identifitseerimise eest vastavalt artikli 25 lõikele 4.

4.   Amet tagab, et kesksüsteem tegutseb käesoleva määruse kohaselt. Amet teeb eelkõige järgmist:

a)

võtab meetmed, mis tagavad, et kesksüsteemiga töötavad isikud töötleksid selles salvestatud andmeid üksnes Eurodac-süsteemi eesmärkide kohaselt, mis on sätestatud artiklis 1;

b)

võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kesksüsteemi turvalisus vastavalt artiklile 34;

c)

tagab, et kesksüsteemile oleks juurdepääs ainult kesksüsteemiga töötama volitatud isikutel, ilma et see piiraks Euroopa andmekaitseinspektori pädevust.

Amet teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa andmekaitseinspektorile kõikidest esimese lõigu kohaselt võetavatest meetmetest.

Artikkel 24

Andmete edastamine

1.   Sõrmejälgede andmeid töödeldakse digitaalselt ning need edastatakse I lisas osutatud andmevormingus. Kui see on kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab amet tehnilised nõuded kõnealuses vormingus andmete edastamiseks liikmesriikide ja kesksüsteemi vahel. Amet tagab, et liikmesriikide edastatud sõrmejälgede andmeid on võimalik võrrelda sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

2.   Liikmesriigid peavad artiklis 11, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud andmed esitama elektrooniliselt. Artiklis 11 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud andmed salvestatakse automaatselt kesksüsteemi. Kui see on kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab amet tehnilised nõuded, tagamaks et andmeid on võimalik nõuetekohaselt liikmesriikide ja kesksüsteemi vahel elektrooniliselt edastada.

3.   Artikli 11 punktis d, artikli 14 lõike 2 punktis d, artikli 17 lõikes 1 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud viitenumbri abil on võimalik andmed üheselt siduda konkreetse isiku ning andmeid edastava liikmesriigiga. Lisaks võimaldab see tuvastada, kas nimetatud andmed seonduvad artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1 või artikli 17 lõikes 1 nimetatud isikuga.

4.   Viitenumber algab identifitseerimistähe või -tähtedega, mille alusel tehakse vastavalt I lisas osutatud normile kindlaks andmed edastanud liikmesriik. Identifitseerimistähele või -tähtedele järgneb isiku või taotluse kategooria tähis. „1” tähistab artikli 9 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid, „2” artikli 14 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid, „3” artikli 17 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid, „4” artiklis 20 nimetatud taotlusi, „5” artiklis 21 nimetatud taotlusi ning „9” artiklis 29 nimetatud taotlusi.

5.   Amet kehtestab tehnilised menetlused, mille abil liikmesriigid tagavad üheste andmete jõudmise kesksüsteemi.

6.   Kesksüsteem kinnitab nii kiiresti kui võimalik andmete kättesaamist. Selleks kehtestab amet vajalikud tehnilised nõuded, tagamaks et liikmesriik saab taotluse korral kättesaamistõendi.

Artikkel 25

Võrdlemine ja tulemuste edastamine

1.   Liikmesriigid tagavad sõrmejälgede andmete edastamise nõuetekohase kvaliteediga, mis võimaldab nende võrdlemist sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil. Kui see on kesksüsteemi võrdlustulemuste ülima täpsuse tagamiseks vajalik, määrab amet kindlaks edastatavate sõrmejälgede andmete kvaliteedinõuded. Kesksüsteem kontrollib edastatud sõrmejälgede andmete kvaliteeti niipea kui võimalik. Kui sõrmejälgede andmeid ei ole võimalik sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda, teavitab kesksüsteem asjaomast liikmesriiki. Asjaomane liikmesriik edastab seejärel nõuetekohase kvaliteediga sõrmejälgede andmed, kasutades selleks sama viitenumbrit, kui varem edastatud sõrmejälgede andmete puhul.

2.   Kesksüsteem teostab võrdlusi taotluste saabumise järjekorras. Igale taotlusele vastatakse 24 tunni jooksul. Liikmesriigid võivad siseriiklikest õigusaktidest tulenevatel põhjustel nõuda eriti kiireloomulisi võrdlusi, mis tehakse ühe tunni jooksul. Kui nimetatud tähtaegu ei ole võimalik ametist sõltumatutel põhjustel järgida, töötleb kesksüsteem taotlust eelisjärjekorras niipea, kui eespool nimetatud põhjusi enam ei ole. Sellistel juhtudel kehtestab amet taotluste eelisjärjekorras käsitlemise tagamise kriteeriumid, kui see on vajalik kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks.

3.   Kui see on vajalik kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks, kehtestab amet saadud andmete töötlemise ning võrdluse tulemuse edastamise menetluskorra.

4.   Vastuvõtvas liikmesriigis kontrollib võrdlustulemusi viivitamata selle riigi eeskirjade kohaselt määratud sõrmejäljeekspert, kes on saanud väljaõppe sõrmejälgede võrdlemiseks just käesoleva määrusega ette nähtud viisidel. Päritoluliikmesriik teostab käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil lõpliku identifitseerimise koostöös teiste asjaomaste liikmesriikidega vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 34.

Kesksüsteemilt saadud andmed, mis on seotud muude ebausaldatavaks osutunud andmetega, tuleb kustutada niipea, kui kõnealuste andmete ebausaldatavus on kindlaks tehtud.

5.   Kui lõike 4 kohane lõplik identifitseerimine näitab, et kesksüsteemilt saadud võrdlustulemus ei lange võrdluseks saadetud sõrmejälgede andmetega kokku, kustutavad liikmesriigid viivitamata võrdlustulemused ning teavitavad sellisest asjaolust võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul komisjoni ja ametit.

Artikkel 26

Liikmesriikide ja kesksüsteemi vaheline teabevahetus

Liikmesriikide poolt kesksüsteemi ja vastupidi edastatavate andmete edastamiseks kasutatakse sideinfrastruktuuri. Kui see on sideinfrastruktuuri tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab amet side kasutamiseks vajalikud tehnilised protseduurid.

Artikkel 27

Juurdepääs Eurodac-süsteemi salvestatud andmetele, andmete parandamine ja kustutamine

1.   Päritoluliikmesriigil on juurdepääs enda edastatud ja käesoleva määruse kohaselt kesksüsteemi salvestatud andmetele.

Liikmesriikidel ei ole õigust teha otsinguid teiste liikmesriikide edastatud andmete kohta ega saada selliseid andmeid, välja arvatud artikli 9 lõikes 5 nimetatud võrdlemise tulemusena saadud andmed.

2.   Iga liikmesriik määrab artikli 1 lõike 1 kohaldamise eesmärgil kindlaks asutused, kellel on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt juurdepääs kesksüsteemi salvestatud andmetele. Kindlaksmääramisel täpsustatakse konkreetne üksus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmise eest. Iga liikmesriik edastab komisjonile ja ametile viivitamata selliste üksuste loendi ning sellesse tehtud mis tahes muudatused. Amet avaldab konsolideeritud loendi Euroopa Liidu Teatajas. Loendi muutmise korral avaldab amet kord aastas internetis ajakohastatud konsolideeritud loendi.

3.   Ainult päritoluliikmesriigil on õigus muuta tema poolt kesksüsteemi edastatud andmeid parandamise või täiendamise teel või neid andmeid kustutada, ilma et see piiraks artikli 12 lõikes 2 või artikli 16 lõikes 1 sätestatud kustutamise kohaldamist.

4.   Kui liikmesriigil või ametil on tõendeid, et kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed, teatab ta sellest võimalikult kiiresti päritoluliikmesriigile.

Kui liikmesriigil on tõendeid, et andmed on kesksüsteemi salvestatud vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest võimalikult kiiresti ametile, komisjonile ja päritoluliikmesriigile. Päritoluliikmesriik kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata.

5.   Amet ei edasta ega tee kolmandate riikide asutustele kättesaadavaks kesksüsteemis salvestatud andmeid. Kõnealune keeld ei puuduta kolmandatele riikidele selliste andmete edastamist, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 604/2013.

Artikkel 28

Toimingute registreerimine

1.   Amet registreerib kõik kesksüsteemi andmetöötlustoimingud. Registreerimisel näidatakse juurdepääsu eesmärk, kuupäev ja kellaaeg, edastatud andmed, otsingus kasutatud andmed ja andmed sisestanud või need saanud üksuse nimi ja vastutavad isikud.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeid võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 34. Registreeritud andmeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta kõrvaliste isikute eest ja ühe aasta möödumisel artikli 12 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 1 osutatud säilitusperioodi lõpust tuleb need kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

3.   Seoses artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga võtab iga liikmesriik vajalikke meetmeid, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 esitatud eesmärgid seoses oma riikliku süsteemiga. Lisaks registreerib iga liikmesriik töötajad, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

Artikkel 29

Andmesubjekti õigused

1.   Päritoluliikmesriik teatab artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1 või artikli 17 lõikes 1 hõlmatud isikule kirjalikult ja kui see on vajalik, siis suuliselt keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse, järgmised andmed:

a)

direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses vastutava töötleja ja tema võimaliku esindaja isik;

b)

tema andmete Eurodac-süsteemis töötlemise eesmärk, sealhulgas määruse (EL) nr 604/2013 eesmärkide kirjeldus vastavalt nimetatud määruse artiklile 4, ning arusaadaval kujul ja selges ja lihtsas keeles selgitus asjaolu kohta, et liikmesriikidele ja Europolile võidakse õiguskaitse eesmärgil anda juurdepääs Eurodac-süsteemile;

c)

andmete vastuvõtjad;

d)

artikli 9 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 käsitletud isiku puhul tema kohustus lasta endalt võtta sõrmejäljed;

e)

tema õigus tutvuda ennast käsitlevate andmetega ning õigus taotleda teda käsitlevate ebaõigete andmete parandamist või teda käsitlevate ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta, sealhulgas artikli 30 lõikes 1 osutatud vastutava töötleja ja riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed.

2.   Artikli 9 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 käsitletud isiku puhul esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave sõrmejälgede võtmise ajal.

Artikli 17 lõikes 1 käsitletud isiku puhul esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave hiljemalt siis, kui kõnealuse isiku andmed edastatakse kesksüsteemi. See kohustus ei kehti, kui nimetatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi.

Kui artikli 9 lõike 1, artikli 14 lõike 1 ja artikli 17 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluv isik on alaealine, annavad liikmesriigid teavet eakohasel viisil.

3.   Ühine teabeleht, mis sisaldab vähemalt käesoleva artikli lõikes1 ja määruse (EL) nr 604/2013 artikli 4 lõikes 1 osutatud teavet, koostatakse nimetatud määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.

Teabeleht on selge ja lihtne ning koostatud keeles, millest asjaomane isik aru saab või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse.

Teabeleht koostatakse nii, et liikmesriigid saavad seda oma riiki puudutava spetsiifilise lisateabega täiendada. Selline riigispetsiifiline lisateave sisaldab vähemalt teavet andmesubjekti õiguste kohta ja riiklikelt järelevalveasutustelt abi saamise võimaluse kohta ning vastutava töötleja ja riiklike järelevalveasutuste kontaktandmeid.

4.   Andmesubjekt võib igas liikmesriigis selle siseriiklike õigusnormide kohaselt kasutada direktiivi 95/46/EÜ artikliga 12 ettenähtud õigusi käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil.

Andmesubjektil on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta kesksüsteemis salvestatud ja milline liikmesriik need kesksüsteemi edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a. Ainult liikmesriik võib anda loa andmetega tutvumiseks.

5.   Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil võib igas liikmesriigis iga isik nõuda faktiliselt ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise teostab andmed edastanud liikmesriik ülemäärase viivituseta ja vastavalt oma õigusnormidele.

6.   Kui parandamise ja kustutamise õigust kasutatakse muus liikmesriigis, kui see või need, kes andmed edastas(id), võtavad selle liikmesriigi ametiasutused artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ühendust andmed edastanud liikmesriigi või liikmesriikide ametiasutustega, et viimased võiksid kontrollida andmete õigusust ja nende kesksüsteemi edastamise ja seal salvestamise seaduslikkust.

7.   Kui selgub, et kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab need edastanud liikmesriik artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kõnealused andmed vastavalt artikli 27 lõikele 3. See liikmesriik teatab kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmesubjektile, et ta on võtnud meetmeid teda käsitlevate andmete parandamiseks või kustutamiseks.

8.   Kui andmed edastanud liikmesriik ei nõustu sellega, et kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmesubjektile, miks ta ei kavatse kõnealuseid andmeid parandada või kustutada.

Liikmesriik annab andmesubjektile teavet ka selle kohta, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või vajaduse korral kaebust selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning missugust rahalist või muud abi ta asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt võib saada.

9.   Lõigete 4 ja 5 alusel esitatud taotlused peavad sisaldama kõiki andmesubjekti identifitseerimiseks vajalikke üksikasju, kaasa arvatud sõrmejälgede andmed. Niisuguseid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et oleks võimalik kasutada lõigetes 4 ja 5 osutatud õigusi, ja need kustutatakse otsekohe pärast seda.

10.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad omavahel aktiivselt koostööd, et lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud õiguste teostamine toimuks viivitamata.

11.   Kui isik taotleb teda käsitlevaid andmeid vastavalt lõikele 4, säilitab pädev asutus sellise taotluse tegemise ja selle käitlemise viisi kohta kirjaliku dokumendi vormis märke ning teeb kõnealuse dokumendi viivitamata kättesaadavaks riiklikele järelevalveasutustele.

12.   Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil peab iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus andmesubjekti taotluse alusel teda tema õiguste kasutamisel abistama vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4.

13.   Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil abistavad ja taotluse korral nõustavad andmed edastanud liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kus andmesubjekt viibib, andmesubjekti tema andmete parandamist või kustutamist käsitleva õiguse kasutamisel. Mõlemad riiklikud järelevalveasutused teevad sel eesmärgil koostööd. Abistamistaotlused võib esitada selle liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele, kus andmesubjekt viibib, ja see edastab need taotlused andmed edastanud liikmesriigi asutusele.

14.   Igas liikmesriigis võib iga isik selle riigi õigusnormide kohaselt esitada hagi või vajaduse korral kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele, kui talle ei võimaldata lõikega 4 ettenähtud juurdepääsu oma andmetele.

15.   Oma õiguste kasutamiseks vastavalt lõikele 5 võib iga isik andmed edastanud liikmesriigi õigusnormide kohaselt esitada hagi või vajaduse korral kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele kesksüsteemis salvestatud teda käsitlevate andmete kohta. Riiklike järelevalveasutuste kohustus abistada ja taotluse korral nõustada andmesubjekti vastavalt lõikele 13 kehtib kogu menetluse jooksul.

Artikkel 30

Riikliku järelevalveasutuse järelevalve

1.   Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil näeb iga liikmesriik ette, et direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõike 1 alusel määratud riiklik järelevalveasutus või -asutused jälgivad iseseisvalt ja asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme järgides isikuandmete töötlemise seaduslikkust kõnealuses liikmesriigis vastavalt käesolevale määrusele, kaasa arvatud andmete edastamist kesksüsteemi.

2.   Iga liikmesriik tagab, et tema riiklikul järelevalveasutusel oleks võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on sõrmejälgede andmete kohta piisavalt teadmisi.

Artikkel 31

Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve

1.   Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et kõiki Eurodac-süsteemiga seonduvaid, eelkõige ameti teostatavaid isikuandmete töötlemise toiminguid teostatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määrusega.

2.   Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi ameti teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, ametile ja riiklikele järelevalveasutustele. Ametile antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 32

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori koostöö

1.   Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad Eurodac-süsteemi koordineeritud järelevalve.

2.   Liikmesriigid tagavad, et igal aastal viib sõltumatu asutus kooskõlas artikli 33 lõikega 2 läbi auditi isikuandmete töötlemise kohta artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil ning et sealhulgas analüüsitakse mõnda põhjendatud elektrooniliste taotluste valimit.

Kontrollitulemused lisatakse artikli 40 lõikes 7 nimetatud liikmesriikide aastaaruandele.

3.   Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning suurendavad vajaduse korral teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

4.   Lõikes 3 sätestatud eesmärgil kohtuvad riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ametile ühine tegevusaruanne.

Artikkel 33

Isikuandmete kaitse õiguskaitse eesmärgil

1.   Kõik liikmesriigid tagavad nende siseriikliku õiguse kohaselt raamotsuse 2008/977/JSK rakendamiseks vastu võetud õigusnormide kohaldatavuse ka isikuandmete töötlemise suhtes nende riigiasutuste poolt käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil.

2.   Raamotsuse 2008/977/JSK kohaselt määratud riiklikud järelevalveasutused teostavad järelevalvet selle üle, et liikmesriik töötleks käesoleva määruse alusel ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil isikuandmeid ning edastaks need Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemist õiguspäraselt.

3.   Europoli teostatav isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas otsusega 2009/371/JSK ja selle üle teostab järelevalvet sõltumatu andmekaitseinspektor väljastpoolt. Europoli poolt käesoleva määruse kohasel andmete töötlemisel kohaldatakse nimetatud otsuse artikleid 30, 31 ja 32. Sõltumatu väljaspoolne andmekaitseinspektor tagab selle, et isiku õigusi ei rikuta.

4.   Käesoleva määruse kohaselt Eurodac-süsteemist artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil saadud isikuandmeid töödeldakse üksnes selliste konkreetsete juhtumite ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille puhul liikmesriik või Europol on teavet palunud.

5.   Kesksüsteem, määratud ja kontrollivad asutused ning Europol säilitavad otsinguandmeid, et riiklikud andmekaitseasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor saaksid jälgida andmetöötluse vastavust liidu andmekaitse eeskirjadele ning et säilitatavad andmed võimaldaksid koostada artikli 40 lõikes 7 osutatud aastaaruandeid. Muudel juhtudel peale nimetatud eesmärkidel kasutamise kustutatakse isikuandmed ja otsinguandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli failidest pärast ühe kuu möödumist, välja arvatud juhul, kui andmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaalmenetluse jaoks, milleks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud.

Artikkel 34

Andmete turvalisus

1.   Päritoluliikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist kesksüsteemi ning edastamise ajal.

2.   Iga liikmesriik võtab seoses kõigi oma pädevate asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt töödeldavate andmetega vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, et:

a)

füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa infrastruktuuri kaitseks;

b)

hoida ära loata isikute juurdepääs ametiasutuse ruumidesse, kus liikmesriik teostab Eurodac-süsteemi eesmärkidega seotud toiminguid (sissepääsukontroll);

c)

hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

d)

hoida ära andmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e)

hoida ära andmete volitamata töötlemine Eurodac-süsteemis ja Eurodac-süsteemis töödeldavate andmete mis tahes volitamata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

f)

tagada, et Eurodac-süsteemi kasutamiseks volitatud isikutel oleks juurdepääs üksnes andmetele, mis on hõlmatud nende juurdepääsuõigustega, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

g)

tagada, et kõik Eurodac-süsteemile juurdepääsu õigusega asutused loovad isikute jaoks, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja neis otsingut teha, vastavad profiilid, mis kirjeldavad nende isikute ülesandeid ja vastutust, ning teevad need profiilid ja muu asjakohase teabe, mida asutused võivad järelevalve eesmärgil nõuda, direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 ja raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 25 osutatud riiklikele järelevalveasutustele nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h)

tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil (andmeside kontroll);

i)

tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, missuguseid andmeid on Eurodac-süsteemis töödeldud, ning millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

j)

hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete Eurodac-süsteemi või Eurodac-süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

k)

teostada järelevalvet käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhususe üle ja võtta asutusesisese järelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (sisemine audit) ning selleks, et 24 tunni jooksul automaatselt tuvastada kõik punktides b–j loetletud meetmete kohaldamisest tulenevad asjakohased sündmused, mis võivad viidata turvaintsidendile.

3.   Liikmesriigid teavitavad ametit oma süsteemides avastatud turvaintsidentidest. Amet teavitab turvaintsidentidest liikmesriike, Europoli ja Euroopa andmekaitseinspektorit. Turvaintsidendi kestel teevad asjaomased liikmesriigid, amet ja Europol omavahel koostööd.

4.   Amet võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses Eurodac-süsteemi toimimisega, kaasa arvatud turvakava vastuvõtmine.

Artikkel 35

Keeld edastada andmeid kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või eraõiguslikele üksustele

1.   Isikuandmeid, mis liikmesriik või Europol saab kesksüsteemist käesoleva määruse kohaselt, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, liidus või väljaspool seda loodud rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule üksusele. See keeld kehtib ka juhul, kui nimetatud andmeid töödeldakse edasi liikmesriigi või liikmesriikidevahelisel tasandil raamotsuse 2008/977/JSK artikli 2 punkti b mõistes.

2.   Ühest liikmesriigist pärinevaid ja kokkulangevuse järel liikmesriikide vahel artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil vahetatavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele, kui esineb tõsine oht, et sellise edastamise tagajärjel võidakse andmesubjekti piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada või rikkuda mis tahes muid tema põhiõigusi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud keelud ei piira liikmesriigi õigust edastada kõnealuseid andmeid sellistele kolmandatele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 604/2013.

Artikkel 36

Logisse registreerimine ja dokumenteerimine

1.   Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tehakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega, registreeritakse logisse või dokumenteeritakse taotluse lubatavuse kontrollimiseks, andmete töötlemise õiguspärasuse jälgimiseks ning nende tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

2.   Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed:

a)

võrdlemise taotluse täpne eesmärk, sealhulgas asjaomase terroriakti või muu raske kuriteo laad, ning Europoli puhul võrdlemise taotluse täpne eesmärk;

b)

käesoleva määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt esitatud mõistlik põhjendus, miks andmeid ei võrrelda teiste liikmesriikide andmetega vastavalt otsusele 2008/615/JSK;

c)

siseriikliku faili viide;

d)

riikliku juurdepääsupunkti poolt kesksüsteemile esitatud võrdlemise taotluse kuupäev ja täpne kellaaeg;

e)

andmete võrdlemise eesmärgil juurdepääsu taotlenud asutuse nimi ja vastutav isik, kes esitas taotluse ja töötles andmeid;

f)

vajaduse korral teave artikli 19 lõikes 3 osutatud kiireloomulistel juhtudel kohaldatava menetluse kasutamise ja järelkontrolliga seoses tehtud otsuse kohta;

g)

võrdluse tegemiseks kasutatud andmed;

h)

kooskõlas siseriiklike eeskirjadega või otsusega 2009/371/JSK otsingu teostanud ametniku ja otsingu teostamiseks ja andmete esitamiseks korralduse andnud ametniku identifitseerimistunnus.

3.   Logisid ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse õiguspärasuse kontrollimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Artiklis 40 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logisid, mis ei sisalda isikuandmeid. Pädevatel riiklikel järelevalveasutustel, kes vastutavad taotluse lubatavuse kontrollimise ning andmete töötlemise õiguspärasuse ning nende tervikluse ja turvalisuse järelevalve eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logidele.

Artikkel 37

Vastutus

1.   Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kandnud kahju mitteõiguspärase andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada hüvitist kahju tekitamise eest vastutavalt liikmesriigilt. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2.   Kui kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et mõni liikmesriik ei täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui amet või mõni teine liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

VIII   PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) nr 1077/2011 MUUDATUSED

Artikkel 38

Määruse (EL) nr 1077/2011 muudatused

Määrust (EL) nr 1077/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Eurodac-süsteemiga seotud ülesanded

Amet täidab Eurodac-süsteemiga seoses järgmisi ülesandeid:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil) (17) ametile antud ülesanded ja

b)

Eurodac-süsteemi tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesanded.

2)

Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid u ja v asendatakse järgmistega:

„u)

võtta vastu määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõike 1 kohane iga-aastane Eurodaci kesksüsteemi tegevusaruanne;

v)

esitada märkused aruannete kohta, mida Euroopa Andmekaitseinspektor on auditite tulemusel määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 lõike 2, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõike 2 ning määruse (EL) nr 603/2013 artikli 31 lõike 2 kohaselt koostanud, ning tagada pärast auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmine;”;

b)

punkt x asendatakse järgmisega:

„x)

koostada kooskõlas määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikega 2 Eurodaci kesksüsteemi töö kohta statistiline aruanne;”;

c)

punkt z asendatakse järgmisega:

„z)

tagada määruse (EL) nr 603/2013 artikli 27 lõike 2 kohaselt üksuste loendi avaldamine kord aastas;”.

3)

Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Europol ja Eurojust võivad ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II käsitlevad küsimused. Europol võib ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana ka juhul, kui päevakorras on otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi käsitlevad küsimused või määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamisega seotud Eurodac-süsteemi käsitlevad küsimused.”

4)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 5 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9 ning määruse nr (EL) nr 603/2013 artikli 4 lõike 4 täitmiseks;”;

b)

lõike 6 punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

järelevalve ja hindamise tulemuste alusel kõigi artikli 12 lõike 1 punktis t osutatud suuremahuliste IT-süsteemide tehnilist toimimist käsitlevad aruanded ja artikli 12 lõike 1 punktis u osutatud iga-aastane Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aruanne.”

5)

Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Nii Europol kui ka Eurojust võivad määrata esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib määrata esindaja ka VISi ja Eurodaci nõuanderühma.”

IX   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Kulud

1.   Kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2.   Iga liikmesriik kannab oma riiklike juurdepääsupunktide kulud ning kulud, mis tulenevad ühendusest kesksüsteemiga.

3.   Iga liikmesriik ja Europol loob oma kuludega käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri ja hooldab seda ning on kohustatud kandma oma kulud, mis tulenevad taotlustest, mis esitatakse andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil.

Artikkel 40

Aastaaruanne: järelevalve ja hindamine

1.   Amet esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile kesksüsteemi tegevusaruande, sealjuures aruande selle tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, võrreldes seda lõikes 2 nimetatud eesmärkide jaoks eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajatega.

2.   Amet kannab hoolt, et oleks olemas menetlused, mille abil jälgida kesksüsteemi toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

3.   Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärgil on ametil juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud kesksüsteemis tehtud andmetöötlustoimingutega.

4.   Hiljemalt 20. juuli 2018 ning seejärel iga nelja aasta möödudes esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-süsteemi kohta, võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnates selle mõju põhiõigustele ja uurides muu hulgas, kas õiguskaitseasutuste juurdepääs on põhjustanud käesoleva määrusega hõlmatud isikute kaudset diskrimineerimist, ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust ja võimalikke mõjusid tulevastele toimingutele ning esitab mis tahes vajalikud soovitused. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Liikmesriigid annavad ametile ja komisjonile lõikes 1 osutatud aastaaruande koostamiseks vajalikku teavet.

6.   Amet, liikmesriigid ja Europol annavad komisjonile lõikes 4 osutatud hindamisaruannete koostamiseks vajalikku teavet. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks määratud asutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

7.   Iga liikmesriik ja Europol koostab tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides sõrmejälgede andmete õiguskaitse eesmärgil Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise tõhususe kohta aastaaruande, mis sisaldab teavet ja statistikat:

võrdlemise täpse eesmärgi kohta, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liiki,

põhjendatud kahtluse alust,

põhjendusi selle kohta, miks käesoleva määruse artikli 20 lõikele 1 tuginedes ei teostatud võrdlust teiste liikmesriikide andmetega vastavalt otsusele 2008/615/JSK,

esitatud võrdlemistaotluste arvu,

selliste juhtumite arvu ja liiki, kus isik edukalt tuvastati, ning

andmeid kiireloomuliste erandjuhtumite vajaduse ja kasutamise kohta, aga ka selliste juhtumite kohta, kus kontrolliasutus ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks.

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks.

8.   Lõikes 7 sätestatud liikmesriikide ja Europoli aastaaruannete alusel ja lisaks lõikes 4 ette nähtud üldhinnangule koostab komisjon aastaaruande õiguskaitseasutuste juurdepääsu kohta Eurodac-süsteemile ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

Artikkel 41

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kesksüsteemi sisestatud andmete mis tahes töötlemine artiklis 1 sätestatud Eurodac-süsteemi eesmärkide vastaselt on karistatav, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 42

Territoriaalne kohaldamisala

Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata territooriumidel, mille suhtes ei kohaldata määrust (EL) nr 604/2013.

Artikkel 43

Määratud asutustest ja kontrolliasutustest teavitamine

1.   Hiljemalt 20. oktoobri 2013. aasta teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kes on tema määratud asutused, artikli 5 lõikes 3 osutatud tegevusüksused ja kontrolliasutus, ning teavitab viivitamata neis tehtud mis tahes muudatustest.

2.   Hiljemalt 20. oktoobri 2013. aasta teavitab Europol komisjoni sellest, kes on tema määratud asutus, kontrolliasutus ja riiklik juurdepääsupunkt, mille ta on määranud, ning teavitab viivitamata neis tehtud mis tahes muudatustest.

3.   Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe igal aastal Euroopa Liidu Teatajas ning elektroonilisel kujul, mis on kättesaadav internetis ja mida ajakohastatakse viivitamata.

Artikkel 44

Üleminekusäte

Andmed, mis on kesksüsteemis blokeeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 2725/2000 artiklile 12, vabastatakse blokeeringust ja nende kohta tehakse märge käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt 20. juuli 2015.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2725/2000 ja määrus (EÜ) nr 407/2002 tunnistatakse kehtetuks alates 20. juuli 2015.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele loetakse viidetena käesolevale määrusele III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 46

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 20. juuli 2015.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit kohe, kui nad on võtnud tehnilised meetmed andmete edastamiseks kesksüsteemi, ja igal juhul hiljemalt 20. juuli 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 26. juuni 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. SHATTER


(1)  ELT C 92, 10.4.2010, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. juuni 2013. aasta otsus.

(3)  EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

(4)  EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

(5)  Vt käesoleva ELT lk 31.

(6)  EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

(7)  EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

(8)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(9)  ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

(10)  ELT L 286, 1.11.2011, lk 1.

(11)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(12)  ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(13)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 129.

(14)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(15)  ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(16)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(17)  ELT L 180, 29.6.2013, lk. 1.".


I LISA

Andmete esitusviis ja sõrmejäljevorm

Andmete esitusviis sõrmejälgede vahetamisel

Sõrmejälgede vahetamiseks nähakse ette järgmine vorm:

ANSI/NIST-ITL 1a-1997, vers 3, juuni 2001 (INT-1) ja kõik selle standardi võimalikud tulevased edasiarendused.

Liikmesriikide identifitseerimistähtede standard

Kohaldatakse järgmist ISO standardit: ISO 3166 - kahetäheline kood.

Image


II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrused (osutatud artiklis 45)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000

(EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002

(EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1)


III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2725/2000

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu punkt c

Artikli 1 lõike 2 teine lõik

Artikli 3 lõige 4

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 lõike 1 punktid b–e

Artikli 2 lõike 1 punktid a–d

Artikli 2 lõike 1 punktid e–j

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõike 3 punktid a–e

Artikli 8 lõike 1 punktid a–e

Artikli 8 lõike 1 punktid f–i

Artikli 3 lõige 4

Artikli 4 lõige 1

Artikli 9 lõige 1 ja artikli 3 lõige 5

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 3

Artikli 9 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

Artikli 9 lõige 4

Artikli 4 lõige 5

Artikli 9 lõige 5

Artikli 4 lõige 6

Artikli 25 lõige 4

Artikli 5 lõike 1 punktid a–f

Artikli 11 punktid a–f

Artikli 11 punktid g–k

Artikli 5 lõike 1 punktid g–h

Artikkel 6

Artikkel 12

Artikkel 7

Artikkel 13

Artikkel 8

Artikkel 14

Artikkel 9

Artikkel 15

Artikkel 10

Artikkel 16

Artikli 11 lõiked 1–3

Artikli 17 lõiked 1–3

Artikli 11 lõige 4

Artikli 17 lõige 5

Artikli 11 lõige 5

Artikli 17 lõige 4

Artikkel 12

Artikkel 18

Artikkel 13

Artikkel 23

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 27

Artikkel 16

Artikli 28 lõiked 1 ja 2

Artikli 28 lõige 3

Artikkel 17

Artikkel 37

Artikkel 18

Artikli 29 lõiked 1, 2, 4–10 ja 12–15

Artikli 29 lõiked 3 ja 11

Artikkel 19

Artikkel 30

Artiklid 31–36

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikli 39 lõiked 1 ja 2

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikli 24 lõiked 1 ja 2

Artikli 40 lõiked 1 ja 2

Artikli 40 lõiked 3–8

Artikkel 25

Artikkel 41

Artikkel 26

Artikkel 42

Artiklid 43–45

Artikkel 27

Artikkel 46


Määrus 407/2002/EÜ

Käesolev määrus

Artikkel 2

Artikkel 24

Artikkel 3

Artikli 25 lõiked 1–3

Artikli 25 lõiked 4 ja 5

Artikkel 4

Artikkel 26

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 lõige 3

I lisa

I lisa

II lisa


Top