32013R0575R(04)

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 32013R0575R(04) - EN

Document 32013R0575R(04)

Help

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta) parandus (ELT L 176, 27.6.2013) (Parandatud versioon ELT L 321, 30.11.2013)

OJ L 20, 25.1.2017, p. 2–2 (CS, EN, HR, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SK, SL)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 3–4 (FR, FI)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 1–1 (GA)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 3–3 (BG, DA, DE, SV)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 2–12 (ET)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 2–3 (LT, HU)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 2–4 (ES)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 4–4 (PL)
OJ L 20, 25.1.2017, p. 3–8 (EL)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/corrigendum/2017-01-25/oj

HTML

PDF

Official Journal

25.1.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 20/2

( Euroopa Liidu Teataja L 176, 27. juuni 2013 )

(Parandatud versioon Euroopa Liidu Teatajas L 321, 30. november 2013 )

Järgnevalt viidatakse parandatud versioonile

1.	Leheküljel 11 põhjenduse 45 teises lauses

asendatakse

„Liidu õigusesse tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamisele ja solveerimisele kohaldatavate nõuete osana lisada vajalikud õigusaktid selle tagamiseks, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse täiendavaid kahjumi katmise mehhanisme.“

järgmisega:

„Liidu õigusesse tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamisele ja kriisilahendusele kohaldatavate nõuete osana lisada vajalikud õigusaktid selle tagamiseks, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse täiendavaid kahjumi katmise mehhanisme.“

2.	Leheküljel 28 artikli 4 lõike 1 punktides 62 ja 63

asendatakse

„62) „edasiväärtpaberistamine“– väärtpaberistamine, mille puhul aluspositsioonide kogumiga seonduv risk kantakse üle erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ning vähemalt üks aluspositsioon on väärtpaberistamise positsioon;

63) „väärtpaberistamise positsioon“– väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;“

järgmisega:

„62) „väärtpaberistamise positsioon“– väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

63) „edasiväärtpaberistamine“– väärtpaberistamine, mille puhul aluspositsioonide kogumiga seonduv risk kantakse üle erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ning vähemalt üks aluspositsioon on väärtpaberistamise positsioon;“.

3.	Leheküljel 32 artikli 6 lõikes 2

asendatakse

„2. Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis on kas tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja järelevalve all, või emaettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis vastavalt artiklile 19 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta artiklites 89, 90 ja 91 sätestatud kohustuste individuaalset täitmist.“

järgmisega:

„2. Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis on kas tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja järelevalve all, või emaettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, mis vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta artiklites 89, 90 ja 91 sätestatud kohustuste individuaalset täitmist.“

4.	Leheküljel 38 artikli 19 lõike 2 punktis c

asendatakse

„c)	… ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine krediidiasutuste järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.“

järgmisega:

„c)	… ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.“

5.	Leheküljel 44 artikli 28 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus

asendatakse

„Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse solveerimismenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava solveerimisasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda solveerimismenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava solveerimisasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.“

järgmisega:

„Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse kriisilahendusmenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda kriisilahendusmenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.“

6.	Leheküljel 44 artikli 28 lõikes 3

asendatakse

„3. Lõike 1 punkti h alapunktis iii sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendilt makstakse välja korduvaid dividende, tingimusel et selliste korduvate dividendide tõttu ei tehta väljamakseid, mille tulemuseks on omavahendite ebaproportsionaalne vähenemine.“

järgmisega:

„3. Lõike 1 punkti h alapunktis iii sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendilt makstakse välja kordajapõhiseid dividende, tingimusel et selliste kordajapõhiste dividendide tõttu ei tehta väljamakseid, mille tulemuseks on omavahendite ebaproportsionaalne vähenemine.“

7.	Leheküljel 44 artikli 28 lõike 5 punktis b

asendatakse

„b)	kas ja millal tähendaksid korduvad väljamaksed omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist;“

järgmisega:

„b)	kas ja millal tähendaksid kordajapõhised väljamaksed omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist;“.

8.	Leheküljel 52 artikli 49 lõike 2 esimeses lõigus

asendatakse

„2. Omavahendite individuaalse ja allkonsolideeritud alusel arvutamise korral ei arva I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud krediidiasutused ja investeerimisühingud maha osalusi selliste finantssektori ettevõtjate poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mis kuuluvad konsolideeritud järelevalve alla, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad individuaalselt või allkonsolideeritud alusel järelevalve teostamise eesmärgil, et need mahaarvamised on vajalikud eriotstarbel, eelkõige pangandustegevuse struktuuriliseks eraldamiseks ja solveerimise kavandamiseks.“

järgmisega:

9.	Leheküljel 73 artikli 99 lõikes 3

asendatakse

„3. Pädevad asutused võivad nõuda krediidiasutustelt, kes kohaldavad omavahendite nõuete kohta konsolideeritud aruande esitamise suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 2, ka finantsteabe kohta aruande esitamist, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2.“

järgmisega:

„3. Pädevad asutused võivad nõuda krediidiasutustelt, kes kohaldavad omavahendite nõuete kohta konsolideeritud aruande esitamise suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 2, ka finantsteabe kohta aruande esitamist, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2.“

10.	Leheküljel 111 artikli 164 lõikes 4

asendatakse

„4. Kõigi elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab nõuete suurustega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 10 %.

Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab nõuete suurustega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.“

järgmisega:

„4. Kõigi elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 10 %.

Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.“

11.	Leheküljel 111 artikli 164 lõike 5 esimese lõigu teises lauses

asendatakse

„Vajaduse korral võivad pädevad asutused finantsstabiilsuse kaalutlustest lähtudes kehtestada oma territooriumil asuva kinnisvaraga tagatud nõuete jaoks kõrgemad nõuete suurustega kaalutud keskmiste makseviivitusest tingitud kahjumäärade miinimumväärtused.“

järgmisega:

„Vajaduse korral võivad pädevad asutused finantsstabiilsuse kaalutlustest lähtudes kehtestada oma territooriumil asuva kinnisvaraga tagatud nõuete jaoks kõrgemad riskipositsioonidega kaalutud keskmiste makseviivitusest tingitud kahjumäärade miinimumväärtused.“

12.	Leheküljel 85 artikli 123 lõikes c ning artiklis 124, leheküljel 86 artiklis 125, leheküljel 87 artiklis 126, leheküljel 88 artikli 127 lõigetes 3 ja 4 ning leheküljel 303 III lisa punktis 8

asendatakse

„täielikult tagatud“

järgmisega:

„täielikult ja terviklikult tagatud“.

13.	Leheküljel 128 artikli 190 lõike 3 sissejuhatavas lauses

asendatakse

„3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad koondatud andmeid vastavalt artikli 179 lõikele 2, võivad lasta täita allhanke korras järgmised ülesanded:“

järgmisega:

„3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad koondatud andmeid vastavalt artikli 179 lõikele 2, võivad edasi anda järgmiste ülesannete täitmise:“.

14.	Leheküljel 133 artikli 201 lõike 2 teises lõigus

asendatakse

„Pädevad asutused avaldavad ja peavad nimekirja sellistest finantsinstitutsiooniest, kes on lõike 1 punkti f kohased aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjad või avaldavad suunavad kriteeriumid selliste aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjate kindlakstegemiseks koos kohaldatavate usaldatavusnõuete kirjeldusega ning jagavad oma nimekirja muude pädevate asutustega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 117.“

järgmisega:

„Pädevad asutused avaldavad ja peavad selliste finantseerimisasutuste nimekirja, kes on lõike 1 punkti f kohased aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjad või avaldavad suunavad kriteeriumid selliste aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjate kindlakstegemiseks koos kohaldatavate usaldatavusnõuete kirjeldusega ning jagavad oma nimekirja muude pädevate asutustega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 117.“

15.	Leheküljel 168 artikli 262 lõike 1 esimeses valemis

asendatakse

„където:“

järgmisega:

„kus:“.

16.	Leheküljel 168 artikli 262 lõike 1 viimase valemi ees

asendatakse

„ELGD = = nõuete suurustega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis arvutatakse järgmiselt:“

järgmisega:

„ELGD = = riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis arvutatakse järgmiselt:“.

17.	Leheküljel 181 artikli 284 lõike 6 kolmanda lause valemis

asendatakse

„Tegelik EPE arvutatakse tegeliku EE kaalutud keskmisena:

Formula

kus kaalud Δtk = tk – tk – 1 võimaldavad arvesse võtta juhtusid, kus tulevane riskipositsioon arvutatakse kuupäevade alusel, mille vahele jääv ajavahemik ei ole võrdne.“

järgmisega:

„Tegelik EPE arvutatakse tegeliku EE kaalutud keskmisena:

Formula

kus kaalud Δtk = tk – tk – 1 võimaldavad arvesse võtta juhtusid, kus tulevane riskipositsioon arvutatakse kuupäevade alusel, mille vahele jääv ajavahemik ei ole võrdne.“

18.	Leheküljel 197 artikli 307 esimese lõigu punktis b

asendatakse

„b)	ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile.“

järgmisega:

„b)	ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile.“

19.	Leheküljel 201 artikli 316 lõike 1 punktis a

asendatakse

„a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asjaomase näitaja enne eraldiste või tegevuskulude mahaarvamist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad tegevuskuludesse selliste allhanketeenuste eest makstud tasud, mida on osutanud kolmandad isikud, kes ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutseva emaettevõtja tütarettevõtja. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada kulutusi kolmandate isikute osutatud allhanketeenustele, et vähendada asjaomast näitajat, kui kulutused on kandnud ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse eeskirju või sellega samaväärseid eeskirju;“

järgmisega:

„a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asjaomase näitaja enne eraldiste või tegevuskulude mahaarvamist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad tegevuskuludesse selliste teenuste edasiandmise tasud, mida osutavad kolmandad isikud, kes ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutseva emaettevõtja tütarettevõtja. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad selliste teenuste edasiandmise kulusid, mida osutavad kolmandad isikud, kasutada asjaomase näitaja vähendamiseks, kui kulud on kandnud ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse eeskirju või sellega samaväärseid eeskirju;“.

20.	Leheküljel 217 artikli 354 lõikes 1

asendatakse

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada madalamaid omavahendite nõudeid positsioonide puhul asjaomastes tugeva korrelatsiooniga valuutades. Valuutapaari loetakse olevat tugevas korrelatsioonis ainult siis, kui valuuta päevakursside viimase kolme või viie aasta andmete alusel arvutatava sellise kahju tõenäosus, mida võib saada nendes valuutades olevatelt võrdsetelt või vastasmärgiga positsioonidelt järgneva kümne tööpäeva jooksul ja mis on kõnealuse tasakaalustatud positsiooni väärtusest 4 % või vähem (arvestatuna aruandlusvaluutas), on kolmeaastase vaatlusperioodi puhul vähemalt 99 % ning viieaastase vaatlusperioodi puhul vähemalt 95 %. Omavahendite nõudeks kahe tugeva korrelatsiooniga valuuta tasakaalustatud positsiooni puhul on 4 %, korrutatuna tasakaalustatud positsiooni väärtusega.“

järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada madalamaid omavahendite nõudeid positsioonide puhul asjaomastes tugeva korrelatsiooniga valuutades. Valuutapaari loetakse olevat tugevas korrelatsioonis ainult siis, kui valuuta päevakursside viimase kolme või viie aasta andmete alusel arvutatava sellise kahju tõenäosus, mida võib saada nendes valuutades olevatelt võrdsetelt ja vastasmärgiga positsioonidelt järgneva kümne tööpäeva jooksul ja mis on kõnealuse tasakaalustatud positsiooni väärtusest 4 % või vähem (arvestatuna aruandlusvaluutas), on kolmeaastase vaatlusperioodi puhul vähemalt 99 % ning viieaastase vaatlusperioodi puhul vähemalt 95 %. Omavahendite nõudeks kahe tugeva korrelatsiooniga valuuta tasakaalustatud positsiooni puhul on 4 %, korrutatuna tasakaalustatud positsiooni väärtusega.“

21.	Leheküljel 218 artikli 354 lõikes 6

asendatakse

„6. Kui valuuta päevakursside viimase kolme või viie aasta andmed — mis on valuutapaaris võrdsetel või vastasmärgiga positsioonidel järgneva kümne tööpäeva jooksul — näitavad, et need kaks valuutat on täielikus positiivses korrelatsioonis ja krediidiasutus või investeerimisühing saab vastavates tehingutes alati kasutada parima ostu- ja müügikursi vahet null, võib krediidiasutus või investeerimisühing pädeva asutuse selgesõnalise loa olemasolul kohaldada kuni 2017. aasta lõpuni 0 %-list omavahendite nõuet.“

järgmisega:

„6. Kui valuuta päevakursside viimase kolme või viie aasta andmed – mis on valuutapaaris võrdsetel ja vastasmärgiga positsioonidel järgneva kümne tööpäeva jooksul – näitavad, et need kaks valuutat on täielikus positiivses korrelatsioonis ja krediidiasutus või investeerimisühing saab vastavates tehingutes alati kasutada parima ostu- ja müügikursi vahet null, võib krediidiasutus või investeerimisühing pädeva asutuse selgesõnalise loa olemasolul kohaldada kuni 2017. aasta lõpuni 0 %-list omavahendite nõuet.“

22.	Leheküljel 231 artikli 383 lõike 5 punktis c

asendatakse

„c)

nendes arvutustes kasutatakse kordajat kolm kooskõlas artikli 364 lõikega 1 VaR riskiväärtusel ja stressiolukorra VaR riskiväärtusel põhineva omavahendite nõude arvutamisel. EBA kontrollib järjepidevuse huvides järelevalveasutuste kõiki otsuseid kohaldada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse sisendite puhul kolmest suuremat kordajat. Kolmest suuremat kordajat kohaldavad pädevad asutused esitavad EBA-le kirjaliku põhjenduse;“

järgmisega:

„c)

nendes arvutustes kasutatakse kordajat kolm kooskõlas artikli 364 lõikega 1 VaR riskiväärtusel ja stressiolukorra VaR riskiväärtusel põhineva omavahendite nõude arvutamisel. EBA kontrollib järjepidevuse huvides järelevalveasutuste kõiki otsuseid kohaldada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse sisendite puhul kolmest suuremat korrutustegurit. Kolmest suuremat korrutustegurit kohaldavad pädevad asutused esitavad EBA-le kirjaliku põhjenduse;“.

23.	Leheküljel 232 artikli 383 lõigetes 6 ja 7

asendatakse

„6. Vastaspoole vastu olevate nõuete puhul, mille kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu võlainstrumentide spetsiifilise riski heakskiidetud sisemudel ei anna hinnavahe asendajat, mis oleks vastaspoole krediidireitingu, majandusharu ja piirkonna kriteeriumeid arvesse võttes asjakohane, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks artiklis 384 sätestatud meetodit.

7. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega üksikasjalikult täpsustatakse järgmine:

a)	kuidas tuleb kindlaks määrata hinnavahe asendaja, kasutades krediidiasutuse või investeerimisühingu võlainstrumentide spetsiifilise riski heakskiidetud sisemudelit, eesmärgiga määrata kindlaks lõikes 1 osutatud si ja LGDMKT;“

järgmisega:

„6. Vastaspoole vastu olevate nõuete puhul, mille kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu võlainstrumentide spetsiifilise riski heakskiidetud sisemudel ei anna marginaali asendajat, mis oleks vastaspoole krediidireitingu, majandusharu ja piirkonna kriteeriumeid arvesse võttes asjakohane, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks artiklis 384 sätestatud meetodit.

7. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega üksikasjalikult täpsustatakse järgmine:

a)	kuidas tuleb kindlaks määrata marginaali asendaja, kasutades krediidiasutuse või investeerimisühingu võlainstrumentide spetsiifilise riski heakskiidetud sisemudelit, eesmärgiga määrata kindlaks lõikes 1 osutatud si ja LGDMKT;“.

24.	Leheküljel 252 artikli 421 lõike 5 punktis b

asendatakse

„b)

30 päeva jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise korral peab hoiustaja maksma trahvi, mis hõlmab väljavõtmise kuupäeva ja lepingulise lõpptähtaja vahelisel ajal kaotatud intresside summat, pluss trahvi põhisumma, mis ei või ületada hoiustamise kuupäeva ja väljavõtmise kuupäeva vahelise aja eest arvestatud intresside summat.“

järgmisega:

„b)

30 päeva jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise korral peab hoiustaja maksma trahvi, mis hõlmab väljavõtmise kuupäeva ja lepingulise lõpptähtaja vahelisel ajal kaotatud intresside summat, pluss trahvi põhisumma, mis ei pea ületama hoiustamise kuupäeva ja väljavõtmise kuupäeva vahelise aja eest arvestatud intresside summat.“

25.	Leheküljel 255 artikli 425 lõike 2 punkti a teises lõigus

asendatakse

„Erandina käesoleva punkti esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on võtnud artikli 424 lõikes 6 osutatud kohustuse, et nad maksavad lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, arvesse võtta sissevoolu kuni selle väljavoolu summani, mida nad kohaldavad asjaomase kohustuse suhtes pakkuda neid tugilaene;“

järgmisega:

„Erandina käesoleva punkti esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle ees on võetud artikli 424 lõikes 6 osutatud kohustus, mis võimaldab neil lõplikule laenusaajale välja maksta tugilaenu, arvesse võtta sissevoolu kuni selle väljavoolu summani, mida nad kohaldavad asjaomase kohustuse suhtes pakkuda neid tugilaene;“.

26.	Leheküljel 268 artikli 452 esimese lõigu punkti j alapunktides i ja ii

asendatakse

„i)

riskiga kaalutud vara arvutamisel makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul riskiga kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär ja makseviivituse tõenäosus protsentides krediidiriski positsioonide iga asjakohase geograafilise asukoha puhul;

ii)	krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut, riskipositsiooni kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus protsentides krediidiriski positsioonide iga asjakohase geograafilise asukoha puhul.“

järgmisega:

„i)

riskiga kaalutud vara arvutamisel makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär ja makseviivituse tõenäosus protsentides krediidiriski positsioonide iga asjakohase geograafilise asukoha puhul;

ii)	krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut, riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus protsentides krediidiriski positsioonide iga asjakohase geograafilise asukoha puhul.“

27.	Leheküljel 270 artikli 456 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)	krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude ulatus, sealhulgas artiklis 482a sätestatud erand;“

järgmisega:

„b)	krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude ulatus, sealhulgas artiklis 482 sätestatud erand;“.

28.	Leheküljel 270 artikli 457 esimese lõigu punktis c

asendatakse

„c)	artiklites 243 kuni 266sätestatud omavahendite nõuded seoses väärtpaberistamisega;“

järgmisega:

„c)	artiklites 243 kuni 266 sätestatud omavahendite nõuded seoses väärtpaberistamisega;“.

29.	Leheküljel 271 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktis iii

asendatakse

„iii)

artiklites 431 kuni 455 kehtestatud avalikustamisnõuded; või“

järgmisega:

„iii)

artiklites 431 kuni 455 kehtestatud avalikustamisnõuded;“.

30.	Leheküljel 271 artikli 458 lõike 4 esimeses lauses

asendatakse

„Nõukogule antakse õigus võtta komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu rakendusakt, et lükata tagasi lõike 2 punktis osutatud riiklike meetmete kavandid.“

järgmisega:

„Nõukogule antakse õigus võtta komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu rakendusakt, et lükata tagasi lõike 2 punktis d osutatud riiklike meetmete kavandid.“

31.	Leheküljel 271 artikli 458 lõike 4 eelviimases lõigus

asendatakse

„Nõukogu võtab hindamisel arvesse ESRB ja EBA arvamust ning lähtub kooskõlas lõikega 1 kindlaksmääratud asutuse poolt lõike 2 kohaselt esitatud tõendatavatest andmetest.“

järgmisega:

„Nõukogu võtab hindamisel arvesse ESRB ja EBA arvamust ning lähtub kooskõlas lõikega 1 kindlaksmääratud asutuse poolt lõike 2 kohaselt esitatud tõendavatest andmetest.“

32.	Leheküljel 272 artikli 458 lõikes 10

asendatakse

„10. Olenemata lõigetes 3kuni 9 sätestatud menetlusest võimaldatakse …“

järgmisega:

„10. Olenemata lõigetes 3 kuni 9 sätestatud menetlusest võimaldatakse …“.

33.	Leheküljel 273 artikli 462 lõike 3 esimeses lauses

asendatakse

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 456 kuni 460 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.“

järgmisega:

„3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 456 kuni 460 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.“

34.	Leheküljel 273 artikli 465 lõikes 1

asendatakse

„1. Erandina artikli 92 lõike 1 punktidest a ja b kohaldatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 pidevalt järgmisi omavahendite nõudeid:“

järgmisega:

„1. Erandina artikli 92 lõike 1 punktidest a ja b kohaldatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 järgmisi omavahendite nõudeid:“.

35.	Leheküljel 274 2. jao pealkirjas

asendatakse

„Õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimatakasum ja kahjum“

järgmisega:

„Õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum ja kahjum“.

36.	Leheküljel 275 artikli 469 lõike 1 punktis a

asendatakse

„a)	krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha artiklis 478 sätestatud ettenähtud osa summast, mida tuleb artikli 36 lõike 1 punktide a–h kohaselt maha arvata,“

järgmisega:

„a)	krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha artiklis 478 sätestatud ettenähtud osa summast, mis tuleb artikli 36 lõike 1 punktide a–h kohaselt maha arvata,“.

37.	Leheküljel 275 artikli 469 lõike 3 punktis a

asendatakse

„a)	artikli 470 lõike 2 punktis b osutatud otseste või kaudsete osaluste summa esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;“

järgmisega:

„a)	artikli 470 lõike 2 punktis b osutatud otseste ja kaudsete osaluste summa esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;“.

38.	Leheküljel 276 artikli 471 lõike 1 punktis b

asendatakse

„b)

pädevad asutused on andnud heakskiidu riskikontrolli tasemele ja finantsanalüüsi protseduuridele, mille krediidiasutus või investeerimisühing on konkreetselt kehtestanud järelevalve teostamiseks kõnealusesse kindlustusandjasse, edasikindustusandjasse või kindlustusvaldusettevõtjasse tehtud investeeringu;“

järgmisega:

„b)

pädevad asutused on andnud heakskiidu riskikontrolli tasemele ja finantsanalüüsi protseduuridele, mille krediidiasutus või investeerimisühing on konkreetselt kehtestanud järelevalve teostamiseks kõnealusesse kindlustusandjasse, edasikindlustusandjasse või kindlustusvaldusettevõtjasse tehtud investeeringu üle;“.

39.	Leheküljel 276 artikli 472 lõikes 9

asendatakse

„9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 36 lõike 1 punktis g osutatud sellise osaluse jäägi suhtes, mis on finantssektori ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealuse üksusega vastastikune ristosalus, järgmist:

a)	kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole kõnealuses finantssektori ettevõtjas olulist investeeringut, käsitletakse tema osaluse summat selle üksuse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides kui artikli 36 lõike 1 punkti h alla kuuluvat;

b)	kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealuses finantssektori ettevõtjas oluline investeering, käsitletakse tema osaluse summat selle üksuse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides kui artikli 36 lõike 1 punkti i alla kuuluvat.“

järgmisega:

a)	kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole kõnealuses finantssektori ettevõtjas olulist investeeringut, käsitletakse tema osaluse summat selle ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides kui artikli 36 lõike 1 punkti h alla kuuluvat;

b)	kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealuses finantssektori ettevõtjas oluline investeering, käsitletakse tema osaluse summat selle ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides kui artikli 36 lõike 1 punkti i alla kuuluvat.“

40.	Leheküljel 278 artikli 475 lõike 3 punktides a ja b

asendatakse

„a)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitatakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle üksuse täiendavatessse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 56 punkti c alla kuuluvana;

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitletakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle üksuse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 56 punkti d alla kuuluvana.“

järgmisega:

„a)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitatakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle ettevõtja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 56 punkti c alla kuuluvana;

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitletakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle ettevõtja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 56 punkti d alla kuuluvana.“

41.	Leheküljel 278 artikli 477 lõike 3 punktis a

asendatakse

„a)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitatakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle üksuse teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 66 punkti c alla kuuluvana;“

järgmisega:

„a)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitatakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle ettevõtja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 66 punkti c alla kuuluvana;“.

42.	Leheküljel 279 artikli 479 lõikes 1

asendatakse

„1. Erandina II osa II jaotisest määravad ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 pädevad asutused vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 kindlaks konsolideeritud omavahendites nende kirjete arvessevõtmise, mis kvalifitseeruksid vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 65 kohastele siseriiklikele ülevõtmismeetmetele konsolideeritud reservidena, kuid mis ei kvalifitseeru konsolideeritud esimese taseme põhiomavahenditena ühel järgmistest põhjustest:“

järgmisega:

„1. Erandina II osa II jaotisest määravad ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 pädevad asutused vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 kindlaks konsolideeritud omavahendites nende kirjete arvessevõtmise, mis kvalifitseeruksid vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 65 siseriiklikele ülevõtmismeetmetele konsolideeritud reservidena, kuid mis ei kvalifitseeru konsolideeritud esimese taseme põhiomavahenditena ühel järgmistest põhjustest:“.

43.	Leheküljel 281 artiklis 482

asendatakse

„Seoses määruse(EL) nr 648/2012 artiklis 89 osutatud tehingutega, mis on tehtud pensioniskeemiga nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud tähenduses, ei arvuta krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite nõudeid krediidiväärtuse korrigeerimise riski kohta, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikli 382 lõike 4 punktis c.“

järgmisega:

„Seoses määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 89 osutatud tehingutega, mis on tehtud pensioniskeemiga nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud tähenduses, ei arvuta krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite nõudeid krediidiväärtuse korrigeerimise riski kohta, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikli 382 lõike 4 punktis c.“

44.	Leheküljel 285 artikli 490 lõikes 3

asendatakse

„3. Kirjed kvalifitseeruvad vastavalt artikli 484lõikele 5 teise taseme omavahendite kirjetena kuni nende tegeliku lõpptähtajani ning pärast seda kvalifitseeruvad need teise taseme omavahendite kirjetena ilma piiranguteta juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“

järgmisega:

„3. Kirjed kvalifitseeruvad vastavalt artikli 484 lõikele 5 teise taseme omavahendite kirjetena kuni nende tegeliku lõpptähtajani ning pärast seda kvalifitseeruvad need teise taseme omavahendite kirjetena ilma piiranguteta juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“.

45.	Leheküljel 286 artikli 493 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)

direktiivi 2004/39/EÜ muutmise soovitavus, et luua täiendav investeerimisühingute kategooria, kelle põhitegevus on ainult investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis on seotud energiavarustust käsitleva direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumentidega.“

järgmisega:

„b)

direktiivi 2004/39/EÜ muutmise soovitavus, et luua täiendav investeerimisühingute kategooria, kelle põhitegevus on üksnes selliste investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis hõlmavad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumente energiavarustuse valdkonnas.“

46.	Leheküljel 287 artikli 493 lõike 3 punktis h

asendatakse

„h)

varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuste vastu kohustuslike likviidsusnõuete täitmiseks riigi võlakirjades hoitavate vahendite kujul, mis on nomineeritud ja rahastatud nende omavääringus, eeldusel et krediidikvaliteeti hindav asutus on keskvalitsusele krediidireitinguks andnud investeerimisjärgu krediidireitingu, kusjuures pädeval asutusel on diskretsiooniõigus;“

järgmisega:

„h)

varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuste vastu kohustuslike likviidsusnõuete täitmiseks riigi võlakirjades hoitavate vahendite kujul, mis on nomineeritud ja rahastatud nende omavääringus, eeldusel et krediidikvaliteeti hindav asutus on keskvalitsusele krediidireitinguks andnud krediidireitingu, mille näol on pädeva asutuse hinnangul tegemist investeerimisjärgu krediidireitinguga;“.

47.	Leheküljel 287 artikli 495 lõike 1 esimese lõigu esimeses lauses

asendatakse

„1. Erandina III osa 3. peatükist võib pädev asutus vabastada kuni 31. detsembrini 2017 teatavad selles riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute ELi tütarettevõtjate hoitavate omakapitali investeeringute kategooriad sisereitingute meetodi kohasest käsitlusest.“

järgmisega:

„1. Erandina III osa 3. peatükist võib pädev asutus vabastada kuni 31. detsembrini 2017 teatavad selles riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute ELi tütarettevõtjate poolt 31. detsembri 2007. aasta seisuga hoitavate omakapitali investeeringute kategooriad sisereitingute meetodi kohasest käsitlusest.“

48.	Leheküljel 289 artikli 498 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)

direktiivi 2004/39/EÜ muutmise soovitavus, et luua täiendav selliste investeerimisühingute kategooria, kelle põhitegevus on ainult investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis on seotud energiavarustust (sealhulgas elektrienergia, kivisüsi, maagaas ja nafta) käsitleva direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumentidega.“

järgmisega:

„b)

direktiivi 2004/39/EÜ muutmise soovitavus, et luua täiendav selliste investeerimisühingute kategooria, kelle põhitegevus on üksnes selliste investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis hõlmavad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumente energiavarustuse valdkonnas (sealhulgas elektrienergia, kivisüsi, maagaas ja nafta).“

49.	Leheküljel 289 artikli 500 lõike 1 punktis b

asendatakse

„b)	nende omavahendite kogus on igal ajahetkel vähemalt 80 % omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks omama tulenevalt 15 direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4, lähtuvalt sellest, …“

järgmisega:

„b)	nende omavahendite kogus on igal ajahetkel vähemalt 80 % omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks omama tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4, lähtuvalt sellest, …“.

50.	Leheküljel 290 artikli 501 lõike 2 punktis a

asendatakse

„a)	nõue kuulub kas jaenõuete või äriühingute vastu olevate nõuete või kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide klassi. Makseviivituses olevad riskipositsioonid jäetakse välja;“

järgmisega:

„a)	nõue kuulub kas jaenõuete või äriühingute vastu olevate nõuete või kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni klassi. Makseviivituses olevad riskipositsioonid jäetakse välja;“.

51.	Leheküljel 290 artikli 501 lõike 2 punktis c

asendatakse

„c)

kogusumma, mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvara tagatisega nõudeid ja tingimuslikke nõudeid, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm krediidiasutusele või investeerimisühingule ning tema emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb, …“

järgmisega:

„c)

52.	Leheküljel 290 artikli 501 lõike 5 punktis a

asendatakse

„a)	lõikes 4osutatud perioodil VKEdele laenu andmise suundumuste ja tingimuste analüüs;“

järgmisega:

„a)	lõikes 4 osutatud perioodil VKEdele laenu andmise suundumuste ja tingimuste analüüs;“.

Top