9.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 390/2013,

3. mai 2013,

millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (1) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1070/2009), (2) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 549/2004 nähakse ette aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava kehtestamine. Selleks et tagada tulemuslikkuse kava üksikasjalik toimimine, peaks komisjon vastu võtma rakenduseeskirjad.

(2)

Tulemuslikkuse kava peaks aitama kaasa lennutranspordisüsteemi jätkusuutlikule arengule ning üldiselt tõhustama aeronavigatsiooniteenuseid põhilistes tulemusvaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) üldkava tulemuslikkuse raamistikuga, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse esmatähtsaid ohutuseesmärke.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (3) mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1070/2009, nähakse ette maksustamiskava kehtestamine ja ühisprojektide väljatöötamine Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) üldkava rakendamiseks. Nii maksustamiskava kui ka ühisprojektid on tulemuslikkuse kava edukaks rakendamiseks väga olulised.

(4)

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt tuleks kõnealust määrust kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004 (õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), (4) mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1070/2009) artikli 6 kohaste lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes.

(5)	Tulemuslikkuse kava rakendamisel võib komisjoni abistada tulemuslikkuse hindamise asutus. See asutus peaks andma komisjonile sõltumatuid nõuandeid kõikides aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkust mõjutavates valdkondades.

(6)	Seoses sellega, et riiklikud järelevalveasutused mängivad tulemuslikkuse kavade rakendamisel põhirolli, peaksid liikmesriigid tagama, et kõnealustel asutustel oleks võimalik oma ülesandeid tulemuslikult täita.

(7)	Selleks et tagada kõrgete ühiskondlike sihtide saavutamine pikas perspektiivis, nagu on ette nähtud Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) üldkavas, peaks tulemuslikkuse kava puhul vaatlema rohkem kui üht võrdlusperioodi.

(8)	Selleks et muuta võrgustiku toimimine üldiselt tulemuslikumaks, tuleks tulemuslikkuse kavas võtta aeronavigatsiooniteenuste, sealhulgas nii marsruudil kui ka lennujaamas osutatavate aeronavigatsiooniteenuste puhul aluseks nn väravast-väravani-lähenemisviis.

(9)	Tulemuslikkuse kava peaks sisaldama iga põhilise tulemusvaldkonna näitajaid ja siduvaid eesmärke, mis aitavad nõutava ohutustaseme täielikult saavutada ja seda säilitada.

(10)	Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmisel teatavaks võrdlusperioodiks peaks komisjon nõuetekohaselt arvesse võtma eelmis(t)el võrdlusperioodi(de)l saavutatud tulemuslikkustaset.

(11)	Kuna põhilised tulemusvaldkonnad on omavahel tihedalt seotud, tuleks tulemuslikkuse kava ettevalmistamise ja jälgimise käigus esmatähtsaid ohutuseesmärke silmas pidades võtta nõuetekohaselt arvesse tulemuseesmärkide omavahelist sõltuvust.

(12)	Tulemuslikkuse kavad tuleks kehtestada funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning läbipaistvuse tagamiseks peaksid need kavad kajastama kõikide asjaomases funktsionaalses õhuruumiosas tegutsevate aeronavigatsiooniteenuste osutajate panust eesmärkide saavutamisse, mida jälgitakse sobival tasandil.

(13)	Tulemuslikkuse kavades tuleks kirjeldada meetmeid, näiteks stimuleerimiskavasid, mis aitaksid sidusrühmadel suurendada tulemuslikkust kõikidel tasanditel. Kuna ohutus on esmatähtis, siis selle suhtes stimuleerimiskavasid ei kohaldata.

(14)	Sidusrühmade seisukohtadega tutvumiseks tuleks korraldada tulemuslikke konsultatsioone nii liikmesriikide, funktsionaalsete õhuruumiosade kui ka kogu Euroopa Liidu tasandil.

(15)

Sobivate häiremehhanismide loomine ettenägematuteks olukordadeks peaks selleks, et jätkuvalt tagada nii ohutusnõuete täitmine kui ka teenuste järjepidev osutamine olukordades, mis olid tulemuslikkuse kavade vastuvõtmise ajal ettenägematud, mis on ületamatud ja ei allu liikmesriikide ega tulemuseesmärkidega seotud üksuste kontrollile, võimaldama rakendada asjakohaseid meetmeid, mis võivad sisaldada nii kogu ELi hõlmavate kui ka kohalike tulemuseesmärkide läbivaatamist.

(16)	Tsiviil-sõjaline koostöö ja koordineerimine on tulemuslikkuse kava eesmärkide saavutamisel ülimalt olulised ja nende puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse sõjaliste missioonide tulemuslikkust.

(17)	Tulemuslikkuse kava ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 549/2004 selliste sätete kohaldamist, mille eesmärk on kaitsta esmatähtsaid julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvisid.

(18)

Põhilised tulemusnäitajad tuleks valida nii, et need oleksid konkreetsed ja mõõdetavad ning et nende põhjal oleks võimalik määrata vastutus tulemuseesmärkide saavutamise eest. Tulemuseesmärkidega seotud sihid peaksid olema saavutatavad, realistlikud ja õigeaegsed, pidades silmas aeronavigatsiooniteenuste jätkusuutliku osutamise tõhusat juhtimist.

(19)	Rahaliselt toetatavate siduvate tulemuseesmärkide rakendamine peab olema seotud komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 391/2013 ühise aeronavigatsioonitasude süsteemi kohta (5).

(20)

Põhiliste tulemusnäitajate ja tulemuseesmärkide kehtestamisel ja rakendamisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 216/2008 (6) ja selle rakenduseeskirjades sätestatud ohutuseesmärke ja -standardeid ning ELis kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ja säilitamiseks võetud meetmeid.

(21)

Komisjon peaks tulemuslikkuse kavasid ja tulemuseesmärke hindama, veenduma, et need on kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ning et nende panus kõnealuste eesmärkide saavutamisse ja Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku üldise tulemuslikkuse suurendamisse on piisav. Kui asjaomased tulemuslikkuse kavad ja tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ega anna piisavat panust nende saavutamisse, peaks komisjon nõudma asjaomaste tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide läbivaatamist ja/või parandusmeetmete võtmist.

(22)	Võrdlusperioodide ajal tuleks kohaldada tõhusat tulemuslikkuse jälgimise korda (see hõlmab ka andmete kogumist ja levitamist), millega tagatakse, et tulemuslikkuse suurendamisega saavutatakse kõnealused eesmärgid, ning vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid.

(23)

Kui komisjon saab jälgimise käigus olulisi tõendeid selle kohta, et kogu ELi hõlmavate esialgsete eesmärkide seadmisel kasutatud esialgsed andmed, prognoosid ja põhjendused enam ei kehti, võib komisjon otsustada, et kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid tuleb läbi vaadata, või anda liikmesriigi nõudmise korral loa kohalike eesmärkide läbivaatamiseks.

(24)

Tulemuseesmärgid tuleks kehtestada ka võrgustiku funktsioonide täitmise kohta. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada ka komisjoni 7. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr 677/2011 (millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010) (7) artikli 3 kohaselt loodud võrgustiku haldusasutuste suhtes. Seetõttu tuleks komisjoni määrust (EL) nr 677/2011 vastavalt muuta.

(25)

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, (8) komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 artikkel 26 ja komisjoni 24. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1216/2011, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava, (9) tuleks alates 1. jaanuarist 2015 kehtetuks tunnistada.

(26)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed, et parandada aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide üldist tulemuslikkust üldises lennuliikluses Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) Euroopa (eurot) ja Aafrika (AFI) piirkonnas, kus liikmesriigid vastutavad aeronavigatsiooniteenuste osutamise eest, et rahuldada kõikide õhuruumi kasutajate nõudmisi.

2.   Eesmärkide seadmisel ja tulemuslikkuse jälgimisel kohaldatakse käesolevat määrust selliste aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mida osutavad järgmised üksused:

a)	lennuliiklusteenuse osutajad, kes on määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 8;

b)	lennunduse meteoroloogiateenuste osutajad, kui need on määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 9 lõikega 1;

c)	võrgustiku haldusasutus, mis on loodud kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 artikliga 3.

Eesmärkide seadmisel ja kulutõhususalase tulemuslikkuse jälgimisel kohaldatakse käesolevat määrust ka selliste ametiasutuste või isikute suhtes, kes kannavad kasutustasudest kaetavaid rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktile b ja rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artikli 6 lõikele 2.

3.   Ilma et see piiraks lõike 4 sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada, et käesolevat määrust ei kohaldata terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes lennujaamades, kus instrumentaallennureeglite järgi käitatavate lendude (IFR-lendude) arv aastas on väiksem kui 70 000. Asjaomased lennujaamad teatavad sellest komisjonile.

4.   Kui liikmesriigi ükski lennujaam ei küüni instrumentaallennureeglite järgi käitatavate lendude künniseni, st 70 000ni, kohaldatakse tulemuseesmärke vähemalt kõige suurema IFR-lendude arvuga lennujaama suhtes.

5.   Kulutõhususeesmärke kohaldatakse määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b kohaselt kindlaks määratud kulude suhtes.

6.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust ka järgmiselt:

a)	teistes ICAO piirkondades nende vastutusel olevas õhuruumis tingimusel, et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike, ilma et see piiraks 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist (Chicago konventsioonist) tulenevaid õigusi ja kohustusi;

b)	selliste aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes, kellel on määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõike 5 kohane luba osutada aeronavigatsiooniteenuseid ilma sertifitseerimiseta.

7.   Olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ (teabe kaitse kohta) (10) sätetest ning komisjoni asjakohastest rakendusmäärustest (EÜ) nr 1321/2007 (11) ja (EÜ) nr 1330/2007, (12) kohaldatakse V peatükis kehtestatud andmeesitusnõudeid siseriiklike asutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennujaama käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjate suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „lennujaama käitaja”– lennujaama haldaja, kes põhiülesandena või lisaks muule tegevusele haldab ja juhib lennujaama taristut vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ning koordineerib ja juhib asjaomases lennujaamas või lennujaamade süsteemis tegutsevate eri ettevõtjate tegevust;

2)   „andmed”– aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkusega seotud kvalitatiivne, kvantitatiivne ja muul moel asjakohane teave, mida komisjon või keegi tema nimel on tulemuslikkuse kava rakendamiseks kogunud ja süstemaatiliselt töödelnud;

3)   „tulemusnäitajad”– näitajad, mida kasutatakse tulemuslikkuse jälgimisel, võrdleval hindamisel ja läbivaatamisel;

4)   „põhilised tulemusnäitajad”– tulemuseesmärkide seadmisel kasutatavad tulemusnäitajad;

5)   „IFR-lendude arv”– instrumentaallennureeglite järgi tehtud startide ja maandumiste keskmine koguarv aastas, mis arvutatakse tulemuslikkuse kavade esitamisele eelnenud kolme kalendriaasta andmete põhjal;

6)   „siduv eesmärk”– liikmesriigi tulemuslikkuse kava osana vastu võetud tulemuseesmärk, mis on seotud stimuleerimiskava ja/või parandusmeetmete kavaga;

7)   „lennuettevõtja”– lennutranspordiga tegelev ettevõtja, kellele liikmesriik on Euroopa Liidu õiguse kohaselt välja andnud kehtiva lennutegevusloa;

8)   „kindlaksmääratud kulud”– määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktides a ja b kindlaks määratud kulud;

9)   „siseriiklik asutus”– riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi reguleeriv asutus, mille kulud seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamisega kaetakse õhuruumi kasutajate maksetest vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artikli 6 lõikele 2;

10)   „õiglane suhtumine”– selline tegutsemine, et vahetuid teenuseosutajaid ega teisi ettevõtjaid ei karistata nende kogemusele ja koolitusele vastava tegevuse, tegevusetuse või otsuste pärast, lubamata seejuures ränka hooletust, tahtlikku rikkumist ja hävitavaid tegusid;

11)   „lennujaama koordinaator”– liikmesriigi määratud füüsiline või juriidiline isik, kes täidab koordineeritud lennujaamades koordineerimisülesandeid kooskõlas nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) (13) artikliga 4;

12)   „tulemuslikkuse jälgimine”– pidev andmete kogumine ja analüüsimine, et mõõta süsteemi tegelikku toimimist võrreldes asjakohaste (põhiliste) tulemuseesmärkide ja tulemuskavadega, kasutades käesoleva määruse artiklis 9 ja I lisas sätestatud (põhilisi) tulemusnäitajaid;

13)   „võrdlusperiood”– ajavahemik, mille jooksul kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid ja tulemuslikkuse kavad kehtivad ja mille jooksul neid kohaldatakse, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 3 punktis d;

14)   „lennuraja loata hõivamine”– lennujaamas toimuv mis tahes vahejuhtum, mis on seotud õhusõiduki, liiklusvahendi või isiku loata viibimisega piiritletud ohutusalas, mis on ette nähtud õhusõidukite maandumiseks ja startimiseks;

15)   „lennuliiklusteenindusüksus” (ATS-üksus)– tsiviil- või sõjaline üksus, mis vastutab lennuliiklusteenuste osutamise eest;

16)   „CNS-, MET- ja AIS-teenused”– side-, navigatsiooni- ja seireteenused, lennunduse meteoroloogiateenused ja aeronavigatsiooniteabeteenused;

17)   „erakorraline sündmus”– olukord, kus lennuliikluse korraldamise (ATM) suutlikkus on erakordselt väike, nii et lennuliiklusvoo juhtimisest (ATFM-ist) tingitud hilinemiste arv on erakordselt suur lennuliikluse ettekavatsetud piiramise tõttu, mis on tingitud käitamisalastest või tehnilistest muutustest, üliraskete ilmastikuolude tõttu, suurte lennuruumiosade sulgemise tõttu looduslikel või poliitilistel põhjustel või töövaidluste tõttu või mõne eespool loetletud põhjuste kombinatsiooni tõttu, mistõttu peab võrgustiku haldusasutus kaasama Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse (EACCC);

18)   „ümberkorraldamiskulud”– suured ühekordsed kulud, mida aeronavigatsiooniteenuste osutajad kannavad ümberkorraldamise käigus, võttes kasutusele uusi tehnoloogialahendusi, protseduure ja asjakohaseid ärimudeleid, et stimuleerida integreeritud teenuste pakkumist, kui liikmesriik soovib tehtud kulutused tagasi saada ühe või mitme võrdlusperioodi jooksul. Ümberkorraldamiskulud võivad hõlmata kulusid, mis on seotud töötajatele hüvitise maksmisega, lennujuhtimiskeskuste sulgemisega, tegevuse teise kohta üleviimisega ning varade mahakandmise ja/või strateegilise osaluse omandamisega teises aeronavigatsiooniteenuseid osutavates äriühingutes.

Artikkel 3

Tulemuslikkuse hindamise asutus

1.   Kui komisjon otsustab määrata tulemuslikkuse hindamise asutuse, mis aitab kaasa tulemuslikkuse kava rakendamisele, tuleks kõnealune asutus määrata ajavahemikuks, mis on kooskõlas võrdlusperioodidega. Komisjon nimetab tulemuslikkuse hindamise asutuse esimehe ja liikmed.

2.   Tulemuslikkuse hindamise asutus on piisavalt pädev ja erapooletu, et täita iseseisvalt talle komisjoni määratud ülesandeid eelkõige kohaldatavates põhilistes tulemusvaldkondades.

3.   Tulemuslikkuse hindamise asutus abistab komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel eelkõige seoses järgmisega:

a)	tulemuslikkusalaste andmete kogumine, analüüsimine, kontrollimine ja levitamine;

b)	põhiliste tulemusvaldkondade kindlaksmääramine või kohandamine kooskõlas lennuliikluse korraldamise (ATM) üldkava tulemuslikkuse raamistikus kindlaksmääratud põhiliste tulemusvaldkondadega vastavalt artikli 9 lõikele 1, ning asjakohaste põhiliste tulemusnäitajate kindlaksmääramine või kohandamine;

c)	asjakohaste põhiliste tulemusnäitajate kindlaksmääramine, et kõik põhilised tulemusvaldkonnad hõlmaksid võrgustiku funktsioonide ja aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust nii marsruudil osutatavate teenuste kui ka terminaliteenuste osas;

d)	kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide seadmine või läbivaatamine;

e)	artikli 10 lõikes 4 osutatud häiretasemete väljatöötamine artiklis 19 sätestatud häiremehhanismide aktiveerimiseks;

f)	vastu võetud tulemuslikkuskavade, sealhulgas tulemuseesmärkide kooskõla hindamine kogu ELi hõlmavate eesmärkidega;

g)	vajaduse korral artikli 19 lõike 3 kohaselt vastu võetud häiretasemete kooskõla hindamine artikli 10 lõike 4 kohaste kogu ELi hõlmavate häiretasemetega;

h)	vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide läbivaadatud tulemuseesmärkide või nende võetud asjakohaste parandusmeetmete hindamine;

i)	aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse, sh investeeringute ja kapitalikulude jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine nii kohalikul kui ka ELi tasandil;

j)	võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse jälgimine, võrdlev hindamine ja läbivaatamine;

k)	Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku üldise tulemuslikkuse jälgimine, sealhulgas iga-aastaste aruannete koostamine ühtse taeva komiteele;

l)	tulemuseesmärkide saavutamise hindamine iga võrdlusperioodi lõpus eesmärgiga valmistada ette järgmine periood;

m)	võrgustiku haldusasutuse tulemuslikkuskava hindamine, milles muu hulgas käsitletakse kõnealuse kava kooskõla kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidega;

n)	hoolduse ja toe pakkumine sidusrühmadega konsulteerimise ajakava koordineerimisel seoses rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artikli 9 lõike 1 kohaste tulemuslikkuse kavade ja konsulteerimiskohustusega.

4.   Komisjoni taotluse korral annab tulemuslikkuse hindamise asutus tulemuslikkusega seotud küsimustes ad hoc teavet või esitab sellekohased aruanded.

5.   Tulemuslikkuse hindamise asutus võib kava parandamiseks komisjoni teavitada ja esitada talle asjakohaseid soovitusi.

6.   Suhetes riiklike järelevalveasutustega tuleb silmas pidada järgmist:

a)	Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku üldise tulemuslikkuse jälgimiseks kogub tulemuslikkuse hindamise asutus riiklikelt järelevalveasutustelt vajalikku teavet tulemuslikkuse kavade kohta;

b)

riiklike järelevalveasutuste taotluse korral abistab tulemuslikkuse hindamise asutus neid ja esitab neile tulemuslikkuse küsimustes sõltumatuid seisukohti, näiteks faktilisi võrdlusi aeronavigatsiooniteenuste selliste osutajate vahel, kes tegutsevad samaväärses keskkonnas (võrdlusuuringud), analüüse tulemusmuutuste kohta viimase viie aasta jooksul, või tulevikku suunatud prognooside analüüse;

c)

riiklikud järelevalveasutused võivad paluda tulemuslikkuse hindamise asutuselt abi soovituslike väärtuste vahemike kindlaksmääramisel, võttes arvesse kogu ELi hõlmavaid eesmärke. Need väärtused peavad olema kättesaadavad riiklikele järelevalveasutustele, aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, lennujaama käitajatele ja õhuruumi kasutajatele.

7.   Selleks et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt seatud ja rakendatud eesmärkide ja standarditega, teeb tulemuslikkuse hindamise asutus vastavalt vajadusele koostööd Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA) lõikes 3 osutatud ohutusülesannete täitmisel.

8.   Selleks et jälgida Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku üldist tulemuslikkust, töötab tulemuslikkuse hindamise asutus koos aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennujaama käitajate ja koordinaatorite ning lennuettevõtjatega välja asjakohase töökorra.

Artikkel 4

Riiklikud järelevalveasutused

1.   Riiklikud järelevalveasutused vastutavad tulemuslikkuse kavade väljatöötamise, tulemuslikkuse järelevalve ning tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide jälgimise eest. Nende ülesannete täitmisel peavad nad tegutsema erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel on kõigis põhilistes tulemusvaldkondades olemas vajalikud vahendid ja suutlikkus või juurdepääs vajalikele vahenditele ja suutlikkusele, et täita käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid, ning et neil on kontrollimisvolitused, et täita artiklis 20 osutatud ülesandeid.

3.   Kui liikmesriigil on rohkem kui üks riiklik järelevalveasutus, teavitab ta komisjoni, missugune riiklik järelevalveasutus vastutab käesoleva määruse rakendamise koordineerimise eest riigis.

Artikkel 5

Funktsionaalsed õhuruumiosad

1.   Liikmesriigid kehtestavad tulemuslikkuse kavad funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

2.   Lõikes 1 osutatud kohustuse täitmiseks teevad liikmesriigid järgmist:

a)	tagavad, et tulemuslikkuse kava vastab II lisas esitatud vormile;

b)	teavitavad komisjoni sellest, missugune riiklik järelevalveasutus või organ vastutab funktsionaalse õhuruumiosa sisese koordineerimise ja komisjoniga suhtlemise eest tulemuslikkuse kava rakendamise küsimustes;

c)

võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada järgmine: i) vastavalt punkti e ja I lisa sätetele seatakse igale põhilisele tulemusnäitajale üks konkreetne eesmärk; ii) läbipaistvuse tagamiseks peavad tulemuslikkuse kavad kajastama kõikide asjaomases funktsionaalses õhuruumis tegutsevate aeronavigatsiooniteenuste osutajate panust asjaomase õhuruumiosa jaoks seatud tulemuseesmärkide saavutamisse, mida jälgitakse sobival tasandil; iii) kui eesmärke ei täideta, määratakse võrdlusperioodi jooksul kindlaks määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud meetmed ja kohaldataks neid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtusi;

d)	vastutavad kohalikul tasandil, eelkõige funktsionaalse õhuruumiosa tasandil, riigi tasandil või navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna ja lennujaama tasandil seatud tulemuseesmärkide kindlaksmääramise ja saavutamise eest;

e)

kui ühtki ühist marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonda ei ole rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artikli 4 tähenduses kehtestatud ja seepärast on kulutõhususeesmärgid seatud rohkem kui ühele asjaomases funktsionaalses õhuruumiosas asuvale navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnale, koondatakse kõnealused kulutõhususeesmärgid üheks marsruudil osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes kohaldatavaks liiteesmärgiks ning teavitamise eesmärgil edastatakse üldväärtus, mis kajastab funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kulutõhususe suurendamiseks tehtud jõupingutusi.

f)	kui võrdlusperioodil muudetakse navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonda, näidatakse, et kõnealune muudatus võimaldab endiselt täita asjaomaseks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärke;

g)	tagavad, et tulemuslikkuse kava on vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 6 ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklile 7 kooskõlas käesoleva määruse reguleerimisalaga.

Artikkel 6

Võrgustiku haldusasutus

Võrgustiku haldusasutus, mis on loodud kooskõlas määruse (EÜ) nr 551/2004 (14) artikliga 6 ja komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 artikliga 3, täidab järgmisi tulemuslikkuse kavaga seotud ülesandeid:

a)	toetab komisjoni, esitades asjakohaseid andmeid kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide ettevalmistamiseks enne võrdlusperioodi ning nende täitmise jälgimiseks võrdlusperioodi jooksul. Eelkõige juhib võrgustiku haldusasutus komisjoni tähelepanu tegevuse tulemuslikkuse suurele ja püsivale vähenemisele;

b)	tagab artikli 21 lõike 5 kohaselt komisjonile juurdepääsu kõikidele V lisas loetletud andmetele;

c)	toetab funktsionaalseid õhuruumiosi ning asjaomaseid aeronavigatsiooniteenuste pakkujaid tulemuseesmärkide täitmisel võrdlusperioodi jooksul, tagades kooskõla tulemuslikkuse kavade, võrgustiku strateegilise kava ja võrgustiku operatiivkava vahel;

d)

koostab vastavalt määruse (EL) nr 677/2011 artikli 5 lõikele 1 ja artikli 16 lõike 1 punktile a tulemuslikkuse kava, võrgustiku tulemuslikkuse kava, mis esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud enne iga võrdlusperioodi algust ja mille komisjon enne iga võrdlusperioodi algust peab vastu võtma. Kõnealune tulemuslikkuse kava on avalik ning sisaldab järgmist: i) kõikide põhiliste tulemusvaldkondade ja asjaomaste tulemusnäitajate tulemuseesmärgid, mis on kooskõlas asjaomaseks võrdlusperioodiks kehtestatud kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ja mille jälgimiseks kasutatakse tulemusnäitajate iga-aastaseid väärtusi; ii) eesmärkide täitmiseks koostatud tegevuskavade kirjeldus; iii) vajaduse või komisjoni otsuse korral täiendavad põhilised tulemusnäitajaid ja tulemuseesmärgid.

Artikkel 7

Tegevuse koordineerimine Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA)

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 13a kohaldamisel ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 koordineerivad liikmesriigid ja komisjon vajaduse korral oma tegevust EASAga, et tagada järgmiste aspektide nõuetekohane käsitlemine:

a)	tulemuslikkuse kavaga seotud ohutusaspektid, sealhulgas põhiliste ohutusalaste tulemusnäitajate ja kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide seadmine, läbivaatamine ja rakendamine ning pärast häiremehhanismi aktiveerimist ettepanekute tegemine asjakohaste meetmete võtmiseks;

b)	põhiliste ohutusalaste tulemusnäitajate ja eesmärkide kooskõla Euroopa lennuohutusprogrammiga.

Artikkel 8

Võrdlusperioodi pikkus

1.   Esimene tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab kalendriaastaid 2012–2014 (kaasa arvatud). Teine võrdlusperiood hõlmab kalendriaastaid 2015–2019 (kaasa arvatud). Järgmiste võrdlusperioodide pikkuseks on viis kalendriaastat, kui käesoleva määruse muutmisega ei otsustata teisiti.

2.   Sama võrdlusperioodi kohaldatakse kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide ning tulemuslikkuse kavade ja eesmärkide suhtes.

Artikkel 9

Põhilised tulemusvaldkonnad ja -näitajad

1.   Eesmärkide seadmisel teeb komisjon määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud korras otsuse teiste põhiliste tulemusvaldkondade võimaliku lisamise ja kohandamise kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõike 4 punktile b.

2.   Eesmärkide seadmisel vastab igale põhilisele tulemusvaldkonnale üks või piiratud arv põhilisi tulemusnäitajaid. Aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse hindamisel võetakse arvesse iga põhilise tulemusnäitaja siduvaid eesmärke.

3.   I lisa 1. jaos sätestatakse iga põhilise tulemusvaldkonna jaoks eesmärkide seadmisel kasutatavad põhilised tulemusnäitajad ja ELi tasandi tulemusnäitajad.

4.   I lisa 2. jaos sätestatakse kohalike eesmärkide seadmisel kasutatavad kohalikud põhilised tulemusnäitajad ja tulemuseesmärkide seadmisel kasutatavad kohalikud tulemusnäitajad. Kohaliku tasandi mõiste, mis hõlmab funktsionaalse õhuruumiosa, siseriiklikku või navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna ja lennujaama tasandit, on kindlaks määratud I lisa 2. jaos.

5.   Põhilisi tulemusnäitajaid võrdlusperioodi jooksul ei muudeta. Muudatused võib vastu võtta käesoleva määruse muutmise kaudu vähemalt kuus kuud enne kogu ELi hõlmavate uute tulemuseesmärkide vastuvõtmist.

6.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad kehtestavad lisaks käesolevas artiklis osutatud ja I lisa 2. jaos sätestatud põhilistele tulemusvaldkondadele ja -näitajatele täiendavad tulemusnäitajad ja nendega seotud eesmärgid, mida kasutatakse tulemuslikkuse jälgimiseks ja/või osana tulemuslikkuse kavast. Kõnealused täiendavad näitajad ja eesmärgid peavad toetama kogu ELi hõlmavate eesmärkide ja nendest tulenevalt riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi eesmärkide saavutamist. Kõnealused täiendavad näitajad ja eesmärgid võivad näiteks sisaldada ja kirjeldada tulemuslikkuse kava tsiviil-sõjalist või meteoroloogilist mõõdet ning neile võib lisada asjakohaseid stimuleerimiskavasid.

7.   Selleks et lihtsustada (põhiliste) ohutusalaste tulemusnäitajate rakendamist, võtab EASA pärast tulemuslikkuse hindamise asutusega konsulteerimist enne teise võrdlusperioodi algust määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 52 sätestatud korras vastu nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhismaterjalid.

II   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE KAVADE ETTEVALMISTAMINE

Artikkel 10

Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid

1.   Komisjon võtab kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud menetlusega, võttes arvesse võrgustiku haldusasutuse ja riiklike järelevalveasutuste asjakohaseid andmeid ja olles konsulteerinud tulemuslikkuse kava ohutusaspektide suhtes kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud sidusrühmadega, teiste asjaomaste organisatsioonidega ja Euroopa Lennundusohutusametiga.

2.   Euroopa Komisjon esitab kogu ELi hõlmavad eesmärgid vastavalt artikli 9 lõikele 3 hiljemalt viisteist kuud enne võrdlusperioodi algust ja need võetakse vastu hiljemalt kaksteist kuud enne võrdlusperioodi algust.

3.   Kogu ELi hõlmavate eesmärkide seadmist I lisa 1. jao punkti 4.1 punktis b sätestatud põhilise tulemusnäitaja jaoks alustatakse alates teise võrdlusperioodi kolmandast aastast komisjoni otsuse alusel, järgides lõikes 1 osutatud menetlust.

4.   Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmise käigus määrab komisjon kindlaks häiretaseme(d), mille ületamisel võidakse aktiveerida artiklis 19 osutatud häiremehhanismid.

5.   Komisjon põhjendab kõiki kogu ELi hõlmavaid tulemuseesmärke, kirjeldades kõnealuste eesmärkide seadmisel kasutatud eeldusi ja põhjendusi, näiteks seda, kuidas kasutati võrgustiku haldusasutustelt ja riiklikelt järelevalveasutustelt saadud andmeid ja muid faktilisi andmeid, lennuliiklusprognoose ja selliste aeronavigatsiooniteenuseid osutavate rühmade või funktsionaalsete õhuruumiosade koosseise, millel on sarnane kasutus- ja majanduskeskkond.

Artikkel 11

Tulemuslikkuse kavade koostamine

1.   Riiklikud järelevalveasutused koostavad funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavad, mis sisaldavad eesmärke, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide ja IV lisas esitatud hindamiskriteeriumidega.

Ilma et see piiraks II lisas esitatud vormi kasutamist, võib tulemuslikkuse kava sisaldada eri osi kohaliku tasandi, eelkõige funktsionaalse õhuruumiosa, riigi või navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna ja lennujaama tasandi kohta.

2.   Selleks et toetada tulemuslikkuse kavade ettevalmistamist, tagavad riiklikud järelevalveasutused järgmise:

a)	aeronavigatsiooniteenuste osutajad esitavad riiklikele järelevalveasutustele oma äriplaani;

b)	tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkidega seoses konsulteeritakse sidusrühmadega määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 10 kohaselt. Sidusrühmadele edastatakse piisav teave vähemalt kolm nädalat enne konsultatiivkohtumist.

3.   Tulemuslikkuse kavad sisaldavad eelkõige järgmist:

a)	teenuseühikutes väljendatud lennuliiklusprognoosid, mis esitatakse igal võrdlusperioodi aastal nii funktsionaalse õhuruumiosa tasandi kui ka kõikide asjaomases funktsionaalses õhuruumiosas asuvate navigatsioonitasude sissenõudmise piirkondade kohta, ja kasutatud arvandmete põhjendus;

b)	igal võrdlusperioodi aastal ja kõikide navigatsioonitasude sissenõudmise piirkondade kohta esitatakse andmed määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktide a ja b sätete kohaselt kindlaks määratud aeronavigatsiooniteenuste kulude kohta;

c)

kavandatavate investeeringute, sealhulgas tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute kirjeldus ning üksikasjalik kirjeldus nende asjakohasuse kohta seoses Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) üldkavaga, võrgustiku strateegilise kavaga ning määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15a lõikes 3 osutatud ühisprojektidega. See kirjeldus peab kajastama funktsionaalse õhuruumiosa tasandil saadavat kasu ja koostoimet;

d)	iga asjakohase põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid, mis on seatud kõikide põhiliste tulemusnäitajate kohta kogu võrdlusperioodiks, ning jälgimiseks ja stimuleerimiseks kasutatavad iga-aastased väärtused;

e)	põhiliste tulemusvaldkondade vastastikuse sõltuvuse arvestamine, mis muu hulgas hõlmab tulemuslikkuse kava mõju hindamist lennuohutuse seisukohalt ja riski vähendamise meetmeid ohutuse jätkuvaks tagamiseks;

f)

kava tsiviil-sõjalise mõõtme kirjeldus, milles käsitletakse õhuruumi paindliku kasutamise (FUA) tulemuslikkust läbilaskevõime suurendamise eesmärgil, võttes nõuetekohaselt arvesse sõjalise missiooni tulemuslikkust ja vajaduse korral ka tulemuslikkuse kava muude näitajate ja eesmärkidega kooskõlas olevaid asjakohaseid tulemusnäitajaid ja -eesmärke;

g)	kirjeldus ja põhjendus selle kohta, kuidas punktis d osutatud tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ja Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku tulemuslikkusega ning aitavad kaasa nende saavutamisele;

h)	aeronavigatsiooniteenuste kõikide asjaomaste osutajate kindlaksmääramine ja nende konkreetne panus eesmärkide saavutamisse, mida läbipaistvuse eesmärgil kontrollitakse sobival tasandil kooskõlas artikli 5 lõike 2 punkti c alapunktiga ii;

i)	selliste stimuleerivate meetmete kirjeldus, mida kohaldatakse aeronavigatsiooniteenuste asjaomaste osutajate suhtes, et soodustada eesmärkide saavutamist võrdlusperioodi jooksul;

j)	riiklike järelevalveasutuste poolt tulemuseesmärkide saavutamise jälgimiseks võetud meetmed;

k)	kirjeldus sidusrühmadega konsulteerimise tulemuste, sealhulgas osalejate tõstatatud küsimuste ja kokkulepitud meetmete kohta.

4.   Tulemuslikkuse kava koostamisel järgitakse II lisas esitatud vormi ning see võib sisaldada täiendavaid näitajaid ja eesmärke, kui liikmesriigid on vastavalt artikli 9 lõikele 6 nii otsustanud.

5.   Võrgustiku haldusasutus koostab võrgustiku tulemuslikkuse kava, mille eesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ja mutatis mutandis ka IV lisas sätestatud hindamiskriteeriumidega.

6.   Võrgustiku tulemuslikkuse kava väljatöötamiseks teeb võrgustiku haldusasutus järgmist:

a)	tagab komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 artikli 14 kohase konsulteerimise;

b)	kasutab III lisas sätestatud vormi.

Artikkel 12

Stimuleerimiskavad

1.   Liikmesriikides tulemuslikkuse kava raames kohaldatavad stimuleerimiskavad on kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega:

a)	need on tulemuslikud, proportsionaalsed ning neid ei muudeta võrdlusperioodi jooksul;

b)	neid rakendatakse mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt, et toetada teenuste tulemuslikumat osutamist;

c)	need on osa regulatiivsest keskkonnast, millega kõik sidusrühmad on ex ante tuttavad, ja neid kohaldatakse kogu võrdlusperioodi jooksul;

d)	need suunavad isikute käitumist seoses eesmärkide seadmisega, et saavutada kõrge tulemustase ja täita asjaomased eesmärgid.

2.   Kulutõhususeesmärkide saavutamist stimuleeritakse rahaliselt vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artiklite 13 ja 14 asjakohastele sätetele. Kõnealused stiimulid sisaldavad riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi riskijagamise mehhanismi.

3.   Läbilaskevõime eesmärkide saavutamist stimuleeritakse rahaliselt vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artikli 15 asjakohastele sätetele. Kõnealustele stiimulitele võib lisada muid liiki stiimuleid, näiteks riiklike järelevalveasutuste otsusega vastu võetud parandusmeetmete kavad, mis sisaldavad tähtaegu ja asjaomaseid meetmeid ning kus on arvesse võetud kohalikke olusid.

4.   Keskkonnaeesmärkide saavutamist võib stimuleerida rahaliselt vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artikli 15 asjakohastele sätetele. Kõnealustele stiimulitele võib lisada muid liiki stiimuleid, näiteks riiklike järelevalveasutuste otsusega vastu võetud parandusmeetmete kavad, mis sisaldavad tähtaegu ja asjaomaseid meetmeid ning milles on arvesse võetud kohalikke olusid.

5.   Lisaks võivad liikmesriigid muuta kohalikul tasandil aeronavigatsioonitasusid vastavalt rakendusmäärus (EL) nr 391/2013 artikli 16 sätetele.

III   PEATÜKK

TULEMUSLIKKUSE KAVADE VASTUVÕTMINE

Artikkel 13

Tulemuslikkuse kavade esialgne vastuvõtmine

Liikmesriigid võtavad riiklike järelevalveasutuste ettepanekul vastu siduvaid tulemuseesmärke sisaldavad tulemuslikkuse kavad ja edastavad need komisjonile hiljemalt kuus kuud enne võrdlusperioodi algust.

Artikkel 14

Tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon hindab tulemuslikkuse kavasid, neis sisalduvaid eesmärke ning eelkõige nende kooskõla kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega, piisavat panust kõnealuste eesmärkide saavutamisse ja vastavust IV lisas esitatud kriteeriumidele, võttes nõuetekohaselt arvesse olukorra muutumist, mis võis toimuda kogu ELi hõlmavate eesmärkide vastuvõtmise kuupäeva ja tulemuslikkuse kava hindamise kuupäeva vahel. Kui eesmärgid on seatud kohalikul tasandil ega sisalda viidet kogu ELi hõlmavale tulemuseesmärgile, lähtutakse hindamisel IV lisas sätestatud kriteeriumidest.

2.   Kui komisjon leiab, et tulemuslikkuse kava või selle osa ning tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate eesmärkidega, aitavad piisaval määral kaasa nende täitmisele ning vastavad kõikidele IV lisas sätestatud kriteeriumidele, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki (asjaomaseid liikmesriike) viie kuu jooksul pärast tulemuslikkuse kava kättesaamist.

3.   Kui komisjon leiab, et tulemuslikkuse kava või selle osa ja mõned või kõik selles sisalduvad tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ega aita piisaval määral kaasa nende saavutamisele ja/või ei ole kooskõlas ühe või mitme IV lisas sätestatud kriteeriumiga, annab ta viie kuu jooksul pärast tulemuslikkuse kava kättesaamist ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlusega asjaomasele liikmesriigile (asjaomastele liikmesriikidele) välja soovituse võtta vastu läbivaadatud tulemuslikkuskava või selle osa ja/või tulemuseesmärk või -eesmärgid. Kõnealune soovitus esitatakse pärast asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega) konsulteerimist ja selles määratakse üksikasjalikult kindlaks, milline tulemuslikkuse kava osa ja/või eesmärk (eesmärgid) tuleb läbi vaadata, ning põhjendatakse komisjoni hinnangut.

4.   Sel juhul võtab asjaomane liikmesriik (võtavad asjaomased liikmesriigid) hiljemalt neli kuud pärast soovituse andmist vastu läbivaadatud tulemuslikkuskava või selle osa ja/või tulemuseesmärgi(d), võttes arvesse komisjoni seisukohti ja nende eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid meetmeid, ning teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 15

Läbivaadatud tulemuslikkuskavade ja eesmärkide hindamine ning parandusmeetmete vastuvõtmine

1.   Komisjon hindab iga läbivaadatud tulemuslikkuskava või selle osa ning selles sisalduvaid tulemuseesmärke IV lisas sätestatud kriteeriumide alusel.

2.   Kui komisjon leiab, et läbivaadatud tulemuslikkuskava või selle osa ning tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate eesmärkidega, aitavad piisaval määral kaasa nende saavutamisele ning vastavad kõikidele IV lisas sätestatud kriteeriumidele, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki (asjaomaseid liikmesriike) viie kuu jooksul pärast läbivaadatud tulemuslikkuskava kättesaamist.

3.   Kui komisjon leiab, et läbivaadatud tulemuslikkuskava või selle osa ja mõned või kõik selles sisalduvad tulemuseesmärgid ei ole ikka veel kooskõlas kogu ELi hõlmavate eesmärkidega ega aita piisaval määral kaasa nende saavutamisele ja/või ei ole ikka veel kooskõlas ühe või mitme IV lisas sätestatud kriteeriumiga, teeb ta viie kuu jooksul pärast läbivaadatud tulemuslikkuskava või selle osa kättesaamist ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud menetlusega otsuse, et asjaomane liikmesriik peab (asjaomased liikmesriigid peavad) võtma parandusmeetmeid.

4.   Kõnealuses otsuses määratakse IV lisas sätestatud kriteeriumide põhjal üksikasjalikult kindlaks, missugune tulemuslikkuse kava osa ja missugune tulemuseesmärk või missugused tulemuseesmärgid tuleb läbi vaadata, ning põhjendatakse komisjoni hinnangut. Otsuses võib sätestada nende eesmärkidega seotud oodatava tulemuslikkustaseme, et võimaldada asjaomasel liikmesriigil (asjaomastel liikmesriikidel) võtta asjakohaseid parandusmeetmeid, samuti võib otsus sisaldada soovitusi selliste parandusmeetmete võtmiseks.

5.   Kahe kuu jooksul pärast komisjoni otsust teavitatakse komisjoni asjaomases liikmesriigis (asjaomastes liikmesriikides) vastu võetud parandusmeetmetest ning elementidest, mis tõendavad nende meetmete kooskõla komisjoni otsusega.

Artikkel 16

Pärast võrdlusperioodi algust vastu võetud tulemuslikkuskavad või parandusmeetmed

Pärast võrdlusperioodi algust artiklites 14 ja 15 sätestatud korras vastu võetud tulemuslikkuskavasid ja tulemuseesmärke kohaldatakse tagasiulatuvalt alates võrdlusperioodi esimesest päevast.

Artikkel 17

Tulemuseesmärkide läbivaatamine

1.   Komisjon võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud menetlusega teha otsuse kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide läbivaatamise kohta ja/või anda liikmesriigi taotluse korral loa ühe või mitme kohaliku tulemuseesmärgi läbivaatamiseks järgmistel juhtudel:

a)	kui artikli 18 lõikes 4 osutatud aruande kohaselt on tal olulisi tõendeid selle kohta, et esialgsete eesmärkide seadmisel kasutatud esialgsed andmed, prognoosid ja põhjendused enam ei kehti, või

b)	võrdlusperioodi ajal artiklis 19 osutatud häiremehhanismide kohaldamise tõttu või

c)	pärast seda, kui komisjon on teinud artikli 10 lõike 3 kohase otsuse I lisa 1. jao punkti 4.1 punktis b sätestatud põhiliste tulemusnäitaja kohta.

2.   Kogu ELi hõlmavate eesmärkide läbivaatamise tulemusena võidakse muuta kehtivaid tulemuslikkuse kavasid. Sel juhul võib komisjon otsustada käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud ajakava asjakohaselt kohandada.

IV   PEATÜKK

TULEMUSEESMÄRKIDE SAAVUTAMISE JÄLGIMINE

Artikkel 18

Pidev jälgimine ja aruandlus

1.   Riiklikud järelevalveasutused ja komisjon jälgivad tulemuslikkuse kavade rakendamist. Selleks kasutatakse tulemuslikkuse kava iga-aastaseid väärtusi. Kui võrdlusperioodi jooksul eesmärke ei täideta, peab asjaomane liikmesriik (peavad asjaomased liikmesriigid) olukorra lahendamiseks välja töötama parandusmeetmed ja neid kohaldama ning komisjoni kõnealustest parandusmeetmetest teavitama. Kui komisjon leiab, et parandusmeetmed ei ole olukorra lahendamiseks piisavad, teatab ta sellest asjaomasele liikmesriigile (asjaomastele liikmesriikidele) viie kuu jooksul pärast parandusmeetmete kättesaamist, kohaldades määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlust, ja lisab ettepanekud parandusmeetmete võtmiseks.

2.   Kui komisjon märkab kohalikul või funktsionaalse õhuruumiosa tasandil tulemuslikkuse suurt ja püsivat langust, mis mõjutab teiste ühtse Euroopa taeva osalisriikide õhuruumi ja/või kogu Euroopa õhuruumi, võib ta nõuda, et asjaomane liikmesriik töötaks (asjaomased liikmesriigid töötaksid) välja parandusmeetmed, mis aitavad saavutada tulemuslikkuse kavas seatud eesmärgid, kohaldaksid neid ja teavitaksid nendest komisjoni. Kui komisjon leiab, et parandusmeetmed ei ole olukorra lahendamiseks piisavad, teatab ta sellest asjaomasele liikmesriigile (asjaomastele liikmesriikidele) viie kuu jooksul pärast parandusmeetmete kättesaamist, kohaldades määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlust, ja lisab ettepanekud parandusmeetmete võtmiseks.

3.   Komisjon jälgib, kuidas võrgustiku haldusasutus rakendab võrgustiku tulemuslikkuse kava. Selleks kasutatakse tulemuslikkuse kava iga-aastaseid väärtusi. Kui võrdlusperioodi jooksul tulemuseesmärke ei täideta, nõuab komisjon, et võrgustiku haldusasutus töötaks välja parandusmeetmed, mis aitavad saavutada võrgustiku tulemuslikkuse kavas seatud eesmärgid. Komisjon teavitab kõnealustest parandusmeetmetest riiklikke järelevalveasutusi või artikli 5 lõike 2 punktis b kindlaks määratud organeid.

4.   Riiklikud järelevalveasutused või artikli 5 lõike 2 punktis b kindlaks määratud organid esitavad komisjonile tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide jälgimise aruande hiljemalt iga aasta 1. juuniks, või siis, kui tekib oht, et tulemuseesmärke ei saavutata. Aruannete aluseks on soovitused, mille komisjon töötab välja enne võrdlusperioodi algust. Komisjon esitab ühtse taeva komiteele vähemalt üks kord aastas aruande tulemuseesmärkide saavutamise kohta.

Artikkel 19

Häiremehhanismid

1.   Kui tekib olukord, mis oli tulemuslikkuse kavade vastuvõtmise ajal ettenägematu, mis on ületamatu ega allu liikmesriikide, aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja võrgustiku haldusasutuse kontrollile, ja kui seetõttu jõutakse Euroopa Liidu tasandil ühe kalendriaasta jooksul artikli 10 lõikes 4 osutatud häiretasemeni (häiretasemeteni), vaatab komisjon ühtse taeva komitee abil liikmesriikidega konsulteerides olukorra läbi ja teeb nelja kuu jooksul ettepanekud asjakohaste meetmete võtmiseks. Kõnealused meetmed võivad sisaldada kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide läbivaatamist, millega kaasneb kohaline tulemuseesmärkide läbivaatamine.

2.   Kui tekib olukord, mis oli tulemuslikkuse kavade vastuvõtmise ajal ettenägematu, mis on ületamatu ega allu liikmesriikide, aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja võrgustiku haldusasutuse kontrollile, ja kui seetõttu jõutakse Euroopa Liidu tasandil ühe kalendriaasta jooksul artikli 10 lõikes 4 osutatud häiretasemeni (häiretasemeteni), vaatavad asjaomased riiklikud järelevalveasutused koostöös komisjoniga olukorra läbi ja teevad nelja kuu jooksul ettepanekud asjakohaste meetmete võtmiseks. Need meetmed võivad hõlmata kohalike tulemuseesmärkide läbivaatamist.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada vastu võtta häiretasemed, mis erinevad artikli 10 lõikes 4 osutatud häiretasemetest, et arvestada kohalikke olusid ja eripärasid. Sel juhul esitatakse need häiretasemed tulemuslikkuse kavades ja need peavad vastama artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud häiretasemetele. Selliseid kõrvalekaldeid põhjendatakse üksikasjalikult. Kõnealuste häiretasemete aktiveerimisel kohaldatakse lõikes 1 sätestatud menetlust.

4.   Kui häiremehhanismide rakendamisega kaasneb tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide läbivaatamine, hõlbustab komisjon kõnealust läbivaatamist, kohandades vastavalt vajadusele ajakava kooskõlas II ja III peatükis sätestatud menetlusega.

Artikkel 20

Nõuetele vastavuse jälgimise hõlbustamine

1.   Aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja võrgustiku haldusasutus hõlbustavad komisjoni, asjaomase riikliku järelevalveasutuse, riikliku järelevalveasutuse nimel tegutseva pädeva üksuse või vajaduse korral EASA tegevust kontrollide ja ülevaatuste, kaasa arvatud kohapealsete kontrollide tegemisel. Ilma et see piiraks riiklike järelevalveasutuste ja EASA järelevalvevolitusi, on volitatud isikutel õigus teha järgmist:

a)	kontrollida kõigi põhiliste tulemusvaldkondadega seotud asjakohaseid dokumente ja kõiki teisi materjale, mis on seotud tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide kehtestamisega;

b)	teha sellistest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;

c)	küsida kohapeal suulisi selgitusi.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollimised ja ülevaatused toimuvad nendes liikmesriikides kehtiva korra kohaselt, mille territooriumil neid kavatsetakse teha.

3.   Riiklikud järelevalveasutused jälgivad käesoleva määruse rakendamist ohutusalases tulemusvaldkonnas vastavalt komisjoni määruses (EL) nr 1034/2011 (15) sätestatud ohutusjärelevalvekorrale.

4.   EASA jälgib kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 (16) artikli 24 lõikes 5 sätestatud töömeetoditega standardimiskontrollide käigus käesoleva määruse rakendamist liikmesriikides ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas.

V   PEATÜKK

ÜHTSE EUROOPA TAEVA JAOKS AERONAVIGATSIOONITEENUSTE TULEMUSLIKKUSEGA SEOTUD TEABE KOGUMINE, KONTROLLIMINE, ANALÜÜSIMINE, HINDAMINE JA LEVITAMINE

Artikkel 21

Tulemuslikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine ja kontrollimine

1.   Lisaks teiste Euroopa Liidu vahendite kaudu komisjoni poolt juba kogutud andmetele, mida samuti võib kasutada tulemuslikkuse hindamiseks, tagavad siseriiklikud asutused, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennujaama käitajad ja koordinaatorid ning lennuettevõtjad, et komisjonile esitatakse V lisas osutatud andmed kooskõlas selles lisas sätestatud nõuetega.

2.   Siseriiklikud asutused võivad täielikult või osaliselt delegeerida või korraldada ümber ülesanded, mis on seotud andmete vahetamisega riiklike järelevalveasutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennujaama käitajate ja koordinaatorite vahel, et võtta arvesse kohalikke eripärasid ja olemasolevaid aruandluskanaleid.

3.   Andmete esitajad võtavad vajalikke meetmeid, et tagada andmete kvaliteet, kontrollimine ja õigeaegne edastamine, kvaliteedikontrolle ja valideerimisprotsesse käsitlevate tõendite olemasolu, selgituste andmine andmete kvaliteediga seotud konkreetsetele komisjoni päringutele ning vajaduse korral andmete kvaliteedi parandamiseks koostatud tegevuskavade olemasolu. Andmed esitatakse tasuta ja vajaduse korral elektrooniliselt, kasutades komisjoni kindlaksmääratud vormi.

4.   Komisjon hindab lõike 1 kohaselt edastatud andmete kvaliteeti ja kontrollib neid. Kui andmeid ei ole võimalik tulemuslikkuse hindamiseks nõuetekohaselt kasutada, võib komisjon koostöös liikmesriikidega ning eelkõige nende riiklike järelevalveasutustega võtta asjakohaseid meetmeid, et hinnata ja parandada andmete kvaliteeti.

5.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse lõikes 1 osutatud ja Eurocontrolile juba esitatud andmeid komisjonile esitatud andmetena. Kui andmeid ei ole veel Eurocontrolile esitatud, võtavad komisjon ja Eurocontrol vajalikud meetmed, et tagada nende andmete kättesaadavus komisjonile lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.

6.   Kui andmete suhtes kehtestatakse uusi olulisi nõudeid või on oodata ebapiisava kvaliteediga andmeid, teeb komisjon enne seda, kui käesoleva määruse muutmisega kehtestatakse uued nõutavad andmed, prooviuuringud, mida liikmesriigid või sidusrühmad teevad vabatahtlikult. Kõnealuseid prooviuuringuid tehakse selleks, et hinnata asjakohaste andmete kogumise otstarbekust, võttes arvesse asjaomaste andmete kättesaadavusest saadavat kasu, aga ka nende kogumise kulusid ja vastajate koormust.

Artikkel 22

Teabe levitamine

1.   Komisjon levitab teavet määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 sätestatud eesmärkide saavutamise nimel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (17) eriti selle artikliga 4, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 18.

2.   Artikli 3 lõike 3 punktis a nimetatud teave on avalikult kättesaadav eelkõige elektrooniliselt. Selleks võtab komisjon vastu otsuse, milles käsitletakse artikli 21 kohaldamise raames tulemuslikkuse hindamise eesmärgil kogutud andmete töötlemise, kaitse, konfidentsiaalsuse ja levitamisega seotud poliitikasuundumusi ning asjaomaseid intellektuaalomandi õigusi.

3.   Artikli 18 lõike 4 kohased komisjoni aruanded tehakse avalikult kättesaadavaks ning asjakohased viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon võib otsustada anda asjaomastele isikutele korrapäraselt muud üldist teavet eelkõige elektroonilistelt.

4.   Artiklis 10 osutatud kogu ELi hõlmavad eesmärgid ja viide III peatüki kohastele vastuvõetud tulemuslikkuse kavadele on avalikult kättesaadavad ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Individuaalne juurdepääs konkreetsele teabele, näiteks kontrollitud andmetele ja statistikale, on tagatud andmeesitajale, kellega asjaomane teave ja tegevus on otseselt seotud.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Erandid

Kui rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 artiklis 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et mõnede või kõikide terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste ja/või side-, navigatsiooni- või seireteenuste, lennunduse meteoroloogiateenuste ning aeronavigatsiooniteabe teenistuse teenuste suhtes kohaldatakse turutingimusi ning liikmesriik on kõnealuse määruse alusel otsustanud, et ta ei arvuta nende teenuste kindlaksmääratud kulusid, ei arvuta ega kehtesta terminali navigatsioonitasusid ega stimuleeri asjaomaseid teenuseid rahaliselt, ei kohaldata eespool nimetatud teenuste suhtes ka kulutõhususe eesmärki.

Artikkel 24

Edasikaebamine

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ja/või et nende suhtes võib kohaldada edasikaebamismenetlust.

Artikkel 25

Kava läbivaatamine

Komisjon vaatab tulemuslikkuse kava läbi iga võrdlusperioodi lõpuks ning analüüsib eelkõige kõnealuse kava mõju, tulemuslikkust ja ulatust, võttes arvesse ICAO poolt kõnealuses valdkonnas tehtud tööd.

Artikkel 26

Määruse (EL) nr 677/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 677/2011 muudetakse järgmiselt.

1)	Põhjendus 28 jäetakse välja.

2)	Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Oma pikaajalise tegevuse suunamiseks koostab võrgustiku haldusasutus võrgustiku strateegilise kava, mis on kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artiklis 8 sätestatud võrdlusperioodiga, ning täiustab ja rakendab seda (18).

3)	Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4.   Võrgustiku strateegilist kava ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt 12 kuud enne iga võrdlusperioodi algust.”

4)

Artikli 20 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3.   Võrgustiku haldusasutus esitab komisjonile ja ametile igal aastal aruande oma ülesannete täitmiseks võetud meetmete kohta. Aruandes käsitletakse üksikuid võrgustiku funktsioone, aga ka kogu võrgustiku olukorda ning see on tihedalt seotud võrgustiku strateegilise kava, võrgustiku operatiivkava ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artikli 6 punktis d osutatud võrgustiku tulemuslikkuse kava sisuga. Komisjon teavitab aruandest ühtse taeva komiteed.”

5)

IV lisa asendatakse järgmisega: „IV LISA VÕRGUSTIKU STRATEEGILISE KAVA VORM Võrgustiku strateegilise kava ülesehitus on järgmine: 1.   SISSEJUHATUS 1.1. Võrgustiku strateegilise kava ulatus (geograafiline ja ajaline) 1.2. Kava ettevalmistamise ja kinnitamise menetlus 2.   ÜLDINE KONTEKST JA NÕUDED 2.1. Võrgustiku praeguse ja kavandatava olukorra, sealhulgas Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamise (ERND), lennuliiklusvoo juhtimise (ATFM), lennujaamade ja piiratud ressursside kirjeldus 2.2. Kava ajalise kestusega seotud probleemid ja võimalused (sealhulgas prognoositud nõudlus lennuliikluse järele ja ülemaailmsed arengusuundumused) 2.3. Tulemuseesmärgid ja ärivajadused vastavalt eri sidusrühmade väljendatud vajadustele ja kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele 3.   STRATEEGILINE NÄGEMUS 3.1. Võrgustiku strateegilise arengu ning tulemuseesmärkide ja ärivajaduste eduka täitmise kirjeldus 3.2. Kooskõla tulemuslikkuse kavaga 3.3. Kooskõla Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) üldkavaga 4.   STRATEEGILISED EESMÄRGID 4.1. Võrgustiku strateegiliste eesmärkide kirjeldus: a) mis muu hulgas hõlmab operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega tehtavat koostööd käsitlevaid küsimusi, täpsustades sidusrühmade rolli ja vastutust; b) milles näidatakse, kuidas strateegilised eesmärgid vastavad vajadustele; c) milles määratakse kindlaks, kuidas nende eesmärkide täitmist mõõdetakse; d) milles näidatakse, kuidas strateegilised eesmärgid mõjutavad lennundussektorit ja muid asjaomaseid valdkondi. 5.   STRATEEGILINE KAVANDAMINE 5.1. Lühikese ja keskpika perioodi kavandamise kirjeldus: a) iga strateegilise eesmärgi prioriteedid; b) iga strateegilise eesmärgi rakendamiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja selle mõju ülesehitusele, inimestega seotud aspektid, asjaomased kulud ja eelised ning ka vajalik juhtimine, ressursid ja reguleerimine; c) operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade nõuetekohane kaasamine igasse kava elementi, sealhulgas nende rollid ja vastutusalad; d) võrgustiku haldusasutuse kokkulepitud osalemistasand kava iga elemendi rakendamise toetamisel iga individuaalse funktsiooni puhul. 5.2. Pikaajalise kavandamise kirjeldus: a) iga strateegilise eesmärgi saavutamiseks vajalik tehnoloogia ning vastavad teadus- ja arendustegevuse aspektid ja nende mõju ülesehitusele, inimestega seotud aspektid, ärimudel, nõuetekohane juhtimine ja reguleerimine ning asjaomaste investeeringute ohutusalased ja majanduslikud põhjendused; b) operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade nõuetekohane kaasamine igasse kava elementi, sealhulgas nende roll ja vastutusala. 6.   RISKIANALÜÜS 6.1. Kava rakendamisega seotud riskide kirjeldus 6.2. Jälgimisprotsessi kirjeldus (sealhulgas võimalikud kõrvalekalded esialgsetest eesmärkidest) 7.   SOOVITUSED 7.1. Selliste meetmete kindlakstegemine, mida Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid kava rakendamise toetamiseks võtma”

Artikkel 27

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates artiklis 8 kindlaksmääratud teisest võrdlusperioodist ning kõnealuse võrdlusperioodi ajal. Selleks et luua tulemuslikkuse kava kohaldamise raames tingimused kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide vastuvõtmiseks enne teise võrdlusperioodi algust, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 2, ning et tagada tulemuslikkuse kavade ettevalmistamine ja vastuvõtmine kooskõlas käesoleva määrusega, kohaldatakse artikli 1 lõikeid 3 ja 4, artikli 3 lõike 3 alapunkte i ja n, artikleid 5 ja 6, artikli 9 lõikeid 3 ja 4, artiklit 26 ja II ning III peatükki ning I, II, III, IV ja V lisa alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni määrus (EL) nr 691/2010, komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 artikkel 26 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1216/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustust rakendada tulemuslikkuse kava artiklis 8 kindlaksmääratud esimese võrdlusperioodi jooksul.

---

(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(2)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 34.

(3)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(4)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 31.

(6)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(7)  ELT L 185, 15.7.2011, lk 1.

(8)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.

(9)  ELT L 310, 25.11.2011, lk 3.

(10)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(11)  ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.

(12)  ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.

(13)  EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

(14)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(15)  ELT L 271, 18.10.2011, lk 15.

(16)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(17)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(18)  ELT L 128, 9.5.2013, lk 1.”

---

---

---

---

---

---