Help Print this page 

Document 32012D0088

Title and reference
2012/88/EL: Komisjoni otsus, 25. jaanuar 2012 , üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2012) 172 all) EMPs kohaldatav tekst
  • No longer in force
OJ L 51, 23.2.2012, p. 1–65 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 012 P. 249 - 313

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/88(1)/oj
Multilingual display
Text

23.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 51/1


KOMISJONI OTSUS,

25. jaanuar 2012,

üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2012) 172 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/88/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. märtsi 2006. aasta otsusega 2006/679/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid, (2) kehtestati koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile.

(2)

Komisjoni 7. novembri 2006. aasta otsusega 2006/860/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust, (3) kehtestati KTK üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile.

(3)

Põhinõuded nii tava- kui kiirraudteesüsteemile peavad olema identsed ning sama kehtib ka nende funktsionaalse ja tehnilise kirjelduse kohta, koostalitlusvõime komponentide ja liideste ning menetluste kohta, mille alusel hinnatakse koostalitlusvõime komponentide vastavust või kasutussobivust või nende juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide EÜ vastavustõendamist.

(4)

Rakendusstrateegiad peaksid jääma kummalegi võrgustiku tüübile spetsiifiliseks ning olemasolevad nõuded üleeuroopalisele tava- ja kiirraudteesüsteemile peaksid jääma muutmata. Euroopa Raudteeagentuurile (edaspidi „agentuur”) anti raamvolitus teatavate tegevuste läbiviimiseks.

(5)

31. jaanuaril 2011 esitas agentuur oma soovitused koostalitlusvõime tehnilise kirjelduse kohta seoses üleeuroopalise raudteevõrgustiku juhtkäskude ning signaalimise allsüsteemidega (4). Käesolev otsus põhineb sellel soovitusel.

(6)

Selguse huvides tuleks otsused 2006/679/EÜ ja 2006/860/EÜ seetõttu käesoleva otsusega asendada.

(7)

Ohutusnõuetega seotud muudatused (III lisa punkt 4.2.1) põhinevad analüüsil, mille kohaselt jätab kehtivate juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTKde tekst ruumi tõlgendamiseks. Tehtud muudatused ei avalda negatiivset mõju üldisele ohutustasemele.

(8)

ERTMSi/ETCSi paigaldamine peaks olema kohustuslik uute CCS-automaatblokeerimisseadmete paigaldamise või olemasolevate täiendamise puhul raudteeinfrastruktuuri projektides, mis saavad ELi rahalist abi. Paigaldamine peaks põhimõtteliselt toimuma ELi rahastatud projekti raames. Teatavatel juhtudel on siiski vajalik teha rakenduseeskirjast erandeid. Sellise erandi kohaldamisala on piiratud juhtkäskude ja signaalimise KTK rakendusstrateegiaga.

(9)

Agentuur on tehnilises dokumendis „Juhtkäskude ja signaalimise B-klassi süsteemide loend” loetlenud olemasolevad riiklikud juhtkäskude ja signaalimise süsteemid (edaspidi „B-klassi süsteemid”). Neid süsteeme võidakse siiani nõuda teatavatel liinidel sõitvatelt veduritelt ja vedukitelt.

(10)

B-klassi süsteemid takistavad märkimisväärselt vedurite ja vedukite koostalitlusvõimet, ent täidavad olulist rolli üleeuroopalise võrgustiku turvalisuse tagamisel. Seetõttu on oluline vältida lisatakistuste tekitamist koostalitlusvõimele näiteks kõnealuste olemasolevate riiklike süsteemide muutmisega või uute süsteemide kasutuselevõtuga.

(11)

Koostalitlusvõimele lisatakistuste tegemise vältimiseks peavad liikmesriigid tagama, et olemasolevate B-klassi süsteemide funktsioonid ja nende liidesed vastavad ka edaspidi praegu kehtivatele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks nende süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks. Liikmesriigid peavad ka tagama, et B-klassi süsteemide loendisse mittekuuluvad süsteemid ei põhjustaks koostalitlusvõimele lisatakistusi.

(12)

GSM-R-sageduste kättesaadavus on raudtee ohutuks ja koostalitlusvõimeliseks kasutamiseks ülioluline.

(13)

Otsused 2006/679/EÜ ja 2006/860/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(14)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõikes 1 viidatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Võetakse vastu III lisas sätestatud koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) üleeuroopalise raudteesüsteemi raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide kohta.

2.   Käesoleva otsuse III lisas sätestatud KTKd kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 2.3 kirjeldatud raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi suhtes ning punktis 2.4 kirjeldatud rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi suhtes.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid peavad tagama, et kui teataval liinil või üleeuroopalise võrgustiku lõigul sõitmiseks nõutakse, et veeremil oleks riiklik juhtkäskude süsteem, lisatakse see süsteem B-klassi süsteemide loendisse, mis on samaväärse õigusjõuga kui KTK lisad.

2.   Koostalitlusvõimele lisatakistuste tekitamise vältimiseks peavad liikmesriigid tagama, et olemasolevate B-klassi süsteemide funktsioonid, toimivus ja liidesed vastavad ka edaspidi praegu kehtivatele tehnilistele kirjeldustele, välja arvatud muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks nende süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks.

Artikkel 3

Iga liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavaks tegemist B-klassi süsteemide ja käesoleva otsusega vastu võetud KTK lisas G kindlaks määratud avatud punktidega seoses järgmisest:

a)

kohaldatavate tehniliste eeskirjade loend;

b)

vastavushindamise ja kontrollimise menetlused, mille abil tagatakse kohaldatavate tehniliste eeskirjade tegelik kohaldamine;

c)

asutused, mis on määratud nimetatud vastavushindamise ja kontrollimise menetlusi läbi viima.

Kui nimetatud andmed on juba teatatud seoses otsustega 2006/679/EÜ ja 2006/860/EÜ, loetakse see kohustus täidetuks.

Artikkel 4

1.   Komisjon võib teha erandi III lisa punktis 7.3.2.4 kehtestatud kohustusest seoses liinide kohustusliku varustamisega Euroopa rongijuhtimissüsteemiga (ETCS) ELi rahastatud projektide raames (punkt 7.3.2.4), kui signaalsüsteemi uuendatakse lühikestel (vähem kui 150 km) ja eraldiseisvatel liinilõikudel eeldusel, et ETCS paigaldatakse kahest järgmisest tähtajast varasemaks:

5 aasta jooksul pärast projekti lõppu;

ajaks, mil liinilõik ühendatakse ETCSiga varustatud teise liiniga.

2.   Asjaomane liikmesriik edastab projekti toimiku komisjonile. Toimik peab sisaldama majandusanalüüsi, mis tõestab, et ERTMSi kasutusele võtmisel kahest lõikes 1 märgitud tähtajast varasemal on märkimisväärne majanduslik ja/või tehniline eelis võrreldes selle kasutusele võtmisega ELi rahastatud projekti käigus.

3.   Komisjon tutvub talle saadetud toimiku ning liikmesriigi esitatud meetmetega ning teatab uurimise tulemused direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 29 viidatud komiteele. Kui erandit lubatakse, peab liikmesriik tagama, et ERTMS paigaldatakse enne lõikes 1 nimetatud varasemat tähtaega.

Artikkel 5

Komisjoni 26. aprilli 2011. aasta otsust 2011/291/EL, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem” koostalitluse tehnilist kirjeldust, (5) muudetakse järgmiselt:

1)

lisa punktis 1.4 „Viidatud dokumendid” asendatakse pealkirja „Kehtivad seadusandlikud meetmed” all teine taane tekstiga „juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK”;

2)

punkt 4.2.3.3.1 asendatakse I lisaga;

3)

punktis 4.3.4 olev tabel 10 asendatakse II lisaga.

Artikkel 6

ERA tehnilise dokumendi „ERTMSi/ETCSi süsteeminõude kirjeldus” (dokumendi viide „subset-026” versioonis 3.2.0, kuupäevaga 22. detsember 2010) võib võtta aluseks liinide ETCSiga varustamise pakkumiste ning testide tegemisel, kuid enne nn arendusaluse 3 jõustumist ei saa taotleda rongide varustamist arendusalusega 3.

Artikkel 7

Otsused 2006/679/EÜ ja 2006/860/EÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Nende sätteid kohaldatakse siiski jätkuvalt seoses kõnealustele otsustele lisatud KTKde kohaselt volitatud projektide haldamisega ning, kui taotleja ei avalda soovi kohaldada käesolevat otsus, ka seoses uute, uuendatud või täiendatud allsüsteemide projektidega, mis on käesoleva otsuse teatavaks tegemise päeval edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga.

Artikkel 8

Käesolevat otsust hakatakse kohaldama kuus kuud pärast selle teatavakstegemist liikmesriikidele.

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS


(1)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(2)  ELT L 284, 16.10.2006, lk 1.

(3)  ELT L 342, 7.12.2006, lk 1.

(4)  ERA/REC/2011-03/ERTMS

(5)  ELT L 139, 26.5.2011, lk 1.


I LISA

„4.2.3.3.1.   Veeremi omadused rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks

Rongituvastuse sihtsüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused on esitatud punktides 4.2.3.3.1.1, 4.2.3.3.1.2 ja 4.2.3.3.1.3.

Viidatud on juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viites 77 osutatud tehnilise kirjelduse punktidele.

Omadused, millega veerem ühildub, kantakse käesoleva KTK punktis 4.8 sätestatud veeremiregistrisse.

4.2.3.3.1.1.   RÖÖBASTEE VOOLUAHELATEL PÕHINEVATE RONGITUVASTUSSÜSTEEMIDEGA ÜHILDUVUST KÄSITLEVAD VEEREMI OMADUSED

Veeremi geomeetria

Suurim lubatud vahe kahe järjestikuse telje vahel on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.2 osutatud tehnilises kirjelduses (vahemaa ai joonisel 1).

Suurim lubatud vahe puhvri otsa ja esimese telje vahel on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.2 osutatud tehnilises kirjelduses (vahemaa b1 joonisel 1).

Veeremi konstruktsioon

Väikseim lubatud teljekoormus kõikide koormustingimuste korral on sätestatud juhtsüsteemide ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.7 osutatud tehnilises kirjelduses.

Rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.9 osutatud tehnilises kirjelduses ning selle mõõtmise meetodit on kirjeldatud samas punktis.

Pantograafiga varustatud elektriliste veeremiüksuste väikseim näivtakistus pantograafi ja rongi iga ratta vahel on avatud punkt juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.2.2 osutatud tehnilises kirjelduses.

Isolatsiooniemissioonid

Liivatamisseadmete kasutuspiirangud on esitatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.4 osutatud tehnilises kirjelduses.

Liitpiduriklotside kasutuspiirangud on esitatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.6 osutatud tehnilises kirjelduses.

Elektromagnetiline ühilduvus

Elektromagnetilise ühilduvusega seotud nõuded on juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktides 3.2.1 ja 3.2.2 osutatud tehnilise kirjelduse avatud punktid.

Veovoolust tingitud elektromagnetiliste häirete piirväärtused on juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.2.2 osutatud tehnilise kirjelduse avatud punkt.

4.2.3.3.1.2.   TELJELOENDURITEL PÕHINEVATE RONGITUVASTUSSÜSTEEMIDEGA ÜHILDUVUST KÄSITLEVAD VEEREMI OMADUSED

Veeremi geomeetria

Suurim lubatud vahe kahe järjestikuse telje vahel on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.2 osutatud tehnilises kirjelduses.

Väikseim lubatud vahe rongi kahe järjestikuse telje vahel on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.2 osutatud tehnilises kirjelduses.

Väikseim lubatud vahe haagitava veeremiüksuse otsa ja veeremiüksuse esimese telje vahel on pool juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.2 osutatud tehnilises kirjelduses sätestatud väärtusest.

Suurim lubatud vahe viimase ja esimese telje vahel on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.2 osutatud tehnilises kirjelduses (vahemaa b1 joonisel 1).

Väikseim lubatud vahe veeremiüksuse otsatelgede vahel on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.2 osutatud tehnilises kirjelduses.

Ratta geomeetria

Ratta geomeetria on sätestatud käesoleva KTK punktis 4.2.3.5.2.2.

Ratta väikseim lubatud läbimõõt (sõltub kiirusest) on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.3 osutatud tehnilises kirjelduses.

Veeremi konstruktsioon

Metallivaba ruum rataste ümber on juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.3.5 osutatud tehnilise kirjelduse avatud punkt.

Magnetväljaga seotud rattamaterjali omadused on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.3.6 osutatud tehnilises kirjelduses.

Elektromagnetiline ühilduvus

Elektromagnetilise ühilduvusega seotud nõuded on sätestatud juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktides 3.2.1 ja 3.2.2 osutatud tehnilises kirjelduses.

Pöörisvool- või magnetpidurite kasutamisest tingitud elektromagnetiliste häirete piirväärtused on juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.2.3 osutatud tehnilise kirjelduse avatud punkt.

4.2.3.3.1.3.   SILMUSAHELAL PÕHINEVATE SÜSTEEMIDEGA ÜHILDUVUST KÄSITLEVAD VEEREMI OMADUSED

Veeremi konstruktsioon

Veeremite metallimass on juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viite 77 punktis 3.1.7.2 osutatud tehnilise kirjelduse avatud punkt.”


II LISA

Tabel 10

Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga

Viidatud dokument: tavaraudtee vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

 

Viidatud dokument: juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused

4.2.3.3.1.1

Veeremi geomeetria

Veeremi konstruktsioon

Isolatsiooniemissioonid

Elektromagnetiline ühilduvus

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viites 77 osutatud tehniline kirjeldus

Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused

4.2.3.3.1.2

Veeremi geomeetria

Ratta geomeetria

Veeremi konstruktsioon

Elektromagnetiline ühilduvus

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viites 77 osutatud tehniline kirjeldus

Silmusahelal põhinevate seadmetega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused

4.2.3.3.1.3

Veeremi konstruktsioon

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK lisa A viites 77 osutatud tehniline kirjeldus

Hädapidurduskäsklus

4.2.4.4.1

Rongisisesed ETCS-funktsioonid

4.2.2

Hädapidurdustõhusus

4.2.4.5.2

Rongi tagatud pidurdustõhusus ja omadused

4.2.2

Nähtavus

4.2.9.1.3

Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus

4.2.15”


III LISA

SISUKORD

1.

Sissejuhatus

1.1.

Tehniline kohaldamisala

1.2.

Geograafiline kohaldamisala

1.3.

Käesoleva KTK sisu

2.

Allsüsteemi mõiste ja ulatus

2.1.

Sissejuhatus

2.2.

Ulatus

2.3.

Rakendusastmed (ERTMS/ETCS)

3.

Olulised nõuded juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidele

3.1.

Üldist

3.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide spetsiifilised aspektid

3.2.1.

Ohutus

3.2.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.2.3.

Töötervishoid

3.2.4.

Keskkonnakaitse

3.2.5.

Tehniline ühilduvus

3.2.5.1.

Mehaaniline ühilduvus

3.2.5.1.1.

Füüsilised keskkonnatingimused

3.2.5.1.2.

Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

3.2.5.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ühilduvus

4.

Allsüsteemide iseloomustus

4.1.

Sissejuhatus

4.2.

Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.

Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

4.2.1.1.

Ohutus

4.2.1.2.

Käideldavus ja töökindlus

4.2.2.

Rongisisesed ERTMS-/ETCS-funktsioonid

4.2.3.

Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid

4.2.4.

Mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R

4.2.4.1.

Põhisidefunktsioon

4.2.4.2.

Kõneside- ja operatiivsiderakendused

4.2.4.3.

ETCSi andmesiderakendused

4.2.5.

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed

4.2.5.1.

Raadioside rongiga

4.2.5.2.

Eurobalise’i side rongiga

4.2.5.3.

Euroloopi side rongiga

4.2.6.

Rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

4.2.6.1.

ERTMS/ETCS ja B-klassi automaatblokeerimisseadmed

4.2.6.2.

Liides GSM-R raadioandmeside ja ERTMSi/ETCSi vahel

4.2.6.3.

Läbisõidu mõõtmine

4.2.7.

Raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

4.2.7.1.

RBCde-vaheline funktsiooniliides

4.2.7.2.

RBC/RBC

4.2.7.3.

GSM-R / raudteeäärne ETCS

4.2.7.4.

Eurobalise/LEU

4.2.7.5.

Euroloop/LEU

4.2.8.

Võtmehaldus

4.2.9.

ETCS-ID haldamine

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

4.2.12.

ERTMSi/ETCSi DMI (juhi-masina liides)

4.2.13.

GSM-Ri DMI (juhi-masina liides)

4.2.14.

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.15.

Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

4.2.16.

Keskkonnatingimused

4.3.

Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides

4.3.2.

Veeremi allsüsteemi liides

4.3.3.

Infrastruktuuri allsüsteemi liidesed

4.3.4.

Energia allsüsteemi liidesed

4.4.

Kasutuseeskirjad

4.5.

Hoolduseeskirjad

4.5.1.

Seadme tootja vastutus

4.5.2.

Allsüsteemi kontrollimise taotleja vastutus

4.6.

Ametialased pädevused

4.7.

Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

4.8.

Registrid

5.

Koostalitlusvõime komponendid

5.1.

Mõiste

5.2.

Koostalitlusvõime komponentide loend

5.2.1.

Koostalitlusvõime põhikomponendid

5.2.2.

Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine

5.3.

Komponentide toimivus ja tehnilised näitajad

6.

Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ning allsüsteemide vastavustõendamine

6.1.

Sissejuhatus

6.1.1.

Üldpõhimõtted

6.1.2.

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri testimise põhimõtted

6.2.

Koostalitlusvõime komponendid

6.2.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime komponentide vastavushindamise menetlused

6.2.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime komponentide moodulid

6.2.3.

Vastavushindamise nõuded

6.2.4.

Eriküsimused

6.2.4.1.

Rongisisene ERTMS/ETCS

6.2.4.2.

Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)

6.2.4.3.

EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu

6.3.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid

6.3.1.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide hindamismenetlused

6.3.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide moodulid

6.3.2.1.

Rongisisene allsüsteem

6.3.2.2.

Raudteeäärne allsüsteem

6.3.2.3.

Moodulite kasutamise tingimused rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide puhul

6.3.3.

Rongisisese allsüsteemi hindamisnõuded

6.3.4.

Raudteeäärse allsüsteemi hindamisnõuded

6.4.

Osalise vastavuse sätted

6.4.1.

Sissejuhatus

6.4.2.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine

6.4.3.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osaline vastavus koostalitlusvõime komponentide kasutamisele kehtestatud piirangutingimuste tõttu

7.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine

7.1.

Sissejuhatus

7.2.

Üldiselt kohaldatavad normid

7.2.1.

Raudteeäärse juhtkäskude allsüsteemi või selle osade täiendamine või uuendamine

7.2.2.

Olemasolevad süsteemid

7.2.3.

Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite kättesaadavus

7.2.4.

B-klassi lisaseadmed A-klassi seadmetega varustatud liinil

7.2.5.

A-klassi ja B-klassi seadmetega veeremid

7.2.6.

Kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimused

7.2.7.

GSM-Ri spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.2.7.1.

Raudteeäärsed rajatised

7.2.7.2.

Rongisisesed rajatised

7.2.8.

Rongituvastussüsteemide spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.2.9.

Erijuhtumid

7.2.9.1.

Sissejuhatus

7.2.9.2.

Belgia

7.2.9.3.

Ühendkuningriik

7.2.9.4.

Prantsusmaa

7.2.9.5.

Poola

7.2.9.6.

Leedu, Läti

7.2.9.7.

Rootsi

7.2.9.8.

Luksemburg

7.3.

ERTMSi eeskirjad

7.3.1.

ERTMSi Euroopa arenduskava

7.3.2.

ERTMSi raudteeäärsete seadmete paigaldamine

7.3.2.1.

Koridorid

7.3.2.2.

Ühendus Euroopa peamiste sadamate, sorteerimisjaamade, kaubaterminalide ja kaubaveoaladega

7.3.2.3.

Kiirraudteevõrgustik

7.3.2.4.

ELi rahastatavad projektid

7.3.2.5.

Teavitamine

7.3.2.6.

Viivitused

7.3.3.

ERTMSi rongisiseste seadmete paigaldamine

7.3.3.1.

Kiirraudteevõrgustik

7.3.4.

Koridore moodustavad raudteeliinid

7.3.5.

Euroopa peamised sadamad, sorteerimisjaamad, kaubaterminalid ja kaubaveoalad

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolev KTK käsitleb rongisisest juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning raudteeäärset juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on üleeuroopaline raudteesüsteem ehk üleeuroopalised tava- ja kiirraudteesüsteemid, mida on kirjeldatud direktiivi 2008/57/EÜ (raudtee koostalitlusvõime direktiivi) I lisa punktides 1 ja 2.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt raudtee koostalitlusvõime direktiivi artikli 5 lõikele 3 on käesoleva KTK eesmärk:

1.

sätestada ettenähtud kohaldamisala – 2. peatükk („Allsüsteemi mõiste ja ulatus”);

2.

kehtestada olulised nõuded juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ja nende liideste kohta teiste allsüsteemidega – 3. peatükk („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide olulised nõuded”);

3.

näha ette funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteemid ja nende liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama – 4. peatükk („Allsüsteemi iseloomustus”);

4.

määrata kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida reguleeritakse Euroopa tehniliste kirjeldustega, sealhulgas Euroopa standarditega, et saavutada koostalitlusvõime üleeuroopalise raudteesüsteemi piires – 5. peatükk („Koostalitlusvõime komponendid”);

5.

määrata kindlaks iga käsitletava juhtumi puhul rakendatavad menetlused, mida tuleb kasutada koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel – 6. peatükk („Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ja allsüsteemide vastavustõendamine”);

6.

sätestada käesoleva KTK rakendusstrateegia – 7. peatükk („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine”);

7.

sätestada allsüsteeme käitavate ja hooldavate ning KTKd rakendavate töötajate ametialased pädevused ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused – 4. peatükk („Allsüsteemi iseloomustus”).

Vastavalt raudtee koostalitlusvõime direktiivi artikli 5 lõikele 5 on erijuhtumitele viidatud 7. peatükis („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine”).

Käesoleva KTK 4. peatükis („Allsüsteemi iseloomustus”) on kehtestatud käitamis- ja hoolduseeskirjad, mida kohaldatakse eespool punktides 1.1 ja 1.2 viidatud kohaldamisalal.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA ULATUS

2.1.   Sissejuhatus

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid on raudtee koostalitlusvõime direktiivi II lisas määratletud kui „kõik seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja rongide, millel on võrgustikus liiklemise luba, liikumise juhtimiseks”.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide omadused on järgmised:

1.

funktsioonid, mis on vajalikud raudteeliikluse ohutuks juhtimiseks ning toimimiseks, sealhulgas halvenenud tingimustes (1);

2.

liidesed;

3.

oluliste nõuete täitmiseks vajalik talitlusvõime.

2.2.   Ulatus

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTKs on sätestatud ainult need nõuded, mida on vaja üleeuroopalise raudteevõrgustiku koostalitlusvõime ning olulistele nõuetele vastavuse tagamiseks.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid koosnevad järgmistest osadest:

1.

automaatblokeerimissüsteem;

2.

raadioside;

3.

rongituvastus.

A-klassi automaatblokeerimissüsteem on ERTMS/ETCS ja A-klassi raadiosüsteem on GSM-R.

A-klassi rongituvastussüsteemide puhul on käesolevas KTKs sätestatud ainult nõuded liidestele teiste allsüsteemidega.

B-klassi süsteemid on piiratud hulk juhtkäskude ja signaalimise süsteeme, mis olid kasutusel enne 20. aprilli 2001. B-klassi süsteemide loend on kinnitatud Euroopa Raudteeagentuuri tehnilises dokumendis „Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi B-klassi süsteemide loend”, ERA/TD/2011-11, versioon 1.0.

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi nõuded on ette nähtud seoses A-klassi raadioside ja automaatblokeerimissüsteemiga.

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi nõuded on ette nähtud seoses:

1.

A-klassi raadiovõrguga;

2.

A-klassi automaatblokeerimissüsteemiga;

3.

rongituvastussüsteemide liideste nõuetega, mis peavad tagama nende ühilduvuse veeremiga.

2.3.   Rakendusastmed (ERTMS/ETCS)

Käesolevas KTKs esitatud liidesed määravad kindlaks andmeedastusviisid rongidele ja (vajaduse korral) rongidelt. KTKs viidatud ERTMSi/ETCSi tehnilised kirjeldused määravad rakendusastmed, mille hulgast võib raudteeäärse paigaldise jaoks valida nõuetele vastava andmeedastusviisi.

Käesolevas KTKs on määratletud kõikide rakendusastmete nõuded.

Vastaval rakendusastmel A-klassi rongisisese automaatblokeerimissüsteemiga varustatud rong peab olema võimeline töötama sellel astmel ja kõikidel madalamatel astmetel. Selle tulemusena:

peab 2. astme A-klassi rongisisese automaatblokeerimissüsteemiga varustatud rong olema võimeline töötama selle astme ja 1. astme liinidel;

ei pea A-klassi 1. astme rongisisese automaatblokeerimissüsteemiga varustatud rong olema varustatud GSM-R andmeedastuse raadiosidefunktsiooniga, ent selles peavad olema rakendatud kõik 2. astme funktsioonid, mille abil tagatakse, et vaid GSM-R raadiosidefunktsiooni ühendamisega hilisemas staadiumis tagatakse rongi seadmete vastavus 2. astmega.

3.   OLULISED NÕUDED JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDELE

3.1.   Üldist

Raudtee koostalitlusvõime direktiivis nõutakse, et allsüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid, sealhulgas liidesed, vastavad direktiivi III lisa üldtingimustes kehtestatud olulistele nõuetele.

Olulised nõuded on:

1.

ohutus;

2.

töökindlus ja käideldavus;

3.

töötervishoid;

4.

keskkonnakaitse;

5.

tehniline ühilduvus.

Olulisi nõudeid A-klassi süsteemidele on kirjeldatud allpool.

B-klassi süsteemide nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

3.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide spetsiifilised aspektid

3.2.1.   Ohutus

Iga projekti puhul, mille suhtes käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse, võetakse vajalikud meetmed selle tagamiseks, et juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega seotud õnnetusjuhtumi risk ei ületa teenusele eesmärgiks seatud taset. Selleks kohaldatakse komisjoni 24. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 352/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta (2) (ühine ohutusmeetod).

Et ohutuse saavutamiseks võetavad meetmed ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse punktis 4.2.1 („Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega”) sätestatud põhiparameetri nõudeid.

A-klassi süsteemi (ERTMS/ETCS) puhul jaotatakse üldised ohutuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 („Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega”) sätestatud põhiparameetriga. Neid ohutusnõudeid tuleb täita koos käideldavuse nõuetega, mis on sätestatud punktis 3.2.2 („Töökindlus ja käideldavus”).

3.2.2.   Töökindlus ja käideldavus

A-klassi süsteemi puhul jaotatakse töökindluse ja käideldavuse eesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 („Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega”) sätestatud põhiparameetriga.

Riskitaset jälgitakse seoses allsüsteemi komponentide vananemise ja kulumisega. Järgitakse punktis 4.5 sätestatud nõudeid hooldustöödele.

3.2.3.   Töötervishoid

Vastavalt ELi normidele ning Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele riigisisestele normidele tuleb võtta ettevaatusabinõud, mis tagavad, et juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides kasutatavad materjalid ja süsteemide konstruktsioon ei ohustaks nendele juurdepääsu omavate isikute tervist.

3.2.4.   Keskkonnakaitse

Vastavalt ELi normidele ning Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele:

1.

ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed suure kuumuse või tulekahju korral eraldada keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ega gaase lubatud piirmääradest rohkem;

2.

ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed sisaldada aineid, mis võivad seadmete tavapärase kasutamise korral liigselt keskkonda saastada;

3.

peavad juhtimis- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele Euroopa Liidu õigusaktidele, millega piiratakse raudteega külgnevatel aladel elektromagnetiliste häirete põhjustamist ja tundlikkust elektromagnetiliste häirete suhtes;

4.

peavad juhtimis- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele mürasaastenormidele;

5.

ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed põhjustada lubamatut vibratsiooni, mis võib kahjustada infrastruktuuri seisundit (nõuetekohaselt hooldatud infrastruktuuri puhul).

3.2.5.   Tehniline ühilduvus

Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja talitlusvõimet.

Tehnilise ühilduvuse nõuded on jaotatud järgmisesse kolme kategooriasse:

1.

esimeses kategoorias sätestatakse koostalitlusvõimega seotud üldised insenertehnilised nõuded, täpsemalt keskkonnanõuded, elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) nõuded raudtee alal ja paigaldusnõuded. Need ühilduvusnõuded on sätestatud käesolevas peatükis;

2.

teises kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide tehnilist kohaldamisviisi ning funktsioone, mida need peavad koostalitlusvõime saavutamiseks täitma. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis;

3.

kolmandas kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide kasutusviisi, millega tagatakse koostalitlusvõime saavutamine. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis.

3.2.5.1.   Mehaaniline ühilduvus

3.2.5.1.1.   Füüsilised keskkonnatingimused

Juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad suutma töötada üleeuroopalise raudteevõrgustiku asjaomases osas valitsevates kliima- ja füüsilistes tingimustes.

Järgitakse põhiparameetri 4.2.16 („Keskkonnatingimused”) nõudeid.

3.2.5.1.2.   Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

Vastavalt ELi normidele ning Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele ei tohi juhtimis- ja signaalimisseadmed mõjutada teisi juhtimis- ja signaalimisseadmeid ega allsüsteeme ega neilt mõjutusi saada.

Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.11 („Elektromagnetiline ühilduvus”).

3.2.5.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ühilduvus

4. peatükis sätestatakse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime nõuded.

Lisaks tagab käesolev KTK juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide tehnilise koostalitlusvõime üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi ja tavaraudteesüsteemi vahel, kui mõlemad on varustatud A-klassi süsteemidega.

4.   ALLSÜSTEEMIDE ISELOOMUSTUS

4.1.   Sissejuhatus

Kõikide asjakohaste oluliste nõuete kohaselt iseloomustavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme järgmised põhiparameetrid:

1.

juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega (punkt 4.2.1);

2.

rongisisesed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.2);

3.

raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.3);

4.

mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R (punkt 4.2.4);

5.

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed (punkt 4.2.5);

6.

rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.6);

7.

raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.7);

8.

võtmehaldus (punkt 4.2.8);

9.

ETCS-ID haldamine (punkt 4.2.9);

10.

rongituvastussüsteemid (punkt 4.2.10);

11.

veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus (punkt 4.2.11);

12.

ERTMSi/ETCSi DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.12);

13.

GSM-Ri DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.13);

14.

järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides (punkt 4.2.14);

15.

raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus (punkt 4.2.15);

16.

keskkonnatingimused (punktid 4.2.16).

Kõiki punkti 4.2 („Allsüsteemide funktsionaalne ja tehniline kirjeldus”) nõudeid põhiparameetrite täitmiseks kohaldatakse A-klassi süsteemide suhtes.

B-klassi süsteemide ja spetsiaalsete andmeedastusmoodulitega (STM) (mis võimaldavad A-klassi rongisisesel süsteemil töötada ka B-klassi infrastruktuuril) seotud nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

Käesolev KTK toetub põhimõtetele, mis võimaldavad raudteeäärsel juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemil ühilduda KTKga ühilduvate rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega. Selle eesmärgi saavutamiseks:

1.

standarditakse rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi funktsioonid, liidesed ja toimivus, mis tagavad, et iga rong reageerib raudteeäärsetest seadmetest saadud andmetele prognoositaval viisil;

2.

standarditakse käesolevas KTKs raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi jaoks täielikult raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vaheline teabevahetus. Alljärgnevates lõikudes viidatud tehnilised kirjeldused võimaldavad rakendada raudteeäärseid juhtkäskude ja signaalimise funktsioone paindlikult, nii et neid saaks optimaalselt raudteesüsteemiga integreerida. Sellist paindlikkust kasutatakse ära ilma KTKga ühilduvate rongisiseste allsüsteemide toimivust piiramata.

Juhtkäskude ja signaalimise funktsioonid on jagatud kategooriatesse, mis näitavad, kas tegemist on valikuliste või kohustuslike funktsioonidega. Need kategooriad ERTMSi/ETCSi kohta on sätestatud lisa A punktis 4.1a ja GSM-Ri kohta lisa A punktis 4.1b ning funktsioonide klassifikatsioon on märgitud nende tekstis.

Lisa A punktis 4.1c on esitatud lisas A osutatud tehnilistes kirjeldustes kasutatavate ERTMSi/ETCSi mõistete sõnastik.

Vastavalt punktile 2.2 („Ulatus”) koosnevad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid kolmest osast.

Allpool esitatud tabelis on näidatud, millised põhiparameetrid on iga allsüsteemi ja osa jaoks asjakohased.

Allsüsteem

Osa

Põhiparameetrid

Rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

automaatblokeerimissüsteem

4.2.1, 4.2.2, 4.2.5, 4.2.6, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.12, 4.2.14, 4.2.16

raadioside

4.2.4, 4.2.5, 4.2.6, 4.2.13, 4.2.14, 4.2.16

Raudteeäärne juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

automaatblokeerimissüsteem

4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.15, 4.2.16

raadioside

4.2.4, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.16

rongituvastus

4.2.10, 4.2.11, 4.2.16

3. peatükis kehtestatud oluliste nõuetega seoses on juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused järgmised.

4.2.   Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.   Juhtkäskude ja signaalimise ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid rongisisesele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile ja raudteeäärsele allsüsteemile, pidades silmas punkte 3.2.1 („Ohutus”) ja 3.2.2 („Käideldavus ja töökindlus”).

Koostalitlusvõime saavutamiseks rongisisese ja raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi rakendamisel järgitakse järgmisi sätteid.

1.

Rongisisese ja raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi struktuur, rakendamine ja kasutamine ei kehtesta mingeid nõudeid

a)

liidesele rongisisese ja raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vahel lisaks käesolevas KTKs sätestatud nõuetele,

b)

ühelegi teisele allsüsteemile lisaks asjaomastes KTKdes sätestatud nõuetele.

2.

Järgitakse alljärgnevates punktides 4.2.1.1 ja 4.2.1.2 kehtestatud nõudeid.

4.2.1.1.   Ohutus

Rongisiseses ja raudteeäärses juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemis järgitakse käesolevas KTKs nimetatud ERTMSi/ETCSi seadmetele ja rajatistele kehtestatud nõudeid.

ERTMSile/ETCSile soovituslike kiiruse ja/või vahemaa piirangute ületamise ohu korral on lubatav ohu määr (THR) rongisisese ERTMSi/ETCSi ja raudteeäärse ERTMSi/ETCSi juhuslike tõrgete puhul 10–9 h–1. Vt lisa A punkt 4.2.1a.

Koostalitlusvõime saavutamiseks järgitakse rongisisese ERTMSi/ETCSi puhul täielikult kõiki lisa A punktis 4.2.1 sätestatud nõudeid. Raudteeäärsele ERTMSile/ETCSile võib kehtestada leebemad ohutusnõuded, kui need tagavad koos KTKga ühilduvate rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega teenuse ettenähtud ohutustaseme.

Nõuded juhi ja rongisisese ERTMSi/ETCSi vahelise liidese riketega seotud ohtudele on avatud punkt.

4.2.1.2.   Käideldavus ja töökindlus

Rongisiseses ja raudteeäärses juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemis järgitakse käesolevas KTKs kehtestatud nõudeid. Käideldavusele ja töökindlusele esitatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.1b.

Koostude tööea ajal kontrollitakse nende riskitaset. Järgitakse punktis 4.5 („Hoolduseeskirjad”) sätestatud nõudeid hooldustöödele.

4.2.2.   Rongisisesed ERTMS-/ETCS-funktsioonid

ERTMSi/ETCSi rongisiseste funktsioonide põhiparameetris kirjeldatakse kõiki rongi ohutuks liiklemiseks vajalikke funktsioone. Põhifunktsioon on tagada automaatblokeerimissüsteemi toimimine ja kabiinisisene signaalimine:

1.

rongi omaduste kindlaksmääramine (nt rongi suurim lubatud kiirus, pidurdustõhusus);

2.

jälgimisrežiimi valimine raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

3.

läbisõidu mõõtmine;

4.

rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis;

5.

dünaamilise kiirusprofiili väljaarvutamine konkreetseks ülesandeks rongi omaduste ja raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

6.

dünaamilise kiirusprofiili jälgimine konkreetse ülesande käigus;

7.

sekkumisfunktsiooni rakendamine.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktile 4.2.2b ning nende talitlusvõime peab vastama lisa A punktile 4.2.2a.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.2c.

Seadmete ETCS-identimiskoode hallatakse vastavalt punktile 4.2.9 („ETCS-ID haldamine”).

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti lisa A punkte 4.2.2a ja 4.2.2b, ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

1.

Side raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga.

a)

Eurobalise’i andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.2 („Eurobalise’i side rongiga”).

b)

Euroloopi andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.3 („Euroloopi side rongiga”). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui Euroloop on paigaldatud raudteeäärsetesse ERTMSi/ETCSi 1. taseme seadmetesse ja käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides).

c)

Sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt lisa A punkt 4.2.2d, punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga”), 4.2.6.2 („Liides GSM-R raadioside ja ERTMSi/ETCSi vahel”) ning 4.2.8 („Võtmehaldus”). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui sõidusignaalide raadio teel uuendamise seade on paigaldatud raudteeäärsetesse ERTMSi/ETCSi 1. taseme seadmetesse ja käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides).

d)

Andmeside raadio teel. Vt punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga”), 4.2.6.2 („Liides GSM-R raadioside ja ERTMSi/ETCSi vahel”) ning 4.2.8 („Võtmehaldus”). See on rongis kohustuslik ainult ERTMSi/ETCSi 2. taseme rakenduse või ETCSi 3. taseme rakenduse korral.

2.

Teabe edastamine juhile. Vt lisa A punktid 4.2.2e ja 4.2.12 („ERTMSi/ETCSi DMI”).

3.

Teabe edastamine STMile. Vt punkt 4.2.6.1 („Liides ERTMSi/ETCSi ja STMi vahel”). See funktsioon sisaldab:

a)

STMi väljundi haldamist;

b)

STMis kasutatavate andmete esitamist;

c)

STMide ülemineku haldamist.

4.

Rongi komplektsust (terviklikkust) käsitleva teabe haldamine – kohustuslik 3. tasemel, 1. ja 2. taseme puhul ei nõuta.

5.

Seadmete seisundi seire ja tugi halvenenud tingimuste korral. See funktsioon sisaldab:

a)

rongisiseste ERTMS-/ETCS-funktsioonide häälestamist;

b)

tuge halvenenud tingimuste korral;

c)

rongisiseste ERTMS-/ETCS-funktsioonide isoleerimist.

6.

Järelevalveotstarbeline andmesalvestustugi. Vt punkt 4.2.14 („Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides”).

7.

Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine:

a)

DMI-le. Vt punkt 4.2.12 (ERTMSi/ETCSi DMI);

b)

rongiliidesele/rongiliideselt. Vt lisa A punkt 4.2.2f.

4.2.3.   Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raudteeäärseid ERTMS-/ETCS-funktsioone. See hõlmab kõiki ERTMS-/ETCS-funktsioone, millega tagatakse rongi ohutu liiklemine.

Põhifunktsioon on:

1.

rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis (2. ja 3. tase);

2.

raudteeäärsete signaalseadmete andmete teisendamine rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi standardvormingusse;

3.

liikumissuuniste saatmine, sealhulgas liini kirjeldus ja rongile antud käsud.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktile 4.2.3b ning nende talitlusvõime peab vastama lisa A punktile 4.2.3a.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.3c.

Seadmete ETCS-identimiskoode hallatakse vastavalt punktile 4.2.9 (ETCS-ID haldamine).

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti lisa A punkte 4.2.3a ja 4.2.3b, ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

1.

Side rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga. Sinna alla kuulub:

a)

Eurobalise’i andmeedastus. Vt punktid 4.2.5.2 („Eurobalise’i side rongiga”) ja 4.2.7.4 („Eurobalise’i/raudteeäärne elektrooniline seade (LEU)”);

b)

Euroloopi andmeedastus. Vt punktid 4.2.5.3 („Euroloopi side rongiga”) ja 4.2.7.5 („Euroloop/LEU”). Euroloop on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline;

c)

sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt lisa A punkt 4.2.3d, punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga”), 4.2.7.3 („GSM-R ja raudteeäärsed ETCS-funktsioonid”) ning 4.2.8 („Võtmehaldus”). Sõidusignaalide uuendamine on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline;

d)

andmeside raadio teel. Vt punktid 4.2.5.1 („Raadioside rongiga”), 4.2.7.3 („GSM-R ja raudteeäärsed ETCS-funktsioonid”) ning 4.2.8 („Võtmehaldus”). Andmeside raadio teel on asjakohane üksnes 2. ja 3. taseme puhul.

2.

Teabe/käskude genereerimine rongisisesele ERTMSile/ETCSile, nt teave õhuavade sulgemise/avamise, pantograafi langetamise/tõstmise, toitesüsteemi pealüliti sisse-/väljalülitamise ning veosüsteemilt A veosüsteemile B ülemineku kohta. Nende funktsioonide rakendamine raudteeäärsetel seadmetel on valikuline.

3.

Erinevate raadio teel blokeerimise juhtkeskuste (RBCde) kontrolli all olevate piirkondade vahetumiste haldamine (asjakohane üksnes 2. ja 3. taseme puhul). Vt punktid 4.2.7.1 („RBCde-vaheline funktsiooniliides”) ja 4.2.7.2 („RBCde-vaheline tehniline liides”).

4.2.4.   Mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raadioside funktsioone. Neid funktsioone rakendatakse rongisiseses ja raudteeäärses juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemis vastavalt allpool esitatud tehnilistele kirjeldustele.

4.2.4.1.   Põhisidefunktsioon

Üldnõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4a.

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

1.

ASCI-funktsioonid; lisa A punkt 4.2.4b;

2.

SIM-kaart; lisa A punkt 4.2.4c;

3.

kasutajalt kasutajale signaalimine; lisa A punkt 4.2.4d;

4.

asukohast sõltuv pöördumine; lisa A punkt 4.2.4e.

4.2.4.2.   Kõneside- ja operatiivsiderakendused

Üldnõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4f.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4 g.

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

1.

suure prioriteetsusega kutsungite kinnitamine; lisa A punkt 4.2.4h;

2.

funktsionaalne adresseerimine; lisa A punkt 4.2.4j;

3.

funktsionaalsete numbrite esitamine; lisa A punkt 4.2.4k.

4.2.4.3.   ETCSi andmesiderakendused

Üldnõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4f.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.4g.

Need funktsioonid on kohustuslikud ainult ETCSi 2. ja 3. taseme ning sõidusignaalide uuendamise rakenduste korral.

4.2.5.   ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed

Selles põhiparameetris on ette nähtud nõuded raadiosidele raudteeäärse ja rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vahel ning seda peab arvesse võtma koos ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri vahelistele liidestele kehtestatud nõuetega, nagu on täpsustatud punktis 4.2.6 („Rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi siseliidesed”) ning punktis 4.2.7 („Raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi siseliidesed”).

Selle põhiparameetri alla kuuluvad:

1.

füüsilised, elektrilised ja elektromagnetilised väärtused, mida tuleb järgida ohutu toimimise huvides;

2.

kasutatav sideprotokoll;

3.

sidekanali kättesaadavus.

Kohaldatavad tehnilised kirjeldused on loetletud allpool.

4.2.5.1.   Raadioside rongiga

A-klassi raadiosideliidesed toimivad GSM-R-sagedustel – vt lisa A punkt 4.2.5.a.

Protokollid peavad vastama lisa A punktile 4.2.5b.

Seal, kus rakendatakse sõidusignaalide uuendamist, järgitakse lisa A punktis 4.2.5c esitatud nõudeid.

4.2.5.2.   Eurobalise’i side rongiga

Eurobalise’i sideliidesed peavad vastama lisa A punktile 4.2.5d.

4.2.5.3.   Euroloopi side rongiga

Euroloopi sideliidesed peavad vastama lisa A punktile 4.2.5e.

4.2.6.   Rongisisesed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb kolmest osast.

4.2.6.1.   ERTMS/ETCS ja B-klassi automaatblokeerimisseadmed

Kui rongile on paigaldatud ERTMSi/ETCSi ja B-klassi automaatblokeerimisseadmed, saab nendevahelisi üleminekuid hallata lisa A punktiga 4.2.6a ette nähtud standarditud liidesega.

Lisa A punktiga 4.2.6b on ette nähtud K-liides (mis võimaldab teatavatel STMidel lugeda ERTMSi/ETCSi rongisisese antenni kaudu teavet B-klassi baliisidelt) ja lisa A punktis 4.2.6c G-liides (raadioside ETCSi rongisisese antenni ja B-klassi baliiside vahel).

K-liidese kasutamine on valikuline, kuid kasutamise korral peab see vastama lisa A punktile 4.2.6b.

Lisaks sellele peab K-liidese kasutamise korral olema rongisisene edastusfunktsioon kooskõlas lisa A punktis 4.2.6c nimetatud omadustega.

Kui üleminekuid ERTMSi/ETCSi ja B-klassi rongisisese automaatblokeerimissüsteemi vahel ei hallata lisa A punktiga 4.2.6a ette nähtud standarditud liidese abil, peab võtma meetmeid tagamaks, et kasutatud meetod ei püstitaks lisanõudeid raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile.

4.2.6.2.   Liides GSM-R raadioandmeside ja ERTMSi/ETCSi vahel

A-klassi raadiofunktsioonide ja rongisiseste ERTMS-/ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.6d.

Seal, kus rakendatakse sõidusignaalide uuendamist, järgitakse lisa A punktis 4.2.6e esitatud nõudeid.

4.2.6.3.   Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidu mõõtmise funktsiooni ja rongisisese ETCSi vaheline liides peab vastama lisa A punktis 4.2.6.f sätestatud nõuetele. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui läbisõidu mõõtmise seade moodustab koostalitlusvõime iseseisva komponendi (vt punkt 5.2.2 „Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).

4.2.7.   Raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb viiest osast.

4.2.7.1.   RBCde-vaheline funktsiooniliides

Käesoleva liidesega määratakse kindlaks andmed, mida peavad vahetama kaks kõrvuti asuvat RBCd, et rong saaks liikuda ohutult ühe RBC tööpiirkonnast teise.

1.

Andmed, mida „üleandev” RBC saadab „vastuvõtvale” RBC-le.

2.

Andmed, mida „vastuvõttev” RBC saadab „üleandvale” RBC-le.

Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7a.

4.2.7.2.   RBC/RBC

Kahe RBC vaheline tehniline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7b.

4.2.7.3.   GSM-R / raudteeäärne ETCS

A-klassi raadiosüsteemi ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vaheline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7c.

4.2.7.4.   Eurobalise/LEU

Eurobalise’i ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7d.

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Eurobalise ja LEU on koostalitlusvõime iseseisvad komponendid (vt punkt 5.2.2 „Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).

4.2.7.5.   Euroloop/LEU

Euroloopi ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.7e.

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Euroloop ja LEU on koostalitlusvõime iseseisvad komponendid (vt punkt 5.2.2 „Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine”).

4.2.8.   Võtmehaldus

Käesolev põhiparameeter sätestab nõuded krüptograafiliste võtmete haldamisele, mida kasutatakse raadio teel edastatavate andmete kaitsmiseks.

Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.8a. Käesoleva KTK kohaldamissalasse jäävad ainult juhtimis- ja signaalimisseadmete liidestega seotud nõuded.

4.2.9.   ETCS-ID haldamine

Käesolev põhiparameeter käsitleb raudteeäärsetes ja rongisisestes juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemides sisalduvate seadmete ETCS-identimiskoode (ETCS-IDsid).

Nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.9a.

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Käesolev põhiparameeter sätestab nõuded liidestele raudteeäärsete rongituvastussüsteemide ja veeremite vahel.

Rongituvastussüsteemides järgitavad liideste nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.10a.

4.2.11.   Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Selles põhiparameetris sätestatakse nõuded liidestele seoses veeremi ja raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete vahelise elektromagnetilise ühilduvusega.

Rongituvastussüsteemides järgitavad liideste nõuded on sätestatud lisa A punktis 4.2.11a.

4.2.12.   ERTMSi/ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida ERTMS/ETCS annab juhile ning mida juht ERTMSi/ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punkt 4.2.14a.

Selle alla kuuluvad:

1.

ergonoomia (sh nähtavus);

2.

kuvatavad ERTMS-/ETCS-funktsioonid;

3.

juhi sisendist käivituvad ERTMS-/ETCS-funktsioonid.

4.2.13.   GSM-Ri DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida GSM-R annab juhile ning mida juht GSM-Ri rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punkt 4.2.13a.

Selle alla kuuluvad:

1.

ergonoomia (sh nähtavus);

2.

kuvatavad GSM-R-funktsioonid;

3.

väljuva kõne andmed;

4.

sissetuleva kõne andmed.

4.2.14.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

1.

rongisisese ERTMSi/ETCSi ja veeremi salvestusseadme vaheline andmevahetus;

2.

sideprotokollid;

3.

füüsiline liides.

Vt lisa A punkt 4.2.14a.

4.2.15.   Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

1.

valgust peegeldavate märkide omadused, et tagada nõuetekohane nähtavus;

2.

koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite omadused.

Vt lisa A punkt 4.2.15a.

Lisaks peavad paigaldatud raudteeäärsed juhtimis- ja signaalimisobjektid ühilduma juhi nägemisvälja ja infrastruktuuri nõuetega.

4.2.16.   Keskkonnatingimused

Järgitakse käesolevas KTKs viidatud tehnilistes kirjeldustes kohustuslikuks tehtud keskkonnatingimusi.

4.3.   Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides

Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

Käitamise ja liikluskorralduse KTK viide

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Kasutuseeskirjad (normaal- ja halvenenud tingimused)

4.4

Reegliraamat

4.2.1.2.1

Kasutuseeskirjad

4.4

Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

4.2.15

Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavus

4.2.2.8

Rongi pidurdustõhusus ja -omadused

4.2.2

Pidurdustõhusus

4.2.2.6

Liivatamisseadmete kasutamine

 

 

 

Rongisisene rattaharja määrimine

4.2.10

Reegliraamat

4.2.1.2.1

Liitpiduriklotside kasutamine

 

 

 

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.14

Rongisisene andmesalvestus

4.2.3.5

ETCSi DMI

4.2.12

Ronginumber

4.2.3.2.1

GSM-Ri DMI

4.2.13

Ronginumber

4.2.3.2.1

4.3.2.   Veeremi allsüsteemi liides

Liides veeremi KTKdega

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

 

Veeremi KTKde viide

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

 

Punkt

Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremi konstruktsioon

4.2.10

Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Kiirraudteesüsteemi KTK

 

rattapaari asukoht

4.2.7.9.2

teljekoormus

4.2.3.2

liivatamine

4.2.3.10

ratastevaheline elektritakistus

4.2.3.3.1

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.3.3.1.1

Vagunite KTK

4.2.3.2

Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Kiirraudteesüsteemi KTK

 

rattapaari geomeetria

4.2.7.9.2

rattad

4.2.7.9.3

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.3.3.1.2

Vagunite KTK

4.2.3.3.1

Silmusahelal põhinevate seadmetega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Kiirraudteesüsteemi KTK

Puudub

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.3.3.1.3

Vagunite KTK

Puudub

Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

4.2.11

Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.6.6.1

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.3.3.1

Vagunite KTK

Puudub

Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.6.6.1

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.3.3.2

Vagunite KTK

Puudub

Rongi pidurdustõhusus ja omadused

4.2.2

Hädapidurdustõhusus

Kiirraudteesüsteemi KTK

 

Hädapidurdus

4.2.4.1

Sõidupidurdus

4.2.4.4

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

 

Hädapidurdus

4.2.4.5.2

Sõidupidurdus

4.2.4.5.3

Vagunite KTK

4.2.4.1.2

Rongisiseste juhtimis- ja signaalimisantennide asukoht

4.2.2

Kinemaatiline gabariit

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.3.1

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.3.1

Vagunite KTK

Puudub

Rongisiseste ERTMS-/ETCS-funktsioonide isoleerimine

4.2.2

Kasutuseeskirjad

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.7.9.1

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.12.3

Vagunite KTK

Puudub

Andmeliidesed

4.2.2

Järelevalve ja rikkeotsing

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.7.10

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.1.1

Vagunite KTK

Puudub

Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

4.2.15

Nähtavus

Esilaternad

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.7.4.1.1

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.7.1.1

Vagunite KTK

Puudub

Juhi nähtavusala

Kiirraudteesüsteemi KTK

 

vaateväli

4.2.2.6 b

esiklaas

4.2.2.7

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

 

vaateväli

4.2.9.1.3.1

tuuleklaas

4.2.9.2

Vagunite KTK

Puudub

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.14

Salvestusseade

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.7.10

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.9.6

Vagunite KTK

Puudub

Käsud veeremisseadmetele

4.2.2

Faaside eraldus

Kiirraudteesüsteemi KTK

4.2.8.3.6.7

4.2.3

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.8.2.9.8

Vagunite KTK

Puudub

Hädapidurduskäsklus

4.2.2

Hädapidurduskäsklus

Kiirraudteesüsteemi KTK

Puudub

Vedurite ja reisijateveoveeremite KTK

4.2.4.4.1

Vagunite KTK

Puudub

4.3.3.   Infrastruktuuri allsüsteemi liidesed

Liides infrastruktuuri KTKga

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

Infrastruktuuri KTK viide

Parameeter

Punkt

Parameeter

 

Punkt

Rongituvastussüsteemid (ruum paigaldamiseks)

4.2.10

Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed

Kiirraudtee

4.2.3

Struktuurigabariit

Tavaraudtee

4.2.4.1

Eurobalise’i side (ruum paigaldamiseks)

4.2.5.2

Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed

Kiirraudtee

4.2.3

Struktuurigabariit

Tavaraudtee

4.2.4.1

Euroloopi side (ruum paigaldamiseks)

4.2.5.3

Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed

Kiirraudtee

4.2.3

Struktuurigabariit

Tavaraudtee

4.2.4.1

Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

4.2.15

Infrastruktuurirajatise miinimummõõtmed

Kiirraudtee

4.2.3

Struktuurigabariit

Tavaraudtee

4.2.4.1

4.3.4.   Energia allsüsteemi liidesed

Liides energia KTKga

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

Energia KTK viide

Parameeter

Punkt

Parameeter

 

Punkt

Käsud veeremiseadmetele

4.2.2

Faaside eraldustsoonid

Kiirraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK

4.2.21

4.2.3

Süsteemide eraldustsoonid

4.2.22

Faaside eraldustsoonid

Tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi KTK

4.2.19

Süsteemide eraldustsoonid

4.2.20

4.4.   Kasutuseeskirjad

Eeskirjad raudteeteenuse osutamiseks ERTMSi/ETCSiga on kehtestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKs.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Käesoleva KTK alla kuuluvate allsüsteemide hoolduseeskirjad peavad tagama 4. peatükis esitatud põhiparameetrites sätestatud väärtuste püsimise ettenähtud piirides allsüsteemi kogu kasutusea jooksul. Jooksva hoolduse või remonditööde käigus võib süsteem siiski põhiparameetrites sätestatud väärtustele mitte vastata; hoolduseeskirjad peavad tagama, et nende toimingute käigus ei väheneks ohutus.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide eest vastutav isik kehtestab eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks hoolduseeskirjad. Eeskirjade koostamisel peab järgima allpool esitatud nõudeid.

4.5.1.   Seadme tootja vastutus

Allsüsteemis kasutatava seadme tootja peab kindlaks määrama:

1.

kõik hooldusnõuded ja -menetlused (sealhulgas seadmete seisundi seire, juhtumite diagnoos, testimismeetodid ja -tööriistad ning nõutavad ametialased pädevused), mis on vajalikud käesoleva KTK kohustuslikes nõuetes sätestatud oluliste nõuete ja väärtuste järgimiseks seadme kogu kasutusea jooksul (paigaldamisele eelnev vedu ja säilitamine, tavapärane kasutamine, tõrked, remonditööd, kontrollimine ja hooldus, demonteerimine jne);

2.

tervise- ja ohutusriskid, mis võivad mõjutada üldsust ning hoolduspersonali;

3.

teestruktuuri esimese hoolduse tingimused (st teestruktuuri vahetatavate osade (LRUd) määratlus), heakskiidetud ühilduvad riistvara- ja tarkvaraversioonid, rikkis LRUde väljavahetamise, LRUde ladustamise ning rikkis LRUde parandamise tingimused;

4.

kontrollimised, mis tuleb teha juhul, kui seade on erandliku koormuse all (nt halvad keskkonnatingimused või erandlikud põrutused);

5.

kontrollimised, mis tuleb teha muude kui juhtimis- ja signaalimisseadmete hooldamisel, kui need mõjutavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme (nt ratta läbimõõdu muutmine).

4.5.2.   Allsüsteemi kontrollimise taotleja vastutus

Taotleja peab:

1.

tagama, et kõikide käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvate komponentide puhul on kindlaks määratud punktis 4.5.1 („Seadme tootja vastutus”) sätestatud hooldusnõuded, olenemata sellest, kas need on koostalitlusvõime komponendid või muud komponendid;

2.

täitma eespool esitatud nõudeid, võttes arvesse riske, mis tulenevad allsüsteemi eri komponentide koostoimest ning liidestest teiste allsüsteemidega.

4.6.   Ametialased pädevused

Seadmete ja allsüsteemi tootjad peavad andma piisavalt teavet juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide paigaldamiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja hooldamiseks nõutavate ametialaste pädevuste määramiseks. Vt punkt 4.5 („Hoolduseeskirjad”).

4.7.   Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

Tuleb võtta ettevaatusabinõusid hoolduspersonali ja kasutajate tervise ja ohutuse tagamiseks vastavalt ELi normidele ja Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele riigisisestele normidele.

Tootjad peavad ära märkima nende seadmete ja allsüsteemide kasutamisest ja hooldusest tulenevad riskid tervisele ja ohutusele. Vt punkt 4.4 („Kasutuseeskirjad”) ja punkt 4.5 („Hoolduseeskirjad”).

4.8.   Registrid

Direktiivi 2008/57/EÜ artiklites 34 ja 35 sätestatud registritele esitatavad andmed on viidatud komisjoni rakendusotsuses 2011/665/EL (3) ja 2011/633/EL (4).

5.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.   Mõiste

Raudtee koostalitlusvõime direktiivi artikli 2 punktis f sätestatakse, et koostalitlusvõime komponendid on „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste „komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara”.

5.2.   Koostalitlusvõime komponentide loend

5.2.1.   Koostalitlusvõime põhikomponendid

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime põhikomponendid on sätestatud:

1.

rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi puhul tabelis 5.1.a;

2.

raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi puhul tabelis 5.2.a.

5.2.2.   Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine

Koostalitlusvõime põhikomponentide funktsioonidest võib koostada rühmasid. Rühm määratletakse seejärel nende funktsioonide ning rühmast väljapoole ulatuvate liideste alusel. Sellise rühma tekke korral käsitatakse seda koostalitlusvõime komponendina.

1.

Tabelis 5.1.b on loetletud rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitlusvõime komponentide rühmad.

2.

Tabelis 5.2.b on loetletud raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitlusvõime komponentide rühmad.

5.3.   Komponentide toimivus ja tehnilised näitajad

Iga koostalitlusvõime põhikomponendi või koostalitlusvõime komponentide rühma kohta sätestatakse 5. peatüki tabelites järgmised andmed:

1.

3. veerus funktsioonid ja liidesed. Tuleb silmas pidada, et mõnel koostalitlusvõime komponendil on valikulisi funktsioone ja/või liideseid;

2.

4. veerus iga funktsiooni või liidese vastavushindamise kohustuslikud näitajad, võimaluse korral koos viitega 4. peatüki vastavale punktile.

Tabel 5.1.a

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitlusvõime põhikomponendid

N

Koostalitlusvõime komponent (KK)

Omadused

4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded

1

Rongisisene ERTMS/ETCS

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Rongisisesed ETCS-funktsioonid (välja arvatud läbisõidu mõõtmine)

4.2.2

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed

4.2.5

RBS (2. ja 3. tase)

4.2.5.1

Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel valikuline)

4.2.5.1

Eurobalise’i raadioliides

4.2.5.2

Euroloopi raadioliides (1. tasemel valikuline)

4.2.5.3

Liidesed

 

STM (K-liidese kasutamine valikuline)

4.2.6.1

Rongisisene ERTMSi/ETCSi GSM-R

4.2.6.2

Läbisõidu mõõtmine

4.2.6.3

Võtmehaldussüsteem

4.2.8

ETCS-ID haldamine

4.2.9

ERTMSi/ETCSi juhi-masina liides

4.2.12

Rongiliides

4.2.2

Rongisisene salvestusseade

4.2.14

Füüsilised keskkonnatingimused

4.2.16

2

Läbisõidu mõõtmise seade

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Rongisisesed ERTMS-/ETCS-funktsioonid: ainult läbisõidu mõõtmine

4.2.2

Liidesed

 

Rongisisene ERTMS/ETCS

4.2.6.3

Keskkonnatingimused

4.2.16

3

Välise STMi liides

Liidesed

 

Rongisisene ERTMS/ETCS

4.2.6.1

4

GSM-R rongiraadio

Märkus: SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole osa sellest koostalitluse komponendist

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

Märkus: ohutusnõue puudub

4.2.1

4.5.1

Põhilised sidefunktsioonid

4.2.4.1

Kõneside- ja operatiivsidepidamisrakendused

4.2.4.2

Liidesed

 

GSM-Ri raadioliides

4.2.5.1

GSM-Ri juhi-masina liides

4.2.13

Keskkonnatingimused

4.2.16

5

GSM-Ri ETCS andmesideraadio

Märkus: SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole osa antud koostalitluse komponendist

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

Märkus: ohutusnõue puudub

4.2.1

4.5.1

Põhilised sidefunktsioonid

4.2.4.1

ETCSi andmesiderakendused

4.2.4.3

Liidesed

 

Rongisisene ERTMS/ETCS

4.2.6.2

GSM-R raadioliides

4.2.5.1

Keskkonnatingimused

4.2.16

6

GSM-Ri SIM-kaart

Põhilised sidefunktsioonid

4.2.4.1

Keskkonnatingimused

4.2.16

Tabel 5.1.b

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitlusvõime komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. Lubatud on ka teised rühmad.

N

Koostalitlusvõime komponentide rühm

Omadused

4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded

1

Rongisisene ERTMS/ETCS

Läbisõidu mõõtmise seade

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Rongisisesed ERTMS-/ETCS-funktsioonid

4.2.2

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed

4.2.5

RBS (2. ja 3. tase)

4.2.5.1

Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel valikuline)

4.2.5.1

Eurobalise’i raadioliides

4.2.5.2

Euroloopi raadioliides (1. tasemel valikuline)

4.2.5.3

Liidesed

 

STM (K-liidese kasutamine valikuline)

4.2.6.1

Rongisisene ERTMSi/ETCSi GSM-R

4.2.6.2

Võtmehaldussüsteem

4.2.8

ETCS-ID haldamine

4.2.9

ERTMSi/ETCSi juhi-masina liides

4.2.12

Rongiliides

4.2.2

Rongisisene salvestusseade

4.2.14

Füüsilised keskkonnatingimused

4.2.16

Tabel 5.2.a

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitlusvõime põhikomponendid

N

Koostalitlusvõime komponent (KK)

Omadused

4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded

1

RBC

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (välja arvatud side Eurobalise’i, sõidusignaalide uuendamise seadme ja Euroloopi kaudu)

4.2.3

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult raadioside rongiga

4.2.5.1

Liidesed

 

Naabruses asuv RBC

4.2.7.1, 4.2.7.2

Raudteeäärne ERTMSi/ETCSi GSM-R

4.2.7.3

Võtmehaldussüsteem

4.2.8

ETCS-ID haldamine

4.2.9

Keskkonnatingimused

4.2.16

2

Sõidusignaalide uuendamise seade

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (välja arvatud side Eurobalise’i, Euroloopi ja 2./3. taseme funktsioonide kaudu)

4.2.3

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult raadioside rongiga

4.2.5.1

Liidesed

 

Raudteeäärne ERTMSi/ETCSi GSM-R

4.2.7.3

Võtmehaldussüsteem

4.2.8

ETCS-ID haldamine

4.2.9

Blokeerimine ja LEU

4.2.3

Keskkonnatingimused

4.2.16

3

Eurobalise

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Eurobalise’i side rongiga

4.2.5.2

Liidesed

 

LEU – Eurobalise

4.2.7.4

Keskkonnatingimused

4.2.16

4

Euroloop

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Euroloopi raadioside rongiga

4.2.5.3

Liidesed

 

LEU – Euroloop

4.2.7.5

Keskkonnatingimused

4.2.16

5

LEU – Eurobalise

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (välja arvatud side sõidusignaalide uuendamise seadme, Euroloopi ja 2./3. taseme funktsioonide kaudu)

4.2.3

Liidesed

 

LEU – Eurobalise

4.2.7.4

Keskkonnatingimused

4.2.16

6

LEU – Euroloop

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (välja arvatud side sõidusignaalide uuendamise seadme, Eurobalise’i ja 2./3. taseme funktsioonide kaudu)

4.2.3

Liidesed

 

LEU – Euroloop

4.2.7.5

Keskkonnatingimused

4.2.16

Tabel 5.2.b

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitlusvõime komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. Lubatud on ka teised rühmad.

N

Koostalitlusvõime komponentide rühm

Omadused

4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded

1

Eurobalise

LEU Eurobalise

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (välja arvatud side Euroloopi ning 2. ja 3. taseme funktsioonide kaudu)

4.2.3

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Eurobalise’i side rongiga

4.2.5.2

Keskkonnatingimused

4.2.16

2

Euroloop

LEU Euroloop

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

4.2.1

4.5.1

Raudteeäärsed ERTMS-/ETCS-funktsioonid (välja arvatud side Eurobalise’i ning 2. ja 3. taseme funktsioonide kaudu)

4.2.3

ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri raadioliidesed: ainult Euroloopi raadioside rongiga

4.2.5.3

Keskkonnatingimused

4.2.16

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Sissejuhatus

6.1.1.   Üldpõhimõtted

Käesoleva KTK 3. peatükis kehtestatud oluliste nõuete täitmine tagatakse 4. peatükis sätestatud põhiparameetrite järgimisega.

Parameetrite järgimist näitavad:

1.

5. peatükis sätestatud koostalitlusvõime komponentide vastavushindamine (vt punkt 6.2);

2.

allsüsteemide vastavustõendamine (vt punkt 6.3).

Teatavatel juhtudel kuuluvad olulised nõuded siiski riiklike eeskirjade alla seoses

1.

B-klassi süsteemide kasutamisega;

2.

KTK avatud punktidega;

3.

raudtee koostalitlusvõime direktiivi artikli 9 kohaste eranditega;

4.

punktis 7.2.9 kirjeldatud erijuhtudega.

Sellistel juhtudel viiakse eeskirjadele vastavuse hindamine läbi asjaomase liikmesriigi vastutusel ning teatavaks tehtud korra kohaselt.

6.1.2.   ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri testimise põhimõtted

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem peaks käesolevas KTKs kehtestatud tingimustel töötama ilma lisavastavustõendamiseta kõikidel EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud raudteeäärsetel juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidel.

Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa:

1.

rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostamise ja paigaldamise eeskirjad;

2.

katsete tehnilised kirjeldused, millega tõestada, et rongisisesed ja raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid on vastavuses käesoleva KTK nõuetega ja ühilduvad teineteisega.

Selleks, et muuta ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri seadmete vastavushindamine tõhusamaks ning aidata kaasa eespool nimetatud eesmärgi saavutamisele, peavad kõik liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile katsestsenaariumid raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri osa ning selle koostoimimise kontrollimiseks vastava rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi osaga. Kõnealused katsestsenaariumid:

1.

peavad olema vastavuses käesolevas KTKs viidatud tehniliste kirjeldustega ning kirjeldama funktsioonide ja talitlusvõimete (nt reaktsiooniaegade) tehnilisi näitajaid, kui need on olulised rongisisese ja raudteeäärse allsüsteemi koostoimimiseks;

2.

esitatakse standardvormingus. Vt lisa A punkt 4.2.2c;

3.

peavad, kui lisa A punktis 4.2.2c ei ole sätestatud teisiti, katma vähemalt ülesande alguse, üleminekud eri tasemete vahel, üleminekud liinil kasutatavate eri režiimide vahel, peamised kindlaksmääratud halvenenud tingimused, hädasõnumite saatmise ja muud liinile spetsiifilised asjakohased tegurid.

Euroopa Raudteeagentuur:

1.

avaldab esialgsed katsestsenaariumid, võimaldades kõikidel asjast huvitatud pooltel kommenteerida katsestsenaariumide vastavust käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele ning nende mõju teistele rakendustele või arendustele. Kommentaaride esitamise ajavahemik määratakse iga avaldatud stsenaariumi puhul eraldi ning see ei tohi ületada kuut kuud;

2.

peab negatiivsete kommentaaride korral koordineerima asjaomaste poolte jõupingutusi kokkuleppe saavutamiseks, nt katsestsenaariumide muutmise kaudu;

3.

koostab jooksvalt ja avaldab andmebaasi katsestsenaariumidega, mis on edukalt läbinud eespool kirjeldatud etapi ja kajastavad eri rakendustes ilmnevaid olukordi;

4.

kasutab eespool nimetatud andmebaasi hindamaks, kas lisaks on vaja veel kohustuslike katsete tehnilisi kirjeldusi ning kas rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide jaoks on vaja koostada tehnilisi lisaeeskirju.

6.2.   Koostalitlusvõime komponendid

6.2.1.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime komponentide vastavushindamise menetlused

Enne koostalitlusvõime komponendi ja/või koostalitlusvõime komponentide rühma turule viimist peab tootja või tema volitatud esindaja, kes on asutatud Euroopa Liidus, koostama EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt raudtee koostalitlusvõime direktiivi artikli 13 lõikele 1 ja IV lisale.

Hindamismenetlus viiakse läbi ühe punktis 6.2.2 („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime komponentide moodulid”) sätestatud mooduli alusel.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitlusvõime komponentide puhul EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni ei nõuta, sest need peavad olema täielikus vastavuses kõigi asjaomaste põhiparameetritega. Vastavust kinnitab EÜ vastavustõendamise deklaratsioon, millest piisab toodete turule viimiseks (5).

6.2.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime komponentide moodulid

Koostalitlusvõime komponentide hindamiseks juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide raames võib tootja või tema Eurooa Liidus asutatud esindaja valida:

1.

kas tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul CD) tootmisfaasis või

2.

tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul CF) või

3.

täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul CH1).

Lisaks võib tootja või tema esindaja SIM-kaardi koostalitlusvõime komponendi kontrollimiseks valida mooduli CA.

Mooduleid on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsuses 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (6).

Mõningate moodulite kasutamise suhtes kehtivad järgmised täiendavad selgitused:

1.

mooduli CB 2. punkti puhul peab EÜ tüübihindamise tegema toote- ja konstruktsioonitüübi kombineerimise teel;

2.

mooduli CF (tootetõendus) 3. punkti puhul ei ole lubatud statistiline tõendamine, st kõik koostalitlusvõime komponendid tuleb eraldi läbi vaadata.

6.2.3.   Vastavushindamise nõuded

Olenemata valitud moodulist:

1.

peab rongisisese ERTMSi/ETCSi koostalitlusvõime komponendi puhul järgima käesoleva KTK punktis 6.2.4.1 esitatud nõudeid;

2.

sooritatakse käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitlusvõime komponendi või koostalitlusvõime komponentide rühma vastavushindamisel tabelis 6.1 nimetatud toimingud. Kõik vastavustõendamised tuleb teha 5. peatüki asjaomasele tabelile ja selles osutatud põhiparameetritele viidates.

Tabel 6.1

Tegur

Mida hinnata?

Toetavad tõendid

Funktsioonid, liidesed ja talitlusvõimed

Kontrollida, kas kõik 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites esitatud kohustuslikud funktsioonid, liidesed ja talitlusvõimed on rakendatud ja kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele

Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumite ja -stsenaariumide läbitegemine vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetritele

Kontrollida, millised 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites esitatud valikulised funktsioonid ja liidesed on rakendatud ja kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele

Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumite ja -stsenaariumide läbitegemine vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetritele

Kontrollida, millised lisafunktsioonid ja -liidesed (mida ei ole käesoleva KTKga ette nähtud) on rakendatud ja et need ei tekitaks konflikte käesolevas KTKs sätestatud rakendatud funktsioonidega

Mõjuanalüüs

Keskkond

Kontrollida vastavust kohustuslikele keskkonnatingimustele, kui see on ette nähtud 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetritega

Katsed, millega tagatakse, et 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrite nõuded on täidetud

Lisaks kontrollida, et koostalitlusvõime komponent töötab korralikult nendes keskkonnatingimustes, mille jaoks see on loodud

Katsed vastavalt taotleja tehnilistele kirjeldustele

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

Kontrollida vastavust 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites esitatud ohutusnõuetele, nt

1.

juhuslikest tõrgetest põhjustatud kvantitatiivsete lubatava ohu määrade järgimine

2.

arendusprotsessis on võimalik avastada ja elimineerida süsteemi tõrked

1.

Juhuslikest tõrgetest põhjustatud lubatava ohu määrade arvutused, mis põhinevad töökindluse andmete toetatavatel allikatel.

2.1.

Tootja kvaliteedi- ja ohutusjuhtimine kogu konstrueerimise, tootmise ja katsetamise ajal vastab tunnustatud standardile (vt märkus)

2.2.

Tarkvara arendamise elutsükkel, riistvara arendamise elutsükkel ning riist- ja tarkvara integreerimine on kõik toimunud vastavalt tunnustatud standardile (vt märkus)

2.3.

Ohutuse kontrollimise ja tõendamise protsess on läbi viidud vastavalt tunnustatud standardile (vt märkus) ning järgitud on 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites esitatud ohutusnõudeid

2.4.

Funktsionaalsed ja tehnilised ohutusnõuded (korrektne toimimine tõrkevabades tingimustes, tõrgete mõjud ja välismõjud) on kinnitatud vastavalt tunnustatud standardile (vt märkus)

Märkus: standard peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1.

on raudteeliikluse valdkonnas laialdaselt tunnustatud. Kui see nii ei ole, tuleb standardit põhjendada teavitatud asutusele, kes peab selle heaks kiitma;

2.

peab sobima hinnatava süsteemi võimalike ohtude kontrollimiseks;

3.

on avalikult kättesaadav kõikidele asjaosalistele, kes seda kasutada soovivad.

Vt lisa A tabel A3.

Kontrollida, et taotleja esitatud kvantitatiivne töökindluse sihtväärtus on saavutatud

Arvutused

Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.5.1

Dokumentide kontroll

6.2.4.   Eriküsimused

6.2.4.1.   Rongisisene ERTMS/ETCS

Erilist tähelepanu pööratakse rongisisese ERTMSi/ETCSi koostalitlusvõime komponendi vastavuse hindamisele, kuna see on keeruline ja mängib koostalitlusvõime saavutamisel põhirolli.

Olenemata sellest, kas valitakse moodul CB või CH1, kontrollib teavitatud asutus, et koostalitlusvõime komponendi näidis on läbinud kõik punktis 4.2.2 („Rongisisesed ERTMS/ETCS-funktsioonid”) viidatud kohustuslikud katseseeriad ja et nimetatud katsed viidi läbi laboris, mis on seda tüüpi katsete läbiviimiseks akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (7).

Kindlustunde suurendamiseks, et rongisisene ERTMS/ETCS töötab koos erinevate raudteeäärsete rakendustega korrektselt, on soovitatav testida rongisisest ERTMSi/ETCSi agentuuri hallatavast andmebaasist pärit stsenaariumidega, mis ei ole osa kohustuslikest katsete tehnilistest kirjeldustest; vt punkt 6.1.2 („ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri testimise põhimõtted”). Sertifikaadiga kaasnevas dokumentatsioonis peavad olema esitatud andmebaasi stsenaariumid, mille abil koostalitlusvõime komponenti kontrolliti.

6.2.4.2.   Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)

Iga liikmesriik vastutab selle kontrollimise eest, kas STMid on riiklike nõuetega vastavuses.

STMi liidese ja rongisisese ERTMSi/ETCSi vastavustõendamiseks on vaja teavitatud asutuse tehtud vastavushindamist.

6.2.4.3.   EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu

Raudtee koostalitlusvõime direktiivi IV lisas sätestatud EÜ vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid koostalitlusvõime komponendi kohta:

1.

milliseid valikulisi ja lisafunktsioone rakendatakse;

2.

kohaldatavad keskkonnatingimused.

6.3.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid

6.3.1.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide hindamismenetlused

Käeolevas peatükis käsitletakse rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ning raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Taotleja soovil sooritab teavitatud asutus vastavalt raudtee koostalitlusvõime direktiivi VI lisale rongisisese või raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise.

Taotleja koostab vastavalt raudtee koostalitlusvõime direktiivi artikli 18 lõikele 1 ja V lisale rongisisese või raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni sisu peab olema vastavuses raudtee koostalitlusvõime direktiivi V lisaga.

Hindamismenetlus viiakse läbi ühe punktis 6.3.2 („Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime komponentide moodulid”) sätestatud mooduli alusel.

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ja raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioone koos vastavustõendiga loetakse piisavaks tagatiseks, et allsüsteemid on käesolevas KTKs sätestatud tingimustel ühilduvad.

6.3.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide moodulid

Kõik allpool nimetatud moodulid on sätestatud otsuses 2010/713/EL.

6.3.2.1.   Rongisisene allsüsteem

Rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

1.

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

2.

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

3.

täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.2.   Raudteeäärne allsüsteem

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

1.

üksiktoote vastavustõendamismenetluse (moodul SG) või

2.

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

3.

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

4.

täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.3.   Moodulite kasutamise tingimused rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide puhul

Mooduli SB (tüübihindamine) punkti 4.2 puhul nõutakse projektihindamist.

Mooduli SH1 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 4.2 puhul nõutakse tüübikatsetust.

6.3.3.   Rongisisese allsüsteemi hindamisnõuded

Tabelis 6.2 on esitatud kontrollid, mis tuleb rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel läbida, ja järgitavad põhiparameetrid.

Olenemata valitud moodulist:

1.

peab vastavustõendamine näitama, et rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem vastab põhiparameetritele, kui see on veeremile paigaldatud;

2.

ei vaja EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud koostalitlusvõime komponentide funktsioonid ja talitlusvõimed lisavastavustõendamist.

Tabel 6.2

Tegur

Mida hinnata?

Toetavad tõendid

Koostalitlusvõime komponentide kasutamine

Kontrollida, kas allsüsteemi integreeritavad koostalitlusvõime komponendid on kõik hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga

Dokumentide olemasolu ja sisu

Kontrollida koostalitlusvõime komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega

Analüüs dokumentide kontrollimise teel

Koostalitlusvõime komponentide puhul, mida on kontrollitud varasemate juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK versioonide alusel, kontrollida, et tõend tagab ka vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele

Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel

Koostalitlusvõime komponentide integreerimine allsüsteemi

Kontrollida allsüsteemi siseliideste õiget paigaldust ja toimimist – põhiparameeter 4.2.6

Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele

Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs sätestatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone

Mõjuanalüüs

Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku – põhiparameeter 4.2.9

Projekti tehniliste kirjelduste kontroll

Veeremiga integreerimine

Kontrollida seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.2, 4.2.4, 4.2.14 ja tootja määratud seadmete paigaldamise tingimused

Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)

Kontrollida, et rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga

Dokumentide kontroll (koostalitlusvõime komponentide tõendid ja võimalikud integreerimisviisid on kontrollitud veeremi omaduste alusel)

Kontrollida, et parameetrid (nr pidurdusparameetrid) on õigesti konfigureeritud ja et need jäävad lubatud vahemikku

Dokumentide kontroll (parameetrite väärtuseid võrreldakse veeremi omadustega)

Integratsioon B-klassiga

Kontrollida, et väline STM on ühendatud rongisisese ERTMSi/ETCSiga liideste kaudu, mis ühilduvad KTKga

Ei ole midagi testida: standardliides on juba koostalitlusvõime komponendi tasandil testitud. Selle toimimist juba testiti, kui kontrolliti koostalitlusvõime komponentide integreerimist allsüsteemi

Kontrollida, et rongisiseses ERTMSis/ETCSis rakendatud B-klassi funktsioonid – põhiparameeter 4.2.6.1 – ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid

Ei ole midagi testida: kõik on juba koostalitlusvõime komponendi tasandil testitud

Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis ei ole ühendatud rongisisese ERTMSi/ETCSiga – põhiparameeter 4.2.6.1 – ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid

Ei ole midagi testida: liideseid ei ole (8)

Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis on ühendatud rongisisese ERTMSi/ETCSiga, mis kasutab (osaliselt) KTKga mitteühilduvaid liideseid – põhiparameeter 4.2.6.1 –, ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid. Samuti kontrollida, et ei mõjutata ERTMSi/ETCSi funktsioone

Mõjuanalüüs

Integreerimine raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega

Kontrollida, et Eurobalise’i telegrammid on loetavad (selle testi rakendusala on piiratud antenni õige paigaldamise kontrollimisega. Koostalitlusvõime komponendi tasandil juba läbi viidud katseid ei pea kordama) – põhiparameeter 4.2.5

Katse sertifitseeritud Eurobalise’iga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend

Kontrollida, et Euroloopi telegrammid (vajaduse korral) on loetavad – põhiparameeter 4.2.5

Katse sertifitseeritud Euroloopiga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend

Kontrollida, et seadmed saavad hakkama GSM-Ri hääl- ja andmesidega (vajaduse korral) – põhiparameeter 4.2.5

Katse sertifitseeritud GSM-R-võrguga. Suutlikkus luua, säilitada ja lõpetada ühendus on toetav tõend

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

Kontrollida, et seadmed vastavad ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1

Ühises ohutusmeetodis sätestatud menetluste rakendamine

Kontrollida kvantitatiivse töökindluse sihtväärtuse saavutamist – põhiparameeter 4.2.1

Arvutused

Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.5.2

Dokumentide kontroll

Integreerimine raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega ning teiste allsüsteemidega:

katsed töötingimustel

Kontrollida allsüsteemi käitumist nii paljudes erinevates töötingimustes kui mõistlikkuse piires võimalik (nt liini kalle, rongi kiirus, vibratsioon, veojõud, ilmastikutingimused, juhtkäskude ja signaalimise raudteeäärsete funktsioonide ehitus). Katsega peab saama kontrollida:

1.

et läbisõidu mõõtmise funktsioonid toimivad õigesti – põhiparameeter 4.2.2;

2.

et rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.

Samuti peavad need katsed suurendama kindlustunnet, et süsteemis ei teki tõrkeid.

Nende katsete rakendusalasse ei kuulu katsed, mis on läbi viidud varasemates etappides: arvesse võetakse koostalitlusvõime komponentidega läbi viidud katsed ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemiga läbi viidud katsed.

Töötingimustel tehtud katsed ei ole vajalikud rongisisese GSM-Ri häälseadme puhul

Läbiviidud katsete aruanded.

Märkus: tõendis peab märkima, milliseid tingimusi testiti, milliseid standardeid kohaldati ja milliste kriteeriumide alusel loeti katsed lõppenuks

6.3.4.   Raudteeäärse allsüsteemi hindamisnõuded

Käesoleva KTK kohaldamisalas läbi viidud hindamiste eesmärk on tõendada, et seadmed vastavad 4. peatükis osutatud nõuetele.

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ERTMSi/ETCSi osa loomiseks on vaja rakendusspetsiifilist teavet. See peaks hõlmama järgmist:

1.

liini omadusi, näiteks kalded, kaugused, marsruudielementide ja Eurobalise’i/Euroloopi seadmete asukohad, kaitstavad kohad jms;

2.

ERTMSi/ETCSi süsteemi töödeldavaid signaalimisandmeid ja eeskirju.

Käesolev KTK ei hõlma kontrolle, millega hinnatakse, kas rakendusspetsiifiline teave on õige.

Olenemata valitud moodulist:

1.

tabelis 6-3 on esitatud kontrollid, mis tuleb raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel sooritada, ja järgitavad põhiparameetrid;

2.

ei vaja funktsioonid ja talitlusvõimed, mida on koostalitlusvõime komponentide tasemel juba kontrollitud, lisavastavustõendamist.

Tabel 6.3

Tegur

Mida hinnata?

Toetavad tõendid

Koostalitlusvõime komponentide kasutamine

Kontrollida, kas kõik allsüsteemi integreeritavad koostalitlusvõime komponendid on hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga.

Dokumentide olemasolu ja sisu

Kontrollida koostalitlusvõime komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega

Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel

Koostalitlusvõime komponentide puhul, mida on kontrollitud varasemate juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK versioonide alusel, kontrollida, et tõend tagab ka vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele

Mõju analüüs KTKs viidatud tehniliste kirjelduste ja koostalitluse komponentide tõendite võrdlemise teel

Rongituvastussüsteemide kasutamine

Kontrollida, et valitud tüübid vastavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK nõuetele – põhiparameetrid 4.2.10, 4.2.11

Dokumentide kontroll

Koostalitlusvõime komponentide integreerimine allsüsteemi

Kontrollida, et allsüsteemi siseliidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult – põhiparameetrid 4.2.5, 4.2.7

Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele

Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs sätestatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone

Mõjuanalüüs

Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku – põhiparameeter 4.2.9

Projekti tehniliste kirjelduste kontroll

Infrastruktuuriga integreerimine

Kontrollida seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4 ja tootja määratud paigaldustingimused

Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)

Kontrollida, et raudteeäärne juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga

Dokumentide kontroll (koostalitlusvõime komponentide tõendeid ja võimalikke integreerimisviise on võrreldud raudteeäärsete seadmete omadustega)

Integreerimine raudteeäärse signaalimisega

Kontrollida, et kõik rakenduses nõutavad funktsioonid on rakendatud vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameeter 4.2.3

Dokumentide kontroll (taotleja projekti tehniline kirjeldus ja koostalitlusvõime komponentide tõendid)

Kontrollida parameetrite õiget konfiguratsiooni (Eurobalise’i telegrammid, RBC-sõnumid, teadetetahvlite asukohad jne)

Dokumentide kontroll (parameetrite väärtuseid võrreldakse raudteeäärsete ja signaalimisseadmete omadustega)

Kontrollida, et liidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult

Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel

Kontrollida, et raudteeäärne juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem töötab korralikult vastavalt raudteeäärsetes signaalimisliidestes olevale teabele (nt Eurobalise’i telegrammide asjakohane genereerimine LEUs või sõnumite genereerimine RBCs)

Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel

Integreerimine rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ning veeremiga

Kontrollida GSM-Ri levi – põhiparameeter 4.2.4

Kohapealsed mõõtmised

Kontrollida rongituvastussüsteemide vastavust käesoleva KTK nõuetele – põhiparameeter 4.2.10

Kohapealsed mõõtmised

Kontrollida rongituvastussüsteemide vastavust käesoleva KTK nõuetele – põhiparameetrid 4.2.10 ja 4.2.11

Olemasolevatest rajatistest pärinevate tõendite kontrollimine (juba kasutatavate süsteemide puhul); katsete tegemine vastavalt uutele tüüpidele kehtestatud standarditele

Kontrollida, et kõik rakenduses nõutavad funktsioonid on rakendatud vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4 ja 4.2.5

Punktis 6.1.2 sätestatud tööstsenaariumide katsete aruanded erinevate sertifitseeritud rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemidega. Aruandes peab osutama, milliseid tööstsenaariume testiti, millist rongisisest seadet kasutati ja kas katsed viidi läbi laborites, katseliinidel või reaalsetes rakendustes

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus

Kontrollida vastavust ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1

Ühises ohutusmeetodis sätestatud menetluste rakendamine

Kontrollida kvantitatiivsete töökindluse sihtväärtuste järgimist – põhiparameeter 4.2.1

Arvutused

Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.5.2

Dokumentide kontroll

Integreerimine rongisiseste juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide ning veeremiga:

katsed töötingimustel

Testida allsüsteemi käitumist nii paljudes erinevates töötingimustes, kui on reaalselt võimalik (nt rongi kiirus, rongide arv liinil, ilmastikutingimused). Katsega peab saama kontrollida:

1.

rongituvastussüsteemide toimivust – põhiparameetrid 4.2.10, 4.2.11;

2.

et raudteeäärne juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.

Nimetatud katsed suurendavad ka kindlustunnet süsteemsete tõrgete puudumise kohta.

Nende katsete rakendusalast jäävad välja katsed, mis on läbi viidud varasemates etappides: arvesse võetakse koostalitlusvõime komponentide tasandil läbi viidud katseid ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemil läbi viidud katseid.

Läbiviidud katsete aruanded.

Märkus: tõendis peab märkima, milliseid tingimusi testiti, milliseid standardeid kohaldati ja milliste kriteeriumide alusel loeti katsed lõppenuks

6.4.   Osalise vastavuse sätted

6.4.1.   Sissejuhatus

Raudtee koostalitlusvõime direktiivi artikli 18 lõike 4 kohaselt võib teavitatud asutus välja anda vastavustõendamise vaheteatisi, mis käsitlevad teatavaid vastavustõendamise menetluse etappe või allsüsteemi teatavaid osi.

Nagu on osutatud käesoleva KTK punktis 2.2 („Ulatus”), koosnevad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemid kolmest osast, mis on sätestatud punktis 4.1 („Sissejuhatus”).

Punkt 6.4.2 käsitleb juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osade vastavustõendamist.

Punkt 6.4.3 käsitleb juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osalise vastavuse tõendamist, kui nende koostalitlusvõime komponentide kasutamisele on kehtestatud piirangutingimused.

6.4.2.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine

Hindamine, kas raudteeäärne või rongisisene juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem vastab käesoleva KTK nõuetele, võib toimuda üksteisele järgnevate etappidena – üks iga osa jaoks kolmest. Igas etapis kontrollib hindaja ainult seda, kas see konkreetne osa vastab KTK nõuetele.

Olenemata valitud moodulist peab teavitatud asutus tõendama, et:

1.

järgitud on kõnealusele osale esitatud KTK nõudeid;

2.

juba hinnatud KTK nõuded oleksid erapooletud.

Juba hinnatud ja muutmata funktsioonid, mida antud etapp ei mõjuta, ei vaja uuesti kontrollimist.

6.4.3.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide osaline vastavus koostalitlusvõime komponentide kasutamisele kehtestatud piirangutingimuste tõttu

Koostalitlusvõime komponendi osalise vastavuse tõendi võib väljastada ka siis, kui mõni funktsioon, liides või talitlusvõime ei ole rakendatud, eeldusel et:

1.

rakendamata funktsioon, liides või talitlusvõime ei ole nõutav koostalitlusvõime komponendi integreerimiseks allsüsteemi kasutamisele seatud eritingimuste tõttu, näiteks (9)

a)

rongisisene ERTMSi/ETCSi liides STMiga, kui koostalitlusvõime komponent on ette nähtud paigaldamiseks veeremitele, kus väline STM ei ole vajalik;

b)

RBC liides teiste RBCdega, kui RBC on ette nähtud kasutamiseks rakenduses, kuhu naabruses asuvaid RBCsid ei ole kavandatud;

2.

tõendil on näidatud, millised funktsioonid, liidesed või talitlusvõimed ei ole rakendatud, ja märgitud vastavad piirangud koostalitlusvõime komponendi kasutamisele. See teave võimaldab tuvastada tingimused, milles koostalitlusvõime komponenti saab kasutada, ning piirangud, mis kohalduvad seda komponenti hõlmava allsüsteemi koostalitlusvõimele.

Igal juhul koordineerib kõnealuste piirangutega tõendite väljastamistingimusi teavitatud asutuste ja agentuuri vahel töörühm, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus), (10) artikli 21a lõike 5 kohaselt.

Kui koostalitlusvõime komponent on integreeritud rongisisesesse või raudteeäärsesse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ja kui puuduvad funktsioonid, liidesed või talitlusvõimed ei võimalda hinnata, kas allsüsteem vastab täielikult käesoleva KTK nõuetele, võib väljastada ainult vastavustõendamise vaheteatise. Sellel on näidatud, milliseid nõudeid on hinnatud, ja esitatud vastavad piirangud allsüsteemi kasutamisele ning selle ühilduvusele teiste allsüsteemidega.

7.   JUHTKÄSKUDE JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDE KTK RAKENDAMINE

7.1.   Sissejuhatus

Käesolevas peatükis on välja toodud KTK rakendamise strateegia ja sellega seotud tehnilised meetmed, eelkõige üleminek A-klassi süsteemidele.

Arvestama peab tõsiasjaga, et KTK rakendamist tuleb aeg-ajalt koordineerida teiste KTKde rakendamisega.

7.2.   Üldiselt kohaldatavad normid

7.2.1.   Raudteeäärse juhtkäskude allsüsteemi või selle osade täiendamine või uuendamine

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi täiendamine või uuendamine võib hõlmata ühte või kõiki järgmisi osi:

1.

automaatblokeerimissüsteem;

2.

raadioside;

3.

rongituvastus.

Nimetatud raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi eri osasid võib seega täiendada või uuendada eraldi, kui sellega ei seata ohtu koostalitlusvõimet. Tehtavad tööd hõlmavad:

1.

GSM-R-funktsioone ja -liideseid;

2.

ERTMS-/ECTS-funktsioone ja -liideseid;

3.

rongituvastussüsteemi ühilduvust veeremiga.

Vt iga osa põhiparameetrite määratlusi peatükist 4.1 („Sissejuhatus”).

7.2.2.   Olemasolevad süsteemid

Liikmesriigid peavad tagama, et olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed jäävad muutmata, välja arvatud muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks nende süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks.

7.2.3.   Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite kättesaadavus

Juhul kui käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvaid liine A-klassi automaatblokeerimissüsteemidega ei varustata, peab liikmesriik võtma kõik meetmed, et tagada oma olemasoleva B-klassi automaatblokeerimissüsteemis või -süsteemides välise spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) kättesaadavus.

Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt tagada STMidele vaba turg, kus kehtivad õiglased kaubandustingimused. Kui tehnilistel või ärilistel põhjustel (11) ei ole võimalik STMi kättesaadavust tagada, teavitab asjaomane liikmesriik komiteed selle probleemi põhjustest ning leevendusmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, et tagada eelkõige välisriikide ettevõtjate juurdepääs infrastruktuurile.

7.2.4.   B-klassi lisaseadmed A-klassi seadmetega varustatud liinil

ERTMSi/ETCSi ja/või GSM-Riga varustatud liinile võib paigaldada B-klassi lisaseadmeid, et võimaldada A-klassiga mitteühilduvate veeremite kasutamist üleminekufaasis. B-klassi seadmeid võib kasutada rongis A-klassi süsteemi varusüsteemina. Infrastruktuuriettevõtjal ei ole siiski õigust nõuda B-klassi süsteemide paigaldamist sellisel liinil sõitvatele koostalitlusvõimelistele rongidele.

Raudteeäärsed seadmed peavad lisaks toetama üleminekuid A-klassi ja B-klassi vahel, kehtestamata rongisisesele juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemile täiendavaid nõudeid peale käesolevas KTKs sätestatud nõuete.

7.2.5.   A-klassi ja B-klassi seadmetega veeremid

Veerem võib olla varustatud nii A-klassi kui ka B-klassi süsteemidega, et seda oleks võimalik kasutada mitmel liinil.

Asjaomane liikmesriik võib piirata rongisisese B-klassi süsteemi kasutamist liinidel, kus puudub vastav raudteeäärne süsteem.

Sõites liinil, mis on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemidega, võivad B-klassi süsteemid olla A-klassi süsteemide varusüsteemideks, kui rong on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemiga. See ei tohi aga olla koostalitlusvõimega seotud nõue.

B-klassi automaatblokeerimissüsteeme võib rakendada järgmiselt:

1.

kasutades STMi, mis töötab standardse liidese kaudu (väline STM), või

2.

integreeritult ERTMSi/ETCSi seadmetega või ühendatult mittestandardse liidesega, või

3.

sõltumatult ERTMSi/ETCSi seadmetest, näiteks süsteemi kaudu, mis võimaldab seadmete vahel ümber lülituda. Raudtee-ettevõtja peab tagama, et üleminekud A- ja B-klassi automaatblokeerimissüsteemide vahel toimuvad vastavalt käesoleva KTK nõuetele ja B-klassi süsteemide suhtes kehtestatud riiklikele normidele.

7.2.6.   Kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimused

Raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning selle ja teiste allsüsteemide vaheliste liideste omadustest tulenevalt võivad mõningad raudteeäärsed funktsioonid, mis ei ole klassifitseeritud kui kohustuslikud, olla mõningates rakendustes oluliste nõuete täitmiseks vajalikud.

Riiklike või valikuliste funktsioonide kasutamine raudteeäärsetes seadmetes ei tohi takistada rongidel selliste infrastruktuuride kasutamist, mis vastavad üksnes rongisisese A-klassi süsteemi kohustuslikele nõuetele, välja arvatud järgmiste valikuliste rongisiseste funktsioonide osas:

ETCSi 3. taseme raudteeäärse rakenduse puhul on nõutav rongisisene rongi terviklikkuse kontrollsüsteem;

ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse puhul, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav vastav rongisisene sõidusignaalide uuendamise funktsioon, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides);

kui ETCSi tööks on vajalik andmeedastus raadioside teel, peavad GSM-Ri andmeedastusteenused vastama ETCSi andmeedastusnõuetele;

rongisisene koost, mille hulka kuulub KERi STM, võib muuta vajalikuks K-liidese rakendamise.

7.2.7.   GSM-Ri spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.2.7.1.   Raudteeäärsed rajatised

GSM-Ri paigaldamine on kohustuslik, kui:

1.

raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa paigaldatakse esmakordselt;

2.

juba kasutusel oleva raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa täiendatakse sellisel viisil, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste suhtes, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

7.2.7.2.   Rongisisesed rajatised

GSM-Ri paigaldamine veeremile, mida kavatsetakse kasutada liinil, mille vähemalt üks lõik on varustatud A-klassi liidestega (isegi kui need katavad B-klassi süsteemi), on kohustuslik juhul, kui:

1.

rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa paigaldatakse esmakordselt;

2.

juba kasutusel oleva rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa täiendatakse sellisel viisil, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste suhtes, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

7.2.8.   Rongituvastussüsteemide spetsiifilised rakenduseeskirjad

Käesoleva KTK kontekstis tähendab rongituvastussüsteem raudtee äärde paigaldatud seadet, mis jälgib sõidukite olemasolu või puudumist kas kogu marsruudi liinil või selle kohalikul lõigul.

Raudteeäärseid süsteeme (nt blokeerimisseadmed või ülesõidukohtade juhtseadmed), mis kasutavad tuvastussüsteemidest pärinevaid andmeid, ei loeta rongituvastussüsteemi osaks.

Käesolevas KTKs on sätestatud nõuded veeremi liidesele ainult sellises ulatuses, mida on vaja ühilduvuse tagamiseks KTKga vastavuses olevate veeremite ja infrastruktuuri vahel.

Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide KTK nõuetele vastavat rongituvastussüsteemi võib rakendada sõltumatult ERTMSi/ETCSi või GSM-Ri rakendusest, ent see võib sõltuda B-klassi signaalimissüsteemidest või erinõuetest nt ülesõidukohtade seadmetele.

Käesoleva KTK nõudeid rongituvastussüsteemidele peab järgima, kui:

1.

rongituvastussüsteeme täiendatakse;

2.

rongituvastussüsteeme uuendatakse, eeldusel et käesoleva KTK nõuete järgimine ei tähenda teiste raudteeäärsete või rongisiseste süsteemide soovimatuid muudatusi või täiendusi;

3.

rongituvastussüsteeme uuendatakse, kui seda nõuab rongituvastussüsteemist pärinevat teavet kasutavate raudteeäärsete süsteemide täiendus või uuendus;

4.

B-klassi automaatblokeerimissüsteemid eemaldatakse (kui rongituvastus- ja automaatblokeerimissüsteemid on integreeritud).

Üleminekuetapil tuleb hoolt kanda selle eest, et KTKga ühilduva rongituvastussüsteemi paigaldamine avaldaks minimaalset negatiivset mõju olemasolevatele KTKga mitteühilduvatele veeremitele.

Selle saavutamiseks soovitatakse infrastruktuuriettevõtjal valida KTKga ühilduv rongituvastussüsteem, mis ühtlasi ühilduks antud infrastruktuuril juba sõitvate KTKga mitteühilduvate veeremitega.

7.2.9.   Erijuhtumid

7.2.9.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse kas püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum).

Käesolevas KTKs käsitatakse A3-juhtumitena neid ajutisi juhtumeid, mis esinevad veel pärast aastat 2020.

Punktides 7.2.9.2–7.2.9.7 sätestatud erijuhtumeid tuleks lugeda koos 4. peatüki asjaomaste lõikudega ja/või seal viidatud tehniliste kirjeldustega.

Erijuhtumid asendavad vastavaid 4. peatükis sätestatud nõudeid.

Kui 4. peatüki asjaomases lõigus sätestatud nõuded ei kuulu erijuhtumi alla, ei ole nimetatud nõudeid punktides 7.2.9.2–7.2.9.7 korratud ning neid kohaldatakse muutmata kujul.

7.2.9.2.   Belgia

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.4:

kaugus esimese ja viimase telje L vahel – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 15 000 mm

A3

Kohaldatav kiirraudteesüsteemi liinil 1

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.8:

 

üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t.

 

Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peaks veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille elektribaas on võrdne 16 000 mm-ga või suurem

A3

Kohaldatav kiirraudteesüsteemi liinidel 1, 2, 3, 4

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega

7.2.9.3.   Ühendkuningriik

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.4:

kaugus esimese ja viimase telje L vahel – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 15 000 mm

A3

Kohaldatav kiirraudteesüsteemi liinil 1

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.4.1:

lisaks punktis 3.1.4.1 esitatud nõuetele kehtivad liivatamisele mootorrongide veojõu suurendamiseks järgmised nõuded:

a)

see ei ole lubatud esimese telje ees kiirusel kuni 40 km/h ja

b)

see on lubatud ainult juhul, kui saab tõestada, et veel vähemalt kuus mootorrongi telge jäävad laotamise kohast tahapoole

A3

 

4.2.12.   ERTMSi/ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Viide 51:

rongi tunnuskoodi sisestamiseks on lubatud kasutada tähtnumbrilist klaviatuuri, kui vastaval eesmärgil kehtestatud tehnilise eeskirjaga on nõutav tähtnumbriliste rongi tunnuskoodide toetamine

A3

Seda erijuhtumit läheb vaja kohe, kui DMI tehnilise kirjeldusega seotud avatud punkt on suletud.

Koostalitlust see ei mõjuta

4.2.12.   ERTMSi/ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Viide 51:

ETCSi DMI-l on lubatud kuvada rongi dünaamilise kiiruse andmeid ühikus miili/tunnis (ja näidata „mph”), kui sõidetakse Suurbritannia põhivõrgu liinidel.

A3

Antud erijuhtumit läheb vaja kohe, kui DMI tehnilise kirjeldusega seotud avatud punkt on suletud.

Koostalitlust see ei mõjuta

7.2.9.4.   Prantsusmaa

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.4:

kaugus esimese ja viimase telje L vahel – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 15 000 mm

A3

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.9:

 

rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring).

 

Lisaks peab rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500 Hz – 40 kHz.

A3

See erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.8:

 

üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t.

 

Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peaks veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille elektribaas on võrdne 16 000 mm-ga või on suurem.

A3

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.3.2:

 

mõõde D (joonis 2) ei tohi olla väiksem kui:

 

450 mm, olenemata kiirusest

5 aastat

 

7.2.9.5.   Poola

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.9:

 

rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring).

 

Lisaks peab rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500 Hz – 40 kHz.

A3

See erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud

7.2.9.6.   Leedu, Läti

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.3.4:

mõõtme Sh (joonis 2) vahemik ei tohi olla vähem kui 26,25 mm

A3

Seda erijuhtumit on vaja seni, kuni Leedu 1 520 mm raudteevõrgus liiguvad ČME-vedurid

7.2.9.7.   Rootsi

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.4.   Mobiilside funktsioonid raudteedele – GSM-R

Viide 65, väide 4.2.3:

on lubatud kasutada rongisiseseid juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme, sealhulgas 2-vatiseid GSM-R-rongiraadioid ja ETCS-andmesideraadioid. Allsüsteemid peavad olema suutelised töötama raudteevõrkudes kuni 82 dBm.

P

Koostalitlust see ei mõjuta

7.2.9.8.   Luksemburg

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.4:

1.

Veeremiüksusele paigutatud liivatamisseadmete väljund ei tohi ületada 0,3 l minutis rööpa kohta.

2.

Infrastruktuuriregistris määratletud jaamades on liivatamine keelatud.

3.

Liivatamine pöörangute piirkonnas on keelatud.

4.

Piiranguid ei kohaldata hädapidurdusele.

A3

 

7.3.   ERTMSi eeskirjad

7.3.1.   ERTMSi Euroopa arenduskava

Käesolevas osas esitatakse KTK rakendamise strateegia (ERTMSi Euroopa arenduskava). Selles kirjeldatakse etappe, mis tuleb läbida, et saavutada järkjärguline üleminek praegusest olukorrast lõpliku olukorrani, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks.

ERTMSi Euroopa arenduskava ei kohaldata raudteeliinide suhtes sellise liikmesriigi territooriumil, mille raudteevõrgustik ei ole ühendatud ülejäänud ühenduse raudteevõrgustikuga või on sellest eraldatud merega või geograafiliste eritingimuste või erineva rööpmevahe tõttu.

7.3.2.   ERTMSi raudteeäärsete seadmete paigaldamine

ERTMSi Euroopa arengukava eesmärk on tagada ERTMSiga varustatud veduritele, mootorvagunitele ja muudele raudteeveeremitele järk-järgult juurdepääs suuremale hulgale liinidele, sadamatele, terminalidele ja sorteerimisjaamadele, vajamata seejuures peale ERTMSi täiendavaid riigisiseseid seadmeid.

See ei tähenda, et olemasolevad B-klassi süsteemid tuleb kavas käsitletud raudteeliinidelt eemaldada. Rakenduskavas ette nähtud kuupäevaks peab siiski ERTMSiga varustatud veduritele, mootorvagunitele ja muudele raudteeveeremitele olema tagatud ligipääs arenduskavaga hõlmatud liinidele, ilma et sellistelt sõidukitelt nõutaks B-klassi süsteemide paigaldamist.

Terminalialad, näiteks sadamad või teatavad raudteeliinid sadamas, mis ei ole B-klassi süsteemiga varustatud, täidavad punktis 7.3.2.2 kehtestatud nõudeid, kui raudteeveeremitele tagatakse ligipääs sellistele terminalialadele ilma eeltingimuseta, et need oleks varustatud automaatblokeerimissüsteemiga.

Kahe- või enamarööpmeliste liinide puhul peetakse liini ERTMSiga varustatuks juhul, kui kaks rööbasteed on sellega varustatud ja võimaldavad rongiliiklust mõlemas suunas. Kui teatavas transpordikoridori lõigus on mitu raudteeliini, peab vähemalt üks liin lõigu kohta olema ERTMSiga varustatud ning kogu koridor loetakse varustatuks juhul, kui vähemalt üks liin on varustatud kogu koridori pikkuses.

7.3.2.1.   Koridorid

Punktis 7.3.4 kirjeldatud kuus koridori varustatakse ERTMSiga kõnealuses punktis esitatud ajakava kohaselt (12).

7.3.2.2.   Ühendus Euroopa peamiste sadamate, sorteerimisjaamade, kaubaterminalide ja kaubaveoaladega

Punktis 7.3.5 loetletud sadamad, sorteerimisjaamad, kaubaterminalid ja kaubaveoalad ühendatakse vähemalt ühega punktis 7.3.4 nimetatud kuuest koridorist punktis 7.3.5 kindlaks määratud kuupäevaks ja tingimustel.

7.3.2.3.   Kiirraudteevõrgustik

Raudteeäärsete ERTMSi/ETCSi seadmete paigaldamine on kohustuslik, kui:

1.

paigaldatakse esmakordselt raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi automaatblokeerimissüsteemi osa (koos B-klassi süsteemiga või ilma selleta) või

2.

täiendatakse olemasolevat raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi automaatblokeerimissüsteemi osa, kui see muudaks olemasoleva süsteemi funktsioone, talitlusvõimet ja/või koostalitlusega seotud liideseid (raadiosidet). See ei kehti muudatuste suhtes, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

ERTMS/ETCS on soovitatav paigaldada siis, kui juba kasutatava liini lõigu infrastruktuuri või energia allsüsteemi tuleb täiendada, uuendada või hooldada, eeldusel et ERTMSi/ETCSi paigaldamine kõnealusele liinilõigule moodustab vähem kui 10 % täiendamiseks, uuendamiseks või hoolduseks vajalikust koguinvesteeringust.

7.3.2.4.   ELi rahastatavad projektid

Ilma et see piiraks punktide 7.3.2.1, 7.3.2.2 ja 7.3.2.3 kohaldamist, on seoses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja/või Ühtekuuluvusfondist (nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (13) ja/või TEN-T vahenditest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1692/96/EÜ) (14) toetatavate raudteeinfrastruktuuri projektidega ERTMS/ETCSi paigaldamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

1.

esmakordsel raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi automaatblokeerimissüsteemi osa paigaldamisel või

2.

juba kasutatavate raudteeäärse juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi automaatblokeerimissüsteemi osa täiendamise puhul, kui see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust.

7.3.2.5.   Teavitamine

Liikmesriigid teatavad iga punktis 7.3.4 kirjeldatud koridorilõigu kohta komisjonile üksikasjaliku ajakava koridorilõigu ERTMSiga varustamiseks või kinnitavad, et lõik on juba ERTMSiga varustatud. Vastav teave edastatakse komisjonile hiljemalt kolm aastat enne ERTMSi paigaldamise tähtaega punktis 7.3.4 kirjeldatud koridorilõigus.

Liikmesriigid teatavad iga punktis 7.3.5 loetletud sadama, sorteerimisjaama, kaubaveoterminali või kaubaveoala kohta konkreetsed liinid, mida kasutatakse vastava objekti ühendamiseks ühega punktis 7.3.4 loetletud koridoridest. Kõnealune teave esitatakse komisjonile hiljemalt kolm aastat enne punktis 7.3.5 märgitud kuupäeva ning selles näidatakse ära vastava sadama, sorteerimisjaama, kaubaveoterminali või kaubaveoala ERTMSiga varustamise tähtaeg. Euroopa Komisjon võib vajaduse korral nõuda kohandamist, eelkõige selleks, et tagada ERTMSiga varustatud liinide kokkusobivus piiridel. Liikmesriigid teatavad kõnealuste liinide kohta komisjonile üksikasjaliku ajakava nende ERTMSiga varustamiseks või kinnitavad, et need liinid on juba ERTMSiga varustatud. Kõnealune teave esitatakse komisjonile hiljemalt kolm aastat enne punktis 7.3.5 märgitud kuupäeva ning selles näidatakse ära vastava sadama, sorteerimisjaama, kaubaveoterminali või kaubaveoala ERTMSiga varustamise tähtaeg.

Üksikasjalikus ajakavas näidatakse eelkõige ära liini varustamise pakkumismenetluse lõpetamise tähtaeg, menetlused, mis on kehtestatud selleks, et tagada kõnealuses koridoris koostalitlusvõime naaberriikidega, ning projekti põhietapid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga kaheteistkümne kuu tagant kõnealuste liinide ERTMSiga varustamise käigust, saates komisjonile ajakohastatud ajakava.

7.3.2.6.   Viivitused

Kui liikmesriigil on põhjust arvata, et käesolevas otsuses sätestatud tähtaegadest kinnipidamisega võib esineda raskusi, teatab ta sellest viivitamata komisjonile. Liikmesriik esitab komisjonile toimiku projekti tehnilise kirjelduse ja ajakohastatud rakenduskavaga. Toimikus selgitatakse ka viivituse põhjusi ning näidatakse ära parandusmeetmed, mis liikmesriik on võtnud.

Liikmesriigile võib lubada kuni kolm aastat ajapikendust, kui viivituse põhjuseks on asjaolud, mis ei sõltu liikmesriigist, nagu tarnijapoolne lepingu rikkumine või sobivate katsesõidukite puudumisest tingitud probleemid seoses kinnitusprotsessiga. Liikmesriik võib sellist pikendust taotleda ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.

punktis 7.3.2.5 osutatud teated esitati vajaduse korral õigeaegselt ja need sisaldasid kogu nõutud teavet;

2.

punkti 7.3.2.6 esimeses lõigus osutatud toimik sisaldab selgeid tõendeid selle kohta, et viivituse põhjused ei sõltunud liikmesriigist;

3.

rongisiseste ja raudteeäärsete seadmete tarnete ning toodete integreerimise ja testimise koordineerimise eest vastutab pädev asutus;

4.

olemasolevaid laboreid on nõuetekohaselt kasutatud;

5.

on esitatud tõendid selle kohta, et viivituse minimeerimiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

Komisjon tutvub esitatud toimikuga ja liikmesriigi kavandatavate meetmetega ning teavitab direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 29 osutatud komiteed uurimise tulemusest.

7.3.3.   ERTMSi rongisiseste seadmete paigaldamine

Pärast 1. jaanuari 2012 tellitud või pärast 1. jaanuari 2015 kasutusele võetud uued vedurid, uued mootorvagunid ning muud uued raudteeveeremid, mis liiguvad ilma juhikabiiniga vedurita, varustatakse ERTMSiga.

Seda nõuet ei kohaldata uute manööver- ja muude vedurite, uute mootorvagunite ja muude uute juhikabiiniga raudteeveeremite suhtes, kui need on ette nähtud ainult riigisisese või piirkondliku piiriülese veoteenuse osutamiseks. Liikmesriigid võivad aga siiski kohaldada riigisiseselt täiendavaid nõudeid, eelkõige selleks, et

1.

lubada ERTMSiga varustatud veduritele juurdepääsu ainult ERTMSiga varustatud liinidele, nii et olemasolevad riigisisesed süsteemid saaks kasutusest kõrvaldada;

2.

nõuda, et uued manöövervedurid ja/või muud juhikabiiniga raudteeveeremid, isegi kui need on ette nähtud ainult riigisisese või piirkondliku piiriülese teenuse osutamiseks, on varustatud ERTMSiga.

7.3.3.1.   Kiirraudteevõrgustik

Rongisiseste ERTMSi/ETCSi seadmete paigaldamine on kohustuslik:

1.

uue rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi automaatblokeerimissüsteemi osa paigaldamise puhul või

2.

olemasoleva rongisisese juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi automaatblokeerimissüsteemi osa täiendamise puhul, kui see muudaks olemasoleva süsteemi funktsioone, toimivust ja/või koostalitlusega seotud liideseid. See ei kehti muudatuste suhtes, mida peetakse vajalikuks olemasolevate süsteemide ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

7.3.4.   Koridore moodustavad raudteeliinid

Koridor A – ERTMS paigaldatakse aastaks 2015

Image

Koridor B  (15)

Image

Koridor C  (16)

Image

Koridor D  (17)

Image

Koridor E

Image

Koridor F

Image

7.3.5.   Euroopa peamised sadamad, sorteerimisjaamad, kaubaterminalid ja kaubaveoalad

Riik

Kaubaveoala

Kuupäev

Märkus

Belgia

Antwerpen

31.12.2015

2020. aastaks lisatakse ka ühendus Rotterdamiga.

Gent

31.12.2020

 

Zeebrugge

31.12.2020

 

Bulgaaria

Burgas

31.12.2020

Ühendus koridoriga E nõuab, et ERTMSiga varustatakse lõigud Burgas–Sofia ja Sofia–Vidin–Calafat ning Calafat–Curtici Rumeenias (PP22).

Tšehhi Vabariik

Praha

31.12.2015

 

Lovosice

31.12.2020

 

Taani

Taulov

31.12.2020

Selle terminali ühendamine nõuab, et ERTMSiga varustatakse liin Flensburg–Padborg (vt koridori B joonealust märkust).

Saksamaa

Dresden (18)

31.12.2020

2020. aastaks tagatakse ka otseühendus koridoride E ja F vahel (Dresdenist Hannoveri).

Lübeck

31.12.2020

 

Duisburg

31.12.2015

 

Hamburg (19)

31.12.2020

 

Köln

31.12.2015

 

München

31.12.2015

 

Hannover

31.12.2015

 

Rostock

31.12.2015

 

Ludwigshafen/Mannheim

31.12.2015

 

Nürnberg

31.12.2020

 

Kreeka

Pireás

31.12.2020

Ühendus koridoriga E nõuab, et ERTMSiga varustatakse Kulata–Sofia lõik Bulgaarias.

Hispaania

Algeciras

31.12.2020

 

Madrid

31.12.2020

 

Pamplona

31.12.2020

Vaja on kolme ühendusteed: ühendustee Pariisiga Hendaye’ kaudu, Pamplona–Madridi ühendustee ja Pamplona ühendustee koridoriga D Zaragoza kaudu.

Zaragoza

31.12.2020

 

Tarragona

31.12.2020

 

Barcelona

31.12.2015

 

Valencia

31.12.2020

 

Prantsusmaa

Marseille

31.12.2020

 

Perpignan

31.12.2015

 

Avignon

31.12.2015

 

Lyon

31.12.2015

 

Le Havre

31.12.2020

 

Lille

31.12.2020

 

Dunkerque

31.12.2020

 

Pariis

31.12.2020

2020. aastaks luuakse järgmised ühendusteed: i) Hendaye, ii) La Manche’i tunnel, iii) Dijon, iv) Metz Epernay’ ja Châlons-en-Champagne’i kaudu.

Itaalia

La Spezia

31.12.2020

 

Genova

31.12.2015

 

Gioia Tauro

31.12.2020

 

Verona

31.12.2015

 

Milano

31.12.2015

 

Taranto

31.12.2020

 

Bari

31.12.2020

 

Padova

31.12.2015

 

Trieste

31.12.2015

 

Novara

31.12.2015

 

Venezia

31.12.2020

 

Bologna

31.12.2020

 

Rooma

31.12.2020

 

Luksemburg

Bettembourg

31.12.2015

 

Ungari

Budapest

31.12.2015

 

Madalmaad

Amsterdam

31.12.2020

 

Rotterdam

31.12.2015

2020. aastaks luuakse ka ühendus Antwerpeniga.

Austria

Graz

31.12.2020

 

Viin

31.12.2020

 

Poola

Gdynia

31.12.2015

 

Katowice

31.12.2020

 

Wrocław

31.12.2015

2020. aastaks varustatakse ERTMSiga Wrocławi–Legnica liin, et tagada otseühendus Saksamaa piiriga (Gorlitziga).

Gliwice

31.12.2015

 

Poznań

31.12.2015

 

Varssavi

31.12.2015

 

Portugal

Sines

31.12.2020

 

Lissabon

31.12.2020

 

Rumeenia

Constanța

31.12.2015

 

Sloveenia

Koper

31.12.2015

 

Ljubljana

31.12.2015

 

Slovakkia

Bratislava

31.12.2015

 

Suurbritannia

Bristol

 

Terminal ühendatakse seoses koridori C pikendamisega La Manche’i tunnelini.


(1)  Halvenenud tingimused on tõrgete käsitlemiseks loodud töötingimused. Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide kavandamisel on nendega arvestatud.

(2)  ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

(3)  ELT L 264, 8.10.2011, lk 32.

(4)  ELT L 256, 1.10.2011, lk 1.

(5)  Koostalitlusvõime komponendi korrektse kasutamise kontrollimine on osa üldisest rongisiseste ja raudteeäärsete juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide EÜ vastavustõendamisest, nagu on selgitatud punktides 6.3.3 ja 6.3.4.

(6)  ELT L 319, 4.12.2010, lk 1.

(7)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(8)  Sel juhul toimub üleminekute haldamise hindamine kooskõlas riiklike tehniliste kirjeldustega.

(9)  Käesolevas peatükis kirjeldatud menetlused ei mõjuta võimalust komponente rühmitada.

(10)  ELT L 164, 21.6.2004, lk 1.

(11)  Nt kui välise STMi kontseptsiooni realiseeritavust ei ole võimalik tehniliselt tagada või kui B-klassi süsteemide intellektuaalse omandi õiguste omamisega seotud võimalikud probleemid takistavad STM-toote õigeaegset arendamist.

(12)  Punktis 7.3.4 on kehtestatud nende koridoride varustamise tähtajad ERTMSi võrgustiku järkjärgulist rajamist silmas pidades. Mitmel juhul on olemas vabatahtlikud kokkulepped varasemate tähtaegade kohta.

(13)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(14)  EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

(15)  Ilma et see piiraks üleeuroopalisi kiirraudteevõrgustikke käsitlevate õigusaktide kohaldamist, võivad ühendusteeks olla kiirliinide lõigud tingimusel, et rööbasteed nähakse ette ka kaubarongidele. 2020. aastaks varustatakse ERTMSiga vähemalt üks ühendustee Taani ja Saksamaa vahel (Flensburg–Hamburg või Rødby–Puttgarden), kahte ühendusteed ei pea selleks tähtajaks tingimata ERTMSiga varustama. Brenneri peatunnel varustatakse ERTMSiga pärast infrastruktuuritööde valmimist (tähtaeg aasta 2020).

(16)  2020. aastaks valmib ühendustee Nancy ja Rédingi vahel.

(17)  2020. aastaks varustatakse ERTMSiga veel kaks haru: Montmélian–Grenoble–Valence ja Lyon–Valence–Arles–Miramas (Rhône’i vasakul kaldal).

(18)  Saksamaa annab endast parima, et varustada koridori E Dresdeni – Tšehhi piiri lõik enne nimetatud tähtaega.

(19)  Saksamaa tagab seadmetega varustatud raudteeühenduse Hamburgiga, kuid sadamapiirkond võib olla 2020. aastaks varustatud ainult osaliselt.

LISA A

Viited

Iga põhiparameetri viite kohta (käesoleva KTK 4. peatükk) on alljärgnevas tabelis märgitud vastavad kohustuslikud tehnilised kirjeldused tabeli 2 viite kaudu.

Tabel A1

Viide 4. peatükis

Viite number (vt tabel A2)

4.1

4.1a

1

4.1b

32

4.1c

3

 

 

4.2.1

4.2.1a

27, 78

4.2.1b

28

 

 

4.2.2

4.2.2a

14

4.2.2b

1, 4, 13, 15

4.2.2c

31, 37

4.2.2d

18, 20

4.2.2e

6

4.2.2f

7

 

 

4.2.3

4.2.3a

14

4.2.3b

1, 4, 13, 15

4.2.3c

31, 37 b, c, d

4.2.3d

18, 21

 

 

4.2.4

4.2.4a

64, 65

4.2.4b

66

4.2.4c

67

4.2.4d

68

4.2.4e

73, 74

4.2.4f

32, 33

4.2.4 g

48

4.2.4h

69, 70

4.2.4j

71, 72

4.2.4k

75, 76

 

 

4.2.5

4.2.5a

64, 65

4.2.5b

10, 39, 40

4.2.5c

19, 20

4.2.5d

9, 43

4.2.5e

16, 50

 

 

4.2.6

4.2.6a

8, 25, 26, 49

4.2.6b

45

4.2.6c

46

4.2.6d

34

4.2.6e

20

4.2.6f

44

 

 

4.2.7

4.2.7a

12

4.2.7b

62, 63

4.2.7c

34

4.2.7d

9

4.2.7e

16

 

 

4.2.8

4.2.8a

11

 

 

4.2.9

4.2.9a

23

 

 

4.2.10

4.2.10a

77 (punkt 3.1)

 

 

4.2.11

4.2.11a

77 (punkt 3.2)

 

 

4.2.12

4.2.12a

51

 

 

4.2.13

4.2.13a

32, 33, 51

 

 

4.2.14

4.2.14a

5

 

 

4.2.15

4.2.15a

38

Tehnilised kirjeldused

Käesoleva KTK kohaldamisel on kõik allpool esitatud tabelis A2 loetletud tehnilised kirjeldused õiguslikult siduvad tabelis A2 osutatud versioonis. Tabelis A2 loetletud tehnilises kirjelduses viidatud dokumendid on ainult informatiivse tähendusega, kui tabelis A2 ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui tabelis A2 loetletud tehnilistes kirjeldustes märgitu on vastuolus eespool esitatud sätetega, on ülimuslikud viimati nimetatud.

Märkus:

tabelis A2 sõnaga „reserveeritud” tähistatud tehnilised kirjeldused vastavad lisa G avatud punktidele.

Tabel A2

Kohustuslike tehniliste kirjelduste loend

Jrk-nr

Viide

Tehnilise kirjelduse pealkiri

Versioon

Märkused

1

ERA/ERTMS/003204

ERTMS/ETCS Functional requirement specification

5.0

 

2

Välja jäetud

 

 

 

3

UNISIG SUBSET-023

Glossary of terms and abbreviations

2.0.0

 

4

UNISIG SUBSET-026

System requirement specification

2.3.0

 

5

UNISIG SUBSET-027

FFFIS Juridical recorder-downloading tool

2.3.0

Märkus 1

6

UNISIG SUBSET-033

FIS for man-machine interface

2.0.0

 

7

UNISIG SUBSET-034

FIS for the train interface

2.0.0

 

8

UNISIG SUBSET-035

Specific transmission module FFFIS

2.1.1

 

9

UNISIG SUBSET-036

FFFIS for Eurobalise

2.4.1

 

10

UNISIG SUBSET-037

EuroRadio FIS

2.3.0

 

11

UNISIG SUBSET-038

Offline key management FIS

2.3.0

 

12

UNISIG SUBSET-039

FIS for the RBC/RBC handover

2.3.0

 

13

UNISIG SUBSET-040

Dimensioning and engineering rules

2.3.0

 

14

UNISIG SUBSET-041

Performance requirements for interoperability

2.1.0

 

15

ERA SUBSET-108

Interoperability related consolidation on TSI Annex A documents

1.2.0

 

16

UNISIG SUBSET-044

FFFIS for Euroloop subsystem

2.3.0

 

17

Välja jäetud

 

 

 

18

UNISIG SUBSET-046

Radio infill FFFS

2.0.0

 

19

UNISIG SUBSET-047

Track-side-trainborne FIS for radio infill

2.0.0

 

20

UNISIG SUBSET-048

Trainborne FFFIS for radio infill

2.0.0

 

21

UNISIG SUBSET-049

Radio infill FIS with LEU/interlocking

2.0.0

 

22

Välja jäetud

 

 

 

23

UNISIG SUBSET-054

Assignment of values to ETCS variables

2.1.0

 

24

Välja jäetud

 

 

 

25

UNISIG SUBSET-056

STM FFFIS Safe time layer

2.2.0

 

26

UNISIG SUBSET-057

STM FFFIS Safe link layer

2.2.0

 

27

UNISIG SUBSET-091

Safety requirements for the technical interoperability of ETCS in levels 1 and 2

2.5.0

 

28

Reserveeritud

Reliability – availability requirements

 

 

29

UNISIG SUBSET-102

Test specification for interface „k”

1.0.0

 

30

Välja jäetud

 

 

 

31

UNISIG SUBSET-094

Functional requirements for an onboard reference test facility

2.0.2

 

32

EIRENE FRS

GSM-R Functional requirements specification

7

 

33

EIRENE SRS

GSM-R System requirements specification

15

 

34

A11T6001 12

(MORANE) Radio transmission FFFIS for EuroRadio

12

 

35

Välja jäetud

 

 

 

36 a

Välja jäetud

 

 

 

36 b

Välja jäetud

 

 

 

36 c

UNISIG SUBSET-074-2

FFFIS STM Test cases document

1.0.0

 

37 a

Välja jäetud

 

 

 

37 b

UNISIG SUBSET-076-5-2

Test cases related to features

2.3.1

 

37 c

UNISIG SUBSET-076–6-3

Test sequences

2.3.1

 

37 d

UNISIG SUBSET-076-7

Scope of the test specifications

1.0.2

 

37 e

Välja jäetud

 

 

 

38

06E068

ETCS Marker-board definition

2.0

 

39

UNISIG SUBSET-092-1

ERTMS EuroRadio conformance requirements

2.3.0

 

40

UNISIG SUBSET-092-2

ERTMS EuroRadio test cases safety layer

2.3.0

 

41

Välja jäetud

 

 

 

42

Välja jäetud

 

 

 

43

UNISIG SUBSET 085

Test specification for Eurobalise FFFIS

2.2.2

 

44

Reserveeritud

Odometry FIS

 

 

45

UNISIG SUBSET-101

Interface „K” specification

1.0.0

 

46

UNISIG SUBSET-100

Interface „G” specification

1.0.1

 

47

Välja jäetud

 

 

 

48

Reserveeritud

Test specification for mobile equipment GSM-R

 

 

49

UNISIG SUBSET-059

Performance requirements for STM

2.1.1

 

50

UNISIG SUBSET-103

Test specification for Euroloop

1.0.0

 

51

Reserveeritud

Ergonomic aspects of the DMI

 

 

52

UNISIG SUBSET-058

FFFIS STM Application layer

2.1.1

 

53

Välja jäetud

 

 

 

54

Välja jäetud

 

 

 

55

Välja jäetud

 

 

 

56

Välja jäetud

 

 

 

57

Välja jäetud

 

 

 

58

Välja jäetud

 

 

 

59

Välja jäetud

 

 

 

60

Välja jäetud

 

 

 

61

Välja jäetud

 

 

 

62

Reserveeritud

UNISIG SUBSET-099

RBC-RBC Test specification for safe communication interface

 

 

63

UNISIG SUBSET-098

RBC-RBC Safe communication interface

1.0.0”

 

64

EN 301 515

Global System for Mobile Communication (GSM); Requirements for GSM operation on railways

2.3.0

Märkus 2

65

TR 102 281

Detailed requirements for GSM operation on railways

1.0.0

Märkus 3

66

(MORANE) A 01 T 0004 1

ASCI Options for Interoperability

1

 

67

(MORANE) P 38 T 9001

FFFIS for GSM-R SIM Cards

4.1

 

68

ETSI TS 102 610

Railway Telecommunication; GSM; Usage of the UUIE for GSM operation on railways

1.1.0

 

69

(MORANE) F 10 T 6002

FFFS for Confirmation of High Priority Calls”

4

 

70

(MORANE) F 12 T 6002

FIS for Confirmation of High Priority Calls

4

 

71

(MORANE) E 10 T 6001

FFFS for Functional Addressing

4

 

72

(MORANE) E 12 T 6001

FIS for Functional Addressing

5.1

 

73

(MORANE) F 10 T6001

FFFS for Location Dependent Addressing

4

 

74

(MORANE) F 12 T6001

FIS for Location Dependent Addressing

3

 

75

(MORANE) F 10 T 6003

FFFS for Presentation of Functional Numbers to Called and Calling Parties

4

 

76

(MORANE) F 12 T 6003

FIS for Presentation of Functional Numbers to Called and Calling Parties

4

 

77

ERA/ERTMS/033281

Interfaces between CCS track-side and other subsystems

1.0

 

78

Reserveeritud

Safety requirements for ETCS DMI functions

 

 

Märkus 1:

kohustuslik on ainult salvestatava teabe funktsionaalne kirjeldus, mitte liidese tehnilised näitajad.

Märkus 2:

EN 301 515 punktis 2.1 loetletud tehnilised kirjeldused on kohustuslikud.

Märkus 3:

TR 102 281 tabelites 1 ja 2 loetletud muudatuse taotlused on kohustuslikud.

Tabel A3

Kohustuslike standardite loend

Allpool esitatud tabelis nimetatud standardeid kohaldatakse sertifitseerimismenetluses, piiramata käesoleva KTK 4. peatüki ja 6. peatüki sätteid.


Nr

Viide

Dokumendi nimi ja märkused

Versioon

A1

EN 50126

Railway applications — The specification and demonstration of reliability, availability, maintainability and safety (RAMS)

1999

A2

EN 50128

Railway applications — Communication, signalling and processing systems — Software for railway control and protection systems

2001

A3

EN 50129

Railway applications — Communication, signalling and processing systems — Safety related electronic systems for signalling

2003

A4

EN 50159-1

Railway applications — Communication, signalling and processing systems — Part 1

2001

A5

EN 50159-2

Railway applications — Communication, signalling and processing systems — Part 2: Safety related communication in open transmission systems

2001

LISA B

Välja jäetud

LISA C

Välja jäetud

LISA D

Välja jäetud

LISA E

Välja jäetud

LISA F

Välja jäetud

LISA G

AVATUD PUNKTID

Avatud punkt

Märkused

Pidurdamine

See avatud punkt lahendatakse ERTMSi/ETCSi arendusalusega 3. Ühtlustatud pidurdussüsteemi mudel on juba lisatud teavitamiseks lisa A tabeli A2 viitesse 15

Viide 28, käideldavus

Sagedasti esinevad halvenenud tingimused, mida põhjustavad juht- ja signaalseadmete tõrked, vähendavad süsteemi ohutust. Selle vältimiseks sätestatakse minimaalsed töökindluse ja käideldavuse nõuded.

Viide 78, ETCSi DMI funktsioonide ohutusnõuded

See avatud punkt on seotud rongisisese ETCSi ja juhi vahelise liidesega, st vigadega teabe kuvamisel ning andmete ja käskude sisestamisel

Viide 51, DMI ergonoomilised aspektid

See avatud punkt lahendatakse ERTMSi/ETCSi arendusalusega 3. Praegu on juba olemas teavitamise eesmärgil koostatud tehniline kirjeldus

Ratta väikseim lubatud läbimõõt kiirustel, mis ületavad 350 km/h

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

Väikseim lubatud teljevahe kiirustel, mis ületavad 350 km/h

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

Metalli- ja elektrijuhtidevaba ruum rataste vahel

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

See ei ole avatud punkt kaubavagunite jaoks

Rööbastele puistatava liiva omadused

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

Veeremi metallimass

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

Veeremi omaduste kogum piisava dünaamilise manööverdamise näivtakistuse eesmärgil

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

Elektromagnetilised häired (veovool)

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

Elektromagnetilised häired (elektromagnetväljad)

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

See ei ole avatud punkt teiste vooluvarustussüsteemide jaoks peale alalisvoolusüsteemide

Alalisvool ja veovoolu madalsageduslikud komponendid

Vt lisa A, tabel A2, viide 77

Magnet- või pöörisvoolupidurite kasutamine

Vt lisa A, tabel A2, viide 77


Top