LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Kriteeriumide eesmärk on eelkõige vähendada mürgiste või eutrofeerivate ainete heidet vette, vähendada energia tarbimisega seotud keskkonnakahjusid ja ohte (üleilmne soojenemine, hapestumine, osoonikihti lagundamine, taastumatute ressursside ammendumine) energiatarbimise ja sellega seotud õhkuheite vähendamise kaudu, vähendada ohtlike kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnakahjusid ja ohte ning rakendada säästva metsamajandamise põhimõtteid.

KRITEERIUMID

Kriteeriumid on kehtestatud iga järgmise aspekti kohta:

1.	Vette- ja õhkuheide

2.	Energiatarbimine

3.	Kiud: säästev metsamajandamine

4.	Ohtlikud keemilised ained

5.	Jäätmekäitlus

6.	Kasutuskõlblikkus

7.	Pakendil esitatav teave

8.	Ökomärgisel esitatav teave

Ökoloogilised kriteeriumid hõlmavad paberimassi tootmist, sh kõiki toiminguid alates esmase puidukiu või ringlusse võetud tooraine jõudmisest tehase territooriumile kuni paberimassi väljaviimiseni tselluloositehasest. Paberitootmise suhtes kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid hõlmavad kõiki toiminguid alates kiumassi lagundamisest (ringlusse võetud paberi lagundamine) kuni paberi rullidesse kerimiseni.

Ökoloogilised kriteeriumid ei hõlma paberimassi, paberi või tooraine vedu, ümbertöötlemist ega pakendamist.

Hindamise ja kontrolli nõuded

Iga kriteeriumi juures on esitatud üksikasjalikud hindamise ja kontrolli nõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioonide, dokumentide, analüüside, katseprotokollide või muude tõendite esitamist, võivad tõendusmaterjalid pärineda vastavalt vajadusele taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt.

Lisaks iga kriteeriumi puhul esitatud katsemeetodile võib vajaduse korral kasutada ka muid katsemeetodeid, kui nende samaväärsust kinnitab taotlust hindav pädev asutus.

Võimaluse korral tehakse katsed standardi EN ISO 17025 nõuetele vastavates või samaväärsetes laborites.

Kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks võib pädev asutus teha kohapealset kontrolli.

ELI ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

1. kriteerium –   vette- ja õhkuheide

a)   COD, väävel(S), NOx, fosfor (P)

Kõigi nende parameetrite puhul väljendatakse paberimassi ja paberi tootmisega seotud õhku- ja/või vetteheide punktides (PCOD, PS, PNOx, PP) järgmiselt.

Ükski näitaja (PCOD, PS, PNOx või PP) eraldi ei tohi olla suurem kui 1,5.

Punktisumma (Ptotal = PCOD + PS + PNOx + PP) ei tohi ületada 4,0.

PCOD arvutatakse järgmiselt (PS, PNOx ja PP arvutatakse täpselt samamoodi).

Iga kasutatud paberimassi i-ga seotud mõõdetud KHT-heitkogused (KHTpaberimass,i) väljendatud kilogrammides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) kaalutakse vastavalt kasutatud paberimassi osale (tonni õhkkuiva paberimassi kasutatud paberimassi,i kohta). Seejärel liidetakse paberimassiga seotud kaalutud KHT-heide paberitootmisega seotud mõõdetud KHT-heitega ning saadakse KHT koguheide (KHTkokku).

Paberimassitootmise puhul arvutatakse KHT kaalutud kontrollväärtus samamoodi iga kasutatud paberimassi kaalutud kontrollväärtuste summana, millele lisatakse paberitootmisega seotud kontrollväärtus, et saada KHT üldine kontrollväärtus (KHTkontroll, kokku). Tabelis 1 on esitatud kasutatud paberimassi iga liigiga ja paberitootmisega seotud heite kontrollväärtused.

Lõpuks jagatakse KHT koguheide KHT üldise kontrollväärtusega järgmise valemi kohaselt:

Tabel 1

Paberimassi liikidega ja paberi tootmisega seotud heite kontrollväärtused

Paberimassi liik/paber	Heide (kg ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) (1)
	KHT kontrollväärtus	S kontrollväärtus	NOx, kontrollväärtus	P kontrollväärtus
Pleegitatud keemiline paberimass (muu kui sulfit)	18,0	0,6	1,6	0,045 (1)
Pleegitatud keemiline paberimass (sulfit)	25,0	0,6	1,6	0,045
Pleegitamata keemiline paberimass	10,0	0,6	1,6	0,04
CTMP	15,0	0,2	0,3	0,01
THK/puidumass	3,0	0,2	0,3	0,01
Ringlussevõetud kiust saadud paberimass	2,0	0,2	0,3	0,01
Paber (vabrikute puhul, kus paberimassi ei valmistata ja kus kogu kasutatav paberimass ostetakse sisse)	1	0,3	0,8	0,01
Paber (muud vabrikud)	1	0,3	0,7	0,01

Kui tehases koostoodetakse soojust ja elektrit, tuleb elektrienergia tootmisel tekkinud S- ja NOx-heited lahutada heite kogusummast. Elektrienergia tootmisel tekkinud heite osatähtsuse võib arvutada järgmise valemi abil:

2 × (MWh(elekter))/[2 × MWh(elekter) + MWh(soojus)]

Elekter selles võrrandis tähendab koostootmisjaamas toodetud elektrit.

Soojus selles võrrandis tähendab soojust, mis kantakse elektrijaamast üle paberimassi või paberi tootmiseks.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid, kaasa arvatud katseprotokollid järgmistel meetoditel teostatud katsete kohta: KHT: ISO 6060; NOx: ISO 11564; S(oksüdeeritud vormis): EPA nr 8; S(redutseeritud vormis): EPA nr 16 A; S sisaldus naftas: ISO 8754; S sisaldus kivisöes: ISO 351; P: EN ISO 6878, APAT IRSA CNR 4110 või Dr Lange LCK 349.

Tõendavates dokumentides esitatakse mõõtmiste sagedus ning COD, S ja NOx punktide arvutus. Arvutamisel võetakse arvesse kõiki paberimassi ja paberi tootmisega, sealhulgas auru genereerimisega väljaspool tootmiskäitist seotud S- ja NOx-heiteid, välja arvatud elektri tootmisega seotud heide. Muu hulgas mõõdetakse utilisaatorkateldest, lubjapõletusahjudest, aurukateldest ja tugevalõhnaliste gaaside põletusahjudest lähtuv heide. Arvesse võetakse ka difusioonheidet. Väävli õhkuheite väärtuste deklareerimisel esitatakse andmed nii väävli oksüdeeritud kui ka redutseeritud vormide kohta (dimetüülsulfiid, metüülmerkaptaan, vesiniksulfiid jms). Arvesse võetakse ka naftast, kivisöest ja muudest teadaoleva väävlisisaldusega väliskütustest soojusenergia tootmisega seotud väävliheidet, kusjuures kõnealuse heite väärtuse võib mõõtmise asemel arvutada.

Vetteheidet mõõdetakse filtreerimata ja settimata proovidega pärast puhastamist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmise periood hõlmab 12-kuulist tootmist. Uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul peavad mõõtmised hõlmama vähemalt 45 järjestikust käitise püsiva töö päeva. Mõõtmised peavad olema asjakohase katseseeria suhtes esinduslikud.

Kui integreeritud tehaste puhul on paberimassi ja paberiga seotud heidet keeruline eraldi mõõta ning kui paberimassi ja paberi tootmise kohta on olemas üldine heiteväärtus, märgitakse paberimassi tootmisega seotud heiteks null ning paberi tootmisega seotud heide peab sisaldama nii paberimassi kui ka paberi tootmisel tekkivaid heitkoguseid.

b)   Adsorbeeruvad orgaanilised halogeniidid (AOX)

—	Kuni 31. märtsini 2013 ei tohi ükski kasutatud paberimassi tootmisega seotud AOX-heide ühe kilogrammi õhkkuiva paberimassi kohta ületada 0,20 kg.

—	Alates 1. aprillist 2013 kuni käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide kehtivuse lõpuni ei tohi ükski kasutatud paberimassi tootmisega seotud AOX-heide ühe kilogrammi õhkkuiva paberimassi kohta ületada 0,17 kg.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab katseprotokollid järgmisel meetodil teostatud katsete kohta: AOX ISO 9562, samuti üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Tõendavatesse dokumentidesse märgitakse mõõtmiste sagedus. AOXi mõõdetakse üksnes sellise tootmise puhul, kui paberimassi pleegitamiseks kasutatakse klooriühendeid. AOXi ei mõõdeta paberimassi mittevalmistavate paberitootmiskäitiste reovees, pleegitamata paberimassi tootvate käitiste reovees ega kloorivabu pleegitusaineid kasutavate käitiste reovees.

Mõõtmisi tehakse filtreerimata ja settimata proovidega pärast töötlemist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmise periood hõlmab 12-kuulist tootmist. Uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul peavad mõõtmised hõlmama vähemalt 45 järjestikust käitise püsiva töö päeva. Mõõtmised peavad olema asjakohase katseseeria suhtes esinduslikud.

c)   Süsinikdioksiid (CO2)

Taastumatutest allikatest lähtuv süsinikdioksiidiheide ühe tonni toodetud paberi kohta, kaasa arvatud elektri (käitisesisese või -välise) tootmisega seotud heide, ei tohi ületada 1 000 kg. Vabrikute puhul, kus paberimassi ei valmistata ja kogu kasutatav paberimass ostetakse sisse, ei tohi kõnealune heide ühe tonni toodetud paberi kohta ületada 1 100 kg. Heide arvutatakse paberimassi ja paberi tootmisega seotud heite kogusummana.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Taotleja esitab õhku paisatud CO2-heite andmed. Lisatud on kõigi paberimassi ja paberi valmistamisel kasutatud taastumatute kütuste allikate andmed, sealhulgas käitisesisese või -välise elektritootmisega seotud heide.

Kütustest lähtuva CO2-heite arvutamisel kasutatakse järgmisi heitekoefitsiente:

Tabel 2

Kütus	CO2 fossil heide	Ühik
Kivisüsi	95	g CO2 fossil/MJ
Toornafta	73	g CO2 fossil/MJ
Kütteõli 1	74	g CO2 fossil/MJ
Kütteõli 2–5	77	g CO2 fossil/MJ
Veeldatud naftagaas	69	g CO2 fossil/MJ
Maagaas	56	g CO2 fossil/MJ
Võrguelekter	400	g CO2 fossil/kWh

Massibilansi arvutamise periood hõlmab 12kuulist tootmist. Uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul peavad arvutused hõlmama vähemalt 45 järjestikust käitise püsiva töö päeva. Arvutused peavad olema asjakohase katseseeria suhtes esinduslikud.

Taastuvatest energiaallikatest (2) toodetud energia kogust, mis on ostetud ja tootmisprotsessis ära kasutatud, ei võeta CO2-heite arvutamisel arvesse. Taotleja esitab asjakohased dokumendid selle kohta, et vabrik on kõnealust energiat tõepoolest kasutanud või selle sisse ostnud.

2. kriteerium –   energiatarbimine

a)   Elekter

Paberimassi ja paberi tootmisega seotud elektritarve väljendatakse punktides (PE) järgmiselt.

Punktide arv PE ei tohi olla üle 1,5.

PE arvutatakse järgmiselt.

Arvutamine paberimassi tootmise puhul: iga kasutatud paberimassi i korral arvutatakse sellega seotud energiatarve (Epaberimass,i väljendatud kilovatt-tundides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) järgmiselt:

Epaberimass,i = käitises toodetud elekter + ostetud elekter – müüdud elekter

Arvutus paberi tootmise puhul: samamoodi arvutatakse paberi tootmisega seotud elektritarve (Epaber):

Epaber = käitises toodetud elekter + ostetud elekter – müüdud elekter

Lõpliku pallide üldarvu (PE) saamiseks liidetakse paberimassi ja paberi tootmisele vastavad punktid:

Kui integreeritud tehaste puhul on paberimassi ja paberiga seotud energiatarvet keeruline eraldi mõõta ning kui paberimassi ja paberi tootmise kohta on olemas koguenergiatarve, märgitakse paberimassi tootmise energiatarbeks null ning paberi tootmise energiatarve peab sisaldama nii paberimassi kui ka paberi tootmiseks vajalikku energiatarvet.

b)   Kütus (soojusenergia):

Paberimassi ja paberi tootmisega seotud kütusetarve väljendatakse punktides (PF) järgmiselt.

Punktide arv PF ei tohi olla üle 1,5.

PF arvutatakse järgmiselt.

Arvutamine paberimassi tootmise puhul: iga kasutatud paberimassi i korral arvutatakse sellega seotud kütusetarve (Fpaberimass,i väljendatud kilovatt-tundides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) järgmiselt:

Fpaberimass,i = käitises toodetud kütus + ostetud kütus – müüdud kütus – 1,25 × käitises toodetud elekter.

Märkus:

mehaanilise puidumassi puhul ei ole vaja arvutada Fpabermass,i väärtust (ega selle osa PF, paberimass väärtuses), välja arvatud juhul, kui see on kaubanduslik kuivatatud puidumass, mille kuivainesisaldus on vähemalt 90 %.

Müüdud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütusekogus lisatakse eespool esitatud võrrandis märgitud müüdud kütusekogusele.

Arvutus paberi tootmise puhul: samamoodi arvutatakse paberi tootmisega seotud kütusetarve (Fpaber, väljendatud kilovatt-tundides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta):

Fpaber = käitises toodetud kütus + ostetud kütus – müüdud kütus – 1,25 × käitises toodetud elekter.

Lõpliku pallide üldarvu (PF) saamiseks liidetakse paberimassi ja paberi tootmisele vastavad punktid:

Tabel 3

Elektri ja kütuste puhul kasutatavad kontrollväärtused

Paberimassi liik	Kütusetarve (kWh) ühe tonni õhkkuiva materjali kohta Fkontrollväärtus	Elektritarve (kWh) ühe tonni õhkkuiva materjali kohta Ekontrollväärtus
Keemiline paberimass	4 000 (Märkus: õhkkuiva kaubandusliku paberimassi puhul, mille kuivainesisaldus on vähemalt 90 %, võib see väärtus olla kuni 25 % suurem kuivatamisele kulunud energia tõttu)	800
Puidumass	900 (Märkus: väärtust kohaldatakse vaid õhkkuiva kaubandusliku paberimassi puhul, mille kuivainesisaldus on vähemalt 90 %)	1 900
CTMP	1 000	2 000
Ringlussevõetud kiust saadud paberimass	1 800 (Märkus: õhkkuiva kaubandusliku paberimassi puhul, mille kuivainesisaldus on vähemalt 90 %, võib see väärtus olla kuni 25 % suurem kuivatamisele kulunud energia tõttu)	800
Paberi liik	Kütusetarve kWh/tonn	Elektritarve kWh/tonn
Katmata puiduvaba kvaliteetpaber, ajakirjapaber (SC)	1 800	600
Kaetud puiduvaba kvaliteetpaber, kaetud ajakirjapaber (LWC, MWC)	1 800	800

Hindamine ja kontroll (nii elektri kui ka kütuse puhul). Taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja kõik asjakohased tõendavad dokumendid. Seega märgitakse esitatavate üksikasjade hulgas ka kogu elektri- ja kütusetarve.

Taotleja arvutab kogu paberimassi ja paberi valmistamisel kasutatud sisendenergia (jaguneb soojusenergiaks/kütusteks ning elektrienergiaks), kaasa arvatud ringlussevõetud paberijäätmete värviärastusel kasutatud energia. Energiatarbe arvutamisel ei võeta arvesse tooraine veoks, paberi katmiseks väljaspool paberimasinat ja pakendamiseks kulutatud energiat.

Kogu soojusenergia arvutamisel arvestatakse ka kõiki ostetud kütuseid. Võetakse arvesse ka käitisesiseste protsessidega seotud vedelike ning jääkide ja jäätmete (nt puidujäätmed, saepuru, vedelikud, paberijäägid, praakpaber) põletamisel regenereeritud soojusenergiat, samuti käitises elektri tootmisel saadud soojusenergiat, kusjuures taotlejal on kogu soojusenergia arvutamisel vaja arvesse võtta siiski ainult 80 % nendest allikatest pärinevast soojusenergiast.

Elektrienergia tähendab kogu ülekandevõrgust tootmiskäitisesse sisenevat ja seal toodetud elektrienergiat. Reovee puhastamiseks kasutatud elektrit ei arvestata.

Kui elektrienergia kasutamisel soojusallikana tekib ka auru, arvutatakse auru moodustumissoojus, jagatakse see 0,8ga ja liidetakse kogu kütusetarbele.

Kui integreeritud tehaste puhul on paberimassi ja paberiga seotud kütuse (soojusenergia) kogust keeruline eraldi mõõta ning kui paberimassi ja paberi tootmise kohta on olemas kütuse (soojusenergia) kogused kokku, märgitakse paberimassi tootmisel kasutatavaks kütuse (soojusenergia) koguseks null ning paberi tootmisel kasutatav kütuse (soojusenergia) kogus peab sisaldama nii paberimassi kui ka paberi tootmiseks vajalikku kütuse (soojusenergia) kogust.

3. kriteerium –   kiud: säästev metsamajandamine

Paberitootmisel võib kiu toorainena kasutada ringlussevõetud või esmast kiudu.

Esmase kiu kohta peab olema kehtiv säästva metsamajandamise ja järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu.

Kui sertifitseerimissüsteemi kohaselt on lubatud kasutada toote või tootevaliku valmistamisel nii sertifitseeritud kui sertifitseerimata toorainet, ei tohi sertifitseerimata tooraine osakaal olla suurem kui 50 %. Sertifitseerimata tooraine suhtes kohaldatakse kontrollsüsteemi, mis tagab, et tooraine on seadusliku päritoluga ning vastab kõikidele muudele sertifitseerimissüsteemiga sertifitseerimata tooraine suhtes kehtestatud nõuetele.

Säästva metsamajandamise ja/või järelevalveahela sertifikaate väljaandvad sertifitseerimisasutused peavad olema akrediteeritud/tunnustatud kõnealuse sertifitseerimissüsteemi raames.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjakohased dokumendid paberimassi ja paberi tootmisel kasutatud kiu liigi, koguse ja päritolu kohta.

Esmase kiu kasutamisel peab toote kohta olema kehtiv säästva metsamajandamise ja järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu. Kui toode või tootevalik sisaldab sertifitseerimata toorainet, tuleb tõendada, et sertifitseerimata tooraine osakaal on alla 50 % ning et selle suhtes kohaldatakse kontrollsüsteemi, mis tagab, et tooraine on seadusliku päritoluga ning vastab kõikidele muudele sertifitseerimiskavaga sertifitseerimata tooraine suhtes kehtestatud nõuetele.

Ringlussevõetud kiu kasutamisel esitab taotleja deklaratsiooni selle kohta, et ringlussevõetud kiu keskmise osakaal tootes on kooskõlas standardiga EN 643 või võrdväärse standardiga. Taotleja esitab deklaratsiooni, et tootes ei kasutatud paberitehase (enda või ostetud) praagist saadud kiudu.

4. kriteerium –   ained ja segud, mille kasutamine on keelatud või lubatud piirangutega

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab paberimassi ja paberi tootmisel kasutatud keemiatoodete nimekirja ja asjakohased dokumendid (nt ohutuskaardid). Nendes nimekirjades märgitakse kõigi kasutatud tehnoloogiliste kemikaalide kogus, otstarve ja tarnijad.

a)   Ohtlikud ained ja segud

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõikega 6 ei tohi toode sisaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) artiklis 57 nimetatud aineid ega aineid või segusid, mis vastavad allpool loetletud ohuklasside ja -kategooriate klassifitseerimise kriteeriumidele.

Ohu- ja riskilausete loetelu

Ohulause (GHS) (4)	ELi riskilause (5)
H300 Allaneelamisel surmav.	R28
H301 Allaneelamisel mürgine.	R25
H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav.	R65
H310 Nahale sattumisel surmav.	R27
H311 Nahale sattumisel mürgine.	R24
H330 Sissehingamisel surmav.	R23/26
H331 Sissehingamisel mürgine.	R23
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte.	R46
H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte.	R68
H350 Võib põhjustada vähktõbe.	R45
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe.	R49
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe.	R40
H360F Võib kahjustada viljakust.	R60
H360D Võib kahjustada loodet.	R61
H360FD Võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet.	R60 / 61 / 60–61
H360Fd Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet. Arvatavasti kahjustab loodet.	R60/63
H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust.	R61/62
H361f Arvatavasti kahjustab viljakust.	R62
H361d Arvatavasti kahjustab loodet.	R63
H361fd Arvatavasti kahjustab viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet.	R62–63
H362 Võib kahjustada rinnaga toidetavat last.	R64
H370 Kahjustab elundeid.	R39/23/24/25/26/27/28
H371 Võib kahjustada elundeid.	R68/20/21/22
H372 Kahjustab elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel.	R48/25/24/23
H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel.	R48/20/21/22
H400 Väga mürgine veeorganismidele.	R50
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.	R50–53
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.	R51–53
H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime.	R52–53
H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet.	R53
EUH059 Oht osoonikihile.	R59
EUH029 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas.	R29
EUH031 Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas.	R31
EUH032 Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas.	R32
EUH070 Silma sattumisel mürgine.	R39–41
Paberimassi ja paberi tootmisel ei tohi kasutada kaubanduslikke värvivalmistisi, värvaineid, pinnaviimistlusaineid, lisandeid ega pinnakattevahendeid, millele on kasutamise ajal omistatud või võidakse omistada ohulause H317 – Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni.	R43

Eespool nimetatud nõuet ei kohaldata, kui kasutatud ainete või segude omadused tootmisprotsessis muutuvad (nt aine ei ole enam bioloogiliselt kättesaadav, toimub keemiline muutumine) ning kui identifitseeritud ohtu enam ei ole.

Selliste ainete ja segude puhul, millele võidakse omistada või on omistatud eespool esitatud ohu- ja riskilaused ning mis vastavad ohuklassidesse ja -kategooriatesse klassifitseerimise kriteeriumidele, ning ainete puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a, b või c nimetatud kriteeriumidele, ei tohi kontsentratsiooni piirmäär ületada üldist või konkreetset kontsentratsiooni piirmäära, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 10. Kui on kindlaks määratud konkreetne kontsentratsiooni piirmäär, kohaldatakse seda kontsentratsiooni üldise piirmäära suhtes.

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides d, e või f nimetatud kriteeriumidele vastavate ainete kontsentratsiooni piirmäär ei tohi olla suurem kui 0,1 % massiprotsenti.

Hindamine ja kontroll. Taotleja peab tõendama vastavust kõnealustele kriteeriumidele ning esitama andmed tootmises kasutatud aine koguse kohta (kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta), lisaks peab ta tõendama, et käesoleva kriteeriumi raames nimetatud ainete kontsentratsioon lõpptootes on väiksem kui kehtestatud kontsentratsiooni piirmäär. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31 peab ainete ja segude kontsentratsioon olema märgitud ohutuskaardil.

b)   Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõike 1 kohaselt loetletud ained

Väga kõrge riskiteguriga ainena määratletud ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 kohaselt esitatud loetelus nimetatud ainete kontsentratsioon ei tohi segus, tootes ega komplekstoote homogeenses osas olla suurem kui 0,1 % ning määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 6 punkti a kohase keelu suhtes ei tohi teha erandit. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 10 kindlaksmääratud konkreetset kontsentratsiooni piirmäära kohaldatakse juhul, kui see on väiksem kui 0,1 %

Hindamine ja kontroll. Loetelu ainetest, mis on määratletud väga kõrge riskiteguriga ainena ning mis määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 kohaselt on lisatud kandidaatainete loetellu, on avaldatud veebiaadressil

http://echa.europa.eu/chem_data/authorisation_process/candidate_list_table_en.asp

Viide loetelule esitatakse taotluse esitamise kuupäeva seisuga.

Taotleja peab tõendama vastavust kõnealustele kriteeriumidele ning esitama andmed tootmises kasutatud aine koguse kohta (kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta), lisaks peab ta tõendama, et käesoleva kriteeriumi raames nimetatud ainete kontsentratsioon lõpptootes on väiksem kui kehtestatud kontsentratsiooni piirmäär. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31 peab kontsentratsioon olema märgitud ohutuskaardil.

c)   Kloor

Pleegitusainena ei kasutata gaasilist kloori. Seda nõuet ei kohaldata kloordioksiidi valmistamise ja kasutamisega seotud gaasilise kloori suhtes.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab paberimassi tootja(te) deklaratsiooni selle kohta, et pleegitusainena ei ole kasutatud kloori. Märkus: kuivõrd seda nõuet kohaldatakse ka ringlussevõetud kiu suhtes, võib siiski kasutada eelmistes olelustsüklites gaasilise klooriga pleegitatud kiudu.

d)   Alküülfenooletoksülaadid

Puhastus- ja värviärastuskemikaalidele, vahutamisvastastele valmististele, dispergaatoritele ning katetele ei lisata alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate. Alküülfenoolide derivaadid on ained, mille lagunemisel tekivad alküülfenoolid.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kemikaalide tarnija(te) deklaratsiooni(d) selle kohta, et kõnealustele toodetele ei ole lisatud alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate.

e)   Jääkmonomeerid

Katted, retensioonilisandid, tugevdid, hüdrofoobsed lisandid ja käitisesiseses ning -välises veepuhastuses kasutatavad kemikaalid ei tohi sisaldada jääkmonomeere (v.a akrüülamiid), millele võidakse omistada või on omistatud järgmised riskilaused (või mitmest sellisest hoiatusest koostatud liitmärge), kokku üle 100 ppm kuivainest.

Ohulause (6)	Riskilause (7)
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte.	R46
H350 Võib põhjustada vähktõbe.	R45
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe.	R49
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe.	R40
H360F Võib kahjustada viljakust.	R60
H360D Võib kahjustada loodet.	R61
H360FD Võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet.	R60 / 61 / 60–61
H360Fd Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet.	R60/63
H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust.	R61/62
H400 Väga mürgine veeorganismidele.	R50 / 50–53
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.	R50–53
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.	R51–53
H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime.	R52–53
H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet.	R53

Katted, retensioonilisandid, tugevdid, hüdrofoobsed lisandid ja käitisesiseses ning -välises veepuhastuses kasutatavad kemikaalid ei tohi sisaldada akrüülamiidi üle 700 ppm kuivainest.

Pädev asutus võib vabastada taotleja käitisevälises veepuhastuses kasutatavate kemikaalidega seotud nõuete täitmisest.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid (nt ohutuskaardid).

f)   Värviärastussegudes kasutatavad pindaktiivsed ained

Värviärastussegudes kasutatavad pindaktiivsed ained peavad olema täielikult biolagundatavad (katsemeetodeid ja vastuvõetavuse tasemeid vt allpool).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning iga pindaktiivse aine kohta asjakohased ohutuskaardid või katseprotokolli, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel on kasutatud järgmisi katsemeetodeid ja vastuvõetavuse tasemeid: OECD standardid 302 A–C (või samaväärsed ISO standardid), kusjuures 302 A ja B puhul peab 28 ööpäeva jooksul lagunema vähemalt 70 % ning 302 C puhul vähemalt 60 % ainest.

g)   Biotsiidid

Kiudu sisaldavates veeringesüsteemides lima moodustavate organismide tõrjeks kasutatavad biotsiidid ja biostaatikumid ei ole bioakumuleerumisvõimelised. Biostaatikumide bioakumuleerumisvõime log Pow (oktanooli/vee jaotuskonstandi) väärtus peab olema < 3,0 või katseliselt määratud bioakumuleerimisvõime ≤ 100.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohase ohutuskaardi või katsearuande, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel kasutatakse katsemeetodeid OECD 107, 117 või 305 A–E.

h)   Asovärvid

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisaga ei tohi kasutada asovärve, mis võivad lagunemisel moodustuda aromaatseid amiine.

1. 4-aminobifenüül	(92–67-1)
2. bensidiin	(92–87-5)
3. 4-kloro-o-toluidiin	(95–69-2)
4. 2-naftüülamiin	(91–59-8)
5. o-aminoasotolueen	(97–56-3)
6. 2-amino-4-nitrotolueen	(99–55-8)
7. p-kloroaniliin	(106–47-8)
8. 2,4-diaminoanisool	(615–05-4)
9. 4,4’-diaminodifenüülmetaan	(101–77-9)
10. 3,3’-diklorobensidiin	(91–94-1)
11. 3,3’-dimetoksübensidiin	(119–90-4)
12. 3,3’-dimetüülbensidiin	(119–93-7)
13. 3,3’-dimetüül-4,4’-diaminodifenüülmetaan	(838–88-0)
14. p-kresidiin	(120–71-8)
15. 4,4’-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)	(101–14-4)
16. 4,4’-oksüdianiliin	(101–80-4)
17. 4,4’-tiodianiliin	(139–65-1)
18. o-toluidiin	(95–53-4)
19. 2,4-diaminotolueen	(95–80-7)
20. 2,4,5-trimetüülaniliin	(137–17-7)
21. 4-aminoasobenseen	(60–09-3)
22. o-anisidiin	(90–04-0)

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

i)   Metallikomplekside alusel valmistatud värvained ja pigmendid

Plii-, vase-, kroomi-, nikli- või alumiiniumikomplekside alusel valmistatud värve ja pigmente ei tohi kasutada. Vaskftalotsüaniinvärve ja -pigmente võib siiski kasutada.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

j)   Värvainete saastumine ioonidega

Kasutatud värvainetes saasteainetena esinevate ioonide sisaldus ei tohi ületada järgmisi väärtusi: Ag 100 ppm; As 50 ppm; Ba 100 ppm; Cd 20 ppm; Co 500 ppm; Cr 100 ppm; Cu 250 ppm; Fe 2 500 ppm; Hg 4 ppm; Mn 1 000 ppm; Ni 200 ppm; Pb 100 ppm; Se 20 ppm; Sb 50 ppm; Sn 250 ppm; Zn 1 500 ppm.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

5. kriteerium –   jäätmekäitlus

Kõigis paberimassi ja paberi tootmise käitistes peab olema jäätmete ja ökomärgisega toodete tootmisjääkide käitlemise süsteem, mille on kindlaks määranud asjaomased paberimassi ja paberi tootmise käitisi reguleerivad asutused. Süsteem peab olema dokumenteeritud või selgitatud taotluses, kusjuures käsitletud peavad olema vähemalt järgmised punktid:

—	ringlusse suunatava materjali jäätmevoost eraldamise ja kasutamise meetodid,

—	regenereerimismenetlused materjalide muuks kasutuseks, nagu põletamine tehnoloogilise auru saamiseks või kütteks või kasutamine põllumajanduses,

—	ohtlike jäätmete käitlemise viisid (nagu on kindlaks määranud asjakohaseid paberimassi ja paberi tootmise käitisi reguleerivad asutused).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab iga asjaomase tootmiskäitise jäätmekäitluse üksikasjalise kirjelduse ja deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

6. kriteerium –   kasutuskõlblikkus

Toode peab vastama oma kasutusotstarbele.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjakohased dokumendid sellele kriteeriumile vastavuse kohta. Katsemeetodid peavad vastama järgmistele standarditele:

—	koopiapaber: EN 12281 – „Printing and business paper – Requirements for copy paper for dry toner imaging processes” (Printeripaber ja päisega paber – Kuivprinteriga trükkimisel koopiapaberile esitatavad nõuded)

—	lintpaber: EN 12858 – „Paper – Printing and business paper – Requirements for continuous stationery” (Paber – Printeripaber ja päisega paber – Lintpaberile esitatavad nõuded)

Toode peab vastama kohaldatava standardi kohastele vastupidavusnõuetele. Kasutusjuhendis esitatakse vastupidavuse hindamisel kasutatavate normide ja standardite loetelu.

Eespool kirjeldatud meetodite asemel võib tootja esitada oma toodete kasutuskõlblikkuse tõendamiseks asjakohased dokumendid, mis kinnitavad, et paberi kvaliteet vastab standardile EN ISO/IEC 17050-1:2004, millega on kehtestatud üldised nõuded tarnijate normdokumentidele vastavuse deklaratsioonide suhtes.

7. kriteerium –   pakendil esitatav teave

Toote pakendil peab olema järgmine teave:

Kui kasutatakse ringlussevõetud kiudu, võib valmistaja märkida ökomärgise kõrval ringlussevõetud kiu minimaalse sisalduse protsentides.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab toote pakendi näidise, millele on märgitud nõuetekohane teave.

8. kriteerium –   ELi ökomärgisel esitatav teave

Vabatahtlik tekstiväljaga märgis peab sisaldama järgmist:

„—	vähene õhu- ja veereostus

—	sisaldab sertifitseeritud ja/või ringlussevõetud kiudu [iga juhu puhul eraldi]

—	ohtlike ainete sisaldus piiratud”.

Juhised vabatahtliku tekstiväljaga märgise kasutamise kohta on esitatud „Ökomärgise kasutamisjuhendis” veebilehel

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/promo/pdf/logo%20guidelines.pdf

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on ökomärgis, ja tõendi sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

---

(1)  Erandkorras võib tase olla kuni 0,1, kui on võimalik tõendada, et suurem fosforisisaldus tuleneb puidumassi looduslikust fosforisisaldusest

(2)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ määratlusele (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(3)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(4)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(5)  Vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(6)  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008.

(7)  Vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ.