Help Print this page 

Document 32011D0314

Title and reference
2011/314/EL: Komisjoni otsus, 12. mai 2011 , mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (teatavaks tehtud numbri K(2011) 3099 all) EMPs kohaldatav tekst
  • No longer in force
OJ L 144, 31.5.2011, p. 1–112 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 057 P. 196 - 307

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/314/oj
Multilingual display
Text

31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/1


KOMISJONI OTSUS,

12. mai 2011,

mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 3099 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/314/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur) (2) artikli 12 kohaselt peab Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) tagama koostalitluse tehniliste kirjelduste („edaspidi KTKd”) kohandamise vastavalt tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele ning tegema komisjonile ettepanekuid vajalike muudatuste tegemiseks KTKdes.

(2)

13. juuli 2007. aasta otsusega K(2007) 3371 andis komisjon agentuurile raamvolituse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (4) alusel toimuvaks teatavaks tegevuseks. Vastavalt kõnealuste raamvolituste tingimustele pidi agentuur läbi vaatama KTKd, mis olid vastu võetud komisjoni 11. augusti 2006. aasta otsusega 2006/920/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (5).

(3)

Agentuur andis 17. juulil 2009 välja neli soovitust, mis vastavalt käsitlevad Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) käitamiseeskirju (ERA/REC/2009-02/INT), käitamise ja liikluskorralduse KTK lisa P läbivaatamist (ERA/REC/2009-03/INT), tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK lisa T läbivaatamist (ERA/REC/2009-04/INT) ning kooskõla direktiiviga 2007/59/EÜ seoses vedurijuhtide pädevusega (ERA/REC/2009-05/INT). Kõnealuse nelja soovituse alusel koostas komisjon eelnõu otsuse kohta, millega muudeti käitamise ja liikluskorralduse KTKd käsitlevaid otsuseid 2006/920/EÜ ja 2008/231/EÜ ning mille kohta andis 25. veebruaril 2010 positiivse arvamuse direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 alusel loodud komitee.

(4)

Agentuuri 7. mai 2010. aasta soovituses (ERA/REC/03-2010/INT) esitatakse ettepanek teha tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTKsse täiendavaid muudatusi, mis muu hulgas käsitlevad rongi (tagaosa) nähtavust, rongide identifitseerimistunnuseid ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta) (6).

(5)

Selguse ja lihtsuse huvides on asjakohane otsus 2006/920/EÜ asendada.

(6)

Lisas esitatud KTK ei peaks eeldama eritehnoloogia ega tehniliste erilahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitluseks hädavajalik.

(7)

Lisas esitatud KTK rakendamine ja vastavus kõnealuse KTK asjakohastele punktidele tuleb kindlaks määrata kooskõlas rakenduskavaga, mida liikmesriigid peavad ajakohastama seoses nende vastutusalas olevate liinidega.

(8)

Praegu korraldatakse raudteeliiklust vastavalt olemasolevatele siseriiklikele, kahepoolsetele, mitmepoolsetele või rahvusvahelistele lepingutele. Oluline on, et need lepingud ei takistaks koostalitluse praegust ega edasist arengut. Selle tagamiseks peaks komisjon kõnealused lepingud läbi vaatama, et määrata kindlaks käesoleva otsuse lisas esitatud KTK muutmise vajadus.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Võetakse vastu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK), mis on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse lisas esitatud KTKd kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 2.4 kirjeldatud käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes.

Artikkel 2

1.   Agentuur avaldab oma veebisaidil liite Pa 9., 10., 11., 12. ja 13. osas osutatud koodiloendid.

2.   Agentuur ajakohastab lõikes 1 osutatud koodiloendeid ja teavitab komisjoni nende muutustest.

Komisjon teavitab liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee kaudu kõnealuste koodide muutustest.

Artikkel 3

Kui direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktis c määratletud veeremiüksus [direktiivis „sõiduk”] müüakse või renditakse pikemaks ajavahemikuks kui järjestikused kuus kuud ja kui kõik tehnilised omadused, mille alusel lubati veerem kasutusele võtta, on jäänud samaks, võib kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa raudteeveeremi numbrit (European Vehicle Number, edaspidi „EVN”) muuta, registreerides veeremi uuesti ja tühistades selle esimese registreerimise.

Kui selline uus registreerimine on seotud liikmesriigiga, mis on esimese registreerimise liikmesriigist erinev, võib uue registreerimise eest vastutav registreerimisüksus nõuda eelmise registreerimisega seotud dokumentide koopiat.

EVNi muutmine ei piira direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohaldamist lubade andmise menetluse suhtes.

EVNi muutmisega seotud halduskulud katab numbri muutmise taotleja.

Artikkel 4

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kuue kuu jooksul alates lisas esitatud KTK jõustumisest järgmist liiki lepingutest, v.a juhul, kui neist on juba teatatud otsuse 2006/920/EÜ alusel:

1)

liikmesriikide ja raudteeveo-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelised siseriiklikud lepingud, mis on sõlmitud alaliselt või ajutiselt ning mille vajaduse on tinginud kavandatud veoteenuse äärmiselt eriomane või paikkondlik laad;

2)

raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või ohutusega tegelevate ametiasutuste vahel sõlmitud kahepoolsed või mitmepoolsed lepingud, millel on märkimisväärne osa kohalikus või piirkondlikus koostalitlusvõimes;

3)

ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahel või liikmesriikide raudteeveo-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmandast riigist pärineva raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud, millel on märkimisväärne osa kohalikus või piirkondlikus koostalitlusvõimes.

Artikkel 5

Iga liikmesriik ajakohastab otsuse 2006/920/EÜ artikli 4 kohaselt koostatud siseriiklikku KTK rakenduskava. Ajakohastatud rakenduskava koostatakse kooskõlas käesoleva otsuse lisa 7. peatükiga.

Kõik liikmesriigid edastavad ajakohastatud rakenduskava teistele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2012.

Artikkel 6

Komisjoni otsus 2006/920/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

Artikkel 7

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Kuid:

1)

liidet P kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013;

2)

liidet Pa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. mai 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS


(1)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(2)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

(4)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

(5)  ELT L 359, 18.12.2006, lk 1.

(6)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.


LISA

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMI KOOSTALITLUSE TEHNILINE KIRJELDUS

SISUKORD

1.

SISSEJUHATUS

1.1.

Tehniline reguleerimisala

1.2.

Geograafiline kohaldamisala

1.3.

Käesoleva KTK sisu

2.

ALLSÜSTEEMI MÕISTE/REGULEERIMISALA

2.1.

Allsüsteem

2.2.

Reguleerimisala

2.2.1.

Töötajad ja rongid

2.2.2.

Põhimõtted

2.2.3.

Kohaldamine olemasolevate veeremiüksuste ja infrastruktuuri suhtes

3.

OLULISED NÕUDED

3.1.

Olulistele nõuetele vastavus

3.2.

Olulised nõuded – ülevaade

4.

ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.

Sissejuhatus

4.2.

Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

4.2.1.

Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

4.2.1.1.

Üldnõuded

4.2.1.2.

Juhtide dokumentatsioon

4.2.1.2.1.

Juhi käsiraamat

4.2.1.2.2.

Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus

4.2.1.2.2.1.

Marsruudiraamatu koostamine

4.2.1.2.2.2.

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

4.2.1.2.2.3.

Juhi teavitamine reaalajas

4.2.1.2.3.

Sõiduplaanid

4.2.1.2.4.

Veerem

4.2.1.3.

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

4.2.1.4.

Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

4.2.1.5.

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

4.2.2.

Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1.

Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.

Üldnõue

4.2.2.1.2.

Esiosa

4.2.2.1.3.

Tagaosa

4.2.2.2.

Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.

Üldnõue

4.2.2.2.2.

Juhtimine

4.2.2.3.

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

4.2.2.4.

Reisijate ja veose ohutus

4.2.2.4.1.

Veose ohutus

4.2.2.4.2.

Reisijate ohutus

4.2.2.5.

Rongi koosseis

4.2.2.6.

Rongi pidurid

4.2.2.6.1.

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

4.2.2.6.2.

Pidurdustõhusus

4.2.2.7.

Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.

Üldnõue

4.2.2.7.2.

Nõutavad andmed

4.2.2.8.

Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

4.2.2.9.

Juhi valvsus

4.2.3.

Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

4.2.3.1.

Rongide planeerimine

4.2.3.2.

Rongide identifitseerimine

4.2.3.2.1.

Ronginumbri vorm

4.2.3.3.

Rongi väljumine

4.2.3.3.1.

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

4.2.3.3.2.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

4.2.3.4.

Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.

Üldnõuded

4.2.3.4.2.

Rongi käsitlev aruandlus

4.2.3.4.2.1.

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

4.2.3.4.2.2.

Prognoositav üleandmise aeg

4.2.3.4.3.

Ohtlikud kaubad

4.2.3.4.4.

Käitamise kvaliteet

4.2.3.5.

Andmete salvestamine

4.2.3.5.1.

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

4.2.3.5.2.

Jälgimisandmete salvestamine rongis

4.2.3.6.

Halvenenud käitamistingimused

4.2.3.6.1.

Teiste kasutajate teavitamine

4.2.3.6.2.

Vedurijuhtide teavitamine

4.2.3.6.3.

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.7.

Eriolukordade haldamine

4.2.3.8.

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

4.3.

Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

4.3.1.

Liidesed infrastruktuuri KTKga

4.3.2.

Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe juhtimise ja signalisatsiooni allsüsteemiga

4.3.3.

Liidesed veeremi KTKga

4.3.3.1.

Liidesed vedurite KTKga ja reisijateveoveeremi KTKga

4.3.3.2.

Liidesed kaubavagunite KTKga

4.3.4.

Liidesed energiavarustuse KTKga

4.4.

Käitamiseeskirjad

4.5.

Hoolduseeskirjad

4.6.

Kutsekvalifikatsioon

4.6.1.

Ametialane pädevus

4.6.1.1.

Ametialased teadmised

4.6.1.2.

Teadmiste rakendamise oskus

4.6.2.

Keeleoskus

4.6.2.1.

Põhimõtted

4.6.2.2.

Keeleoskuse tase

4.6.3.

Töötajate esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.

Põhielemendid

4.6.3.2.

Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.

Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

4.6.3.2.2.

Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

4.6.3.2.3.

Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.

Raudteeinfrastruktuuri tundmine

4.6.3.2.3.2.

Veeremialased teadmised

4.6.3.2.3.3.

Abipersonal

4.7.

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

4.7.1.

Sissejuhatus

4.7.2.

Välja jäetud

4.7.3.

Välja jäetud

4.7.4.

Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.

Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.

Minimaalsed terviseuuringud

4.7.4.1.2.

Psühholoogiline hindamine

4.7.4.2.

Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.

Korrapärase tervisekontrolli sagedus

4.7.4.2.2.

Korrapärase tervisekontrolli minimaalne sisu

4.7.4.2.3.

Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

4.7.5.

Meditsiinilised nõuded

4.7.5.1.

Üldnõuded

4.7.5.2.

Nägemisnõuded

4.7.5.3.

Kuulmisnõuded

4.8.

Infrastruktuuri-, raudteeveeremi- ja sõidukiregister

4.8.1.

Raudteeinfrastruktuur

4.8.2.

Veerem

5.

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.

Mõiste

5.2.

Komponentide loend

6.

KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.

Koostalitluse komponendid

6.2.

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1.

Põhimõtted

7.

Rakendamine

7.1.

Põhimõtted

7.2.

Rakendussuunised

7.3.

Erijuhtumid

7.3.1.

Sissejuhatus

7.3.2.

Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.

Eesti, Läti ja Leedu ajutine erijuhtum (T1)

7.3.2.2.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (T2)

Liide A:

ERTMSi/ETCSi käitamiseeskirjad

Liide B:

Ühetaolist käitamist võimaldavad muud eeskirjad

Liide C:

Ohutusalase teabevahetuse metoodika

Liide D:

Andmed, mis peavad olema raudteeveo-ettevõtjale kättesaadavad marsruutide kohta, mida ta kavatseb kasutada

Liide E:

Keeleoskuse ja teabevahetuse tase

Liide F:

 

Liide G:

 

Liide H:

 

Liide I:

 

Liide J:

Rongi saatmiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

Liide K:

 

Liide L:

Rongide ettevalmistamiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

Liide M:

 

Liide N:

 

Liide O:

 

Liide P:

 

Liide Pa:

 

Liide Q:

 

Liide R:

 

Liide S:

 

Liide T:

Pidurdustõhusus

Liide U:

Avatud punktide loend

Liide V:

 

Liide W:

Sõnastik

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline reguleerimisala

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) hõlmab direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sisalduvat käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi. Täpsemad andmed kõnealuse allsüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mida on kirjeldatud direktiivi 2008/57/EÜ I lisas.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 3 käesolevas KTKs:

a)

esitatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi kavandatav reguleerimisala – 2. peatükk;

b)

kehtestatakse olulised nõuded, millele peavad vastama asjaomane allsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega – 3. peatükk;

c)

kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised nõuded, millele sihtallsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama. Vajaduse korral võivad need nõuded varieeruda olenevalt allsüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi 2008/57/EÜ I lisas sätestatud liini-, jaama- ja/või veeremiliikidest – 4. peatükk;

d)

määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida reguleeritakse Euroopa tehniliste kirjeldustega, sealhulgas Euroopa standarditega, et saavutada koostalitlus üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires – 5. peatükk;

e)

määratakse iga käsitletava juhtumi puhul kindlaks, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel – 6. peatükk;

f)

esitatakse KTK rakendamise strateegia; Eelkõige on vaja täpsustada etapid, mis tuleb läbida, ning vahendid, mida on võimalik kohaldada, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorrani, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks – 7. peatükk;

g)

esitatakse allsüsteemi käitamise ja hooldamise ning KTK rakendamise puhul nõutav asjaomaste töötajate kutsekvalifikatsioon ning töötajate tervise kaitse ja ohutuse nõuded – 4. peatükk.

Lisaks võib vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 5 iga KTK puhul ette näha erijuhtumid. Need on esitatud 7. peatükis.

Käesoleva KTK 4. peatükk sisaldab ka käesoleva lisa punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud reguleerimisalas kehtivaid käitus- ja hoolduseeskirju.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/REGULEERIMISALA

2.1.   Allsüsteem

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi on direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 2.4 kirjeldatud järgmiselt:

„Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste allsüsteemide, eriti rongide koostamise ja rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja korraldamise järjepidevat tööd nii normaalsetel kui halvenenud tingimustel.

Kutsekvalifikatsioonid, mida võidakse rahvusvaheliste teenuste osutamisel nõuda”.

2.2.   Reguleerimisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate (edaspidi „RIE”) ja raudteeveo-ettevõtjate (edaspidi „RVE”) käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes, kes on seotud rongide käitamisega TENi tavaraudteeliinidel.

Käitamise ja liikluskorralduse KTKga ette nähtud spetsifikatsioone võib kasutada viitedokumendina ka selliste rongide käitamisel, mis ei kuulu käesoleva KTK reguleerimisalasse.

2.2.1.   Töötajad ja rongid

Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse nende töötajate suhtes, kes täidavad selliseid ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid nagu rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võrguaruandes „piirialadena” määratletud kohti ning kuulub töötaja ohutusloa alla.

Punkti 4.6.2 kohaldatakse ka direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 kindlaksmääratud vedurijuhtide suhtes. Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadel.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelisi kutsekvalifikatsiooni ning tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastastikust tunnustamist.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastastikust tunnustamist. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui ükski riigipiiri ületava rongi veeremiüksus ei välju pärast piiri ületamist käesoleva punkti esimeses lõigus kirjeldatud piirialadelt.

Eespool öeldu on kokku võetud allpool toodud tabelites.

Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega

Ülesanne

Kutsekvalifikatsioon

Meditsiininõuded

Rongi saatmine

4.6

4.7

Rongi liikumislubade andmine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi ettevalmistamine

4.6

Vastastikune tunnustamine

Rongi lähetamine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine


Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

Ülesanne

Kutsekvalifikatsioon

Meditsiininõuded

Rongi saatmine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi liikumislubade andmine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi ettevalmistamine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

Rongi lähetamine

Vastastikune tunnustamine

Vastastikune tunnustamine

2.2.2.   Põhimõtted

Käesolev KTK hõlmab üksnes tavaraudtee käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi neid elemente (nagu on sätestatud 4. peatükis), mis sisaldavad põhimõtteliselt raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelisi rakendusliideseid või on koostalitlusvõime seisukohalt eriti kasulikud.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad tagama, et eeskirjade, menetluste ja dokumentatsiooniga seotud kõikide nõuete täitmiseks kehtestatakse asjakohane kord. Kõnealuse korra kehtestamine on raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi asjakohane osa, nagu on nõutud direktiiviga 2004/49/EÜ. Ohutusjuhtimise süsteemi ennast hindab asjakohane liikmesriigi ohutusasutus enne ohutustunnistuse/tegevusloa andmist.

2.2.3.   Kohaldamine olemasolevate veeremiüksuste ja infrastruktuuri suhtes

Ehkki suurem osa käesolevas KTKs sisalduvatest nõuetest on seotud protsesside ja menetlustega, seondub osa neist ka kasutamise seisukohalt oluliste füüsiliste elementide, rongide ja veeremiüksustega.

Nende elementide projekteerimistingimusi kirjeldatakse teisi allsüsteeme, näiteks veeremit käsitlevates KTKdes. Käesolevas KTKs võetakse arvesse nende toimimisfunktsioone.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   Olulistele nõuetele vastavus

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid vastama kõnealuse direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   Olulised nõuded – ülevaade

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

ohutus,

töökindlus ja käideldavus,

tervisekaitse,

keskkonnakaitse,

tehniline ühilduvus.

Direktiivi 2008/57/EÜ kohaselt võivad olulised nõuded kehtida üldiselt kogu üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi kohta või konkreetselt iga allsüsteemi ja selle komponentide kohta.

Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud direktiivi 2008/57/EÜ III lisas esitatud oluliste nõuete ja käesoleva KTK vaheline vastavus.

Punkt

Punkti pealkiri

Ohutus

Töökindlus & käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Käitamise ja liikluskorralduse olulised nõuded

1.1.1

1.1.2

1.1.3

1.1.4

1.1.5

1.2

1.3.1

1.3.2

1.4.1

1.4.2

1.4.3

1.4.4

1.4.5

1.5

2.6.1

2.6.2

2.6.3

4.2.1.2

Juhtide dokumentatsioon

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.1.2.1

Käsiraamat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

X

 

X

4.2.1.2.2

Marsruudiraamat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.1.2.2.1

Marsruudiraamatu koostamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

4.2.1.2.2.2

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.1.2.2.3

Juhi teavitamine reaalajas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.1.2.3

Ajakavad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.1.2.4

Veerem

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.1.3

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.1.4

Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

4.2.1.5

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.2.1

Rongi nähtavus

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.1.1

Üldnõue

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.1.2

Esiosa

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.1.3

Tagaosa

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.2

Rongi kuuldavus

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

X

 

X

4.2.2.2.1

Üldnõue

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.2.2

Juhtimine

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

4.2.2.3

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.4

Reisijate ja veose ohutus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

4.2.2.5

Rongi koosseis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

4.2.2.6

Rongi pidurid

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.6.1

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.6.2

Pidurdustõhusus

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.7

Rongi töökorra tagamine

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.7.1

Üldnõue

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.7.2

Nõutavad andmed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.2.8

Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

 

4.2.2.9

Juhi valvsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

4.2.3.1

Rongide planeerimine

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

4.2.3.2

Rongide identifitseeristunnus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.3.3

Rongi väljumine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.3.3.1

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.3.3.2

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

4.2.3.4

Liikluskorraldus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.3.4.1

Üldnõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.3.4.2

Rongi käsitlev aruandlus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.3.4.2.1

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.3.4.2.2

Prognoositav üleandmise aeg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.3.4.3

Ohtlikud kaubad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

4.2.3.4.4

Käitamise kvaliteet

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

4.2.3.5

Andmete salvestamine

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

4.2.3.5.1

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

4.2.3.5.2

Jälgimisandmete salvestamine rongis

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

4.2.3.6

Halvenenud käitamisingimused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.3.6.1

Teiste kasutajate teavitamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

4.2.3.6.2

Vedurijuhtide teavitamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

4.2.3.6.3

Eriolukordades tegutsemise kord

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.3.7

Eriolukordade haldamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.2.3.8

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi rikke korral

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

4.4

ERTMSi/ETCSi käituseeskirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

4.6

Kutsekvalifikatsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

4.7

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

4.   ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.   Sissejuhatus

Kõiki asjaomaseid olulisi nõudeid silmas pidades hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, nagu seda kirjeldatakse punktis 2.2, üksnes käesolevas peatükis sätestatud elemente.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldjuhul kohustatud kehtestama kõik vajalikud tingimused, millele tema võrgustikus liikuma lubatud rongid peavad vastama, võttes arvesse konkreetsete liinide geograafilisi iseärasusi ning käesolevas peatükis sätestatud funktsionaalseid ja tehnilisi spetsifikatsioone.

4.2.   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid hõlmavad järgmist:

töötajatega seotud spetsifikatsioonid,

rongidega seotud spetsifikatsioonid,

rongide käitamisega seotud spetsifikatsioonid.

4.2.1.   Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

4.2.1.1.   Üldnõuded

Käesolev punkt käsitleb töötajaid, kes on seotud allsüsteemi toimimisega, täites ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis seonduvad raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheliste otseste liidestega.

1.

Raudteeveo-ettevõtja töötajad:

a)

kes täidavad rongide juhtimisega seotud ülesandeid (käesolevas KTKs läbivalt „juht”) ning moodustavad osa rongi meeskonnast;

b)

kes täidavad ülesandeid rongis (v.a. juhtimine) ning moodustavad osa rongi meeskonnast;

c)

kes täidavad rongide ettevalmistamisega seotud ülesandeid.

2.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajad, kes täidavad rongide liikumislubade andmisega seotud ülesandeid.

Hõlmatud valdkonnad on järgmised:

dokumentatsioon,

teavitamine.

Peale selle kehtestatakse käesoleva KTKga punktis 2.2.1 kindlaksmääratud töötajate puhul nõuded seoses järgmiste valdkondadega:

kvalifikatsioon (vt liite L punkt 4.6),

tervisekaitse- ja ohutusnõuded (vt punkt 4.7).

4.2.1.2.   Juhtide dokumentatsioon

Rongi käitav raudteeveo-ettevõtja peab andma juhile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

Need andmed peavad hõlmama vajalikku teavet rongi käitamiseks normaalsetes, halvenenud ja ohuolukordades, käsitledes marsruute, kus töötatakse, ning veeremit, mida neil marsruutidel kasutatakse.

4.2.1.2.1.   Juhi käsiraamat

Kõik juhile vajalikud protseduurid tuleb koondada tavapärasesse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti, mida nimetatakse juhi käsiraamatuks.

Juhi käsiraamatus tuleb esitada kõikide kasutatavate marsruutide kohta ja neil marsruutidel kasutatava veeremi kohta nõuded tegutsemiseks igas normaalses, halvenenud ja ohuolukorras, millega juht võib kokku puutuda.

Juhi käsiraamat peab käsitlema kaht konkreetset aspekti:

esimene, mis käsitleb kogu TENi ulatuses kehtivaid üldeeskirju ja protseduure (võttes arvesse liidete A, B ja C sisu);

teine, mis käsitleb konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja puhul kehtivaid vajalikke eeskirju ja protseduure.

See peab hõlmama vähemalt järgmiste aspektidega seotud toiminguid:

töötajate ohutus ja turvalisus,

signaalimine ja juhtkäsud,

rongi käitamine, sealhulgas halvenenud tingimustes,

vedurid ja veerem,

vahejuhtumid ja õnnetused.

Juhi käsiraamatu koostamise eest vastutab raudteeveo-ettevõtja.

Raudteeveo-ettevõtja peab juhi käsiraamatu esitama samas vormingus kogu infrastruktuuri kohta, kus tema juhid töötavad.

Raudteeveo-ettevõtja peab koostama juhi käsiraamatu niimoodi, et juhil oleks võimalik kohaldada kõiki käitamiseeskirju.

Sellel peab olema kaks liidet:

1. liide: sidetoimingute juhend;

2. liide: vormide kogu.

Sõnumid ja vormid peavad olema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) töökeeles.

Juhi käsiraamatu koostamise ja ajakohastamise protsess peab hõlmama järgmisi etappe:

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (või käitamiseeskirjade eest vastutav organisatsioon) peab esitama raudteeveo-ettevõtjale nõuetekohase teabe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles;

raudteeveo-ettevõtja peab koostama algse või ajakohastatud dokumendi;

kui keel, mille raudteeveo-ettevõtja on juhi käsiraamatu koostamiseks valinud, ei ole sama keel, milles asjakohane teave algselt esitati, on raudteeveo-ettevõtja kohustatud tegema vajaliku tõlke ja/või esitama selgitavad märkused mõnes muus keeles.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et juhi käsiraamat on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.   Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus

Juhtidele tuleb anda liini kirjeldus ja kasutatavatel liinidel juhtimisega seonduvate raudtee-äärsete seadmete kirjeldus. See teave tuleb esitada marsruudiraamatuks nimetatava ühtse dokumendina (mis võib olla tavapärane või arvutipõhine dokument).

Selles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

käitamisega seotud üldnäitajad,

andmed tõusude ja languste kohta,

üksikasjalik liiniskeem.

4.2.1.2.2.1.   Marsruudiraamatu koostamine

Marsruudiraamat tuleb koostada ühes vormis kõikide selliste infrastruktuuride kohta, mida konkreetse raudteeveo-ettevõtja rongid kasutavad.

Raudteeveo-ettevõtja vastutab marsruudiraamatu asjatundliku ja nõuetekohase koostamise eest (nt korraldades mis tahes vajaliku tõlke ja/või esitades selgitavad märkused) ja kasutab selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) antud teavet.

See peab sisaldama järgmisi andmeid (loetelu ei ole täielik):

a)

käitamise üldnäitajad:

signaalide ja vastava sõidurežiimi tüüp (topeltliin, muutsuunaline, vasak- või parempoolse suunaga jne),

vooluvarustustüüp,

pinnas-rong raadioseadmete liik;

b)

andmed tõusude ja languste ning kallete suuruse ja asukoha kohta;

c)

üksikasjalik liiniskeem:

liinil asuvate jaamade ja sõlmpunktide nimed ja asukohad;

tunnelid, sealhulgas nende asukoht, pikkus, üksikasjalikud andmed, näiteks jalgteede ja evakuatsioonipääsude olemasolu, samuti selliste turvapaikade asukohad, kust on võimalik reisijaid evakueerida;

olulised asukohad, näiteks neutraalsed lõigud;

igal rööbasteel lubatud sõidukiirus, sealhulgas vajaduse korral eri kiirused teatavat tüüpi rongide jaoks;

vastutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja;

liikluskorraldus-/juhtimiskeskusega nii normaalsetes kui ka halvenenud tingimustes sidepidamise vahendid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et marsruudiraamat on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.2.   Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teavitama raudteeveo-ettevõtjat kõikidest püsivatest või ajutistest muudatustest punkti 4.2.1.2.2.1 kohaselt edastatud teabes.

Raudteeveo-ettevõtja peab need muudatused koondama spetsiaalsesse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti, mille vorming peab olema ühesugune kõikide nende infrastruktuuride puhul, mida konkreetse raudteeveo-ettevõtja rongid kasutavad.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et marsruudiraamatus sisalduvasse teabesse tehtud muudatusi koondav dokument on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.3.   Juhi teavitamine reaalajas

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teavitama juhte kõikidest liini või sellega seotud raudtee-äärsete seadmete muudatustest, millest ei ole teatatud kui punkti 4.2.1.2.2.2 kohastest marsruudiraamatus sisalduva teabe muudatustest.

4.2.1.2.3.   Sõiduplaanid

Rongide sõiduplaanide andmete esitamine soodustab rongide täpset liikumist ja aitab osutada tõhusat teenust.

Raudteeveo-ettevõtja peab juhtidele esitama rongi normaalseks liiklemiseks vajalikud andmed, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist:

rongi identifitseerimistunnus;

rongi sõidupäevad (vajaduse korral);

peatuspunktid ja nendega seotud tegevus;

muud ajaarvestuspunktid;

saabumis-/väljumis-/läbisõiduaeg iga kõnealuse punkti kohta.

Need rongi sõiduandmed, mis peavad põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud teabel, võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal.

Kõikidel liinidel, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, tuleb nende esitamiseks juhile kasutada sama esitusviisi.

4.2.1.2.4.   Veerem

Raudteeveo-ettevõtja peab juhile andma kogu teabe, mis on seotud veeremi käitamisega halvenenud olukordades (nt abi vajavate rongide puhul). Need dokumendid peavad keskenduma ka neil juhtudel kasutatavale konkreetsele liidesele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatega.

4.2.1.3.   Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

Raudteeveo-ettevõtja peab kõikidele oma töötajatele (rongis või mujal), kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis hõlmavad otsest liidest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate, seadmete või süsteemidega, esitama eeskirjad, protseduurid ning veeremi ja konkreetsete marsruutidega seotud andmed, mida ta peab nende ülesannete täitmisel vajalikuks. Need andmed peavad olema kohaldatavad nii harilikes kui ka halvenenud käitamistingimustes.

Rongides töötavatele töötajatele ette nähtud teabe struktuur, vorming, sisu ning koostamise ja ajakohastamise protsess peavad põhinema käesoleva KTK punktis 4.2.1.2 sätestatud nõuetel.

4.2.1.4.   Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatele

Kõik andmed, mis on vajalikud ohutusalase teabevahetuse tagamiseks rongide liikumislube andvate töötajate ja rongimeeskondade vahel, tuleb esitada:

sidepõhimõtteid kirjeldavates dokumentides (liide C);

dokumendis pealkirjaga „Vormide kogu”.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama need dokumendid oma töökeeles.

4.2.1.5.   Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

Rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja teiste töötajate (nagu on määratletud liites L) ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelises ohutusalases teabevahetuses kasutatav keel on asjaomase marsruudi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel (vt sõnastik).

Rongimeeskonna ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelise ohutusalase teabevahetuse põhimõtted on esitatud liites C.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud avaldama töökeele, mida tema personal igapäevases töös kasutab.

Kui kohalikud tavad nõuavad ka mõne teise keele kasutamist, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kindlaks määrama selle kasutusala geograafilised piirid.

4.2.2.   Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1.   Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi esi- ja tagaosa tähistavate vahenditega.

4.2.2.1.2.   Esiosa

Raudteeveo-ettevõtja peab sisselülitatud valgete esilaternate olemasolu ja nende paigutuse abil tagama, et lähenev rong on selgelt nähtav ja äratuntav.

Juhtveeremiüksuse sõidusuunas oleval esiosal peab olema kolm võrdkülgse kolmnurgana asetsevat laternat, nagu on näidatud allpool. Need laternad peavad alati põlema, kui rong sõidab kõnealuses suunas.

Image

Esilaternad peavad võimaldama rongi võimalikult hõlpsalt märgata (nt teetöölistel ning ülekäigu- ja ülesõidukohtade kasutajatel) (gabariidituled), tagama rongijuhile piisava nähtavuse (eespool oleva rööbastee, raudtee-äärsete märgiste/infotahvlite jne valgustus) (esituled) öösel ja alavalgustuse tingimustes ega tohi pimestada vastutulevate rongide juhte.

Laternate vahe, kõrgus rööbastest, läbimõõt, valgustustugevus, valguskiire mõõdud ja kuju päeval ja öösel on kindlaks määratud veeremi KTKs.

4.2.2.1.3.   Tagaosa

Raudteeveo-ettevõtja peab varustama rongi tagaosa tähistamiseks vajalike vahenditega. Tagaosa signaallatern peab olema üksnes rongi viimase veeremiüksuse tagaosal. See peab paiknema järgmiselt.

Image

4.2.2.1.3.1.   Reisirongid

Reisirongi tagaosa peab olema tähistatud kahe fikseeritud punase tulega, mis asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel.

4.2.2.1.3.2.   Rahvusvahelises liikluses kasutatavad kaubarongid

Liikmesriik peab teatama, milliseid järgmisi nõudeid ta kohaldab oma riigi raudteevõrgus nende rongide suhtes, mis ületavad liikmesriikidevahelisi piire:

kas

kaks punast fikseeritud tuld või

kaks valgust tagasipeegeldavat märki, mis on allpool esitatud kujuga ning millel on valged kolmnurgad külgedel ja punane kolmnurk ülal ja all:

Image

Lambid või märgid asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel. Liikmesriigid, kus rongid peavad olema tähistatud kahe valgust tagasipeegeldava märgiga, peavad aktsepteerima rongi tagaosa tähistusena ka kaht punast fikseeritud tuld.

4.2.2.1.3.3.   Kaubarongid, mis liikmesriikidevahelisi piire ei ületa

Liikmesriikidevahelisi piire mitteületavate rongide tagaosa tähistus on avatud punkt (vt liide U).

4.2.2.2.   Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi lähenemisest märku andva helisignaalseadmega.

4.2.2.2.2.   Juhtimine

Helisignaalseadet peab olema võimalik käivitada kõikidest juhtimisasenditest.

4.2.2.3.   Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu number, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida. Number peab olema selgelt esitatud vähemalt veeremiüksuse mõlemal küljel.

Samuti peab olema võimalik kindlaks teha veeremiüksuse suhtes kehtivaid käitamispiiranguid.

Täiendavad nõuded on sätestatud liites P.

4.2.2.4.   Reisijate ja veose ohutus

4.2.2.4.1.   Veose ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama kaubaveeremite ohutu ja kindla laadimise ning veose püsimise sellises seisundis kogu teekonna jooksul.

4.2.2.4.2.   Reisijate ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama reisijate ohutu veo väljumisel ja kogu teekonna jooksul.

4.2.2.5.   Rongi koosseis

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama eeskirjad ja protseduurid, mida tema töötajad peavad järgima, et tagada rongi vastavus eraldatud liini nõuetele.

Nõuded rongi koosseisule peavad lähtuma alljärgnevast:

a)

veeremiüksused

rongi kõik veeremiüksused peavad vastama kõikidele rongi läbitavatel marsruutidel kehtivatele nõuetele;

rongi kõik veeremiüksused peavad suutma sõita maksimumkiirusel, millega rong on ette nähtud sõitma;

rongi kõik veeremiüksused peavad kogu kavandatava veo kestel järgima ettenähtud hooldusintervalle (nii aja kui ka teekonna pikkuse osas);

b)

rong

veeremiüksuste koosseis, mis moodustab rongi, peab vastama asjaomasel marsruudil kehtivatele tehnilistele piirangutele ega tohi olla pikem, kui on vahe- ja lõppterminalides maksimaalselt lubatud;

raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rong on kogu kavandatava veo kestel sobivas tehnilises korras;

c)

mass ja teljekoormus

rongi mass peab jääma marsruudi asjaomases osas lubatud piiridesse ning haakeseadiste, veojõu ja muude rongi omadustega seoses ette nähtud maksimumpiiridesse. Tuleb kinni pidada teljekoormuse piirangutest;

d)

rongi suurim kiirus

rongi suurim lubatud sõidukiirus peab vastama kõikidele asjaomastel marsruutidel kehtivatele piirangutele, pidurdusjõule, teljekoormusele ja veeremi liigile;

e)

gabariidivärav

rongi iga veeremiüksuse (koos veosega) gabariidivärav peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

Konkreetse rongi pidurisüsteemi või veduki liigist tulenevalt võib nõuda või kehtestada täiendavaid piiranguid.

4.2.2.6.   Rongi pidurid

4.2.2.6.1.   Pidurisüsteemi miinimumnõuded

Rongi kõik veeremiüksused peavad olema ühendatud veeremi KTKs sätestatud pidevasse automaatpidurdussüsteemi.

Iga rongi esimeses ja viimases veeremiüksuses (sealhulgas vedurid) peab olema automaatpidurduse juhtseade.

Kui rong jaguneb avarii tõttu kaheks osaks, peavad mõlemad eraldunud veeremikogumid maksimaalse pidurdusjõuga automaatselt seiskuma.

4.2.2.6.2.   Pidurdustõhusus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab teatama raudteeveo-ettevõtjale tegelikult nõutava pidurdustõhususe. Need andmed sisaldavad vajaduse korral selliste pidurisüsteemide kasutamise tingimusi, mis võivad infrastruktuuri mõjutada, näiteks magnet-, regeneratiiv- ja pöörisvoolpidurid.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama rongi piisava pidurdustõhususe, andes oma töötajatele täitmiseks kohustuslikud pidurduseeskirjad.

Pidurdustõhususe eeskirju tuleb hallata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis.

Täiendavad nõuded on sätestatud liites T.

4.2.2.7.   Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse, et kõik rongi ohutusseadmed on täielikus töökorras ning et rong on liiklemiseks ohutu.

Raudteeveo-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat teavitama kõikidest rongi omaduste muudatustest, mis mõjutavad selle toimimist, või mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada rongi kasutamist sellele eraldatud liinil.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kindlaks määrama ja ajakohastama rongi halvenenud tingimustes liiklemise tingimused ja protseduurid.

4.2.2.7.2.   Nõutavad andmed

Ohutuks ja tõhusaks käitamiseks vajalikud andmed ning nende edastamise protsess peavad hõlmama järgmist:

rongi identifitseerimistunnus,

rongi eest vastutava raudteeveo-ettevõtja identifitseerimistunnus,

rongi tegelik pikkus,

kas rongis veetakse reisijaid või loomi, kui see ei ole sõiduplaanis ette nähtud,

käitamispiirangud ja nendega hõlmatud veeremiüksuste identifitseerimistunnused (rööpmelaius, kiirusepiirangud jne),

andmed, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama nende andmete teatavakstegemise raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te)le enne rongi väljumist.

Raudteeveo-ettevõtja peab teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat juhtudel, kui rong ei kasuta eraldatud liini või kui see tühistatakse.

4.2.2.8.   Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

Juhil peab olema võimalik jälgida signaale ja raudtee-äärseid märgiseid ning need peavad olema juhile nähtavad. See kehtib ka muude ohutusega seotud raudtee-äärsete märkide kohta.

Selle soodustamiseks peavad signaalid, raudtee-äärsed märgised, märgid ja infotahvlid olema projekteeritud ja paigutatud ühetaoliselt. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

sobiv paigutus, et rongi esilaternad võimaldaksid juhil teavet lugeda;

sobiv ja piisav valgustus, kui see on vajalik teabe valgustamiseks;

valgustpeegeldavuse kasutamisel peavad kasutatavad materjalid vastama asjakohastele spetsifikatsioonidele ning märgid peavad olema valmistatud selliselt, et rongi esilaternad võimaldavad juhil teavet hõlpsasti lugeda.

Juhikabiinid peavad olema projekteeritud sellisel ühetaolisel viisil, et juhil oleks võimalik talle esitatavat infot hõlpsasti näha.

4.2.2.9.   Juhi valvsus

Rongis peab olema juhi valvsuse jälgimise vahend. See sekkub ja seiskab rongi, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul. Ajavahemik on kindlaks määratud veeremi KTKs.

4.2.3.   Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

4.2.3.1.   Rongide planeerimine

Kooskõlas direktiiviga 2001/14/EÜ peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatavaks tegema, milliseid andmeid rongiliini taotlemisel nõutakse.

4.2.3.2.   Rongide identifitseerimine

Igal rong peab olema identifitseeritav ronginumbri järgi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab ronginumbri rongiliini eraldamisel ning see number peab olema teada raudteeveo-ettevõtjale ja kõikidele kõnealust rongi käitavatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele. Ronginumber peab olema võrgus kordumatu. Ronginumbri muutmist rongi teekonna jooksul tuleks vältida.

4.2.3.2.1.   Ronginumbri vorm

Ronginumbri vorm määratakse kindlaks juhtkäskude ja signaalimise KTKs.

4.2.3.3.   Rongi väljumine

4.2.3.3.1.   Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama kontrollid ja katsed, et tagada rongi ohutu väljumine (nt uksed, veos, pidurid).

4.2.3.3.2.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

Raudteeveo-ettevõtja teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat, kui rong on raudteevõrku sisenemiseks valmis.

Raudteeveo-ettevõtja peab enne väljumist ja sõidu ajal teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat kõikidest rongi või selle käitamist mõjutavatest kõrvalekalletest, mis võivad rongi liikumist kahjulikult mõjutada.

4.2.3.4.   Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.   Üldnõuded

Liikluskorraldus peab tagama raudtee ohutu, tõhusa ja täpse toimimise, sealhulgas töö tõhusa taastamise pärast teenuse häireid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ette nägema protseduurid ja vahendid:

rongiliikluse korraldamiseks reaalajas;

käitamismeetmeteks, mille eesmärk on tagada infrastruktuuri võimalikult tõhus toimimine tegelike või prognoositavate viivituste või vahejuhtumite korral; ja

raudteeveo-ettevõtja(te) teavitamiseks nimetatud juhtudel.

Mis tahes täiendavaid menetlusi, mida raudteeveo-ettevõtja vajab ja mis mõjutavad liidest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, võib kehtestada pärast kokkuleppe sõlmimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga.

4.2.3.4.2.   .Rongi käsitlev aruandlus

4.2.3.4.2.1.   Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab:

a)

looma võimalused, et registreerida reaalajas kellaajad, millal rongid väljuvad nende võrkudes asjakohastest varem kindlaks määratud meldepunktidest, neisse saabuvad või neid läbivad, ja deltaaja;

b)

sätestama konkreetsed andmed, mis on vajalikud rongi asukoha teatamiseks. Need andmed peavad sisaldama järgmist:

rongi identifitseerimistunnus;

meldepunkti identifitseerimistunnus;

liin, millel rong sõidab;

plaanijärgne meldepunkti saabumise aeg;

tegelik meldepunkti saabumise aeg (olenemata sellest, kas tegemist on saabumise, väljumise või läbisõiduga, tuleb esitada eraldi saabumis- ja väljumisaeg ka vahemeldepunktide kohta, mida rong läbib);

meldepunkti varem või hiljem saabumise aeg minutites;

esialgne selgitus kõikide üle kümneminutiliste viivituste kohta või muude viivituste kohta, mille selgitamine on liikluse jälgimise süsteemiga ette nähtud;

teave selle kohta, et rongi andmed ei ole saabunud õigel ajal, ning viivituse aeg minutites;

rongi varasem(ad) identifitseerimistunnus(ed), kui see (need) on olemas;

rongi tühistamine kogu marsruudi ulatuses või osaliselt.

4.2.3.4.2.2.   Prognoositav üleandmise aeg

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema menetlus, mis võimaldab kindlaks määrata prognoositava kõrvalekalde minutites rongi plaanijärgsel üleandmisel teisele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.

See peab hõlmama teenuse häirete andmeid (kirjeldus ja probleemi asukoht).

4.2.3.4.3.   Ohtlikud kaubad

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama ohtlike kaupade veo järelevalve korra.

Nimetatud protseduurid peavad hõlmama järgmist:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (1) sätete järgimine;

juhi teavitamine rongis olevatest ohtlikest kaupadest ja nende asukohast;

teave, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul;

kooskõlastatult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, sidekanalite kindlaksmääramine ja erimeetmete kavandamine kaupadega seotud ohuolukordade puhuks.

4.2.3.4.4.   Käitamise kvaliteet

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kehtestama menetlused kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise järelevalveks.

Järelevalvemenetluste eesmärk peab olema andmete analüüs ja põhisuundumuste kindlakstegemine nii inimeksimuste kui ka süsteemivigade puhul. Analüüsi tulemuste alusel töötatakse välja parendusmeetmed, mille eesmärk on vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada raudteevõrgu tõhusat toimimist.

Kui kõnealustest parendusmeetmetest oleks teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ja raudteeveo-ettevõtjaid hõlmates kasu kogu võrgule, tuleb need vastavalt teatavaks teha, pidades silmas ärisaladuse kaitset.

Käitamist oluliselt häirinud juhtumeid peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja analüüsima võimalikult kiiresti. Vajaduse korral ning eelkõige juhul, kui asjaga on seotud mõni tema töötaja, kutsub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja analüüsis osalema ka kõnealuse juhtumitega seotud raudteeveo-ettevõtja(d). Kui analüüsi tulemusena töötatakse välja võrgu parendamise soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada õnnetuste/vahejuhtumite põhjusi, tuleb need edastada kõikidele asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja raudteeveo-ettevõtjatele.

Need toimingud dokumenteeritakse ja nende suhtes rakendatakse sisekontrolli.

4.2.3.5.   Andmete salvestamine

Rongi sõiduandmed tuleb salvestada ning säilitada, et:

toetada süstemaatilist ohutusjärelevalvet kui vahejuhtumite ja õnnetuste vältimise vahendit;

teha kindlaks juhi, rongi ja infrastruktuuri toimimine enne ja (kui vaja) vahetult pärast vahejuhtumit või õnnetust, et välja selgitada põhjused, mis on seotud rongi juhtimise või seadmetega, ning põhjendada uusi või muudetud meetmeid, mille eesmärk on vältida juhtunu kordumist;

salvestada veduri/veduki toimimisega ja juhi tegevusega seotud andmed.

Salvestatud andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha:

salvestamise kuupäev ja kellaaeg;

salvestatava sündmuse täpne geograafiline asukoht (kaugus identifitseeritavast asukohast kilomeetrites);

rongi identifitseerimistunnus,

juhi isik.

Andmete säilitamise, korrapärase hindamise ja nende kättesaadavuse nõuded on ette nähtud selle liikmesriigi vastavate õigusaktidega:

kus raudteeveo-ettevõtja on litsentseeritud (rongis salvestatud andmete osas) või

kus asub infrastruktuur (väljaspool rongi salvestatud andmete osas).

4.2.3.5.1.   Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

rongide liikumisega seotud raudtee-äärsete seadmete tõrked (signaalimine, punktid jne);

teljepukside tuvastatud ülekuumenemised, kui sellekohased seadmed on olemas;

rongijuhi ja rongide liikumislube andvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajate teabevahetus.

4.2.3.5.2.   Jälgimisandmete salvestamine rongis

Raudteeveo-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

ohuolekus signaalidest või „liikumisloa lõpust“ loata möödasõit;

hädapiduri rakendamine;

rongi sõidukiirus;

rongis olevate kontroll- või signaalseadmete isoleerimine või eiramine;

helisignaalseadise (rongipasuna) kasutamine;

ukse juhtseadiste kasutamine (avamine, sulgemine);

rongis olevate teljepuksi ülekuumenemise detektorite (kui on olemas) tuvastused;

selle juhikabiini identifitseerimistunnus, kus kontrollimisele kuuluvaid andmeid salvestatakse.

4.2.3.6.   Halvenenud käitamistingimused

4.2.3.6.1.   Teiste kasutajate teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab raudteeveo-ettevõtja(te)ga kooskõlastatult kehtestama menetluse üksteise viivitamatuks teavitamiseks mis tahes olukordadest, mis halvendavad raudteevõrgu või veeremi ohutust, toimivust ja/või käideldavust.

4.2.3.6.2.   Vedurijuhtide teavitamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõikide oma vastutusalaga seotud halvenenud käitamistingimuste korral andma juhtidele ametlikud juhised meetmete kohta, mida on vaja võtta, et halvenenud olukorda ohutult lahendada.

4.2.3.6.3.   Eriolukordades tegutsemise kord

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult kõikide tema infrastruktuuril tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega ja vajaduse korral naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega koostama ja avaldama sobivad meetmed eriolukordadeks ning määrama vastutusalad, lähtudes vajadusest vähendada halvenenud käitamistingimustest tulenevat kahjulikku mõju.

Planeerimisnõuded ja kõnealustele sündmustele reageerimine peavad olema proportsioonis tingimuste halvenemise laadi ja potentsiaalse raskusastmega.

Need meetmed, mis peavad hõlmama vähemalt võrgu normaalse olukorra taastamise kavasid, võivad käsitleda ka järgmist:

veeremirikked (näiteks rikked, mis võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid, protseduurid rikkis rongide päästmiseks);

infrastruktuuritõrked (näiteks elektrikatkestuse puhul või tingimustes, kus ronge võidakse planeeritud marsruudilt kõrvale suunata);

äärmuslikud ilmastikuolud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab koostama ja ajakohastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja nende töötajate kontaktandmed, kellega tuleb kontakteeruda halvenenud käitamistingimusi põhjustavate teenusehäirete korral. Need andmed peavad hõlmama kontaktandmeid nii tööajal kui ka töövälisel ajal.

Raudteeveo-ettevõtja peab need andmed edastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teatama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale nimetatud kontaktandmete muudatustest.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kõiki raudteeveo-ettevõtjaid teavitama kõikidest muudatustest oma andmetes.

4.2.3.7.   Eriolukordade haldamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kooskõlastatult:

kõikide tema infrastruktuuris tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega või vajaduse korral kõnealuste ettevõtjate esindusasutustega,

vastavalt vajadusele naabruses asuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega,

vastavalt vajadusele kohalike omavalitsustega ning kohaliku või riigi tasandi avariiteenistuste (sealhulgas tuletõrje ja päästeameti) esindusorganitega

kindlaks määrama, avaldama ja kättesaadavaks tegema asjakohased meetmed eriolukordade haldamiseks ja normaalse töö taastamiseks liinil.

Need meetmed hõlmavad tavaliselt järgmist:

kokkupõrked,

rongitulekahjud,

rongide evakueerimine,

õnnetused tunnelites,

ohtlike kaupadega seotud vahejuhtumid,

rööbastelt mahasõidud.

Raudteeveo-ettevõtja peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale andma kõik üksikasjalikud andmed nimetatud juhtumite kohta, eelkõige rongide remondi või rööbastele tagasitõstmise puhul.

Lisaks peavad raudteeveo-ettevõtjal olema menetlused reisijate teavitamiseks rongi avarii- ja ohutustoimingutest.

4.2.3.8.   Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama vajalikud protseduurid rongimeeskonna abistamiseks halvenenud olukordades, et vältida või vähendada veeremi tehnilistest või muudest riketest tingitud viivitusi (nt sidekanalid, rongi evakueerimise korral võetavad meetmed).

4.3.   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid järgmised.

4.3.1.   Liidesed infrastruktuuri KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK

 

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Pidurdustõhusus

4.2.2.6.2

Vastupidavus pikinihkele

4.2.7.2

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

4.1.2.2.2

Käitamiseeskirjad

4.4

Halvenenud käitamistingimused

4.2.3.6

4.3.2.   Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe juhtimise ja signalisatsiooni allsüsteemiga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK

 

Viidatud dokument: tavaraudtee juhtkäskude ja signaalimise KTK kavand

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Käsiraamat

4.2.1.2.1

 

 

Käitamiseeskirjad

4.4

Käitamiseeskirjad

4.4

Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavus

4.2.2.8

Raudtee-äärsete juhtobjektide nähtavus

4.2.16

Pidurdustõhusus

4.2.2.6

Rongi pidurdustõhusus ja -omadused

4.3.2.3

Käsiraamat

4.2.1.2.1

Liivatusseadme kasutamine

4.2.10

Ronginumber

4.2.3.2.1

ETCS DMI

4.2.12

 

GSM-R DMI

4.2.13

Andmete salvestamine rongis

4.2.3.5

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.15

4.3.3.   Liidesed veeremi KTKga

4.3.3.1.   Liidesed vedurite KTKga ja reisijateveoveeremi KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK

 

Viidatud dokumendid: tavaraudtee vedurite KTK ja reisijateveoveeremi KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.6.3

Päästetööde haakeseadis

4.2.2.2.4

Rongi koosseis

4.2.2.5

Liides infrastruktuuriga: teljekoormuse parameeter

4.2.3.2

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

4.2.2.6.1

Pidurdustõhusus

4.2.4.5

Rongi nähtavus

4.2.2.1

Välised esi- ja tagatuled

4.2.7.1

Rongi kuuldavus

4.2.2.2

Signaalpasun

4.2.7.2

Signaalide nähtavus

4.2.2.8

Väline nähtavus

4.2.9.1.3

Sisevalgustus

4.2.9.2.2

Tuuleklaasi optilised omadused

4.2.9.1.8

Juhi valvsus

4.2.2.9

Juhi tegevuse kontrollimise funktsioon

4.2.9.3.1

Andmete salvestamine

4.2.3.5.2

Salvestusseade

4.2.9.5

4.3.3.2.   Liidesed kaubavagunite KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK

 

Viidatud dokument: tavaraudtee kaubavagunite KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Tagaosa

4.2.2.1.3.2

Tagaosa signaaltule kinnitusseade

4.2.6.3

Tagaosa

4.2.2.1.3.2

Tagaosa signaaltuli

Lisa E

Rongi koosseis

4.2.2.5

Gabariidid

4.2.3.1

Rongi koosseis

4.2.2.5

Teljekoormuse parameeter

4.2.3.3.2

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.6.3

Tõstmine

4.2.2.2

Rongi pidurid

4.2.2.6

Pidur

4.2.4

4.3.4.   Liidesed energiavarustuse KTKga

Viidatud dokument: tavaraudtee käitamise KTK

 

Viidatud dokument: tavaraudtee energiavarustuse KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus

4.2.1.2.2

Elektrivoolu juhtimine

4.4.2

Juhi teavitamine reaalajas

4.2.1.2.2.3

 

 

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

4.2.1.2.2.2

Tööde teostamine

4.4.3

4.4.   Käitamiseeskirjad

Eeskirjad ja protseduurid, mis võimaldavad TENis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, eelkõige uue rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemiga vahetult seotud eeskirjad ja menetlused peavad olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Selleks on liites A sätestatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS/ETCS) ning ERTMS/GSM-R raadiosüsteemi käitamiseeskirjad.

Liitega B nähakse ette muud käitamiseeskirjad, mida on võimalik kogu TENi ulatuses standardida.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Ei kohaldata

4.6.   Kutsekvalifikatsioon

Vastavalt käesoleva KTK punktile 2.2.1 käsitleb see punkt töötajate pädevuse saavutamiseks vajalikku kutsekvalifikatsiooni ja keeleoskust ning hindamismenetlust.

4.6.1.   Ametialane pädevus

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajad (sh lepingulised töötajad) peavad olema omandanud vajaliku ametialase pädevuse, et täita kõiki vajalikke ohutusega seotud ülesandeid harilikes, halvenenud ja ohuolukordades. Kõnealune pädevus hõlmab ametialaseid teadmisi ning oskust neid teadmisi ellu rakendada.

Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud liidetes J ja L.

4.6.1.1.   Ametialased teadmised

Neid liteid arvesse võttes ning olenevalt konkreetse töötaja ülesannetest peavad nõutavad teadmised hõlmama järgmist:

a)

raudtee üldine toimimine, erilise rõhuga ohutuse seisukohalt olulisel tegevusel:

oma organisatsiooni ohutusjuhtimissüsteemi toimimise põhimõtted,

koostalitlusvõimeliste toimingutega seotud olulisemate isikute roll ja vastutus,

ohtude äratundmine, eelkõige seoses raudtee kasutamise ja elektritoitega;

b)

vajalikud teadmised ohutusalastest ülesannetest, mis seonduvad protseduuride ja liidestega järgmistes aspektides:

liinid ja raudtee-äärsed seadmed,

veerem,

keskkond.

4.6.1.2.   Teadmiste rakendamise oskus

Et osata rakendada kõnealuseid teadmisi harilikes, halvenenud ja ohuolukordades, peavad töötajad olema täielikult teadlikud järgmistest asjaoludest:

kõnealuste eeskirjade ja protseduuride rakendamise meetod ja põhimõtted;

raudtee-äärsete seadmete ja veeremi ning võimalike eriotstarbeliste ohutusseadmete kasutamine;

ohutusjuhtimissüsteemi põhimõtted, et vältida liigseid riske seoses inimeste ja menetlusega.

Töötajad peavad ka suutma üldiselt kohaneda erinevate olukordadega, millesse inimene võib sattuda.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad looma kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi, et tagada nende asjaomaste töötajate pädevuse hindamine ja säilitamine. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele pakkuda koolitust, et tagada teadmiste ja oskuste ajakohasus, eelkõige süsteemi või üksikisikuga seotud nõrkuste või puuduste osas.

4.6.2.   Keeleoskus

4.6.2.1.   Põhimõtted

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad tagama, et nende asjaomane personal oskab kasutada käesolevas KTKs sätestatud sideprotokolle ja -põhimõtteid.

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel ei ole sama mis raudteeveo-ettevõtja personali tavaliselt kasutatav keel, peab keele- ja suhtluskoolitus moodustama olulise osa raudteeveo-ettevõtja üldisest kvalifikatsioonijuhtimise süsteemist.

Raudteeveo-ettevõtja töötajad, kes peavad oma ülesannete täitmisel harilikes, halvenenud või ohuolukordades suhtlema ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personaliga, peavad piisaval tasemel valdama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeelt.

4.6.2.2.   Keeleoskuse tase

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keelt tuleb osata ohutuse tagamiseks piisaval tasemel.

a)

Juht peab suutma vähemalt:

saata kõiki käesoleva KTK liites C sätestatud sõnumeid ja neist aru saada;

tõhusalt suhelda harilikes, halvenenud ja ohuolukordades;

täita vormide kogu vorme.

b)

Teised rongimeeskonna liikmed, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes suhelda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, peavad suutma vähemalt saata rongi ja selle käitamisega seotud teavet ning sellest aru saada.

Suunised vajalike pädevustasemete kohta on sätestatud liites E. Juhtide teadmised peavad olema vähemalt 3. tasemel. Rongi saatvatel töötajatel peab olema vähemalt 2. taseme keeleoskus.

4.6.3.   Töötajate esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.   Põhielemendid

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad kindlaks määrama oma töötajate hindamise menetluse.

Soovitav on arvesse võtta järgmist.

A.   Personali valimine:

isikliku kogemuse ja pädevuse hindamine;

isikliku pädevuse hindamine vajalike võõrkeelte oskuse ja nende õppimise võime osas.

B.   Esmane kutsealane koolitus:

koolitusvajaduste analüüs;

koolitusvõimalused;

koolitajate koolitus.

C.   Esmane hindamine:

põhitingimused;

hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed;

koolitajate kvalifikatsioon;

pädevustunnistuse väljaandmine.

D.   Pädevuse säilitamine:

pädevuse säilitamise põhimõtted;

järgitavad meetodid;

pädevuse säilitamise protsessi vormistamine;

hindamisprotsess.

E.   Täiendkoolitus:

pideva koolituse (sealhulgas keeleõppe) põhimõtted.

4.6.3.2.   Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.   Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad koostama oma asjaomaste töötajate koolitusvajaduste analüüsi.

Analüüsis tuleb esitada koolituse ulatus ja keerukus ning võtta arvesse rongide TENil kasutamisega seotud ohte, eelkõige inimvõimete ja piirangute (inimteguri) kontekstis, mis võivad tuleneda järgmisest:

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate töötavade erinevused ja nende muutumisega seotud riskid;

ülesannete, tööprotseduuride ja sideprotokollide erinevused;

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali kasutatava töökeele erinevused;

kohalikud käitamisjuhised, mis võivad hõlmata teatavatel juhtudel, näiteks konkreetses tunnelis kasutatavaid erimenetlusi või eriseadmeid.

Suunised tegurite kohta, mida tuleks arvesse võtta, on esitatud punktis 4.6.1 osutatud liidetes. Vajaduse korral tuleb töötajate koolitamisel neid tegureid arvesse võtta.

Raudteeveo-ettevõtja kavandatavast käitamisest või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja hallatava võrgu omadustest tulenevalt võivad osa punktis 4.6.1 osutatud liidetes nimetatud elementidest olla mittevajalikud. Koolitusvajaduste analüüsis tuleb sätestada, milliseid elemente ei peeta vajalikuks ja miks.

4.6.3.2.2.   Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama oma koolitusvajaduste läbivaatamise ja ajakohastamise menetluse, võttes arvesse näiteks varasemaid auditeid, süsteemi tagasisidet ja teadaolevaid muudatusi eeskirjades ja protseduurides, infrastruktuuris ja tehnoloogias.

4.6.3.2.3.   Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.   Raudteeinfrastruktuuri tundmine

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongis töötajatel on vajalikud teadmised asjaomase raudteeinfrastruktuuri kohta.

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongipersonal õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised. See menetlus peab:

põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja antaval marsruudiinfol ja

olema kooskõlas punktis 4.2.1 kirjeldatud menetlusega.

4.6.3.2.3.2.   Veeremialased teadmised

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond omandab ja säilitab teadmised veduritest ja veeremist.

4.6.3.2.3.3.   Abipersonal

Raudteeveo-ettevõtja tagab, et abipersonal (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongimeeskonda, saavad lisaks baasväljaõppele ka koolitust rongimeeskonna täielikult koolitatud liikmete juhiste täitmiseks.

4.7.   Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

4.7.1.   Sissejuhatus

Punktis 4.2.1 nimetatud töötajad, kes täidavad punkti 2.2. kohaselt ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, peavad olema piisavalt heas füüsilises vormis, et tagada üldiste töö- ja ohutusnormide täitmine.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad välja töötama ja dokumenteerima menetluse, mille nad kehtestavad ohutusjuhtimissüsteemi alla kuuluvate töötajate meditsiiniliste, psühholoogiliste ja tervisenõuete täitmiseks.

Punktis 4.7.4 sätestatud terviseuuringud ja otsused konkreetsete töötajate füüsilise vormi kohta peab tegema tunnustatud töötervishoiuarst.

Töötajad ei tohi täita ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, kui nende valvsus on vähenenud alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite vms kasutamise tõttu. Seepärast peavad raudteeveo-ettevõtjal ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal olema kehtestatud protseduurid, millega piiratakse ohtu, et töötajad võivad töötada kõnealuste ainete mõju all või tööl olles neid aineid tarbida.

Eespool nimetatud ainete lubatud määr organismis on ette nähtud selle liikmesriigi normidega, kus rongiliiklus toimub.

4.7.2.   Välja jäetud

4.7.3.   Välja jäetud

4.7.4.   Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.   Enne tööleasumist

4.7.4.1.1.   Minimaalsed terviseuuringud

Terviseuuringud peavad hõlmama järgmist:

üldine tervisekontroll;

sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

narkootikumide kuritarvitamise kontroll.

4.7.4.1.2.   Psühholoogiline hindamine

Psühholoogilise hindamise eesmärk on aidata raudteeveo-ettevõtjal määrata ametisse ja juhtida töötajaid, kellel on oma ülesannete ohutuks täitmiseks vajalikud kognitiivsed, psühhomotoorsed, käitumis- ja isiksuseomadused.

Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramisel peab psühholoog iga ohutusalase funktsiooniga seoses arvesse võtma vähemalt järgmisi kriteeriume.

a)

kognitiivsed võimed:

tähelepanu ja keskendumisvõime;

mälu;

taju erksus;

otsustusvõime;

suhtlemisoskus;

b)

psühhomotoorsed võimed:

reaktsiooni kiirus;

liigutuste koordinatsioon;

c)

käitumine ja isiksuseomadused:

emotsionaalne enesevalitsemine;

käitumise usaldusväärsus;

sõltumatus;

kohusetunne.

Kui psühholoog mõne nimetatud elementidest kõrvale jätab, tuleb vastavat otsust põhjendada ja see dokumenteerida.

4.7.4.2.   Pärast tööleasumist

4.7.4.2.1.   Korrapärase tervisekontrolli sagedus

Vähemalt üks süstemaatiline terviseuuring tuleb teha:

alla 40aastaste töötajate puhul iga viie aasta järel;

41–62aastaste töötajate puhul iga kolme aasta järel;

üle 62aastaste töötajate puhul kord aastas.

Töötervishoiuarst peab ette nägema sagedasemad uuringud, kui töötaja tervislik seisund seda nõuab.

4.7.4.2.2.   Korrapärase tervisekontrolli minimaalne sisu

Kui töötaja vastab enne tööleasumist tehtavate uuringute kriteeriumidele, peab korrapärane erikontroll hõlmama vähemalt järgmist:

üldine tervisekontroll;

sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

narkootikumide kuritarvitamise kontroll, kui esinevad vastavad kliinilised näitajad.

4.7.4.2.3.   Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

Lisaks korrapärasele tervisekontrollile tuleb teha spetsiaalne täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine, kui on piisavalt alust kahelda töötaja füüsilises või psühholoogilises seisundis või kui on piisav alus kahtlustada narkootikumide või alkoholi kuri- või liigtarvitamist. See kehtib eelkõige juhul, kui kõnealuse isiku inimeksimuse tõttu on toimunud vahejuhtum või õnnetus.

Tööandja peab taotlema tervisekontrolli tegemist pärast iga puudumist üle 30 haiguspäeva. Vajaduse korral võib nimetatud kontroll piirduda töötervishoiuarsti hinnanguga olemasolevate terviseandmete põhjal, mis näitavad, et töötaja töövõime ei ole halvenenud.

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peavad kehtestama süsteemid, millega tagatakse vajaduse korral kõnealuse lisakontrolli ja -hindamise tegemine.

4.7.5.   Meditsiinilised nõuded

4.7.5.1.   Üldnõuded

Töötajad ei tohi põdeda selliseid haigusi ega saada ravi, mis võib põhjustada:

ootamatut teadvusekaotust;

teadvuse või keskendumisvõime nõrgenemist;

ootamatut teovõimetust;

tasakaalu või koordinatsiooni halvenemist;

olulist liikumisvõime halvenemist.

Täidetud peavad olema järgmised nägemise ja kuulmisega seotud nõuded.

4.7.5.2.   Nägemisnõuded

Kaugnägemisteravus abivahenditega või ilma: 0,8 (parem silm + vasak silm – eraldi mõõdetuna); nõrgemal silmal vähemalt 0,3.

Maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugelenägevus + 5/lühinägevus – 8. Töötervishoiuarst võib erandjuhtudel lubada nimetatud vahemikust väljapoole jäävaid näitajaid, olles eelnevalt konsulteerinud silmaarstiga.

Kesknägevus ja lähinägevus: piisav, abivahenditega või ilma.

Lubatud on kontaktläätsed.

Normaalne värvieristusvõime: tunnustatud testi (nt Ishihara) alusel, vajaduse korral kasutada täiendavat tunnustatud testi.

Vaateväli: normaalne (puuduvad kõrvalekalded, mis mõjutaksid tööülesannete täitmist).

Mõlema silma nägevus: olemas.

Binokulaarne vaateväli: olemas.

Kontrastitundlikkus: hea.

Puuduvad progresseeruvad silmahaigused.

Läätseimplantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes juhul, kui neid kontrollitakse igal aastal või töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel.

4.7.5.3.   Kuulmisnõuded

Toonaudiogrammiga kontrollitud piisav kuulmine, st:

kuulmine on piisavalt hea, et pidada telefonivestlust ning kuulda samal ajal hoiatussignaale ja raadiosõnumeid;

juhinduda tuleks järgmistest soovituslikest näitajatest:

kuulmisvaegus ei tohi 500 ja 1 000 Hz juures ületada 40 db,

kuulmisvaegus ei tohi 2 000 Hz juures ületada nõrgema helijuhtivusega kõrva puhul 45 dB.

4.8.   Infrastruktuuri-, raudteeveeremi- ja sõidukiregister

Arvestades direktiivi 2008/57/EÜ artiklites 33, 34 ja 35 kindlaksmääratud infrastruktuuri-, raudteeveeremi- ja sõidukiregistri iseärasusi, ei sobi need käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi konkreetsete nõuete järgimiseks. Seepärast ei sätestata käesolevas KTKs nende registrite kohta midagi.

On siiski üks käitamisega seotud nõue, mille kohaselt tuleb teatavad infrastruktuuriga seotud andmeüksused teha kättesaadavaks raudteeveo-ettevõtjale ning teatavad veeremiga seotud andmeüksused tuleb teha kättesaadavaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, nagu on sätestatud punktides 4.8.1 ja 4.8.2. Mõlemal juhul peavad need andmed olema täielikud ja täpsed.

4.8.1.   Raudteeinfrastruktuur

Liites D on sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb tavaraudtee infrastruktuuriga seotud ning käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi käsitlevad andmeüksused teha raudteeveo-ettevõtjatele kättesaadavaks. Andmete õigsuse eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

4.8.2.   Veerem

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale peavad olema kättesaadavad järgmised veeremiga seotud andmed. Andmete õigsuse eest vastutab valdaja:

kas veeremiüksus on ehitatud materjalidest, mis võivad õnnetuste või tulekahju korral ohtlikud olla (nt asbest);

pikkus puhvritest mõõdetuna.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Mõiste

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktile f on koostalitluse komponendid (direktiivis: „koostalitlusvõime komponendid”) „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alamkoost või kogukoost, mis on ühendatud või mõeldud ühendamiseks alasüsteemi, millest raudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste „komponent“ hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara”.

5.2.   Komponentide loend

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas koostalitluse komponendid puuduvad.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponendid

Kuna käesoleva KTKga veel koostalitluse komponente ette ei nähta, ei käsitle see ka hindamise korda.

6.2.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1.   Põhimõtted

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on direktiivi 2008/57/EÜ II lisa kohane funktsionaalne allsüsteem.

Kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 peavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad mis tahes uue või muudetud ohutustunnistuse või tegevusloa kohaldamisel tõendama ohutusjuhtimissüsteemi vastavust käesoleva KTK nõuetele.

Vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite kohaselt peavad liikmesriikide ohutusasutused kehtestama inspekteerimiskorra, et kontrollida ja jälgida igapäevast vastavust kõiki KTKsid hõlmavale ohutusjuhtimissüsteemile. Tuleb silmas pidada, et ühtki käesolevas KTKs sisalduvat elementi ei pea teavitatud asutus eraldi hindama.

Käesolevas KTKs sisalduvaid nõudeid, mis on seotud struktuursete allsüsteemidega ja loetletud liidestes, hinnatakse asjakohaste struktuursete KTKde alusel.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   Põhimõtted

Käesoleva KTK rakendamine ja vastavus selle asjakohastele punktidele tuleb kindlaks määrata vastavalt rakenduskavale, mille iga liikmesriik peab koostama tema vastutusalasse kuuluvate liinide kohta.

Kavas tuleb arvesse võtta järgmist:

a)

iga konkreetse liini kasutamisega seotud spetsiifiliste inimteguritega seonduv;

b)

iga asjaomase liini konkreetsed käitamis- ja ohutuselemendid ning

c)

see, kas elementi/elemente tuleb rakendada järgmise suhtes:

kõikide liinil liikuvate rongide suhtes või mitte,

üksnes teatavate liinide suhtes,

kõikide TENi liinide suhtes,

kõikide TENi liinidel liikuvate rongide suhtes;

d)

rakendamise seosed teiste allsüsteemidega (juhtkäsud ja signaalimine, veerem jne).

Samal ajal tuleb arvesse võtta ja kavas dokumenteerida ka konkreetsed erandid, mida võib kohaldada.

Rakenduskavas tuleb arvesse võtta erinevaid võimalikke rakendustasemeid, täpsemalt juhtumeid, kui:

a)

raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja alustab tegevust,

b)

raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olemasolevaid käitamissüsteeme uuendatakse või täiendatakse,

c)

võetakse kasutusele uusi ja täiendatud infrastruktuuri, energiavarustuse, veeremi või juhtkäskude ja signaalimise allsüsteeme, mille jaoks on vaja vastavat käitamiskorda.

On kokku lepitud, et käesoleva KTK kõikide osade täielik rakendamine ei ole võimalik enne, kui kasutatav seadmestik (infrastruktuur, juhtkäsud ja signaalimine jne) on ühtlustatud. Käesolevas peatükis esitatud suunised on seega üksnes vaheetapp, mis toetab üleminekut kavandatavale süsteemile.

7.2.   Rakendussuunised

Rakendamine koosneb kolmest konkreetsest osast:

a)

kinnitus, et olemasolevad süsteemid ja protsessid vastavad käesoleva KTK nõuetele;

b)

olemasolevate süsteemide ja protsesside muutmine, et täita käesoleva KTK nõudeid;

c)

uued süsteemid ja protsessid, mis tulenevad teiste allsüsteemide rakendamisest:

uued/täiendatud tavaliinid (raudteeinfrastruktuur/energiavarustus),

uued või täiendatud ETCS-signaalimisrajatised, GSM-R raadioseadmed, teljepukside ülekuumenemise detektorid jne (juhtkäsud ja signaalimine),

uus veerem (veerem).

7.3.   Erijuhtumid

7.3.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtumite suhtes lubatakse kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse:

a)

sätteid kohaldatakse püsivalt (juhtum P) või ajutiselt (juhtum T).

b)

Ajutise kohaldamise juhtudel täidavad liikmesriigid asjakohase allsüsteemi nõuded kas 2016. aastaks (juhtum T1) või 2024. aastaks (juhtum T2).

7.3.2.   Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.   Eesti, Läti ja Leedu ajutine erijuhtum (T1)

Käesoleva KTK punkti 4.2.2.1.3.2 rakendamisel võib üksnes Eesti, Läti ja Leedu raudteevõrgus, kus rööpmelaius on 1 520 mm, käitatavate rongide tagaosa tähistamiseks kasutada eri signaaltuld.

7.3.2.2.   Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (T2)

Käesoleva KTK punkti 4.2.3.2.1 rakendamisel kasutatakse Iirimaa ja Ühendkuningriigi olemasolevates süsteemides tähtnumbrilist ronginumbrit. Liikmesriigid kehtestavad nõuded ja ajakava seoses üleminekuga tähtnumbrilistelt ronginumbritelt numbrilistele ronginumbritele sihtsüsteemis.


(1)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

A liide

ERTMSI/ETCSI KÄITAMISEESKIRJAD

ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri käitamiseeskirjad on sätestatud tehnilises dokumendis „ETCSi ja GSM-Ri eeskirjad ja põhimõtted – versioon 1”, mis on avaldatud ERA veebilehel (http://www.era.europa.eu).

B liide

ÜHETAOLIST KÄITAMIST VÕIMALDAVAD MUUD EESKIRJAD

A.   ÜLDTEAVE

Reserveeritud

B.   TÖÖTAJATE OHUTUS JA TURVALISUS

Reserveeritud

C.   RAKENDUSLIIDES SIGNAALIMIS- JA JUHTKÄSKUDE SEADMETEGA

C1.   Liivatamine

Kui rong on varustatud käsitsi aktiveeritava liivatamisseadmega, on juhil alati õigus liiva kasutada, ent võimaluse korral peab ta seda vältima:

pöörangute ja ülesõitude piirkonnas;

pidurdamisel alla 20 km/h kiirusel.

rongi seisu ajal.

Erandjuhud on:

SPAD (Signal Passed at Danger – ohuolekus signaalist möödasõit) või muu tõsise vahejuhtumi oht ning liiva kasutamine aitaks haardumist parandada;

paigaltvõtt või

veduri liivatamisseadmete katsetamine. (Katsetamine peaks üldjuhul toimuma piirkondades, mis on infrastruktuuriregistris selgesõnaliselt sätestatud.)

C2.   Teljepuksi ülekuumenemise detektorite aktiveerimine

Reserveeritud

D.   RONGI LIIKUMINE

D1.   Tavatingimused

D2.   Halvenenud tingimused

Reserveeritud

E.   KÕRVALEKALDED, VAHEJUHTUMID JA ÕNNETUSED

Reserveeritud

Liide C

OHUTUSALASE TEABEVAHETUSE METOODIKA

SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kehtestatakse eeskirjad ohutusalase maa-mobiil- ja mobiil-maa-side kohta, mida kasutatakse ohutuse seisukohalt kriitilistes olukordades edastatava või vahetatava teabe edastamiseks koostalitlusvõimelises võrgus, eelkõige:

määratakse kindlaks ohutusalaste teadete sisu ja struktuur;

määratakse kindlaks nende teadete kõneedastuse meetodid.

Käesoleva liite alusel:

on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal võimalik koostada teated ning vormide kogud. Kõnealused osad tehakse raudteeveo-ettevõtjale teatavaks üheaegselt eeskirjade ja protseduuride avaldamisega; on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja raudteeveo-ettevõtjal võimalik koostada asjakohased dokumendid oma töötajate jaoks (vormide kogud), juhised rongide liikumislube andvatele töötajatele ning juhi käsiraamatu 1. liide „Sideprotseduuride juhend“.

Vormide kasutamise ulatus ja nende struktuur võivad varieeruda. Mõnede riskide puhul on vormide kasutamine asjakohane, teiste puhul aga mitte.

Konkreetset riski arvestades otsustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kas vormi kasutamine on asjakohane. Vormi tuleks kasutada üksnes juhul, kui selle ohutus- ja kasutuseelised kaaluvad üles ohutus- ja kasutusprobleemid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad kasutama formaliseeritud sideprotokolli, mis vastab järgmisele kolmele kategooriale:

kiireloomulised suulised (häda)teated;

kirjalikud käsud;

täiendavad tööalased teated.

Et toetada nende teadete distsiplineeritud edastamist, on välja töötatud side metoodika.

1.   SIDE METOODIKA

1.1.   Metoodika osad ja põhimõtted

1.1.1.   Protseduurides kasutatavad standardterminid

1.1.1.1.   Kõneedastusprotseduur

Termin, millega antakse kõnelemisvõimalus üle teisele poolele:

1.1.1.2.   Teate vastuvõtmise protseduur

otseteate vastuvõtmisel

Termin, millega kinnitatakse teate kättesaamist:

Termin, millega palutakse viletsa levi või arusaamatuse korral teadet korrata:

kinnituseks etteloetud teate kättesaamisel

Terminid, mida kasutatakse, et teatada, kas etteloetud teade vastab täpselt saadetud teatele:

või mitte:

1.1.1.3.   Side katkestamise protseduur

kui teade on lõppenud:

kui katkestus on ajutine ja sidet ei katkestata

Termin, millega jäetakse teine pool ootele:

kui katkestus on ajutine, kuid side katkestatakse

Termin, millega teatatakse teisele poolele, et side katkestatakse, kuid seda jätkatakse hiljem:

1.1.1.4.   Kirjaliku käsu tühistamine

Termin, mida kasutatakse käimasoleva kirjaliku käsu protseduuri tühistamiseks:

Kui teate saatmist on vaja hiljem jätkata, alustatakse protseduuri uuesti algusest.

1.1.2.   Vea või arusaamatuse korral kohaldatavad põhimõtted

Et võimaldada sideeksimuste parandamist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

1.1.2.1.   Eksimused

eksimus edastuse käigus

Kui saatja ise avastab eksimuse saadetavas teabes, taotleb ta tühistamist, saates järgmise teate:

või:

ning saadab algse teate seejärel uuesti.

eksimus ettelugemise käigus

Kui saatja avastab eksimuse ajal, mil saadetud teadet talle ette loetakse, saadab ta järgmise teate:

ning saadab algse teate seejärel uuesti.

1.1.2.2.   Arusaamatus

Kui üks osapool ei saa teatest aru, peab ta paluma teisel poolel teadet korrata, kasutades järgmist teksti:

1.1.3.   Sõnade, numbrite, kellaaja, vahemaa, kiiruse ja kuupäeva väljendamine tähthaaval

Et aidata erinevates olukordades teadetest paremini aru saada ja neid väljendada, tuleb iga terminit hääldada aeglaselt ja õigesti ning öelda tähthaaval sõnad või nimed ja numbrid, millest võidakse mitte aru saada. Näiteks võib tuua signaalide või pöörangute identifitseerimiskoodid.

Kehtivad järgmised eeskirjad:

1.1.3.1.   Sõnade ja tähekombinatsioonide tähthaaval ütlemine

Kasutatakse rahvusvahelist foneetilist tähestikku:

A

Alpha

B

Bravo

C

Charlie

D

Delta

E

Echo

F

Foxtrot

G

Golf

H

Hotel

I

India

J

Juliet

K

Kilo

L

Lima

M

Mike

N

November

O

Oscar

P

Papa

Q

Quebec

R

Romeo

S

Sierra

T

Tango

U

Uniform

V

Victor

W

Whisky

X

X-ray

Y

Yankee

Z

Zulu

Näide:

Punktid A B= punktid alpha-bravo.

Signaal number KX 835= signaal Kilo X-Ray kaheksa kolm viis.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib lisada veel tähti koos iga tähe foneetilise hääldusega, kui seda nõuab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel või töökeeled.

Raudteeveo-ettevõtja võib vastavalt vajadusele lisada täiendavaid hääldamisjuhiseid.

1.1.3.2.   Arvude väljendamine

Arve väljendatakse numberhaaval:

0

Null

1

Üks

2

Kaks

3

Kolm

4

Neli

5

Viis

6

Kuus

7

Seitse

8

Kaheksa

9

Üheksa

Näide: rong 2183 = rong kaks-üks-kaheksa-kolm.

Kümnendkohti väljendatakse sõnaga „koma”.

Näide: 12,50 = üks-kaks-koma-viis-null

1.1.3.3.   Kellaaja väljendamine

Kellaaeg teatatakse kohaliku aja järgi tavapäraselt.

Näide: 10:52 = kümme viiskümmend kaks.

Ehkki põhimõte on selline, on vajaduse korral lubatud aega teatada ka numberhaaval (kell üks null viis kaks).

1.1.3.4.   Vahemaade ja kiiruste väljendamine

Vahemaid väljendatakse kilomeetrites ja kiirust kilomeetrites tunni kohta.

Võib kasutada miile, kui tegemist on asjaomasel infrastruktuuril kasutatava ühikuga.

1.1.3.5.   Kuupäevade väljendamine

Kuupäevi väljendatakse tavapäraselt.

Näide: 10. detsember

1.2.   Side struktuur

Ohutusalaste teadete kõneedastus koosneb põhimõtteliselt kahest järgmisest etapist:

identifitseerimine ja palve juhiste saamiseks;

teate edastamine ja teabeedastuse lõpetamine.

Ülitähtsate ohutusalaste teadete puhul võib esimest etappi lühendada või selle täielikult kõrvale jätta.

1.2.1.   Identifitseerimise ja juhiste palumise eeskirjad

Et osapooled saaksid teineteise identifitseerida, teha kindlaks käitamisolukorra ning saata protseduurilisi juhiseid, kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1.2.1.1.   Identifitseerimine

Kui tegemist ei ole väga kiireloomuliste ülitähtsate erakorraliste teadetega, on oluline, et teabevahetust alustavad isikut ennast identifitseeriksid. Juhid identifitseerivad end ronginumbri ja rongi asukoha abil. Signalisti ja juhi vahelise side korral on just signalisti ülesanne tagada, et sidet peetakse õige signalisti ja juhi vahel. See on eriti oluline juhtudel, kui suhtlus toimub piirkondades, kus sidepiirkonnad kattuvad.

Seda põhimõtet rakendatakse ka pärast teabeedastuses tekkinud katkestusi.

Osapooled kasutavad selleks alljärgnevaid teateid:

rongide liikumislube andvad töötajad:

rong …

(number)

siin … Signaalid

(nimi)

juht:

… Signaalid

(nimi)

siin rong …

(number)

Tuleb tähele panna, et identifitseerimisele võib järgneda täiendav informatiivne teade, millega antakse rongide liikumislube andvatele töötajatele olukorra kohta piisavalt andmeid, et määrata kindlaks protseduur, mida juht peab seejärel järgima.

1.2.1.2.   Palve juhiste saamiseks

Igale kirjalikku käsku hõlmavale protseduurile peab eelnema palve juhiste saamiseks.

Juhiste palumiseks võib kasutada järgmist fraasi:

1.2.2.   Kirjalike käskude ja suuliste teadete edastamise kord

1.2.2.1.   Ülitähtsad ohutusalased teated

Kuna need teated on kiireloomulised ja kohustavad:

võib neid saata või vastu võtta sõidu ajal;

võib neid identifitseerimata edastada;

tuleb neid korrata;

peab neile niipea kui võimalik järgnema täiendav teave.

1.2.2.2.   Kirjalikud käsud

Et vormide kogus sisalduvaid protseduuriteateid (seisu ajal) nõuetekohaselt saata või vastu võtta, tuleb kinni pidada järgmistest eeskirjadest.

1.2.2.2.1.   Teate saatmine

Teate vormi võib täita enne teate edastamist, et teate kogu teksti saaks saata ühekorraga.

1.2.2.2.2.   Teate vastuvõtmine

Teate vastuvõtja peab saatjalt saadud andmete põhjal täitma vormide kogus sisalduva vormi.

1.2.2.2.3.   Ettelugemine

Kõik vormide kogus sisalduvad kindlaksmääratud raudteeteated tuleb pärast vastuvõtmist ette lugeda. Ettelugemine hõlmab vormide hallis osas sisalduvat teadet, etteloetavat osa ja täiendavaid või selgitavaid andmeid.

1.2.2.2.4.   Etteloetu õigsuse kinnitamine

Igale etteloetud teatele peab järgnema teate saatja kinnitus, et etteloetu on või ei ole õige:

või:

pärast mida saadetakse algne teade uuesti.

1.2.2.2.5.   Etteloetu õigsuse kinnitamine

Iga vastuvõetud teate kättesaamist kinnitatakse positiivselt või negatiivselt järgmiselt:

või:

1.2.2.2.6.   Jälgitavus ja kontroll

Kõikide keskusest edastatud teadetega koos tuleb edastada kordumatu identifitseerimis- või loakood:

kui teade käsitleb tegevust, milleks juht vajab eraldi luba (nt ohuolekus signaalist möödasõit):

luba

(number)

kõigil muudel juhtudel (nt ettevaatlikult sõites):

teade

(number)

1.2.2.2.7.   Tagasiside

Igale teatele, mis sisaldab nõuet „saata tagasiside”, järgneb „tagasiside”.

1.2.2.3.   Täiendavad teated:

Täiendavad teated:

saadetakse pärast identifitseerimisprotseduuri läbimist;

on lühikesed ja täpsed (võimaluse korral ainult saadetav teave ja selle kehtivusala);

loetakse uuesti ette ja sellele järgneb õige või vale ettelugemise kinnitus;

neile võib järgneda palve saada juhiseid või täiendavat infot.

1.2.2.4.   Muutuva kindlaksmääramata sisuga infosõnumid

Muutuva sisuga infosõnumid:

saadetakse pärast identifitseerimisprotseduuri;

valmistatakse ette enne saatmist;

loetakse uuesti ette ja sellele järgneb õige või vale ettelugemise kinnitus.

2.   PROTSEDUURITEATED

2.1.   Teadete laad

Protseduuriteateid kasutatakse juhi käsiraamatus sisalduvate olukordadega seotud tegutsemisjuhiste saatmiseks.

Need sisaldavad teate teksti vastavalt olukorrale ja teate identifitseerimiskoodi.

Kui vastuvõtja peab saatma teate kohta tagasiside, esitatakse ka tagasiside tekst.

Teadetes kasutatakse kindlaksmääratud sõnastust, mille kehtestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma töökeeles ja need esitatakse varem koostatud vormidel paberil või arvutivormingus.

2.2.   Vormid

Vormid on protseduuriteadete ametlikud andmevormid. Need teated on üldjuhul halvenenud töötingimuste kohta. Tüüpnäideteks on juhile antav luba signaalmärgist möödasõiduks või sõidu jätkamiseks pärast „liikumisloa lõppu”, konkreetses piirkonnas aeglasemalt sõitmise nõue või liini uurimise nõue. Nimetatud teateid võib olla tarvis kasutada ka muudes olukordades.

Nende eesmärk on:

olla üldkasutatavaks töödokumendiks, mida rongide liikumislube andvad töötajad ja juhid reaalajas kasutavad;

tuletada juhile (eriti tundmatus või erandlikus keskkonnas töötavale juhile) meelde, milliseid protseduure ta peab järgima;

võimaldada teabevahetuse jälgimist.

Vormide identifitseerimiseks tuleb välja töötada protseduuri tähistav kordumatu sõnaline või numbriline kood. See võib põhineda vormi kasutamise eeldataval sagedusel. Kui on tõenäoline, et kõikidest koostatavatest vormidest kõige sagedamini kasutatav on ohuolekus signaalist või liikumisloa lõpust (EOA) möödasõidu luba, võiks selle number olla 001 ja nii edasi.

2.3.   Vormide kogu

Pärast kõikide kasutatavate vormide kindlaksmääramist tuleb need kõik koondada vormide kogu nime kandvasse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti.

See on koonddokument, mida kasutavad omavahel suhtlemiseks juht ja rongide liikumislube andvad töötajad. Seepärast on oluline, et juhi kasutatav ja rongide liikumislube andvate töötajate kasutatav kogu on struktureeritud ja nummerdatud ühtmoodi.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutab vormide kogu ja vormide koostamise eest tema töökeeles.

Teadete edastamiseks kasutatav keel on alati raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel.

Vormide kogu koosneb kahest osast.

Esimene osa sisaldab järgmist:

vormide kogu kasutamise õpetus;

keskuse saadetavate protseduurivormide loend;

juhi saadetavate protseduurivormide loend, kui see on vajalik;

olukordade loend koos viidetega protseduurivormidele, mida tuleb kasutada;

sõnastik, milles käsitletakse olukordi, kus konkreetset protseduurivormi kohaldatakse;

teadete tähthaaval väljendamise eeskirjad (foneetiline tähestik jne).

Teine osa sisaldab protseduurivorme. Need peab kokku koguma raudteeveo-ettevõtja ja need tuleb anda juhile.

3.   TÄIENDAVAD TEATED

Täiendavad teated on infosõnumid, mille abil erandlikest olukordadest, mille jaoks ei ole kindlaksmääratud vormi vajalikuks peetud, või rongi liikumise või rongi või infrastruktuuri tehnilise seisundiga seotud olukordadest teatab kas:

juht, et teavitada rongide liikumislube andvaid töötajaid, või

rongide liikumislube andvad töötajad, et teavitada juhti.

Nende olukordade lihtsamaks kirjeldamiseks ja infosõnumite lihtsamaks koostamiseks võib kasu olla sõnumi koostamise suunistest, raudteeterminite sõnastikust, kasutatavat veeremit kirjeldavast skeemist ja infrastruktuuriseadmete kirjeldusest (rööbastee, toiteallikas jne).

3.1.   Sõnumite ülesehituse juhised

Nimetatud sõnumite struktuuri põhijooned võivad olla järgmised.

Teabevahetuse etapp

Sõnumi sisu

Teabe edastamise põhjus

teavitamiseks

meetmete võtmiseks

Vaatlusandmed

Siin on

Ma nägin

Mul oli

Ma põrkasin kokku

Asukoht

 

liinil

(jaama nimi)

(konkreetne koht)

miiliposti/kilomeetriposti juures … (number)

minu rongi suhtes

veduk … (number)

vagun … (number)

Olemus

objekt

inimene

(vt sõnastik)

Seisund

 

paigal

seisab peal

lebab peal

on kukkunud peale

liikuv

kõnnib

jookseb

suunas

Asukoht rööbastee suhtes

Image

Image

Sõnumitele võib järgneda palve saada juhiseid.

Sõnumi sisu esitatakse nii asjaomase raudteeveo-ettevõtja valitud keeles kui ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeel(t)es.

3.2.   Raudteeterminite sõnastik

Raudteeveo-ettevõtja koostab iga võrgu kohta, kus ta ronge käitab, raudteeterminite sõnastiku. Selles esitatakse üldkasutatavad terminid raudteeveo-ettevõtja valitud keeles ning selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles, kelle infrastruktuuri kasutatakse.

Sõnastik koosneb kahest osast:

terminite loend teemade kaupa;

terminite loend tähestikulises järjekorras.

3.3.   Veeremi skeem

Kui raudteeveo-ettevõtja leiab, et tema tegevuses oleks sellest kasu, koostatakse käideldavat veeremit kirjeldav skeem. Selles loetletakse nimeliselt komponendid, mis võivad olla teemaks asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega suhtlemises, ning esitatakse standardterminite üldnimetused raudteeveo-ettevõtja valitud keeles ning selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles, kelle infrastruktuuri kasutatakse.

3.4.   Infrastruktuuriseadmete (rööbastee, toiteallikas jne) kirjeldus

Kui raudteeveo-ettevõtja leiab, et tema tegevuses oleks sellest kasu, koostatakse kasutatava marsruudi infrastruktuuriseadmete (rööbastee, toiteallikas jne) omaduste kirjeldus. Selles loetletakse nimeliselt komponendid, mis võivad olla teemaks asjaomas(t)e raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te)ga suhtlemisel. Selles tuleb esitada standardterminite üldnimetused raudteeveo-ettevõtja valitud keeles ning selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töökeeles, kelle infrastruktuuri kasutatakse.

4.   SUULISTE TEADETE LIIGID JA STRUKTUUR

4.1.   Hädateated

Hädateadete eesmärk on anda kiireloomulisi tööjuhiseid, mis on otseselt seotud raudteeohutusega.

Arusaamatuse vältimiseks tuleb teateid alati üks kord korrata.

Saadetavad põhiteated on nimetatud allpool ning liigitatud vajaduste alusel.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib oma tegevusega seotud vajadustest lähtuvalt kehtestada ka teisi hädateateid.

Hädateadetele võib järgneda kirjalik käsk (vt alapunkt 2).

Hädateadetes kasutatava teksti liigi võib sätestada juhi käsiraamatu 1. liites „Sideprotseduuride juhend” ja rongide liikumislube andvatele töötajatele ette nähtud dokumentatsioonis.

4.2.   Keskuse saadetavad või juhi saadetavad teated

a)

On vaja seisata kõik rongid

Kõikide rongide seiskamise vajadusest tuleb teada anda helisignaaliga; kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada järgmist fraasi:

Vajaduse korral täpsustatakse teates andmed asukoha või piirkonna kohta.

Kui võimalik, tuleb pärast seda teadet teatada kiiresti ka põhjus, hädaolukorra asukoht ja rongi identifitseerimistunnus:

Takistus teel

või tulekahju

või

(muu põhjus)

liinil(km)

(nimi)

Rongi juht

(number)

b)

On vaja seisata konkreetne rong

Rong(liinil/rööbasteel)

(nimi) (nimi/number)

Sel juhul võib teatele lisada selle liini või rööbastee nime või numbri, kus rong sõidab.

4.3.   Juhi saadetavad teated

On vaja energiaseadmed välja lülitada

Kui võimalik, tuleb pärast seda teadet teatada kiiresti ka põhjus, hädaolukorra asukoht ja rongi identifitseerimistunnus:

Koht

(km)

liinil/rööbasteel

(nimi/number)

javahel

(jaam) (jaam)

Põhjus

Rongi juht

(number)

Sel juhul võib teatele lisada selle liini või rööbastee nime või numbri, kus rong sõidab.

Liide D

ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA RAUDTEEVEO-ETTEVÕTJALE KÄTTESAADAVAD MARSRUUTIDE KOHTA, MIDA TA KAVATSEB KASUTADA

1. OSA.   RAUDTEEINFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA ÜLDANDMED

1.1.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja(te) nimi(nimed) ja identifitseerimistunnus(ed)

1.2.   Riik (või riigid)

1.3.   Lühikirjeldus

1.4.   Üldiste käitamiseeskirjade ja normide loend (ning kuidas neid omandada)

2. OSA.   KAARDID JA SKEEMID

2.1.   Geograafiline kaart

2.1.1.

Marsruudid

2.1.2.

Põhiasukohad (jaamad, sorteerimisjaamad, ristmikud, kaubaterminalid)

2.2.   Liiniskeem

Skeemidel esitatavad andmed, millele vajadusel lisatakse tekst. Kui jaamade/sorteerimisjaamade/depoode kohta esitatakse eraldi skeem, võib liiniskeemis sisalduvat infot lihtsustada

2.2.1.

Andmed vahemaade kohta

2.2.2.

Liinide, ümbersõitude, haruteede ja tupikute asukohad

2.2.3.

Liinidevahelised ühendused

2.2.4.

Põhiasukohad (jaamad, sorteerimisjaamad, ristmikud, kaubaterminalid)

2.2.5.

Kõigi püsisignaalide asukohad ja tähendused

2.3.   Jaamade/sorteerimisjaamade/depoode skeemid (NB! Kehtib üksnes koostalitlusvõimelise liiklusega kohtade suhtes)

Asukohaspetsiifilistel skeemidel esitatavad andmed, millele vajaduse korral lisatakse tekst

2.3.1.

Asukoha nimi

2.3.2.

Asukoha identifitseerimiskood

2.3.3.

Koha liik (reisiterminal, kaubaterminal, sorteerimisjaam, depoo)

2.3.4.

Kõigi püsisignaalide asukohad ja tähendused

2.3.5.

Rööbasteede, sealhulgas tupikute identifitseerimistunnused ja plaan

2.3.6.

Perroonide identifitseerimistunnused

2.3.7.

Perroonide pikkus

2.3.8.

Perroonide kõrgus

2.3.9.

Haruteede identifitseerimistunnused

2.3.10.

Haruteede pikkus

2.3.11.

Elektritoite olemasolu

2.3.12.

Perrooni ääre ja rööbastee telgjoone vahekaugus rööpa pealispinna kõrgusel

2.3.13.

Puuetega reisijate juurdepääsu võimalus (reisijaamade puhul)

3. OSA.   KONKREETSETE LIINILÕIKUDE ANDMED

3.1.   Üldandmed

3.1.1.

Riik

3.1.2.

Liinilõigu identifitseerimiskood: siseriiklik kood

3.1.3.

Liinilõigu otspunkt 1

3.1.4.

Liinilõigu otspunkt 2

3.1.5.

Ajad, mil lõik on liikluseks avatud (kellaajad, kuupäevad, puhkepäevade erikord)

3.1.6.

Raudtee-äärsed kaugusetähised (sagedus, välimus ja paigutus)

3.1.7.

Veoliik (kombineeritud, reisijate-, kauba-, … vedu)

3.1.8.

Lubatud piirkiirus(ed)

3.1.9.

Kõik muud vajalikud ohutusalased andmed

3.1.10.

Kohalikud käitamise erinõuded (sealhulgas töötajate erikvalifikatsioon)

3.1.11.

Eripiirangud ohtlikele kaupadele

3.1.12.

Spetsiaalsed lastipiirangud

3.1.13.

Ajutiste tööde teatise näidis (ja selle saamise kord)

3.1.14.

Märge ülekoormuse kohta liinilõigul (direktiivi 2001/14/EÜ artikkel 22)

3.2.   Tehnilised eritingimused

3.2.1.

Infrastruktuuri KTK EÜ vastavustõendamine

3.2.2.

Koostalitlusvõimelise liini kasutuselevõtu kuupäev

3.2.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.2.4.

Võimalike erandite loend

3.2.5.

Rööpmelaius

3.2.6.

Ehitusgabariit

3.2.7.

Maksimaalne teljekoormus

3.2.8.

Maksimaalne koormus jooksva meetri kohta

3.2.9.

Teele mõjuvad põiksuunalised jõud

3.2.10.

Teele mõjuvad pikisuunalised jõud

3.2.11.

Minimaalne kõveriku raadius

3.2.12.

Kallete protsent

3.2.13.

Kallete asukoht

3.2.14.

Lubatav pidurdustõhusus pidurisüsteemidel, mis ei kasuta ratta ja rööpa haardumist

3.2.15.

Sillad

3.2.16.

Viaduktid

3.2.17.

Tunnelid

3.2.18.

Märkused

3.3.   Energiavarustuse allsüsteem

3.3.1.

Energiavarustuse KTK EÜ vastavustõendamine

3.3.2.

Koostalitlusvõimelise liini kasutuselevõtu kuupäev

3.3.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.3.4.

Võimalike erandite loend

3.3.5.

Toitesüsteemi liik (nt puudub, õhuliinid, 3. rööbas)

3.3.6.

Toitesüsteemi voolusagedus (nt vahelduvvool, alalisvool)

3.3.7.

Miinimumpinge

3.3.8.

Maksimumpinge

3.3.9.

Konkreetsete elektrivedurite voolutarbimisega seotud piirangud

3.3.10.

Lisavedurite paigutusega seotud piirangud, et täita kontaktliini eraldusnõudeid (pantograafi asend)

3.3.11.

Elektriisolatsiooni meetod

3.3.12.

Kontaktliini kõrgus

3.3.13.

Kontaktliini lubatud kalle tee suhtes ja kalde muutused

3.3.14.

Lubatavate pantograafide liik

3.3.15.

Minimaalne staatiline jõud

3.3.16.

Maksimaalne staatiline jõud

3.3.17.

Neutraalsete lõikude asukoht

3.3.18.

Käitusteave

3.3.19.

Pantograafide allalaskmine

3.3.20.

Regeneratiivpidurduse tingimused

3.3.21.

Rongi lubatav piirvool

3.4.   Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

3.4.1.

Juhtkäskude ja signaalimise KTK EÜ vastavustõendamine

3.4.2.

Koostalitlusvõimelise liini kasutuselevõtu kuupäev

3.4.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.4.4.

Võimalike erandite loend

ERTMS/ETCS

3.4.5.

Kohaldamistasand

3.4.6.

Raudtee-äärsed lisafunktsioonid

3.4.7.

Rongis nõutavad lisafunktsioonid

3.4.8.

Tarkvaraversiooni number

3.4.9.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

ERTMS/GSM-R raadio

3.4.10.

FRSiga ette nähtud lisafunktsioonid

3.4.11.

Versiooni number

3.4.12.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

ERTMSi/ETCSi 1. aste sõidusignaalide uuendamise funktsiooniga

3.4.13.

Veeremil nõutavad tehnilised seadmed

B-klassi rongikaitsesüsteem, juht- ja hoiatussüsteem(id)

3.4.14.

B-klassi süsteemide kasutamise siseriiklikud eeskirjad (+ kuidas neid saada)

Liinisüsteem

3.4.15.

Vastutav liikmesriik

3.4.16.

Süsteemi nimetus

3.4.17.

Tarkvaraversiooni number

3.4.18.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

3.4.19.

Kehtivusaja lõpp

3.4.20.

Üheaegselt nõutav rohkem kui üks süsteem

3.4.21.

Rongisisene süsteem

B-klassi raadiosüsteem

3.4.22.

Vastutav liikmesriik

3.4.23.

Süsteemi nimetus

3.4.24.

Versiooni number

3.4.25.

Versiooni kasutuselevõtu kuupäev

3.4.26.

Kehtivusaja lõpp

3.4.27.

Eritingimused erinevate B-klassi rongikaitse-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks

3.4.28.

ERTMS/ETCS- ja B-klassi süsteemide vahelise ümberlülitamise tehnilised eritingimused

3.4.29.

Eri raadiosüsteemide vahelise ümberlülitamise eritingimused

Tehniliselt halvenenud olukorrad:

3.4.30.

ERTMS/ETCS

3.4.31.

B-klassi rongikaitsesüsteem, juht- ja hoiatussüsteem

3.4.32.

ERTMS/GSM-R

3.4.33.

B-klassi raadiosüsteem

3.4.34.

Raudtee-äärsed signaalseadmed

Pidurdustõhususega seotud kiirusepiirangud

3.4.35.

ERTMS/ETCS

3.4.36.

B-klassi rongikaitsesüsteemid, juht- ja hoiatussüsteemid

B-klassi süsteemi toimimise siseriiklikud eeskirjad

3.4.37.

Pidurdustõhususega seotud siseriiklikud eeskirjad

3.4.38.

Muud siseriiklikud eeskirjad, nt UIC infolehe 512 kohased andmed (1. jaanuar 1979 (8. väljaanne) ja 2 muudatust)

Infrastruktuuri juhtkäskude ja signaalimisseadmete EMC-taluvus

3.4.39.

Euroopa standardite kohaselt kehtestatav nõue

3.4.40.

Pöörisvoolpidurite lubatavus

3.4.41.

Magnetpidurite lubatavus

3.4.42.

Nõuded rakendatud eranditega seotud tehnilistele lahendustele

3.5.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

3.5.1.

Käitamise ja liikluskorralduse KTK (OPE KTK) EÜ vastavustõendamine

3.5.2.

Koostalitlusvõimelise liini kasutuselevõtu kuupäev

3.5.3.

Võimalike erijuhtumite loend

3.5.4.

Võimalike erandite loend

3.5.5.

Keel, mida kasutatakse ohutuse seisukohalt oluliseks teabevahetuseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatega

3.5.6.

Erilised kliimatingimused ja seonduvad eeskirjad

E liide

KEELEOSKUSE JA TEABEVAHETUSE TASE

Suulise keeleoskuse võib jagada viiele tasemele:

Tase

Kirjeldus

5

oskus kohandada rääkimisviisi vestluskaaslase järgi

oskus esitada arvamust

oskus läbi rääkida

oskus veenda

oskus anda nõu

4

oskus toime tulla täiesti ootamatute olukordadega

oskus teha oletusi

oskus väljendada põhjendatud seisukohta

3

oskus toime tulla ettenägematu asjaoluga seotud praktiliste olukordadega

oskus kirjeldada

oskus pidada lihtsat vestlust

2

oskus toime tulla lihtsate praktiliste olukordadega

oskus esitada küsimusi

oskus küsimustele vastata

1

oskus rääkida päheõpitud lausetega

F liide

Kasutamata

G liide

Kasutamata

H liide

Kasutamata

I liide

Kasutamata

J liide

RONGI SAATMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

1.   ÜLDNÕUDED

a)

Käesolev liide, mida tuleb lugeda koostoimes punktidega 4.6. ja 4.7., sisaldab nende elementide loendit, mida peetakse vajalikuks rongi saatmiseks TENis.

b)

Väljend „kutsekvalifikatsioon” tähistab käesolevas KTKs neid elemente, mida peetakse vajalikuks, et tagada töötajate koolitatus ning võime mõista ja täita oma ülesandeid.

c)

Eeskirju ja protseduure kohaldatakse täidetava ülesande ning ülesannet täitva isiku suhtes. Ülesandeid võib täita iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik, olenemata nimetustest, ametinimetustest või ametiastmetest, mida kasutatakse eeskirjades või protseduurides või mida kasutab konkreetne äriühing.

d)

Iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik peab täitma kõik täidetava ülesandega seotud eeskirjad ja protseduurid.

2.   AMETIALASED TEADMISED

Mis tahes volituste saamiseks on vaja sooritada algne eksam ning täita punktis 4.6. kirjeldatud kestva hindamise ja koolituse nõuded.

2.1.   Ametialased põhiteadmised

a)

Raudteesüsteemi, sealhulgas allsüsteemide liideste ohutusjuhtimise üldpõhimõtted, mis on seotud konkreetse ülesandega

b)

Reisijate või veose ning raudteel ja selle ümbruses viibivate inimeste ohutusega seotud üldtingimused

c)

Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

d)

Raudteesüsteemi turvalisuse põhialused

e)

Isiklik ohutus, sealhulgas rööbasteel rongist lahkudes

2.2.   Kasutatava infrastruktuuri käitamisprotseduuride ja ohutussüsteemide tundmine

a)

Käitamisprotseduurid ja ohutusnõuded

b)

Juhtkäskude ja signaalimise süsteem

c)

Side põhimõtted ja ametlike teadete saatmise protseduur, sealhulgas sideseadmete kasutamine

2.3.   Veeremialased teadmised

a)

Reisivagunites olevad seadmed

b)

Pisivigade parandamine veeremi reisijatele ette nähtud ruumides vastavalt raudteeveo-ettevõtja nõuetele

2.4.   Marsruudi tundmine

a)

Käitamisprotseduurid (nt rongi lähetamise meetodid) konkreetsetes kohtades (signaalid, jaamaseadmed jne)

b)

Jaamad, kus reisijad võivad maha minna või peale tulla

c)

Liinide marsruudile iseloomulikud kohalikud käitamis- ja hädaprotseduurid

3.   TEADMISTE RAKENDAMISE OSKUS

a)

Väljumiseelsed kontrollid, sealhulgas pidurikatsetused ja uste nõuetekohane sulgumine

b)

Väljumisprotseduurid

c)

Reisijatega suhtlemine, eelkõige reisijate ohutusega seotud olukordades

d)

Halvenenud käitamistingimused

e)

Reisijateruumides potentsiaalsete vigade hindamine ja reageerimine vastavalt eeskirjadele ja protseduuridele

f)

Eeskirjade ja protseduuridega ette nähtud või juhi abistamiseks vajalikud kaitse- ja hoiatusmeetmed

g)

Reisijate evakueerimine ja ohutus, eelkõige juhul, kui nad peavad viibima rööbasteel või selle läheduses

h)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötajatega suhtlemine juhtudel, kus rongisaatja abistab juhti evakueerimise korral

i)

Kõikidest rongi käitamise, infrastruktuuri seisundiga jms seotud ebaharilikest olukordadest teatamine. Vajaduse korral tuleb teated esitada kirjalikult raudteeveo-ettevõtja valitud keeles.

K liide

Kasutamata

L liide

RONGIDE ETTEVALMISTAMISEKS VAJALIKU KUTSEKVALIFIKATSIOONI MIINIMUMNÕUDED

1.   ÜLDNÕUDED

Käesolev liide, mida tuleb lugeda koostoimes punktiga 4.6, sisaldab nende elementide loendit, mida peetakse vajalikuks rongi ettevalmistamiseks TENis.

a)

Väljend „kutsekvalifikatsioon” tähistab käesolevas KTKs neid elemente, mida peetakse vajalikuks, et tagada töötajate koolitatus ning võime mõista ja täita oma ülesandeid.

b)

Eeskirju ja protseduure kohaldatakse täidetava ülesande ning ülesannet täitva isiku suhtes. Ülesandeid võib täita iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik, olenemata nimetustest, ametinimetustest või ametiastmetest, mida kasutatakse eeskirjades või protseduurides või mida kasutab konkreetne äriühing.

c)

Iga selleks volitatud kvalifitseeritud isik peab täitma kõik täidetava ülesandega seotud eeskirjad ja protseduurid.

2.   AMETIALASED TEADMISED

Mis tahes volituste saamiseks on vaja sooritada algne eksam ning täita punktis 4.6 kirjeldatud kestva hindamise ja koolituse nõuded.

2.1.   Ametialased põhiteadmised

a)

Raudteesüsteemi, sealhulgas allsüsteemide liideste ohutusjuhtimise üldpõhimõtted, mis on seotud konkreetse ülesandega

b)

Reisijate ja/või veoste, sealhulgas ohtlike kaupade ja eriveoste ohutusega seotud üldtingimused

c)

Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

d)

Raudteesüsteemi turvalisuse põhialused

e)

Isiklik ohutus rööbasteel või selle läheduses viibides

f)

Side põhimõtted ja ametlike teadete saatmise protseduur, sealhulgas sideseadmete kasutamine

2.2.   Kasutatava infrastruktuuri käitamisprotseduuride ja ohutussüsteemide tundmine

a)

Rongide käitamine harilikes, halvenenud ja hädaolukordades

b)

Käitamisprotsessid konkreetsetes kohtades (signaalimine, jaama/depoo/sorteerimisjaama seadmed) ja ohutuseeskirjad

c)

Kohalik käitamiskord

2.3.   Rongi seadmete tundmine

a)

Vaguni- ja veduriseadmete funktsioon ja kasutamine

b)

Tehnoülevaatuse vajaduse väljaselgitamine ja ülevaatuse korraldamine

3.   TEADMISTE RAKENDAMISE OSKUS

a)

Rongi koosseisu eeskirjade, pidurdusnormide, laadimiseeskirjade jne rakendamine, et tagada rongi töökorras olek

b)

Veeremil olevast märgistusest ja siltidest arusaamine

c)

Rongi andmete kindlaksmääramine ja kättesaadavaks tegemine

d)

Rongimeeskonnaga suhtlemine

e)

Rongiliikluse juhtimise eest vastutavate töötajatega suhtlemine

f)

Halvenenud käitamistingimused, eriti juhul, kui need mõjutavad rongide ettevalmistamist

g)

Eeskirjade ja protseduuridega ette nähtud või konkreetses kohas kohalike protseduuridega ette nähtud kaitse- ja hoiatusmeetmed

h)

Meetmed, mis tuleb võtta ohtlike kaupade veoga seotud vahejuhtumite puhul (vastavalt vajadusele)

M liide

Kasutamata

N liide

Kasutamata

O liide

Kasutamata

P liide

„0” OSA –   VEEREMIÜKSUSE IDENTIFITSEERIMISTUNNUS

Üldised tähelepanekud

1.

Käesolevas liites kirjeldatakse numbrit ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästinähtavalt veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid või tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremi šassiile või põhikomponentidele.

2.

Numbri ja seonduva märgistuse vastavus käesolevas liites kirjeldatule ei ole kohustuslik:

veeremiüksustele, mida kasutatakse üksnes võrkudes, mis käesoleva KTK rakendusalasse ei kuulu;

ajaloolistele veeremiüksustele;

veeremiüksustele, mida üldjuhul ei kasutata ega veeta käesoleva KTK rakendusalasse kuuluvates võrkudes.

Kõnealustel veeremiüksustel peab siiski olema ajutine number, mis võimaldab nende käitamist.

Standardnumber ja seonduvad lühendid

Igale raudteeveeremile antakse 12kohaline number (standardnumber), mille struktuur on järgmine:

Veeremi liik

Veeremiüksuse liik ja koostalitlusvõime

[2 numbrit]

Riik, kus veeremiüksus on registreeritud

[2 numbrit]

Tehnilised näitajad

[4 numbrit]

Seerianumber

[3 numbrit]

Kontrollnumber

[1 number]

Vagunid

00 kuni 09

10 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

80 kuni 89

[täpsed andmed 6. osas]

01 kuni 99

[täpsed andmed 4. osas]

0000 kuni 9999

[täpsed andmed 9. osas]

001 kuni 999

0 kuni 9

[täpsed andmed 3. osas]

Reisivagunid

50 kuni 59

60 kuni 69

70 kuni 79

[täpsed andmed 7. osas]

0000 kuni 9999

[täpsed andmed 10. osas]

001 kuni 999

Vedav veerem

90 kuni 99

[täpsed andmed 8. osas]

0000001 kuni 8999999

[nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega]

Eriveerem

9000 kuni 9999

[täpsed andmed 11. osas]

001 kuni 999

Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks vagunite, reisivagunite, jõuallikaga veeremi (1) ja eriveeremi (2) seas tehniliste omaduste ja seerianumbri seitsmest numbrist.

Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

koostalitlusvõimega seotud märgistus (täpsed andmed 5. osas);

selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (täpsed andmed 4. osas);

valdaja (3) lühend (täpsed andmed 1. osas);

tehniliste omaduste lühend (täpsed andmed reisivagunite kohta 13. osas, vagunite kohta 12. osas , eriveeremi kohta 14. osas).

Tehnilisi omadusi, koode ja lühendeid haldavad üks või mitu asutust (edaspidi „keskasutus”), mille kohta teeb ettepaneku ERA (Euroopa Raudteeagentuur) oma 2005. aasta tööprogrammi tegevuse nr 15 põhjal.

Numbri määramine

Numbrite haldamise eeskirjade kohta teeb ettepaneku ERA oma 2005. aasta tööprogrammi tegevuse nr 15 põhjal.

1. OSA –   VEEREMIÜKSUSE VALDAJA TÄHIS

Veeremiüksuse valdaja tähise mõiste

Veeremiüksuse valdaja tähis (VKM) on 2–5kohaline tähtnumbriline kood (4) VKM märgitakse igale raudteeveeremile veereminumbri lähedale. VKM tähistab veeremi valdajat, kes on registreeritud veeremiregistris.

VKM on kordumatu igas käesoleva KTKga hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas KTKs sätestatud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja veeremiüksuse valdaja tähise kasutamiseks.

Veeremiüksuse valdaja tähise vorm

VKM tähistab veeremiüksuse valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Kasutada võib kõiki 26 ladina tähestiku tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel suur- ja väiketähti ei eristata.

Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke (5) Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

Veeremiüksusele, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/”) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

Veeremiüksuse valdaja tähise kasutamise erand

Liikmesriigid võivad soovi korral kohaldada järgmisi erandeid.

VKMi ei nõuta veeremiüksuse puhul, mille nummerdussüsteem ei vasta käesolevale liitele (vt 0 osa punkt 2). Sellest olenemata tuleb nõuetekohased andmed veeremiüksuse valdaja kohta esitada organisatsioonidele, kes on seotud selle veeremiüksuse kasutamisega käesoleva KTK rakendusalasse kuuluvates võrkudes.

Kui veeremiüksusele on märgitud täisnimi ja aadress, ei nõuta VKMi:

nende valdajate veeremiüksuselt, kelle veeremipargi väiksuse tõttu ei ole VKMi kasutamine vajalik;

infrastruktuuri hooldamise eriveeremilt.

VKMi ei nõuta üksnes riigisiseses raudteeliikluses kasutatavate vedurite, mootorrongide ja reisivagunite puhul, kui:

neile on märgitud valdaja logo ning logo sisaldab samu hõlpsasti äratuntavaid tähti kui VKM;

neile on märgitud hõlpsasti äratuntav logo, mida liikmesriigi pädev asutus tunnustab VKMiga samaväärsena.

Kui ettevõtte logo kasutatakse VKMiga üheaegselt kõrvuti, kehtib üksnes VKM ning logo arvesse ei võeta.

Sätted veeremiüksuse valdaja tähise määramise kohta

Veeremiüksuse valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui:

veeremiüksuse valdaja ametlik nimi on rohkem kui ühes keeles;

veeremiüksuse valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.

Kontsernile võib anda ühe VKMi, kui:

kontsern kuulub ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;

kontsern on volitanud enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku ja valdajaks on see juriidiline isik.

Veeremiüksuse valdaja tähiste register ja määramise kord

VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

VKMi saamise taotlus esitatakse taotleja liikmesriigi pädevale asutusele, kes edastab selle keskasutusele. VKMi võib kasutada pärast seda, kui keskasutus on selle avaldanud.

VKMi valdaja peab liikmesriigi pädevat asutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning pädev asutus edastab vastavad andmed keskasutusele. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui valdaja on tõendanud, et kogu asjaomase veeremiüksuse märgistust on muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele valdajale või tema taotlusel mõnele teisele teisele valdajale.

VKMi võib üle anda teisele valdajale, kes on algse valdaja õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui valdaja muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

Esimene VKMide loend koostatakse raudteeveo-ettevõtjate olemasolevate lühendite põhjal.

VKMi kohaldatakse pärast vastava KTK jõustumist kõikide uute vagunite suhtes. Olemasolevate vagunite puhul tuleb VKM võtta kasutusele 31. detsembriks 2013. Kui veeremiüksusele märgitud VKM ja siseriiklikus raudteeveeremi registris (NVR) märgitud andmed ei ole omavahel kooskõlas, on NVRi tehtud kanne ülimuslik.

2. OSA –   NUMBRI JA SEONDUVA TÄHTMÄRGISTUSE KANDMINE VEEREMIÜKSUSE KERELE

Välismärgistuse üldine kord

Märgistuse pealekandmiseks kasutatavad suurtähed ja numbrid peavad olema vähemalt 80 mm kõrgused, kirjavahetuse kvaliteediga sans serifi kirjatüübis. Väiksemat kõrgust võib kasutada üksnes juhul, kui märgistust pole võimalik paigutada mujale kui alusvankri äärtele.

Märgistus ei tohi paikneda kõrgemal kui 2 m rööpa pealispinnast.

Vagunid

Märgistus kantakse vagunikeredele järgmiselt:

23

TEN

80

-RFC

7369 553-4

Zcs

31

TEN

80

-DB

0691 235-2

Tanoos

33

TEN

84

-ACTS

4796 100-8

Slpss

43

 

87

4273 361-3

Laeks

(Käesoleval juhul ei kasutata VKMi ning veeremiüksusele kantakse täisnimi ja aadress)

Vagunitele, mille kerel ei ole selliseks paigutuseks piisavalt ruumi, eelkõige platvormvagunitele, paigutatakse märgistus järgmiselt:

0187

3320

644-7

TEN

F-SNCF

Ks

Kui vagunile kantakse üks või mitu riigisisese tähendusega märgistustähte, peavad need järgnema rahvusvahelisele tähtmärgistusele ja olema sellest sidekriipsuga eraldatud.

Rööbasbussid ja reisivagunid

Number kantakse veeremiüksuse mõlemale küljele järgmiselt:

-SNCF

61 87 – 7

 

B10 tu

Veeremiüksuse registreerimisriigi tähis ja tehniliste omaduste tähis trükitakse vahetult kaheteistkümnekohalise veereminumbri ette, taha või alla.

Juhikabiiniga rööbasbusside korral peab number olema kirjas ka kabiini sees.

Vedurid, vedukid ja eriveerem

Rahvusvahelistel vedudel kasutatava jõuallikaga veeremi mõlemale küljele peab olema kantud 12-kohaline standardnumber järgmiselt:

91 88 0001323-0

12kohaline standardnumber peab olema kirjas ka jõuallikaga veeremi igas kabiinis.

Valdaja võib standardnumbrist suuremate tähtedega lisada ka omapoolse tööks vajaliku numbermärgistuse (mis koosneb üldjuhul seerianumbrist ja sellele lisatud tähtkoodist). Oma numbermärgistuse asukoha valib valdaja.

Näited

SP 42037

ES 64 F4-099

88-1323

473011

 

 

92 51 0042037-9

94 80 0189 999-6

91 88 0001323-0

92 87 473011-0

94 79 2 642 185-5

Nimetatud eeskirju võib kahepoolsete lepingutega muuta KTK jõustumise ajal olemasolevate veeremiüksuste puhul, mida kasutatakse konkreetsel otstarbel ja mille puhul puudub asjaomastes raudteevõrkudes kasutatavate teiste veeremiüksustega segiajamise oht. See erand kehtib liikmesriikide pädevate asutuste määratud ajani.

Liikmesriigi asutus võib ette näha, et lisaks 12kohalisele veereminumbrile registreeritakse riigi tähtkood ja VKM.

3. OSA –   KONTROLLNUMBRI KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD (12. NUMBER)

Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:

põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;

põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

võetakse selle summa üheliste arv;

kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks 10ni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

Näited

1 –

Oletagem, et põhinumber on

3

3

8

4

4

7

9

6

1

0

0

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

6

3

16

4

8

7

18

6

2

0

0

Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52

Selle summa üheliste arv on 2.

Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100-8.

2 –

Oletagem, et põhinumber on

3

1

5

1

3

3

2

0

1

9

8

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

6

1

10

1

6

3

4

0

2

9

16

Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40

Selle summa üheliste arv on 0.

Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198-0.

4. OSA –   VEEREMI REGISTREERIMISRIIKIDE KOODID (3.–4. NUMBER JA LÜHEND)

Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed

Riigid

Riigi tähtkood (6)

Riigi numberkood

6. ja 7. osas nurksulgudes esitatud ettevõtjad (7)

Albaania

AL

41

HSh

Alžeeria

DZ

92

SNTF

Armeenia

AM (8)

58

ARM

Austria

A

81

ÖBB

Aserbaidžaan

AZ

57

AZ

Valgevene

BY

21

BC

Belgia

B

88

SNCB/NMBS

Bosnia ja Hertsegoviina

BIH

44

ŽRS

50

ŽFBH

Bulgaaria

BG

52

BDZ, SRIC

Hiina

RC

33

KZD

Horvaatia

HR

78

Kuuba

CU (8)

40

FC

Küpros

CY

 

 

Tšehhi Vabariik

CZ

54

ČD

Taani

DK

86

DSB, BS

Egiptus

ET

90

ENR

Eesti

EST

26

EVR

Soome

FIN

10

VR, RHK

Prantsusmaa

F

87

SNCF, RFF

Gruusia

GE

28

GR

Saksamaa

D

80

DB, AAE (9)

Kreeka

GR

73

CH

Ungari

H

55

MÁV, GySEV/ROeEE (9)

Iraan

IR

96

RAI

Iraak

IRQ (8)

99

IRR

Iirimaa

IRL

60

CIE

Iisrael

IL

95

IR

Itaalia

I

83

FS, FNME (9)

Jaapan

J

42

EJRC

Kasahstan

KZ

27

KZH

Kõrgõzstan

KS

59

KRG

Läti

LV

25

LDZ

Liibanon

RL

98

CEL

Liechtenstein

LIE (8)

 

 

Leedu

LT

24

LG

Luksemburg

L

82

CFL

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

MK

65

CFARYM (MŽ)

Malta

M

 

 

Moldova

MD (8)

23

CFM

Monaco

MC

 

 

Mongoolia

MGL

31

MTZ

Maroko

MA

93

ONCFM

Madalmaad

NL

84

NS

Põhja-Korea

PRK (8)

30

ZC

Norra

N

76

NSB, JBV

Poola

PL

51

PKP

Portugal

P

94

CP, REFER

Rumeenia

RO

53

CFR

Venemaa

RUS

20

RZD

Serbia ja Montenegro

SCG

72

Slovakkia

SK

56

ŽSSK, ŽSR

Sloveenia

SLO

79

Lõuna-Korea

ROK

61

KNR

Hispaania

E

71

RENFE

Rootsi

S

74

GC, BV

Šveits

CH

85

SBB/CFF/FFS, BLS (9)

Süüria

SYR

97

CFS

Tadžikistan

TJ

66

TZD

Tuneesia

TN

91

SNCFT

Türgi

TR

75

TCDD

Türkmenistan

TM

67

TRK

Ukraina

UA

22

UZ

Ühendkuningriik

GB

70

BR

Usbekistan

UZ

29

UTI

Vietnam

VN (8)

32

DSVN

5. OSA –   KOOSTALITLUSVÕIME TÄHTMÄRGISTUS

„TEN”: Veeremiüksus:

„PPV/PPW”: veeremiüksus, mis vastab PPV/PPW või PGW lepingule (OSJD riikides)

(originaal: PPV/PPW: ППВ (Правила пользования вагонами в международном сообщении); PGW: Правила Пользования Грузовыми Вагонами)

Märkused:

a)

märgistust „TEN” kandvad veeremiüksused vastavad 6. osas täpsustatud veereminumbri esimese numbri koodidele 0–3;

b)

veeremiüksused, millel ei ole kõikides liikmesriikides kehtivat tegevusluba, peavad kandma märgistust, kus on näidatud liikmesriigid, kus luba kehtib. Tegevusloa andnud liikmesriikide loetelu tuleb esitada järgmiste jooniste alusel, kus D tähistab esimese loa andnud liikmesriiki (antud näites Saksamaa) ja F tähistab teise loa andnud riiki (antud näites Prantsusmaa). Liikmesriigid kodeeritakse vastavalt 4. osale. See võib hõlmata nii KTK-le vastavaid kui ka mittevastavaid veeremiüksusi. Need veeremiüksused vastavad 6. osas täpsustatud veereminumbri esimese numbri koodidele 4 või 8.

Image

Image

6. OSA –   VAGUNITE PUHUL KASUTATAVAD KOOSTALITLUSVÕIME KOODID (1.–2. NUMBER)

 

2. number

1. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2. number

1. number

 

 

Rööpmelaius

fikseeritud või muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud või muudetav

Rööpmelaius

 

KTK (10) ja/või COTIF (11) ja/või PPW

0

telgedega

Vaba

KTK ja/või COTIFi vagunid (11)

[mille valdaja on 4. osas nimetatud raudteeveo-ettevõtja]

Ei kasutata kuni edasise otsuseni.

PPW vagunid

(muudetava rööpmelaiusega)

telgedega

0

1

pöördvankritega

Tööstuses kasutatavad vagunid

pöördvankritega

1

2

telgedega

Vaba

KTK ja/või COTIFi vagunid (11)

[mille valdaja on 4. osas nimetatud raudteeveo-ettevõtja]

PPW vagunid

KTK ja/või COTIFi vagunid (11)

PPW vagunid

KTK ja/või COTIFi vagunid (11)

PPW vagunid

PPW vagunid

(fikseeritud rööpmelaius)

telgedega

2

3

pöördvankritega

pöördvankritega

3

Mitte-KTK ja mitte-COTIF (11) ja mitte-PPW

4

elgedega (12)

Hooldusvagunid

Muud vagunid

[mille valdaja on 4. osas nimetatud raudteeveo-ettevõtja]

Muud vagunid

Muud vagunid

Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid

telgedega (12)

4

8

pöördvankritega (12)

pöördvankritega (12)

8

 

 

Liiklus

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Riigisisene liiklus

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

Liiklus

 

 

1. number

2. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1. number

2. number

7. OSA –   REISIVAGUNITE RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES KASUTATAVUSE KOODID (1.–2. NUMBER)

Hoiatus: nurksulgudes sätted on üleminekusätted ning jäetakse RICi edasise arengu käigus välja (vt üldised märkused, punkt 3).

 

Riigisisene liiklus

KTK (13) ja/või RIC/COTIF (14) ja/või PPW

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

KTK (13) ja/või RIC/COTIF (14)

PPW

2. number

1. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

5

Riigisiseses liikluses kasutatavad veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmega veeremiüksused (sh autovagunid)

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmeta veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Reserveeritud

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1672), kliimaseadmeta veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Tehniliste omaduste erinummerdusega veeremiüksused

Fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused

Fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused

Pöördvankri vahetamisega, muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused

Telgedega, muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused

6

Hooldusveerem, mida ei kasutata kommertsteenusteks

Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmega veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmega veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Hooldusveerem, mida ei kasutata kommertsteenusteks

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1672), kliimaseadmega veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Autovagunid

Muudetava rööpmevahega veeremiüksused

7

Kliimaseadmega ja õhukindlad veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RICi raudteeveo-ettevõtja]

Reserveeritud

Reserveeritud

Kliimaseadmega ja õhukindlad fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused

[mille valdaja on 4. osas nimetatud RIVCi raudteeveo-ettevõtja]

Reserveeritud

Muud veeremiüksused

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

8. OSA –   JÕUALLIKAGA VEEREMI LIIGID (1.–2. NUMBER)

Esimene number on „9”.

Teise numbri määrab kindlaks iga liikmesriik. See võib näiteks kattuda kontrollnumbriga, kui ka see number arvutatakse seerianumbri alusel.

Kui teine number tähistab jõuallikaga veeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:

Kood

Veeremiüksuse põhitüüp

0

Mitmesugused

1

Elektrivedur

2

Diiselvedur

3

Elektriline mootorrong (kiirrong) [veduk või haagis]

4

Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) [veduk või haagis]

5

Diisel-mootorrong [veduk või haagis]

6

Eriotstarbeline haagis

7

Elektriline manöövervedur

8

Diisel-manöövervedur

9

Eriveerem

9. OSA –   VAGUNITE STANDARDNE NUMBERMÄRGISTUS (5.–8. NUMBER)

Käesoleva osa tabelites sätestatakse vaguni tehniliste põhiomadustega seotud neljanumbriline märgistus.

Käesolev osa tehakse kättesaadavaks eraldi andmekandjal (arvutifailina).

10.   OSA

REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

 

6. number

5. number

0

1

2

3

4

Reserveeritud

0

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

1. klassi istmetega veeremiüksused

1

10 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

≥ 11 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

Reserveeritud

Reserveeritud

Kaks või kolm telge

2. klassi istmetega veeremiüksused

2

10 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

11 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

≥ 12 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

Kolm telge

Kaks telge

1. klassi või 1./2. klassi istmetega veeremiüksused

3

10 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

11 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

≥ 12 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

Reserveeritud

Kaks või kolm telge

1. või 1./2. klassi kupeevagunid

4

10 1./2. klassi kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

≤ 9 1/2 klassi kupeed

2. klassi kupeevagunid

5

10 kupeed

11 kupeed

≥ 12 kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

6

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Magamisvagunid

7

10 kupeed

11 kupeed

12 kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Eriprojektiga veeremiüksused ja pagasivagunid

8

Istmetega mootorvagun, kõik klassid, pagasiruumiga või ilma, juhikabiiniga mõlemas suunas liikumiseks

1. klassi või 1./2. klassi istmetega veeremiüksused pagasi- või postiruumiga

2. klassi istmetega veeremiüksused pagasi- või postiruumiga

Reserveeritud

Mis tahes klassi istmetega veeremiüksused erisisustusega osadega, nt laste mänguala

9

Postivagunid

Pagasivagunid postiruumiga

Pagasivagunid

Pagasivagunid ja kahe või kolme teljega 2. klassi istmetega veeremiüksused pagasi- või postiruumiga

Küljekoridoriga pagasivagunid, tolli pitseeritava ruumiga või ilma

Märkus: kupee osi arvesse ei võeta. Samaväärne mahutavus vahekäiguga salongvagunites saadakse istmete arvu jagamisel 6, 8 või 10ga, olenevalt veeremiüksuse konstruktsioonist.

REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

 

6. number

5. number

5

6

7

8

9

Reserveeritud

0

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

1. klassi istmetega veeremiüksused

1

Reserveeritud

Kahekorruselised vagunid

≥ 7 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

8 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

9 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

2. klassi istmetega veeremiüksused

2

Ainult OSJD, kahekorruselised vagunid

Kahekorruselised vagunid

Reserveeritud

≥ 8 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

9 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

1. klassi või 1./2. klassi istmetega veeremiüksused

3

Reserveeritud

Kahekorruselised vagunid

Reserveeritud

≥ 8 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

9 küljekoridori avanevat kupeed või samaväärne avatud salong vahekäiguga

1. või 1./2. klassi kupeevagunid

4

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

≤ 9 1. klassi kupeed

2. klassi kupeevagunid

5

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

≤ 9 kupeed

Reserveeritud

6

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Magamisvagunid

7

> 12 kupeed

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Reserveeritud

Eriprojektiga veeremiüksused ja pagasivagunid

8

Istmetega vagunid ja kupeevagunid, kõik klassid, baari või puhvetiga

Kahekorruseline istmetega mootorvagun, kõik klassid, pagasiruumiga või ilma, juhikabiiniga mõlemas suunas liikumiseks

Restoranvagunid baari või puhvetiga, pagasiruumiga

Restoranvagunid

Muud erivagunid (konverentsi-, disko-, baari-, kino-, video-, esmaabivagunid)

9

Kahe või kolme teljega pagasivagunid postiruumiga

Reserveeritud

Kahe või kolme teljega autovagunid

Autovagunid

Hooldusveerem

Märkus: kupee osi arvesse ei võeta. Samaväärne mahutavus vahekäiguga salongvagunites saadakse istmete arvu jagamisel 6, 8 või 10ga, olenevalt veeremiüksuse konstruktsioonist.

REISIVAGUNITE PÕHIOMADUSTE KOODID (7.–8. NUMBER)

Energiavarustus

Maksimaalne kiirus

8. number

7. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

< 120 km/h

0

Kõik pinged (17)

Reserveeritud

3 000 V~ + 3 000 V =

1 000 V~ (17)

Reserveeritud

1 500 V~

Muud pinged kui 1 000 V, 1 500 V, 3 000 V

1 500 V~ + 1 500 V =

3 000 V =

Reserveeritud

1

Kõik pinged (17) + aur (15)

1 000 V~ + aur (15)

1 000 V~ + aur (15)

1 000 V~ + aur (15)

1 000 V~ + aur (15)

1 000 V~ + aur (15)

Reserveeritud

1 500 V~ + 1 500 V = + aur (15)

3 000 V = + aur (15)

3 000 V = + aur (15)

2

Aur (15)

Aur (15)

3 000 V~ + 3 000 V = + aur (15)

Aur (15)

3 000 V~ + 3 000 V = + aur (15)

Aur (15)

3 000 V~ + 3 000 V = 1 500 V~ + aur (15)

1 500 V~ + aur (15)

1 500 V~ +aur (15)

A (15)

121 to 140 km/h

3

Kõik pinged

Reserveeritud

1 000 V~ + 3 000 V =

1 000 V~ (17)  (15)

1 000 V~ (17)  (15)

1 000 V~

1 000 V~ + 1 500 V~ + 1 500 V =

1 500 V~ + 1 500 V =

3 000 V =

3 000 V =

4

Reserveeritud (17) + aur (15)

Kõik pinged + aur (15)

Kõik pinged + aur (15)

1 000 V~ (17)  (15) + aur (15)

1 500 V~ + 1 500 V =

1 000 V~ + aur (15)

3 000 V~ + 3 000 V =

1 500 V~ + 1 500 V = + aur (15)

3 000 V = + aur (15)

Reserveeritud

5

Kõik pinged (17) + aur (15)

Kõik pinged (15)

Kõik pinged + aur (15)

1 000 V~ + aur (15)

Reserveeritud

1 500 V~ + aur (15)

Muud pinged kui 1 000 V, 1 500 V, 3 000 V

1 500 V~ + 1 500 V = + aur (15)

Reserveeritud

Reserveeritud

6

Aur (15)

Reserveeritud

3 000 V~ + 3 000 V =

Reserveeritud

3 000 V~ + 3 000 V =

Reserveeritud

Aur (15)

Reserveeritud

Reserveeritud

A (15)

141 to 160 km/h

7

Kõik pinged (17)

Kõik pinged

1 500 V~ (15) + 3 000 V = (15) Kõik pinged (16)

1 000 V~ (17)

1 500 V~ + 1 500 V =

1 000 V~

1 500 V~

1 500 V~ + 1 500 V =

3 000 V =

3 000 V =

8

Kõik pinged (17) + aur (15)

Kõik pinged + aur (15)

3 000 V~ + 3 000 V =

Reserveeritud

Kõik pinged (17) + aur (15)

1 000 V~ + Steam (15)

3 000 V~ + 3 000 V =

Muud pinged kui 1 000 V, 1 500 V, 3 000 V

Kõik pinged (17) + aur (15)

A (15)

G (16)

> 160 km/h

9

Kõik pinged (17)  (16)

Kõik pinged

Kõik pinged + aur (15)

1 000 V~ + 1 500 V~

1 000 V~

1 000 V~

Reserveeritud

1 500 V~ + 1 500 V =

3 000 V =

A (15)

G (16)

Kõik pinged

Ühefaasiline vahelduvvool 1 000 V 51–15 Hz, ühefaasiline vahelduvvool 1 500 V 5 Hz, alalisvool 1 500 V, alalisvool 3 000 V. Võib hõlmata 3 000 V 50 Hz ühefaasilist vahelduvvoolu.

A

Autonoomne küte, rööbasbussi elektritoiteliinita.

G

Veeremiüksused, millel on rööbasbussi elektritoiteliin kõikideks pingeteks, kuid mis vajavad kliimaseadme toimimiseks generaatorvagunit.

Aur

Üksnes auruküttega. Kui on märgitud pinge, võib koodi kasutada ka aurukütteta veeremiüksuste puhul.

11.   OSA

ERIVEEREMI TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (6.–8. NUMBER)

Eriveeremi suurim lubatud kiirus (6. number)

Klassifikatsioon

Sõidu kiirus iseliikumisel

≥ 100 km/h

< 100 km/h

0 km/h

Rongi koosseisus kasutatav

V ≥ 100 km/h

Iseliikuv

1

2

 

Mitteiseliikuv

 

 

3

V < 100 km/h ja/või piirangud (18)

Iseliikuv

 

4

 

Mitteiseliikuv

 

 

5

Ei ole kasutav rongi koosseisus

Iseliikuv

 

6

 

Mitteiseliikuv

 

 

7

Iseliikuv raudteeveerem/maanteesõiduk, mida saab kasutada rongi koosseisus (19)

 

8

 

Iseliikuv raudteeveerem/maanteesõiduk, mida ei saa kasutada rongi koosseisus (19)

 

9

 

Mitteiseliikuv raudteeveerem/maanteesõiduk (19)

 

 

0

ERIVEEREMI LIIGID JA ALALIIGID (7.–8. NUMBER)

7. number

8. number

Veeremiüksused/masinad

1

Infrastruktuur ja pealisehitused

1

Rööpapaneku- ja rööpavahetusrong

2

Pöörangu- ja ülesõiduehituse seadmed

3

Teeremondirong

4

Ballastipuhastusmasin

5

Mullatöömasin

6

7

 

8

 

9

Raudteekraana (v.a rööbastele tagasitõstmiseks)

0

Muud või üldine

2

Rööbastee

1

Suure võimsusega teetampimismasin

2

Muud teetampimismasinad

3

Stabilisaatoriga tampimismasin

4

Pöörangute ja ülesõitude tampimismasin

5

Ballastihöövel

6

Stabiliseerimismasin

7

Lihvimis- ja keevitusmasin

8

Mitmeotstarbeline masin

9

Teekontrolliveerem

0

Muud

3

Õhuliinid

1

Mitmeotstarbeline masin

2

Rullimis- ja kokkurullimismasin

3

Mastipaigaldusmasin

4

Pooliveomasin

5

Õhuliinide pingutusmasin

6

Tõstetava tööplatvormiga masin ja tellingutega masin

7

Puhastusrong

8

Määrimisrong

9

Õhuliinide kontrollrong

0

Muud

4

Struktuurid

1

Tekipaigaldusmasin

2

Sillakontrolliplatvorm

3

Tunnelikontrolliplatvorm

4

Gaasipuhastusmasin

5

Ventilatsioonimasin

6

Tõstetava tööplatvormi või tellingutega masin

7

Tunnelivalgustusmasin

8

 

9

 

0

Muud

5

Peale- ja mahalaadimine ning mitmesugused veod

1

Rööbaste peale-/mahalaadimise ja veo masin

2

Ballasti, killustiku jms peale-/mahalaadimise ja veo masin

3

4

5

Liiprite peale-/mahalaadimise ja veo masin

6

7

8

Pööranguseadmete jms peale-/mahalaadimise ja veo masin

9

Muude materjalide peale-/mahalaadimise ja veo masin

0

Muud

6

Mõõtmine

1

Muldkeha mõõtmise vagun

2

Rööbastee mõõtmise vagun

3

Õhuliinide mõõtmise vagun

4

Rööpmelaiuse mõõtmise vagun

5

Signaalide mõõtmise vagun

6

Sidevahendite mõõtmise vagun

7

 

8

 

9

 

0

Muud

7

Hädaolukord

1

Hädaabikraana

2

Hädaabivedur

3

Hädaabi-tunnelirong

4

Hädaabivagun

5

Tuletõrjevagun

6

Sanitaarveerem

7

Varustusvagun

8

 

9

 

0

Muud

8

Vedurid, vedu, energia jms

1

Vedurid

2

3

Veovagun (v.a 59)

4

Toitevagun

5

Rööpavagun/mootorvagun

6

7

Betoonimisrong

8

 

9

 

0

Muud

9

Keskkond

1

Iseliikuv lumesahk

2

Veetav lumesahk

3

Lumehari

4

Jääsulatusmasin

5

Umbrohutõrjemasin

6

Rööpapuhastusmasin

7

 

8

 

9

 

0

Muud

0

Raudtee/maantee

1

1. kategooria raudtee-/maanteemasin

2

3

2. kategooria raudtee-/maanteemasin

4

5

3. kategooria raudtee-/maanteemasin

6

7

4. kategooria raudtee-/maanteemasin

8

9

 

0

Muud

12. OSA –   VAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS, V.A LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNID

KATEGOORIA JA MÄRGISTUSTÄHTEDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

1.   Olulised märkused

Lisatud tabelites:

meetrites esitatud andmed on vagunite sisepikkuse kohta (lu);

tonnides (tu) esitatud andmed vastavad laadimistabelis märgitud kõnealuse vaguni suurimale lubatud lastile, mis määratakse kindlaks ettenähtud protseduuridega.

2.   Rahvusvahelise tähendusega märgistustähed, mis on kõigil kategooriatel ühised

q

elektriküttetoru, mis töötab kõikidel aktsepteeritud pingetel;

qq

elektriküttetoru ja -paigaldis, mis töötab kõikidel aktsepteeritud pingetel;

s

vagunid, mida on lubatud kasutada „s” tingimustel (vt raudteeveeremi KTK lisa B)

ss

vagunid, mida on lubatud kasutada „ss” tingimustel (vt raudteeveeremi KTK lisa B)

3.   Riigisisese tähendusega märgistustähed

t, u, v, w, x, y, z

Nende tähtede tähenduse määrab kindlaks iga liikmesriik.

KATEGOORIATÄHT: E – LAHTINE KÕRGETE KÜLGEDEGA VAGUN

Standardvagun

harilik,

küljele või taha kallutatav, tasase põrandaga

2 teljega: lu ≥ 7,70 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

4 teljega: lu ≥ 12 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: lu ≥ 12 m; 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

6 või enama teljega

c

põrandaluukidega (20)

k

2 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

küljelekallutamiseta

ll

põrandaluukideta (21)

m

2 teljega: lu < 7,70 m

4 või enama teljega: lu < 12 m

mm

4 või enama teljega: lu >12 m (21)

n

2 teljega: tu > 30 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

tahakallutamiseta

p

pidurimehe kohaga (21)

KATEGOORIATÄHT: F – LAHTINE KÕRGETE KÜLGEDEGA VAGUN

Standardvagun

Eritüüp

2 teljega: 25 t ≤ tu ≤ 30 t

3 teljega: 25 t ≤ tu ≤ 40 t

4 teljega: 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

4 teljega

b

telgedega, suur veomaht (> 45 m3)

c

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, ülalt (22)

cc

juhitava raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, vahelduvalt, alt (22)

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

k

2 või 3 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 või 3 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, ülalt (22)

ll

korraga raskusjõul mahalaadimisega, kahepoolselt, üheaegselt, alt (22)

n

2 teljega: tu > 30 t

3 või enama teljega: tu > 40 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt (22)

oo

korraga telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt (22)

p

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, ülalt (22)

pp

juhitava telgjoonelt raskusjõul mahalaadimisega, alt (22)

ppp

pidurimehe kohaga (23)

Nende vagunite puhul kehtivad mahalaadimise puhul järgmiste omaduste kombinatsioonid.

 

Mahalaadimisavade paigutus:

:

Mahalaadimisavade paigutus

:

avad asuvad raudtee telgjoone kohal;

:

kahepoolne

:

avad asuvad mõlemal pool raudteed rööbastest väljaspool

(nende vagunite puhul on mahalaadimine:

üheaegne, kui vaguni täielikuks tühjendamiseks tuleb avada mõlemal küljel olevad avad,

vahelduv, kui vagun on võimalik täielikult tühjendada üksnes ühe poole avade avamisega)

:

ülal

:

mahalaadimisava alumine äär (võtmata arvesse liikuvaid seadmeid, millega võib ava asukohta muuta) asub vähemalt 0,7 m kõrgusel rööpa pealispinnast ning võimaldab kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit;

:

all

:

mahalaadimisava alumise ääre asend ei võimalda kaupade äraveoks kasutada lintkonveierit.

 

Mahalaadimise ulatus:

:

korraga

:

pärast mahalaadimisavade avamist ei ole neid võimalik sulgeda enne, kui vagun on tühi;

:

juhitav

:

mahalaadimise kestel võib kaubavoogu igal ajal reguleerida või selle peatada.

KATEGOORIATÄHT: G – KINNINE VAGUN

Standardvagun

Harilik

vähemalt 8 ventilatsiooniavaga

2 teljega: 9 m ≤ lu < 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

4 teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

4 teljega

b

suure mahutavusega:

2 teljega: lu ≥ 12 m ja mahutavus ≥ 70 m3

või enama teljega: lu ≥ 18 m

bb

4 teljega: lu > 18 m (24)

g

teravilja jaoks

h

puu- ja köögiviljade jaoks (25)

k

2 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

vähem kui 8 ventilatsiooniavaga

ll

laiendatud ukseavadega (24)

m

2 teljega: lu < 9 m

4 või enama teljega: lu < 15 m

n

2 teljega: tu > 30 t

4 teljega: tu > 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

2 teljega: lu < 12 m m ja mahutavus ≥ 70 m3

p

pidurimehe kohaga (24)

KATEGOORIATÄHT: H – KINNINE VAGUN

Standardvagun

Eritüüp

2 teljega: 9 m ≤ lu ≤ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 28 t

4 teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 50 t ≤ tu ≤ 60 t

6 või enama teljega: 15 m ≤ lu < 18 m; 60 t ≤ tu ≤ 75 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

aa

6 või enama teljega

b

2 teljega: 12 m ≤ lu ≤ 14 m ja mahutavus kasulikul koormusel ≥ 70 m3  (26)

4 teljega enama teljega: 18 m ≤ lu < 22 m

bb

2 teljega: lu ≥ 14m

4 teljega enama teljega: lu ≥ 22 m

c

otsaustega

cc

otsaustega ja seest sõiduautode veoks kohandatud

d

põrandaluukidega

dd

kallurkerega (27)

e

2 põrandaga

ee

3 või enama põrandaga

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (26)

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga) (26)

g

teravilja jaoks

gg

tsemendi jaoks (27)

h

puu- ja köögiviljade jaoks (28)

hh

mineraalväetise jaoks (27)

i

avatavate või pöördseintega

ii

väga tugevate avatavate või pöördseintega (29)

k

2 teljega: tu < 20 t

4 teljega: tu < 40 t

6 või enama teljega: tu < 50 t

kk

2 teljega: 20 t ≤ tu < 25 t

4 teljega: 40 t ≤ tu < 50 t

6 või enama teljega: 50 t ≤ tu < 60 t

l

liigutatavate vaheseintega (30)

ll

lukustatavate liigutatavate vaheseintega (30)

m

2 teljega: lu < 9 m

4 või enama teljega: lu < 15 m

mm

4 või enama teljega: lu > 18 m (27)

n

2 teljega: tu > 28 t

4 teljega: tu < 60 t

6 või enama teljega: tu > 75 t

o

2 teljega: lu 12 m < 14 m ja mahutavus ≥ 70 m3

p

pidurimehe kohaga (27)

KATEGOORIATÄHT: I – REGULEERITAVA TEMPERATUURIGA VAGUN

Standardvagun

Külmvagun

IN-klassi soojusisolatsiooniga,

mootorventilaatori, restide ja ≥ 3,5 m3 jääkambriga

2 teljega: 19 m2 ≤ jääkambriga < 22 m2; 15 t ≤ tu ≤ 25 t

4 teljega: põrandapind ≥ 39 m2; 30 t ≤ tu ≤ 40 t

Märgistus- tähed

a

4 teljega

b

2 telje ja suure põrandapinnaga: 22 m2 ≤ põrandapind ≤ 27 m2

bb

2 telje ja väga suure põrandapinnaga: põrandapind > 27 m2

c

lihakonksudega

d

kala jaoks

e

elektriventilatsiooniga

f

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga

ff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes tunneli kaudu)

fff

sobiv ühenduseks Suurbritanniaga (üksnes rongipraamiga)

g

mehaanilise jahutusega (31)  (32)

gg

vedelgaasjahuti (31)

h

IR-klassi soojusisolatsiooniga

i

mehaaniline jahutus tehnilise saatevaguni masinate abil (31)  (32)  (33)

ii

tehniline saatevagun (31), (33)

k

2 teljega: tu > 15 t

4 teljega: tu < 30 t

l

isolatsiooniga, jääkambriteta (31)  (34)

m

2 teljega: põrandapind < 19 m2

4 teljega: põrandapind < 39 m2

mm

4 teljega: põrandapind ≥ 39 m2  (35)

n

2 teljega: tu > 25 t

4 teljega; tu > 40 t

o

alla 3,5 m3 mahutavusega jääkambritega (34)

p

restideta

Märkus: Kinniste külmvagunite põrandapinna kindlaksmääramisel võetakse alati arvesse jääkambrite kasutamist.

KATEGOORIATÄHT: K – 2-TELJELINE PLATVORMVAGUN

Standardvagun

Harilik

allalastavate külgede ja lühikeste tugipostidega

lu ≥ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

Märgistus- tähed

b

pikkade tugipostidega

g

kohandatud konteinerite veoks (36)

i

eemaldatava katte ja mitte-eemaldatavate otstega (37)

j

amortisaatoriga

k

tu < 20 t

kk

20 t ≤ tu < 25 t

l

tugipostideta

m

9 m ≤ lu < 12 m

mm

lu < 9 m

n

tu > 30 t

o

mitte-eemaldatavate külgedega

p

külgedeta (37)

pp

eemaldatavate külgedega

KATEGOORIATÄHT: L – 2-TELJELINE PLATVORMVAGUN

Standardvagun

Eritüüp

lu ≥ 12 m; 25 t ≤ tu ≤ 30 t

Märgistus- tähed

b

spetsiaalsete kinnitusvahenditega keskmise suurusega konteinerite (pa) jaoks (38)

c

pööratava sadulseadmega (38)

d

kohandatud sõiduautode veoks, tekita (38)

e

tekkidega, sõiduautode veoks