8.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/1

(1)

EÜ asutamislepingu artikli 171 kohaselt on ühendusel õigus asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks.

(2)

Teadusuuringute infrastruktuuride edendamine ja arendamine Euroopas on olnud ühenduse pikaajaline eesmärk, millest viimased näited on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), (4) ja eelkõige nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/974/EÜ, mis käsitleb eriprogrammi „Võimekus” (5).

(3)

Kuigi traditsiooniline toetus Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride kasutamiseks ja arendamiseks on põhiolemuselt olnud toetuste vormis, mida on antud liikmesriikides teadusuuringute infrastruktuuride loomiseks, on viimastel aastatel selgunud vajadus täiendavate jõupingutuste järele uute struktuuride arendamise edendamiseks, luues selleks nõuetekohase õigusliku raamistiku, mis peaks hõlbustama nende struktuuride loomist ja toimimist ühenduse tasandil.

(4)

Seda vajadust on väljendatud mitmel korral poliitilisel tasandil liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide poolt ning Euroopa teadusringkondade eri osaliste, näiteks ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide poolt ning eelkõige teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) poolt.

(5)

Kuigi maailmatasemel teadusuuringute infrastruktuuride keskset rolli EÜ asutamislepingu artiklis 163 sätestatud ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse eesmärkide saavutamises on juba kaua tunnustatud ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammides, on kõnealuste struktuuride loomist, rahastamist ja toimimist reguleerivad eeskirjad siiski killustunud ja piirkondlikud. Arvestades, et Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid konkureerivad selliste ühenduse ülemaailmsete partnerite struktuuridega, kes on juba palju investeerinud ja kavatsevad investeerida moodsatesse laiaulatuslikesse teadusuuringute infrastruktuuridesse, ning et kõnealused infrastruktuurid muutuvad järjest keerulisemaks ja kallimaks, mistõttu need ei ole kättesaadavad ühele liikmesriigile või isegi mandrile, tuleb nüüd ära kasutada ja arendada EÜ asutamislepingu artikliga 171 pakutavat potentsiaali, luues raamistik, mis sisaldab menetlusi ja tingimusi ühenduse tasandil Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri loomiseks ja toimimiseks, sest seda on vaja ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmide tõhusaks rakendamiseks. See uus õiguslik raamistik täiendaks muid õiguslikke vorme, mis kehtivad vastavalt riiklikule, rahvusvahelisele ja ühenduse õigusele.

(6)

Vastupidiselt ühistele teadusalgatustele, mis viiakse ellu ühisettevõtete kaudu, milles ühendus osaleb liikmena ja mida ühendus toetab rahaliselt, ei peaks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (European Research Infrastructure Consortium, edaspidi „ERIC”) käsitlema ühenduse asutustena nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (6) (finantsmäärus) artikli 185 tähenduses, vaid õigussubjektidena, milles ühendus ei pruugi olla liige ja mida ühendus ei toeta rahaliselt finantsmääruse artikli 108 lõike 2 punkti f tähenduses.

(7)

Arvestades tihedat koostööd, mida teevad liikmesriigid ja ühendus oma teadustegevuse kavandamisel ja rakendamisel vastastikku täiendaval moel vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 164 ja 165, peaksid asjast huvitatud liikmesriigid kas iseseisvalt või ühiselt koos muude kvalifitseeritud üksustega määratlema oma vajadused kõnealuses õiguslikus vormis teadusuuringute infrastruktuuride loomiseks, võttes arvesse oma teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alast tegevust ja ühenduse tingimusi. Samal põhjusel peaks huvitatud liikmesriikidel olema võimalus liituda ERIC-uga, kus võimalusel osalevad ka teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammiga ühinenud riigid (edaspidi „ühinenud riigid”), kvalifitseeritud kolmandad riigid ning spetsialiseerunud valitsustevahelised organisatsioonid. Lisaks täisliikme staatusele võivad liikmesriigid põhikirjas sätestatud tingimustel saada ERIC-u vaatlejaks.

(8)

Vastavalt käesolevale määrusele loodud ERIC-u peamine ülesanne peaks olema teadusuuringute infrastruktuuri loomine ja käitamine mittemajanduslikul põhimõttel ning ta peaks põhilise osa oma ressurssidest rakendama selle peamise ülesande täitmiseks. Innovatsiooni ning teadmiste edasiandmise ja tehnosiirde edendamiseks peaks ERIC-ul olema lubatud tegeleda piiratud ulatuses majandustegevusega, tingimusel et see on tihedalt seotud tema peamise ülesandega ega mõjuta seda. Teadusuuringute infrastruktuuride loomine ERIC-utena ei välista seda, et üleeuroopaliselt huvipakkuvaid teadusuuringute infrastruktuure, millel on muu õiguslik vorm, võidakse võrdsetel alustel tunnustada kui üksusi, mis aitavad kaasa Euroopa teadustegevuse arendamisele, sealhulgas ESFRI väljatöötatud tegevuskava rakendamisele. Komisjon tagab, et ESFRI liikmeid ja teisi huvitatud osalisi teavitatakse kõnealustest alternatiivsetest õiguslikest vormidest.

(9)

Teadusuuringute infrastruktuurid peaksid aitama hoida ühenduse teadustegevuse tipptaset ja ühenduse majanduse konkurentsivõimelisust, vastavalt keskpika ja pika perspektiiviga prognoosidele, Euroopa teadustegevuse infrastruktuuride tõhusa toetuse kaudu. Selle saavutamiseks peaksid need vastavalt oma põhikirjas sätestatud eeskirjadele olema reaalselt avatud kõikidele Euroopa teadusringkondadele laiemas tähenduses, ning nende eesmärk peaks olema parandada olemasolevat Euroopa teaduslikku võimekust ja panustada seeläbi Euroopa teadusruumi arengusse.

(10)

Selleks et ERIC-u loomise protsess oleks tõhus, on vaja, et ERIC-u loomisest huvitatud üksused esitavad komisjonile taotluse, kes peaks seejärel hindama sõltumatute ekspertide abiga, kelle hulgas võivad olla ESFRI eksperdid, kas kavandatav teadusuuringute infrastruktuur on kooskõlas käesoleva määrusega. Selline taotlus peaks sisaldama vastuvõtva liikmesriigi avaldust, milles ta tunnustab ERIC-ut rahvusvahelise organi või organisatsioonina nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (7) ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (8) kohaldamise eesmärgil alates selle asutamisest saadik. Samuti tuleks ERIC-ule rahvusvahelise organisatsioonina võimaldada teatavaid erandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (9) kohaldamise eesmärgil kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

(11)

Läbipaistvuse tagamiseks tuleks ERIC-u loomise otsus avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Samal põhjusel tuleks kõnealusele otsusele lisada põhikirja olulised osad.

(12)

Et kõige tõhusamalt täita oma ülesandeid, peaks ERIC olema juriidiline isik, kellel on täielik õigusvõime alates päevast, kui jõustub ERIC-u loomise otsus. Kohaldatava õiguse määramiseks peaks ERIC-u põhikirjajärgne asukoht olema ühe ERIC-u liikme territooriumil, kes on liikmesriik või ühinenud riik.

(13)

ERIC peaks koosnema vähemalt kolmest liikmesriigist ning võib hõlmata ühinenud riike, kvalifitseeritud kolmandaid riike, kes pole ühinenud riigid, ning spetsialiseerunud valitsustevahelisi organisatsioone.

(14)

Kooskõlas käesoleva määruse ühenduse mõõtmega, peaks ERIC-u liikmete kogus liikmesriikidel ühiselt olema häälteenamus.

(15)

Käesoleva raamistiku rakendamiseks tuleks põhikirjaga kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad, mille põhjal komisjon hindab, kas taotlus on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

(16)

On oluline tagada, et ühest küljest on ERIC-ul vajalik paindlikkus oma põhikirja muutmiseks ja teisest küljest säilitab ühendus, kes ERIC-u on loonud, kontrolli teatavate oluliste üksikasjade üle. Juhul kui muudatus käsitleb küsimust, mis sisaldub ERIC-u loomise otsusele lisatud põhikirja olulistes osades, peaks komisjon kõnealuse muudatuse enne selle jõustumist heaks kiitma, järgides sama menetlust kui ERIC-u loomisel, sest seal sisalduvat teavet peetakse oluliseks. Kõikidest muudest muudatustest tuleks komisjoni teavitada ja komisjonil peaks olema võimalus esitada vastuväide, kui ta on arvamusel, et muudatus on käesoleva määrusega vastuolus.

(17)

ERIC-ul on vaja luua oma tegevuse tõhusaks haldamiseks vajalikud organid. Põhikirjas peaks olema sätestatud viis, kuidas kõnealused organid ERIC-ut õigusjärgselt esindavad.

(18)

ERIC peab oma finantskohustuste täitmiseks järgima oma tegevuses häid eelarvepõhimõtteid.

(19)

ERIC-ut võib rahastada finantsmääruse VI jaotise kohaselt. Võimalik on ka rahastamine ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega.

(20)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja loogilise tagajärjena sellest, et ERIC on juriidiline isik, on ERIC vastutav oma võlgade eest. Selleks et liikmetel oleks võimalik leida sobilik lahendus selles küsimuses, tuleks tagada võimalus sätestada põhikirjas vastustuse eri ulatus, mis ületab liikmete panusega piirduva vastutuse.

(21)

Kuna ERIC on loodud ühenduse õiguse alusel, tuleks ERIC-u suhtes kohaldada lisaks selle riigi õigusele, kus asub ERIC-u põhikirjajärgne asukoht, ka ühenduse õigust. Kuid ERIC-u tegevus võib aset leida mõnes muus riigis. Põhikirjas sätestatud eripunktide puhul tuleks kohaldada sellise riigi õigust. Lisaks sellele reguleerivad ERIC-u tegevust tema põhikirjaga kooskõlas olevad rakenduseeskirjad.

(22)

Liikmesriikidel on õigus kohaldada või vastu võtta haldus- või õigusnorme, mis ei ole vastuolus käesoleva määruse kohaldamisala või eesmärkidega.

(23)

Selleks et oleks võimalik piisavalt kontrollida kooskõla käesoleva määrusega, peaks ERIC edastama komisjonile ja asjakohastele ametiasutustele iga-aastase aruande ja teabe asjaolude kohta, mis võiksid tõsiselt ohustada tema ülesannete täitmist. Kui komisjon saab iga-aastase aruande kaudu või muul viisil teavet selle kohta, et ERIC-u tegevus rikub tõsiselt käesolevat määrust või muud kohaldatavat õigust, peaks komisjon nõudma ERIC-ult ja/või selle liikmetelt selgitust ja/või meetmeid. Äärmuslikes olukordades ja juhul, kui parandusmeetmeid ei võeta, võib komisjon tühistada ERIC-u loomise otsuse; selline otsus algatab ERIC-u sulgemise.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt raamistiku loomist Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride tarbeks liikmesriikide vahel, ei suuda liikmesriigid oma põhiseadusliku süsteemi raames piisavalt saavutada ning seda on probleemi piiriülese laadi tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Kuna käesolev määrus on põhiliselt koostatud ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse programmide tõhusa täitmise eesmärgil ning kuna selle rakendamiseks vajalikud meetmed on põhiliselt haldusmeetmed, tuleb need meetmed vastu võtta nõukogu 28 juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (10) artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt,

a)

„teadusuuringute infrastruktuuri” mõiste viitab rajatistele, vahenditele ja nendega seotud teenustele, mida teadusringkonnad kasutavad kõrgetasemelisteks teadusuuringuteks vastavates valdkondades. See mõiste hõlmab järgmist: peamised teadusseadmed ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teadusalane teave; info- ja sidetehnoloogial põhinevad infrastruktuurid, näiteks sellised võrgud nagu GRID, infotöötlus, tarkvara ja sidevahendid; ning muud teadusuuringutes tipptaseme saavutamiseks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute infrastruktuurid võivad asuda ühes kohas või olla jaotunud (organiseeritud ressursside võrgustik);

b)

„kolmas riik” – riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;

c)

„ühinenud riik” – kolmas riik, kes on sõlminud ühendusega rahvusvahelise lepingu, mille kohaselt ja alusel toetab ta rahaliselt kas täielikult või osaliselt ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse programme.

a)

see on vajalik Euroopa uurimisprogrammide ja -projektide, sealhulgas ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse programmide tõhusaks rakendamiseks;

b)

see toob kaasa lisandväärtuse Euroopa teadusruumi tugevdamisel ja struktureerimisel ning olulised edusammud rahvusvahelisel tasandil asjaomastes teaduse ja tehnoloogia valdkondades;

c)

kooskõlas selle põhikirjas sätestatud eeskirjadega võimaldatakse liikmesriikide ja ühinenud riikide teadlastele tegelik juurdepääs;

d)

see aitab kaasa teadmiste ja/või teadlaste liikuvusele Euroopa teadusruumis ja edendab kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide intellektuaalse potentsiaali kasutamist ning

e)

see edendab ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamisega seotud tegevuse tulemuste levitamist ja kasutamist.

a)

komisjonile adresseeritud taotlus ERIC-u asutamiseks;

b)

artiklis 10 osutatud ERIC-u põhikirja kavand;

c)

asutatava ja ERIC-u juhitava teadusuuringute infrastruktuuri tehniline ja teaduslik kirjeldus, kus pööratakse erilist tähelepanu artiklis 4 osutatud nõuetele;

d)

vastuvõtva liikmesriigi avaldus, milles ta tunnustab ERIC-ut rahvusvahelise organina direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punkti g ja artikli 151 lõike 1 punkti b tähenduses ja rahvusvahelise organisatsioonina direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses alates selle asutamisest saadik. Kõnealustes sätetes esitatud erandite piirangud ja tingimused kehtestatakse ERIC-u liikmete vahel sõlmitava kokkuleppega.

a)

võtab vastu otsuse ERIC-u asutamise kohta pärast seda, kui ta on veendunud, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud, või

b)

lükkab taotluse tagasi, kui ta jõuab järeldusele, et käesolevas määruses sätestatud nõuded ei ole täidetud, sealhulgas artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud avalduse puudumise korral.

a)

liikmesriigid;

b)

ühinenud riigid;

c)

kolmandad riigid, kes ei ole ühinenud riigid;

d)

valitsustevahelised organisatsioonid.

a)

nimekiri liikmetest, vaatlejatest ja vajaduse korral üksustest, kes liikmeid esindavad, ning liikmesuses ja esindatuses muudatuste tegemise tingimused ja menetlus kooskõlas artikliga 9;

b)

ERIC-u ülesanded ja tegevus;

c)

põhikirjajärgne asukoht kooskõlas artikli 8 lõikega 1;

d)

ERIC-u nimi kooskõlas artikli 8 lõikega 2;

e)

ERIC-u tegevuse kestus ja tegevuse lõpetamise menetlus kooskõlas artikliga 16;

f)

vastutust käsitlevad eeskirjad artikli 14 lõike 2 alusel;

g)

aluspõhimõtted järgmistes küsimustes:

h)

liikmete õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus teha sissemakseid tasakaalustatud eelarvesse ja hääleõigus;

i)

ERIC-u organid, nende ülesanded, vastutus, koosseis ja otsustamismenetlus, eelkõige põhikirja muutmise korral, kooskõlas artiklitega 11 ja 12;

j)

töökeel(ed);

k)

viited põhikirja rakenduseeskirjadele.

a)

kavandatud või vajaduse korral vastuvõetud muudatuse tekst, sealhulgas kuupäev, millal muudatus jõustub;

b)

põhikirja muudetud ja konsolideeritud versioon.

a)

liikmete kogu, kellel on täielik otsuste tegemise, sealhulgas eelarve vastuvõtmise pädevus;

b)

liikmete kogu poolt ametisse nimetatud direktor või direktorite nõukogu, kes on ERIC-u täitevorgan ja seaduslik esindaja.

a)

ühenduse õigust, eelkõige käesolevat määrust ja artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 11 lõikes 1 osutatud otsuseid;

b)

selle riigi õigust, kus on ERIC-u põhikirjajärgne asukoht küsimustes, mille suhtes ei kohaldata või kohaldatakse ainult osaliselt punktis a osutatud õigusakte;

c)

põhikirja ja selle rakenduseeskirju.