5.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/114

(1)

Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ (3) heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tasemeni, mis võimaldaks vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ (4) kehtestatud ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatakse prioriteediks kliimamuutus. Kõnealuses programmis tõdeti, et aastatel 2008–2012 kohustub ühendus vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 8 % ja pikemas perspektiivis tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõikjal maailmas vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes ligikaudu 70 %.

(3)

Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises „Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga – Edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks” on selgitatud, et ülemaailmne kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 50 % eeldab arenenud riikides kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2020. aastaks 30 % ja 2050. aastaks 60–80 %, samuti et see vähendamine on tehniliselt võimalik ja selle tulud ületavad kaugelt kulusid, kuid et selle saavutamiseks tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid.

(4)

Süsinikdioksiidi kogumine ja geoloogiline säilitamine on üleminekutehnoloogia, mis aitab kaasa kliimamuutuse mõju leevendamisele. See seisneb tööstusrajatiste tekitatava süsinikdioksiidi kogumises, selle transpordis säilitamiskohta ja selle juhtimises sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni püsiva säilitamise eesmärgil. Kõnealune tehnoloogia ei peaks soodustama fossiilkütustel töötavate elektrijaamade osakaalu suurenemist. Sellise tehnoloogia arendamine ei tohiks vähendada jõupingutusi, mida tehakse energiasäästmispoliitika, taastuvate energiaallikate ning muude säästvate ja ohutute vähe süsinikdioksiidi eraldavate tehnoloogiate toetamiseks, seda nii teadusuuringute läbiviimise kui ka rahalise toetuse vormis.

(5)

Direktiivi mõju hindamisel antud esialgsed hinnangud, millele on viidatud komisjoni mõjuhinnangus, näitavad, et 2020. aastaks on võimalik säilitada seitse miljonit tonni süsinikdioksiidi ning 2030. aastaks on võimalik säilitada kuni 160 miljonit tonni, võttes eelduseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 20 % võrra 2020. aastaks ning tingimusel, et süsinikdioksiidi kogumine ja geoloogiline säilitamine saab erasektori, riiklikku ja ühenduse toetust ning leiab tõendamist, et tegemist on keskkonnaohutu tehnoloogiaga. Ärahoitud süsinikdioksiidi heitkogused võivad 2030. aastal moodustada umbes 15 % liidus vajaminevast vähendamisest.

(6)

Euroopa kliimamuutuse programmi teise etapi raames, mis kehtestati komisjoni 9. veebruari 2005. aasta teatisega „Kuidas võita lahing globaalse kliimamuutuse vastu?”, et valmistada ette ja uurida ühenduse tulevast kliimapoliitikat, loodi süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise töörühm. Töörühma ülesanne oli uurida süsinikdioksiidi kogumist ja geoloogilist säilitamist kui kliimamuutuse mõju vähendamise vahendit. Töörühm avaldas üksikasjaliku regulatsiooni käsitleva aruande, mis võeti vastu 2006. aasta juunis. Selles rõhutati vajadust nii süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise poliitika kui ka õigusraamistiku väljatöötamise järele ning ärgitati komisjoni seda teemat edasi uurima.

(7)

Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises „Säästev elektritootmine fossiilkütustest: nullilähedased söe põletamise heitkogused pärast 2020. aastat” korrati, et on vaja süsinikdioksiidi lekke integreeritud riskihindamisele tuginevat õigusraamistikku, mis hõlmab kohavaliku nõudeid, mille eesmärk on viia lekkeoht miinimumini, säilitamise järelevalve ja aruandluse korda ning lekke esinemise korral võetavaid piisavaid heastamismeetmeid. Teatises visandati komisjoni tegevuskava selles valdkonnas 2007. aastaks, millega nähti ette tugeva haldusraamistiku loomine süsinikdioksiidi kogumiseks ja geoloogiliseks säilitamiseks, sealhulgas õigusraamistiku, stimuleerimisraamistiku ja tugiprogrammide väljatöötamine ning välisaspektide (näiteks tehnoloogiaalane koostöö oluliste riikidega süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise valdkonnas) käsitlemine.

(8)

Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel kutsuti samuti liikmesriike ja komisjoni üles töötama teadus- ja arendustegevuse tõhustamise ning vajaliku tehnilise, majandusliku ja õigusraamistiku loomise suunas, et kõrvaldada olemasolevad õiguslikud takistused ja võtta uutes fossiilkütustel töötavates elektrijaamades võimaluse korral 2020. aastaks kasutusele süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamise tehnoloogia.

(9)

Euroopa Ülemkogu 2008. aasta märtsi kohtumisel tuletati meelde, et süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise õigusraamistiku kavandamise eesmärgiks on tagada, et see uudne tehnoloogia võetaks kasutusele keskkonnaohutul viisil.

(10)

Euroopa Ülemkogu 2008. aasta juuni kohtumisel kutsuti komisjoni üles töötama võimalikult kiiresti välja mehhanism liikmesriikide ja erasektori investeeringute stimuleerimiseks, et tagada 2015. aastaks kuni 12 süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisjaama ehitamine ja käitamine.

(11)

Süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise iga komponendi (nimelt kogumise, transpordi ja säilitamise) suhtes on läbi viidud katseprojektid, mille maht on väiksem nende nõutavast tööstuslikust kasutusest. Nimetatud komponendid tuleb veel integreerida süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise tervikprotsessiks, tehnoloogilisi kulusid tuleb vähendada ning koguda tuleb rohkem ja parema kvaliteediga teaduslikke andmeid. Seetõttu on oluline, et ühendus teeks võimalikult kiiresti integreeritud poliitilises raamistikus jõupingutusi süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise tutvustamiseks, mis hõlmab eelkõige õigusraamistikku süsinikdioksiidi keskkonnaohutuks säilitamiseks, stiimuleid täiendavaks teadus- ja arendustegevuseks, tutvustamisprojekte ning meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks.

(12)

Rahvusvahelisel tasandil on õiguslikud takistused süsinikdioksiidi geoloogilisele säilitamisele merepõhjaalustes geoloogilistes formatsioonides kõrvaldatud vastavate riskijuhtimisraamistike vastuvõtmisega jäätmete ja muude ainete kaadamisega põhjustatava merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta Londoni protokolli (1996. aasta Londoni protokoll) ning ka Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon) raames.

(13)

1996. aasta Londoni protokolli osalised võtsid 2006. aastal vastu protokolli muudatused. Need muudatused võimaldavad ja reguleerivad süsinikdioksiidi kogumisprotsessis tekkiva süsinikdioksiidi voolu säilitamist merepõhjaalustes geoloogilistes formatsioonides.

(14)

OSPARi konventsiooni osalised võtsid 2007. aastal vastu konventsiooni lisade muudatused, et võimaldada süsinikdioksiidi säilitamist merepõhjaalustes geoloogilistes formatsioonides, otsuse tagada süsinikdioksiidi voolu keskkonnaohutu säilitamine geoloogilistes formatsioonides ja OSPARi suunised sellise tegevusega kaasnevate riskide hindamiseks ja juhtimiseks. Nad võtsid vastu ka otsuse keelata süsinikdioksiidi säilitamine mere veesambas ja merepõhjal selle võimaliku negatiivse mõju tõttu.

(15)

Ühenduse tasandil on juba kehtestatud mitu õigusakti teatavate süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud keskkonnaohu ohjamiseks, eelkõige seoses süsinikdioksiidi kogumise ja transpordiga, ning neid tuleks võimaluse korral kasutada.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiiv 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (5) on sobiv reguleerima teatavate tööstuslike tegevusalade korral süsinikdioksiidi kogumisega keskkonnale ja inimeste tervisele kaasnevat ohtu ja seetõttu tuleks seda kohaldada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates käitistes tekkiva süsinikdioksiidi voolu kogumisele geoloogilise säilitamise eesmärgil.

(17)

Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (6) tuleks kohaldada süsinikdioksiidi voolu kogumisele ja transpordile geoloogilise säilitamise eesmärgil. Seda tuleks kohaldada ka käesoleva direktiivi kohaste säilitamiskohtade suhtes.

(18)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada süsinikdioksiidi geoloogilisele säilitamisele liikmesriikide territooriumil, nende majandusvööndites ja nende mandrilavadel. Direktiivi ei tuleks kohaldada projektide suhtes, mille kavandatav säilitamise kogumaht on väiksem kui 100 kilotonni ja mida viiakse läbi teadusuuringute, arendustegevuse või uute toodete ja protsesside katsetamise eesmärgil. See alampiir tundub olevat sobiv ka teiste asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamisel. Süsinikdioksiidi säilitamine säilitamiskompleksides, mis jäävad väljapoole käesoleva direktiivi territoriaalset kohaldamisala, ja süsinikdioksiidi säilitamine veesambas ei tohiks olla lubatud.

(19)

Liikmesriikidele peaks jääma õigus määrata need piirkonnad oma territooriumil, kuhu võib rajada säilitamiskohad. See hõlmab liikmesriigi õigust mitte lubada mis tahes säilitamist kogu oma territooriumil või selle teatud osades või eelistada maa-aluse geoloogilise formatsiooni muid kasutusviise, näiteks süsivesinike uurimist, tootmist ja säilitamist või põhjaveekihtide geotermilist kasutamist. Sellega seoses peaksid liikmesriigid eelkõige pöörama erilist tähelepanu võimaliku säilitamiskoha teistele energiaga seotud kasutusvõimalustele, sealhulgas strateegilistele võimalustele seoses liikmesriigi energiavarustuse kindlusega või seoses taastuvate energiaallikate arendamisega. Sobiva säilitamiskoha valik on otsustava tähtsusega, et tagada säilitatava süsinikdioksiidi täielik ja püsiv ladestamine. Liikmesriigid peaksid säilitamiskohtade valikul võtma kõige objektiivsemal ja tõhusamal viisil arvesse enda geograafilist eripära, näiteks seismilisust. Koht tuleks seetõttu valida säilitamiskohaks vaid juhul, kui puudub oluline lekkeoht ja kui olulise keskkonna- või tervisemõju ilmnemine on igal juhul ebatõenäoline. See otsus peaks põhinema võimaliku säilitamiskompleksi kirjeldamisel ja hindamisel vastavate nõuete kohaselt.

(20)

Süsivesinike täiustatud tootmise all mõeldakse süsivesinike tootmist lisaks neile süsivesinikele, mida eraldatakse vee sissejuhtimise teel või teiste moodustega. Süsivesinike täiustatud tootmine ei kuulu otseselt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Juhtudel, mil süsivesinike täiustatud tootmine toimub koos süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamisega, tuleks siiski kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad süsinikdioksiidi keskkonnaohutut säilitamist. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva direktiivi leket käsitlevaid sätteid nende süsinikdioksiidi koguste suhtes, mis eralduvad maapealsetest rajatistest, mis ei ületa süsivesinike tootmiseks vajalikku tavakogust ning mis ei sea ohtu geoloogilise säilitamise ohutust ega avalda ümbritsevale keskkonnale kahjulikku mõju. Kõnealune eraldumine on sätestatud säilitamiskohtade lisamise kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem), (7) millega on ette nähtud saastekvootide tagastamine heite lekkimise korral.

(21)

Liikmesriigid peaksid tegema üldsusele kättesaadavaks keskkonnaalase teabe, mis on seotud süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamisega, kooskõlas kohaldatavate ühenduse õigusaktidega.

(22)

Liikmesriigid, kes kavatsevad lubada oma territooriumil süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist, peaksid hindama nende territooriumil olemasolevat säilitamisvõimsust. Komisjon peaks korraldama kõnealuste liikmesriikide vahel teabe ja parimate tavade vahetamist, tehes seda käesoleva direktiiviga sätestatud teabevahetuse raames.

(23)

Liikmesriigid peaksid otsustama, millal tuleb korraldada uuringuid, et saada kohavalikuks vajalikku teavet. Uuringute, st maa-aluste tegevuste suhtes tuleks kohaldada loa taotlemise nõuet. Liikmesriigid ei pea uuringulubade taotlemise menetluse osas vastuvõtutingimusi kehtestama, kuid juhul kui nad seda teevad, peaksid nad vähemalt tagama, et uuringulubade taotlemise menetlus on avatud kõigile nõutava võimsusega üksustele. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et lubasid antakse objektiivsetel, avalikustatud ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Uuringutesse tehtavate investeeringute kaitsmiseks ja soodustamiseks tuleks uuringulube anda piiratud maa-alale ja mahule ning piiratud ajaks, mille jooksul peaks loaomanikul olema ainuõigus uurida võimalikku süsinikdioksiidi säilitamiskompleksi. Liikmesriigid peaksid tagama, et selle aja jooksul ei ole lubatud asjaomase kompleksi konkureeriv kasutus. Kui mõistliku aja jooksul ei viida läbi ühtegi uuringut, peaksid liikmesriigid tagama, et uuringuluba tühistatakse ning et seda saab anda teistele üksustele.

(24)

Säilitamiskohti ei tohiks käitada ilma säilitamisloata. Säilitamisluba peaks olema peamine vahend, mis tagab käesoleva direktiivi oluliste nõuete täitmise ja seega keskkonnaohutu geoloogilise säilitamise. Säilitamisloa andmisel tuleks konkurentidele eelistada uuringuloa omanikku, kuna viimane on üldjuhul teinud märkimisväärseid investeeringuid.

(25)

Selleks, et tagada käesoleva direktiivi nõuete ühtne rakendamine kogu ühenduses, tuleks käesoleva direktiivi rakendamise varases etapis esitada komisjonile kõik säilitamisloa taotlused pärast nende kättesaamist. Säilitamisloa otsuste kavandid tuleks edastada komisjonile, et komisjon saaks esitada oma arvamuse otsuste kavandite kohta nelja kuu jooksul pärast kavandite kättesaamist. Liikmesriigi ametiasutus peaks seda arvamust arvestama, kui ta teeb loa kohta otsuse, ja esitama põhjenduse, juhul kui tema otsus on komisjoni arvamusest erinev. Ühenduse tasandil toimuv läbivaatamine peaks samuti aitama suurendada üldsuse usaldust süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise vastu.

(26)

Pädev asutus peaks säilitamisloa läbi vaatama ja vajaduse korral seda ajakohastama või selle tühistama, muu hulgas juhul, kui talle on teatatud lekkest või olulisest eeskirjade eiramisest, kui käitajate esitatud aruannetest või tehtud kontrolli käigus ilmneb loatingimuste rikkumine või kui talle on teatatud käitajapoolsest muust loatingimuste rikkumisest. Pädev asutus peaks pärast loa tühistamist andma välja uue loa või säilitamiskoha sulgema. Seniks peaks pädev asutus võtma üle vastutuse säilitamiskoha eest, kaasa arvatud konkreetsed õiguslikud kohustused. Tekkivad kulud tuleks sisse nõuda endiselt käitajalt.

(27)

Ohu tõttu, et saastamine võib mõjutada transpordi- ja säilitamisvõrgu ohutust ja julgeolekut ning keskkonda ja inimeste tervist, tuleb süsinikdioksiidi voolu koostisele kehtestada piirangud, mis on kooskõlas geoloogilise säilitamise põhieesmärgiga, nimelt isoleerida süsinikdioksiidi heited atmosfäärist. Seetõttu tuleks süsinikdioksiidi voolu koostist kontrollida enne selle maa alla juhtimist ja säilitamist. Süsinikdioksiidi voolu koostis tuleneb protsessidest, mis toimuvad süsinikdioksiidi koguvates käitistes. Pärast süsinikdioksiidi koguvate käitiste lisamist direktiivi 85/337/EMÜ reguleerimisalasse tuleb kogumisloa taotlemismenetluse käigus teostada keskkonnamõju hindamine. Süsinikdioksiidi koguvate käitiste lisamine direktiivi 2008/1/EÜ reguleerimisalasse tagab täiendavalt, et süsinikdioksiidi voolu koostise parandamiseks töötatakse välja parim võimalik tehnika ning et seda kasutatakse. Lisaks peaks säilitamiskoha käitaja vastavalt käesolevale direktiivile aktsepteerima ja juhtima sisse üksnes sellist süsinikdioksiidi voolu, mille osas (sealhulgas söövitavate ainete osas) on teostatud koostise analüüs ning riskihindamine, ja üksnes juhul, kui viimane on näidanud, et süsinikdioksiidi voolu saastatuse tase on kooskõlas käesolevas direktiivis osutatud koostise kriteeriumitega.

(28)

Seire on oluline, et hinnata, kas juhitud süsinikdioksiid käitub eelduste kohaselt, kas esineb mis tahes liikumist või leket ja kas kindlakstehtud leke kahjustab keskkonda või inimeste tervist. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et käitaja kontrollib käitamisetapil säilitamiskompleksi ja süsinikdioksiidi sissejuhtimisseadmeid vastavalt konkreetsetele seirenõuetele koostatud seirekava alusel. Kava tuleks esitada pädevale asutusele, kes selle heaks kiidab. Juhul kui süsinikdioksiidi säilitatakse merepõhjaalustes geoloogilistes formatsioonides, tuleks seiret täiendavalt kohandada vastavalt merekeskkonnas süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise haldamise eritingimustele.

(29)

Käitaja peaks pädevale asutusele esitama muu hulgas vähemalt korra aastas ka seiretulemused. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid kehtestama ka kontrollimissüsteemi, et tagada säilitamiskohtade käitamine vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele.

(30)

Sätestada tuleb õigusnormid kohaliku keskkonna- ja kliimakahjustuse tekitamisega seotud vastutuse kohta, kui kahjustuse põhjustab süsinikdioksiidi püsiva ladestamise ebaõnnestumine. Keskkonnakahjustusega (kaitsealuste liikide ja looduslike elupaikade, veevarude ja pinnase kahjustamine) seotud vastutust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta, (8) mida tuleks kohaldada käesoleva direktiivi kohasele säilitamiskohtade käitamisele. Lekke tagajärjel tekkinud kliimakahjustusega seotud vastutus tugineb säilitamiskohtade lisamisele direktiivi 2003/87/EÜ, millega on ette nähtud saastekvootide tagastamine heite lekkimise korral. Lisaks sellele tuleks käesoleva direktiiviga kohustada säilitamiskoha käitajat kohaldama lekke või olulise eeskirjade eiramise korral parandusmeetmeid sellise parandusmeetmete kava alusel, mis esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele ja mille viimane heaks kiidab. Kui käitaja ei rakenda vajalikke parandusmeetmeid, peaks neid meetmeid rakendama pädev asutus, kes peaks tekkinud kulud käitajalt sisse nõudma.

(31)

Kui asjakohased loas nimetatud tingimused on täidetud, tuleks säilitamiskoht käitaja taotlusel sulgeda pärast pädevalt asutuselt loa saamist või kui pädev asutus otsustab nii pärast säilitamisloa tühistamist.

(32)

Käitaja peaks pärast säilitamiskoha sulgemist jääma vastutavaks hoolduse, seire ja kontrolli, aruandluse ja parandusmeetmete eest vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele sulgemisjärgse kava alusel, mis esitatakse pädevale asutusele ja mille viimane heaks kiidab, ning kõigi muude asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaste kohustuste eest, kuni vastutus säilitamiskoha eest antakse üle pädevale asutusele.

(33)

Vastutus säilitamiskoha, kaasa arvatud konkreetsete õiguslike kohustuste eest tuleks anda üle pädevale asutusele, kui kõik kättesaadavad tõendid osutavad sellele, et säilitatud süsinikdioksiid ladestatakse täielikult ja püsivalt. Käitaja peaks selleks esitama pädevale asutusele aruande üleandmise heakskiitmiseks. Selleks, et tagada käesoleva direktiivi nõuete ühtne rakendamine kogu ühenduses, tuleks käesoleva direktiivi rakendamise varases etapis esitada komisjonile kõik aruanded pärast nende kättesaamist. Heakskiitvate otsuste kavandid tuleks edastada komisjonile, et komisjon saaks esitada oma arvamuse heakskiitvate otsuste kavandite kohta nelja kuu jooksul pärast kavandite kättesaamist. Liikmesriigi ametiasutus peaks seda arvamust arvestama, kui ta teeb heakskiitva otsuse, ja esitama põhjenduse, juhul kui tema otsus on komisjoni arvamusest erinev. Nagu säilitamislubade kavandite läbivaatamine ühenduse tasandil, peaks ka heakskiitvate otsuste kavandite läbivaatamine aitama suurendada üldsuse usaldust süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise vastu.

(34)

Riigi tasandil tuleks käsitleda käesoleva direktiivi ning direktiividega 2003/87/EÜ ja 2004/35/EÜ mittehõlmatud vastutust, eelkõige sissejuhtimisetapi, säilitamiskoha sulgemise ja pädevale asutusele õiguslike kohustuste üleandmisele järgneva perioodiga seotud vastutust.

(35)

Pärast vastutuse üleandmist tuleks seiret vähendada tasemeni, mis võimaldab kindlaks teha lekkeid või olulist eeskirjade eiramist, kuid seda tuleks uuesti suurendada, kui tehakse kindlaks leke või oluline eeskirjade eiramine. Pärast vastutuse üleandmist ei tohiks pädeva asutuse kantud kulusid nõuda sisse endiselt käitajalt, välja arvatud juhtudel, mis on seotud käitajapoolse süüga enne säilitamiskoha vastutuse üleandmist.

(36)

Tuleks ette näha rahalised vahendid, et tagada sulgemis- ja sulgemisjärgsete kohustuste, direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse lisamisest tulenevate kohustuste ja lekke või olulise eeskirjade eiramise korral käesoleva direktiivi kohaste parandusmeetmete võtmise kohustuste täitmine. Liikmesriigid peaksid tagama, et võimalik käitaja esitab rahalise või muu samaväärse tagatise, mis on kehtiv enne sissejuhtimise alustamist.

(37)

Liikmesriikide asutustel võib pärast vastutuse üleandmist tekkida kohustus kanda süsinikdioksiidi säilitamisega seonduvad kulud, näiteks seirekulud. Sel eesmärgil peaks käitaja tegema enne vastutuse üleandmist pädevale asutusele rahalise makse, tehes seda vastavalt liikmesriikide poolt kindlaks määratavale korrale. Kõnealune rahaline makse peaks katma vähemalt eeldatavad seirekulud 30 aasta jooksul. Rahalise makse määr tuleks kindlaks määrata vastavalt juhistele, mille komisjon vastu võtab, et aidata tagada käesoleva direktiivi nõuete ühtne rakendamine kogu ühenduses.

(38)

Juurdepääs süsinikdioksiidi transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele, sõltumata võimalike kasutajate geograafilisest asukohast liidus, võiks olla elektri- ja soojusenergia siseturule sisenemise või sellel turul konkurentsivõimelise toimimise tingimuseks, olenevalt süsiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise suhtelistest hindadest. Seetõttu on asjakohane kehtestada kõnealuse juurdepääsu saamise kord võimalikele kasutajatele. Seda tuleks teha iga liikmesriigi kindlaksmääratud viisil, kohaldades õiglase, avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu eesmärke ning võttes muu hulgas arvesse transpordi- ja säilitamisvõimsust, mida on võimalik kasutada või mida saab reaalselt saavutada, samuti rahvusvaheliste ja ühenduse õigusaktide kohaste süsinikdioksiidi vähendamise kohustuste seda osa, mida kavatsetakse täita süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise kaudu. Süsinikdioksiidi transpordil kasutatavad torujuhtmed peaksid võimaluse korral olema kavandatud selliselt, et lihtsustada juurdepääsu sellisele süsinikdioksiidi voolule, mille koostis vastab mõistlikele miinimumtasemetele. Liikmesriigid peaksid kehtestama ka vaidluste lahendamise mehhanismid, et võimaldada transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele juurdepääsuga seotud vaidluste kiiret lahendamist.

(39)

Tuleb sätestada õigusnormid, millega tagatakse, et süsinikdioksiidi piiriülese transpordi, piiriüleste säilitamiskohtade või piiriüleste säilitamiskomplekside korral täidavad liikmesriikide pädevad asutused ühiselt käesoleva direktiivi ja kõigi teiste ühenduse õigusaktide nõudeid.

(40)

Pädev asutus peaks looma kõigi välja antud säilitamislubade, suletud säilitamiskohtade ja neid ümbritsevate säilitamiskomplekside registri, mis sisaldaks kaarte nende territoriaalse ulatuse kohta, ja seda registrit haldama, kusjuures liikmesriikide pädevad asutused peavad asjakohastes planeerimis- ja loamenetlustes kõnealust registrit arvesse võtma. Registrist tuleks teatada ka komisjonile.

(41)

Liikmesriigid peaksid esitama aruanded käesoleva direktiivi rakendamise kohta küsimustike alusel, mille komisjon koostab vastavalt nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivile 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta (9).

(42)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(43)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10).

(44)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta lisasid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(45)

Direktiivi 85/337/EMÜ tuleks muuta, et see hõlmaks käesoleva direktiivi kohast süsinikdioksiidi voolu kogumist ja transporti geoloogilise säilitamise eesmärgil ning säilitamiskohti. Direktiivi 2004/35/EÜ tuleks muuta, et see hõlmaks käesoleva direktiivi kohast säilitamiskohtade käitamist. Direktiivi 2008/1/EÜ tuleks muuta, et see hõlmaks kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest käitistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumist geoloogilise säilitamise eesmärgil.

(46)

Käesoleva direktiivi vastuvõtmine peaks tagama keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise põhjustatud ohtude eest. Seetõttu tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (12) muuta, et jätta nende õigusaktide kohaldamisalast välja geoloogilise säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud süsinikdioksiid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (13) tuleks samuti muuta, et võimaldada süsinikdioksiidi juhtimist soolastesse põhjaveekihtidesse geoloogilise säilitamise eesmärgil. Kõigi selliste süsinikdioksiidi juhtimiste suhtes tuleb kohaldada põhjavee kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktide sätteid ning need peavad olema kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (14).

(47)

Üleminek madala süsinikusisaldusega energiatootmisele eeldab, et fossiilkütustel põhineva energiatootmise puhul tehakse uusi investeeringuid viisil, mis soodustab heidete olulist vähenemist. Seetõttu tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (15) ja näha ette, et kõigil ettenähtud võimsusega põletusseadmetel, millele on pärast käesoleva direktiivi jõustumist antud esmane ehitusluba või esmane käitamisluba, peab olema rajatise asukohas piisavalt ruumi süsinikdioksiidi kogumiseks ja kompressiooniks vajalike seadmete jaoks, juhul kui sobivad säilitamiskohad on olemas ning kui süsinikdioksiidi transport ja süsinikdioksiidi kogumise eesmärgil tehtav moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Transpordi ja moderniseerimise majanduslikku teostatavust tuleks hinnata, võttes moderniseerimise puhul arvesse välditava süsinikdioksiidi eeldatavaid kulusid seoses kohalike konkreetsete tingimustega ning ühenduse saastekvootidega seotud süsinikdioksiidi eeldatavaid kulusid. Prognoosid peaksid tuginema viimastele andmetele; samuti tuleks läbi vaadata tehnilised võimalused ja teostada analüüs seoses määramatuse allikatega hinnangumenetlustes. Pädev asutus peaks kõnealuste nõuete täitmise kindlaks tegema, võttes aluseks käitaja koostatud hinnangu ja muu kättesaadava teabe, eelkõige keskkonna ja inimeste tervise kaitse kohta.

(48)

Komisjon peaks käesoleva direktiivi 30. juuniks 2015 läbi vaatama, võttes arvesse kogemusi, mis on saadud selle rakendamise varases etapis ning tegema vajaduse korral ettepanekuid selle muutmiseks.

(49)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt õigusraamistiku loomist süsinikdioksiidi keskkonnaohutuks säilitamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(50)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (16) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(51)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist,

1)

„süsinikdioksiidi geoloogiline säilitamine” – süsinikdioksiidi voolu juhtimine maa-alustesse geoloogilistesse formatsioonidesse, millega kaasneb selle säilitamine;

2)

„veesammas” – veepinnast veekogu põhjaseteteni ulatuv vertikaalselt katkematu veemass;

3)

„säilitamiskoht” – geoloogilises formatsioonis kindlaksmääratud mahuga ala, mida kasutatakse süsinikdioksiidi geoloogiliseks säilitamiseks, ning selle alaga seonduvad maapealsed rajatised ja sissejuhtimisseadmed;

4)

„geoloogiline formatsioon” – litostratigraafiline üksus, mille sees võib leida ja kaardistada eristuvaid kivimikihte;

5)

„leke” – säilitamiskompleksist lähtuv süsinikdioksiidi eraldumine;

6)

„säilitamiskompleks” – säilitamiskoht ja seda ümbritsev geoloogiline ala, mis võib avaldada mõju üldisele säilitamiskindlusele ja turvalisusele (s.t sekundaarsed ladestamisformatsioonid);

7)

„hüdrauliline üksus” – hüdrauliliselt ühendatud poorne ala, kus rõhkude vastastikust toimet on võimalik tehniliste vahenditega mõõta ja mida piiravad voolamistõkked (nt katkestused, stalagmiidid, litoloogilised piirid), formatsiooni kiildumine või eendumine;

8)

„uuring” – süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise eesmärgil võimalike säilitamiskomplekside hindamine maa-aluste tegevuste abil, nagu näiteks puurimine geoloogilise teabe saamiseks võimalikus säilitamiskompleksis olemasolevate kihtide kohta ning vajaduse korral sissejuhtimiskatsete läbiviimine, et saada andmeid säilitamiskoha kohta;

9)

„uuringuluba” – kirjalik ja põhjendatud otsus, millega lubatakse läbi viia uuring ja täpsustatakse selle läbiviimise tingimusi ning mille teeb pädev asutus käesoleva direktiivi nõuete kohaselt;

10)

„käitaja” – füüsiline või juriidiline, avalik-õiguslik või eraisik, kes käitab või kontrollib säilitamiskohta või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud majanduslik otsustusõigus säilitamiskoha tehnilise toimimise üle;

11)

„säilitamisluba” – kirjalik ja põhjendatud otsus või otsused, millega lubatakse käitajal teostada süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist säilitamiskohas ja täpsustatakse selle tingimusi ning mille teeb pädev asutus käesoleva direktiivi nõuete kohaselt;

12)

„oluline muutus” – muutus võrreldes säilitamisloas sätestatuga, mis võib avaldada keskkonnale või inimeste tervisele olulist mõju;

13)

„süsinikdioksiidi vool” – süsinikdioksiidi kogumisprotsessidest lähtuv ainevool;

14)

„jäätmed” – direktiivi 2006/12/EÜ artikli 1 lõike 1 punktis a jäätmetena määratletud ained;

15)

„süsinikdioksiidi voog” – hajuva süsinikdioksiidi ruumala geoloogilises formatsioonis;

16)

„liikumine” – süsinikdioksiidi liikumine säilitamiskompleksis;

17)

„oluline eeskirjade eiramine” – eeskirjade eiramine sissejuhtimis- või säilitamistoimingute tegemisel või säilitamiskompleksi seisundi muutusega, millega kaasneb lekkeoht või oht keskkonnale või inimeste tervisele;

18)

„oluline oht” – kahju tekkimise tõenäosus koos kahju suurusega, mida ei saa jätta arvesse võtmata, ilma et kahjustataks käesoleva direktiivi eesmärki asjaomase säilitamiskoha osas;

19)

„parandusmeetmed” – meetmed, mis võetakse olulise eeskirjade eiramise kõrvaldamiseks või lekke peatamiseks, et takistada või lõpetada süsinikdioksiidi eraldumist säilitamiskompleksist;

20)

„säilitamiskoha sulgemine” – asjaomasesse säilitamiskohta süsinikdioksiidi juhtimise lõpetamine;

21)

„sulgemisjärgne periood” – säilitamiskoha sulgemisele järgnev periood, kaasa arvatud periood pärast vastutuse üleandmist pädevale asutusele;

22)

„transpordivõrk” – süsinikdioksiidi säilitamiskohta transportimiseks ette nähtud torujuhtmestik, kaasa arvatud sellega seotud pumbajaamad.

1)

võimaliku käitaja nimi ja aadress;

2)

võimaliku käitaja tehnilist pädevust tõendav dokument;

3)

säilitamiskoha ja säilitamiskompleksi kirjeldus ja eeldatava säilitamise turvalisuse hinnang vastavalt artikli 4 lõigetele 3 ja 4;

4)

sissejuhitava ja säilitatava süsinikdioksiidi üldkogus, süsinikdioksiidi eeldatavad allikad ja transpordimeetodid, süsinikdioksiidi voolu koostis, sissejuhtimise määrad ja rõhk ning sissejuhtimisseadmete asukoht;

5)

olulise eeskirjade eiramise vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldus;

6)

artikli 13 lõike 2 kohane kavandatud seirekava;

7)

artikli 16 lõike 2 kohane kavandatud parandusmeetmete kava;

8)

artikli 17 lõike 3 kohane kavandatud esialgne sulgemisjärgne kava;

9)

direktiivi 85/337/EMÜ artikli 5 kohaselt esitatav teave;

10)

tõendid selle kohta, et artikliga 19 ette nähtud rahaline või muu samaväärne tagatis on kehtiv enne sissejuhtimise alustamist.

1)

pädev asutus on artikli 7 kohaselt esitatud taotluse ja muu asjakohase teabe põhjal veendunud järgmises:

2)

pädev asutus on võtnud arvesse vastavalt artiklile 10 esitatud komisjoni arvamust loa kavandi kohta.

1)

käitaja nimi ja aadress;

2)

säilitamiskoha ja säilitamiskompleksi täpne asukoht ja piirid ning hüdraulilist üksust käsitlev teave;

3)

säilitamiskoha käitamisele esitatavad nõuded, geoloogilisele säilitamisele kuuluva süsinikdioksiidi lubatud üldkogus, reservuaari maksimaalne rõhk ning maksimaalsed sissejuhtimise määrad ja rõhk;

4)

nõuded süsinikdioksiidi voolu koostisele ja süsinikdioksiidi voolu nõuetele vastavuse tagamise kord vastavalt artiklile 12 ning vajaduse korral süsinikdioksiidi sissejuhtimisele ja säilitamisele esitatavad lisanõuded, mille eesmärgiks on eelkõige ära hoida eeskirjade olulist eiramist;

5)

heakskiidetud seirekava, kava rakendamise kohustus ja kava ajakohastamise nõuded vastavalt artiklile 13 ning aruandlusnõuded vastavalt artiklile 14;

6)

nõue teavitada pädevat asutust lekkest või olulisest eeskirjade eiramisest, heakskiidetud parandusmeetmete kava ja kohustus rakendada parandusmeetmete kava lekke või olulise eeskirjade eiramise korral vastavalt artiklile 16;

7)

artiklis 17 osutatud sulgemistingimused ja heakskiidetud esialgne sulgemisjärgne kava;

8)

nõuded säilitamisloa muutmise, läbivaatamise, ajakohastamise ja tühistamise kohta vastavalt artiklile 11;

9)

rahalise või muu samaväärse tagatise saamise ja olemasolu nõue vastavalt artiklile 19.

a)

kui teda on artikli 16 lõike 1 kohaselt teavitatud või talle on teada antud lekkest või olulisest eeskirjade eiramisest;

b)

kui artikli 14 kohaselt esitatud aruannetest või artikli 15 kohaselt teostatud keskkonnajärelevalvest ilmneb loatingimuste rikkumine või lekke oht või oluline eeskirjade eiramine;

c)

kui ta on teadlik muust käitajapoolsest loatingimuste rikkumisest;

d)

kui see tundub kõige uuemate teadustulemuste ja tehnoloogia arengu põhjal vajalik või

e)

ilma et see piiraks punktide a–d kohaldamist, kui on möödunud viis aastat säilitamisloa andmisest ning seejärel iga kümne aasta järel.

a)

rikuks säilitamiskoha või asjakohase transpordiinfrastruktuuri terviklikkust;

b)

ohustaks oluliselt keskkonda või inimeste tervist või

c)

rikuks kohaldatavate ühenduse õigusaktide nõudeid.

a)

aktsepteerib ja juhib sisse üksnes sellist süsinikdioksiidi voolu, mille kohta on teostatud koostise analüüs, sealhulgas söövitavate ainete osas, ning riskihindamine, ja üksnes juhul, kui viimane on näidanud, et saastatuse tase on kooskõlas lõikes 1 osutatud tingimustega;

b)

peab registrit tarnitud ja sisse juhitud süsinikdioksiidi voolu koguste ja omaduste kohta, sealhulgas kõnealuse voolu koostise kohta.

a)

võrdlemaks süsinikdioksiidi ja geoloogilise formatsiooni vee tegelikku ja modelleeritud käitumist säilitamiskohas;

b)

tuvastamaks eeskirjade olulist eiramist;

c)

avastamaks süsinikdioksiidi liikumist;

d)

avastamaks süsinikdioksiidi leket;

e)

avastamaks ümbritsevale keskkonnale (sealhulgas eelkõige joogiveele), elanikkonnale või ümbritseva biosfääri kasutajatele avalduvat märkimisväärset kahjulikku mõju;

f)

hindamaks artikli 16 kohaselt võetud parandusmeetmete tõhusust;

g)

ajakohastamaks säilitamiskompleksi lühi- ja pikaajalise turvalisuse ja terviklikkuse hindamist, mis hõlmab selle hindamist, kas säilitatav süsinikdioksiid on täielikult ja püsivalt ladestatud.

1.

kõik aruandeperioodil artikli 13 kohaselt teostatud seire tulemused, sealhulgas teabe kasutatud seiretehnoloogia kohta;

2.

teabe aruandeperioodil tarnitud ja sissejuhitud süsinikdioksiidi voolu koguse ja omaduste, sealhulgas kõnealuse voolu koostise kohta, mis on registreeritud artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt;

3.

artikli 19 ja artikli 9 punkti 9 kohase rahalise tagatise määramist ja olemasolu tõendava dokumendi;

4.

kõik muud andmed, mida pädev asutus peab oluliseks, et hinnata säilitamisloa tingimuste täitmist ja täiendada teadmisi süsinikdioksiidi käitumisest säilitamiskohas.

a)

kui pädevat asutust on artikli 16 lõike 1 kohaselt teavitatud või talle on teada antud lekkest või olulisest eeskirjade eiramisest;

b)

kui artikli 14 kohaselt koostatud aruannetest on ilmnenud loatingimuste ebapiisav täitmine;

c)

et uurida tõsiseid kaebusi, mis seonduvad mõjuga keskkonnale või inimeste tervisele;

d)

muul juhul, kui pädev asutus peab seda asjakohaseks.

a)

kui on täidetud loas sätestatud asjakohased tingimused;

b)

käitaja põhjendatud taotlusel pärast pädevalt asutuselt loa saamist või

c)

kui pädev asutus otsustab nii pärast artikli 11 lõike 3 kohast säilitamisloa tühistamist.

a)

ajakohastatakse vajaduse korral sulgemisjärgset kava, võttes arvesse riskianalüüsi, parimaid tavasid ja tehnoloogia arengut;

b)

esitatakse sulgemisjärgne kava heakskiitmiseks pädevale asutusele ja

c)

pädev asutus kiidab selle heaks lõpliku sulgemisjärgse kavana.

a)

kõigist olemasolevatest tõenditest ilmneb, et säilitatav süsinikdioksiid ladestatakse täielikult ja püsivalt;

b)

möödunud on minimaalne ajavahemik, mille määrab kindlaks pädev asutus. Kõnealuse minimaalse ajavahemiku kestus on vähemalt 20 aastat, välja arvatud siis, kui pädev asutus on veendunud, et punktis a osutatud kriteerium on täidetud enne kõnealuse ajavahemiku lõppu;

c)

artiklis 20 osutatud rahalised kohustused on täidetud;

d)

säilitamiskoht on hermetiseeritud ja süsinikdioksiidi sissejuhtimisseadmed on eemaldatud.

a)

sissejuhitud süsinikdioksiidi tegeliku käitumise vastavus modelleeritud käitumisega;

b)

mis tahes tuvastatava lekke puudumine;

c)

tõendus selle kohta, et säilitamiskohaga seotud arengud toovad kaasa pikaajalise stabiilsuse.

a)

säilitamiskoht on artikli 17 lõike 1 punkti a või b kohaselt suletud, kuni vastutus säilitamiskoha eest on artikli 18 lõigete 1–5 kohaselt üle antud pädevale asutusele;

b)

säilitamisluba on artikli 11 lõike 3 kohaselt tühistatud:

a)

olemasolevat või reaalselt saavutatavat säilitamisvõimsust artikli 4 alusel kindlaksmääratud piirkondades ning olemasolevat ja reaalselt saavutatavat transpordijõudlust;

b)

oma osa rahvusvaheliste õigusaktide ja ühenduse õigusaktide kohastest süsinikdioksiidiheite vähendamise kohustustest, mida ta kavatseb täita süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise kaudu;

c)

vajadust keelata juurdepääs, kui tehnilisi nõudeid ei ole võimalik mõistlikul viisil täita;

d)

vajadust arvestada säilitamiskoha või transpordivõrgu omaniku või käitaja nõuetekohaselt põhjendatud mõistlike vajadustega ja kõigi teiste säilitamiskoha või võrgu või sellega seotud töötlus- või käitlusrajatiste kasutajate huvidega, keda see võib mõjutada.

a)

välja antud säilitamislubade register ning

b)

kõigi suletud säilitamiskohtade ja neid ümbritsevate säilitamiskomplekside alaline register, mis sisaldab kaarte nende territoriaalse ulatuse kohta ning kättesaadavat teavet, mille alusel on võimalik hinnata, kas säilitatav süsinikdioksiid ladestatakse täielikult ja püsivalt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

„—

süsinikdioksiidi voolu juhtimine säilitamise eesmärgil geoloogilistesse formatsioonidesse, mis loomulikel põhjustel on jäädavalt ebasobivad muuks eesmärgiks, kui selline juhtimine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi (17) geoloogilist säilitamist, või kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäetud vastavalt selle artikli 2 lõikele 2;

„14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi (17) geoloogilist säilitamist) kohane säilitamiskohtade käitamine;

„a)

välisõhku paisatavad gaasilised heited ning geoloogilise säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning geoloogiliselt säilitatav süsinikdioksiid (17) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist, või mis on kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäetud vastavalt selle artikli 2 lõikele 2;

„h)

süsinikdioksiidi saadetised geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi (17) geoloogilist säilitamist;

„6.9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) kohane käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatest käitistest lähtuva süsinikdioksiidi (17) voolu kogumine geoloogilise säilitamise eesmärgil.

—

kas piisavalt on tõendatud süsinikdioksiidi püsiv ladestamine viisil, millega välditakse või võimaluste piires vähendatakse negatiivset mõju keskkonnale ja mis tahes ohtu inimeste tervisele ning kas on piisavalt tõendatud süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise ohutus keskkonnale ja inimeste tervisele;

—

kas on endiselt vaja kasutada menetlust, mida kasutatakse komisjonis säilitamislubade kavandite läbivaatamisel, millele on osutatud artiklis 10, ja vastutuse üleandmist käsitlevate otsuste kavandite läbivaatamisel, millele on osutatud artiklis 18;

—

kogemusi, mida on omandatud artiklis 12 osutatud süsinikdioksiidi voolule kehtestatud nõuete ja neile vastavuse tagamise korda käsitlevate sätete kohaldamisel;

—

kogemusi, mida on omandatud artiklites 21 ja 22 osutatud kolmandate isikute juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel ning artiklis 24 osutatud piiriülest koostööd käsitlevate sätete kohaldamisel;

—

sätteid, mida kohaldatakse direktiivi 2001/80/EÜ artiklis 9a osutatud põletusseadmete suhtes, mille elektriline nimivõimsus on vähemalt 300 megavatti;

—

süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise võimalusi kolmandates riikides;

—

I ja II lisas osutatud kriteeriumide edasiarendamist ja ajakohastamist;

—

kogemusi, mis on saadud seoses stiimulitega süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise kohaldamiseks biomassi põletavates käitistes;

—

vajadust täiendavalt reguleerida süsinikdioksiidi transpordiga seonduvaid keskkonnaohte,

a)

säilitamiskohad, mida kasutatakse kooskõlas õigusaktidega, mis kehtivad25. juuni 2009;

b)

säilitamiskohad, mille kohta on enne 25. juuni 2009 või sellel kuupäeval välja antud luba kooskõlas nimetatud õigusaktidega, tingimusel et säilitamiskohti ei kasutata kauem kui ühe aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.