Help Print this page 

Document 32009D0965

Title and reference
EÜ: Komisjoni otsus, 30. november 2009 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 8680 all) (EMPs kohaldatav tekst)
  • In force
OJ L 341, 22.12.2009, p. 1–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 004 P. 208 - 220

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/965/oj
Multilingual display
Text

22.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 341/1


KOMISJONI OTSUS,

30. november 2009,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 8680 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/965/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 17. aprilli 2009. aasta soovitust (nr ERA/REC/XA/01-2009)

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõike 3 kohaselt peab Euroopa Raudteeagentuur koostama võrdlusdokumendi ettepaneku koos ristviidetega kõikidele siseriiklikele eeskirjadele, mida liikmesriikides veeremiüksuste kasutusele võtmisel kohaldatakse. Osutatud dokument peab sisaldama iga liikmesriigi siseriiklikke eeskirju kõikide direktiivi 2008/57/EÜ VII lisas loetletud parameetrite kohta ja selles tuleb täpsustada VII lisa punktis 2 osutatud rühm, kuhu kõnealused eeskirjad kuuluvad. Eeskirjad peavad hõlmama direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 3 alusel teatatavaid eeskirju, sealhulgas eeskirju, millest teavitatakse tulenevalt koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste (KTKde) vastuvõtmisest (erijuhtumid, lahtised küsimused, erandid), ja eeskirju, millest teavitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (2) artikli 8 alusel. Võrdlusdokumendi esimene versioon tuleb komisjonile esitada hiljemalt 1. jaanuaril 2010.

(2)

Selleks et teatava parameetri puhul oleks võimalik võrrelda KTKdes ja siseriiklikes eeskirjades sisalduvaid nõudeid ja esitada nende ristviiteid, peaks KTKdele mittevastavate veeremiüksuste kasutusele võtmisel kontrollitavate parameetrite loetelu ühest küljest olema kooskõlas siseriiklikel eeskirjadel põhinevate kehtivate kokkulepetega ja tuginema nendele ning teisest küljest kajastama KTKsid. Seetõttu peab parameetrite loetelu olema direktiivi 2008/57/EÜ VII lisa punktis 1 esitatud loetelust tunduvalt üksikasjalikum. Asjakohane on võtta direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendina vastu käesoleva otsuse lisas sätestatud parameetrite üksikasjalik loetelu.

(3)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokument koostatakse käesoleva otsuse lisas sätestatud parameetrite loetelu alusel.

Samuti sisaldab see iga liikmesriigi puhul teatavat üldteavet raudteeveeremite kasutusele võtmisel kohaldatava siseriikliku õigusraamistiku kohta.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele ja Euroopa Raudteeagentuurile, mida esindab tegevdirektor.

Brüssel, 30. november 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(2)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.


LISA

Parameetrite loetelu, mida tuleb kasutada siseriiklike eeskirjade liigitamisel direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 27 osutatud võrdlusdokumendis

Viitenr

Parameeter

Selgitus

1.0

Ülddokumentatsioon

Ülddokumentatsioon (sealhulgas uue, uuendatud või ümberehitatud veeremi ja selle ettenähtud kasutusala kirjeldus, konstruktsiooni-, remontimis-, käitamis- ja hooldamisalane teave, tehniline dokumentatsioon jms)

1.1

Ülddokumentatsioon

Ülddokumentatsioon, veeremi, selle konstruktsiooni ja liiklusolude, milles kasutamiseks veerem on ette nähtud (pikamaarong, linnalähiveerem, pendelliiklus), tehniline kirjeldus, mis hõlmab ettenähtud ja suurimat valmistajakiirust, sealhulgas üldprojektid, diagrammid ja registrite jaoks vajalikud andmed, nt veeremi pikkus, telgede paigutus, teljevahed, kaal üksuse kohta jms

1.2

Hooldusjuhend ja nõuded

 

1.2.1

Hooldusjuhend

Hoolduskäsiraamatud ja infolehed, sealhulgas nõuded veeremi valmistaja ette nähtud ohutustaseme säilitamiseks

Võimalik asjakohane erialane kvalifikatsioon, st seadmete hooldamiseks nõutavad oskused

1.2.2

Hoolduskava tõendusdokument

 

1.3

Käitamisjuhend ja asjakohane dokumentatsioon

 

1.3.1

Juhend veeremi käitamiseks tavalistes ja halvenenud tingimustes

 

1.4

Raudteeäärsed katsed terve veeremiga

 

2.0

Konstruktsioon ja mehaanilised osad

Mehaaniline terviklikkus ja veeremiüksuste liidesed (sealhulgas puhvrid ja haakeseadmed, läbikäigud), veeremi konstruktsiooni ja sisustuse (nt istmete) tugevus, kandevõime, passiivne ohutus (sealhulgas sise- ja väliskonstruktsiooni kokkupõrkekindlus)

2.1

Veeremi konstruktsioon

 

2.1.1

Tugevus ja terviklikkus

See parameeter hõlmab näiteks nõudeid vaguni kere, alusraami, vedrustussüsteemide, haakeseadmete, raudteepuhastusseadme ja lumesaha mehaanilisele vastupidavusele. Käesolevasse loetellu kuuluvate eraldi komponentide, nagu pöördvankri/veermiku, teljelaagri, telje, ratta ja pantograafi mehaaniline vastupidavus määratakse kindlaks eraldi.

2.1.2

Kandevõime

 

2.1.2.1

Koormustingimused ja kaalutud mass

 

2.1.2.2

Teljekoormus ja rattakoormus

Üksikute rataste/telgede puhul kooskõlas punktis 2.1.2.1 käsitletud koormustingimustega

2.1.3

Ühendustehnoloogia

 

2.1.4

Tõstmine

 

2.1.5

Seadmete kinnitamine vaguni konstruktsiooni külge

 

2.1.7

Veeremi eri osade vahel kasutatavad ühendused

Nt vaguni ja pöördvankri vaheline ühendus/vedrustus

2.2

Lõppu või vahele haakimisel kasutatavad mehhaanilised liidesed

 

2.2.1

Automaatne haakeseade

 

2.2.2

Päästetöödel kasutatava haakeseadme omadused

Rongide päästetöödel kohaldatavate käitamisnõuete kohta vt ka punktid 13.1 ja 13.3

2.2.3

Kruvisidurid

 

2.2.4

Puhver-, haake- ja veoseadmete komponendid

Sealhulgas konstruktsioon, funktsionaalsus ja omadused, nt puhvrite elastsus

2.2.5

Puhvri märgistus

 

2.2.6

Veokonks

 

2.2.7

Läbikäigud

 

2.3

Passiivne ohutus

Sealhulgas nt takistuse deflektor, aeglustuse piiramine, ellujäämisruum, inimeste viibimisala konstruktsiooni terviklikkus, rööbastelt mahajooksu ja otsasõidu riski vähendamine, rööbastel oleva takistusega kokkupõrkamise tagajärgede leevendamine, passiivset ohutust suurendav sisustus

3

Vastastoime rööbasteega ja gabariidid

Mehaanilised kokkupuutepunktid infrastruktuuriga (sealhulgas staatiline ja dünaamiline käitumine, lõtkud ja istud, rööpmevahe, veermik jms)

3.1

Veeremi gabariit

Veeremi omaduste ühilduvus infrastruktuuri ja muude veeremiüksustega (staatiline ja dünaamiline gabariit) staatilise ja dünaamilise võrdlusgabariidi alusel

3.1.1

Erijuhtum

Erijuhtum (nt veeremit veetakse praamiga)

3.2

Veeremi dünaamika

Veeremi dünaamiline käitumine, sealhulgas ekvivalentne koonilisus, ebastabiilsuse kriteerium, kallutamine, väändunud rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vastane kaitse, rööbastee koormamine jms

3.2.1

Sõiduohutus ja -dünaamika

Sealhulgas veeremi vastupidavus kahjustunud rööbastel, sõitmine kõveratel või väändunud rööbastel, sõiduohutus rist- ja rombriströöbastel jms

3.2.2

Ekvivalentne koonilisus, rattaprofiil ja piirväärtused

 

3.2.3

Rööbastee koormamise ühilduvuse parameetrid

Nt dünaamiline rattajõud, jõud, mida rattakomplektid avaldavad rööbasteele (kvaasistaatiline rattajõud, maksimaalne summaarne külgsuunaline dünaamiline jõud, kvaasistaatiline suunav jõud)

3.2.4

Vertikaalne kiirendus

Nt sillaplaatidele kanduvad dünaamilised mõjud, sealhulgas sildade resonants

3.3

Pöördvankrid/veermik

 

3.3.1

Pöördvankrid

 

3.3.2

Rattakomplekt (telg ja rattad)

Sealhulgas muudetava gabariidiga rattakomplektid, teljepuks jms

3.3.3

Ratas

 

3.3.4

Ratta ja rööbastee kokkupuutepunkt (sealhulgas rattaharjade õlitamine ja liivatamine)

Ratta ja rööbastee kokkupuutepunkt (sealhulgas rattaharja õlitamine, kõikumisest/kulumisest tekkiv rööbastee ja ratta vastastiktoime ja liivatamisnõuded, mis tulenevad vedamisest, pidurdamisest, rongituvastusest)

3.3.5

Rattakomplekti laagrid

 

3.3.6

Minimaalne kaalutav kurviraadius

Väärtused ja tingimused (nt haagitud/haakimata vagun)

3.3.7

Rööbastee kaitse

Rataste kaitsmine rööbasteel esinevate takistuste eest

3.4

Maksimaalse positiivse ja negatiivse pikikiirenduse piirväärtused

 

4

Pidurdamine

Pidurdamisega seotud üksused (sealhulgas rataste lohisemise vältimise seade, pidurdusseadis, pidurdustõhusus sõitmisel, hädaolukorras ja seismisel)

4.1

Rongi tasandil pidurdamise funktsionaalsed nõuded

Nt automaatsus, pidevus, ammendamatus jne

4.2

Rongi tasandil pidurdamise ohutusnõuded

 

4.2.1

Veduki/pidurite blokeerimine

Nt veojõu takistamine

4.3

Pidurisüsteem

Tunnustatud ehitus ja asjakohased standardid

Viited olemasolevatele lahendustele, nt UIC

4.4

Pidurduskäsklus

Nõuded pidurduskäsklusele pidurdusliigi alusel, nt seadmete arv ja liik, lubatud viivitus käskluse andmise ja pidurdamise vahel jne

4.4.1

Hädapidurduskäsklus

 

4.4.2

Sõidupidurduskäsklus

 

4.4.3

Otsese pidurduse käsklus

 

4.4.4

Dünaamilise pidurduse käsklus

 

4.4.5

Seisupiduri käsklus

 

4.5

Pidurdustõhusus

 

4.5.1

Hädapidurdus

 

4.5.2

Sõidupidurdus

 

4.5.3

Soojusmahtuvusega seotud arvutused

 

4.5.4

Seisupidur

 

4.6

Haarduvuse juhtimine pidurdamisel

 

4.6.1

Ratta ja rööbastee haardeteguri piirväärtused

 

4.6.2

Rataste lohisemise vältimise seade

 

4.7

Pidurdusjõu tekitamine

Nõuded pidurdusjõudu tekitavatele seadmetele (piduri liigi alusel)

4.7.1

Hõõrdpidur

Sealhulgas materjalide omadused, nt liitmaterjalist piduriklotside puhul

4.7.1.1

Piduriklotsid

 

4.7.1.2

Pidurikettad

 

4.7.1.3

Piduripadjad

 

4.7.2

Vedukiga ühendatud dünaamiline pidur

 

4.7.3

Magnetiline rööpapidur

 

4.7.4

Pöörisvoolu rööpapidur

 

4.7.5

Seisupidur

 

4.8

Piduri oleku ja rikke näitaja

 

4.9

Nõuded piduritele päästetööde korral

 

5.0

Reisijatega seotud ruumid/alad

Reisijate kasutatavad ruumid ja alad, sealhulgas reisijatele mõeldud ruumide aknad ja uksed ning nõuded seoses piiratud liikumisvõimega inimestega jms

5.1

Juurdepääs

Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, nt seoses piiratud liikumisvõimega inimestega

5.1.1

Välisuksed

 

5.1.2

Siseuksed

 

5.1.3

Takistusteta vahekäigud

 

5.1.4

Astmed ja valgustus

 

5.1.5

Põrandapinna kõrguse muutumine

 

5.1.6

Käsipuud

 

5.1.7

Abivahendid rongi sisenemiseks

 

5.2

Aknad

Nt akende ja klaasi mehaanilised omadused, hädaolukorraga seotud nõuded

Tuuleklaaside mehaaniliste omaduste kohta vt punkt 9.1.3.1

5.3

Tualetid

Tualeti tühjendamisel keskkonda sattuvate ainete kohta vt punkt 6.2.1.1

5.4

Reisijate teavitamine

 

5.4.1

Valjuhääldiside

 

5.4.2

Sildid ja teave

Sealhulgas ohutusjuhend reisijatele ja reisijate avariiväljapääsude märgistamine

5.5

Istmed ja erikorraldused seoses piiratud liikumisvõimega inimestega

Välja arvatud juurdepääs (käsitletakse punktis 5.1)

5.6

Reisijatega seotud eriseadmed

 

5.6.1

Tõstesüsteemid

CE-vastavusmärgised või vastavus siseriiklikele eeskirjadele (vajaduse korral)

5.6.2

Küte, ventilatsioon ja kliimaseade

Nt siseõhu kvaliteet, nõuded tulekahju korral (väljalülitamine)

5.6.3

Muu

Nt joogiautomaadid

6.0

Keskkonnatingimused ja aerodünaamilised mõjurid

Keskkonna mõju veeremile ja veeremi mõju keskkonnale (sealhulgas aerodünaamilised tingimused ning veeremi kokkupuuteala nii raudteesüsteemi raudteeäärse alaga kui ka väliskeskkonnaga)

6.1

Keskkonna mõju veeremile

 

6.1.1

Veeremit mõjutavad keskkonnatingimused

 

6.1.1.1

Kõrgus merepinnast

 

6.1.1.2

Temperatuur

 

6.1.1.3

Niiskus

Nt kondenseerumise ja jäätumise vältimiseks kasutatavad vahendid

6.1.1.4

Vihm

 

6.1.1.5

Lumi, jää ja rahe

Nt lumepuhastusseadmed, lumesahk, jäätumist takistavad kütteseadmed jms

6.1.1.6

Päikesekiirgus

 

6.1.1.7

Keemilised ja tahked osakesed

Kemikaalide ja väikeste õhus lenduvate osakeste (nt killustik) mõju veeremi seadmetele ja talitlusele

6.1.2

Veeremile avalduvad aerodünaamilised mõjud

Aerodünaamilised mõjud veeremi seadmetele ja talitlusele

6.1.2.1

Külgtuule mõjud

Külgtuulest tulenevad mõjud veeremi seadmetele ja talitlusele

6.1.2.2

Suurimad rõhumuutused tunnelites

Õhurõhu kiire muutumise mõju veeremi seadmetele ja talitlusele

6.2

Veeremi mõju keskkonnale

 

6.2.1

Keemiliste ja tahkete osakeste õhkupaiskamine

Veeremist õhku paiskuvate keemiliste ja tahkete osakeste piirkogused

6.2.1.1

Tualeti tühjendamisel keskkonda sattuvad ained

Tualeti tühjendamisel väliskeskkonda sattuvad ained

6.2.1.2

Heitgaasi õhkupaiskamine

Väliskeskkonda paisatav heitgaas

6.2.2

Müra piirväärtused

Veeremi tekitatava välismüra piirväärtused

6.2.2.1

Välismüra mõju

Veeremi tekitatava välismüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

6.2.2.2

Püsimüra mõju

Veeremi tekitatava püsimüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

6.2.2.3

Lähtemüra mõju

Veeremi tekitatava lähtemüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

6.2.2.4

Möödasõidumüra mõju

Veeremi tekitatava möödasõidumüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

6.2.3

Aerodünaamiliste koormuste mõju piirväärtused

Piirväärtused veeremi tekitatavate aerodünaamiliste koormuste mõju puhul raudteesüsteemi muudele osadele ja keskkonnale

6.2.3.1

Rongi esiotsa rõhuimpulsid

Rongi esiotsa tekitatavate rõhuimpulsside mõju raudtee ääres

6.2.3.2

Aerodünaamiline mõju perroonil asuvatele reisijatele/materjalidele

Aerodünaamiline mõju perroonil asuvatele reisijatele/materjalidele, sealhulgas hindamismetoodika ja laadimistingimused

6.2.3.3

Aerodünaamiline mõju raudteetöötajatele

Aerodünaamiline mõju raudteetöötajatele

6.2.3.4

Aerodünaamiline mõju killustikule ja selle kandumine ümbritsevatele aladele

 

7.0

Nõuded välistele hoiatus- ja märgistusfunktsioonidele ja tarkvara terviklikkusele

Välised hoiatus- ja märgistusfunktsioonid ja tarkvara terviklikkus, nt ohutusega seotud funktsioonid, mis mõjutavad rongi käitumist, sealhulgas rööbasbuss

7.1

Ohutusega seotud funktsioonide jaoks kasutatava tarkvara terviklikkus

Nt rööbasbussi tarkvara terviklikkus

7.2

Veeremi tuvastamiseks ja hoiatamiseks kasutatavad visuaalsed ja helisignaalid

 

7.2.1

Veeremi tähis

 

7.2.2

Välistuled

 

7.2.2.1

Esituled

 

7.2.2.2

Gabariidituled

 

7.2.2.3

Tagatuled

 

7.2.2.4

Tulede juhtimine

 

7.2.3

Hoiatussignaal

 

7.2.3.1

Hoiatussignaali helid

 

7.2.3.2

Hoiatussignaali helirõhutase

Väljaspool juhikabiini – helitaseme kohta juhikabiinis vt punkt 9.2.1.2

7.2.3.3

Hoiatussignaalid, turvang

 

7.2.3.4

Hoiatussignaalid, juhtimine

 

7.2.3.5

Hoiatussignaalide helirõhutaseme kontrollimine

 

7.2.4

Väljaulatuvad osad

Nt nõuded veeremi tagaotsas asuvatele märguvahenditele: lambid, lipud jms

8.0

Rongi toite- ja juhtimissüsteemid

Rongi jõu-, toite- ja juhtimissüsteemid ning veeremi kokkupuuteala energiavarustuse infrastruktuuriga, lisaks elektromagnetiline ühilduvus (kõik aspektid)

8.1

Veojõunõuded

 

8.1.1

Kiirendusvaru suurimal kiirusel

 

8.1.2

Veojõuvaru halvenenud tingimustes

 

8.1.3

Nõuded ratta ja rööbastee haardetegurile

 

8.2

Veeremi ja energiavarustuse allsüsteemi kokkupuutealaga seotud funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

 

8.2.1

Elektrivarustusega seotud funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

 

8.2.1.1

Energiavarustus

 

8.2.1.2

Pantograafi ja rataste vaheline näivtakistus

 

8.2.1.3

Kontaktõhuliinist saadava energia pinge ja sagedus

 

8.2.1.4

Energia tagastamine

 

8.2.1.5

Suurim võimsus ja suurim voolutugevus, mida on lubatud kontaktõhuliinilt võtta

Sealhulgas suurim voolutugevus paigalseismisel

8.2.1.6

Võimsustegur

 

8.2.1.7

Süsteemi energiavarustuse häired

 

8.2.1.7.1

Kontaktõhuliini harmooniliste voolukomponentide omadused ja nendega seotud ülepinge

 

8.2.1.7.2

Alalisvoolu mõju vahelduvvoolusüsteemis

 

8.2.1.8

Elektriline kaitse

Nt rongis asuvate kaitsmete ja alajaama kaitsesüsteemide selektiivsus

8.2.2

Pantograafi funktsionaalsed ja tehnilised parameetrid

 

8.2.2.1

Pantograafi üldine konstruktsioon

 

8.2.2.2

Pantograafi kollektoripea geomeetria

 

8.2.2.3

Pantograafi staatiline kontaktjõud

 

8.2.2.4

Pantograafi kontaktjõud (sealhulgas dünaamiline käitumine ja aerodünaamilised mõjud)

Sealhulgas vooluvõtu kvaliteet

8.2.2.5

Pantograafide tööpiirkond

 

8.2.2.6

Voolukoormus

 

8.2.2.7

Pantograafide paigutus

 

8.2.2.8

Pantograafi isoleerimine veeremist

 

8.2.2.9

Pantograafi langetamine

 

8.2.2.10

Faasidevaheliste eraldustsoonide läbimine

 

8.2.2.11

Toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide läbimine

 

8.2.3

Kontaktkinga funktsionaalsed ja tehnilised parameetrid

 

8.2.3.1

Kontaktkinga geomeetria

 

8.2.3.2

Kontaktkinga materjal

 

8.2.3.3

Kontaktkinga hindamine

 

8.2.3.4

Kontaktkinga purunemise tuvastamine

 

8.2.3.5

Voolukoormus

 

8.3

Elektrivarustus ja veosüsteem

 

8.3.1

Energiatarbimise mõõtmine

 

8.3.2

Peamise vooluahela konfiguratsioon

 

8.3.3

Kõrgepinge all olevad komponendid

 

8.3.4

Maandamine

 

8.4

Elektromagnetiline ühilduvus

Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus järgmisega:

sama rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi muud osad;

muud veeremiüksused;

raudteesüsteemi raudteeäärne osa;

väliskeskkond.

8.4.1

Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus

Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi osade elektromagnetiline ühilduvus

8.4.2

Elektromagnetiline ühilduvus signaalimis- ja sidevõrguga

Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus raudteeäärse signaalimis- ja sidevõrguga

8.4.3

Elektromagnetiline ühilduvus muude veeremiüksustega ja raudteesüsteemi raudteeäärse osaga

Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus muude veeremiüksustega ja raudteesüsteemi raudteeäärse osaga, v.a signaalimis- ja sidevõrk

8.4.4

Elektromagnetiline ühilduvus keskkonnaga

Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus raudteesüsteemivälise keskkonnaga (sealhulgas ümbritsevatel aladel või perroonil asuvad inimesed, reisijad, juhid/töötajad)

8.5

Kaitse elektriohtude vastu

 

8.6

Nõuded diiselmootorile ja muudele termilistele veosüsteemidele

 

8.7

Süsteemid, mis vajavad spetsiaalseid järelevalve- ja kaitsemeetmeid

 

8.7.1

Tuleohtlike vedelike paagid ja torustik

Erinõuded tuleohtlike vedelike (sealhulgas kütuse) paakidele ja torustikule

8.7.2

Surveanumate süsteemid / surveseadmed

 

8.7.3

Aurukatlad

 

8.7.4

Tehnilised süsteemid plahvatusohtlikes keskkondades

Erinõuded plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavatele tehnilistele süsteemidele (nt vedelgaas, maagaas ja akutoitel süsteemid, sealhulgas trafopaagi kaitse)

8.7.5

Ionisatsioonidetektorid

 

8.7.6

Hüdrauliline/pneumaatiline toide ja juhtimissüsteemid

Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, nt suruõhuvarustus, võimsus, liik, temperatuurivahemik, õhukuivatid (tornid), kastepunkti indikaatorid, isolatsioon, õhu sisselaske omadused, rikkeindikaatorid jms

9.0

Töötajate ruumid, liidesed ja keskkond

Ruumid, liidesed, töötingimused ja keskkond rongis (hõlmab juhikabiine ning juhi-masina liideseid)

9.1

Juhikabiini konstruktsioon

 

9.1.1

Kabiini konstruktsioon

 

9.1.1.1

Sisustuse paigutus

Nt vaba ruum, kabiini planeering ja ergonoomilised nõuded

9.1.1.2

Laua ergonoomilisus

 

9.1.1.3

Juhiiste

 

9.1.1.4

Juhi kasutatavad dokumentide vahetamise vahendid

 

9.1.1.5

Muud rongi käitamise juhtimise seadmed

 

9.1.2

Juurdepääs juhikabiini

 

9.1.2.1

Juurdepääs, väljapääs ja uksed

 

9.1.2.2

Juhikabiini avariiväljapääsud

 

9.1.3

Juhikabiini tuuleklaas

 

9.1.3.1

Mehaanilised omadused

 

9.1.3.2

Optilised omadused

 

9.1.3.3

Seadmed

Nt jää- ja udutõrjeseadmed, välised puhastusseadmed jms

9.1.3.4

Nähtavus ettepoole

 

9.2

Töötingimused

 

9.2.1

Keskkonnatingimused

 

9.2.1.1

Küte, ventilatsioon ja kliimaseade juhikabiinis

 

9.2.1.2

Müra juhikabiinis

Sealhulgas signaali helitase kabiinis

9.2.1.3

Valgustus juhikabiinis

 

9.2.2

Muu

 

9.3

Juhi-masina liides

Rongi ohutu käitamise kontrollimise ja juhtimise seadmed juhikabiinis

9.3.1

Juhi-masina liides

 

9.3.1.1

Kiirusenäit

Kiiruse salvestamist käsitletakse punktis 9.6

9.3.1.2

Juhi kasutatavad näidikud ja ekraanid

 

9.3.1.3

Juhtimisseadmed ja näidikud

 

9.3.2

Juhi järelevalve

Juhi tegevuse, st valvsuse kontrollimine

9.3.3

Külg- ja tahavaade

 

9.4

Märgistused ja sildid juhikabiinis

Pidevalt kuvatav põhiteave juhile

9.5

Muud rongis asuvad töötajatele mõeldud seadmed ja ruumid/alad

 

9.5.1

Rongis asuvad töötajatele mõeldud ruumid/alad

 

9.5.1.1

Töötajate juurdepääs külge- ja lahtihaakimisele

 

9.5.1.2

Manöövrimeeskonna kasutatavad välisastmed ja käsipuud

 

9.5.1.3

Töötajate kasutatavad hoiukohad

 

9.5.1.4

Muud ruumid/alad

 

9.5.2

Töötajate ja kauba jaoks ettenähtud uksed

Turvaseadmetega varustatud uksed, mida saavad avada ainult töötajad, sealhulgas toitlustusteenindajad

9.5.3

Rongis asuvad tööriistad ja teisaldatavad seadmed

Nt seadmed, mida juht või töötajad vajavad hädaolukorras

9.5.4

Helisignaal-sidesüsteem

Nt side võimaldamiseks

rongimeeskonna vahel,

rongimeeskonna ja rongis või väljaspool rongi asuvate inimeste vahel

9.6

Salvestusseade

Juhi ja rongi käitumise järelevalve jaoks

9.8

Kaugjuhtimisseade

 

10

Tuleohutus ja evakueerimine

 

10.1

Tuleohutus

 

10.1.1

Tulekaitse juhtpõhimõtted

 

10.1.1.1

Veeremi klassifikatsioon / tulekahjude liigid

 

10.1.2

Tulekaitsemeetmed

 

10.1.2.1

Veeremiüksuste üldised kaitsemeetmed

 

10.1.2.2

Eri liiki veeremiüksustes tulekaitsemeetmed

Nt nõuded kauba- või reisirongidele seoses liikumisvõimega, juhi kaitsmisega jms

10.1.2.3

Juhikabiini kaitse

 

10.1.2.4

Tuletõkked

 

10.1.2.5

Materjali omadused

 

10.1.2.6

Tulekahjuandurid

 

10.1.2.7

Tulekustutusseadmed

 

10.2

Hädaolukord

 

10.2.1

Reisijate avariiväljapääsud

 

10.2.2

Päästeteenistuse teavitamine, varustus ja juurdepääs

 

10.2.3

Reisijate häiresignaal

 

10.2.4

Avariivalgustus

 

10.3

Lisameetmed

 

11

Hooldustööd

Rongis asuvad seadmed ja liidesed hooldustööde jaoks

11.1

Rongi puhastamise seadmed

 

11.1.1

Seadmed rongi puhastamiseks väljastpoolt

Nt väline puhastamine rongipesulas

11.1.2

Rongi puhastamine seestpoolt

 

11.2

Rongi tankimise seadmed

 

11.2.1

Reovee kõrvaldamise süsteemid

Sealhulgas tualettide tühjendamiseks vajalikud liidesed

11.2.2

Veevarustussüsteem

Sanitaareeskirjade järgimine

11.2.3

Täiendavad varustusseadmed

Nt rongide seisuteedele paigutamise erinõuded

11.2.4

Mitteelektriliste veeremite tankimisseadmete liidesed

Nt diislikütuse jaoks kasutatavad otsakud jms

12.0

Rongi pardal olevad kontrollimise ja signaalimise seadmed

Kõik rongis asuvad seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja raudteevõrgus liikuda lubatud rongide liikumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning nende mõjud raudteesüsteemi raudteeäärsele alale

12.1

Rongi raadiosüsteem

 

12.1.1

Muu kui raudtee GSM-süsteem (GSM-R)

 

12.1.2

GSM-Riga ühilduv raadiosüsteem

 

12.1.2.1

Tekstisõnumid

Erinõuded tekstisõnumitele (nt hädaolukorras)

12.1.2.2

Kõnede suunamine

Kõnede suunamisega seotud nõuded ja tingimused

12.1.2.3

Kõnede edastamine

Kõnede edastamisega seotud nõuded ja tingimused

12.1.2.4

Kabiini raadioga seotud nõuded

St muud siseriiklikud kohustuslikud kabiini raadioga seotud nõuded, mis KTKs ei sisaldu

12.1.2.5

Võrgu valimine välise lüliti kaudu

 

12.1.2.6

Üldraadioga seotud funktsioonid

St muud siseriiklikud kohustuslikud üldraadioga seotud nõuded, mis KTKs ei sisaldu

12.1.2.7

Põhijuhi inimese-masina liidesega seotud funktsioonid

Nõuded kabiini mobiilsidele tulenevalt juhi inimese-masina liidesega seotud funktsioonidest

12.1.2.8

Kaasaskantavate seadmete, nagu mobiilraadiote kasutamine

Kasutamine kas esmase või varuraadiona

12.1.2.9

Rongi GSM-Ri võimalused

Nt nõuded seoses paketi vahetamise võimalikkusega

12.1.2.10

GSM-Ri ja ETCSi liides

Nt rongi identifitseerimisnumbri kooskõlastamine

12.1.2.11

GSM-Ri võrkude sidumine ja rändlus

Kohaldatakse kuni EIRENE eesmärgi uue väljalaskeni 2010. aastal

12.1.2.12

Piiriületus

Kohaldatakse kuni EIRENE eesmärgi uue väljalaskeni 2010. aastal

12.1.2.13

GPRS ja ASCI

Hõlmatud muutuse taotlusega, siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata

12.1.2.14

Veeremi juhi ohutusseadme, valvsusseadme ja GSM-Ri rongisisese koostu liides

Kohaldatakse kuni EIRENE eesmärgi uue väljalaskeni 2010. aastal

12.1.2.15

GSM-Ri mobiilsideseadmete katsetamise tehniline kirjeldus

Suletakse EIRENE kirjelduste täiendustega

12.1.2.16

Suunatud/automaatne võrguvalik

 

12.1.2.17

Registreerimine ja registrist kustutamine

 

12.1.2.18

GSM-Ri versioonide haldus

Pole enam lahtine küsimus, hõlmatud agentuuri menetlusega, eemaldatakse KTK lahtiste küsimuste hulgast. Siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata.

12.2

Rongisisene signaalimine

 

12.2.1

Siseriiklikud rongisisese signaalimise süsteemid

Juhtimis- ja hoiatussüsteemid, sealhulgas nt piirkonnas hädapidurduse funktsiooni kasutamine ja muud rongi kaitsmise siseriiklikud nõuded

12.2.2

Signaalimise süsteemi ühilduvus ülejäänud rongiga

Rongisiseste signaalimisseadmete ühilduvus rongi muude süsteemidega, nt piduritega, vedukiga jms

12.2.3

Veeremi ühilduvus rööbastee infrastruktuuriga

Ühilduvus nt raudteeäärsete tuvastussüsteemidega või teljepuksi ülekuumenemise detektoritega, elektromagnetilise ühilduvuse kohta vt punkt 8.4.2

12.2.3.1

Teljevahe ja ratta läbimõõdu suhe

 

12.2.3.2

Metallivaba ruum rataste ümber

 

12.2.3.3

Veeremi metallimass

 

12.2.4

ETCSi kabiinisisene signaalimissüsteem

 

12.2.4.1

Käivitus

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.2

Rongikategooriad

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.3

Kvaliteediga seotud tööparameetrite nõuded rongisisestele GSM-Ri seadmetele

ETCSi jaoks vajalik GSM-Ri toimimise kvaliteet

12.2.4.4

ETCSi režiimide kasutamine

Nõuded ETCSi režiimide kasutamisele, mis mõjutavad veeremi kasutusele võtmise loa andmist ja mida ei ole käsitletud KTKdes

12.2.4.5

ETCSiga seotud nõuded juhul, kui veeremit juhitakse väljastpoolt kabiini

Väljastpoolt kabiini juhtimisega seotud nõuded, mida ei ole käsitletud KTKdes või mis on nendega vastuolus, nt raadiojuhtimise kasutamine raudteeäärsete töötajate poolt manööverdamisel

12.2.4.6

Raudteeületuskohaga seotud funktsioonid

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.7

Pidurdamise ohutusvaru

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.8

Töökindlus – kättesaadavus – ohutusnõuded

Lahendatakse KTK läbivaatamise käigus

12.2.4.9

Teadetetahvlid

Nõuded veeremile seoses tahvlite nähtavuse tagamisega (nt esitule valgusvihu hajumine, nähtavus kabiinist), mis on osaliselt lahendatud punktis 2.3.0d ja mis täielikult lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.10

Juhi-masina liidese ergonoomilised aspektid

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.11

ETCSi väärtused muutujatele, mida ei mõjuta UNISIGi käsiraamat

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.12

KMi vastavusnõuded

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.13

ETCSi rongisiseste seadmete eelpaigalduse nõuded

Pole enam lahtine küsimus, hõlmatud 7. peatükiga, mille RISC kiitis heaks 2009. aasta märtsis. Jäetakse KTK järgmisest versioonist välja. Siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata.

12.2.4.14

ETCSi versioonide haldus

Pole enam lahtine küsimus, hõlmatud agentuuri menetlusega, eemaldatakse KTK lahtiste küsimuste hulgast. Siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata.

12.2.4.15

ETCSi muutujate tehniline kirjeldus

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.16

RBC (raadio teel blokeerimise juhtkeskus) – RBC liides

Käsitletakse punktis 2.3.0d, katsete tehnilise kirjelduse soovituse esitab RISC 2009. aasta juunis

12.2.4.17

Lisanõuded veduritele ja mootorvagunitele

 

12.2.4.18

Töötajate kaitsesüsteemide funktsioonid ja liidesed signaalimissüsteemiga

Lahendatakse arendusaluses 3

12.2.4.19

Sõidupiduri liides

Lahendatakse juhtkäskude allsüsteemi KTK läbivaatamise käigus

13

Käitamisega seotud erinõuded

Erinõuded seoses veeremi käitamisega (sealhulgas seoses halvenenud tingimustega, veeremi remontimisega jms)

13.1

Rongi paigaldatavad eriüksused

 

13.2

Tööohutus ja -tervishoid

 

13.3

Tõstmisdiagramm ja päästetööde juhend

Päästetööd, tõstmine ja rööbastele tagasitõstmine

14

Kaubaga seotud üksused

Kaubaga seotud nõuded ja tingimused (sealhulgas ohtlike kaupade jaoks nõutavad eriseadmed)

14.1

Ohtlike kaupade vedamisega seotud piirangud konstruktsioonile, käitamisele ja tehnilisele hooldusele

Nt ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjadest, siseriiklikest eeskirjadest või muudest eeskirjadest tulenevad nõuded ohtlike kaupade veole

14.2

Kauba vedamise eriseadmed

 

14.3

Uksed ja laadimisseadmed

 


Top