Help Print this page 

Document 32008D0164

Title and reference
2008/164/EÜ: Komisjoni otsus, 21. detsember 2007 , milles käsitletakse koostalitlusvõime tehnilist kirjeldust üleeuroopalises tava- ja kiirraudteesüsteemis seoses piiratud liikumisvõimega inimestega (teatavaks tehtud numbri K(2007) 6633 lõplik) (EMPs kohaldatav tekst)
  • No longer in force
OJ L 64, 7.3.2008, p. 72–207 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 001 P. 123 - 258

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/164/oj
Multilingual display
Text

7.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/72


KOMISJONI OTSUS,

21. detsember 2007

milles käsitletakse koostalitlusvõime tehnilist kirjeldust üleeuroopalises tava- ja kiirraudteesüsteemis seoses piiratud liikumisvõimega inimestega

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6633 lõplik)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/164/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 1

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 5 lõike 1 ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõike 1 kohaselt hõlmab iga allsüsteemi üks koostalitlusvõime tehniline kirjeldus (KTK). Vajaduse korral võib allsüsteemi hõlmata mitu KTKd ning üks KTK võib hõlmata mitut allsüsteemi. Otsus KTK koostamiseks ja/või läbivaatamiseks ning nende tehnilise ja geograafilise kohaldamisala valimine eeldab direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõike 1 ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõike 1 kohast volitust.

(2)

Direktiivi 2001/16/EÜ II lisas on sätestatud, et piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi võetakse arvesse infrastruktuuri allsüsteemi (direktiivi punkt 2.1) ja veeremi allsüsteemi (direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punkt 2.6) jaoks KTK väljatöötamisel. Selles suhtes tehti ühiseks esindusasutuseks määratud Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsioonile (AEIF) ülesandeks koostada seoses piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga KTK projekt, mis hõlmab nii infrastruktuuri kui ka veeremi suhtes kohaldatavaid sätteid.

(3)

2001. aastal tehti AEIFile ülesandeks vaadata läbi esimene kogum kiirraudteesüsteemi KTKsid, mis võeti vastu 2002. aastal ja mis käsitlesid allsüsteeme nagu veerem, infrastruktuur, juhtkäsud ja signaalimine, energiavarustus, allsüsteemide hooldus ja töö. Selle raames paluti AEIFil muu hulgas kaaluda KTK ühtlustamist nende nõuetega, mis käsitlevad tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõimet ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu. Seetõttu hõlmas AEIFi koostatud piiratud liikumisvõimega inimestega seotud KTK projekt nii tava- kui ka kiirraudteesüsteemi.

(4)

Veeremit käsitleva allsüsteemi esimene kiirraudteesüsteemi KTK, mis võeti vastu otsuse 2002/735/EÜ lisana, jõustus 2002. aastal. Olemasolevate lepinguliste kohustuste tõttu tuleb hinnata uute veeremit käsitlevate allsüsteemide, koostalitluse komponentide või nende uuenduste ja täiustuste vastavust esimesele KTK-le. Kuna KTK, mis on käesoleva otsuse lisas, kehtib kogu uue, uuendatud ja täiustatud kiir- ja tavaraudteeveeremi suhtes, on oluline määrata kindlaks otsuse 2002/735/EÜ lisana vastuõetud esimese kiirraudteeveeremit käsitleva KTK kohaldamisala. Liikmesriigid esitavad ammendava loendi allsüsteemidest ja koostalitluse komponentidest, mis on juba kauges arendusjärgus ja mis kuuluvad direktiivi 96/48/EÜ artikli 7 punkti a alla. Kõnealused loendid esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(5)

KTK projekti vaatas läbi komitee, mis loodi direktiiviga 96/48/EÜ 23. juuli 1996 üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (3) ning millele on osutatud direktiivi 2001/16/EÜ artiklis 21.

(6)

KTK projekti koostamisel peeti nõu peamiste sidusrühmadega. Võimaluse korral on nende tähelepanekuid ja huve arvesse võetud.

(7)

Komisjoni ettepanek rahvusvahelise raudteeliikluse reisijate õigusi ja kohustusi käsitleva määruse kohta (4) hõlmas mitut sätet, millega tagatakse, et piiratud liikumisvõimega inimesi abistatakse rongides ja jaamades, et nad saaksid kasutada samu rongisõiduhüvesid kui teised kodanikud.

(8)

Kõnealune ettepanek rahvusvahelise raudteeliikluse reisijate õiguste ja kohustuste kohta hõlmab ka sätteid, millega nõutakse, et raudtee-ettevõtjad ja infrastruktuuri-ettevõtjad esitavad kogu asjakohase teabe piiratud liikumisvõimega inimeste rongidele ja jaamadele juurdepääsetavuse ja juurdepääsutingimuste kohta.

(9)

Aluseks olevate direktiivide 2001/16/EÜ ja 96/48/EÜ peaeesmärk on koostalitlusvõime. KTK eesmärk on ühtlustada tava- ja kiirraudteesüsteemis reisivate piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks loodavaid võimalusi. Rongid, jaamad ja asjaomased infrastruktuuriosad, mis on kooskõlas KTK meetmetega, võimaldavad koostalitlust ja pakuvad piiratud liikumisvõimega inimestele samasugusel tasemel juurdepääsu kogu üleeuroopalises süsteemis. KTK ei takista liikmesriike kehtestamast lisameetmeid juurdepääsu parandamiseks, kui need ei kahjusta koostalitlusvõimet ega tekita raudtee-ettevõtjatele põhjendamatuid kulutusi. Vaegurite ja piiratud liikumisvõimega inimeste parem juurdepääs veeremile ja jaamadele võib suurendada reisijate hulka nende arvelt, kes on praegu sunnitud kasutama muid transpordiviise.

(10)

Direktiivid 2001/16/EÜ ja 96/48/EÜ ning KTK kehtivad uuenduste suhtes, kuid mitte hooldusega seotud asenduste suhtes. Liikmesriike julgustatakse siiski võimaluse korral ning kui hooldustöö ulatus seda õigustab, kohaldama KTKd ka hooldusalaste asenduste suhtes.

(11)

Praegusel kujul ei käsitle KTK täielikult kõiki olulisi nõudeid. Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 17 ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 17 kohaselt, mõlemat muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, on tehnilised küsimused, mis on käsitlusest välja jäänud, määratletud KTK lisas L avatud punktidena.

(12)

Direktiivi 2001/16/EÜ artikli 17 ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 17 kohaselt, mõlemat muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, peab iga liikmesriik teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni asjakohastest riigisisestest tehnilistest eeskirjadest, mida kasutatakse kõnealuste avatud punktidega seotud oluliste nõuete rakendamiseks, ning asutustest, mis on määratud vastavus- või kasutussobivuse hindamise ja allsüsteemide koostalitlusvõime kontrollimenetluse läbiviimiseks direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõike 2 tähenduses. Viimati nimetatud eesmärgil peaksid liikmesriigid võimaluste piires kohaldama direktiivides 2001/16/EÜ ja 96/48/EÜ sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Võimaluse korral kasutavad liikmesriigid direktiivi 2001/16/EÜ artikli 20 ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 20 kohaselt teatatud asutusi. Komisjon peaks analüüsima liikmesriikide edastatud teavet riiklike eeskirjade, menetluste, menetluse eest vastutavate asutuste ja menetluste kestuse kohta, ning peaks vajaduse korral komiteega nõu pidama mis tahes meetmete võtmise vajaduse üle.

(13)

Kõnealune KTK ei tohiks eeldada kindla tehnoloogia või kindlate tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime seisukohast vältimatu.

(14)

KTK põhineb asjakohase projekti koostamise ajal parimatel olemasolevatel erialateadmistel. Tehnoloogiaareng ning talitlusalased ja ohutus- ning sotsiaalsed nõuded võivad tingida kõnealuse KTK muutmise või täiendamise. Vajaduse korral tuleks algatada läbivaatamis- või ajakohastamismenetlus vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõikele 3 või direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikele 3. Kõnealusesse läbivaatamisse kaasatakse piiratud liikumisvõimega inimeste huve esindavad organisatsioonid.

(15)

Uuenduste soodustamiseks ja kogemuste arvessevõtmiseks tuleks lisatud KTK vaadata korrapäraste ajavahemike järel läbi.

(16)

Uuenduslike lahenduste väljapakkumise korral märgib tootja või tellija ära kõrvalekalde KTK asjaomasest osast. Euroopa Raudteeagentuur vormistab lõplikult lahenduse vajalikud funktsionaalsed ja allsüsteemi liideste kirjeldused ning töötab välja hindamismeetodid.

(17)

Käesoleva otsuse sätted on kooskõlas nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võtab komisjon direktiivi 2001/16/EÜ artikli 6 lõike 1 ning direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaselt vastu piiratud liikumisvõimega inimestega seotud koostalitlusvõime tehnilise kirjelduse (KTK).

Kõnesolev KTK on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Käesolev KTK on täielikult kohaldatav direktiivi 2001/16/EÜ artiklis 2 ja I lisas määratletud üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi ning direktiivi 96/48/EÜ artiklis 2 ja I lisas määratletud üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi suhtes.

Artikkel 2

Liikmesriigid võivad siiski kohaldada komisjoni otsust 2002/735/EÜ nende projektide suhtes, mis kuuluvad direktiivi 96/48/EÜ artikli 7 punkti a kohaldamisalasse.

Hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest esitatakse komisjonile ammendav loend allsüsteemidest ja koostalitluse komponentidest, mille suhtes kõnealust otsust kohaldatakse.

Artikkel 3

1.   KTK lisa C avatud punktide hulgas loetletud küsimuste puhul tuleb direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõike 2 ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaseks koostalitlusvõime kindlakstegemiseks järgida tingimusi, mis on kehtestatud liikmesriigis kohaldatavate tehniliste eeskirjadega, millega lubatakse võtta kasutusele käesoleva otsusega hõlmatud allsüsteeme.

2.   Kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab iga liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile:

(a)

lõikes 1 osutatud kehtivate tehniliste eeskirjade loetelu;

(b)

vastavushindamise ja kontrollimenetluse, mida kohaldatakse kõnealuste tehniliste eeskirjade rakendamisel;

(c)

liikmesriigi poolt määratud asutused, kes viivad läbi kõnealused vastavushindamised ja kontrollimenetluse.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2008.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. detsember 2007.

Komisjoni nimel

komisjoni asepresident

Jacques BARROT


(1)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

(3)  EÜT L 235, 17.9.1996. Direktiivi on viimatud muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (OJL 141, 2.6.2007, p. 63.)

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvusvahelise raudteeliikluse reisijate õiguste ja kohustuste kohta, KOM(2004)143 (lõplik), 3. märts 2004.


LISA

ÜLEEUROOPALINE TAVA- JA KIIRRAUDTEESÜSTEEM

KOOSTALITLUSE TEHNILINE KIRJELDUS

Kohaldamisala: Allsüsteemid Infrastruktuur ja veerem

Aspekt: piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääs

1.

SISSEJUHATUS

1.1.

Tehniline kohaldamisala

1.2.

Geograafiline kohaldamisala

1.3.

Käesoleva KTK sisu

2.

ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA

2.1.

Allsüsteemi mõiste

2.1.1.

Infrastruktuur:

2.1.2.

Veerem:

2.1.3.

Telemaatilised seadmed reisijateveo jaoks

2.2.

Piiratud liikumisvõimega inimeste mõiste

3.

OLULISED NÕUDED

3.1.

Üldosa

3.2.

Olulised nõuded on seotud:

3.3.

Üldnõuded

3.3.1.

Ohutus

3.3.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.3.3.

Tervis

3.3.4.

Keskkonnakaitse

3.3.5.

Tehniline ühilduvus

3.4.

Infrastruktuuri allsüsteemile esitatavad nõuded

3.4.1.

Ohutus

3.5.

Veeremi allsüsteemile esitatavad nõuded

3.5.1.

Ohutus

3.5.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.5.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.

Muude allsüsteemide erinõuded, mis hõlmavad ka infrastruktuuri- ja veeremiallsüsteeme

3.6.1.

Energia allsüsteem

3.6.1.1.

Ohutus

3.6.1.2.

Keskkonnakaitse

3.6.1.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.2.

Juhtimine ja signaalimine

3.6.2.1.

Ohutus

3.6.2.2.

Tehniline ühilduvus

3.6.3.

Hooldus

3.6.3.1.

Tervis ja ohutus

3.6.3.2.

Keskkonnakaitse

3.6.3.3.

Tehniline ühilduvus

3.6.4.

Käitamine ja liikluskorraldus

3.6.4.1.

Ohutus

3.6.4.2.

Tehniline ühilduvus

3.6.5.

Telemaatilised seadmed kauba- ja reisijateveo jaoks

3.6.5.1.

Tehniline ühilduvus

3.6.5.2.

Tervishoid

3.7.

KTK piiratud liikumisvõimega inimeste valdkonna oluliste nõuetega seotud elemendid

4.

ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

4.1.

Infrastruktuuri allsüsteem

4.1.1.

Sissejuhatus

4.1.2.

Funktsionaalsed- ja tehnilised kirjeldused

4.1.2.1.

Üldosa

4.1.2.2.

Parkimisvõimalused piiratud liikumisvõimega inimestele

4.1.2.3.

Takistusteta tee

4.1.2.3.1.

Üldosa

4.1.2.3.2.

Tee tähistus

4.1.2.4.

Uksed ja sissepääsud

4.1.2.5.

Põrandapinnad

4.1.2.6.

Läbipaistvad takistused

4.1.2.7.

Tualettruumid ja mähkimislauad

4.1.2.7.1.

Allsüsteemi nõuded

4.1.2.7.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele

4.1.2.8.

Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

4.1.2.9.

Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid

4.1.2.9.1.

Allsüsteemi nõuded

4.1.2.9.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele

4.1.2.10.

Valgustus

4.1.2.11.

Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave

4.1.2.11.1.

Allsüsteemi nõuded

4.1.2.11.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele

4.1.2.12.

Heliteadaanded

4.1.2.13.

Avariiväljapääsud, häireseadmed

4.1.2.14.

Käigusildade ja -tunnelite geomeetria

4.1.2.15.

Trepid

4.1.2.16.

Käsipuud

4.1.2.17.

Kaldteed, eskalaatorid, liftid, liikuvad teed

4.1.2.18.

Ooteplatvormi kõrgus ja asetus

4.1.2.18.1.

Ooteplatvormi kõrgus

4.1.2.18.2.

Ooteplatvormi asetus

4.1.2.18.3.

Rööbastee asetus platvormide vahel

4.1.2.19.

Ooteplatvormi laius ja äär

4.1.2.20.

Ooteplatvormi lõpp

4.1.2.21.

Abivahendid ratastooli kasutavatele sõitjatele rongile minekuks

4.1.2.21.1.

Allsüsteemi nõuded

4.1.2.21.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele

4.1.2.22.

Samatasandilised raudteeületuskohad jaamades

4.1.3.

Liideste talituslikud ja tehnilised nõuded

4.1.4.

Käituseeskirjad

4.1.5.

Hoolduseeskirjad

4.1.6.

Kutsekvalifikatsioon

4.1.7.

Töötervishoid ja tööohutus

4.1.8.

Infrastruktuuriregister

4.2.

Veeremi allsüsteem

4.2.1.

Sissejuhatus

4.2.2.

Talitlus- ja tehnilised kirjeldused

4.2.2.1.

Üldosa

4.2.2.2.

Istmed

4.2.2.2.1.

Üldosa

4.2.2.2.2.

Eelisõigusistmed

4.2.2.2.2.1.

Üldosa

4.2.2.2.2.2.

Ühes suunas asetsevad istmed

4.2.2.2.2.3.

Vastastikku asetsevad istmed

4.2.2.3.

Ratastoolide kohad

4.2.2.4.

Uksed

4.2.2.4.1.

Üldosa

4.2.2.4.2.

Välisuksed

4.2.2.4.2.1.

Allsüsteemi nõuded

4.2.2.4.2.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele

4.2.2.4.3.

Siseuksed

4.2.2.4.3.1.

Allsüsteemi nõuded

4.2.2.4.3.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele

4.2.2.5.

Valgustus

4.2.2.6.

Tualettruumid

4.2.2.6.1.

Üldosa

4.2.2.6.2.

Tavatualettruum (nõuded koostalitluse komponentidele)

4.2.2.6.3.

Universaaltualettruum

4.2.2.6.3.1.

Nõuded koostalitluse komponentidele (universaaltualettruum)

4.2.2.6.3.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele (mähkimislaud)

4.2.2.7.

Takistusteta vahekäigud

4.2.2.8.

Kliendiinfo

4.2.2.8.1.

Üldosa

4.2.2.8.2.

Teave (märgistused, piktogrammid, kuulmisseadmed ja hädaabikutsungi seadeldised)

4.2.2.8.2.1.

Allsüsteemi nõuded

4.2.2.8.2.2.

Nõuded koostalitluse komponentidele

4.2.2.8.3.

Teave (liini kirjeldus ja kohtade broneerimine)

4.2.2.8.4.

Teave (Nõuded koostalitluse komponentidele)

4.2.2.9.

Muutused kõrguses

4.2.2.10.

Käsipuud

4.2.2.11.

Ratastooliga ligipääsetavad magamiskohad

4.2.2.12.

Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

4.2.2.12.1.

Üldnõuded

4.2.2.12.2.

Peale-/mahaastumisastmed

4.2.2.12.3.

Abivahendid rongile minekuks

4.2.2.12.3.1.

Üldosa

4.2.2.12.3.2.

Abivahendite kättesaadavus ratastooli kasutajatele

4.2.2.12.3.3.

A-kategooria üldnõuded

4.2.2.12.3.4.

B-kategooria üldnõuded

4.2.2.12.3.5.

Erinõuded liigutatavatele astmetele

4.2.2.12.3.6.

Erinõuded teisaldatavatele kaldteedele

4.2.2.12.3.7.

Erinõuded poolautomaatsetele kaldteedele

4.2.2.12.3.8.

Erinõuded ületussillale

4.2.2.12.3.9.

Erinõuded rongis asuvatele tõstukitele

4.2.3.

Liideste talituslikud ja tehnilised nõuded

4.2.4.

Käituseeskirjad

4.2.5.

Hoolduseeskirjad

4.2.6.

Erialane kvalifikatsioon

4.2.7.

Töötervishoid ja tööohutus

4.2.8.

Veeremiregister

4.3.

Käesolevas KTKs kasutatud mõisted

5.

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.

Mõiste

5.2.

Uuenduslikud lahendused

5.3.

Komponentide loetelu

5.3.1.

Infrastruktuur

5.3.2.

Veerem

5.4.

Komponentide esitus ja kirjeldused

5.4.1.

Infrastruktuur

5.4.2.

Veerem

6.

VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE

6.1.

Koostalitluse komponendid

6.1.1.

Vastavushindamine (üldosa)

6.1.2.

Vastavushindamise menetlus (moodulid)

6.1.3.

Uuenduslikud lahendused

6.1.4.

Kasutussobivuse hindamine

6.2.

Allsüsteemid

6.2.1.

Vastavushindamine (üldosa)

6.2.2.

Vastavushindamise menetlus (moodulid)

6.2.3.

Uuenduslikud lahendused

6.2.4.

Hoolduse hindamine

6.2.5.

Käituseeskirjade hindamine

6.2.6.

Üksikute sõidukite hindamine

6.3.

EÜ deklaratsiooni mitteomavad koostalitluse komponendid

6.3.1.

Üldosa

6.3.2.

Üleminekuperiood

6.3.3.

Tõendamata koostalitluse komponente sisaldavate allsüsteemide tõendamine üleminekuperioodil

6.3.3.1.

Tingimused

6.3.3.2.

Teavitamine

6.3.3.3.

Elutsükli rakendamine

6.3.4.

Järelevalvesüsteem

7.

PIIRATUD LIIKUMISVÕIMEGA INIMESTEGA SEOTUD KTK RAKENDAMINE

7.1.

Käesoleva KTK kohaldamine uuele infrastruktuurile/veeremile

7.1.1.

Infrastruktuur

7.1.2.

Veerem

7.1.2.1.

Üldosa

7.1.2.2.

Uus uue projektiga veerem

7.1.2.2.1.

Mõisted

7.1.2.2.2.

Üldosa

7.1.2.2.3.

A etapp

7.1.2.2.4.

B etapp

7.1.2.3.

Olemasoleva projektiga veerem

7.1.2.4.

Üleminekuperiood

7.2.

KTK läbivaatamine

7.3.

Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva infrastruktuuri ja veeremi suhtes

7.3.1.

Infrastruktuur

7.3.1.1.

Üldosa

7.3.1.2.

Takistusteta teed – üldosa (4.1.2.4.1)

7.3.1.3.

Käigusildade, treppide ja tunnelite geomeetria (4.1.2.14 ja 4.1.2.15)

7.3.1.4.

Kaldteed, eskalaatorid, liftid, liikuvad teed (4.1.2.17)

7.3.1.5.

Ooteplatvormi laius ja äär (4.1.2.19)

7.3.1.6.

Ooteplatvormi kõrgus ja asetus (4.1.2.18)

7.3.1.7.

Ajaloolised hooned

7.3.2.

Veerem

7.3.2.1.

Üldosa

7.3.2.2.

Istmed

7.3.2.3.

Ratastoolide kohad

7.3.2.4.

Välisuksed

7.3.2.5.

Siseuksed

7.3.2.6.

Valgustus

7.3.2.7.

Tualettruumid

7.3.2.8.

Takistusteta vahekäigud

7.3.2.9.

Teave

7.3.2.10.

Muutused kõrguses

7.3.2.11.

Käsipuud

7.3.2.12.

Ratastooliga ligipääsetavad magamiskohad

7.3.2.13.

Astmete asukoht, astmed ja abivahendid rongile minekuks

7.4.

Erijuhud

7.4.1.

Üldosa

7.4.1.1.

Ooteplatvormi kõrgus

7.4.1.2.

Ooteplatvormi asetus

7.4.1.3.

Peale- ja mahaastumisastmed

7.4.1.3.1.

Üldosa

7.4.1.3.2.

Erijuhtum seoses Suurbritannias toimiva veeremiga „P”

7.4.1.3.3.

Erandjuhtum seoses Soomes toimiva veeremiga „P”

7.4.1.3.4.

Erandjuhtum seoses Portugali tavaraudteevõrgus plaanitava toimiva veeremiga „P”

7.4.1.4.

Takistusteta vahekäigud

7.4.1.5.

Uste helisignaaltähistused vastavalt peatükile 4.2.2.4.1 „P”

7.4.1.6.

Eelisõigusistmed „P”

7.4.1.7.

Takistusteta teed „P” (punkt 4.1.2.3.1)

7.4.1.8.

Reisijate arv

7.5.

Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepete alusel toimiv veerem

7.5.1.

Kehtivad lepingud

7.5.2.

Tulevased lepingud

7.6.

Infrastruktuuri ja veeremite kasutuselevõtmine

1..   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolev KTK hõlmab direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, I lisas kirjeldatud tava- ja kiirraudteeinfrastruktuuri ning reisijateveoveeremi allsüsteeme ainult piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu aspektist. Samuti käsitletakse direktiivis reisijateveo telemaatikarakenduste allsüsteemi teatud osi, nagu näiteks piletimüügi seadmeid.

Käesoleva KTK eesmärk on muuta raudteetransport piiratud liikumisvõimega inimestele paremini kättesaadavaks. See hõlmab juurdepääsetavust infrastruktuuri (sealhulgas jaamade) üldkasutatavatele aladele, mida kontrollivad raudtee-ettevõtjad, infrastruktuuri juht või jaamaülem. Erilist tähelepanu tuleb pöörata:

(i)

probleemidele, mis on põhjustatud ooteplatvormi ja rongi ühildumisest ning mistõttu on vajalik terviklik lähenemine infrastruktuuri veeremitele;

(ii)

evakueerimisvajadustele ohtlikes olukordades.

Käesolevas KTKs ei täpsustata tegutsemisnõudeid evakueerimise korral, vaid tuuakse ära ainult tehnilised ja kutsesobivusnõuded. Tehniliste nõuete eesmärk on lihtsustada kõikide inimeste evakueerimist.

Käesoleva KTK punktides 4.1.4 ja 4.2.4 esitatakse mõned evakueerimisega mitteseotud tegutsemisnõuded.

Käesolevas KTKs käsitletakse:

tavaraudtee infrastruktuuri allsüsteemi, mis on esitatud direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, II lisa punkti 1 loetelus;

tavaraudtee veeremi allsüsteemi, mis on esitatud direktiiviga 2004/50/EÜ muudetud direktiivi 2001/16/EÜ II lisa punkti 1 loetelus, ainult juhul, kui tegemist on reisijateveoga. Kultuuripärandisse kuuluvad veeremid on siiski ajakohastamise ja uuendamise nõudest välja jäetud;

kiirraudtee infrastruktuuri allsüsteem, mis on esitatud direktiivi 96/48/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, II lisa punkti 1 loetelus;

kiirraudtee veeremi allsüsteem, mis on esitatud direktiivi 96/48/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, II lisa punkti 1 loetelus.

teatud määral ka tava- ja kiirraudteevõrgustiku allsüsteem „Telemaatilised seadmed reisijateveo jaoks”, nagu on määratletud direktiivi 96/48EÜ II lisas, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, ja direktiivi 2001/16/EÜ II lisas.

Üksikasjalikum teave allsüsteemide kohta on esitatud 2. peatükis.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mida on kirjeldatud direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, I lisas, ning üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, mida on kirjeldatud direktiiviga 2004/50/EÜ muudetud direktiivi 96/48/EÜ I lisas.

Eriti tuuakse esile tava-ja kiirraudteesüsteemi liine, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, või neid liine, mis hõlmatud käesoleva otsuse võimalikes ajakohastustes, mis on tingitud kõnealuse otsuse artikliga 21 ette nähtud läbivaatamisest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusest 884/2004/EÜ.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, artikli 5 lõikega 3, ning direktiivi 96/48/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, artikli 5 lõikega 3, käesolevas KTKs:

(a)

määratletakse selle kavandatud kohaldamisala (direktiivi I lisas osutatud süsteemi või veeremi osa; direktiivi II lisas viidatud allsüsteem või allsüsteemi osa või asjaomane aspekt) – (2. punkt);

(b)

sätestatakse olulised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta (3. punkt);

(c)

kehtestatakse talituslik ja tehniline kirjeldus, mida allsüsteem ja selle liidesed peavad järgima (4. punkt).

(d)

määravatakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõime üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi piires (5. punkt);

(e)

sätestatakse vastavus- või kasutussobivuse hindamise kord iga vaadeldava juhtumi kohta. Eelkõige hõlmab see nõukogu otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või vajaduse korral erimenetlust, mida tuleb kasutada, et hinnata koostalitluse komponentide kasutussobivust või vastavust ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamist (6. punkt);

(f)

sätestatakse KTK rakendamise strateegia. Eriti on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast lõplikku olukorda, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks (7. punkt);

(g)

osutatakse asjaomase personali kvalifikatsiooninõuetele ning töökoha sanitaar- ja ohutustingimustele, mis on nõutavad eespool nimetatud allsüsteemi töötamiseks ja hooldamiseks, samuti KTK rakendamiseks (4. punkt).

Vastavalt artikli 5 lõikele 5 võidakse kõigi KTKde suhtes kehtestada eraldi sätted, mis on esitatud 7. punktis.

Käesoleva KTK 4. punktis on esitatud ka tegutsemis- ja hooldusreeglid seoses punktides 1.1 ja 1.2 märgitud kohaldamisalaga.

2..   ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA

2.1.   Allsüsteemi mõiste

2.1.1.   Infrastruktuur:

Rööbastee, pöörangud, rajatised (käigusillad, tunnelid jne), jaamade infrastruktuurid (platvormid, juurdepääsutsoonid, arvestades ka piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi, jne), ohutus- ja kaitsevahendid.

See hõlmab juurdepääsetavust infrastruktuuri (sealhulgas jaamade) üldkasutatavatele aladele, mida kontrollivad raudtee-ettevõtjad, infrastruktuuri-ettevõtjad või jaamaülem.

Käesolevat KTKd kohaldatakse ainult jaamade ning nende juurdepääsutsoonide üldkasutatavatel aladel, mida kontrollivad raudtee-ettevõtjad, infrastruktuuri-ettevõtjad või jaamaülem.

2.1.2.   Veerem:

Struktuur, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, veojõu- ja energiamuundurid, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, arvestades ka piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega), passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervisele vajalikud vahendid.

2.1.3.   Telemaatilised seadmed reisijateveo jaoks

Reisijateveo teenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamine

2.2.   Piiratud liikumisvõimega inimeste mõiste

Piiratud liikumisvõimega inimesed – inimesed, kellel on raskusi rongide või seonduva infrastruktuuri kasutamisega. Mõiste hõlmab järgmisi kategooriaid:

Ratastoolikasutaja – inimene, kes kehavigastuse või puude tõttu kasutab liikumiseks ratastooli.

Teised inimesed, kelle liikumine on raskendatud, sealhulgas:

kehalise puudega inimesed;

liikumispuudega inimesed;

lastega inimesed;

raske või suure pagasiga inimesed;

vanurid;

rasedad.

Nägemispuudega inimesed

Pimedad

Kuulmispuudega inimesed

Kurdid

Suhtlemisprobleemidega inimesed (s.t inimesed, kellel on raskusi suhtlemisega või teksti või kõne mõistmisega, sealhulgas kohalikku keelt mitteoskavad välismaalased, suhtlemisraskustega inimesed, meelepuudega, psühholoogilise puudega ja intellektuaalse puudega inimesed).

Väikest kasvu inimesed (sealhulgas lapsed).

Puue võib olla pikaajaline või ajutine, nähtav või varjatud.

Piiratud liikumisvõimega inimeste hulka ei arvata siiski alkoholi- ja narkosõltlasi, kui nimetatud sõltuvus ei ole tekkinud ravi tagajärjel.

Liiga suurte asjade transport (näiteks jalgrattad ja kogukas pagas) ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse. Seda reguleerivad infrastruktuuri-ettevõtjate, jaamaülemate või raudtee-ettevõtjate reeglid, ohutusnõuded ja ärilised otsused pagasi lubatud suuruse ja kaalu ning ohutusnõuete kohta.

3..   OLULISED NÕUDED

3.1.   Üldosa

Käesoleva KTK kohaldamisalas tagatakse 3. punktis loetletud asjaomaste oluliste nõuete täitmine järgmiste nõuete järgimise abil:

allsüsteemi kirjeldus 4. punktis;

koostalitluse komponendid 5. punktis;

nagu on näidanud positiivsed tulemused järgmiste hindamiste puhul:

koostalitluse komponentide vastavus ja/või kasutussobivus;

allsüsteemide vastavustõendamine;

vastavalt 6. punktis kirjeldatule.

Osa olulistest nõuetest reguleeritakse riiklike eeskirjadega järgmistel põhjustel:

lisas L esitatud punktide ebapiisav täpsustamine;

direktiivi 2001/16/EÜ artikli 7 kohane erand;

käesoleva KTK punktis 7.3 kirjeldatud erijuhud.

Antud vastavushindamise läbiviimise korra määrab liikmesriik, kes on teatanud riiklikest õigusaktidest või palub antud juhtumi erandina käsitlemist.

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid vastavad direktiivi III lisas lühidalt esitatud olulistele nõuetele.

Veeremi infrastruktuuri ja allsüsteemi ja nende komponentide vastavust olulistele nõuetele kontrollitakse direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, sätete ja käesoleva KTK kohaselt.

3.2.   Olulised nõuded on seotud:

ohutusega,

töökindluse ja käideldavusega,

tervisega,

keskkonnakaitsega,

tehnilise ühilduvusega.

Need nõuded hõlmavad üldisi nõudeid ja nõudeid iga allsüsteemi kohta eraldi. Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, II lisa kohaselt on infrastruktuur ja veerem allsüsteemid, mis liigitatakse „struktuurilisteks valdkondadeks”. Asjaomased allsüsteemi kirjeldused on järgmised, mõlemal juhul võtavad need spetsiaalselt arvesse piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi:

Infrastruktuur:

Rööbastee, pöörangud, rajatised (käigusillad, tunnelid jne), jaamade infrastruktuurid (platvormid, juurdepääsutsoonid, arvestades ka piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega jne), ohutus- ja kaitsevahendid.

Veerem:

Struktuur, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, veojõu- ja energiamuundurid, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, arvestades ka piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega), passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervise seisukohast vajalikud vahendid.

Allpool loetletud olulised nõuded on esitatud direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa kohaselt, mis on kõige viimasena avaldatud.

3.3.   Üldnõuded

3.3.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 1.1.1:

Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.

Kõnealune oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.2.4 (Infrastruktuur – Uksed ja sissekäigud)

4.2.2.4 (Veerem – Uksed)

4.2.2.4.2 (Veerem – Välimised uksed)

4.2.2.4.3 (Veerem – Seesmised uksed)

4.2.2.9 (Veerem – Muutused kõrguses)

4.2.2.10 (Veerem – Käsipuud)

4.2.2.12 (Veerem – Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus)

4.2.2.12.1 (Veerem – Üldnõuded)

4.2.2.12.2 (Veerem – Peale-/mahaastumisastmed)

4.2.2.12.3 (Veerem – Abivahendid ratastooli kasutavatele sõitjatele rongile minekuks)

4.1.2.21 (Infrastruktuur – Abivahendid rongile minekuks)

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 1.1.5:

„Kasutajate poolt käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist või kasutajate tervist ja turvalisust, kui seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta ülespandud juhistele.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.4 (Veerem – Uksed)

4.2.2.4.2 (Veerem – Välisuksed)

4.2.2.4.3 (Veerem – Siseuksed)

3.3.2.   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 1.2:

„Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, teostatud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.4 (Veerem – Uksed, välimised & seesmised)

4.2.2.4.2 (Veerem – Välisuksed)

4.2.2.4.3 (Veerem – Siseuksed)

3.3.3.   Tervis

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 1.3.1:

„Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende inimeste tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.2 (Veerem – Istmed)

4.2.2.2.1 (Veerem – Üldosa)

4.2.2.2.2 (Veerem – Eelisõigusistmed)

4.2.2.7 (Veerem – Takistusteta vahekäigud)

3.3.4.   Keskkonnakaitse

Ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.3.5.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 1.5:

„Infrastruktuuri ja maarajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalisel tavaraudteevõrgustikul kasutatavate rongide tehniliste omadustega.”

„Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.2.18 (Infrastruktuur – Ooteplatvormi kõrgus ja kaugus)

4.2.2.12 (Veerem – Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus)

3.4.   Infrastruktuuri allsüsteemile esitatavad nõuded

3.4.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.1.1:

„Tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti kui rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.2.19 (Infrastruktuur – Platvormi laius ja äär)

Infrastruktuurid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis ei oleks ohtlik inimeste tervisele (stabiilsus, tuli, juurdepääs, evakueerimine, ooteplatvormid jne.

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.2.3 (Infrastruktuur – Takistusteta tee)

4.1.2.3.1 (Infrastruktuur – Üldosa)

4.1.2.3.2 (Infrastruktuur – Tee tähistus)

4.1.2.4 (Infrastruktuur – Uksed ja sissekäigud)

4.1.2.5 (Infrastruktuur – Põrandapinnad)

4.1.2.6 (Infrastruktuur – Läbipaistvad takistused)

4.1.2.8 (Infrastruktuur – Mööbel ja lahtised seadmed)

4.1.2.9 (Infrastruktuur – Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid)

4.1.2.10 (Infrastruktuur – Valgustus)

4.1.2.12 (Infrastruktuur – Heliteadaanded)

4.1.2.13 (Infrastruktuur – Avariiväljapääsud)

4.1.2.14 (Infrastruktuur – Käigusildade ja -tunnelite geomeetria)

4.1.2.15 (Infrastruktuur – Trepid)

4.1.2.16 (Infrastruktuur – Käsipuud)

4.1.2.17 (Infrastruktuur – Kaldteed, eskalaatorid, liftid, liikuvad teed

4.1.2.18 (Infrastruktuur – Ooteplatvormi kõrgus ja asetus)

4.1.2.19 (Infrastruktuur – Ooteplatvormi laius ja äär)

4.1.2.20 (Infrastruktuur – Ooteplatvormi äär)

4.1.2.21 (Infrastruktuur – Abivahendid rongile minekuks)

4.1.2.22 (Infrastruktuur – Samatasandilised raudteeületuskohad jaamades)

3.5.   Veeremi allsüsteemile esitatavad nõuded

3.5.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.4.1:

„Veeremite ja nende ühenduskohtade ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate- ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.3 (Veerem – Ratastoolide kohad)

„Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

„Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et reisijaga ühendust võetaks.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.3 (Veerem – Ratastoolide kohad)

4.2.2.6.3 (Veerem – Universaaltualettruum)

4.2.2.11 (Veerem – Ratastooliga ligipääsetavad magamiskohad)

„Ukse avamis- ja sulgemissüsteem peab tagama reisijate ohutuse.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.4.2 (Uksed – Välisuksed)

„Avariiväljapääsud peavad olema tähistatud.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.4.2 (Veerem – Välisuksed)

4.2.2.8 (Veerem – Kliendiinfo)

„Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on kohustuslik.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.5 (Veerem – Valgustus)

„Rongid peavad olema varustatud valjuhäälditega, mille kaudu rongi personal ja juhtimiskeskus saab inimestega suhelda.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.8 (Veerem – Kliendiinfo)

4.2.2.8.2 (Veerem – Teave (märgistused ja piktogrammid))

3.5.2.   Töökindlus ja käideldavus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.4.2:

„Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning samuti juhtimissüsteemi ehitus peab halvenenud olukorras võimaldama rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.12.3 (Veerem – Abivahendid ratastooli kasutavatele sõitjatele rongi sisenemiseks ja sealt väljumiseks)

4.2.2.12.3.5 (Veerem – Liigutatavad astmed)

3.5.3.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.4.3:

„Elektriseadmestik peab ühilduma juhtimis- ja signaalimisseadmete töötamisega.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

„Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku toitesüsteemis.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

„Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.2.2.12 (Veerem – Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus)

3.6.   Muude allsüsteemide erinõuded, mis hõlmavad ka infrastruktuuri- ja veeremiallsüsteeme

3.6.1.   Energia allsüsteem

3.6.1.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.2.1:

„Toitesüsteemide töötamine ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.”

Ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.1.2.   Keskkonnakaitse

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.2.2:

„Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töötamine ei tohi keskkonda häirida üle kindlaks määratud piiride.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.1.3.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.2.3:

„Kasutatavad elektrilised või termilised toitesüsteemid peavad:

võimaldama rongidel saavutada ettenähtud tööparameetreid,

elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.2.   Juhtimine ja signaalimine

3.6.2.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.3.1:

„Üleeuroopalisel kiirraudteevõrgustikul kasutatavad juhtimis- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad võimaldama rongidel liikuda ohutuse tasemel, mis vastab võrgustikule seatud eesmärkidele. Juhtimis- ja signaalimissüsteemid peavad kindlustama selliste rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda halvenenud tingimustel.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.2.2.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.3.2:

„Kõiki uusi infrastruktuure ja veeremeid, mis on toodetud või arendatud pärast ühilduvate juhtimise ja signaalimise allsüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada võrgustikes kasutamiseks.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

„Vedurijuhiruumidesse paigaldatud juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku piires.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.3.   Hooldus

3.6.3.1.   Tervis ja ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.5.1:

„Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist ega ohutust.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.3.2.   Keskkonnakaitse

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.5.2:

„Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.3.3.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa nõue 2.5.3:

„Tavaraudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute teostamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.”

See oluline nõue ei ole käesoleva KTK puhul asjakohane.

3.6.4.   Käitamine ja liikluskorraldus

3.6.4.1.   Ohutus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.6.1:

„Võrgustiku kasutuseeskirjade, vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kvalifikatsiooni kokkulangevus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.4 (Infrastruktuur – Käituseeskirjad)

4.1.6 (Infrastruktuur – Kutsekvalifikatsioon)

4.2.4 (Veerem – Käituseeskirjad)

4.2.6 (Veerem – Kutsekvalifikatsioon)

„Hooldustegevuse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja kvalifikatsiooni ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteemi reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.4 (Infrastruktuur – Käituseeskirjad)

4.1.6 (Infrastruktuur – Kutsekvalifikatsioon)

4.2.4 (Veerem – Käituseeskirjad)

4.2.6 (Veerem – Kutsekvalifikatsioon)

3.6.4.2.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.6.3:

„Võrgustiku käituseeskirjade, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni kokkulangevus peab tagama üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku tõhusa käitustegevuse, pidades silmas riigipiire ületavate ja siseriiklikele teenuste erinevaid nõudeid.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.4 (Infrastruktuur – Käituseeskirjad)

4.1.6 (Infrastruktuur – Kutsekvalifikatsioon)

4.2.4 (Veerem – Käituseeskirjad)

4.2.6 (Veerem – Kutsekvalifikatsioon)

3.6.5.   Telemaatilised seadmed kauba- ja reisijateveo jaoks

3.6.5.1.   Tehniline ühilduvus

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.7.1:

„Olulised nõuded telemaatilistele seadmetele peavad tagama teeninduse minimaalse taseme reisijate ja kaubaveoettevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas.

Tuleb võtta meetmeid, et tagada:

andmebaaside, tarkvara ja andmesideprotokollide arendamine viisil, mis võimaldab maksimaalset andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalsed äriandmed;

- kasutajate lihtne juurdepääs teabele.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.2.9 (Infrastruktuur – Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid)

4.1.2.11 (Infrastruktuur – Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave)

4.1.2.12 (Infrastruktuur – Heliteadaanded)

4.2.2.8 (Veerem – Kliendiinfo)

3.6.5.2.   Tervishoid

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, III lisa oluline nõue 2.7.3:

„Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse miinimumeeskirjadele.”

See oluline nõue vastab talituslikele ja tehnilistele kirjeldustele punktides:

4.1.2.9 (Infrastruktuur – Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid)

4.1.2.12 (Infrastruktuur – Heliteadaanded)

4.2.2.8 (Veerem – Kliendiinfo)

3.7.   KTK piiratud liikumisvõimega inimeste valdkonna oluliste nõuetega seotud elemendid

Infrastruktuur

Viide direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, punktile

II lisa

Oluline nõue III lisas

KTK piiratud liikumisvõimega inimeste valdkonna oluliste nõuetega seotud element

Viide

 

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervishoid

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Üldosa

4.1.2.1

2.1

 

 

 

 

 

Parkimisvõimalused piiratud liikumisvõimega inimestele.

4.1.2.2

2.1

 

 

 

 

 

Takistusteta tee

4.1.2.3

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Üldosa

4.1.2.3.1

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Tee tähistus

4.1.2.3.2

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Uksed ja sissepääsud

4.1.2.4

2.1

1.1.1

2.1.1

 

 

 

 

Põrandapinnad

4.1.2.5

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Läbipaistvad takistused

4.1.2.6

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Tualettruumid ja mähkimislauad

4.1.2.7

2.1

1.1.5

2.1.1

 

 

 

 

Mööbel ja lahtised seadmed

4.1.2.8

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid

4.1.2.9

2.1

2.1.1

2.7.3

 

 

2.7.1

Valgustus

4.1.2.10

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave

4.1.2.11

2.1

 

 

 

 

2.7.1

Heliteadaanded

4.1.2.12

2.1

2.1.1

2.7.3

 

 

2.7.1

Avariiväljapääsud, häireseadmed

4.1.2.13

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Käigusildade ja -tunnelite geomeetria

4.1.2.14

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Trepid

4.1.2.15

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Käsipuud

4.1.2.16

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Kaldteed, eskalaatorid, liftid, liikuvad teed

4.1.2.17

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Ooteplatvormi kõrgus ja asetus

4.1.2.18

2.1

2.1.1

 

 

 

1.5

Ooteplatvormi kõrgus,

4.1.2.18.1

2.1

2.1.1

 

 

 

1.5

asetus,

4.1.2.18.2

2.1

2.1.1

 

 

 

1.5

Rööbastee asetus ooteplatvormide vahel

4.1.2.18.3

2.1

2.1.1

 

 

 

1.5

Ooteplatvormi laius ja äär

4.1.2.19

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Ooteplatvormi lõpp

4.1.2.20

2.1

2.1.1

 

 

 

 

Abivahendid ratastooli kasutavatele sõitjatele rongile minekuks

4.1.2.21

2.1

1.1.1

 

 

 

 

Samatasandilised raudteeületuskohad jaamades

4.1.2.22

2.1

2.1.1

 

 

 

 


Veerem

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, viide punktile

II lisa

Oluline nõue III lisas

KTK piiratud liikumisvõimega inimeste valdkonna oluliste nõuetega seotud element

Viide

 

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervishoid

Keskkonnakaitse.

Tehniline ühilduvus

Üldosa

4.2.2.1

2.6

 

 

 

 

 

Istmed

4.2.2.2

2.6

 

 

1.3.1

 

 

Üldosa

4.2.2.2.1

2.6

 

 

1.3.1

 

 

Eelisõigusistmed

4.2.2.2.2

2.6

 

 

1.3.1

 

 

Ratastoolikohad

4.2.2.3

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Uksed

4.2.2.4

2.6

1.1.1

1.1.5

1.2

 

 

 

Välisuksed

4.2.2.4.2

2.6

1.1.1

1.1.5

2.4.1

1.2

 

 

 

Siseuksed

4.2.2.4.3

2.6

1.1.1

1.1.5

1.2

 

 

 

Valgustus

4.2.2.5

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Tualettruumid

4.2.2.6

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Üldosa

4.2.2.6.1

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Tavatualettruum

4.2.2.6.2

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Universaaltualettruum

4.2.2.6.3

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Takistusteta vahekäigud

4.2.2.7

2.6

 

 

1.3.1

 

 

Kliendiinfo

4.2.2.8

2.6

2.4.1

2.7.3

 

 

2.7.1

Üldosa

4.2.2.8.1

2.6

 

 

 

 

 

Teave (märgistused ja piktogrammid)

4.2.2.8.2

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Teave (liini kirjeldus ja kohtade broneerimine)

4.2.2.8.3

2.6

 

 

 

 

 

Muutused kõrguses

4.2.2.9

2.6

1.1.5

 

 

 

 

Käsipuud

4.2.2.10

2.6

1.1.5

 

 

 

 

Ratastooliga ligipääsetavad magamiskohad

4.2.2.11

2.6

2.4.1

 

 

 

 

Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

4.2.2.12

2.6

1.1.1

 

 

 

1.5

2.4.3

Üldnõuded

4.2.2.12.1

2.6

1.1.1

 

 

 

1.5

2.4.3

Peale-/mahaastumisastmed

4.2.2.12.2

2.6

1.1.1

 

 

 

1.5

2.4.3

Abivahendid rongile minekuks

4.2.2.12.3

2.6

1.1.1

2.4.2

 

 

1.5

2.4.3

4..   ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

4.1.   Infrastruktuuri allsüsteem

4.1.1.   Sissejuhatus

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, ning mille üks osa on kõnealune allsüsteem, on ühtne süsteem, mille nõuetele vastavust tuleb kontrollida. Seda tuleb kontrollida eelkõige iga allsüsteemi tehniliste kirjelduste puhul, liideste puhul, mille kaudu see on süsteemiga ühendatud ning kasutus- ja hoolduseeskirjadega.

Allsüsteemi ja selle liideste talituslikud ja tehnilised kirjeldused, mida kirjeldatakse punktis 4.1.2, ei nõua eritehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi toimimiseks kindlasti vajalik. Kuid koostalitluse uuenduslikud lahendused võivad nõuda uusi tehnilisi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Tehniliste uuenduste võimaldamiseks töötatakse need tehnilised kirjeldused ja hindamismeetodid välja osades 6.1.4 ja 6.2.4 kirjeldatud protsessi käigus.

Võttes arvesse kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid, iseloomustavad infrastruktuuri allsüsteemi:

4.1.2.   Funktsionaalsed- ja tehnilised kirjeldused

4.1.2.1.   Üldosa

3. punkti oluliste nõuete valguses on piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga seotud infrastruktuuri allsüsteemi funktsionaalsed- ja tehnilised kirjeldused korraldatud järgnevalt:

parkimisvõimalused piiratud liikumisvõimega inimestele;

uksed ja ühetasapinnalised sissepääsud;

reisijate tee, peamised kõndimisteed;

põrandapinnad;

kombatav info;

juhtrajad;

klaasuste ja seinte tähistused;

tualettruumid;

mööbel;

piletimüügipunktid ja -automaadid/infopunktid;

piletikontrolliautomaadid;

valgustus;

visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave;

heliteadaanded;

avariiväljapääsud, häireseadmed;

käigusildade ja -tunnelite geomeetria;

trepid;

käsipuud;

kaldteed, eskalaatorid, liftid, liikuvad teed;

ooteplatvormide kõrgus ja asetus;

ooteplatvormide laiused ja ääred;

ooteplatvormide lõpp;

abivahendid rongile minekuks;

samatasandilised raudteeületuskohad jaamades.

Iga põhinäitaja puhul juhatab teema sisse üldine punkt.

Järgmised punktid kirjeldavad üksikasjalikult tingimusi, mis on vajalikud üldpunktis mainitud nõudmiste täitmiseks.

4.1.2.2.   Parkimisvõimalused piiratud liikumisvõimega inimestele

Kui jaamal on olemas eraldi parkimisala, reserveeritakse seal kohad piiratud liikumisvõimega inimestele võimalikult lähedal ligipääsetavale sissekäigule.

Raudteede puhul ei eksisteeri muid erinõudeid, kuna parkimiskohtadele kohaldatakse kas Euroopa või riigisiseseid eeskirju (sealhulgas, kuid mitte ainult, parkimiskohtade arv, juurdepääs, asukoht, mõõtmed, materjalid, värvid, märgistamine ja valgustus).

4.1.2.3.   Takistusteta tee

4.1.2.3.1.   Üldosa

Takistusteta tee on tee, mida mööda saavad vabalt liikuda kõik piiratud liikumisvõimega inimesed. Selle alla võivad kuuluda kaldteed või liftid, kui need eksisteerivad ning toimivad vastavalt punktile 4.1.2.17.

Peab olema vähemalt üks takistusteta tee, mis ühendab järgmisi punkte ja teenuseid (kui neid osutatakse):

jaama piires asuvad muude transpordivahendite peatused (näiteks takso, buss, tramm, metroo, praam, jne)

autoparklad

ligipääsetavad sisse- ja väljapääsud

infopunktid

muud infosüsteemid

piletimüügipunktid

kliendiinfo

ootesaalid

pagasihoid

tualettruumid

ooteplatvorm.

Kõigil takistusteta teedel, treppidel, käigusildadel ja –tunnelites on vähemalt 1 600 mm laiuses vaba pinda ning 1 600 mm laiuse ruumi puhaskõrgus on 2 300 mm. Miinimumlaiuse nõue ei arvesta lisalaiust, mida võidakse nõuda reisijatevoo korral. Antud nõuet ei kohaldata eskalaatorite, liikuvate teede ja liftide suhtes.

Takistusteta tee pikkus on lühim võimalik vahemaa ühest punktist teise.

Takistusteta tee põrandapinnad ei peegelda vastu.

Uutes jaamades, mida läbib päevas alla 1 000 reisija (saabuvad ja lahkuvad reisijad kokku), ei pea olema lifte või kaldteesid paikades, kus need tavaliselt oleksid vajalikud, et saavutada kooskõla käesoleva punktiga, kui mõnes muus samal raudteeliinil ja vähem kui 30 km kaugusel asuvas jaamas on olemas kõigile nõudmistele vastav takistusteta tee. Sellisel juhul võetakse uute jaamade projektis arvesse sätteid lifti ja/või kaldteede paigaldamiseks tulevikus, et muuta jaam ligipääsetavaks kõigile piiratud liikumisvõimega inimestele.

4.1.2.3.2.   Tee tähistus

Takistusteta tee tähistatakse selgelt visuaalse teabe abil, nagu on täpsustatud punktis 4.1.2.11.

Teavet takistusteta tee kohta antakse nägemispuudega inimestele, kasutades vähemalt üht järgnevatest viisidest: näit. kombatavad liikumisteed, heliteadaanded, kombatavad märgid, rääkivad märgid, punktkirjas kaardid.

Kui kombatav liikumistee on paigaldatud, on see kooskõlas riiklike eeskirjadega ning see kulgeb täispikkuses takistusteta tee(de) kõrval.

Kui ooteplatvormile viiva takistusteta tee äärtes on käeulatuse kaugusel käsipuud või seinad, siis on neil ära toodud põgus info (näiteks ooteplatvormi number või suunajuhised) punktkirjas ja reljeefsetes tähtedes või numbrites käsipuu tagaküljel või seinal 850 mm kuni 1 000 mm kõrgusel. Numbreid ja nooli võib kasutada ainult kombatavate piktogrammide puhul.

4.1.2.4.   Uksed ja sissepääsud

Käesolevat punkti kohaldatakse kõigi takistusteta teedel asuvate uste ja sissepääsude suhtes.

Jaamas peab olemas olema vähemalt üks ligipääsetav sissepääs jaama ning üks ligipääsetav sissepääs ooteplatvormile.

Uste ja sissepääsude puhas miinimumlaius on 800 mm, puhaskõrgus 2 100 mm.

Lubatud on kasutada nii käsitsi avatavaid, poolautomaatseid või automaatselt avanevaid uksi.

Uste avamiseks vajalikud seadeldised asuvad 800 mm kuni 1 200 mm kõrgusel.

Käsitsi avatavatel mitteliugustel on mõlemal pool ust ukse avamiseks horisontaalsed käepidemed, mis ulatuvad üle kogu ukse laiuse.

Automaatsetel ja poolautomaatsetel ustel on seadeldised, mis hoiavad ära reisijate lõksujäämise uste liikumise ajal.

Kui ukse liigutamiseks kasutatakse surunuppe või muid kaugjuhtimisseadeid, siis peab iga surunupp või seadeldis olema eristatav tema ümbrusest ning tema toimimiseks vajalik jõud ei tohi olla suurem kui 15 njuutonit.

Kui nii ukse avamiseks kui ka sulgemiseks vajalikud surunupud asuvad üksteise kohal, siis on ülemine nupp alati ukse avamiseks.

Juhtimisseadise kese asub vertikaalselt mitte alla 800 mm ja mitte üle 1 200 mm põrandapinnast.

Sellised seadised tunneb ära neid puudutades (näiteks kombatavad märgid) ning neil on tegevuse kirjeldus.

Käsitsi avatava ukse avamiseks ja sulgemiseks vajalik jõud tuuletul hetkel ei tohi ületada 25 njuutonit.

Käsitsi avatava ukse lingi sulgemine või vabastamine toimub peopesa abil, rakendades jõudu mitte üle 20 njuutoni.

Kui kasutatakse pöördust, peab selle kõrval asuma ka vabalt kasutatav tavauks.

Uste ja sissepääsu lävepakud ei ole kõrgemad kui 25 mm. Juhul kui paigaldatakse lävepakud, peavad need olema nende otsese taustaga kontrastses toonis.

4.1.2.5.   Põrandapinnad

Vastavalt üldkasutatavate hoonete riiklikele eeskirjadele peavad kõik põrandapinnad olema libisemiskindlad.

Jaamahoonetes ei tohi kõnnitavatel pindadel esineda üle 5 mm suurusi ebatasasusi, erandiks on ainult kombatavad juhtteed, veeviimarid ning kombatavad hoiatusindikaatorid.

4.1.2.6.   Läbipaistvad takistused

Reisijate peamistel teedel või nende ääres asuvad läbipaistvad takistused, mille hulka kuuluvad klaasuksed või läbipaistvad seinad, tuleb märgistada vähemalt kahe silmatorkava siltide, logode, embleemide või kaunistuselementide triibuga, millest üks asub 1 500 – 2 000 mm ja teine 850 – 1 050 mm kõrgusel. Kõnealuse märgistuse värvitoon peab olema kontrastis nende taustaga ning märgistus peab olema vähemalt 100 mm kõrgune.

Antud märgistusi ei pea paigaldama läbipaistvatele seintele, kui reisijaid kaitseb kokkupõrke eest mõni muu vahend – näiteks käsipuud või pingirida.

4.1.2.7.   Tualettruumid ja mähkimislauad

4.1.2.7.1.   Allsüsteemi nõuded

Kui jaamas on tualettruumid, siis peab vähemalt üks mõlemale soole kasutamiseks mõeldud kabiin olema ratastooliga ligipääsetav.

Kui jaamas on tualettruumid, peavad seal olema ka mähkimislauad, mis on ligipääsetavad nii naistele kui ka meestele. Need on kooskõlas punkti 4.1.2.7.2 nõuetega.

Et võimaldada koguka pagasiga reisijatel tualettruume kasutada, peavad kõigi tualetikabiinide miinimummõõtmed olema 900 mm (laius) ja 1 700 mm (pikkus), kui uks avaneb sissepoole, ning 1 500 mm (pikkus), kui uks avaneb väljapoole või on tegemist liuguksega. Ukse ja kõigi tualettruumi sissepääsude puhaslaius peab olema 650 mm.

Ratastooli kasutajatele mõeldud tualettruumide mõõtmete ja sisustuse suhtes kohaldatakse Euroopa ja riigisiseseid eeskirju.

4.1.2.7.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele

Mähkimislauad

Kasutamisasendis peab mähkimislaud asetsema 800 mm kuni 1 000 mm kõrgusel põrandapinnast. See peab olema vähemalt 500 mm lai ja 700 mm pikk.

Laud peab olema konstrueeritud nii, et imik sealt kogemata maha ei libiseks, laual ei tohi olla teravaid servi ning see peab kandma vähemalt 80 kg.

Kui mähkimislaud eendub kasutatavasse tualettruumi, peab olema võimalik seda kokku panna, kasutades jõudu, mis ei ületa 25 njuutonit.

4.1.2.8.   Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

Kõigi mööbliesemete ja eraldiseisvate seadmete toon peab olema kontrastne nende taustaga, samuti peavad neil olema ümarad servad.

Jaama piires asetatakse mööbel ja eraldiseisvad seadmed paika, kus nad ei takista pimedaid või nägemispuudega inimesi ning kus nad on pimedale inimesele kepi abil leitavad.

Madalamal kui 2 100 mm kõrgusel asuvad väljaulatuvad esemed, mis eenduvad rohkem kui 150 mm võrra, märgistatakse takistusega maksimaalselt 300 mm kõrgusel, nii et see oleks pimedale inimesele kepi abil leitav.

Madalamal kui 2 100 mm ei tohi olla rippuvaid elemente.

Igal platvormil, kus reisijatel on lubatud ronge oodata, ning igas puhkealas peab olema vähemalt üks ilmastikukindel ala ergonoomiliste istmetega. Istmetel peavad olema seljatoed ja vähemalt kolmandikul neist ka käetoed. Samuti peab seal olema vähemalt 1 400 mm pikkune puhketugi püstiseisjatele ja koht ratastooli jaoks.

4.1.2.9.   Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid

4.1.2.9.1.   Allsüsteemi nõuded

Kui takistusteta tee ääres on piletimüügipunktid, infopunktid ja kliendiabipunktid, peab vähemalt ühe laua kõrgus lauaplaadini olema vähemalt 650 mm, laua aluse ruumi sügavus vähemalt 300 mm ja laius vähemalt 600 mm. Pealispinna kõrgus, või selle osa, mille minimaalne laius on 300 mm ja sügavus 200 mm, peab olema 700–800 mm. See piirkond muudetakse ligipääsetavaks ratastoolide kasutajatele ning teistele piiratud liikumisvõimega inimestele tagatakse istekohad.

Kui reisija ja piletimüüja vahel on klaasbarjäär, peab see olema kas eemaldatav või kui see pole võimalik, tuleb paigaldada mikrofonisüsteem. Kõik sellised klaasbarjäärid peavad olema valmistatud puhtast klaasist.

Vähemalt üks piletimüügipunkt peab olema varustatud vajalike seadeldistega, et võimaldada kuulmispuudega inimestel aru saada, mida räägitakse, lülitades oma kuulmisaparaadi „T” asendisse.

Kui paigaldatakse elektroonilised seadmed, mis näitavad piletimüüjale informatsiooni piletihinna kohta, siis tuleb paigaldada ka seadmed, mis annavad antud informatsiooni ka pileti ostjale.

Kui jaamas asuvad takistusteta tee kõrval piletimüügiautomaadid, siis peab vähemalt üks neist olema kooskõlas punkti 4.1.2.9.2 nõuetega.

Kui paigaldatakse piletikontrolliautomaadid, peab vähemalt ühe juurde neist viima vaba käik laiusega vähemalt 800 mm ja mis peab mahutama vähemalt 1 200 mm pikkuse ratastooli.

Kui kasutatakse pöördväravaid, peab piiratud liikumisvõimega inimestel olema igal ajal võimalik kasutada tavalist juurdepääsu.

4.1.2.9.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele

Jaamas takistusteta teel asuvad piletimüügiautomaatidel on vastavalt punktile 4.1.2.9.1 kombatav kontaktpiirkond (sealhulgas klaviatuur, makse- ja piletimüügikoht) 700–1 200 mm kõrgusel. Klaviatuur ja vähemalt üks ekraan peavad olema nähtavad nii ratastoolis istudes kui ka automaadi ees püsti seistes. Kui infot sisestatakse ekraani kaudu, peab see vastama käesoleva punkti nõuetele.

4.1.2.10.   Valgustus

Jaamaesise valgustus peab olema kooskõlas Euroopa või riigisiseste eeskirjadega.

Ligipääsetavast hoonesse sissepääsust kuni platvormile pääsemise punktini peab takistusteta tee valgustatuse tase olema vähemalt 100 luksi põrandapinnal jaamahoone piirides. Minimaalne nõutud valgustatuse tase peasissepääsu juures, treppidel ja kaldteede lõpus on 100 luksi, mõõdetuna põrandapinnal. Kui selle saavutamiseks on vaja kunstlikku valgustust, on nõutav valgustuse tase vähemalt 40 luksi rohkem kui ümbritseva valgustuse puhul ning see peab olema külmemat värvi.

Ooteplatvormidel ja muudes jaamavälistes reisijatele mõeldud piirkondades peab valgustatuse keskmine tase põrandapinnal mõõdetuna olema vähemalt 20 luksi, minimaalselt võib see olla 10 luksi.

Kui detailse informatsiooni lugemiseks on vaja kunstlikku valgustust, peab valgustatuse tase nendes kohtades olema vähemalt 15 luksi võrra kõrgem kui ümbritsevas piirkonnas. Sellise intensiivsema valguse värvitoon peab samuti erinema ümbritseva piirkonna omast.

Hädaabivalgustus peab olema kooskõlas Euroopa või riigisiseste eeskirjadega.

4.1.2.11.   Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave

4.1.2.11.1.   Allsüsteemi nõuded

Jaama sees peab teave olema järjepidev ning vastama Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

Kõik kirjalikud tekstid kirjutatakse kasutades Sans Serif'i kirjatüüpi ja segatähtedega (st ei kirjutata üksnes trükitähtedega).

Tähtede kokkusurutud üla- ja alapikendeid ei kasutata.

Alapikendid peavad olema selgelt äratuntavad ning nende suurus peab olema vähemalt 20 % trükitähtedest.

Kogu teave peab olema kooskõlas üldise teede- ja teabesüsteemiga, seda eriti seoses värvide ja kontrastidega ooteplatvormidel ning sissepääsude juures.

Visuaalne teave peab jaama lahtiolekuaegadel olema loetav kõigis valgustingimustes.

Visuaalne teave peab olema kontrastne oma taustaga.

Kui kasutatakse visuaalset muutuvat teavet, peab see olema kooskõlas olulise suuliselt edastatava teabega.

Esitatakse järgmine teave:

ohutusteave ja ohutuseeskirjad vastavalt Euroopa või riigisisestele eeskirjadele;

hoiatavad, keelavad ja kohustuslike tegevuste sildid vastavalt Euroopa või riigisisestele eeskirjadele;

teave rongide väljumise kohta;

jaamas osutatavate teenuste tutvustus, kui neid on, ning teed nendeni jõudmiseks.

Teavet peab edastama kõigis punktides, kus reisijad peavad otsustama tee edasise suuna üle, ning teel maksimaalselt iga 100 m tagant. Märgistused, sümbolid ja piktogrammid esinevad pidevalt kogu tee ulatuses.

Tagatakse otsuse tegemiseks vajaliku teabe edastamine. Näiteks „Ooteplatvormidele” võib olla esimese otsuse tegemise punktis jaama sisenemisel sobilikum kui täpsed viidad eraldi platvormidele.

Kombatava teabe märgistused paigutatakse:

vajaduse korral tualettruumidesse talitusliku teabega ning hädaabikutsungiks;

liftidesse vastavalt EN 81-70:2003 lisale E.4.

Reklaame ei tohi ühitada teejuhiste ja teabesüsteemidega.

Märkus: Üldist teavet ühistransporditeenuste kohta ei käsitleta selles punktis reklaamina.

Paigaldada tuleb järgmised piiratud liikumisvõimega inimestele suunatud graafilised sümbolid:

silt, mis on kooskõlas rahvusvahelise puuetega inimeste märgiga, nagu seda on kirjeldatud lisa N punktides N.2 ja N.4;

suunajuhised takistusteta tee ja ratastooliga ligipääsetavate teenuste kohta;

universaaltualettruumide viidad;

kui ooteplatvormil on teave rongi konfiguratsiooni kohta, siis viidad ratastooliga rongile pääsu kohta.

Sümboleid võib kasutada koos muude sümbolitega (nt lift, tualettruum, jne).

Kuulmisseadmete asukohale viitab märk, mida kirjeldatakse lisa N punktides N.2 ja N.5.

Kui vastavat teenust pakutakse, viitab graafiline sümbol raske ja koguka pagasi hoiukohale.

Kui pakutakse abikutsungi või teabekutsungi teenust, siis viitab sellele märk, mida kirjeldatakse lisa N punktides N.2 ja N.6.

Kui on olemas hädaabikutsungi seadeldis:

peavad sellel olema nii visuaalsed kui kombatavad sümbolid;

viitab sellele märk, mida kirjeldatakse lisa N punktides N.2 ja N.7;

ja neil on:

visuaalne ja helisignaalviide sellele, et seadeldis on töös;

vajaduse korral lisainformatsioon seadeldise toimimise kohta.

Universaaltualettruumides ja ratastooliga ligipääsetavates tualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema graafiline sümbol, mis kujutab käsipuud nii ülestõstetud kui allalastud asendis.

Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes paigas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.

4.1.2.11.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele

Ekraanidel esitatakse eri jaamade täielikud nimed või kirjalikud teated. Iga jaama nimi või teade püsib ekraanil vähemalt 2 sekundit. Kui kasutatakse keritavat ekraani (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt 2 sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei ole rohkem kui 6 märki sekundis.

Tähtede miinimumkõrgus arvutatakse järgmise valemiga: lugemiskaugus millimeetrites jagatud 250 = kirja suurus (näiteks 10 000 mm/250 = 40 mm).

Kõik ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustuslike tegevuste sildid peavad sisaldama piktogramme ning kujundatakse ISO 3864-1 kohaselt.

Maksimaalne lugemiskaugus on koostalitluse komponendi näitaja.

4.1.2.12.   Heliteadaanded

Vastavalt IEC 60268-16 16. osale peab heliteadaannete RASTI tase kõigis piirkondades olema vähemalt 0,5.

Heliteadaannete edastamise korral peavad need olema kooskõlas edastatava olulise visuaalse informatsiooniga.

Kui heliteadaandeid ei edastata automaatselt, paigaldatakse helisignaal-kommunikatsioonisüsteem, mille abil saavad kasutajad soovi korral teavet.

4.1.2.13.   Avariiväljapääsud, häireseadmed

Avariiväljapääsud ja häireseadmed peavad vastama Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

4.1.2.14.   Käigusildade ja -tunnelite geomeetria

Kui jaama piires kasutatakse reisija jalutustee osana käigusildu või -tunneleid, peavad need hõlmama vähemalt 1 600 mm laiust ja 2 300 mm kõrgust takistusteta ala. Minimaalse laiuse nõue ei võta arvesse lisalaiust, mida võib vaja minna reisijatevoo korral, need lisalaiused peavad olema vastavuses riiklike eeskirjadega.

4.1.2.15.   Trepid

Trepid peavad vastama Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

Peateel asuvatel treppidel peab olema vähemalt 1 600 mm laiune takistusteta käsipuudevaheline ala. Minimaalse laiuse nõue ei võta arvesse lisalaiust, mida võidakse nõuda reisijatevoo korral.

Kõikide treppide pind peab olema libisemiskindel.

Enne esimest tõusvat ning esimest laskuvat trepiastet peab terve astme laiuses asetsema kombatav triip. Selle triibu miinimumlaius on 400 mm, see peab olema kontrastne põrandapinna värviga ning asetsema põranda sees. See triip eristub nendest, mida kasutatakse kombatavatel teedel, kus need on paigaldatud.

Trepialuseid avatud alasid tuleb piirata, et vältida reisijate tahtmatut põrkamist tugikonstruktsioonide ja vähendatud kõrgusega alade otsa.

4.1.2.16.   Käsipuud

Treppidel ja kaldteedel peavad mõlemal küljel ja kahel kõrgusel olema käsipuud. Kõrgem käsipuu asetseb 850–1 000 mm kõrgusel, madalam käsipuu 500–750 mm kõrgusel põrandapinnast.

Käsipuu ja rajatise muude osade vahel peab olema vähemalt 40 mm tühja ruumi, välja arvatud nende alused.

Käsipuud peavad olema katkematud. Trepile paigaldatuna peavad nad ulatuma vähemalt 300 mm üle ülemise ja alumise astme (neid võib takistuste vältimiseks otstest kõverdada).

Käsipuu peab olema ümar ja selle diameetri ristlõige peab olema 30–50 mm.

Käsipuude toon peab olema kontrastne ümbritsevate seinte tooniga.

4.1.2.17.   Kaldteed, eskalaatorid, liftid, liikuvad teed

Liftide puudumisel tuleb paigaldada kaldteed piiratud liikumisvõimega inimestele, kes ei saa treppi kasutada.

Kaldteed peavad vastama Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

Eskalaatorite suurim kiirus peab olema 0,65 m/s ja need peavad olema konstrueeritud vastavalt Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

Kaldteede puudumisel tuleb paigaldada liftid ning need peavad olema konstrueeritud vastavalt EN 81-70:2003 tabeli 1 punktile 5.3.2.1.

Liikuvate teede suurim kiirus on 0,75 m/s, maksimaalne kalle 12 kraadi (21,3 %), ja need peavad olema konstrueeritud vastavalt Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

4.1.2.18.   Ooteplatvormi kõrgus ja asetus

4.1.2.18.1.   Ooteplatvormi kõrgus

Tavaraudteesüsteemis on ooteplatvormidel kaks lubatud kõrgust: 550 mm ja 760 mm üle rööbastee veerepinna. Antud mõõtmete suhtes on lubatud kõikumine –35 mm/+ 0 mm.

Tavaraudteesüsteemis on ooteplatvormide puhul, kus peatuvad ka trammid (nt Stadtbahn või Tram-Train), ooteplatvormide lubatud kõrguseks 300–380 mm. Antud mõõtmete suhtes on lubatud kõikumine +/–20 mm.

Vähem kui 500 m raadiusega kõverikes võib ooteplatvormi kõrgus olla kõnealustest kõrgustest suurem või väiksem, tingimusel et sõiduki esimene kasutatav aste on vastavuses punkti 4.2.2.12.1 joonisega 11.

4.1.2.18.2.   Ooteplatvormi asetus

Märkus, mis eemaldatakse tavaraudteesüsteemi piiratud liikumisvõimega inimeste KTKst protsessi lõppedes: Kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTKs on sätestatud nõuded kiirraudteesüsteemi ooteplatvormidele.

Tavaraudteesüsteemis peavad ooteplatvormi ääred, mis asuvad nominaalkõrgustel 550 mm ja 760 mm, vastama minimaalsele ehitusgabariidile (avatud punkt, riiklikke eeskirju kohaldatakse minimaalsele ehitusgabariidile KTK läbivaatamise ajal pärast EN15273-3:2006 avaldamist); ja kokkuleppeline väärtus bq0 rööbastee telgjoonest, mis on paralleelne rööbastee veerepinnaga, tuleb tuletada valemist, mis ei võta arvesse järgmiste elementide mõjusid:

rööpmelaiuse suurendamine kõverikes

põikkalle

pöörangud ja ristmed

kvaasistaatiline kalle

ehituslik ja hooldushälve

kus

Formula

R on rööbastee kõveriku raadius meetrites,

Arvutatud väärtus bqlim on kindlaks määratud dokumendis pr EN15273-3:2006 ning see võtab arvesse kõiki muid väärtusi, mis ei ole võetud bq0 valemisse. bq tegelik väärtus ooteplatvormi äärte paigaldamiseks rööpmekeskmest paralleelselt rööbastee tasapinnaga võimaldab kõikumist tänu hälbele Tq ooteplatvormi äärte paigaldamisel või nende hoolduse korral: bqlim bq bqlim + Tq.

Hälve Tq peab olema 0 ≤ Tq ≤ 50 mm.

Põikkalde mõju tuleb kompenseerida väljaspool kõverikku osa puhul, mis ulatub 25 mm üle ooteplatvormi serva ja ulatub niši kohale, mis on vajalik rööpmevahe kvaasistaatiliseks kaldeks risti rööbaste veerepinnaga.

Tulemusena võib tegelik lõhe olla suurem tavapärasest lõhest.

4.1.2.18.3.   Rööbastee asetus platvormide vahel

Märkus, mis eemaldatakse tavaraudteesüsteemi piiratud liikumisvõimega inimeste KTKst protsessi lõppedes: Kiirraudteesüsteemi I kategooria liinidel paiknevad ooteplatvormid peavad olema kooskõlas kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTKga.

Märkus, mis kaasatakse kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTKsse: Kiirraudteesüsteemi II ja III kategooria liinidel paiknevad ooteplatvormid peavad olema kooskõlas tavaraudteesüsteemi piiratud liikumisvõimega inimeste KTK punktiga 4.1.2.18.3.

Tavaraudteesüsteemi ooteplatvormide puhul peab ooteplatvormi kõrval asuv rööbastee eelistatavalt olema sirge ning tema raadius ei tohi kuskil olla alla 300 m.

4.1.2.19.   Ooteplatvormi laius ja äär

Ooteplatvormi laius võib selle pikkuse ulatuses kõikuda. Ooteplatvormi vähim laius ilma takistusteta peab olema suurem ühest järgmisest:

ohtliku ala laius pluss kahe vastamisi asuva 800 mm (1 600 mm) laiuse takistusteta tee laius või;

ühepoolse ooteplatvormi laius 2 500 mm, või platvormisaare laius 3 300 mm (see laius võib kahaneda platvormi lõpus 2 500 mm-ni).

Miinimumlaiuse nõue ei võta arvesse lisalaiust, mida võidakse nõuda reisijatevoo korral.

Antud 1 600 mm laiusel takistusteta teel võib olla väikseid takistusi, mille pikkus ei ületa 1 000 mm (näiteks mastid, märgistornid, kabiinid, istmed). Kaugus ooteplatvormi äärest takistuseni peab olema vähemalt 1 600 mm ning takistuse servast ohtliku alani peab olema 800 mm laiune takistusteta tee.

Kui kahe väikese takistuse vaheline kaugus on alla 2 400 mm, moodustavad nad ühe suure takistuse.

Vähim kaugus takistuste äärtest, näiteks seinte, istekohtade, liftide ja treppide äärtest, mille pikkus on üle 1 000 mm kuid alla 10 000 mm, ja ohuala äärest, peab olema 1 200 mm. Kaugus ooteplatvormi äärest kõnealuse takistuseni peab olema vähemalt 2 000 mm.

Vähim kaugus takistuste äärtest, näiteks seinte, istekohtade, liikuvate teede ja treppide äärtest, mille pikkus on üle 10 000 mm, ja ohuala äärest, peab olema 1 600 mm. Kaugus ooteplatvormi äärest antud takistuseni peab olema vähemalt 2 400 mm.

Kui rongides või ooteplatvormidel on lisaseadmed, et hõlbustada ratastooli kasutajate rongi sisenemist ja sealt väljumist, siis peab kohtades, kus selliseid seadmeid kasutatakse, jääma 1 500 mm vaba pinda selle seadme äärest, kus ratastool platvormi tasandil rongi siseneb või väljub, kuni järgmise platvormil asuva takistuseni või vastasasuva ohualani. Uus jaam peab vastama sellele nõudele kõigi rongide puhul, mis hakkavad ooteplatvormi ääres peatuma.

Ooteplatvormi ohuala algab ooteplatvormi rööbastee poolsest äärest ning seda määratletakse kui ala, kus reisijad võivad sattuda ohtlikku olukorda tänu mööduvate rongide tekitatud õhukeeristele. Tavaraudteesüsteemi puhul peab kõnealune ohuala olema kooskõlas riiklike eeskirjadega.

Ohuala piir, mis asub ooteplatvormi rööbastee poolsest küljest vaadatuna kõige kaugemal, tuleb märgistada visuaalsete ja kombatavate hoiatustega. Kombatav hoiatus peab olema kooskõlas riiklike eeskirjadega.

Visuaalne hoiatus peab olema kontrastses värvitoonis, libisemiskindel hoiatav joon, mille laius on vähemalt 100 mm.

Ooteplatvormi rööbastee poolse ääre materjali värv peab olema kontrastne tumeda tühimikuga. Kõnealune materjal peab olema libisemiskindel.

4.1.2.20.   Ooteplatvormi lõpp

Ooteplatvormi lõpp peab olema tähistatud nii visuaalsete kui kombatavate märkidega.

4.1.2.21.   Abivahendid ratastooli kasutavatele sõitjatele rongile minekuks

4.1.2.21.1.   Allsüsteemi nõuded

Kui ooteplatvorm jaamas, kus on punktiga 4.1.2.3.1 kooskõlas olevaid takistusteta teid, on kavandatud vastu võtma ronge, millel on ratastoolidega ühilduv ukseava, siis peab selle ukse ja ooteplatvormi vahel kasutamiseks olema olemas abivahend, mida mööda ratastoolis reisija saab rongi siseneda ja sealt väljuda,

kui just ei selgu, et tühimik ukseläve ääre ja ooteplatvormi ääre vahel ei ületa horisontaalselt 75 mm ning vertikaalselt 50 mm;

ning

kui samal liinil ei ole 30 km ulatuses teist jaama, kus on olemas rongi sisenemise abivahendid.

Vastutav infrastruktuuri-ettevõtja (või jaamaülem(ad), kui jaamad on vastutavad üksused) ja raudtee-ettevõtjad peavad kokku leppima rongile mineku abivahendite halduse suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr. 1371/2007 rahvusvahelise raudteeliikluse reisijate õiguste ja kohustuste kohta, (1) et määrata kindlaks, milline osaline vastutab rongile mineku abivahendite tagamise eest. Infrastruktuuri-ettevõtja (või jaamaülem(ad)) ja raudtee-ettevõtjad tagavad, et nende poolt kokku lepitud kohustuste jagamine on kõige mõistlikum üldine lahendus.

Selliste kokkulepetega määratakse kindlaks:

ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendite olemasolu tagatakse infrastruktuuri-ettevõtja või jaamaülema poolt ning veerem, mille puhul seda kasutatakse;

ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendite olemasolu tagatakse raudtee-ettevõtja poolt ning veerem, mille puhul seda kasutatakse;

veerem, mille puhul raudtee-ettevõtja peab tagama rongile mineku abivahendite olemasolu ning ooteplatvorm, kus seda kasutatakse;

erieeskirjad rongide peatamiseks, et vastata punktile 4.1.2.19 (ala ratastoolikasutajate rongilemineku abivahendite jaoks).

Oma ohutuse juhtimissüsteemis peab raudtee-ettevõtja määratlema, millised on tema kohustused vastavalt kõnealustele kokkulepetele ning kuidas ta kavatseb neid täita.

Oma ohutuse juhtimissüsteemis peab infrastruktuuri-ettevõtja määratlema, millised on tema kohustused vastavalt kõnealustele kokkulepetele ning kuidas ta kavatseb neid täita.

Eespool nimetatud punktides käsitletakse ooteplatvormi teenindavat jaamaülemat infrastruktuuri juhina vastavalt direktiivi 91/440/EÜ artiklile 3 (infrastruktuuri mõiste) ning määrusele 2598/70/EÜ.

Kui kõige eespool öeldu tulemusena on kõik ooteplatvormi ääres peatuvad veeremitüübid varustatud platvormiga ühilduvate rongile mineku abivahenditega, siis on lubatav, et abivahendite olemasolu ooteplatvormil ei pea olema tagatud.

Rongile mineku abivahendid peavad vastama punkti 4.1.2.21.2. nõuetele. Kui ratastooli rongile mineku koht on eelnevalt kindlaks määratud, siis võib ooteplatvormil asuvate ratastooliga ligipääsetavate ukseavade kohad märkida sildiga, mis on kooskõlas rahvusvahelise puuetega inimeste märgiga. Sellised sildid on vastavuses lisa N punktidega N.2 ja N.4.

Kaldteed

Ükskõik, kas kaldteed hoitakse ooteplatvormil või rongis, kas see on mehaaniline või poolautomaatne, peab personali poolt käitatav kaldtee olema kättesaadav.

Kaldtee peab vastama punkti 4.1.2.21.2 nõuetele.

Ooteplatvormi tõstukid

Kui kasutatakse ooteplatvormil olevat tõstukit, peab see vastama punkti 4.1.2.21.2 nõuetele.

4.1.2.21.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele

Kui rongile mineku abivahendid asuvad jaamades, peab nende hulka kuuluma ratastool, mille näitajaid kirjeldatakse lisas M:

Rongile mineku abivahend talub vähemalt 300 kg raskust, kui see asetatakse seadeldise keskele, mille mõõdud on 660 mm korda 660 mm.

Kui rongile mineku abivahend töötab mootoriga, peab abivahendit saama toite kadumisel hädaolukordades käsitsi juhtida.

Kaldteed

Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja tema puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.

Kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.

Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.

Kaldtee maksimaalne kalle võib olla 10,2 kraadi (18 %).

Rongile sisenemise või rongilt väljumise ajal kaldteed kasutades tuleb see kinnitada nii, et see ei liiguks kasutamise hetkel paigast.

Kaldteid, sealhulgas eemaldatavaid kaldteid, tuleb hoiustada paigas, kus need ei kujuta endast takistust reisijatele.

Ooteplatvormil asuvad tõstukid

Kui kasutatakse ooteplatvormil asuvat tõstukit, peab see vastama järgmistele nõuetele:

Ooteplatvormil oleva tõstuki pind peab olema libisemiskindel. Põrandapinnal peab tõstuki laius olema vähemalt 720 mm.

Tõstuki ehitus peab tagama selle, et sõidukit ei saa liigutada, kui tõstuk ei ole paigal.

Olemasolu korral peavad kõik tõstuki juhtimisseadmed selle maapinnale viimiseks, üles tõstmiseks ja seiskamiseks olema käitaja poolt pidevalt manuaalselt opereeritavad ning lubatud ei ole ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.

Kui tõstuki toide kaob, peab tõstukit olema võimalik käitada hädaabimeetodi abil, viia tõstukis olev inimene maapinnale, ning tõsta ja paigutada tõstuk oma kohale.

Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel üle 150 mm/sekundis reisija alla viimise ja üles tõstmise ajal, ning ei tohi ületada 300 mm/sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi). Tõstuki suurim lubatud horisontaalne ja vertikaalne kiirendus hetkel, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.

Tõstuk peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstukiplatvormi serva tõstuki töötamise ajal.

Sisseehitatud eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähema serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.

Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.

Pealesõiduserva piirde (välimine piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada toitega ratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.

Ratastool võib tõstukil asetseda näoga välja- või sissepoole.

Olemas peab olema turvaline hoiusüsteem, et tagada, et paigaldatud tõstuk ei avalda survet reisija ratastoolile või liikumisabivahendile ega kujuta endast ohtu reisijatele.

4.1.2.22.   Samatasandilised raudteeületuskohad jaamades

Kui riiklike eeskirjade kohaselt on reisijatel lubatud kasutada samatasandilisi raudteeületuskohti ning nendel tuleb tagada takistusteta tee olemasolu, tuleb nad teha ligipääsetavaks kõigile piiratud liikumisvõimega inimestele.

Ületuskohad tuleb konstrueerida nii, et ratastooli kõige väiksem ratas, nagu määratletud lisas M, ei jääks kinni ületuskoha pinna ja rööpa vahele.

Ületuskoha piiride märgistamiseks tuleb kasutada visuaalseid ja kombatavaid märgistusi.

4.1.3.   Liideste talituslikud ja tehnilised nõuded

Kuna hetkel ei eksisteeri tavaraudteesüsteemi KTKsid reisijateveoveeremite ja infrastruktuuri jaoks, jääb käesolev osa avatud punktiks.

Ei ole ühtki liidest „kontrolli- ja signaalimise allsüsteemiga”:

Käitamise allsüsteemiga liideseid kirjeldatakse „Käituseeskirjade” punktis 4.1.4.

4.1.4.   Käituseeskirjad

Järgmised käituseeskirjad ei moodusta osa infrastruktuuri hindamisest.

Käesolevas KTK ei täpsusta käituseeskirju evakueerimise puhul ohtlikes olukordades, vaid ainult tehnilisi nõudeid. Infrastruktuuri tehniliste nõuete eesmärk on hõlbustada kõigi, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimeste, evakueerimist.

3. osa oluliste nõuete valguses on käesoleva KTK infrastruktuuri allsüsteemi käsitlevad käituseeskirjad vastavalt tehnilisele kohaldamisalale, mis on määratletud punktis 1.1, järgmised:

Üldosa

Infrastruktuuri juhil või jaamaülemal on kirjalikud eeskirjad, et tagada kooskõlas käesoleva KTKga kõigi piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääs reisijate infrastruktuurile kogu jaama lahtioleku jooksul. Lisaks peavad kõnealused eeskirjad olema vastavuses mis tahes raudtee-ettevõtja eeskirjadega, kes võiks soovida rajatisi kasutada (vt 4.2.4). Kõnealust korda rakendatakse personalile vajaliku teabe jagamise ning menetluste ja koolituste kaudu. Infrastruktuuri eeskirjad hõlmavad järgmisi käituseeskirju, kuid ei ole nendega piiritletud:

Takistusteta teed

Kui uued jaamad, mida läbib 12 kuu jooksul päevas keskmiselt kuni 1 000 reisijat (saabuvate ja lahkuvate reisijate kogusumma) ei vasta punktis 4.1.2.3.1 esitatud takistusteta teega seotud nõuetele, mille kohaselt peab neis olema lift ja/või kaldtee, tuleb riiklike eeskirjade kohaselt ratastoolikasutajatele võimaldada transport kõnealusest mitteligipääsetavast jaamast järgmisesse samal liinil asuvasse ligipääsetavasse jaama.

Juurdepääs jaamale

Käituseeskirjadega tuleb tagada, et teave kõigi jaamade juurdepääsutaseme kohta on vabalt kättesaadav.

Personalita jaamad – piletimüük nägemispuudega inimestele

Tuleb koostada ja rakendada käituseeskirju ilma personalita jaamade suhtes, kus pileteid müüvad automaadid (vt 4.1.2.9). Sellisel juhul peab alati olema tagatud alternatiivse piletimüügiviisi olemasolu, mida saaksid kasutada nägemispuudega inimesed. (Näiteks pileti ostmise võimaldamine rongist või sihtjaamast.)

Piletikontroll – pöördväravad

Kui piletikontrollis kasutatakse pöördväravaid, tuleb rakendada käituseeskirju, mille kohaselt piiratud liikumisvõimega inimestele võimaldatakse antud kontrollpunktidest läbipääs värava kõrvalt. Sellist piiratud liikumisvõimega inimestele mõeldud juurdepääsu võivad kasutada ratastoolide kasutajad, lapsevankrite ja koguka pagasiga inimesed jt ning see võib olla automaatselt või personali poolt kontrollitav.

Visuaalne teave ja heliteadaanded – kooskõla saavutamine

Käituseeskirju tuleb rakendada, et tagada kooskõla olulise visuaalse teabe ning heliteadaannete vahel (vt 4.1.2.12). Teadaandeid edastav personal peab järgima standardset korda, et tagada olulise teabe täielik kooskõla.

Reisijate helisignaalinfosüsteem

Juhul kui jaamas ei edastata valjuhääldi kaudu olulisi heliteadaandeid (vt 4.1.2.12), tuleb rakendada käituseeskirju, mille kohaselt tuleb tagada alternatiivse infosüsteemi olemasolu, mille kaudu reisijad saavad sama teavet heliteadaannete kujul (näit personaliga või automaatne telefoniinfoteenus).

Ooteplatvorm – ratastoolikasutajatele mõeldud rongile mineku abivahendite kasutamise ala

Raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja või jaamaülem peavad koos määratlema selle piirkonna ooteplatvormil, kus kõnealuseid vahendeid tõenäoliselt kasutatakse ning peavad demonstreerima selle sobilikkust. Ala peab ühilduma olemasolevate ooteplatvormidega, mille ääres rong tõenäoliselt peatub.

Eespoolöeldu põhjal võib kõnealusest nõudest kinnipidamise eesmärgil rongi peatuskohta mõnes kohas veidi muuta.

Käituseeskirju rakendatakse, et võtta arvesse muutusi rongi koosseisus (vt 4.1.2.19) nii et rongide peatuspaika oleks võimalik rongile mineku abivahendite kasutamise ala jaoks kindlaks määrata.

Iga rongile mineku abivahendi jaoks peab ooteplatvormil jääma 1 500 mm vaba ruumi platvormi äärest (vt 4.1.2.19).

Mehaaniliste ja elektriliste ratastoolide rongile mineku abivahendite ohutus

Rakendatakse käituseeskirju seoses rongile mineku abivahendite käitamisega jaamapersonali poolt (vt 4.1.2.21.1 ja 2).

Rakendatakse käituseeskiri seoses personali poolt opereeritava eemaldatava ratastoolitõstukite ohutuspiirdega (vt 4.1.2.21.2).

Rakendatakse käituseeskirju, et tagada personali võime ohutult käitada pealesõiduteid, neid kohale asetada, tõsta, langetada ning paigutada (vt 4.1.2.21.2).

Ratastoolikasutajate abistamine

Rakendatakse käituseeskirju, et tagada personali teadlikkus sellest, et ratastoolide kasutajad võivad vajada abi rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, ning personal peab vajaduse korral tagama sellise abi osutamise.

Väljaõppinud personali kohaloleku tagamiseks võib ratastooli kasutajatelt paluda, et nad esitaksid abipalve eelnevalt.

Samatasandiline järelevalvega raudteeületuskoht

Kui riiklikud eeskirjad näevad ette samatasandiliste järelevalvega raudteeületuskohtade olemasolu, tuleb rakendada käituseeskirju tagamaks, et samatasandiliste järelevalvega raudteeületuskohtade personal osutaks piiratud liikumisvõimega inimestele vajalikku abi, sealhulgas märguanne selle kohta, millal ülekäik on ohutu.

4.1.5.   Hoolduseeskirjad

3. osas esitatud oluliste nõuete valguses on käesoleva KTK hoolduseeskirjad, mis on omased infrastruktuuri allsüsteemile vastavalt tehnilisele kohaldamisalale, nagu on määratletud punktis 1.1, järgmised:

infrastruktuuri juhil või jaamaülemal peavad olema eeskirjad, mis hõlmavad piiratud liikumisvõimega inimestele lisaabi osutamist nende poolt kasutatavate abivahendite hoolduse, asendamise või parandamise korral.

4.1.6.   Kutsekvalifikatsioon

Infrastruktuuri allsüsteemi toimimiseks vajalikud käesoleva KTK personali kvalifikatsiooninõuded vastavalt punktis 1.1 määratletud tehnilisele kohaldamisalale ning vastavalt punktile 4.1.4, milles on esitatud olulised käituseeskirjad, on järgmised:

Personali, kelle ülesandeks on rongide saatmine, jaamas reisijatele teenuste ja abi osutamine ning piletite müük, erialane ettevalmistus peab sisaldama invaliidsuse ja võrdõiguslikkuse teemat ning hõlmama piiratud liikumisvõimetega inimeste iga kategooriaga seotud erivajadusi.

Infrastruktuuri eest hoolitsemise ning selle toimimise eest vastutavate inseneride ja juhatajate erialane ettevalmistus peab sisaldama invaliidsuse ja võrdõiguslikkuse teemat ning hõlmama piiratud liikumisvõimetega inimeste iga kategooriaga seotud erivajadusi.

4.1.7.   Töötervishoid ja tööohutus

Käesolevas KTKs ei esitata erinõudeid infrastruktuuri allsüsteemi toimimise eest vastutavale personalile seoses töötervishoiu ja tööohutusega ega ka käesoleva KTK rakendamise puhul.

4.1.8.   Infrastruktuuriregister

Nõudmised infrastruktuuriregistrile seoses käesoleva KTKga on järgmised:

geograafiline kohaldamisala nagu see on määratletud punktis 1.2;

määratletud geograafilise kohaldamisala raames tuleb esitada loetelu jaamadest, mille suhtes kohaldatakse käesolevat KTKd;

iga määratletud jaama suhtes tuleb esitada loetelu ooteplatvormidest, mis kuuluvad käesoleva KTK kohaldamisalasse.

Iga määratletud jaama ning kõigi ooteplatvormide puhul, mis kuuluvad käesoleva KTK kohaldamisalasse, tuleb koostada nimekiri järgmistest omadustest ning kirjeldada neid seoses käesoleva KTK asjaomaste punktidega:

parkimisvõimalused vastavalt punktile 4.1.2.2;

takistusteta tee(d) vastavalt punktile 4.1.2.3;

kombatavad teed nende olemasolu korral vastavalt punktile 4.1.2.3.2;

tualettruumid, sealhulgas ratastooliga ligipääsetavad tualettruumid vastavalt punktile 4.1.2.7;

piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid vastavalt punktile 4.1.2.9;

visuaalsed infosüsteemid vastavalt punktile 4.1.2.11;

kaldteed, eskalaatorid, liftid või liikuvad teed vastavalt punktile 4.1.2.17;

iga ooteplatvormi kõrgus, asetus, laius ja pikkus vastavalt punktidele 4.1.2.18 ja 4.1.2.19;

nende olemasolu korral abivahendid rongi sisenemiseks ning nende kirjeldus vastavalt punktile 4.1.2.21;

samatasandilised raudteeületuskohad, kui need on ligipääsetavad piiratud liikumisvõimalusega inimestele, vastavalt punktile 4.1.2.22.

Juhul kui KTK vastavuse tagamiseks on kohaldatud riiklikke eeskirju, esitatakse registris asjaomased eeskirjad ja punktid seoses vastava punktiga registris.

4.2.   Veeremi allsüsteem

4.2.1.   Sissejuhatus

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, ning mille üks osa on kõnealune allsüsteem, on ühtne süsteem, mille ühilduvust on vaja kontrollida. Ühilduvust tuleb kontrollida eriti iga allsüsteemi ning selle liidestega süsteemis, millesse see integreeritud on, samuti käitus- ja hoolduseeskirjade kirjelduste puhul.

Allsüsteemi ja selle liideste talituslikud ja tehnilised kirjeldused, mida kirjeldatakse punktis 4.2.2., ei nõua spetsiaalse tehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi toimimiseks kindlasti vajalik. Kuid koostalitluse uuenduslikud lahendused võivad vajada uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Tehniliste uuenduste võimaldamiseks arendatakse need kirjeldused ja hindamismeetodid välja punktides 6.1.4 ja 6.2.4 kirjeldatud protsessi käigus.

Võttes arvesse kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid, iseloomustavad veeremi allsüsteemi:

4.2.2.   Talitlus- ja tehnilised kirjeldused

4.2.2.1.   Üldosa

3. punkti oluliste nõuete valguses hõlmavad veeremi allsüsteemi talitlus- ja tehnilised kirjeldused seoses piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga järgmist:

istmed

ratastoolide kohad

uksed

valgustus

tualettruumid

takistusteta vahekäigud

kliendiinfo

muutused kõrguses

käsipuud

ratastooliga ligipääsetavad magamiskohad

transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise koht

Iga põhinäitaja puhul juhatab teema sisse üldine punkt.

Järgmised punktid kirjeldavad üksikasjalikult tingimusi, mis on vajalikud üldpunktis mainitud nõudmiste täitmiseks.

4.2.2.2.   Istmed

4.2.2.2.1.   Üldosa

Käepidemed või vertikaalsed käsipuud või muud abivahendid vahekäigus tasakaalu säilitamiseks peavad asetsema kõikide vahekäiguäärsete istmete tagakülgedel, välja arvatud juhul, kui iste puudutab teise, vastupidises suunas asetatud istme tagakülge, millele on paigaldatud käepide või mis puudutab vaheseina.

Käepidemed või muud abivahendid tasakaalu säilitamiseks peavad asetsema põrandast 800–1 200 mm kõrgusel, ei tohi eenduda vahekäiku ning peavad olema istmega kontrastses värvitoonis.

Pikisuunas asetsevate istmete alas kasutatakse tasakaalu hoidmiseks käsipuid. Need käsipuud peavad jääma üksteisest minimaalselt 2 000 mm kaugusele, asuma põrandast 800–1 200 mm kõrgusel ning olema sõiduki sisemusega kontrastses värvitoonis.

Käsipuudel ega muudel abivahenditel ei tohi olla teravaid servi.

4.2.2.2.2.   Eelisõigusistmed

4.2.2.2.2.1.   Üldosa

Eelisõigusistmeteks piiratud liikumisvõimega inimestele peab olema määratud vähemalt 10 protsenti veeremi või eraldi sõiduki, samuti iga klassi istmetest.

Eelisõigusistmed ja neid sisaldavad sõidukid tuleb märgistada tähistega vastavalt lisa N punktidele N.3 ja N.8 ning nendega tuleb teavitada teisi reisijaid, et nimetatud istekohad tuleb vabastada inimestele, kel on õigus neid kasutada.

Eelisõigusistmed peavad asuma reisijatesalongi piires ning välisuste vahetus läheduses.

Kui istmed on varustatud käsitugedega, tuleb eelisõigusistmed varustada liikuvate käsitugedega, see ei kehti aga käsitugede kohta, mis on kinnitatud piki sõiduki kerepoolset külge. Liikuvaid käsitugesid peab olema võimalik liigutada asendisse, mis on paralleelne istme seljatoega, et võimaldada vaba juurdepääs antud istmele või ükskõik millisele selle istmega külgnevale eelisõigusistmele.

Eelisõigusistmed ei tohi olla klappistmed.

Iga eelisõigusiste ja selle kasutajale ligipääsetav pind peavad olema vastavuses jooniste 1–4 diagrammidega.

Kogu eelisõigusistme kasulik istumispind peab olema vähemalt 450 mm lai (vt joonis 1).

Image

Iga eelisõigusistme istmepadja ülaosa peab istme esiosast mõõdetuna asuma põrandast 430–500 mm kõrgusel. Iga istme kohale jääva ruumi puhaskõrgus peab olema vähemalt 1 680 mm põrandapinnast (vt joonis 2), välja arvatud kahekorruseliste rongide puhul, milles on istmete kohale paigutatud pagasiraamid. Sellisel juhul võib eelisõigusistmete kohal asuva ruumi puhaskõrgus pagasiraamide all olla 1 520 mm, eeldades et vähemalt 50 % eelisõigusistmete puhul on vastav kõrgus 1 680 mm.

Märkus: Joonistel 2–4 esitatud läbilõige on tehtud istmete keskjoonelt.

Image

Image

Image

Kui on paigaldatud allalastava seljatoega toolid, tuleb mõõdud võtta hetkel, kui istmed on täielikult püstises asendis.

4.2.2.2.2.2.   Ühes suunas asetsevad istmed

Ühes suunas asetsevate eelisõigusistmete puhul peavad iga istme ette jääva ruumi mõõtmed olema kooskõlas joonisega 2.

Nagu näidatud joonistel 1–4, peab kaugus istme seljatoe esipinna ja selle ees asuva istme tagumise osa püsttasandi vahel olema vähemalt 680 mm, pöörates tähelepanu sellele, et nõutud istmetevaheline kaugus mõõdetaks istme keskelt 70 mm kõrgusel sellest kohast, kus istmepadi ühineb seljatoega. Istmepadja esiääre ja esiistme seljatoe püsttasandi vahele peab jääma vähemalt 230 mm vaba ruumi.

4.2.2.2.2.3.   Vastastikku asetsevad istmed

Kui on paigaldatud vastastikku asetsevad eelisõigusistmed, peab istmepatjade esiäärte vaheline kaugus olema vähemalt 600 mm (vt joonis 4).

Kui vastastikku asetsevad eelisõigusistmed on varustatud lauaga, peab istmepadja esiääre ja laua väljaulatuva ääre vahele jääma vähemalt 230 mm horisontaalset vaba ruumi (vt joonis 3).

4.2.2.3.   Ratastoolide kohad

Sõltuvalt rongi pikkusest, vedur või veduk välja arvatud, ei tohi rongis olla vähem ratastoolikohti kui näidatud alljärgnevas tabelis:

Rongi pikkus

Ratastoolidele mõeldud kohti rongi kohta

Vähem kui 205 meetrit

2 ratastoolikohta

205 kuni 300 meetrit

3 ratastoolikohta

Üle 300 meetri

4 ratastoolikohta

Stabiilsuse tagamiseks peab ratastoolikoht olema projekteeritud nii, et ratastool asetseks kas esi- või tagaosaga sõidusuunas.

Ühele ratastoolile mõeldud koht peab mahutama ühe järgmiste näitajatega ratastooli:

kui abivahendid rongi sisenemiseks asuvad jaamades, peab nende hulka kuuluma üks lisas M kirjeldatud näitajatega ratastool:

Ratastooli jaoks mõeldud alal ei tohi sõiduki põranda ja lae vahele jääda ühtki takistust peale pea kohal asuva pagasiresti, sõiduki seinale või lakke kinnitatud horisontaalse käsipuu või punkti 4.2.2.10 nõuetele vastava laua.

Vähim kaugus piki tasapinda ratastoolikoha ja selle ette jääva pinna 2 vahel peab olema kooskõlas joonisega 5. Pind 1 võib olla suletud klappiste või vahesein.

Image

Kui tasapind 2 on reisijaistme istmepadja esiäär vastastikku asetseva asetuse korral ja kui see iste võib olla hõivatud reisija poolt, peab kaugus olema vähemalt 300 mm.

Kui tasapind 2 on ratastoolikoha ette jääv reisijaistme seljatugi ühes suunas asetsevate istmete korral või vahesein või suletud klappiste, siis peab kaugus olema vähemalt 200 mm.

Image

Ratastoolile mõeldud kohale võib olla paigaldatud klappiste, kuid see ei tohi ülestõstetud asendis ulatuda ratastoolile ettenähtud alale.

Ratastooliala ühes otsas peab olema 700 mm laiune (vt joonis 6) konstruktsioon või mõni muu sobiv seadeldis. Selle konstruktsiooni või seadeldise kõrgus peab ennetama seljaga vastu konstruktsiooni või seadeldist paikneva ratastooli tahapoole ümberminemist.

Ratastoolikoha kõrval või selle vastas peab olema vähemalt üks iste ratastoolikasutajaga koos reisiva isiku jaoks. See iste peab olema sama mugav kui teised istmed ning võib asuda ka teiselpool takistusteta vahekäiku.

Ratastoolikoht peab olema varustatud häireseadmega, mis võimaldaks ratastooli kasutajal ohu korral teavitada inimest, kes saab võtta tarvitusele kohased meetmed. Häireseade peab asuma ratastoolis istuva inimese käeulatuses.

Kui häireseade on aktiveeritud, peab olema näha ja kuulda, et häiresüsteem on sisse lülitatud.

Häireseade ei tohi olla paigutatud kitsasse süvendisse või mõnda teise varjatud kohta, mis takistaks selle vahetut käsitsemist.

Häireseadme asukoht peab olema eelistatavalt mugavalt ratastoolikasutaja käeulatuses ja mitte maksimumkaugusel.

Image

Ratastoolikohale või otse selle kõrvale tuleb paigutada lisa N punktidele N.3 ja N.4 vastav silt, et tähistada kõnealune ala ratastoolikohana.

4.2.2.4.   Uksed

4.2.2.4.1.   Üldosa

Üldkasutatava käsitsi avatava ukse puhul toimub ukselingi avamine või vabastamine peopesa abil, rakendades jõudu mitte üle 20 njuutoni.

Ukse ajamid, kas siis käsitsi opereeritavad või surunupud, peavad olema kontrastses toonis oma taustaga.

Kui ukse liikumapanemiseks kasutatakse surunuppe või muid kaugjuhtimisseadeid, siis ei tohi surunupu või seadeldise toimimiseks vajalik jõud olla suurem kui 15 njuutonit.

Kui nii ukse avamiseks kui sulgemiseks vajalikud surunupud asuvad üksteise kohal, siis on ülemine nupp alati ukse avamiseks.

4.2.2.4.2.   Välisuksed

4.2.2.4.2.1.   Allsüsteemi nõuded

Reisijatele ettenähtud nii automaatsed kui poolautomaatsed välisuksed peavad sisaldama seadmeid, mis tunneksid ära, kui reisija on nende sulgumise hetkel uksel. Sellisel puhul seiskuvad uksed automaatselt ning jäävad piiratud ajaks avatuks.

Kõigi reisijatele mõeldud välisuste puhaslaius peab olema uste avatud oleku hetkel vähemalt 800 mm.

Väljastpoolt peavad välisuksed olema värvitud või tähistatud viisil, mis oleks kontrastis sõiduki kere muu tooniga.

Ratastooliga ligipääsetavad välisuksed peavad olema ratastoolikohtadele kõige lähemal asetsevad uksed rongis.

Ratastooliga ligipääsetav välisuks peab olema selgelt tähistatud sildiga, mis on kooskõlas lisa N punktidega N.3 ja N.4.

Sõiduki sees peavad välisuksed olema selgelt tähistatud, kasutades ukse vahetus ümbruses põrandakatet, mis on sõidukis kontrastses värvitoonis ülejäänud põrandakattega.

Enne ukse avamist peab kõlama signaal, mis oleks selgelt kuulda nii rongis sees kui ka väljaspool olevatele inimestele. Kõnealune hoiatussignaal peab kestma vähemalt viis sekundit, kui ust ei avata, võib signaal lõppeda kolme sekundi pärast. Seda nõuet ei kohaldata välimistele helisignaalidele 1. ja 2. klassi kiirrongides.

Kui uks avaneb automaatselt või seda teeb kaugjuhtimise teel juht või muu rongipersonali liige, siis kestab hoiatussignaal kolm sekundit alates hetkest, mil uks hakkab avanema.

Kui automaatselt sulguv või kaugjuhtimise teel suletav uks hakkab liikuma, antakse rongis sees ja sellest väljaspool viibijatele helisignaal. Signaal peab kõlama vähemalt 2 sekundit enne uste sulguma hakkamist ning selle kõla peab olema erinev signaalist, mis kostub ukse avamise hetkel. Signaal kõlab, kuni uks on sulgunud.

Uksehoiatussignaalide heliallikas peab asetsema juhtimisseadeldise juures või, nimetatud seadeldise puudumisel, ukseava kõrval.

Reisijatele mõeldud ukse helisignaalid – ukse avanemine

Näitajad

pidev või aeglane mitmetooniline impulss (kuni 2 impulssi sekundis) kahest kombineeritud toonist

Sagedused

3 000 Hz +/- 500 Hz

ning

1 750 Hz +/- 500 Hz

Helirõhutase

70 dB LAeq, T ± 2 mõõdetuna tamburi keskpunktis 1,5 m kõrgusel põrandapinnast. (T = helisignaali kogukestus)

Reisijatele mõeldud ukse helisignaalid – ukse sulgumine

Näitajad

Kiire impulssheli (6–10 impulssi sekundis)

Sagedus

1 900 Hz +/- 500 Hz

Helirõhutase

70 dB LAeq, T +/- 2 mõõdetuna sõidukist väljaspool, 1,5 m kaugusel sõiduki kerepoolse ukse keskjoonest 1,5 m kõrgusel ooteplatvormist. Sisemine mõõtmine avatud häirena (T = helisignaali kogukestus).

Ukse avamine toimub kas rongipersonali poolt või poolautomaatsena (s.t reisija vajutab surunupule).

Ukse juhtimisseadeldis peab paiknema kas ukselehe kõrval või peal.

Ooteplatvormilt opereeritavate välisukse juhtimisseadeldiste kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 200 mm kõrgusel ooteplatvormi kohal kõikide platvormide puhul, kus rong peatub. Välisukse seespoolsete juhtimisseadeldiste kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 200 mm kõrgusel sõiduki põrandapinnast.

4.2.2.4.2.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele

Kui ukse käitamiseks kasutatakse surunuppe, siis peab iga surunupu puhul olema arusaadav visuaalse märgi kaudu kas nupu peal või tema ümber, et see on aktiveeritud, ning tema toimimiseks vajalik jõud ei tohi ületada 15 njuutonit. Kui ukse sulgumise käivitab rongipersonal kaugjuhtimisseadeldise abil, siis visuaalne signaal peab lõppema mitte alla 2 sekundi enne uste sulguma hakkamist.

Sellised surunupud tunneb ära neid puudutades (näiteks kombatavad märgid) ning need märgivad tegevust.

4.2.2.4.3.   Siseuksed

4.2.2.4.3.1.   Allsüsteemi nõuded

Automaatsed ja poolautomaatsed siseuksed peavad sisaldama seadmeid, mis hoiaksid ära reisijate lõksujäämise uste kasutamise ajal.

Siseuste olemasolu korral peavad nad vastama käesoleva punkti nõuetele.

Ratastooliga ligipääsetavate uste puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm.

Üldkasutatava käsitsi avatava ukse puhul toimub ukselingi sulgemine või avamine peopesa abil, rakendades jõudu mitte üle 20 njuutoni.

Käsitsi avatava ukse avamiseks või sulgemiseks vajaminev jõud ei tohi ületada 60 njuutonit.

Siseuste juhtimisseadeldiste kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 200 mm kõrgusel sõiduki põrandast.

Automaatsed sõidukisisesed ja järjestikused ühendusuksed peavad toimima kas sünkroonselt paarina või peab teine uks automaatselt tuvastama, kui inimene sellele läheneb, ning siis avanema.

Kui üle 75 % ukse pinnast on läbipaistvast materjalist, siis tuleb see märgistada vähemalt kahe silmatorkava siltide, logode, embleemide või kaunistuselementide triibuga. Ülemine triip peab asuma kõrgusel 1 500–2 000 mm ja alumine kõrgusel 850–1 000 mm ning need peavad olema kontrastses värvitoonis nende taustaga kogu ukse laiuse ulatuses. Triibud peavad olema vähemalt 100 mm kõrgused.

4.2.2.4.3.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele

Kui ukse käitamiseks kasutatakse surunuppe, siis peab iga surunupp (või selle ümbrus) olema aktiveeritud olekus valgustatud ning tema toimimiseks vajalik jõud ei tohi olla suurem kui 15 njuutonit.

Kontrollseadeldise kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 200 mm kõrgusel sõiduki põrandapinnast.

Sellised seadeldised tunneb ära neid puudutades (näiteks kombatavad märgid) ning need märgivad tegevust.

4.2.2.5.   Valgustus

Sõiduki trepiastmete valgustatuse tase peab olema vähemalt 75 luksi, mõõdetuna astme laiusest 80 % ulatuses, kui valgustus asetseb astme sees või selle kõrval.

4.2.2.6.   Tualettruumid

4.2.2.6.1.   Üldosa

Kui rong on varustatud tualettruumidega, siis peab ratastoolikohast olema tagatud juurdepääs universaaltualettruumile ning see peab olema kooskõlas nii tava- kui universaaltualettruumidele esitatavate nõuetega.

4.2.2.6.2.   Tavatualettruum (nõuded koostalitluse komponentidele)

Tavatualettruum ei ole kavandatud ligipääsetavana ratastoolikasutajale.

Ukse kasutatav laius peab olema vähemalt 500 mm.

Tualettruumi väli- või siseküljel asuva uksekäepideme, luku või ukseavamisseadeldise kese peab paiknema vähemalt 800 mm ja mitte üle 1 200 mm kõrgusel põrandapinnast.

Kui uks on lukustatud, peab sellest märku andma nii visuaalne kui ka kombatav märgistus (või helisignaal).

Kõigi tualettruumi sisemuses asuvate ukseavamisseadeldiste ja muu sisustuse (välja arvatud mähkimislauad) toimimiseks vajalik jõud ei tohi ületada 20 njuutonit.

Kõik juhtimisseadeldised, sealhulgas loputussüsteem, peavad olema kontrastses värvis ja/või toonis oma taustaga ning neid peab olema võimalik puudutades ära tunda.

Iga juhtimisseadeldise käitamiseks peab tagama selget ja täpset teavet edastavate siltide olemasolu, kasutades piktogramme ning need peavad olema kombatavad.

WC-poti ja kraanikausi kõrvale peavad olema paigaldatud vertikaalne ja/või horisontaalne käsipuu.

Käsipuud peavad olema ümarad ja nende välimine diameeter peab olema 30–50 mm, ning nad peavad asetsema vähemalt 45 mm kaugusel mis tahes kõrvalasuvast pinnast. Kui käsipuu on kõver, siis peab kõveriku sisemine raadius olema vähemalt 50 mm.

Prill-laud ja WC-poti kaas ning kõik käsipuud peavad olema kontrastses värvis ja/või toonis oma taustaga.

4.2.2.6.3.   Universaaltualettruum

Universaaltualettruum on tualettruum, mis on projekteeritud viisil, et seda saaksid kasutada kõik reisijad, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimeste kõikidesse kategooriatesse kuuluvad inimesed.

4.2.2.6.3.1.   Nõuded koostalitluse komponentidele (universaaltualettruum)

Tualettruumi ukse puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm.

Ukse välimine külg peab olema tähistatud sildiga, mis on kooskõlas lisa N punktidega N.3 ja N.4.

Tualettruumi välimisel või sisemisel küljel asuva ukselingi, luku või ukseavamisseadeldise kese peab paiknema vähemalt 800 mm ja alla 1 200 mm kõrgusel põrandapinnast.

Kui uks on lukustatud, peab sellest teavitama nii visuaalne kui kombatav märgistus (või helisignaal).

Kõigi tualettruumi sisemuses asuvate ukseavamisseadeldiste ja muu sisustuse (välja arvatud mähkimislauad) toimimiseks vajalik jõud ei tohi ületada 20 njuutonit.

Tualettruumis peab olema piisavalt ruumi lisas M määratletud ratastooli manööverdamiseks WC-poti kõrvale, vt joonis 8a.

Image

WC-poti ees peab olema vaba ruumi vähemalt 700 mm, nagu näidatud joonisel 8b.

Image

Prill-laua mõlemal küljel peab olema horisontaalne käsipuu, mille mõõdud on kooskõlas eelmise punkti nõuetega. Ratastooliga ligipääsetaval küljel peab käsipuu olema liigendatud viisil, mis võimaldaks ratastoolikasutajal takistusteta liik WC-potile ja tagasi, vt joonised 9 ja 10. Käsipuu ulatub WC-poti esimese servani.

Image

Image

Prill-laua kõrgus peab allalastud asendis olema 450–500 mm kõrgusel põrandapinnast.

Kõik mugavused (kraanikauss, seebidosaator, peegel, veekraan ja kätekuivati) peavad olema ratastoolis inimesele kergesti kättesaadavad.

Tualettruumis peab olema vähemalt kaks häireseadet, mis ohu korral võimaldavad piiratud liikumisvõimega inimesel teavitada isikut, kes saab võtta tarvitusele kohased meetmed. Üks häireseade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast häireseadme ülaservani. Teine seade peab paiknema põrandast mitte alla 800 mm ja mitte üle 1 200 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme ülaservani.

Madalamal asuv häireseade peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks. Need kaks seadet peavad asetsema tualettruumi eri vertikaalpindadel, nii et nendeni oleks võimalik ulatuda mitmest eri asendist.

Häireseade peab eristuma kõigist muudest tualettruumis paiknevatest seadeldistest ning peab olema teist värvi kui muud seadeldised.

Iga häireseade kõrval peab olema märgis, mis on kooskõlas lisa N punktidega N.3 ja N.7. Kõnealune märgis peab kirjeldama häireseadme ülesannet ja selle käitamiseks vajalikke tegevusi ning peab olema kontrastses toonis oma taustaga ja edastama selget visuaalset ja kombatavat teavet.

Tualettruumis peab olema näha ja kuulda, et häiresüsteem on käivitatud.

4.2.2.6.3.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele (mähkimislaud)

Kui ei ole eraldi lastele ettenähtud ruume, siis peab beebide mähkimiseks vajalik laud paiknema universaaltualettruumis. Kasutamisasendis peab mähkimislaua kõrgus olema 800–1 000 mm põrandapinnast. Laud peab olema vähemalt 500 mm lai ja 700 mm pikk.

Mähkimislaud peab olema konstrueeritud nii, et imik sealt kogemata maha ei libiseks, sellel ei tohi olla teravaid servi ning selle kandejõud on vähemalt 80 kg.

Kui mähkimislaud eendub kasutatavasse tualettruumi, peab olema võimalik seda kokku panna, kasutades jõudu, mis ei ületa 25 njuutonit.

4.2.2.7.   Takistusteta vahekäigud

Sõiduki sissepääsu juurest alates peab läbi kogu sõiduki olema takistusteta vahekäigu laius vähemalt 450 mm põrandapinnast kuni 1 000 mm kõrguseni ning 550 mm kõrgusel 1 000–1 950 mm.

Takistusteta vahekäigu laius ühe rongikomplekti sõidukite vahel peab olema vähemalt 550 mm mõõdetuna sirgel ja tasasel teel.

Takistusteta vahekäigud ratastoolikohtadeni, ratastooliga ligipääsetavate alade ning uste juures peavad olema vähemalt 800 mm laiad kuni vähemalt 1 450 mm kõrguseni ükskõik millises kohas. Takistusteta vahekäik peab võimaldama lisas M kirjeldatud ratastoolil seda mööda takistusteta liikuda.

Puuetega inimestele mõeldud ratastoolikoha kõrval peab olema vähemalt 1 500 mm diameetriga vaba ruum ratastooli ümberpööramiseks. Ratastoolikoht võib olla osa nimetatud ümberpööramiseks mõeldud ruumist.

4.2.2.8.   Kliendiinfo

4.2.2.8.1.   Üldosa

Kogu teave peab olema järjepidev ning vastama Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

Kogu teave peab olema kooskõlas üldise viitade ja informatsioonisüsteemiga, seda eriti seoses värvide ja kontrastidega rongides, ooteplatvormidel ja sissepääsude juures.

Visuaalne teave peab olema loetav kõigis valgustustingimustes, kui sõiduk töötab või jaam on avatud.

Visuaalne teave peab olema kontrastses värvitoonis oma taustaga.

Alapikendid peavad kirjatüübis Roman olema selgelt äratuntavad ning nende suurus peab olema vähemalt 20 % suurtähtedest.

Kokkusurutud üla- ja alapikendeid ei kasutata.

Informatsiooni (nii helisignaal- kui visuaalne teave) peab olema võimalik edastada rohkem kui ühes keeles. (Valiku keelte ja nende arvu kohta peab tegema raudtee-ettevõtja, võttes arvesse konkreetse rongiteenuse klientuuri.)

Esitatud peab olema järgmine teave:

ohutusteave ja ohutuseeskirjad vastavalt Euroopa või riigisisestele eeskirjadele;

helisignaaljuhised hädaohu korral;

hoiatavad, keelavad ja kohustuslike tegevuste sildid vastavalt Euroopa või riigisisestele eeskirjadele;

rongiliine käsitlev teave;

rongis asuvate seadmete asukohta käsitlev teave.

4.2.2.8.2.   Teave (märgistused, piktogrammid, kuulmisseadmed ja hädaabikutsungi seadeldised)

4.2.2.8.2.1.   Allsüsteemi nõuded

Kõik ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustuslike tegevuste sildid peavad sisaldama piktogramme ning kujundatakse ISO 3864-1 kohaselt.

Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes kohas üksteise kõrval olla rohkem kui viis piktogrammi koos suunda osutava noolega.

Kombatava teabe märgistused paigutatakse:

tualettruumidesse vajaduse korral talitusliku teabega ning hädaabikutsungiks;

rongidesse, ukse avamise/sulgemise nupu juurde ning hädaabikutsungiks.

Reklaame ei tohi kombineerida teejuhiste ja teabesüsteemidega.

Paigaldada tuleb järgmised piiratud liikumisvõimega inimestele suunatud graafilised sümbolid:

ratastooli sümbol, mis on kooskõlas lisa N punktidega N.3 ja N.4;

viidad ratastooliga ligipääsetavatele teenustele;

viidad ratastooliga ligipääsetavale uksele rongist väljaspool;

viidad ratastoolikohtadele rongis;

viidad universaaltualettruumidele.

Sümboleid võib kasutada koos teiste sümbolitega (näiteks lift, tualettruum, jne).

4.2.2.8.2.2.   Nõuded koostalitluse komponentidele

Kuulmisseadmete asukohale viitab märk, mida kirjeldatakse lisa N punktides N.3 ja N.5.

Kui antud teenust pakutakse, viitab graafiline sümbol raske ja koguka pagasi hoiukohale.

Kui pakutakse abikutsungi või teabekutsungi teenust, siis viitab sellele märk, mida kirjeldatakse lisa N punktides N.3 ja N.6

ning sellel peavad olema:

visuaalne ja heliline märguanne, et seadeldis on aktiveeritud;

vajaduse korral seadeldise toimimist käsitlev lisateave.

Kui on olemas hädaabikutsungi seadeldis, peab see olema kooskõlas lisa N punktidega N.3 ja N.6 ning sellel peavad olema:

nii visuaalsed kui kombatavad sümbolid;

visuaalne ja heliline märguanne, et seadeldis on aktiveeritud;

vajaduse korral seadeldise toimimist käsitlev lisateave.

Universaaltualettruumides ja ratastooliga ligipääsetavates tualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema graafiline sümbol, mis kujutab käsipuud nii ülestõstetud kui allalastud asendis.

4.2.2.8.3.   Teave (liini kirjeldus ja kohtade broneerimine)

Liini lõpp-punkt peab olema esitatud rongi ooteplatvormi-poolsel välisküljel vähemalt ühe reisijatele ettenähtud ukse kõrval vähemalt igal teisel vagunil.

Kui rongid toimivad süsteemis, mille kaudu edastatakse visuaalset muutuvat teavet jaama ooteplatvormidel 50 meetri kaugusel ning reisi lõpp-punkt ja teave liini kohta tuuakse ära ka rongi eesotsas, siis ei ole teabe edastamine iga sõiduki küljel kohustuslik.

Rongi sihtpunkt või liin peab olema esitatud igas vagunis.

Rongi järgmine peatus tuleb edastada viisil, et seda oleks võimalik lugeda vähemalt 51 %-lt istekohtadelt igas vagunis. Kõnealune teave tuleb edastada vähemalt kaks minutit enne vastavasse jaama jõudmist. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, siis kuvatakse järgmise jaama nimi ekraanile koheselt pärast eelmisest jaamast lahkumist.

Nõuet, et kuvatav sihtpunkt ja „järgmine peatus” peavad olema nähtav 51 %-lt istekohtadelt ei pea täitma, kui rong on osaliselt või tervenisti jagatud mitte rohkem kui 8 istekohaga kupeedeks, millesse pääseb koridori kaudu. Ekraan peab siiski olema nähtav koridoris kupee ees seisvale inimesele, samuti peab see olema nähtav ratastoolikohal asuvale reisijale.

Andmed rongi liini või võrgu kohta peavad olema kättesaadavad (raudtee-ettevõtja peab otsustama, mil moel kõnealust teavet edastatakse).

Teavet järgmise peatuspaiga kohta võib edastada samal ekraanil sihtpunkti nimega. Kohe kui rong on peatunud, peab see aga edastama sihtpunkti nime.

Süsteem peab olema võimeline edastama teadaandeid rohkem kui ühes keeles. (Valiku keelte ja nende arvu kohta peab tegema raudtee-ettevõtja, võttes arvesse konkreetse rongiteenuse klientuuri.)

Kui süsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

Kui sõidukis on broneeritavad istekohad, siis peab sõiduki number või täht (nagu seda kasutatakse broneerimissüsteemis) olema märgitud igal uksel või ukse kõrval mitte väiksemas kui 70 mm kõrguses kirjas.

Kui istekohti eristatakse numbrite või tähtede abil, siis peab iga istme number või täht olema märgitud vastaval istmel või selle kõrval mitte väiksemalt kui 12 mm kõrguses kirjas. Kõnealused numbrid ja tähed peavad olema kontrastses värvitoonis nende taustaga.

Rongis peab olema valjuhääldisüsteem, mida tuleb kasutada kas tavapäraste või hädaabiteadaannete edastamiseks juhi või mõne teise personaliliikme poolt, kes vastutab reisijate eest.

Süsteem võib toimida manuaalselt, automaatselt või eelprogrammeeritult. Kui süsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

Süsteemi tuleb kasutada rongi sihtpunkti ja järgmise peatuse teatamiseks või igast peatusest lahkumisel.

Süsteemi tuleb kasutada rongi järgmise peatuse teatamiseks vähemalt kaks minutit enne vastavasse jaama jõudmist. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, siis kuvatakse järgmise jaama nimi ekraanile koheselt pärast eelmisest jaamast lahkumist.

Vastavalt IEC 60268-16 16.osale peab heliteadaannete RASTI tase olema igal pool vähemalt 0,5. Süsteem peab vastama nõuetele iga istme ning ratastoolile mõeldud koha juures.

Süsteem peab olema võimeline edastama teadaandeid rohkem kui ühes keeles. (Valiku keelte ja nende arvu kohta peab tegema raudtee-ettevõtja, võttes arvesse konkreetse rongiteenuse klientuuri.)

Kui süsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

4.2.2.8.4.   Teave (Nõuded koostalitluse komponentidele)

Iga jaama nimi (võib olla lühendatud), või teate sõnad peavad ekraanil olema vähemalt 2 sekundit. Kui kasutatakse keritavat ekraani (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt 2 sekundi jooksul ning horisontaalne kerimise kiirus ei ületa 6 märki sekundis. Kõik kirjalikud tekstid kirjutatakse kasutades Sans Serif'i kirjatüüpi ja segatähtedega (s.t ei kirjutata üksnes trükitähtedega).

Välimistel siltidel rongi eesotsas kasutatavad trükitähed ja numbrid peavad olema vähemalt 70 mm kõrgused ning rongi küljel 35 mm kõrgused.

Rongi sees peab kirja suurus olema vähemalt 35 mm alates lugemiskaugusest 5 000 mm.

35 mm kõrgust kirja peetakse loetavaks kuni 10 000 mm kauguselt.

4.2.2.9.   Muutused kõrguses

Sisemiste trepiastmete (mitte välisastmed) maksimumkõrgus on 200 mm ja miinimumsügavus on 280 mm, mõõdetuna trepi keskjoonelt. Esimesel ja viimasel trepiastmel peab kogu trepi laiuses asetsema kontrastne 45–50 mm laiune triip nii trepiastme ääre ees kui peal. Kahekordsetel rongidel võib ülemisele korrusele viivate treppide puhul miinimumsügavus olla 270 mm.

Treppi ei tohi olla ratastooliga ligipääsetava välimise ukse tamburis, ratastoolile ettenähtud koha, universaalse magamiskupee ning universaaltualettruumi juures, välja arvatud ukse lävepakk, mis ei tohi olla kõrgem kui 15 mm.

Rongis asuvate kaldteede puhul ei tohi nende suurim kalle ületada järgmisi näitajaid:

Kaldtee pikkus

Suurim kalle (kraadides)

Suurim kalle (%)

> 1 000 mm

4,47

8

600–1 000 mm

8,5

15

Alla 600 mm

10,2

18

Märkus: Kõnealuseid kaldeid tuleb mõõta, kui sõiduk seisab sirgel ja tasasel pinnal.

4.2.2.10.   Käsipuud

Kõik sõidukis asuvad käsipuud peavad olema ümarad ja nende välimine diameeter peab olema 30–40 mm, ning nad peavad asetsema vähemalt 45 mm kaugusel ükskõik millisest kõrvalasuvast pinnast. Kui käsipuu on kõver, siis peab kõveriku seesmine raadius olema vähemalt 50 mm.

Kõik käsipuud peavad olema kontrastses värvitoonis oma taustaga.

Rohkem kui kahe astmega ukseavadel peavad olema käsipuud mõlemal küljel, paigutatuna sõiduki välisseinale nii lähedale kui võimalik. Käsipuud peavad olema 800–900 mm kõrgusel esimesest kasutatavast trepiastmest, mida rongile astumisel kasutatakse, vastavalt ooteplatvormide kõrgusele, millel veeremit kasutatakse, ning need peavad olema paralleelsed trepiastme äärega.

Rongile ning sellelt maha astumise hõlbustamiseks peab ukse juures olema vertikaalne käsipuu. Rohkem kui kahe astmega ukseavadel peavad olema vertikaalsed käsipuud mõlemal küljel, paigutatuna sõiduki välisseinale nii lähedale kui võimalik. Käsipuud peavad olema 700–1 200 mm kõrgusel esimesest trepiastmest.

Kui läbikäigu takistusteta osa on kitsam kui 1 000 mm ja pikem kui 2 000 mm, siis peavad sõidukite vahelistes reisijatele ettenähtud läbikäikudes või nende kõrval olema käsipuud või käepidemed. Kui läbikäigu takistusteta osa on 1 000 mm või laiem, siis peavad läbikäigus olema käsipuud või käepidemed.

4.2.2.11.   Ratastooliga ligipääsetavad magamiskohad

Kui rong on varustatud reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, siis peab rongi koosseisus olema vagun, milles on vähemalt üks ratastooliga ligipääsetav magamiskoht, mille juurde pääseb lisas M kirjeldatud ratastooliga.

Kui rongis on rohkem kui üks vagun reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, siis peab rongis olema vähemalt kaks ratastooliga ligipääsetavat magamiskupeed.

Kui raudteesõidukis on olemas ratastooliga ligipääsetavad magamiskohad, peab vastava sõiduki ukse välimine külg olema märgistatud kooskõlas lisa N punktidega N.3 ja N.4.

Magamisruumis peab olema vähemalt kaks häireseadet, mis võimaldaksid ratastooli kasutajal ohu korral teavitada inimest, kes saab kohased meetmed tarvitusele võtta. Üks häireseade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast häireseadme ülaservani. Teine seade peab paiknema põrandast mitte alla 600 mm ja mitte üle 800 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme ülaservani.

Madalamal asuv häireseade peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks. Need kaks seadet peavad asetsema magamisruumi erinevatel vertikaalpindadel. Häireseadmed peavad eristuma kõigist muudest magamisruumis asuvatest seadeldistest ning peavad olema teist värvi kui muud seadeldised.

Iga häireseade kõrval peab olema silt, mis on kooskõlas lisa N punktidega N.3 ja N.7. Kõnealune silt peab kirjeldama häireseadme ülesannet ja selle toimimiseks vajalikke tegevusi, peab olema kontrastses värvitoonis oma taustaga ja edastama selget visuaalset ja kombatavad teavet.

Magamisruumis peab olema näha ja kuulda, et häiresüsteem on käivitatud.

4.2.2.12.   Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

4.2.2.12.1.   Üldnõuded

Tuleb tõendada, et kui sõiduk on töökorras, uute ratastega, kuid ilma reisijateta, ning seisab rööbastee keskel, siis asub tema mõlemal küljel asuvate uste trepiastme serva keskosas asuv punkt sellel pinnal, mida joonisel 11 määratletakse „astme asukohana” ning mis vastab allpool ära toodud nõuetele. (2)

Transpordivahendisse sisenemise astmed peavad olema konstrueeritud vastavalt järgmistele nõuetele seoses ooteplatvormi tüübiga, kus veerem tavapäraselt peatub. Põranda serv välisukse avas loetakse trepiastmeks.

Astmed peavad olema sellised, et sõiduki suurimad konstruktsioonigabariidid oleks kooskõlas lisas C esitatud kaubavaguni KTKga.

Nõue a) kõigile veeremitele, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on alla 550 mm:

Vastavalt selle sõiduki puhul kehtivatele lisas C esitatud kaubavaguni KTK-le peab kõige alumine trepiaste (esimene tasand) asetsema sõiduki konstruktsioonigabariitide madalaimal piiril.

Vastavalt selle sõiduki puhul kehtivatele lisas C esitatud kaubavaguni KTK-le peab kõige alumise trepiastme (esimene tasand) horisontaalne asend asetsema sõiduki konstruktsiooni gabariitide välimisel piiril.

Nõue b) kõigile veeremitele, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on 550 mm:

Kui sõiduk peatub oma nominaalasendis, peab aste olema kooskõlas joonise 11 nõuete ning järgmiste väärtustega,

 

δh mm

δv+ mm

δv- mm

sirgel rööbasteel

200

230

160

rööbasteel, mille kõveriku raadius on 300 m

290

230

160

Nõue c) kõigile veeremitele, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 760 mm:

Kui sõiduk peatub oma nominaalasendis, peab aste olema kooskõlas joonise 11 nõuete ning järgmiste väärtustega:

 

δh mm

δv+ mm

δv- mm

sirgel rööbasteel

200

230

160

rööbasteel, mille kõveriku raadius on 300 m

290

230

160

Nõue d) kõigile veeremitele, mis tavapäraselt toimides peatuvad nii ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 760 mm kui ka ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 550 mm või vähem ning millel on kaks või rohkem astet:

Lisaks eespool nimetatud asjaomastele nõuetele peab aste olema kooskõlas joonise 11 nõuete ning järgmiste väärtustega, kui sõiduk peatub oma nominaalasendis, lähtudes ooteplatvormi nominaalkõrgusest 760 mm.

 

δh mm

δv+ mm

δv- mm

sirgel rööbasteel

380

230

160

rööbasteel, mille kõveriku raadius on 300 m

470

230

160

Image

4.2.2.12.2.   Peale-/mahaastumisastmed

Kõik peale-/mahaastumisastmed peavad olema libisemiskindlad ning ukseavaga sama laiad.

Välimise juurdepääsu seesmiste astmete suurim kõrgus peab olema 200 mm ning vähim sügavus 240 mm astme vertikaalsete servade vahel. Astmete samm peab olema ühesuurune. Esimesel ja viimasel trepiastmel peab terve trepi laiuses asetsema kontrastne 45–50 mm laiune triip nii astmerandi ees kui peal.

Iga astme suurim kõrgus võib olla 230 mm, kui on võimalik tõestada, et seetõttu väheneb trepiastmete arv ühe võrra. (Näiteks kui 460 mm pikkust vertikaalset kaugust nihutada, saab näidata, et kuni 230 mm kõrguste astmete kasutamine vähendab astmete arvu kolmelt kahele.)

Välimise, ükskõik kas fikseeritud või teisaldatava astme suurim kõrgus võib olla 230 mm astmete vahel ning vähim sügavus 150 mm. Kui kasutatakse astmelauda ning see on väljaspool sõidukit ukseläve pikenduseks ja astmelaua ja sõiduki põranda vahel ei esine kõrguse muutust, ei peeta seda käesoleva tehnilise kirjelduse raames astmeks. Samuti on lubatud kuni 60 mm erinevus tamburi põrandapinna ja sõiduki välise osa kõrguse vahel, mida kasutatakse ukse suunamiseks ja sulgemiseks, ning seda ei peeta astmeks.

Sõiduki tamburisse peab olema võimalik pääseda kuni 4 astmega, millest üks võib olla välimine aste.

4.2.2.12.3.   Abivahendid rongile minekuks

4.2.2.12.3.1.   Üldosa

Rongile minekul kasutatavad abivahendid peavad olema kooskõlas järgmise tabeli nõuetega:

Abivahendi kasutamine

Ei ole ligipääsetav ratastoolikasutajale

Ligipääsetav nii ratastoolikasutajale kui ka teistele reisijatele

Ligipääsetav ainult ratastoolikasutajale

Rongile mineku abivahendi kategooria*

Liigutatav aste

Kaldtee

Tõsteseade

Muud seadmed

Ületussild

Muud seadmed

 

Muud seadmed

 

Üldnõuded

A-kategooria

A-kategooria

B-kategooria:

 

B-kategooria:

 

4.2.2.12.3.2.   Abivahendite kättesaadavus ratastooli kasutajatele

Kui ratastooliga ühilduv rongiuks on kavandatud avada tavapärase toimimise käigus jaamas, kus on takistusteta juurdepääsuteed kooskõlas punktiga 4.1.2.3.1, tuleb kõnealuse ukse ja ooteplatvormi vahel kasutamiseks paigaldada abivahend, mille abil ratastoolis reisija saaks rongi siseneda või sealt väljuda, kui just ei selgu, et tühimik ukseläve ja ooteplatvormi ääre vahel ei ole üle 75 mm horisontaalselt mõõdetuna ning üle 50 mm vertikaalselt mõõdetuna.

Nende ooteplatvormi äärte asend, millega veeremite abivahendid ühilduvad vastavalt eelmisele lõigule, tuleb määratleda veeremite näitajates.

Kui samal liinil on 30 km kaugusel teine jaam, kus on olemas ooteplatvormid, mida veerem saaks kasutada ning mis on varustatud abivahenditega ratastoolis reisijatele, siis ei ole veeremil kohustust nimetatud abivahendeid omada.

Vastutav infrastruktuuri-ettevõtja (või jaamaülem(ad), kui jaamad on vastutavad üksused) ja raudtee-ettevõtjad peavad kokku leppima rongile mineku abivahendite majandamise suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1371/2007 rahvusvahelise raudteeliikluse reisijate õiguste ja kohustuste kohta, et määrata kindlaks, milline pool vastutab rongile mineku abivahendite tagamise eest. Infrastruktuuri-ettevõtja (või jaamaülem(ad)) ja raudtee-ettevõtjad tagavad, et nende poolt kokku lepitud kohustuste jagamine on kõige mõistlikum üldine lahendus.

Sellistes kokkulepetes määratakse kindlaks:

ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendite olemasolu tagatakse infrastruktuuri juhi või jaamaülema poolt ning veerem, mille puhul seda kasutatakse;

ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendite olemasolu tagatakse raudtee-ettevõtja poolt ning veerem, mille puhul seda kasutatakse;

veerem, kus raudtee-ettevõtja peab tagama rongile mineku abivahendite olemasolu ning ooteplatvorm, kus seda kasutatakse;

erieeskirjad rongide peatumiseks, et tegutseda kooskõlas punktiga 4.1.2.19 (ala ratastoolikasutajate rongile mineku abivahendite jaoks).

Oma ohutuse juhtimissüsteemis peab raudtee-ettevõtja määratlema, millised on tema kohustused vastavalt antud kokkulepetele ning kuidas ta kavatseb neid täita.

Oma ohutuse juhtimissüsteemis peab infrastruktuuri-ettevõtja määratlema, millised on tema kohustused vastavalt antud kokkulepetele ning kuidas ta kavatseb neid täita.

Eespool esitatud lõikudes vaadeldakse ooteplatvorme teenindavat jaamaülemat infrastruktuuri-ettevõtjana vastavalt direktiivi 91/440/EÜ artiklile 3: infrastruktuuri mõiste, ning määrusele 2598/70/EÜ.

4.2.2.12.3.3.   A-kategooria üldnõuded

Nõuded koostalitluse komponentidele.

Seade peab olema võimeline taluma kontsentreeritud vertikaalset 2 kN koormust, seda kohaldatakse pinnal 100 mm * 200 mm astmepinna mis tahes asendis ilma püsivat deformatsiooni tekitamata.

Seade peab olema võimeline taluma hajutatud vertikaalset 4 kN koormust astmepikkuse meetri kohta ilma püsivat deformatsiooni tekitamata.

Seadme stabiilsuse tagamiseks nii kasutus- kui puhkeasendis tuleb paigaldada sobiv mehhanism.

Seade peab olema libisemiskindel ning selle puhas kasutatav laius on sama ukseava laiusega.

Abivahend peab olema varustatud seadmega, mis on võimeline peatama astme liikumise, kui selle esiserv puutub liikumise hetkel kokku mingi objekti või inimesega.

Seadme poolt avaldatav suurim jõud peab olema kooskõlas järgmisega:

Seadme poolt avaldatav suurim jõud avanevas suunas ei tohi takistuse vastu põrkamisel ületada 300 N.

Kui reisijad peavad seisma vertikaalselt liikuval vahendil sõiduki sees, siis ei toimi aste vertikaalse jõuga üle 150 N, mida kohaldatakse 80 mm diameetriga alale astmepinna mis tahes osas.

Vahendit peab olema võimalik kasutada ja paigaldada ka siis, kui astme toide katkeb.

4.2.2.12.3.4.   B-kategooria üldnõuded

Nõuded koostalitluse komponentidele

Kui rongile mineku abivahendid asuvad jaamades, siis peab nende hulka kuuluma ka lisas M kirjeldatud näitajatega ratastool:

Seade peab olema libisemiskindel ning vähemalt 760 mm lai, välja arvatud tõstukid, mille puhul on lubatud 720 mm. Kui silla laius on alla 900 mm, peavad sellel olema kõrgendatud ääred mõlemal küljel, et takistada liikumisabivahendi maha libisemist.

Seade peab kandma vähemalt 300 kg, kui raskus on asetatud kaldtee keskele ning hajutatud alale 660 * 660mm.

4.2.2.12.3.5.   Erinõuded liigutatavatele astmetele

Liigutatav aste on sõiduki sisse ehitatud täisautomaatne seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga.

Liigutatavate astmete kasutamine on lubatud eeldusel, et nad vastavad nõuetele, mis on seotud veeremi konstruktsiooni gabariitidega vastavalt lisas C esitatud kaubavaguni KTK-le.

Kui liigutatav aste ulatub kaugemale, kui gabariite käsitlevad eeskirjad lubavad, peab rong astme eendumise hetkel seisma.

Liigutatava astme eendumisprotsess peab lõppema enne, kui ukse avanemine võimaldab reisijatel astet ületada, ning vastupidi, astme sissetõmbumisprotsess võib alata ainult siis, kui piiratud liikumisvõimega inimestel ei ole enam võimalik rongi siseneda ega sealt väljuda.

4.2.2.12.3.6.   Erinõuded teisaldatavatele kaldteedele

Nõuded koostalitluse komponentidele

Kui seadet käitab personal käsitsi, peab see olema projekteeritud ohutuks kasutamiseks ning selle käitamine peab nõudma vaid minimaalset jõupingutust.

Kui rongile mineku abivahend töötab toitega, siis peab toite kadumise korral abivahendit olema võimalik käitada käsitsi. Sellisel viisil peab olema võimeline vahendit ohutult käitama nii selle kasutaja kui ka käitaja.

Kaldtee paigaldatakse kas käsitsi personali poolt, kui seda hoitakse ooteplatvormil või rongis, või toimub see poolautomaatselt personali või reisija juhtimisel.

Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja tema puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.

Kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.

Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.

Rongi sisenemisel või sealt väljumise ajal kaldteed kasutades tuleb see kinnitada nii, et see ei liiguks kasutamise hetkel paigast.

Kaldteid, sealhulgas teisaldatavaid kaldteid, tuleb hoiustada kindlas kupees, kus need ei saa kukkuda reisijate ratastoolidele või abivahenditele või reisijatele endile, kui rong peaks äkitselt peatuma.

Kaldtee maksimaalne kalle võib olla 10,2 kraadi (18 %). Sellise kalde puhul võib olla vaja osutada reisijale abi.

Allsüsteemi nõuded

Kaldteid, sealhulgas teisaldatavaid kaldteid, tuleb hoiustada kindlas kupees, kus need ei saa kukkuda reisijate ratastoolidele või abivahenditele või reisijatele endile, kui rong peaks äkitselt peatuma.

4.2.2.12.3.7.   Erinõuded poolautomaatsetele kaldteedele

Nõuded koostalitluse komponentidele

Poolautomaatne kaldtee peab olema varustatud vahendiga, mis on võimeline peatama liikuva osa liikumise, kui selle esiserv puutub liikumise hetkel kokku mingi objekti või inimesega.

Kaldtee maksimaalne kalle võib olla 10,2 kraadi (18 %). Sellise kalde puhul võib olla vajalik reisijale abi osutada.

Allsüsteemi nõuded

Juhtimisseadeldis peab tagama selle, et sõidukit ei saa liigutada hetkel, mil poolautomaatne kaldtee ei ole paigas.

4.2.2.12.3.8.   Erinõuded ületussillale

Nõuded koostalitluse komponentidele

Ületussild on sõiduki sisse ehitatud täisautomaatne seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga. See jääb horisontaalsesse asendisse ilma ooteplatvormi toeta.

4.2.2.12.3.9.   Erinõuded rongis asuvatele tõstukitele

Nõuded koostalitluse komponentidele

Rongis asuv tõstuk on sõiduki ukseava sisse ehitatud rongipersonali poolt käitatav seadeldis. Süsteem peab olema võimeline ületama suurima kõrgusevahe sõiduki põrandapinna ning ooteplatvormi vahel.

Rongis asuva tõstuki kasutamisel peab see vastama järgmistele nõuetele:

Olemasolu korral peavad kõik tõstuki juhtimisseadmed selle maapinnale laskmiseks, üles tõstmiseks ja seiskamiseks olema käitaja poolt pidevalt manuaalselt opereeritavad ning võimalik ei ole ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.

Kui tõstuki toide kaob, peab tõstukit olema võimalik käitada hädaabimeetodi abil, lasta tõstukis olev inimene maapinnale, ning tõsta ja paigutada tõstuk oma kohale.

Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel, mis ületab 150 mm/sekundis tõstuki reisija alla laskmise ja üles tõstmise ajal, ning ei tohi ületada 300 mm/sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi). Suurim lubatud tõstuki horisontaalne ja vertikaalne kiirendus hetkel, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.

Tõstuk peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstukiplatvormi tõstuki töötamise ajal.

Sisseehitatud eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähema serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.

Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.

Pealesõiduserva piirde (välimise piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada toitega ratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.

Ratastool võib tõstukil olla nii näoga välja- kui ka sissepoole.

Olemas peab olema turvaline hoiustamissüsteem, et tagada, et hoiustatud tõstuk ei avalda kuidagi survet reisija ratastoolile või liikumisabivahendile ega kujuta endast ohtu reisijatele.

Kui tõstuk on hoiuasendis, peab ukseava vähim kasutatav laius olema 800 mm.

Allsüsteemi nõuded

Tõstuk peab tagama, et sõidukit ei ole võimalik liigutada, kui tõstuk ei ole paigas.

4.2.3.   Liideste talituslikud ja tehnilised nõuded

Kuna hetkel ei eksisteeri tavaraudteesüsteemi KTKd reisijateveoveeremite ja infrastruktuuri jaoks, jääb käesolev osa avatud punktiks.

Ei ole ühtki liidest „kontrolli- ja signaalimise allsüsteemile”:

Käitamise allsüsteemi liideseid kirjeldatakse „Käituseeskirjade” punktis 4.1.4.

4.2.4.   Käituseeskirjad

Järgnevad käituseeskirjad ei moodusta osa veeremi hindamisest.

Käesolev KTK ei täpsusta käituseeskirju evakueerimise puhul ohtlikes olukordades, vaid ainult tehnilisi nõudeid. Veeremi tehniliste nõuete eesmärk on hõlbustada kõigi, ka piiratud liikumisvõimega inimeste evakueerimist.

3. punkti oluliste nõuete valguses on käesoleva KTK käituseeskirjad, mis on omased veeremi allsüsteemile vastavalt tehnilisele kohaldamisalale, nagu on määratletud punktis 1.1, järgmised:

Üldosa

Infrastruktuuri juhil või jaamaülemal peavad olema kirjalikud eeskirjad, et tagada kooskõlas käesoleva KTKga kõigi piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääs reisijate veeremitele kogu jaama lahtioleku jooksul. Lisaks peavad kõnealused eeskirjad olema vastavuses infrastruktuuri-ettevtõja või jaamaülema vastavate eeskirjadega (vt punkt 4.2.4). Kõnealuseid eeskirju rakendatakse, jagades personalile vajalikku teavet ning menetluste ja väljaõppe kaudu. Veeremi eeskirjad hõlmavad järgmisi käituseeskirju, kuid ei ole nendega piiritletud:

Juurdepääs eelisõigusistmetele ning nende broneerimine

Eelisõigusistmetena määratletud istmete puhul on kaks võimalust: i) broneerimata ja ii) broneeritud (vt punkt 4.2.2.2.1). Neist esimese puhul on käituseeskirjad suunatud teistele reisijatele (s.t märgistuse tagamine), paludes neil kindlaks teha, et nimetatud istekohtade puhul tuleb eelisõigus anda piiratud liikumisvõimega inimestele, kellel on õigus neid istmeid kasutada ning et okupeeritud eelisõigusistmed tuleks vajaduse korral vabastada. Teisel juhul rakendab käituseeskirju raudtee-ettevõtja, et tagada piletite broneerimissüsteemi õiglane toimimine seoses piiratud liikumisvõimega inimestega. Selliste eeskirjadega tagatakse, et eelisõigusistmed on algselt broneerimiseks kättesaadavad vaid piiratud liikumisvõimega inimestele kuni kindlaksmääratud hetkeni enne rongi lahkumist. See tähendab ka, et juhtkoeraga reisijal on võimalik broneerida kaks kohta – üks piiratud liikumisvõimega reisijale ning teine koerale. Pärast kindlaksmääratud aega tehakse eelisõigusistmed kättesaadavaks kõigile reisijatele, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimestele.

Juhtkoerte transport

Käituseeskirjadega tuleb tagada, et juhtkoeraga reisivad piiratud liikumisvõimega inimesed ei peaks pileti eest juurde maksma.

Juurdepääs ratastoolikohtadele ning nende broneerimine

Eespool kirjeldatud eeskirjad eelisõigusistmetele ning nende broneerimisele kehtivad ka ratastoolikohtade puhul (vt punkt 4.2.2.3), välja arvatud see, et ratastooli kasutajad on ainus eelisõigustatud piiratud liikumisvõimega inimeste kategooria. Lisaks tagavad käituseeskirjad i) broneerimata või ii) broneeritud istekohtade olemasolu piiratud liikumisvõimega inimesega koos reisivale isikule kohe ratastoolikoha kõrval või selle vastas. Klapptoolide abil saab ratastoolikoha muuta universaalistmeks.

Juurdepääs universaalsetele magamiskupeedele ning nende broneerimine

Eespool kirjeldatud eeskirjad eelisõigusistmetele ning nende broneerimisele kehtivad ka universaalsete magamiskupeede puhul (vt punkt 4.2.2.3). Käituseeskirjad ei võimalda siiski universaalsete magamiskupeede kasutamist ilma eelneva broneerimiseta (s.t et eelnev broneering on alati vajalik).

Ratastoolikoha häireseade (Häiresüsteem ratastooli kasutajale)

Käituseeskirju tuleb rakendada, et tagada rongipersonali vajalik reageerimine ja tegutsemine ratastoolikoha häireseadme aktiveerimise korral (vt punkt 4.2.2.3).

Välimiste uste aktiveerimine rongipersonali poolt

Käituseeskirju tuleb rakendada seoses välimiste uste aktiveerimisega rongipersonali poolt, et tagada kõigi reisijate, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimeste ohutus (vt punkt 4.2.2.4.1).

Rongipersonal – häiresüsteem universaaltualettruumides

Käituseeskirju tuleb rakendada, et tagada rongipersonali vajalik reageerimine ja tegutsemine universaaltualettruumi häireseadme aktiveerimise korral (vt punkt 4.2.2.6.3) ükskõik millise reisija, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimese poolt.

Helisignaaljuhised hädaolukorras

Käituseeskirju tuleb rakendada seoses reisijatele helisignaaljuhiste edastamisega hädaolukorras (vt punkt 4.2.2.8.1). Eeskirjad hõlmavad ka juhiste iseloomu ning edastamist.

Visuaalne teave – reklaamikontroll

Käituseeskirju tuleb rakendada, et vältida reisijate võimalikku segadusseajamist reklaami visuaalse teabega (vt punkt 4.2.2.8.2). Need eeskirjad reguleerivad reklaamide asukohta, mõõtmeid ja valgustust.

Automaatsed teabesüsteemid – ebatäpse või eksitava teabe manuaalne parandamine

Käituseeskirju tuleb rakendada, et tagada rongipersonali sobivus ja võime korrigeerida vigast automaatselt edastatud teavet (vt punkt 4.2.2.8).

Sihtpunkti ja järgmise peatuse teadustamise eeskirjad

Käituseeskirju tuleb rakendada, et tagada, et järgmine peatus teadustatakse mitte alla 2 minuti enne vastavasse jaama jõudmist (vt punkt 4.2.2.8).

Rongides teadustamise keel

Rongis edastatavad teated võivad olla lindistatud või otse loetud. Mõlemal juhul tuleb rakendada käituseeskirju, et põhjendada teatud keelte kasutamist, võttes arvesse vastava liini tavalise reisija rahvuslikku profiili ja räägitavaid keeli (vt punkt 4.2.2.8).

Häiresüsteem magamiskupeedes

Käituseeskirju tuleb rakendada, et tagada rongipersonali vajalik reageerimine ja tegutsemine magamiskupee häireseadme aktiveerimise korral (vt punkt 4.2.2.11) ükskõik millise reisija, sealhulgas piiratud liikumisvõimega inimese poolt.

Rongi komplekteerimise eeskirjad, et võimaldada rongile mineku abivahendite kasutamist vastavalt ooteplatvormide korraldusele

Käituseeskirju tuleb rakendada, et arvestada rongi komplekteerimise eri variantidega, nii et ratastoolikasutajate rongi sisenemise abivahendite kasutamise kohad oleks võimalik kindlaks määrata rongide peatuspaiga suhtes.

Mehaaniliste ja toite abil liikuvate ratastoolide rongile mineku abivahendite ohutus

Käituseeskirju tuleb rakendada seoses rongi sisenemise abivahendite käitamisega rongi- ja jaamapersonali poolt. Manuaalselt käitavate seadmete puhul tagavad eeskirjad, et nende käitamiseks läheks vaja vaid minimaalset personalipoolset füüsilist jõupingutust. Toite jõul liikuvate abivahendite puhul tagavad eeskirjad toite kadumise korral vahendi tõrkekindla käitamise. Rakendatakse käituseeskiri seoses rongi- või jaamapersonali poolt opereeritava eemaldatava ratastoolitõstukite ohutuspiirdega.

Rakendatakse käituseeskirju, et tagada personali võime ohutult pealesõiduteid käitada, neid kohale asetada, tõsta, langetada ning hoiustada.

Abi ratastoolikasutajatele

Rakendatakse käituseeskirju, et tagada personali teadlikkus seoses asjaoluga, et ratastoolikasutajad võivad vajada abi rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, ning personal peab vajaduse korral tagama sellise abi osutamise.

Väljaõppinud personali kohaloleku tagamiseks võib piiratud liikumisvõimega inimestelt paluda, et nad esitaksid sellise abipalve eelnevalt.

Ooteplatvorm – ratastoolide kasutajatele mõeldud rongi sisenemise abivahendite kasutamise ala

Raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja või jaamaülem peavad koos määratlema selle ala ooteplatvormil, kus antud teenust tõenäoliselt kasutatakse ning peavad tõestama selle sobilikkust. Ala peab olema kooskõlas olemasolevate ooteplatvormidega, mille ääres rong tõenäoliselt peatub.

Eespool öeldu tulemusena võib antud nõudest kinnipidamise eesmärgil rongi peatuskohta mõningatel juhtudel veidi muuta.

Käituseeskirju rakendatakse, et võtta arvesse muutusi rongi koosseisus (vt punkt 4.1.2.19), nii et rongide peatuspaika oleks võimalik rongi sisenemise abivahendite kasutamise ala jaoks kindlaks määrata.

Liigutavate astmete käitamine hädaolukorras

Käituseeskirju rakendatakse ületussilla paigaldamiseks või käitamiseks toite kadumise korral.

Lapsevankrite transport

Käituseeskirju rakendatakse seoses lapsevankrite transpordiga.

Pagasi transport

Käituseeskirju rakendatakse seoses pagasi transpordiga.

Veeremiga ühilduvate ja mitteühilduvate piiratud liikumisvõimega inimestega seotud KTK toimimiskombinatsioonid

Rongi moodustamisel ühilduvatest ja mitteühilduvatest veeremitest tuleb rakendada käituseeskirju, et tagada vähemalt kahele piiratud liikumisvõimega inimesele KTK-kohane ratastoolikoha olemasolu rongis. Samuti tuleb kindlustada, et kui rongis on olemas tualettruumid, siis ratastoolikasutajal peab olema juurdepääs universaaltualettruumile.

Selliste veeremikombinatsioonide puhul peab eksisteerima kindlaksmääratud kord, et tagada visuaalse ja helisignaalteabe edastamine kõigis sõidukites.

On lubatud, et selliste kombinatsioonide puhul ei pruugi muutuva teabe süsteemid ja ratastoolikohtade/universaaltualettruumide häiresüsteemid täielikult toimida.

Rongide komplekteerimine eraldiseisvatest piiratud liikumisvõimega inimestega seotud KTKga ühilduvatest sõidukitest

Kui vastavalt punktile 6.2.7 individuaalselt hinnatud sõidukitest moodustatakse rong, tuleb rakendada käituseeskirju, et tagada, et terve rong vastaks käesoleva KTK punkti 4.2 kõigile asjaomastele punktidele.

4.2.5.   Hoolduseeskirjad

3. osa oluliste nõuete valguses on käesoleva KTK hoolduseeskirjad, mis on omased veeremi allsüsteemile vastavalt tehnilisele kohaldamisalale, nagu on määratletud punktis 1.1, järgmised:

Kui piiratud liikumisvõimega inimestele suunatud seadmed on puudulikud (see hõlmab ka kombatavaid silte), siis peab raudtee-ettevõtja tagama kõnealuse seadme parandamise või asendamise kuue tööpäeva jooksul vea teatamise hetkest.

4.2.6.   Erialane kvalifikatsioon

Käesoleva KTK veeremi allsüsteemi toimimiseks ja hoolduseks vajalikud tehnilise kohaldamisala kohased personali kvalifikatsiooninõuded, nagu on määratletud punktis 1.1 ning punktis 4.1.4, milles on esitatud käituseeskirjade loetelu, on järgmised:

Personali, kelle ülesandeks on rongide saatmine, jaamas reisijatele teenuste ja abi osutamine ning piletite müük, erialane ettevalmistus peab hõlmama invaliidsuse ja võrdõiguslikkuse teemat ning hõlmama piiratud liikumisvõimega inimeste iga kategooriaga seotud erivajadusi.

Rongide eest hoolitsemise ning nende toimimise eest vastutavate inseneride ja juhatajate erialane ettevalmistus peab hõlmama invaliidsuse ja võrdõiguslikkuse teemat ning hõlmama piiratud liikumisvõimega inimeste iga kategooriaga seotud erivajadusi.

4.2.7.   Töötervishoid ja tööohutus

Käesolevas KTKs ei esitata nõudmisi veeremi allsüsteemi toimimise eest vastutavale personalile töötervishoiu ja tööohutuse ega ka käesoleva KTK rakendamise osas.

4.2.8.   Veeremiregister

Nõudmised veeremiregistrile seoses käesoleva KTKga on järgmised.

Veeremiregister peab hõlmama järgmist üldist teavet iga veeremitüübi kohta:

veeremitüübi üldine kirjeldus (sealhulgas maksimaalne sõidukiirus ning istmete arv);

veeremit käitav raudtee-ettevõtja ning, kui need on erinevad, ka veeremi omanik;

liikmesriik, kes kiidab veeremi heaks käesoleva KTK raames;

veeremi klassi number ja eraldiseisvate sõidukite numbrid;

veeremi ehitaja;

kuupäev mil veerem alustas reisijate teenindamist;

liinid millel veeremil on lubatud sõita;

kuupäev, mil kinnitati veeremi vastavust käesolevale KTK-le;

teavitatud asutus, kes kõnealust vastavust kinnitas;

veeremi rongikonfiguratsioon(id), toimides käesolevale KTK-le vastavalt.

Lisaks igale veeremile tuleb koostada loetelu järgmistest omadustest ning kirjeldada neid seoses käesoleva KTK asjaomaste punktidega:

eelisõigusistmete arv vastavalt punktile 4.2.2.2;

ratastoolikohtade arv vastavalt punktile 4.2.2.3;

tualettruumide arv vastavalt punktile 4.2.2.6;

olemasolu korral ratastooliga ligipääsetavate magamiskohtade arv vastavalt punktile 4.2.2.11;

sõiduki põranda kõrgus ning kõigi sõidukile peale- ja mahaastumisastmete asetus vastavalt punktidele 4.2.2.12.1, 4.2.2.12.2 ja 4.2.2.12.3;

ooteplatvormide kõrgused (sealhulgas erandjuhud), millega veerem peab ühilduma vastavalt punktile 4.2.2.12.1;

olemasolu korral kõigi sisseehitatud rongi sisenemise abivahendite kirjeldus vastavalt punktile 4.2.2.12.4;

kõigi veeremis hoiustatavate teisaldavate rongi sisenemise abivahendite kirjeldus vastavalt punktile 4.2.2.12.4.

Kui käesoleva KTKga vastavuse saavutamiseks on kohaldatud riiklikke eeskirju, esitatakse registris asjaomased eeskirjad ja punktid seoses vastava nimetusega registris.

Kui veeremi registreerimise liikmesriik muutub, edastatakse veeremiregistrisse kantud kõnealuse veeremi kohta käivad andmed seoses käesoleva KTKga algsest registreerimisriigist uude registreerimisriiki.

Veeremiregistriga seonduvaid andmeid vajavad:

liikmesriik, et kinnitada, et veerem vastab käesoleva KTK-le;

infrastruktuuri-ettevõtja, et kinnitada, et veerem on kooskõlas infrastruktuuriga, milles ta toimib;

raudtee-ettevõtja, et kinnitada, et veerem vastab tema nõudmistele.

4.3.   Käesolevas KTKs kasutatud mõisted

Peopesa abil käitatav

Peopesa abil käitatav – seadet on võimalik käitada peopesa või muu käe osa abil, ilma et selleks oleks vaja sõrmi rusikast lahti lasta. Reisijad, kellel on probleeme valutekitavate haigustega, mis mõjutavad nende liigeseid, nagu näiteks artriit, ei pruugi olla võimelised sõrmeotsagagi mingisugust jõudu rakendama (või kogevad selle tegemisel tõenäoliselt ebamugavustunnet või valu). Paljud ei ole võimelised selle tegemiseks kätt rusikast lahti laskma.

Kontrast

Kui kahele kõrvutiasetsevale pinnale kantakse värvi, et tekitada vajalik kontrast, siis määratlevad selle kontrasti värvide vahel valguse peegeldustegur, värvitoon ja kummagi kromaatiline väärtus.

Käesolevas KTKs hinnatakse „kontrasti” hajutatud valguse peegeldusteguri kaudu, kuid seda võib võimendada erinevustega värvitoonis ja kromaatilises väärtuses.

„Kontrast hajutatud valguse peegeldusteguri kaudu” tähendab pindade kontrasti, mida väljendab järgmine valem:

Formula

K

=

kontrast

L0

=

objekti hajutatud valguse peegeldustegur

Lh

=

tausta või kõrvaloleva pinna hajutatud valguse peegeldustegur

Kui käesolevas KTKs määratletakse kontrast, siis on selle miinimumväärtus K=0,3.

L on pinnalt teatud suunas peegelduva hajutatud valguse valgustugevus, jagatud samas suunas projitseeritud elemendi pindalaga.

Punase ja rohelise värvi kombinatsiooni ei peeta kontrastiks.

Hajutatud valguse peegeldusteguri mõõtmine viiakse läbi vastavalt Euroopa või riigisisestele eeskirjadele.

Värvitooni kontrasti tase määratletakse kahe värvi läheduse kaudu värvispektris, nii et spektris lähestikku asetsevad värvid moodustavad väiksema kontrasti kui need, mis üksteisest kaugemal asuvad.

Iga värvimääratluse kromaatiline väärtus kirjeldab selle intensiivsust ja küllastumise taset. Mida küllastunum on värv, seda intensiivsem ta on.

Esimene aste

Esimene aste – sõiduki esimest astet, mida reisija kasutab rongi sisenemisel või sealt väljumisel. See on tavaliselt aste, mis on kõige lähemal ooteplatvormi servale. See võib olla fikseeritud või liigutatav.

Libisemiskindel

Libisemiskindel – iga kasutatav pinnaviimistlusvahend peaks olema piisavalt kare või spetsiaalselt formuleeritud, et hoida hõõrdumist pinna ning inimese kinga või liikumise abivahendi vahel vastuvõetaval tasemel nii märgades kui ka kuivades tingimustes.

Tuleb märkida, et põrandapindade libisemiskindluse hõõrdekoefitsiendi määramiseks ei ole ühtki unikaalset või universaalselt aktsepteeritavat süsteemi.

Veeremite puhul piisab seega, kui näidata, et kõnealuse libisemiskindla pinna ja kummitallaga jalanõu vaheline staatilise hõõrdekoefitsiendi vähim väärtus on 0,35 isegi siis, kui pind on puhta veega märjaks tehtud, mõõdetuna kasutades riigisiseselt või rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodit. Katses kasutatava kummi kategooria märgitakse katse tulemustes ning see kuulub Euroopa Liidu liikmesriikides igapäevaseks kandmiseks müüdavate kingade tööstuses kasutatavate materjalitüüpide hulka.

Infrastruktuuri suhtes kohaldatakse samasuguseid pindu käsitlevaid riiklikke eeskirju.

„Kombatavad sildid” ja „kombatavad juhtimisseadeldised”

Kombatavad sildid ja kombatavad juhtimisseadeldised – sildid või seadeldised, sealhulgas piktogrammid, eenduvad märgid või punktkiri. Kombatavate piktogrammide ja tähemärkide puhul peab märk ulatuma vähemalt 0,5 mm pinnast kõrgemale, see ei tohi olla graveeritud ja peab olema kandiliste servadega (st mitte ümar ega terav).

Tähemärkide või piktogrammide vahe peaks võimaldama nii reljeefseid tähti, numbreid kui sümboleid sõrmega tunda ühekordsel puudutamisel.

Tähtede või numbrite vähim kõrgus on 15 mm.

Rahvusvahelise punktkirja märkide kasutamisel tuleb kasutada riiklikult kindlaksmääratud punktkirja. Punktkirja punkt peab olema kuplikujuline. Esimese astme punktkirja tuleb kasutada üksikute sõnade jaoks ning see peab sisaldama lokaatorit.

Jaamaülem

Jaamaülem on vastutav jaama igapäevase toimimise eest. Seda rolli võib täita raudtee-ettevõtja, infrastruktuuri-ettevõtja või kolmas osaline.

Ohutusalane teave

Ohutusalane teave – teave, mida tuleb edastada reisijatele selleks, et nad eelnevalt teaksid, kuidas häireolukorras käituda.

Ohutusjuhend

Ohutusjuhend – teave, mida tuleb edastada reisijatele häireolukorras selleks, et nad teaksid, mida teha.

Takistusteta vahekäik

Takistusteta vahekäik – ilma takistusteta ala, mis võimaldab sõiduki sees ühest kohast teise liikuda, nagu on määratletud 4. peatükis.

Läbikäik

Läbikäiku mööda on reisijatel võimalik liikuda ühest rongivagunist teise.

5..   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Mõiste

Direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, artikli 2 punkti d tähenduses on koostalitluse komponendid „kõik allsüsteemi koosseisu kuuluvad või selle koosseisu kavandatavad üksikkomponendid, komponentide rühmad, alamkoostud või seadmete koostud, millest üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime sõltub otse või kaudselt”. Mõiste „komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.

5.2.   Uuenduslikud lahendused

Nagu käesoleva KTK 4. punktis mainitud, võivad uuenduslikud lahendused nõuda uut kirjeldust ja/või uusi hindamismeetodeid. Need kirjeldused ja hindamismeetodid töötatakse välja punktis 6.1.3 kirjeldatud protsessi abil.

5.3.   Komponentide loetelu

Koostalitluse komponente hõlmavad direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, asjaomased sätted ning nende loetelu on järgmine.

5.3.1.   Infrastruktuur

Järgmisi elemente määratletakse infrastruktuuri koostalitluse komponentidena:

 

Visuaalne infosüsteem reisijatele

 

Abivahendid rongile minekuks

 

Surunupud

 

Mähkimislaud

 

Kombatav märgistus

 

Piletimüügiautomaadid

5.3.2.   Veerem

Järgmisi elemente määratletakse veeremi koostalitluse komponentidena:

 

Tava- ja universaaltualettide moodulid

 

Reisija infosüsteem (helisignaal ja visuaalne)

 

Häireseade reisijatele

 

Abivahendid rongile minekuks

 

Surunupud

 

Mähkimislaud

 

Visuaalne ja kombatav märgistus

5.4.   Komponentide esitus ja kirjeldused

5.4.1.   Infrastruktuur

Punkti 4.1 asjaomastes alapunktides esitatud näitajad, millele tähelepanu pöörata, on järgmised.

 

Visuaalne infosüsteem reisijatele (4.1.2.11.2 ja lisa N)

 

Abivahendid rongile minekuks (4.1.2.21.2)

 

Kombatavad surunupud (4.1.2.4)

 

Mähkimislaud (4.1.2.7.2)

 

Kombatav märgistus (4.1.2.11)

 

Piletimüügiautomaadid (4.1.2.9.2)

5.4.2.   Veerem

Punkti 4.2 asjaomastes alapunktides esitatud näitajad, millele tähelepanu pöörata, on järgmised.

 

Tualettruumid (4.2.2.6)

 

Visuaalne infosüsteem reisijatele (4.2.2.8.3 ja N lisa)

 

Häireseade reisijatele:

Häireseadmeid saab käivitada peopesa abil ning selleks ei ole vaja jõudu, mis ületaks 30 njuutonit.

Abivahendid rongile minekuks (4.2.2.12.3)

 

Surunupud:

Surunuppude käitamiseks ei ole vaja tugevamat jõudu kui 15 njuutonit.

 

Mähkimislaud (4.2.2.6.3.2)

 

Visuaalne ja kombatav märgistus (4.2.2.8.1, 4.2.2.8.2 ja lisa N)

6..   VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE

6.1..   Koostalitluse komponendid

6.1.1.   Vastavushindamine (üldosa)

Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja koostab enne koostalitluse komponendi turule viimist EÜ vastavusdeklaratsiooni või EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni kooskõlas direktiivi EÜ 01/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/, artikli 13 lõikega 1 ning IV lisa 3. peatükiga.

Koostalitluse komponendi vastavusdeklaratsioon tuleb koostada vastavalt järgmistele moodulitele (mooduleid kirjeldatakse käesoleva KTK lisas F):

Koostalitluse komponentide moodulid

Moodul A: Toote sisekontroll projekteerimis-, arendus- ja tootmisetapis

Moodul A1: Projekti sisekontroll koos tootetõendusega projekteerimis-, arendus- ja tootmisetapis

Moodul B: Tüübihindamine projekteerimis- ja arendusetapis

Moodul C: Tüübivastavus tootmisetapis

Moodul D: Tootmise kvaliteedijuhtimissüsteem tootmisetapis

Moodul F: Tootetõendus tootmisetapis

Moodul H1: Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem projekteerimis-, arendus- ja tootmisetapis

Moodul H2: Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem koos projektihindamisega arendus- ja tootmisetapis

Moodul V: Tüübivalideerimine käitluse alusel (kasutussobivus)

Kui asjaomase mooduli puhul on nõutav teavitatud asutuse osalemine,

määratletakse tunnustamisprotsess ja hindamise sisu tootja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja ning teavitatud asutuse poolt vastavalt käesolevale KTK-le;

iga koostalitluse komponendi jaoks on tootja poolt valitud teavitatud asutus volitatud kas:

hindama veeremi allsüsteemi koostalitluse komponente ja/või infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse komponente.

6.1.2.   Vastavushindamise menetlus (moodulid)

Vastavushindamine hõlmab kõiki käesoleva KTK lisa D tabelis D1 X-ga märgitud etappe ja näitajaid. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valib ühe tabelis 16 esitatud moodulitest või moodulikombinatsioonidest vastavalt nõutud komponendile.

Tabel 16

Hindamismenetlus

Punkt

Hinnatavad komponendid

Moodul A

Moodul A1 (3)

Moodul B + C

Moodul B + D

Moodul B + F

Moodul H1 (3)

Moodul H2

4.1.2.11.2

ja

4.1.2.12.2

Visuaalne infosüsteem reisijatele

 

X

X

X

 

X

X

4.1.2.21.2

Abivahendid rongile minekuks

 

X

 

X

X

X

X

4.1.2.4

Kombatavad surunupud

X

 

X

 

 

X

 

4.1.2.7.2

Mähkimislaud

X

 

X

 

 

X

 

4.1.2.11

Kombatav märgistus

X

 

X

 

 

X

 

4.1.2.9.2

Piletimüügiautomaadid

X

 

X

 

 

X

 

4.2.2.6

Tualettruumimoodulid

 

X

X

X

 

X

X

4.2.2.8

Visuaalne infosüsteem reisijatele

 

X

X

X

 

X

X

4.2.2.3,

4.2.2.6 ja

4.2.2.11

Häireseade reisijatele

X

 

X

 

 

X

 

4.2.2.12.3

Abivahendid rongile minekuks

 

X

 

X

X

X

X

4.2.2.4

Surunupud

X

 

X

 

 

X

 

4.2.2.6.3.2

Mähkimislaud

X

 

X

 

 

X

 

4.2.2.8.1

4.2.2.8.2

ja lisa N

Visuaalne ja kombatav märgistus

X

 

X

 

 

X

 

6.1.3.   Uuenduslikud lahendused

Kui koostalitluse komponentide jaoks pakutakse uuenduslikke lahendusi, nagu määratletud punktis 5.2, siis tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja teatab kõrvalekalletest käesoleva KTK asjaomasest punktist ning esitab need Euroopa Raudteeagentuurile (ERA). ERA viimistleb asjaomased talituslikud ning liideste kirjeldused komponentide kohta ning töötab välja hindamismeetodid.

Sel moel välja töötatud asjaomased talituslikud ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid kaasatakse käesolevasse KTKsse läbivaatamise protsessi käigus.

Pärast komisjoni otsuse jõustumist, mis võeti vastu kooskõlas direktiivi 01/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, artikli 2 lõikega 2, on lubatud uuenduslikke lahendusi kasutada enne nende kaasamist KTKsse.

6.1.4.   Kasutussobivuse hindamine

Kasutussobivuse hindamine vastavalt tüübivalideerimisele käituse põhjal (moodul V), nagu märgitud käesoleva KTK lisas F on nõutav seoses järgmiste koostalitluse komponentidega:

Puudub

6.2.   Allsüsteemid

6.2.1.   Vastavushindamine (üldosa)

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ VI lisale esitab tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja (taotleja) taotluse enda valitud teavitatud asutusele veeremi või infrastruktuuri allsüsteemi vastavushindamiseks.

Taotluse esitamine veeremi vastavushindamiseks tootja poolt jääb avatud punktiks (vt DV11 3. küsimus).

Teavitatud asutust on informeeritud veeremi või infrastruktuuri allsüsteemi hindamisest.

Taotleja koostab EÜ vastavushindamise deklaratsiooni kooskõlas direktiivi 2001/16/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ, artikli 18 lõikega 1 ning VI lisaga.

EÜ vastavushindamise deklaratsioon peab saama loa allsüsteemi töösse rakendamiseks.

Allsüsteemi vastavushindamine viiakse läbi vastavalt ühele järgmistest moodulitest või moodulikombinatsioonidest vastavalt käesoleva KTK punktile 6.2.2 ja lisale E (mooduleid kirjeldatakse käesoleva KTK lisas F):

Moodulid allsüsteemide EÜ vastavushindamiseks

Moodul SB: Tüübihindamine projekteerimis- ja arendusetapis

Moodul SD: Toote kvaliteedijuhtimissüsteem tootmisetapis

Moodul SF: Tootetõendus tootmisetapis

Moodul SG: Üksiktoote tõendus

Moodul SH2: Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem koos projektihindamisega projekteerimis-, arendus- ja tootmisetapis

Tunnustamisprotsess ja hindamise sisu määratletakse taotleja ja teavitatud asutuse poolt vastavalt käesolevale KTK-le ning kooskõlas käesoleva KTK 7. punktis esitatud eeskirjadele.

6.2.2.   Vastavushindamise menetlus (moodulid)

Taotleja valib ühe tabelis 17 esitatud moodulitest või moodulikombinatsioonidest.

Tabel 17

Hindamismenetlus

Hinnatav allsüsteem

Moodul SB+SD

Moodul SB+SF

Moodul SG

Moodul SH2

Veeremi allsüsteem

X

X

 

X

Infrastruktuuri allsüsteem

X

 

X

X

Asjaomaste etappide jooksul hinnatavad allsüsteemi näitajad on esitatud käesoleva KTK lisas E, tabelis E.1 infrastruktuuri allsüsteemi puhul ning tabelis E.2 veeremi allsüsteemi puhul. Taotleja kinnitab, et iga allsüsteem on tüübiga kooskõlas.

Lisa D tabelis D1 esitatud koostalitluse komponentide näitajad esinevad ka lisa E tabelites E.1 või E.2. Nende näitajate hindamist reguleerib EÜ koostalitlusvõime komponendi vastavusdeklaratsioon.

Hooldu