Help Print this page 

Document 32007R0614

Title and reference
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007 , keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta - Komisjoni avaldus
  • No longer in force
OJ L 149, 9.6.2007, p. 1–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 001 P. 170 - 185

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/614/oj
Multilingual display
Text

9.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 149/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 614/2007,

23. mai 2007,

keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3), pidades silmas lepituskomitee poolt 8. mail 2007 heaks kiidetud ühist teksti,

ning arvestades järgmist:

(1)

Keskkonnakaitse on üks Euroopa Liidu säästva arengu peamisi mõõtmeid. Keskkonnakaitse on ühenduse kaasrahastamise prioriteet ning keskkonnakaitse meetmeid tuleks rahastada peamiselt ühenduse horisontaalsete rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi, Euroopa Kalandusfondi ja teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudu.

(2)

Need ühenduse rahastamisvahendid ei hõlma kõiki keskkonnaprioriteete. Seetõttu on vaja keskkonna rahastamisvahendit (LIFE+), et aidata konkreetselt kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide arengule ja rakendamisele ning eelkõige ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ (4).

(3)

Toetust tuleks anda toetuslepingute ja riigihankelepingute kaudu vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5).

(4)

LIFE+ vahendi kaudu rahastatavad projektid peaksid vastama abikõlblikkuse kriteeriumidele, et tagada ühenduse vahendite võimalikult otstarbekas kasutamine, et tagada Euroopa lisandväärtus ning vältida korduvate tegevuste, näiteks igapäevaste toimingute rahastamist. See ei tohiks takistada uuenduslike või näidisprojektide rahastamist.

(5)

Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas on ühenduse poliitika ja õigusaktide rakendamine ise raamistik Euroopa lisandväärtuse jaoks. Parimate tavadega seotud või tutvustavad projektid, sealhulgas sellised, mis on seotud Natura 2000 alade haldamise või määramisega vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivile 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (6) ja nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivile 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (7) peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest.

(6)

Tuleks kehtestada kord, et tagada Natura 2000 võrgustiku piisav rahastamine, sealhulgas ühenduse kaasfinantseerimine. Kuna käesoleva määrusega rahastatakse üksnes Natura 2000 alade haldamisega seotud parimate tavadega seotud või tutvustavaid projekte, peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama piisavate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise muude vahendite abil võrgustiku haldamiseks, mille aastane maksumus 2004. aastal on hinnanguliselt 6 100 miljonit EUR.

(7)

Ühenduse keskkonnaeesmärkidega seotud innovatiivsed või tutvustavad projektid, sealhulgas sellised, mis arendavad või levitavad parimaid tavasid, oskusteavet ja tehnoloogiaid, ning samuti projektid, mis on ette nähtud teadlikkuse tõstmise kampaaniateks ja metsatulekahjude ennetamisega seotud algatustes osalevate isikute erikoolituseks, peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid ja projekte saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest.

(8)

Projektid, millega arendatakse ja rakendatakse ühenduse eesmärke, mis on seotud metsade ja keskkonna vastastikuse mõju laiaulatusliku, ühtlustatud ja pikaajalise seirega, peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid ja projekte saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest.

(9)

Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga sätestatud tõhusa poliitika edasiarendamise ja rakendamise eesmärk on saavutatav üksnes juhul, kui toetatakse ühenduse keskkonnapoliitika arendamise või rakendamisega seotud parimate tavadega seotud või tutvustavaid projekte; tutvustatakse uuenduslikke poliitilisi lähenemisviise, tehnoloogiaid, meetodeid ja vahendeid; tugevdatakse alusteadmisi; parandatakse rakendussuutlikkust; edendatakse juhtimistava, koostöövõrkusid, vastastikust õpet ja parimate tavade vahetamist; ning tõhustatakse teabeedastuse ning teadlikkuse tõstmise ja teabevahetuse edendamist. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks seepärast aitama kaasa keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele, rakendamisele, järelevalvele ja hindamisele ning edastamisele ja levikule kogu ühenduses.

(10)

LIFE+ vahendil peaks olema kolm osa: LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus; LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava; ja LIFE+ teave ja teabevahetus. LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektidega peaks olema võimalik aidata kaasa rohkem kui ühe osa erieesmärkide saavutamisele ja kaasata osalemisse mitu liikmesriiki, samuti aidata kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike strateegiliste lähenemisviiside väljatöötamisele.

(11)

Selleks et komisjon saaks täita oma rolli keskkonnapoliitika arendamise ja elluviimise algatajana, peaks ta kasutama LIFE+ vahendeid, et viia läbi uuringuid ja hindamisi, osutada teenuseid, mis on vajalikud keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks ja integreerimiseks muudesse poliitikatesse, pidada koosolekuid ning korraldada seminare ja töörühmi ekspertide ja huvirühmade osalusel, välja arendada ja töös hoida võrgustikke ning luua ja hooldada arvutisüsteeme. Lisaks sellele peaks komisjon kasutama LIFE+ eelarveosa järgmiste tegevustega seotud kulude katmiseks: teavitamis-, teabe avaldamise ja levitamistegevused, sealhulgas üritused, näitused ja muu sarnane selgitustöö; audiovisuaalsete materjalide ettevalmistamine ja tootmine ning programmide ja projektide määratlemise, ettevalmistamise, juhtimise, järelevalve, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi taotlemine.

(12)

Valitsusvälised organisatsioonid aitavad arendada ja rakendada ühenduse keskkonnapoliitikat ja keskkonnaalaseid õigusakte. Seetõttu on asjakohane, et LIFE+ vahendi osa kaudu toetataks mitme asjakohastele tingimustele vastava keskkonna valdkonnas tegutseva valitsusvälise organisatsiooni tegevusi, andes sellistele organisatsioonidele konkurentsipõhiseid ja läbipaistvaid iga-aastaseid tegevustoetusi. Sellised valitsusvälised organisatsioonid peaksid olema sõltumatud ja mittetulunduslikud ning tegutsema vähemalt kolmes Euroopa riigis kas iseseisvalt või ühendusena.

(13)

Praegustel ja varasematel vahenditel põhinev kogemus on rõhutanud vajadust kavandada ja teha programmitööd mitme aasta põhiselt ning koondada jõupingutusi, et soodustada keskkonnakaitset, esmatähtsustades ja seades eesmärgiks neid tegevusalasid, mis võivad saada ühenduse rahalist abi.

(14)

Liikmesriigid peaksid olema võimelised esitama iga-aastased riiklikud prioriteedid, mis erineksid kavadest ja programmidest, mis on koostatud paljude sektorite jaoks ning millega luuakse raamistik tulevase teostusloa saamiseks, ning kavadest ja programmidest, mille puhul tuleb korraldada hindamine direktiivi 92/43/EMÜ alusel, ning neid prioriteete ei peaks käsitatama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) (8) reguleerimisalasse kuuluvate kavade ja programmidena.

(15)

Keskkonnakaitse nõuded tuleks hõlmata ühenduse poliitika ja tegevuste määratluste ja rakendamisega, sealhulgas rahastamisvahenditega. See tähendab, et LIFE+ peaks täiendama teisi ühenduse rahastamisvahendeid ning komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse nii ühenduse, riigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

(16)

Vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele kohtumistel Luxembourgis (detsembris 1997) ja Thessalonikis (juunis 2003) tuleks kandidaatriikidel ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel Lääne-Balkani riikidel lubada osaleda ühenduse programmides kooskõlas kõnealuste riikidega sõlmitud asjaomastes kahepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustega.

(17)

Olemasolevad keskkonnavahendid tuleb ühendada ning programmitööd ja juhtimist tuleb lihtsustada, luues ühtse ja täiustatud keskkonna rahastamisvahendi.

(18)

Siiski tuleb tagada sujuv üleminek ja jätkata praeguste programmide alusel rahastatavate tegevuste järelevalvet, auditeerimist ja kvaliteedi hindamist pärast nende lõppu.

(19)

Käesoleva määrusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (9) punkti 37 tähenduses.

(20)

LIFE+ üldine eesmärk on kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, ajakohastamisele ja arendamisele ning eelkõige toetada kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist. Tegutsedes ühenduse vahendite kaudu üheskoos riiklikul ja kohalikul tasandil tulemuste parandamiseks, ühenduse eesmärkide saavutamiseks või kogu ühendust hõlmava teabevahetuse tagamiseks, saavad liikmesriigid saavutada Euroopa lisandväärtuse. Kuivõrd LIFE+ eesmärki ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja see on paremini saavutav ühenduse tasandil tegutsedes, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev määrus üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

(21)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10).

(22)

Eelkõige tuleks komisjonile anda pädevus lisada meetmeid käesoleva määruse I lisale ja II lisale. Kuna need meetmed on üldise iseloomuga ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, või täiendada seda uute vähemoluliste elementidega, võetakse need vastu vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva määrusega luuakse keskkonna rahastamisvahend (LIFE+).

2.   LIFE+ üldine eesmärk on kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, ajakohastamisele ja arendamisele, sealhulgas aidata integreerida keskkonnaküsimusi muudesse poliitikavaldkondadesse, soodustades nõndaviisi säästvat arengut. LIFE+ toetab eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, sealhulgas temaatiliste strateegiate rakendamist ning rahastab meetmeid ja projekte, millel on Euroopa lisandväärtus liikmesriikides.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kuues keskkonnaalane tegevusprogramm” – otsusega nr 1600/2002/EÜ vastu võetud ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm;

2)

„finantsmäärus” – määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.

Artikkel 3

Abikõlblikkuse kriteeriumid

1.   LIFE+ rahastatavad projektid peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

olema ühenduse huvides, aidates märkimisväärselt kaasa artikli 1 lõikes 2 sätestatud LIFE+ üldeesmärgi saavutamisele;

b)

olema tehniliselt ja rahaliselt sidusad, teostatavad ja andma kulutustele vastava tulu.

Võimaluse korral peavad LIFE+ rahastatavad projektid edendama kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaste erinevate prioriteetide koostoimet ja edendama integratsiooni.

2.   Peale selle peavad projektid Euroopa lisandväärtuse tagamiseks ning korduvate tegevuste rahastamise vältimiseks vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

olema parimate tavadega seotud või tutvustavad projektid direktiivi 79/409/EMÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks;

b)

olema ühenduse keskkonnaeesmärkidega seotud innovatiivsed või tutvustavad projektid, sealhulgas sellised, mis arendavad või levitavad parimaid tavasid, oskusteavet ja tehnoloogiaid;

c)

olema teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja metsatulekahjude vältimisega tegelevate isikute erikoolitus;

d)

olema projektid, millega arendatakse ja rakendatakse ühenduse eesmärke, mis on seotud metsade ja keskkonna vastastikuse mõju laiaulatusliku, ühtlustatud ja pikaajalise seirega.

Artikkel 4

Erieesmärgid

1.   LIFE+ koosneb kolmest osast:

LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus,

LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava,

LIFE+ teave ja teabevahetus.

2.   LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osa erieesmärgid on järgmised:

a)

aidata kaasa ühenduse loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide, eelkõige direktiivi 79/409/EMÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisele, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil; ning toetada Natura 2000 võrgustiku edasist arengut ja rakendamist, sealhulgas ranniku- ja mereelupaikade ja -liikide osas;

b)

aidata kaasa teadmistebaasi tugevdamisele ühenduse loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks;

c)

toetada looduse ja bioloogilise mitmekesisuse ning seda mõjustavate tegurite, survete ja survele reageeringute seire ja hindamise poliitiliste lähenemisviiside ja vahendite väljatöötamist ja rakendamist, eelkõige seoses eesmärgiga peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ühenduses aastaks 2010 ja kliimamuutustest tuleneva loodust ja bioloogilist mitmekesisust ähvardava ohuga;

d)

toetada keskkonnaalase juhtimistava parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide alastel konsultatsioonidel ning nimetatud poliitika ja õigusaktide rakendamisel.

3.   LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava osa erieesmärgid seoses kuuenda keskkonnaalase programmi eesmärkidega, sealhulgas nendega, mis on seotud prioriteetsete valdkondade hulka kuuluvate kliimamuutuse, keskkonna, tervise ja elu kvaliteedi ning loodusvarade ja jäätmetega, on järgmised:

a)

aidata kaasa uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele;

b)

aidata kaasa teadmistebaasi tugevdamisele keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks;

c)

toetada keskkonnaseisundi ning seda mõjustavate tegurite, survete ja survele reageeringute seire ja hindamise lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist;

d)

hõlbustada ühenduse keskkonnapoliitika rakendamist, pöörates eelkõige tähelepanu selle rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

e)

toetada keskkonnaalase juhtimistava parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist poliitika üle konsultatsioonide pidamisel ja poliitika elluviimisel.

4.   LIFE+ teabe ja teabevahetuse osa erieesmärgid on järgmised:

a)

levitada teavet ja tõsta teadlikkust keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses metsatulekahjude vältimisega;

b)

toetada kaasnevaid meetmeid nt teabematerjalid, infoüritused ja teavituskampaaniad, konverentsid ja koolitus, sealhulgas koolitus seoses metsatulekahjude vältimisega.

5.   I lisa sisaldab abikõlblike meetmete loetelu.

Artikkel 5

Toetuste liigid

1.   Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda järgmises õiguslikus vormis:

a)

toetuslepingud;

b)

riigihankelepingud.

2.   Ühenduse toetust võib anda kindlas vormis, näiteks partnerluse raamlepingud, finantsmehhanismides ja fondides osalemine või toimimis- või tegevustoetuste kaasrahastamine. Euroopa üldistes huvides tegutsevatele asutustele antavate toimimistoetuste suhtes ei kohaldata finantsmääruse kahanemissätteid.

3.   Tegevustoetuste kaasrahastamise maksimummäär on 50 % abikõlblikest kuludest. Erandina võib LIFE+ vahendi loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva osa puhul kaasrahastamise maksimummäär olla 75 % abikõlblikest kuludest, kui tegemist on esmatähtsaid elupaikasid või liike käsitlevate projektidega, pidades silmas direktiivi 92/43/EMÜ rakendamist või linnuliike, mille rahastamist peab direktiivi 79/409/EMÜ artikli 16 alusel asutatud komitee prioriteetseks, kui maksimummäära suurendamine on vajalik kaitseeesmärkide saavutamiseks.

4.   Riigihankelepingute puhul võidakse ühenduse rahalistest vahenditest katta teenuste ja kaupade ostmine. Need kulud võivad muu hulgas hõlmata teabe ja teavitamisega ning lisaks projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega seotud kulusid.

5.   Avalike teenistujate palgakulusid võib rahastada üksnes ulatuses, mis on seotud selliste projekti rakendamistegevuste kuludega, mida asjaomane asutus nimetatud projektita ei oleks pidanud läbi viima. Kõnealused töötajad lähetatakse spetsiaalselt projekti läbiviimiseks ja nendega seoses tekib olemasoleva alalise personali kuludega võrreldes lisakulusid.

6.   Komisjon rakendab käesolevat määrust kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 6

Programmitöö ja projektide valik

1.   Vähemalt 78 % LIFE+ eelarvevahenditest kasutatakse projektide tegevustoetusteks.

2.   Komisjon tagab projektide proportsionaalse jaotuse, kehtestades indikatiivsed iga-aastased eraldised riikide kohta ajavahemikeks 2007–2010 ja 2011–2013, järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

rahvaarv:

i)

iga liikmesriigi rahvaarv. Selle kriteeriumi kaalutegur on 50 %;

ning

ii)

iga liikmesriigi rahvastikutihedus, seades ülemmääraks ELi keskmise rahvastikutiheduse kahekordse väärtuse. Selle kriteeriumi kaalutegur on 5 %;

b)

loodus ja bioloogiline mitmekesisus:

i)

ühenduse tähtsusega alade kogupindala igas liikmesriigis, väljendatuna osana ühenduse tähtsusega alade kogupindalast. Selle kriteeriumi kaalutegur on 25 %;

ning

ii)

ühenduse tähtsusega aladega hõlmatud territooriumi osa liikmesriigist võrreldes protsendimääraga ühenduse territooriumist, mis on hõlmatud ühenduse tähtsusega aladega. Selle kriteeriumi kaalutegur on 20 %.

Niipea kui asjakohased andmed on liikmesriikide jaoks kättesaadavad, teeb komisjon nii ühenduse tähtsusega alade kui ka erikaitselade põhjal looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osa jaoks arvutused, vältides samas topeltarvestamist.

Lisaks sellele võib komisjon teha lisaeraldisi sisemaal asuvatele liikmesriikidele. Sellisel viisil tehtud eralised ei ületa 3 % kogu projektide tegevustoetusteks ettenähtud eelarvest.

Komisjon tagab siiski, et ühegi liikmesriigi eraldis ei ole vähem kui asjakohane minimaalne eraldis 1 kuni 3 miljonit eurot aastas, võttes arvesse rahvastikutihedust, keskkonnakulutusi ja -vajadusi ning vahendite kasutamise suutlikkust.

3.   II lisas sätestatud mitmeaastane strateegiline programm täpsustab ühenduse rahastamise prioriteetsed tegevusvaldkonnad seoses artiklites 1, 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumitega.

Liikmesriigid võivad projektide tegevustoetusteks kasutatava eelarve osa suhtes esitada komisjonile II lisast valitud iga-aastased riiklikud prioriteedid, mis kohaselt määratlevad:

a)

prioriteetsed valdkonnad ja projektide tüübid, võttes arvesse kindlaksmääratud pikaajalisi vajadusi;

ja

b)

konkreetsed riiklikud eesmärgid.

Kui liikmesriik otsustab esitada komisjonile oma iga-aastased riiklikud prioriteedid, võib ta neile lisada riikidevahelised prioriteedid.

4.   Kui liikmesriik otsustab esitada komisjonile iga-aastased riiklikud prioriteedid, teeb ta seda võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui päeval, mis on määratletud artikli 14 lõike 2 punkti a kohaselt. Nimetatud prioriteete ei esitata seoses 2007. aasta vahenditest rahastatava taotlusvooruga.

5.   Komisjon kuulutab välja taotlusvooru artikli 4 lõikes 1 loetletud osade kohta, arvestades eriti II lisas sätestatud mitmeaastast strateegilist programmi ning lõike 4 kohaselt esitatud iga-aastaseid riiklikke prioriteete.

6.   Liikmesriigid edastavad kõik projektide rahastamistaotlused komisjonile. Riikidevaheliste projektide puhul edastab ettepaneku liikmesriik, kus abisaaja on registreeritud. Projekti maksumus arvestatakse proportsionaalselt asjakohase liikmesriigi näitlike riiklike eraldiste suhtes.

Liikmesriigid võivad esitada üksikprojektide ettepanekute kohta kirjalikke kommentaare. Eelkõige võivad nad kommenteerida, kas ettepanek vastab iga-aastastele riiklikele prioriteetidele, mis on valitud II lisast.

7.   Komisjon valib projektid välja artiklites 1, 3 ja 4 ning I ja II lisas sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide alusel.

Nimekirja koostamisel projektidest, mida kaalutakse rahalise toetuse andmiseks kooskõlas lõike 2 kohaselt määratletud indikatiivsete riiklike eraldistega, annab komisjon prioriteedi neile projektidele, mis annavad suurima panuse ühenduse eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse:

a)

lõike 4 kohaselt esitatud riiklikke prioriteete,

ja

b)

liikmesriikide kommentaare lõike 6 kohaselt esitatud üksikprojektide ettepanekute kohta.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu riikidevahelistele projektidele, kui riikidevaheline koostöö on oluline keskkonnakaitse tagamiseks, eriti liikide säilitamiseks ning tagab seetõttu, et vähemalt 15 % LIFE+ eelarvevahenditest määratakse riikidevahelistele projektidele.

8.   Kui lõike 7 kohaselt koostatud projektide nimekirjast lähtuv liikmesriigi põhise kaasrahastamise summa on väiksem kui lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel sellele liikmesriigile ettenähtud indikatiivne eraldis, kasutab komisjon vahet nende projektide kaasrahastamiseks, mille on esitanud need liikmesriigid, kes annavad suurima panuse artiklites 1, 3 ja 4 ning I ja II lisas sätestatud ühenduse eesmärkide saavutamisse.

9.   Artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteele kaasrahastatavate projektide nimekirja esitamisel annab komisjon kirjaliku selgituse selle kohta kuidas ta on arvestanud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kehtestatud eraldiste kriteeriume ja riiklikke iga-aastaseid prioriteete ja lõigete 4 ning 6 kohaselt esitatud kommentaare, arvestades artiklites 1, 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja kriteeriume.

10.   Komisjon peaks korrapäraselt avaldama LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektide loetelud, mis sisaldavad projekti eesmärkide ja saavutatud tulemuste lühikirjeldust ja igale projektile kulutatud vahendite kokkuvõtet. Komisjon kasutab selleks asjakohaseid meediakanaleid ja tehnoloogiaid, sealhulgas Internetti.

Artikkel 7

Toetuse saajad

LIFE+ vahendi kaudu võib rahastada avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke asutusi, osalejaid ja institutsioone.

Artikkel 8

Kolmandate riikide osalemine

LIFE+ kaudu rahastatavad programmid on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, tingimusel et saadakse täiendavad eraldisi:

a)

EFTA riigid, kes on saanud Euroopa Keskkonnaagentuuri liikmeteks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 933/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta (11);

b)

Euroopa Liidu kandidaatriigid;

c)

Lääne-Balkani riigid, kes on kaasatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi.

Artikkel 9

Rahastamisvahendite vastastikune täiendavus

Käesoleva määrusega ei rahastata meetmeid, mis vastavad teiste ühenduse rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi, Euroopa Kalandusfondi ja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi abikõlblikkuse kriteeriumidele ja peamisele reguleerimisalale või saavad neist abi samal eesmärgil. Käesoleva määruse kohaselt toetuse saajad esitavad teabe ühenduse eelarvest saadud rahastamise ja menetluses olevate rahastamistaotluste kohta komisjonile. Komisjon ja liikmesriigid astuvad samme tagamaks kooskõlastatuse ja vastastikuse täiendavuse ühenduse muude rahastamisvahenditega. Komisjon annab nende küsimuste kohta aru artiklis 15 osutatud vahekokkuvõtte ja lõpphindamise kontekstis.

Artikkel 10

Kestus ja eelarvelised vahendid

1.   Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

2.   LIFE+ rakendamise rahastamispaketiks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtestatakse 2 143 409 000 EUR.

3.   Käesoleva määrusega sätestatud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena.

Eelarvepädev asutus kinnitab ettenähtud iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

4.   Vähemalt 50 % LIFE+ eelarvelistest vahenditest, mis on ette nähtud projekti tegevustoetusteks, eraldatakse looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks toetatavatele meetmetele.

Artikkel 11

Järelevalve

1.   Iga LIFE+ vahendi kaudu rahastatava projekti kohta esitab toetuse saaja tehnilise aruande ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast projekti lõpetamist.

2.   Ilma et see piiraks kontrollikoja poolt koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või -talitustega auditite läbiviimist vastavalt asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 lõike 1 punktile b, viivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad läbi kohapealseid kontrolle, sealhulgas pistelisi kontrolle, LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektide puhul, eesmärgiga kontrollida eelkõige artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist.

3.   Käesolevast määrusest tulenevad lepingud ja kokkulepped, näevad eelkõige ette, et komisjon (või komisjoni volitatud esindaja) teostab järelevalvet ja finantskontrolli ning kontrollikoda viib läbi auditeid, mis toimuvad vajadusel kohapeal.

4.   Rahalise toetuse saaja hoiab viie aasta jooksul pärast mis tahes projektiga seotud viimast väljamakset komisjonile kättesaadavana kõik projektiga seoses tehtud kulutusi tõendavad dokumendid.

5.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või toetuse andmise tingimusi ning maksegraafikut.

6.   Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavaid projekte viiakse ellu nõuetekohaselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja finantsmääruse sätetega.

Artikkel 12

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate projektide rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve, kohaldades pettust, korruptsiooni ja muid ebaseaduslikke tegevusi ennetavaid meetmeid, viies läbi tõhusaid kontrolle, nõudes tagasi põhjendamatult makstud summad ning kohaldades eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (12) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (14).

2.   LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektide puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine ühenduse õiguse sätte või lepingust tuleneva kohustuse rikkumist, mis tuleneb majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või ühenduste hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu.

3.   Komisjon vähendab projektile antava rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta tuvastab eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva määruse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et projekti on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti olemuse või rakendamistingimustega.

4.   Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või kui projekti rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon toetuse saajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui toetuse saaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5.   Iga põhjendamatu väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 13

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 2 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 14

Rakendusotsused

1.   Järgmised otsused, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, et:

a)

lisada meetmeid I lisasse;

b)

muuta II lisa.

2.   Artikli 13 lõikes 3 sätestatud korras tehakse järgmised rakendusotsused, millega:

a)

määrata kindlaks artikli 6 lõike 4 eesmärkidel esitatavate iga-aastaste riiklike tööprogrammide vorm, sisu ja esitamise kuupäevad;

b)

kehtestada vastavalt artiklile 6 projektide valiku menetluse üksikasjad aastateks 2008-2013;

c)

teha otsus artikli 6 lõigetes 7 ja 8 sätestatud kaasrahastatavate projektide nimekirja kohta;

d)

määrata kindlaks artikli 11 lõikes 1 osutatud aruannete vorm ja sisu;

ning

e)

kehtestatakse indikaatorid LIFE+ rahastatavate meetmete järelevalve hõlbustamiseks.

Artikkel 15

Hindamine

1.   Komisjon tagab korrapärase järelevalve mitmeaastaste programmide üle, et hinnata nende mõju.

2.   Hiljemalt 30. septembriks 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteele vahekokkuvõtte LIFE+ vahendi kohta. Vahekokkuvõttes antakse hinnang käesoleva määruse rakendamisele ajavahemikul 2007 kuni 2009. Vajadusel esitab komisjon ettepanekud rakendusotsuste muutmiseks vastavalt artiklile 14.

3.   Komisjon korraldab käesoleva määruse rakendamise lõpphindamise, milles antakse nii üksikult kui üldiselt hinnang sellele, kuidas käesoleva määruse alusel rahastatud tegevused ja projektid on aidanud kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, kaasajastamisele ja arendamisele, ning eraldiste kasutamisele. Komisjon esitab kõnealuse lõpphinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2012 vajadusel koos ettepanekuga eranditult keskkonnavaldkonna rahastamiseks mõeldud rahastamisvahendi edasiseks arendamiseks alates 2014. aastast.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Lihtsustamise ja konsolideerimise eesmärgil tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse järgmised õigusaktid:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1655/2000 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (15);

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta otsus nr 1411/2001/EÜ ühenduse koostöö tegevusraamistiku kohta linnade säästva arengu edendamiseks (16);

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. märtsi 2002. aasta otsus nr 466/2002/EÜ, millega sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks (17);

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses („Forest Focus”) (18).

2.   Enne 31. detsembrit 2006 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt alustatud meetmeid reguleeritakse kuni nende lõpetamiseni samade õigusaktidega. Kõnealuste õigusaktidega ette nähtud komiteed asendatakse käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteega. Käesolevat määrust kasutatakse kõigi kõnealuste õigusaktidega nõutud kohustuslike järelevalvetoimingute ja hindamiste rahastamiseks pärast nende õigusaktide kehtivusaja lõppu. Kuni meetmete lõpuleviimiseni peavad need vastama lõikes 1 nimetatud vahendites määratletud tehnilistele sätetele.

3.   I lisa punkti a kohaselt 2007. aastal antud toetuste puhul on võimalik alustada kulutuste kõlblikkuse perioodi 1. jaanuaril 2007, tingimusel et kulutus ei eelne päevale, mil algab abisaaja eelarveaasta. Selliste toetuste kohta võib finantsmääruse artikli 112 lõikes 2 osutatud lepinguid erandlikul alusel sõlmida mitte hiljem kui 31. oktoobril 2007.

4.   31. detsembrile 2013 järgneval ajavahemikul rahastamispaketi piires järelevalve- ja auditeerimismeetmete jaoks vajalik summa loetakse kinnitatuks ainult juhul, kui see on kooskõlas alates 2014. aastast kehtiva uue finantsraamistikuga.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. mai 2007

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GLOSER


(1)  ELT C 255, 14.10.2005, lk 52.

(2)  ELT C 231, 20.9.2005, lk 72.

(3)  Euroopa Parlamendi 7. juuli 2005. aasta arvamus (ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 451), nõukogu 27. juuni 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 238 E, 3.10.2006, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. mai 2007. aasta otsus.

(4)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(6)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

(7)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ.

(8)  EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

(9)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(11)  EÜT L 117, 5.5.1999, lk 1.

(12)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(13)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(15)  EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1682/2004 (ELT L 308, 5.10.2004, lk 1).

(16)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

(17)  EÜT L 75, 16.3.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ.

(18)  ELT L 324, 11.12.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 788/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).


I LISA

RAHASTAMISE TINGIMUSTELE VASTAVAD MEETMED

Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, võib LIFE+ vahendi kaudu rahastada järgmisi meetmeid, kui need vastavad artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele:

a)

peamiselt Euroopa tasandil keskkonna kaitsmise ja edendamisega ning ühenduse poliitika ja õigusaktide väljaarendamise ja rakendamisega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide toimimistegevused;

b)

selliste võrkude, andmebaaside ja arvutisüsteemide väljatöötamine ja hooldamine, mis on otseselt seotud ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega, eriti üldsuse keskkonnaalasele teabele juurdepääsu parandamisel;

c)

uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine;

d)

järelevalve, sealhulgas metsaseire;

e)

suutlikkuse suurendamine;

f)

koolitused, töörühmad ja koosolekud, sealhulgas metsatulekahjude ennetamisega seotud algatustes osalejate koolitamine;

g)

koostöövõrkude loomine ja parimate tavade platvormid;

h)

teabe ja teabevahetusega seotud meetmed, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, eelkõige kampaaniad üldsuse teadlikkuse tõstmiseks metsatulekahjudest;

i)

uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite tutvustamine;

ning

j)

konkreetselt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osas:

alade ja liikide haldamine ja alade planeerimine, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ökoloogilise sidususe parandamine;

looduskaitselise seisundi seire, sealhulgas seire metoodikate väljatöötamine ja -struktuuride loomine;

liikide ja elupaikade kaitsmise tegevuskavade väljatöötamine ja rakendamine;

Natura 2000 võrgustiku laiendamine merealadele;

maaost, tingimusel et:

maaost aitab kaasa Natura 2000 ala säilitamisele või taastamisele;

maaost on ainus või kõige tasuvam viis ala kaitsmise soovitud eesmärgi saavutamiseks;

ostetud maa eraldatakse selliseks pikaajaliseks kasutuseks, mis on kooskõlas artikli 4 lõikes 2 osutatud eesmärkidega;

ja

asjaomased liikmesriigid tagavad kas üleandmise teel või muul viisil sellise maa pikaajalise eraldamise looduskaitse eesmärkideks.


II LISA

MITMEAASTANE STRATEEGILINE PROGRAMM

LOODUS JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS

1.   Peamine eesmärk

Kaitsta, säilitada, taastada, seirata ja aidata kaasa looduslike süsteemide, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku funktsioneerimisele, eesmärgiga peatada bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas geneetiliste ressursside mitmekesisuse vähenemine EL-is aastaks 2010.

1.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

aidata kaasa ühenduse loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide, eelkõige direktiivi 79/409/EMÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisele, ning toetada integratsiooni teiste poliitikavaldkondadega;

toetada Natura 2000 võrgustiku edasist arengut ja rakendamist, sealhulgas ranna- ja mereelupaikade ja -liikide osas;

toetada looduse ja bioloogilise mitmekesisuse ning seda mõjustavate tegurite, survete ja survele reageeringute seire ja hindamise poliitiliste lähenemisviiside ja vahendite väljatöötamist ja rakendamist, eelkõige seoses eesmärgiga peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ühenduses aastaks 2010;

ja

parandada teadmisi geneetiliselt muundatud organismide mõjust ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele: keskkonnaohu hindamise metoodika.

KESKKONNAPOLIITIKA JA JUHTIMINE

2.   Peamine eesmärk „Kliimamuutus”

Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimine tasemel, mis hoiab ära globaalse soojenemise üle 2 °C.

2.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel võetud ELi kohustuste täitmine ja töötada välja strateegia ning rakendusprogramm 2012. aastale järgnevaks perioodiks;

tagada ELi majanduse ja ühiskonna, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse, veevarude ja inimtervise kohanemine kliimamuutuse negatiivsete mõjudega (suurenenud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusust tingitud võimalik temperatuuri tõus 2 C° võrra) ning leevendada sellist mõju;

tagada turupõhiste vahendite, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine ja kasutamine, et jõuda heitkoguste kulutõhusa vähendamiseni 2012. aastale järgneval perioodil.

3.   Peamine eesmärk „Vesi”

Soodustada veekvaliteedi parandamist, kujundades hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks välja kulutõhusad meetmed, eesmärgiga töötada 2009. aastaks välja esimene direktiivi 2000/60/EÜ, (1) kohane vesikonna majandamiskava.

3.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

parandada poliitikatest teavitamist ja soodustada häid tavasid;

edendada teaduse ja poliitika integreerimist ning tulemuste ülekandmist liikmesriikidesse, et toetada neid vesikonna majandamiskavade, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ kohaste tegevusprogrammide ettevalmistamisel ning selliste alusdirektiivide nagu direktiivi 91/271/EMÜ (2) direktiivi 91/414/EMÜ, (3) direktiivi 91/676/EMÜ, (4) direktiivi 96/61/EÜ, (5) direktiivi 98/83/EÜ, (6) ja direktiivi 2006/7/EÜ (7) meetmete integreerimisel;

aidata kaasa ELi merestrateegia tõhusale rakendamisele;

hüdromorfoloogilised vahendid, nagu näiteks lammialade taastamine ja muud meetmed direktiivi üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta toetuseks.

4.   Peamine eesmärk „Õhk”

Saavutada õhu kvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele ega keskkonnale.

4.1.   Prioriteetne tegevusvaldkond:

õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia rakendamine.

5.   Peamine eesmärk „Muld”

Mullakaitse ja mulla säästva kasutamise tagamine mulla funktsioonide säilitamise, mulla ohtude vältimise, nende mõjude pehmendamise ja degradeerunud muldade taastamise teel.

5.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

rakendada mullakaitse temaatilist strateegiat;

tagada mulla bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine.

6.   Peamine eesmärk „Linnakeskkond”

Aidata kaasa Euroopa linnapiirkondade keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisele.

6.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

aidata kaasa olemasolevate ELi keskkonnaalaste poliitikate ja õigusaktide paremale rakendamisele kohalikul tasandil, toetades ja julgustades kohalikke ametiasutusi võtma vastu paremini integreeritud lähenemisviisi linnakeskkonna juhtimisele, sealhulgas transpordi- ja energiasektoris.

7.   Peamine eesmärk „Müra”

Aidata kaasa keskkonnamüra poliitika väljakujundamisele ja rakendamisele.

7.1.   Prioriteetne tegevusvaldkond:

hoida ära ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tulenevaid kahjulikke mõjusid.

8.   Peamine eesmärk „Kemikaalid”

Parandada 2020. aastaks keskkonna- ja tervisekaitset kemikaalide põhjustatavate ohtude eest, rakendades kemikaalide alaseid õigusakte, eriti määrust (EÜ) nr 1907/2006 (8) (REACH) ja pestitsiidide säästva kasutamise temaatilist strateegiat.

8.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

parandada poliitikatest teavitamist ja soodustada häid tavasid;

edendada teaduse ja poliitika integreerimist ning tulemuste ülekandmist, et tagada REACHi jaoks tugev tehniline tugi;

rakendada pestitsiidide säästva kasutamise temaatilist strateegiat.

9.   Peamine eesmärk „Keskkond ja tervis”

Töötada välja teabebaas keskkonna- ja tervisepoliitika jaoks (keskkonna ja tervise tegevuskava 2004–2010).

9.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

inimeste biomonitooring ning keskkonna- ja terviseandmete sidumine;

osoonikihi kaitse negatiivsete tervise- ja keskkonnamõjude vähendamiseks.

10.   Peamine eesmärk „Loodusvarad ja jäätmed”

Töötada välja poliitikad loodusvarade ja jäätmete säästvaks haldamiseks ja kasutamiseks ja rakendada neid poliitikaid, parandada toodete keskkonnaalast tulemuslikkust, säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, jäätmetekke vältimist, jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu.

Aidata kaasa jäätmete vältimise ja taaskasutamise temaatilise strateegia tõhusale rakendamisele.

10.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

töötada välja säästvad tarbimis- ja tootmispoliitikad, sealhulgas terviklik tootepoliitika, ning neid rakendada;

soodustada loodusvarade säästvat kasutamist koos olelustsüklil põhineva lähenemisviisiga, sealhulgas arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, et kaotada keskkonnamõju ja majanduskasvu vaheline seos;

soodustada jäätmetekke vältimist, jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu, keskendudes olelustsüklil põhinevale mõtlemisviisile, ökodisainile ja ringlussevõtu turgude väljakujundamisele;

aidata kaasa ühenduse jäätmepoliitika ja jäätmealaste õigusaktide, eelkõige direktiivi 75/439/EMÜ (9) direktiivi 91/689/EÜ, (10) direktiivi 96/59/EÜ, (11) direktiivi 1999/31/EÜ, (12) direktiivi 2000/53/EÜ, (13) direktiivi 2002/95/EÜ, (14) direktiivi 2002/96/EÜ, (15) määruse (EÜ) nr 850/2004, (16) direktiivi 2006/12/EÜ, (17) direktiivi 2006/21/EÜ (18) ja määruse (EÜ) nr 1013/2006 (19) rakendamisele.

11.   Peamine eesmärk „Metsad”

Tagada eelkõige läbi ELi koordineeriva võrgustiku konkreetne ja ulatuslik alus metsadega seotud poliitikatest teavitamiseks seoses kliimamuutusega (mõju metsa ökosüsteemidele, leevendamine, asendusefekt), bioloogilise mitmekesisusega (algteave ja kaitsealused metsaalad), metsatulekahjudega, metsade olukorra ja metsa kaitsefunktsioonidega (vesi, muld ja infrastruktuur) ning aidata kaasa metsade kaitsmisele tulekahjude vastu.

11.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

soodustada metsi ning metsa ja keskkonna vahelist vastastikust mõju käsitlevate poliitikatega seotud teabe kogumist, analüüsi ja levikut;

soodustada metsaseirega seotud tegevuste ja andmekogumissüsteemide harmoneerimist ja tõhusust ning kasutada koostoimeid, luues sidemed piirkondlikul, riiklikul, ühenduse ja ülemaailmsel tasandil loodud seiremehhanismide vahel;

soodustada koostoimete teket spetsiifiliste metsaga seotud küsimuste ja keskkonnaalaste algatuste ja õigusaktide (nt Mullakaitse strateegia, Natura 2000 ja direktiivi 2000/60/EÜ) vahel;

aidata kaasa säästvale metsamajandamisele, eelkõige 7.–8. oktoobril 2002. aastal Austrias Viinis toimunud metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsil vastuvõetud säästva metsamajandamise parandatud üleeuroopaliste indikaatoritega seotud andmete kogumise teel;

suurendada riikide ja ühenduse tasandil metsaseire koordineerimise ja vastavate suuniste alast suutlikkust.

12.   Peamine eesmärk „Innovatsioon”

Aidata kaasa keskkonnatehnoloogiate tegevuskava rakendamist toetavate innovatiivsete poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite arendamisele ja tutvustamisele.

12.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

täpsustada ja optimeerida keskkonnatehnoloogiate tegevuskava eesmärke ja optimeerida nende saavutamist, parandades planeerimist ja koordineerimist, tagades edusammude tõhusa järelevalve, tehes õigel ajal kindlaks ja piiritledes lüngad teadmistes ning kasutades poliitika rakendamiseks tõhusalt asjakohast teadus- ja majandusalast või muud teavet;

soodustada innovatiivsete tehnoloogiate ja tavade kindlakstegemist, tutvustamist ja levikut, võttes konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi tegevusi täiendavaid meetmeid;

vahetada teavet ja häid tavasid ELi osalejate vahel seoses keskkonnatehnoloogiate rahvusvahelise kaubandusega, vastutustundlike investeeringutega arengumaadesse ning ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise keskkonnatehnoloogiatega seotud tegevuste rakendamisega.

13.   Peamine eesmärk „Strateegiline lähenemisviis”

Soodustada EÜ keskkonnaalaste õigusaktide tõhusat rakendamist ja jõustamist ning parandada keskkonnapoliitikaga seotud alusteadmisi.

Tagada tõhusamad ja sidusamad poliitikad.

Parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Luua vahendid keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide edasiarendamiseks.

Tagada projektide üle piisava järelevalve teostamine komisjoni poolt.

13.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

parandada uute poliitikameetmete hindamist, eelkõige nende esialgse kavandamise või hilisema läbivaatamise etapis;

tugevdada alusteadmisi poliitika kujundamisel ja rakendamisel, luues ühise keskkonnateabe süsteemi (SEIS) ning toetades keskkonna ja turvaseire (GMES) algatuse rakendamist;

parandada rakendamise hindamisi ja järelhindamisi;

teha kindlaks keskkonnavaenulikud toetused ja need järk-järgult kaotada;

suurendada turupõhiste vahendite kasutamist saavutamaks poliitikate paremat sidusust;

luua säästva arengu poliitikaid toetavad vahendid, eelkõige indikaatorid;

rakendada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ettenähtud abiprogrammi keskkonnanõuetele vastavuse tagamiseks;

võtta sobivaid meetmeid välise abi kaasamiseks eesmärgiga arendada ja rakendada keskkonnapoliitikat;

luua vahendid projektide, sealhulgas nii LIFE III kui LIFE+ projektide kindlaksmääramise, ettevalmistamise, haldamise, seire, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või administratiivse abi saamiseks.

14.   Peamine eesmärk „Juhtimine”

Tagada parem keskkonnaalane juhtimine, sealhulgas tõsta Euroopa kodanike teadlikkust keskkonnaküsimustes ja suurendada nende osalemist otsustusprotsessis.

14.1.   Prioriteetne tegevusvaldkond:

kaasata keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide arendamisse ja rakendamisse sidusrühmi, sealhulgas tarbijarühmi ja valitsusväliseid organisatsioone.

15.   Peamine eesmärk „Valitsusvälised organisatsioonid”

Toetada valitsusväliseid organisatsioone, kes tegutsevad peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas Euroopa tasandil.

15.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

tugevdada valitsusväliste organisatsioonide osalemist keskkonnapoliitika kujundamise ja rakendamisega seotud dialoogiprotsessis;

tugevdada valitsusväliste organisatsioonide osalemist Euroopa standardimisprotsessis, et tagada sidusrühmade tasakaalustatud esindatus ja keskkonnaaspektide süstemaatiline integreerimine.

TEAVE JA TEABEVAHETUS

16.   Peamine eesmärk

Tagada tõhus ja korrapärane teabe liikumine, et luua baas keskkonnaalaste poliitiliste otsuste tegemiseks ning tagada kodanikele juurdepääs keskkonnaseisundit ja -suundumusi käsitlevale teabele.

16.1.   Prioriteetsed tegevusvaldkonnad:

teabe levitamine, ökomärgistus, teadlikkuse tõstmine ja keskkonnaalaste erioskuste arendamine, sealhulgas metsatulekahjude ärahoidmise osas.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(2)  Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/21/EÜ (ELT L 97, 12.4.2007, lk 42).

(4)  Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1). Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(5)  Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(6)  Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32). Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr1882/2003.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(9)  Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/76/EÜ (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91).

(10)  Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(11)  Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31).

(12)  Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1). Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu otsusega 2005/673/EÜ (ELT L 254, 30.9.2005, lk 69).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 37, 13.2.2003, lk 19). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/692/EÜ (ELT L 283, 14.10.2006, lk 50).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 323/2007 (ELT L 85, 27.3.2007, lk 3).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT L 114, 27.4.2006, lk 9).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006, jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).


KOMISJONI AVALDUS

Komisjon teeb liikmesriikide esitatud teabe põhjal ja finantsraamistiku 2008.–2009. aasta läbivaatamise käigus ülevaate Natura 2000 võrgustike haldamisel tehtud ja kavandatavatest kuludest nii siseriiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, eesmärgiga kohandada ühenduse vahendeid, eelkõige programmi LIFE+, ning tagada ühenduse kaasrahastamise kõrge tase.


Top