EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005R0302

Komisjoni määrus (Euratom) nr 302/2005, 8. veebruar 2005, Euratomi julgeolekumeetmete rakendamise kohta - Nõukogu/komisjoni avaldus

OJ L 54, 28.2.2005, p. 1–71 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 319M, 29.11.2008, p. 81–151 (MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 12 Volume 002 P. 129 - 198
Special edition in Romanian: Chapter 12 Volume 002 P. 129 - 198
Special edition in Croatian: Chapter 12 Volume 001 P. 45 - 114

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/07/2013

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/302/oj

28.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 54/1


KOMISJONI MÄÄRUS (Euratom) nr 302/2005

8. veebruar 2005

Euratomi julgeolekumeetmete rakendamise kohta

SISUKORD

Komisjoni määrus (Euratom) nr 302/2005 Euratomi julgeolekumeetmete rakendamise kohta

I peatükk

Kehtivusala ja määratlused

II peatükk

Tehnilised põhinäitajad ja julgeolekumeetmete erisätted

III peatükk

Tuumamaterjali arvestus

IV peatükk

Riikidevaheline vedu

V peatükk

Erisätted

VI peatükk

Tuumarelva omavate liikmesriikide territooriumil kehtivad erisätted

VII peatükk

Lõppsätted

I LISA

KÜSIMUSTIK RAJATISTE TEHNILISTE PÕHINÄITAJATE DEKLAREERIMISEKS

I-A

REAKTORID

I-B

KRIITILISE JA NULLENERGIA RAJATISED

I-C

MUUNDAMIS-, TÖÖTLEMIS- JA ÜMBERTÖÖTLEMISRAJATISED

I-D

LADUSTAMISE RAJATISED

I-E

ISOTOOPIDE ERALDAMISE RAJATISED

I-F

RAJATISED, KUS KASUTATAKSE TUUMAMATERJALi ENAM KUI ÜHE EFEKTIIVKILOGRAMMI SUURUSTES KOGUSTES

I-G

CATCH ALL MATERJALIBILANSI ALA (CAM) LIIKMEKANDIDAADIKS OLEVAD RAJATISED

I-H

JÄÄTMEKÄITLUSE VÕI JÄÄTMETE LADUSTAMISE RAJATISED

I-J

MUUD RAJATISED

II LISA

ALA ÜLDKIRJELDUS

III LISA

VARUDE MUUDATUSE ARUANNE (VMA)

IV LISA

MATERJALIBILANSI ARUANNE (MBA)

V LISA

TEGELIKE VARUDE NIMEKIRI (TVN)

VI LISA

TUUMAMATERJALI VÄLJAVEO/VEO EELTEATE VORM

VII LISA

TUUMAMATERJALI SISSEVEO/VASTUVÕTMISE EELTEATE VORM

VIII LISA

MAAGI VÄLJAVEO/VEO ARUANDE VORM

IX LISA

TAOTLUS ERANDITE TEGEMISEKS RAJATISE TEATISTE VORMI JA SAGEDUSE OSAS KEHTESTATUD REEGLITES

X LISA

AASTAARUANNE VÕI VÄLJAVEO ARUANNE ERANDI ALLA KUULUVA TUUMAMATERJALI KOHTA

XI LISA

TEGEVUSPROGRAMMI ÜLEVAADE

XII LISA

JÄÄTMETE EDASISE TÖÖTLEMISE EELTEATE VORM

XIII LISA

IGA-AASTANE KONDITSIONEERITUD JÄÄTMETE VÄLJAVEO/VEO ARUANNE

XIV LISA

IGA-AASTANE KONDITSIONEERITUD JÄÄTMETE SISSEVEO/VASTUVÕTUARUANNE

XV LISA

KONDITSIONEERITUD JÄÄTMETE ASUKOHA MUUTMISE AASTAARUANNE

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikleid 77, 78, 79 ja 81,

olles saanud nõukogu heakskiidu

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. oktoobri 1976. aasta määruses (Euratom) nr 3227/76 Euratomi kaitsemeetmeid käsitlevate sätete kohaldamise kohta (1) on määratletud asutamislepingu artiklites 78 ja 79 viidatud nõuete laad ja ulatus.

(2)

Võttes arvesse üha suuremate tuumamaterjalikoguste tootmist, kasutamist, transportimist ja ümbertöötlemist ühenduses, nende materjalidega kauplemise arengut ja Euroopa Liidu järgnevaid laienemisi, on julgeolekumeetmete tulemuslikkuse tagamine äärmiselt tähtis. Seetõttu vajab uuemate, eeskätt tuuma- ja infotehnoloogia vallas toimunud arengute valguses asutamislepingu artiklis 79 viidatud ja määruses (Euratom) nr 3227/76 esitatud nõuete olemus ja ulatus ajakohastamist.

(3)

Belgia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Rootsi ja Euroopa Aatomienergiaühendus on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikli III lõigete 1 ja 4 täitmisel sõlminud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga lepingu 78/164/Euratom (2). Leping 78/164/Euratom jõustus 21. veebruaril 1977. aastal ja seda täiendati 30. aprillil 2004. aastal jõustunud lisaprotokolliga 1999/188/Euratom (3).

(4)

Leping 78/164/Euratom sisaldab ühenduse erilist kohustust seoses julgeolekumeetmete rakendamisega lähte- ja lõhustuvate erimaterjalide suhtes nende liikmesriikide territooriumil, kes ise ei oma tuumarelvi ja kes on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapooled.

(5)

Lepingus 78/164/Euratom sätestatud menetlused on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikli III lõigete 1 ja 4 täitmise küsimuses peetud laiaulatuslike rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemus. Need menetlused kiitis heaks nimetatud agentuuri kuratoorium.

(6)

Ühendus, Ühendkuningriik ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur on osapooled lepingus tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga seonduvate julgeolekumeetmete rakendamise kohta Ühendkuningriigis (4). See leping jõustus 14. augustil 1978. aastal ja seda täiendati 30. aprillil 2004. aastal jõustunud lisaprotokolliga.

(7)

Ühendus, Prantsusmaa ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur on osapooled lepingus julgeolekumeetmete rakendamise kohta Prantsusmaal (5). See leping jõustus 12. septembril 1981. aastal ja seda täiendati 30. aprillil 2004. aastal jõustunud lisaprotokolliga.

(8)

Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi territooriumil võidakse mõningaid rajatisi ja nende osi ning teatud materjale kasutada kaitseotstarbelises tootmistsüklis. Seetõttu tuleb nende asjaolude arvessevõtmiseks rakendada julgeolekumeetmete osas erimenetlusi.

(9)

Oma 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis toimunud istungil rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust kiirendada kõrgetasemelise infotehnoloogia ja muude telekomivõrgustike, samuti nende võrgustike sisu arengut.

(10)

Lisaprotokolli 1999/188/Euratom kohaselt peaksid liikmesriigid edastama komisjonile teatava info, sealhulgas üldise kohtade kirjelduse, jäätmete töötlemise eelneva teate ja teatud konditsioneeritud jäätmete asukoha muudatustest.

(11)

Käesoleva määruse rakendamise juhised peavad täielikult vastama ühenduse poolt antud valdkonnas võetud kohustustele, eriti nendele, mis tulenevad lisaprotokollist 1999/188/Euratom ning nendele, mis tulenevad lisaprotokollidest lepingule tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga seonduvate julgeolekumeetmete rakendamise kohta Ühendkuningriigis ja vastavale lepingule Prantsusmaaga.

(12)

Komisjoni otsusega 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (6) Komisjoni protseduurireeglitele (7) lisatud turvalisuse sätteid tuleks rakendada osapoolte poolt omandatava teabe, teadmiste ja dokumentide suhtes, ilma et see piiraks nõukogu 31. juuli 1958. aasta määruse (Euratom) nr 3, millega rakendatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 24 (8).

(13)

Selguse huvides tuleks määrus (Euratom) nr 3227/76 asendada uuega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KEHTIVUSALA JA MÄÄRATLUSED

Artikkel 1

Kehtivusala

Käesolev määrus kehtib kõigi isikute või ettevõtete suhtes, kes paigaldavad või kasutavad lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tootmiseks, eraldamiseks, ümbertöötlemiseks, ladustamiseks või muul viisil kasutamiseks mõeldud seadmeid.

See ei kehti mittetuumaotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõpptoodete, sealhulgas praktiliselt mitteregenereeritavate tuumamaterjalide valdajate suhtes.

Artikkel 2

Määratlused

Käesoleva määruse tähenduses kehtivad alljärgnevad määratlused:

1)

“tuumarelvavaba liikmesriigi” all mõeldakse Belgiat, Tšehhi Vabariiki, Taanit, Saksamaad, Eestit, Kreekat, Hispaaniat, Iirimaad, Itaaliat, Küprost, Lätit, Leedut, Luksemburgi, Ungarit, Maltat, Madalmaid, Austriat, Poolat, Portugali, Sloveeniat, Slovakkiat, Soomet ja Rootsit;

2)

“tuumariigist liikmesriigi” all mõeldakse Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki;

3)

“kolmanda riigi” all mõeldakse mistahes riiki, mis ei ole Euroopa Aatomienergiaühenduse liige;

4)

“tuumamaterjalide” all mõeldakse asutamislepingu artiklis 197 määratletud maake, lähtematerjale või lõhustuvaid erimaterjale;

5)

“jäätmete” all mõeldakse sellises kontsentratsioonis või sellisel keemilisel kujul esinevaid tuumamaterjale, mida praktilistel või majanduslikel põhjustel loetakse mitteregenereeritavateks ja mida võib lõppladustada;

6)

“säilitatavate jäätmete” all mõeldakse töötlemisel või tootmisavarii käigus tekkinud, üle mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmeid, mis on teisaldatud materjalibilansi alal teatud kohta, kust nad on kättesaadavad;

7)

“konditsioneeritud jäätmete” all mõeldakse üle mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmeid, mis on selliselt konditsioneeritud (näiteks klaasi, tsemendi, betooni või bituumeni sisse valatud), et neid ei saa enam tuumaotstarbeliselt kasutada;

8)

“keskkonda viidud jäätmete” all mõeldakse üle mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmeid, mis on plaanilise jäätmeärastuse tulemusena pöördumatult keskkonda viidud;

9)

(tuumamaterjali) “liigid” on looduslik uraan; vaesestatud uraan; uraani-235 või uraani-233 suhtes rikastatud uraan; toorium; plutooniumi; ja mistahes muu materjal, mille nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega määrata;

10)

“artikli” all mõeldakse eristatavat ühikut, näiteks kütusekogumit või kütusevarrast;

11)

“partii” all mõeldakse tuumamaterjali kogust, mida arvestuse eesmärgil käsitletakse põhimõõtepunktis ühe ühikuna ja mille koostis ning hulk määratakse kindlaks ühe mõõtmiste või spetsifikatsioonide sarjaga. Tuumamaterjal võib olla kas mahtlastina või sisalduda mitmetes artiklites;

12)

“partii andmete” all mõeldakse iga tuumamaterjali liigi kogukaalu ja plutooniumi ning uraani puhul vajaduse korral ka nende isotoopkoostist; aruandluse jaoks liidetakse partii artiklite kaalud kokku ja ümardatakse summa täisühikuni;

13)

“efektiivkilogramm” on tuumamaterjali suhtes julgeolekumeetmete rakendamisel kasutatav eriühik, milleks on:

a)

plutooniumi puhul selle kaal kilogrammides,

b)

0,01 (1 %) ja suurema rikastusastmega uraani puhul – uraani kaal kilogrammides korrutatuna selle rikastusastme ruuduga

c)

alla 0,01 (1 %) ja üle 0,005 (0,5 %) rikastusastmega uraani puhul – uraani kaal kilogrammides korrutatuna 0,0001-ga ja

d)

0,005 (0,5 %) või madalama rikastusastmega vaesestatud uraani puhul, samuti tooriumi puhul – aine kaal kilogrammides korrutatuna 0,00005-ga;

14)

“materjalibilansi ala” all mõeldakse sellist ala, mille puhul materjalibilansi koostamiseks saab:

a)

kindlaks määrata igale materjalibilansi alale sisenevas või sealt väljuvas igas saadetises sisalduva tuumamaterjali koguse;

ja

b)

vajaduse korral kindlate menetluste kohaselt välja selgitada igal materjalibilansi alal oleva tuumamaterjali füüsilise varu suuruse;

15)

“põhimõõtepunkti” all mõeldakse asukohta, kus tuumamaterjal esineb sellisel kujul, et seda saab materjalivoo või varu suuruse kindlakstegemiseks mõõta, muuhulgas on selleks näiteks tuumamaterjali materjalibilansi alale sisenemise, sealt väljumise või seal ladustamise kohad;

16)

materjalibilansi ala “arvestusliku varu” all mõeldakse selle materjalibilansi ala viimasel inventeerimisel saadud algebralist summat, mida on korrigeeritud kõigi selle inventeerimise järel aset leidnud varude muudatustega;

17)

“füüsilise varu” all mõeldakse kõigi antud hetkel materjalibilansi alal olevate kindla menetluse kohaselt mõõdetud või arvestuslikult tuletatud tuumamaterjali partiide koguselist summat;

18)

“tulemuste lahknemise” all mõeldakse arvestusliku ja füüsilise varu erinevust;

19)

“saatja ja vastuvõtja vahe” all mõeldakse vastu võtval materjalibilansi alal mõõdetud ja saatva materjalibilansi ala poolt teatatud tuumamaterjali partii koguselist erinevust;

20)

“algandmete” all mõeldakse selliseid mõõtmise või kalibreerimise käigus registreeritud või empiiriliste suhete tuletamisel kasutatavaid andmeid, mis võimaldavad tuumamaterjali tuvastada ja iseloomustavad selle partiid, nagu näiteks: ainesegude kaal; elemendi kaalu määramiseks kasutatavad teisendustegurid; erikaal; elementide kontsentratsioon; isotoopide vahekorrad; koguste ja manomeetrinäitude suhted; ja toodetud plutooniumi- ning energiakoguse suhe;

21)

“ala” all mõeldakse ühenduse ja liikmesriigi poolt piiritletud ala, millel asub üks või mitu rajatist, kaasa arvatud need, mida kehtivate tehniliste põhinäitajate põhjal loetakse tegevuse lõpetanud rajatisteks. Sealjuures

a)

jäätmekäitlus- või ladustamise rajatised iseenesest ala ei moodusta,

b)

tegevuse lõpetanud rajatiste puhul, kus lähtematerjali või lõhustuvat erimaterjali kasutati tavaliselt alla ühe efektiivkilogrammi suurustes kogustes, tähistatakse selle mõistega ainult kuumkambrite asukohti või kohti, kus toimusid muundamise, rikastamise, kütuse tootmise või ümbertöötlemisega seotud protsessid,

c)

“ala” sisse kuuluvad ka kõik rajatised, mis paiknevad koos teenuseid osutavate või kasutavate rajatistega, nagu kuumkambrid mis on olulised tuumamaterjali mittesisaldavate kiiritatud materjalide töötlemiseks; jäätmekäitlusrajatised, jäätmete ladustamise ja lõppladustamise rajatised ning rajatised jäätmetest vabanemiseks; ja lisaprotokolli 1999/188/Euratom 1. lisas nimetatud tegevustega seotud ning asjaosalise riigi poolt määratletud ehitised;

22)

“ala esindaja” all mõeldakse mistahes isikut, ettevõtet või üksust, kelle liikmesriik on määranud artikli 3 lõikes 2 viidatud deklaratsioonide eest vastutama;

23)

“rajatise” all mõeldakse reaktorit, kriitilist rajatist, muundamisrajatist, tootmisrajatist, ümbertöötlemisrajatist, isotoopide eraldamise rajatist, omaette ladustamise rajatist, jäätmekäitlus- või -ladustamise rajatist; või mistahes muud paika, kus tavapäraselt kasutatakse lähtematerjali või lõhustuvat erimaterjali;

24)

“dekomisjoneeritud rajatise” all mõeldakse rajatist, mille kohta on tõendatud, et selle põhikonstruktsioonid ja tööks möödapääsmatult vajalikud seadmed on kas maha monteeritud või kasutuskõlbmatuks muudetud, nii et seda ei kasutata enam lähtematerjali või lõhustuva erimaterjali ladustamiseks ega saa seda enam nende käsitsemise, töötlemise või tarvitamise eesmärgil kasutada;

25)

“tegevuse lõpetanud” all mõeldakse rajatist, mille kohta on tõendatud, et seal on tegevus peatatud ja tuumamaterjal ära viidud, mis ei ole aga dekomisjoneeritud.

II PEATÜKK

TEHNILISED PÕHINÄITAJAD JA JULGEOLEKUMEETMETE ERISÄTTED

Artikkel 3

Tehniliste põhinäitajate deklareerimine

1.   Kõik isikud või ettevõtted, kes paigaldavad või kasutavad lähte- või lõhustuvate erimaterjalide tootmis-, eraldamis-, ümbertöötlemis-, ladustamise või muid rajatisi, deklareerivad komisjonile nende rajatiste tehnilised põhinäitajad kasutades I lisas toodud küsimustikku.

Tuumamaterjalide “kasutamine” artikli esimese lõigu mõistes hõlmab muuhulgas: energia tootmist reaktorites, kriitilistes või nullenergiarajatistes teostatavaid uuringuid, muundamist, tootmist, ümbertöötlemist, ladustamist, isotoopide eraldamist ja maagi rikastamist, samuti jäätmetöötlust või ladustamist.

Maagi tootmise kohta kehtivad artiklid 24 ja 25.

2.   Lisaprotokolli 1999/188/Euratom osapooltena määravad kõik liikmesriigid igale oma territooriumil asuvale alale esindaja, kes esitab komisjonile deklaratsiooni ala üldkirjeldusega kasutades II lisas toodud küsimustikku.

Deklaratsioon esitatakse 120 päeva jooksul pärast lisaprotokolli 1999/188/Euratom vastavas liikmesriigis jõustumise kuupäeva ja selle ajakohastatud andmed esitatakse iga aasta 1. aprilliks.

Deklaratsioon peab vastama lisaprotokolli 1999/188/Euratom artikli 2 punkti a alapunkti iii nõuetele ja see tuleb esitada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud deklaratsioonist eraldi.

3.   Ala esindaja vastutab küll vajalike andmete õigeaegse kogumise ja ala üldkirjelduse komisjonile esitamise eest, kuid deklaratsioonide õigsuse ja täielikkuse eest kannavad vastutust rajatisi rajavad või kasutavad isikud või ettevõtted; alal asuvate hoonete eest, mis ei ole tuumamaterjaliga seotud, vastutab asjaomane liikmesriik. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud deklaratsioonid esitatakse niipalju kui võimalik elektroonilisel kujul, kui vastav isik või ettevõte neid sellisel kujul peab ja koostab. Kui andmed saadetakse komisjonile nii elektroonilisel kujul kui ka paberkandjal, võetakse aluseks paberkandjal olev variant.

Artikkel 4

Tähtajad

Uute rajatiste tehniliste põhinäitajate deklaratsioonid edastatakse artikli 3 lõike 1 kohaselt komisjonile vähemalt 200 päeva enne esimese tuumamaterjali saadetise eeldatavat saabumist.

Kui tulevases rajatises hoitavad tuumamaterjali varud või aastatoodang ületab üht efektiivkilogrammi, edastatakse kõik asjakohased andmed rajatise omaniku, operaatori, eesmärgi, asukoha, tüübi, võimsuse ja eeldatava käikuandmise tähtaja kohta komisjonile vähemalt 200 päeva enne ehitustööde algust.

Tehniliste põhinäitajate muudatustest, millest ette teatamist artiklis 6 toodud julgeolekumeetmete erisätete kohaselt ei nõuta, teavitatakse komisjoni 30 päeva jooksul pärast ümberseadistustööde lõpetamist.

Euroopa Liiduga ühinevate riikide territooriumil asuvate rajatiste tehnilised põhinäitajad teatatakse komisjonile 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva selles riigis, välja arvatud jäätmekäitlus- või -ladustamise rajatised, mille tehnilised põhinäitajad teatatakse komisjonile 120 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva selles riigis.

Olemasolevate jäätmekäitlus- või -ladustamise rajatiste tehnilised näitajad teatatakse komisjonile I lisas toodud küsimustiku alusel 120 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

Muude rajatiste osas esitatakse igasugused I lisas toodud küsimustiku kohaselt nõutavad täiendavad andmed 120 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

Artikkel 5

Tegevusprogramm

Et komisjon saaks oma tegevust julgeolekumeetmete osas ette planeerida, edastavad artikli 3 lõikes 1 viidatud isikud või ettevõtted komisjonile järgmised andmed:

a)

kord aastas XI lisa põhjal meetmete raamprogrammi, milles pööratakse erilist tähelepanu varude inventeerimise kavandatavatele tähtaegadele;

b)

varude inventeerimise programm vähemalt 40 päeva enne inventuuri algust.

Meetmete raamprogrammi ja eriti varude inventeerimist mõjutavatest muudatustest teatatakse koheselt komisjonile.

Artikkel 6

Julgeolekumeetmete erisätted

1.   Artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 kohaselt esitatud tehniliste põhinäitajate alusel võtab komisjon käesoleva artikli lõikes 2 toodud küsimustega seoses vastu julgeolekumeetmete erisätted. Julgeolekumeetmete erisätted vormistatakse asjaosalisele isikule või ettevõttele suunatud komisjoni otsustena, arvestades tehnilisi ja tegevuspiiranguid ja konsulteerides põhjalikult asjaosalise isiku või ettevõtte ning vastava liikmesriigiga.

Isikule või ettevõttele, kellele komisjoni üksikotsus on suunatud, teatatakse sellest ja teate koopia saadetakse asjaosalisele liikmesriigile.

Kuni julgeolekumeetmete erisätteid käsitleva komisjoni otsuse vastuvõtmiseni täidab asjassepuutuv isik või ettevõte käesoleva määruse üldsätete nõudeid.

2.   Julgeolekumeetmete erisätted sisaldavad:

a)

materjalibilansi alad ja tuumamaterjali voogude ning varude suuruse määramiseks valitud põhimõõtepunktid;

b)

sellised tehniliste põhinäitajate muudatused, millest tuleb ette teatada;

c)

igal materjalibilansi alal asuvate tuumamaterjalide üle arvepidamise ja aruannete koostamise menetlused;

d)

julgeolekumeetmete ühe osana arvestuse pidamiseks korraldatavate inventuuride sagedus ja inventeerimise menetlused;

e)

asjaosalise isiku või ettevõttega kokku lepitud tõkestus- ja kontrollimeetmete kohaldamise kord;

f)

asjaosalise isiku või ettevõtte poolt üksnes julgeolekumeetmete-otstarbeliste proovide võtmise kord.

3.   Julgeolekumeetmete erisätetes võidakse täpsustada ka artikli 5 kohaselt nõutava hilisema teabevahetuse sisu ja tingimused, mille puhul tuleb tuumamaterjali saatmisest ja vastuvõtmisest ette teatada.

4.   Komisjon kompenseerib asjaosalisele isikule või ettevõttele julgeolekumeetmete erisätetega nõutavate või komisjoni või tema inspektorite eritaotlusel osutatavate eriteenuste kulud poolte vahel kokkulepitud hinnangulises mahus. Kompensatsiooni suuruse ja kompenseerimise korra määravad asjaosalised pooled ühiselt ja vaatavad need regulaarselt üle.

III PEATÜKK

TUUMAMATERJALI ARVESTUS

Artikkel 7

Arvestussüsteem

Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud või ettevõtted rakendavad tuumamaterjalide arvestuse ja kontrolli süsteemi. Selline süsteem hõlmab arvestus- ja tegevusandmikku ja eeskätt artiklis 18 ette nähtud andmeid tuumamaterjalide koguse, liigi, esinemiskuju ja koostise kohta, nende tegeliku asukoha ja artiklis 17 sätestatud julgeolekumeetmete erikohustuste kohta ning tuumamaterjalide veo korral saatja ja vastuvõtja andmeid.

Andmike aluseks olev mõõtmissüsteem vastab uusimatele rahvusvahelistele standarditele või on kvaliteedilt nende standarditega võrdne. Nende, vähemalt viis aastat säilitatavate dokumentide põhjal peab olema võimalik komisjonile esitatavaid deklaratsioone koostada ja põhjendada. Kui rajatises peetakse arvestus- ja tegevusandmikku elektroonilisel kujul, tagatakse komisjoni inspektoritele juurdepääs neile elektroonilistele andmetele. Täpsemad üksikasjad võib esitada iga konkreetse rajatise julgeolekumeetmeid puudutavates sätetes.

Artikkel 8

Tegevusandmik

Vastavalt vajadusele kajastuvad tegevusandmikus materjalibilansi alade lõikes:

a)

tuumamaterjali koguste ja koostise määramiseks vajalikud ekspluatatsiooniandmed;

b)

võimalikult ajakohastatud varude nimestik koos varude asukohtade äranäitamisega;

c)

mahutite ja mõõteriistade kalibreerimisel ja proovide võtmisel ning analüüsimisel saadud andmed, sealhulgas juhuslike ja süstemaatiliste vigade hinnangulised suurused;

d)

tuumamaterjali arvestuses kasutatavatest kvaliteedikontrolli meetmetest tulenevad andmed, sealhulgas juhuslike ja süstemaatiliste vigade hinnangulised suurused;

e)

inventuuri ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning selle õigsuse ja täielikkuse tagamisel rakendatavate meetmete järjestuse kirjeldus;

f)

mistahes juhuslike või mõõtmata jäänud kadude põhjuse ja ulatuse väljaselgitamiseks rakendatud abinõude kirjeldus;

g)

plutooniumi isotoopkoostis (k.a selle lagunemisel tekkivad isotoobid) ja võrdlusandmed, kui neid rajatise jooksvate vajaduste jaoks registreeritakse.

Punktis g nimetatud andmete olemasolul edastatakse need andmed komisjonile taotluse korral.

Artikkel 9

Arvestusandmik

Arvestusandmikus kajastuvad materjalibilansi alade lõikes:

a)

kõik varude muudatused, nii et igal ajal saab varude arvestuslikku suurust kindlaks määrata;

b)

kõigi füüsiliste varude kindlaksmääramiseks teostatud mõõtmiste ja loendamiste tulemused;

c)

kõik varude muudatustes, arvestuslikes ja füüsilistes varudes tehtud parandused.

Mistahes varude muudatust ja tegelikke varusid kajastavates arvestusandmikus näidatakse ära, millise materjaliga on tegemist, esitatakse partii andmed ja iga partii algandmed. Neis kirjetes peetakse artikli 18 lõike 2 punktis b toodud jaotuse kohaselt eraldi arvestust uraani, tooriumi ja plutooniumi kohta. Lisaks näidatakse iga varude muudatuse korral ära muudatuse kuupäev ja vajaduse korral partii materjalibilansi lähtepiirkond või saatja ja materjalibilansi sihtpiirkond või vastuvõtja.

Artikkel 10

Arvestusaruanded

Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud või ettevõtted esitavad komisjonile arvestusaruanded.

Arvestusaruannetes esitatakse aruandepäeval olemas olnud andmed, mida hiljem vajaduse korral parandatakse. Arvestusaruanded edastatakse komisjonile elektroonilisel kujul, välja arvatud juhtudel, kui komisjon on teinud kirjalikult vastava erandi või kehtivad artiklis 39 nimetatud üleminekureeglid.

Komisjoni põhjendatud nõudmisel lisatakse neile aruannetele kolme nädala jooksul täiendavaid andmeid või selgitusi.

Artikkel 11

Varude arvestuslik algjääk

30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva edastavad artikli 3 lõike 1 esimeses lõigu viidatud isikud või ettevõtted komisjonile kõigi oma valduses olevate tuumamaterjalide varude arvestusliku algjäägi suuruse kasutades V lisa vormi. Käesolev artikkel ei kehti oma varude arvestusliku algjäägi andmed määruse (Euratom) nr 3227/76 kohaselt juba esitanud isikute või ettevõtete, samuti jäätmekäitlus- või ladustamise rajatiste kohta.

Artikkel 12

Varude muudatuse aruanne

1.   Artikli 3 lõike 1 esimese lõigus viidatud isikud või ettevõtted esitavad komisjonile iga materjalibilansi ala kõigi tuumamaterjalide varude muudatuse aruanded kasutades III lisa vormi.

Kui artiklis 6 nimetatud konkreetsele rajatisele sätestatud julgeolekumeetmetes ei ole sätestatud teisiti, saadetakse need aruanded igakuiselt ja hiljemalt 15 päeva jooksul pärast kuu lõppu; aruannetes teatatakse kõik toimunud või teatavaks saanud varude muudatused.

2.   Kui kuu jooksul korraldati inventuur ja see ei toimunud kuu viimasel päeval, esitatakse kaks eraldi varude muudatuse aruannet:

a)

Esimeses varude muudatuse aruandes tuuakse ära kõik kuni inventuuri päevani, viimane kaasa arvatud, toimunud muudatused ja see saadetakse ära hiljemalt koos teise varude muudatuse aruandega või koos tegelike varude nimekirja ja materjalibilansi aruandega, kui viimased saadetakse teisest varude muudatuse aruandest varem;

b)

Teises varude muudatuse aruandes tuuakse ära kõik varude muudatused esimesest inventuurijärgsest päevast kuni kuu lõpuni ja see saadetakse ära hiljemalt 15 päeva pärast kuu lõppu.

3.   Nende kuude kohta, millal varude muudatusi ei toimunud, esitavad asjaosalised isikud või ettevõtted varude muudatuse aruandes eelmise kuu lõpu varude arvestusliku suuruse.

4.   Väikesed varude muudatused, näiteks proovide analüüsimiseks saatmise, võib kokku koondada ja esitada ühe varude muudatusena vastavalt antud rajatisele kehtestatud julgeolekumeetmete erisätetele, millele viidatakse artiklis 6.

5.   Varude muudatuse aruannetele võib lisada varude muudatusi selgitavad märkused.

Artikkel 13

Materjalibilansi aruanne ja tegelike varude nimekiri

Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud või ettevõtted edastavad komisjonile iga materjalibilansi ala kohta:

a)

IV lisa vormile vastavad materjalibilansi aruanded, milles on esitatud:

i)

tegelike varude algseis;

ii)

varude muudatused (enne kasv, siis kahanemine);

iii)

arvestusliku varu lõppseis;

iv)

tegelike varude lõppseis;

v)

tulemuste lahknemine;

b)

V lisa vormile vastava tegelike varude nimekirja, milles on kõik partiid eraldi välja toodud.

Aruanded ja nimekiri esitatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast inventuuri teostamist.

Kui artiklis 6 nimetatud rajatise julgeolekumeetme erisätetega ei ole teisiti määratud, korraldatakse inventuur igal kalendriaastal ja kahe teineteisele järgneva inventuuri vahe ei tohi olla üle 14 kuu.

Artikkel 14

Eriaruanded

Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud ja ettevõtted esitavad komisjonile eriaruande iga kord, kui ilmnevad artiklis 15 või 22 viidatud asjaolud.

See, milliseid andmeid neis aruannetes esitatakse, määratakse kindlaks artiklis 6 nimetatud julgeolekumeetmete erisätetega.

Eriaruanded ja täiendavad üksikasjad või selgitused, mida komisjon nende juurde võib nõuda, esitatakse viivitamatult.

Artikkel 15

Ebatavalised juhtumid

Eriaruanne esitatakse juhul kui:

a)

mingi ebatavalise juhtumi või asjaolude tõttu arvatakse, et on toimunud või võib toimuda artiklis 6 nimetatud julgeolekumeetmete erisätetes määratletud piire ületav tuumamaterjali koguse suurenemine või kadu;

b)

kaitsetõkkes on artiklis 6 nimetatud julgeolekumeetmete erisätetes määratletuga võrreldes toimunud sellised ootamatud muudatused, et on võimalik tuumamaterjali ilma loata kõrvaldada.

Asjaosalised isikud või ettevõtted esitavad need aruanded kohe, kui nad on mistahes sellisest kaost või suurenemisest või kaitsetõkke seisundi ootamatust muudatusest teada saanud või kui neil on põhjust arvata, et midagi sellist on aset leidnud. Antud nähtuse põhjustest teatatakse samuti kohe, kui need on kindlaks tehtud.

Artikkel 16

Tuumamuundumistest teatamine

Reaktorite osas esitatakse tuumamuundumiste arvutuslikud andmed varude muudatuse aruandes hiljemalt siis, kui kiiritatud kütus materjalibilansi alalt välja viiakse. Lisaks võidakse artiklis 6 nimetatud julgeolekumeetmete erisätetega ette näha muid tuumamuundumiste registreerimise ja neist ette kandmise menetlusi.

Artikkel 17

Julgeolekumeetmete-alased erikohustused

1.   Tuumamaterjalide kohta, millega seotud julgeolekumeetmete osas on ühendus võtnud endale kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingus erikohustusi, esitatakse, kui antud lepingus ei ole teisiti määratletud, iga kohustuse lõikes eraldi järgmised andmed:

a)

artiklis 11 sätestatud varude arvestuslik algjääk;

b)

artiklis 12 sätestatud varude muudatuse aruanded, kaasa arvatud arvestusliku varu lõppseisud;

c)

artiklis 13 sätestatud materjalibilansi aruanded ja tegelike varude nimekirjad;

d)

artiklites 20 ja 21 sätestatud kavandatav sissevedu ja väljavedu.

Kui mõni lepingutest seda spetsiaalselt ei keela, ei välista selline eraldi aruandlus materjalide tegelikku segunemist.

2.   Lõige 1 ei kehti lepingute kohta, mida ühendus ja liikmesriigid on sõlminud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga.

Artikkel 18

Tuumamaterjalide kaaluühikud ja liigid

1.   Kõigis käesolevas määruses viidatud teadetes esitatakse määruse alla kuuluvate materjalide kogused grammides.

Vastavat materjalikoguste arvestust peetakse kas grammides või väiksemates ühikutes. Arvestust peetakse nii, et see oleks usaldatav ja eelkõige liikmesriikides kasutatavate arvestusmeetoditega kooskõlas.

Teates võib koguseid ümardada allapoole, kui esimene kümnendkoht on 0 kuni 4, ja ülespoole, kui esimene kümnendkoht on 5 kuni 9.

2.   Kui artiklis 6 nimetatud julgeolekumeetmete erisätetega ei ole ette nähtud teisiti, esitatakse teadetes järgmised andmed:

a)

uraani, tooriumi ja plutooniumi kogukaal, rikastatud uraani puhul ka lõhustuvate isotoopide kogukaal;

b)

alljärgnevate tuumamaterjali liikide kohta esitatakse eraldi materjalibilansi aruanded ja need tuuakse varude muudatuse aruannetes ning tegelike varude nimestikes ära eraldi kirjetel:

i)

vaesestatud uraan;

ii)

looduslik uraan;

iii)

uraan rikastusastmega alla 20 %;

iv)

uraan rikastusastmega 20 % ja rohkem;

v)

plutoonium;

vi)

toorium.

Artikkel 19

Erandid

1.   Et julgeolekumeetmete alla kuuluvate materjalide tootmise või kasutamise tingimusi paremini arvesse võtta, võib komisjon anda tuumamaterjalide tootjatele ja kasutajatele kirjaliku loa artiklites 10 kuni 18 sätestatud teavitamise vormi ja esitamissagedust puudutavatest eeskirjades kehtestatud reeglites erandite tegemiseks.

Erandeid lubatakse asjaosaliste isikute või ettevõtete IX lisas toodud vormi kohase avalduse põhjal.

Erandeid lubatakse teha ainult sellise materjalibilansi ala osas tervikuna, kus tuumamaterjale ei töödelda ega ladustata koos tuumamaterjalidega, mille suhtes ei saa erandeid lubada.

2.   Komisjon võib teha erandi materjalibilansi alale, kus hoitakse:

a)

I-G lisas määratletud kogustele vastavates kogustes tuumamaterjale, mida säilitatakse pikka aega samas olekus;

b)

eranditult mittetuumaeesmärkidel kasutatavat uraani, looduslikku uraani või tooriumit;

c)

lõhustuvaid erimaterjale mõõteriistade tundlike elementidena kasutamiseks grammides mõõdetavates või väiksemates kogustes;

d)

plutooniumi, milles plutooniumi-238 sisaldus ületab 80 %.

3.   Isikud või ettevõtted, kellele on erand tehtud, esitavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks X lisas toodud vormi kohase aastaaruande. Aruanne kajastab möödunud kalendriaasta lõpul valitsenud olukorda.

4.   Tuumamaterjali kolmandasse riiki väljaveol esitavad isikud või ettevõtted, kellele erand tehti, komisjonile X lisas toodud vormi kohase aruande nii ruttu kui võimalik ja hiljemalt 15 päeva pärast selle kuu lõppu, millal väljavedu toimus. Aruandes näidatakse ära väljaveetud tuumamaterjali kogus ja erandi alla käiva tuumamaterjali allesjäänud varu.

5.   Tuumamaterjali kolmandatest riikidest sisseveol esitavad isikud või ettevõtted, kellele erand tehti, komisjonile uue taotluse selle materjali lisamiseks nende materjalide nimestikku, mille kohta erand kehtib. IX lisas toodud vormi kohane taotlus esitatakse komisjonile kohe, kui veo tähtaeg on antud isikutele või ettevõtetele teada ja hiljemalt 15 päeva pärast selle kuu lõppu, millal vedu toimus.

6.   Komisjon võib konkreetsetesse artiklis 6 nimetatud julgeolekumeetmete kohta käivatesse sätetesse lisada muid aruannete vormi ja sagedust puudutavaid konkreetseid klausleid.

7.   Kui erandi võimaldamiseks vajalikud tingimused enam ei kehti, tühistab komisjon erandi neilt isikutelt või ettevõtetelt saadud teabe põhjal, kellele erand tehti.

IV PEATÜKK

RIIKIDEVAHELINE VEDU

Artikkel 20

Väljavedu ja vedu

1.   Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud või ettevõtted teatavad komisjonile ette sellest, kui mingit lähtematerjali või lõhustuvat erimaterjali:

a)

veetakse välja kolmandasse riiki;

b)

saadetakse tuumarelvavabast liikmesriigist tuumariigist liikmesriiki;

c)

saadetakse tuumariigist liikmesriigist tuumarelvavabasse liikmesriiki.

2.   Ette teatamine on vajalik ainult juhul, kui:

a)

saadetis on ühest efektiivkilogrammist suurem

või

b)

rajatis veab ühte ja samasse riiki materjale, mille koguhulk mistahes järjestikuse kaheteistkümne kuu jooksul ületab üht efektiivkilogrammi, ka juhul, kui iga saadetise suurus eraldi jääb alla ühe efektiivkilogrammi.

3.   VI lisas toodud vormi kohane teade esitatakse materjali veo aluseks oleva lepingu sõlmimise järel ja see peab jõudma komisjoni kätte vähemalt kaheksa tööpäeva enne materjali kavandatud ärasaatmiseks pakkimist.

4.   Kui see on füüsilise kaitse huvides vajalik, võidakse sõlmida komisjoniga erikokkulepe teatise vormi ja saatmise viisi osas.

5.   Käesoleva artikli lõigete 1–4 sätted ei puuduta jäätmetes või maakides sisalduva tuumamaterjali väljavedu ja vedu.

Artikkel 21

Sisseveokaup ja vastuvõtt

1.   Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud või ettevõtted teatavad komisjonile ette sellest, kui mingit lähtematerjali või lõhustuvat erimaterjali:

a)

veetakse sisse kolmandast riigist;

b)

võetakse tuumarelvavabas liikmesriigis vastu tuumariigist liikmesriigist;

c)

võetakse tuumariigist liikmesriigis vastu tuumarelvavabast liikmesriigist.

2.   Ette teatamine on vajalik ainult juhul, kui:

a)

saadetis on ühest efektiivkilogrammist suurem

või

b)

rajatis veab sisse või võtab vastu ühest ja samast riigist materjale, mille koguhulk mistahes järjestikuse kaheteistkümne kuu jooksul ületab üht efektiivkilogrammi, ka juhul, kui iga saadetise suurus eraldi jääb alla ühe efektiivkilogrammi.

3.   VII lisas toodud vormi kohane teavitamine toimub võimalikult varakult enne materjali eeldatavat saabumist ja hiljemalt selle kättesaamise päeval ning eelteade peab komisjoni kätte jõudma vähemalt viis tööpäeva enne materjali lahtipakkimist.

4.   Kui see on vajalik füüsilise kaitse huvides, võidakse sõlmida komisjoniga eri kokkulepe teatise vormi ja saatmise viisi osas.

5.   Käesoleva artikli lõigete 1–4 sätted ei puuduta jäätmetes või maakides sisalduva tuumamaterjali sissevedu ja vastuvõtmist.

Artikkel 22

Vedamisel tekkivad kaod või viivitused

Artiklites 20 ja 21 käsitletavatest vedudest teavitavad isikud või ettevõtted esitavad vastavalt artiklis 14 sätestatule eriaruande, kui nad erandlikule olukorrale või juhtumile järgnevalt on saanud teavet tuumamaterjalide kadumise või tõenäolise kadumise kohta, või kui veo ajal on tekkinud märkimisväärseid viivitusi.

Artikkel 23

Tähtaegade muudatustest teatamine

Kõigist artiklite 20 ja 21 sätete kohaselt teatatud tuumamaterjalide veoks pakkimise, transportimise või lahtipakkimise tähtaegade muudatustest, antakse viivitamatult teada, näidates võimaluse korral ära uued tähtajad, välja arvatud eriaruannete esitamist tingivad muudatused.

V PEATÜKK

ERISÄTTED

Artikkel 24

Maagitootjad

1.   Kõik liikmesriikide territooriumil maake tootvad isikud või ettevõtted teatavad kasutades I-J lisas toodud küsimustikku komisjonile oma maagitootmisoperatsioonide peamised tehnilised näitajad 120 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, samuti esitavad artikli 5 kohaselt oma tegevusprogrammi.

2.   Artiklite 7 kuni 9 osas tehtava erandi korras peavad kõik maagitootmisega tegelevad isikud või ettevõtted arvestusandmikke, milles registreeritakse eeskätt kaevandatud maagi kogused, nende keskmine uraani- ja tooriumisisaldus ja kaevanduses olevate kaevandatud maagi varude suurus. Andmik sisaldab ka andmeid maagisaadetiste kohta, kus näidatakse ära iga saadetise kuupäev, saaja ja kogus.

Selliseid andmikke säilitatakse vähemalt viis aastat.

Artikkel 25

Maagi veo/väljaveoaruanded

Artiklite 10 kuni 18 sätete osas tehtava erandi korras teatavad kõik maake tootvad isikud või ettevõtted VIII lisas toodud vormi kohaselt komisjonile:

a)

iga aasta 31. jaanuariks igast kaevandusest eelmisel kalendriaastal välja saadetud materjali kogused

ja

b)

maagi väljaveost kolmandatesse riikidesse hiljemalt ärasaatmise kuupäevaks.

Artikkel 26

Veoettevõtted ja ajutised ladustajad

Kõik liikmesriikide territooriumil tuumamaterjalide transportimise või transportimise käigus ajutise ladustamisega tegelevad isikud või ettevõtted võtavad selliseid materjale vastu või annavad üle üksnes korrakohaselt allkirja ja kuupäevaga varustatud kviitungi vastu. Sellisele kviitungile märgitakse materjale üle andvate ja vastu võtvate osapoolte nimed ja materjalide kogused, liik, esinemiskuju ning koostis.

Kui see on füüsilise kaitse jaoks vajalik, võib transporditavate materjalide kirjelduse asendada vastava saadetise tunnustähisega. Selline tunnustähis peab leiduma ka artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikute või ettevõtete dokumentatsioonis.

Lepingu osapooled säilitavad neid dokumente vähemalt viis aastat.

Artikkel 27

Veoettevõtete ja ajutiste ladustajate asendusdokumendid

Artiklis 26 viidatud dokumentide asemel võivad isikud ja ettevõtted kasutada ka nende tegevuspaigaks olevate liikmesriikide territooriumil neile kasutamiseks juba ette nähtud dokumente tingimusel, et need sisaldavad kogu nimetatud artiklis nõutavat teavet.

Artikkel 28

Vahendajad

Kõik mistahes tuumamaterjalide tarnimise lepingute sõlmimisel osalevad vahendajad, näiteks volitatud esindajad, maaklerid või komisjonärid säilitavad kõiki nende poolt või nende nimel sooritatud tehingutega seotud dokumente vähemalt viis aastat pärast lepingutähtaja lõppu. Sellistes dokumentides tuuakse ära lepinguosaliste nimed ja lepingu sõlmimise kuupäev ning materjalide kogus, liik, esinemiskuju, koostis, lähte- ja sihtpunkt.

Artikkel 29

Teabe ja andmete edastamine

Komisjon võib edastada käesoleva määruse kohaselt saadud andmeid Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile.

Artikkel 30

Jäätmete algjääkide nimestik ja arvestusdokumendid

1.   Artikli 11 osas tehtava erandi korras edastavad kõik varem säilitatavate või konditsioneeritud jäätmetena deklareeritud tuumamaterjalide töötlemise või ladustamisega tegelevad isikud või ettevõtted komisjonile 120 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva kõigi tuumamaterjali algjääkide nimestiku materjali liikide kaupa.

2.   Kõik varem säilitatavate või konditsioneeritud jäätmetena deklareeritud tuumamaterjalide töötlemise või ladustamisega tegelevad isikud või ettevõtted peavad nende materjalide kohta arvestusdokumente.

Varem säilitatavate jäätmetena deklareeritud materjalide osas artiklite 7 kuni 11, artikli 13 ja artikli 17 lõike 1 nõuete suhtes tehtava erandi ja varem konditsioneeritud jäätmetena deklareeritud materjalide osas artiklite 7 kuni 13 ja artikli 17 lõike 1 nõuete suhtes tehtava erandi korras peavad need dokumendid sisaldama:

a)

tuumamaterjali kogustes ja koostises toimuvate muutuste kindlakstegemiseks kasutatavaid tegevusandmeid;

b)

igal aastal inventuuri järgselt ajakohastatavat varude nimestikku;

c)

inventuuri ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja inventuuri õigsuse ning täielikkuse tagamiseks rakendatud meetmete järjestust;

d)

võimalike juhuslike kadude põhjuse ja ulatuse kindlakstegemiseks rakendatud meetmete kirjeldust;

e)

kõiki varude muudatusi, nii et igal ajal saaks arvestuslikku laoseisu kindlaks määrata.

Säilitatavate jäätmete töötlemise aruannetele esitatavad nõuded esitatakse artiklis 6 nimetatud julgeolekumeetmete erisätetes.

Artikkel 31

Jäätmetöötlus

Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud või ettevõtted teatavad komisjonile ette kõigist varem säilitatavate või konditsioneeritud jäätmetena deklareeritud materjalide töötlemise programmidest, ümberpakendamine või edasine konditsioneerimine ilma elementide eraldamiseta välja arvatud.

Selles, XII lisas toodud vormi kohases teatises tuuakse ära andmed igas partiis sisalduva plutooniumi, kõrgrikastatud uraani ja uraani-233 koguste, materjali esinemiskuju (klaas, kõrgaktiivne vedelik jne), programmi eeldatava kestuse ja materjali asukoha kohta enne programmi alustamist ning pärast programmi lõpetamist. Niisugune teade edastatakse komisjonile vähemalt 200 päeva enne programmi algust.

Artikkel 32

Konditsioneeritud jäätmete liikumine

Artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud isikud või ettevõtted esitavad hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks järgmised aastaaruanded:

a)

konditsioneeritud jäätmete vedu või väljavedu liikmesriikide territooriumil või väljaspool seda asuvatesse rajatistesse vastavalt XIII lisas toodud vormile;

b)

konditsioneeritud jäätmete vastuvõtmine või sissevedu materjalibilansi ala koodita rajatistest või väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvatest rajatistest vastavalt XIV lisas toodud vormile;

c)

plutooniumi, kõrgrikastatud uraani või uraani-233 sisaldavate konditsioneeritud jäätmete asukohtade muudatused vastavalt XV lisas toodud vormile.

Artikkel 33

Rahvusvahelised kohustused

Käesoleva määruse sätted ja eriti selle artikli 3 lõiget 2, artiklit 31 ning artikli 32 punkti c rakendatakse vastavuses ühenduse ja mittetuumariikidest liikmesriikide poolt endale lepingu lisaprotokolliga 1999/188/Euratom võetud kohustustega.

VI PEATÜKK

TUUMARELVA OMAVATE LIIKMESRIIKIDE TERRITOORIUMIL KEHTIVAD ERISÄTTED

Artikkel 34

Tuumariigist liikmesriikidele kehtivad erisätted

1.   Käesolevat määrust ei rakendata:

a)

mõne tuumariigist liikmesriigi territooriumil asuvatele kaitseotstarbelistele rajatistele või rajatiste osadele

või

b)

sellise tuumariigist liikmesriigi poolt kaitseotstarbeliseks kuulutatud tuumamaterjalidele.

2.   Tuumamaterjalide, rajatiste või rajatiseosade suhtes, mida võidakse kaitseotstarbeliseks kuulutada ja mis asuvad tuumariigist liikmesriigi territooriumil, kehtestab komisjon käesoleva määruse rakendamise ulatuse ja sellest tulenevad menetlused asjaosalise liikmesriigiga konsulteerides ja temaga kooskõlastatult ning lepingu artikli 84 teise lõigu sätteid arvestades.

3.   Lõigetest 1 ja 2 sõltumata:

a)

artikli 3 lõike 1 ja artiklite 4 ning 6 sätteid rakendatakse rajatistele või rajatiste osadele, mis teatud aegadel tarbivad üksnes kaitseotstarbeliseks eesmärgiks kasutada võidavaid tuumamaterjale, kuid muudel aegadel töötavad eranditult tsiviilotstarbeliste tuumamaterjalide varal;

b)

artikli 3 lõike 1 ja artiklite 4 ning 6 sätteid rakendatakse, rahvusliku julgeoleku huvides tehtavad erandid välja arvatud, rajatistele või rajatiste osadele, millele juurdepääsu võidakse sellistel põhjustel piirata, kuid milles toodetakse, käideldakse, eraldatakse, töödeldakse ümber või kasutatakse muul moel samaaegselt nii tsiviilotstarbel kui ka kaitseotstarbel kasutatavaid või kasutada võidavaid tuumamaterjale;

c)

artiklite 2, 5, 7 kuni 32, käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ning artiklite 35–37 sätteid rakendatakse kõigi käesoleva lõike punktides a ja b viidatud rajatistes või rajatiste osades paiknevate tsiviilotstarbeliste tuumamaterjalide suhtes;

d)

artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 31 ja artikli 32 punkti c ei rakendata tuumariigist liikmesriikide territooriumil.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Konfidentsiaalsed andmed

Komisjoni otsuses 2001/844/EÜ/ESTÜ/Euratom välja toodud komisjoni julgeolekusätted kehtivad, ilma et see piiraks määruse nr 3 (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 24 täitmise kohta) kehtivust, komisjoni poolt käesoleva määruse põhjal saadava või omandatava teabe, teadmiste ja dokumentide kohta.

Komisjon ja asjaosaline isik, ettevõte või üksus lepivad kokku edastatava teabe turvalisuse küsimustes vastavalt antud liikmesriigis sellise teabe edastamisel kehtivatele nõuetele.

Artikkel 36

Väljastpoolt ühendust kontrollitavad rajatised

Kui rajatist kontrollib väljaspool ühendust asuv isik või asutatud ettevõte, täidab rajatise kohapealne juhtkond kõiki käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi.

Artikkel 37

Juhised

Komisjon võtab soovituse vormis vastu ja avaldab käesoleva määruse rakendamise juhised ning vajaduse korral kaasajastab neid uue kogemuse põhjal, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega ja olles saanud huvitatud isikute märkused.

Artikkel 38

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (Euratom) nr 3227/76 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 39

Üleminekuperiood

Erandina võib komisjon mitte nõuda III, IV ja V lisas toodud aruandevormide kasutamist. Erand kehtib isikutele ja ettevõtetele, kes kasutavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval määruse (Euratom) 3227/76 II, III ja IV lisas toodud aruandevorme. Erand kehtib kõige rohkem viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist teatavad artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus viidatud isikud või ettevõtted komisjonile kuupäeva, millal nad kavatsevad hakata III, IV ja V lisas toodud aruandevorme kasutama. Korrakohaselt põhjendatud taotluse ja täitmisprogrammi esitamisel võib komisjon igal eraldi juhul seda tähtaega kuni kahe aasta võrra pikendada.

Artikkel 40

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 8. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS


(1)  EÜT L 363, 31.12.1976, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (Euratom) nr 2130/93 (EÜT L 191, 31.7.1993, lk 75).

(2)  EÜT L 51, 22.2.1978, lk 1.

(3)  EÜT L 67, 13.3.1999, lk 1.

(4)  IAEA dokument INFCIRC/263 1978. aasta oktoobrist.

(5)  IAEA dokument INFCIRC/290 1981. aasta detsembrist.

(6)  EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26. Protseduurireegleid on viimati muudetud otsusega 2004/563/EÜ, Euratom (ELT L 251, 27.7.2004, lk 9).

(7)  JO L 317 du 3.12.2001, p. 1.

(8)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 406/58.


I LISA

KÜSIMUSTIK RAJATISTE TEHNILISTE PÕHINÄITAJATE DEKLAREERIMISEKS

I-A.   REAKTORID

Kuupäev: …………

NB:

1.

Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõimudele oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

2.

Vastuse “ei kohaldata” võib märkida nende küsimuste järele, mis antud rajatisse ei puutu. Samas on komisjonil õigus nõuda mistahes täiendavaid andmeid, mida ta antud küsimustikuga seoses vajalikuks peab.

3.

Korrakohaselt täidetud ja allkirjastatud küsimustik saadetakse aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.

RAJATIST ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Asukoht, täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ja e-posti aadressiga.

3.

Omanik (seaduslikult vastutav isik või organ).

4.

Operaator (seaduslikult vastutav isik või organ).

5.

Praegune seisund (st ehitatav, töötav või tegevuse lõpetanud).

6.

Tüüp ja eesmärk.

7.

Toodangut mõjutav töörežiim (mitme vahetusega töö, ligikaudsed töötamisvahemikud aastas jne).

8.

Ala skeem (rajatist, ala piire, ehitisi, teid, raudteid, jõgesid jms kujutav kaart).

9.

Rajatise skeem:

a)

ehitatud kaitsetõkked, tarad ja juurdepääsuteed;

b)

sissetuleva materjali ladustamisala;

c)

reaktori ala;

d)

katseala, laboratooriumid;

e)

väljamineva materjali ladustamisala;

f)

tuumajäätmete lõppladustamise ala.

10.

Iga reaktori kohta täiendavalt esitatavad andmed:

a)

nimisoojusvõimsus;

b)

lähtematerjal või lõhustuv erimaterjal;

c)

südamiku algsed rikastusastmed;

d)

aeglusti;

e)

jahuti.

RAJATISE ÜLDINE TÖÖKORRALDUS, SEALHULGAS TUUMAMATERJALI KASUTAMISE JA ARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA KONTROLLIGA SEOTUD EESKIRJAD

Tuumamaterjali kirjeldus (1)

11.

Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1).

12.

Kütusekogumite, -varraste, -plaatide jne skeemid sellise täpsusega, et oleks näha nende üldine ehitus ja üldmõõtmed. (Kütusevarraste vahetamise eeskirjade olemasolu korral tuleb neid kirjeldada ja märkida, kas tegemist on rutiinse operatsiooniga.).

13.

Kütus (vajaduse korral ka kontroll- või kompensatsiooniseadmetes olev kütus):

a)

keemiline koostis või peamised komponendid;

b)

kogumi keskmine rikastusaste;

c)

kogumis oleva tuumamaterjali nominaalkaal koos lubatud kõrvalekalletega.

14.

Välisvoodri materjal.

15.

Vajaduse korral kütusekogumite, -varraste, -plaatide jne eristamise meetod.

16.

Muud rajatises kasutatavad tuumamaterjalid (lühidalt materjali nimetus – nt võimendusvardad –, kasutusviis ja -eesmärk).

Tuumamaterjali vood

17.

Materjalivoogude skeem, milles on näidatud: tuumamaterjali tuvastamis- ja mõõtepunktid; materjalibilansi alad ja varude arvestuseks kasutatavad inventeerimiskohad; ja tuumamaterjali varude ligikaudne suurus neis arvestuskohtades normaalsete töötingimuste korral.

18.

Nominaalse kütusetsükli eeldatavad näitajad, sh:

a)

reaktorisüdamiku laadimine;

b)

eeldatav põlemus;

c)

aastas vahetatava kütuse kogus;

d)

kütuse vahetamise intervall (koormusega või ilma);

e)

tootlikkuse ja varude ning sissetulevate ja väljaminevate tarnete suuruse prognoos.

Tuumamaterjali käsitsemine

19.

Kasutamata kütuse ladustamisala skeem, kasutamata kütuse ladustamiskohtade joonised ja pakendi kirjeldus.

20.

Kasutamata kütuse ettevalmistus- ja/või analüüsiruumide ja reaktori laadimisala joonised.

21.

Kasutamata ja kiiritatud kütuse transportimise seadmed, sh kütusevahetamise masinad või seadmed.

22.

Reaktorikatla joonised, millel on näidatud südamiku asukoht ja katlas olevad avad; katlas toimuva kütuse käsitsemise kirjeldus.

23.

Südamiku joonised, millel on näidatud: südamiku üldskeem, sõrestik, kuju, kalle ja mõõdud; peegeldi; kontrollseadmete asukoht, kuju ja mõõdud; katse- ja/või kiirituskanalite asendid.

24.

Südamikus olevate kütusekogumite ja kontrollseadmete kanalite arv ja mõõdud.

25.

Kasutatud tuumakütuse ladustamisala:

a)

ladustamisala joonis;

b)

ladustamisviis;

c)

ladustamisala plaaniline mahutavus;

d)

kiiritatud kütuse käsitsemise seadmete joonis;

e)

minimaalne jahutusaeg enne kasutatud tuumakütuse minematoimetamist;

f)

kasutatud tuumakütuse veokonteineri joonis ja kirjeldus (nt selle pitseerimise võimaluste väljaselgitamiseks).

26.

Tuumamaterjali katsetamise ala (selle olemasolul):

a)

katsetamise alal tehtava lühikirjeldus;

b)

tähtsamate seadmete (nt kuumkamber, kütusekogumi voodri küljest vabastamise ja lahustamise seadmed) kirjeldus;

c)

tuumamaterjali transpordikonteinerite ja jäätmete ning jääkide pakendamise kirjeldus (nt pitseerimisvõimaluste väljaselgitamiseks);

d)

kiiritatud ja kiiritamata tuumamaterjali ladustamissala kirjeldus;

e)

ülalnimetatu joonised, kui need pole juba mujal esitatud.

Andmed jahuti kohta

27.

Soojusbilansi arvutusteks vajalikud jahutivoogude diagrammid (näidates ära põhipunktide rõhud, temperatuurid ja voolukiirused).

TUUMAMATERJALI ARVESTUS JA KONTROLL

Arvestussüsteem

28.

Tuumamaterjali arvestus- ja kontrollisüsteemi kirjeldus (kirjeldada artikli- ja/või massiarvestussüsteemi, sealhulgas analüüsimeetodeid ja nende hinnangulist täpsust, esitada kõigi arvestus- ja kontrollimenetluste juures kasutatavate tühjade vormide näidised). Tuleb ära näidata, kui kaua selliseid dokumente säilitatakse.

Inventuurid

29.

Operaatori poolt teostatava inventuuri menetluste, plaanilise sageduse ja meetodite kirjeldus (artikli- ja/või massiarvestuse osas, sh peamised analüüsimeetodid ja nende eeldatav täpsus); juurdepääs südamikus asuvale tuumamaterjalile ja väljaspool südamikku paiknevale kiiritatud tuumamaterjalile; eeldatavad kiirgustasemed.

JULGEOLEKUMEETMETE RAKENDAMISEKS VAJALIK MUU TEAVE

30.

Materjalide arvestuse ja kontrolli organisatsiooniline korraldus.

31.

Teave rajatises kohustuslike töötervishoiu- ja ohutustehnika eeskirjade kohta, mida ka inspektorid peavad järgima.

I-B.   KRIITILISED JA NULLENERGIA RAJATISED

Kuupäev: …………

RAJATIST ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Asukoht, täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ja e-posti aadressiga.

3.

Omanik (seaduslikult vastutav isik või organ).

4.

Operaator (seaduslikult vastutav isik või organ).

5.

Praegune seisund (st ehitatav, töötav või tegevuse lõpetanud).

6.

Tüüp ja eesmärk.

7.

Toodangut mõjutav töörežiim (mitme vahetusega töö, ligikaudsed töötamisvahemikud aastas jne).

8.

Ala skeem (rajatist, ala piire, ehitisi, teid, raudteid, jõgesid jms kujutav kaart).

9.

Rajatise skeem:

a)

ehitatud kaitsetõkked, tarad ja juurdepääsuteed;

b)

tuumamaterjali ladustamisala(d);

c)

kütusekogumite komplekteerimise ala, laborid jms;

d)

kriitiline agregaat (2).

10.

Täiendavad andmed (2):

a)

eeldatav maksimaalne töövõimsus ja/või neutronivoog;

b)

peamised tuumamaterjali liigid ja nende rikastamine;

c)

aeglusti;

d)

peegeldi, kate;

e)

jahuti.

RAJATISE ÜLDINE TÖÖKORRALDUS, SEALHULGAS TUUMAMATERJALI KASUTAMISE JA ARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA KONTROLLIGA SEOTUD EESKIRJAD

Tuumamaterjali kirjeldus

11.

Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1).

12.

Kütusekogumite, -varraste, -plaatide jne skeemid sellise täpsusega, et oleks näha nende üldine ehitus ja üldmõõtmed.

13.

Kütus (vajaduse korral ka kontroll- või kompensatsiooniseadmetes olev kütus):

a)

keemiline koostis või peamised sulamikomponendid;

b)

olek ja mõõtmed;

c)

kütusevarraste, -plaatide jms rikastusaste;

d)

kogumis oleva tuumamaterjali nominaalkaal koos lubatud kõrvalekalletega.

14.

Välisvoodri materjal.

15.

Vajaduse korral üksikute kütusekogumite, -varraste, -plaatide jne eristamise meetod.

16.

Muud rajatises kasutatavad tuumamaterjalid (lühidalt näidata materjali nimetus – nt võimendusvardad –, kasutusviis ja -eesmärk).

Tuumamaterjali paiknemine ja käsitsemine

17.

Alljärgneva kirjeldus koos skemaatiliste joonistega:

a)

tuumamaterjali ladustamis- ja komplekteerimispiirkonnad ja kriitilised agregaadid (varude asukohad);

b)

neis asukohtades paiknevate tuumamaterjali varude arvestuslik suurusvahemik;

c)

tuumamaterjali komplekteerimis-, katse- ja mõõteseadmete füüsiline paigutus

ja

d)

tuumamaterjali liikumisteed.

18.

Kriitilise agregaadi südamiku skeem, millel näidatakse ära südamiku tugistruktuurid, varjestus ja soojusärastussüsteem, koos vastavate kirjeldustega (iga kriitilise agregaadi kohta, kui neid on rajatises rohkem kui üks).

TUUMAMATERJALI ARVESTUS JA KONTROLL

Arvestussüsteem

19.

Tuumamaterjali arvestus- ja kontrollisüsteemi kirjeldus (kirjeldada artikli- ja/või massiarvestussüsteemi, sealhulgas analüüsimeetodeid ja nende hinnangulist täpsust, esitada kõigi arvestus- ja kontrollimenetluste juures kasutatavate tühjade vormide näidised). Tuleb ära näidata selliste dokumentide säilitamise aeg.

Inventuurid

20.

Operaatori poolt läbiviidava inventuuri menetluste, plaanilise sageduse ja meetodite kirjeldus (artikli- ja/või massiarvestuse osas, sh peamised analüüsimeetodid ja nende eeldatav täpsus); juurdepääs südamikus asuvale tuumamaterjalile ja väljaspool südamikku paiknevale kiiritatud tuumamaterjalile; eeldatavad kiirgustasemed.

JULGEOLEKUMEETMETE RAKENDAMISEKS VAJALIK MUU TEAVE

21.

Materjalide arvestuse ja kontrolli organisatsiooniline korraldus.

22.

Teave rajatises kohustuslike töötervishoiu- ja ohutustehnika eeskirjade kohta, mida ka inspektorid peavad järgima.

I-C.   MUUNDAMIS-, TÖÖTLEMIS- JA ÜMBERTÖÖTLEMISRAJATISED

Kuupäev: …………

RAJATIST ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Asukoht, täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ja e-posti aadressiga.

3.

Omanik (seaduslikult vastutav isik või organ).

4.

Operaator (seaduslikult vastutav isik või organ).

5.

Praegune seisund (st ehitatav, töötav või tegevuse lõpetanud).

6.

Tüüp ja eesmärk.

7.

Toodangut mõjutav töörežiim (mitme vahetusega töö, ligikaudsed töötamisvahemikud aastas jne).

8.

Ala skeem (rajatist, ala piire, ehitisi, teid, raudteid, jõgesid jms kujutav kaart).

9.

Rajatise skeem:

a)

ehitatud kaitsetõkked, tarad ja juurdepääsuteed;

b)

tuumamaterjali liikumisteed;

c)

sissetuleva tuumamaterjali ladustamisala;

d)

kõik peamised töötlemisalad ja protsessilabor;

e)

katse- või testimisalad;

f)

väljamineva tuumamaterjali ladustamisala;

g)

tuumajäätmete lõppladustamise ala;

h)

analüüsilabor.

RAJATISE ÜLDINE TÖÖKORRALDUS, SEALHULGAS TUUMAMATERJALI KASUTAMISE JA ARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA KONTROLLIGA SEOTUD EESKIRJAD

Tuumamaterjali vood, paiknemine ja käsitsemine

10.

Materjalivoogude skeem, millel on näidatud: tuumamaterjali tuvastamis- ja mõõtepunktid; materjalibilansi alad ja varude arvestuseks kasutatavad inventeerimiskohad; ja tuumamaterjali varude ligikaudne suurus neis arvestuskohtades normaalsete töötingimuste korral. Vajaduse korral tuuakse ära järgmised andmed:

a)

partii või materjalivoo suurus;

b)

ladustamis- või pakendamismeetod;

c)

ladustamispaiga mahutavus;

d)

tootlikkuse, varude ning sissetulevate ja väljaminevate koguste suuruse üldprognoosid.

11.

Ülaltoodud 10. punktile lisaks tuleb ümbertöötlemisrajatise puhul esitada toitematerjali ladustamisalade kirjeldus ja paiknemisskeem, millel on ära näidatud:

a)

kütuseelementide ja käsitsemisseadmete asukohad;

b)

kütuseelementide liigid koos tuumamaterjali sisalduse ja rikastusastmega.

12.

Ülaltoodud 10. punktile lisaks tuleb protsessi ümbertöötlemisetapi kohta võimaluse korral esitada:

a)

ajutise ladustamise kestus;

b)

vajaduse korral rajatisevälise ümbertöötlemise ajagraafikud.

13.

Ülaltoodud 10. punktile lisaks tuleb protsessi jäätmete eemaldamise etapi kirjelduses ära näidata jäätmete eemaldamise meetod (lõppladustamine või ladustamine).

14.

Püsiseisundi juures tuleb (7. punktis nimetatud töörežiime eeldades) iga 10. ja 17. punktis nimetatud voogude aruande kohta teatada:

a)

nominaalne aastatootlikkus;

b)

projekteeritud tootlikkusest lähtuv protsessivaru.

15.

Rajatise osaliseks või täielikuks puhastamiseks tavapäraselt ette nähtud menetluste kirjeldus. Sinna juurde lisada puhastamismenetluse ja järgneva inventeerimisega seotud spetsiaalsete mõõte- ja -proovivõtupunktide kirjeldus, kui seda juba ülaltoodud 10. punkti all ei esitatud.

Tuumamaterjali kirjeldus

16.

Ülevaade tuumamaterjali kasutamisest (artikli 3 lõige 1).

17.

Ladustamise ja protsessipiirkondades oleva tuumamaterjali arvestusliku ringluse ja varude kirjeldus voogude skeemina või muul viisil. Kirjelduses tuleb näidata:

a)

füüsiline ja keemiline olek;

b)

ainete sisalduse vahemikud või eeldatavad ülempiirid iga liiki tahkete või vedelate jääkide kohta;

c)

rikastusvahemik.

TUUMAMATERJALIDE ARVESTUS JA KONTROLL

Arvestussüsteem

18.

Arvestusandmete registreerimiseks ja teatamiseks ning materjalibilansside koostamiseks kasutatava arvestussüsteemi kirjeldus, seejuures esitada kõigi arvestus- ja kontrollimenetluste juures kasutatavate tühjade vormide näidised. Teatada selliste dokumentide säilitamise aeg.

19.

Näidata, millal ja kui sageli koostatakse materjalibilansid, sh need, mis tehakse programmide käigus. Kirjeldada inventuurijärgse andmete korrigeerimise meetodit ja menetlust.

20.

Kirjeldada saatja ja vastuvõtja vahe puhul kasutatavat menetlust ja arvestusandmete korrigeerimise meetodit.

21.

Kirjeldada arvestusandmete korrigeerimise menetlust pärast menetlus- või tehniliste vigade avastamist ja selle mõju saatja ning vastuvõtja vahele.

Inventeerimine

22.

Viide 15. punktile. Näidata 10. ja 17. punktis nimetatud voogude skeemides ära tarvikud, mis loetakse inventuuri ajal tuumamaterjali konteineriteks. Esitada programmiaegse inventuuri ajagraafik.

Mõõtmis-, proovivõtu- ja analüüsimeetodid

23.

Kõigi osutatud punktis teostatavate mõõtmiste meetodite kirjeldus; seejuures tuleb ära näidata tegelike kaaluliste koguste või mahtude leidmiseks kasutatud võrrandid või tabelid ja sooritatud tehted. Näidata, kas andmed registreeritakse käsitsi või automaatselt. Kirjeldada igas osutatud punktis proovide võtmise meetodeid ja tegelikkuses kasutatavaid menetlusi.

24.

Arvepidamises kasutatavate analüüsimeetodite ülevaade. Võimaluse korral viidata vastavale juhendile või aruandele.

Mõõtmistäpsuse kontroll

25.

Kirjeldada: materjaliarvestuseks vajalikku mõõtmiste kvaliteedikontrolli programmi, sealhulgas analüüside, kaalude, mahtude ja proovide võtmise täpsuse ning kõrvalekallete pidevaks hindamiseks ning selleks vajalike seadmete kalibreerimiseks kasutatavaid programme (koos nende täpsusastmetega); 24. punktis viidatud mõõteriistade kalibreerimise meetodit; 24. punktis viidatud analüüsimeetodite juures kasutatavate standardite liiki ja kvaliteeti; mis liiki analüüsiseadmeid kasutati, näidates seejuures ära nende kalibreerimisviisi ja -sageduse.

Tulemuste statistiline hindamine

26.

Mõõtmiste täpsuse ja õigsuse hindamiseks ning mõõtemääramatuste hindamiseks (st juhuslike ja süstemaatiliste mõõtmisvigade standardhälvete määramiseks) korraldatavate mõõtmiste kontrollimise programmide käigus kogutavate andmete statistilise hindamise meetodite kirjeldus. Lisaks kirjeldatakse statistilisi menetlusi, mida kasutatakse üksikvigade hinnanguliste suuruste kombineerimisel, et leida saatja ja vastuvõtja vahede, arvestusliku laoseisu, inventuuri ja tulemuste lahknemise summaarsete vigade standardhälbeid.

JULGEOLEKUMEETMETE RAKENDAMISEKS VAJALIK MUU TEAVE

27.

Materjalide arvestuse ja kontrolli organisatsiooniline korraldus.

28.

Teave rajatises kohustuslike töötervishoiu- ja ohutustehnika eeskirjade kohta, mida ka inspektorid peavad järgima.

I-D.   LADUSTAMISE RAJATISED (3)

Kuupäev: …………

RAJATIST ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Asukoht, täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ja e-posti aadressiga.

3.

Omanik (seaduslikult vastutav isik või organ).

4.

Operaator (seaduslikult vastutav isik või organ).

5.

Praegune seisund (st ehitatav, töötav või tegevuse lõpetanud).

6.

Tüüp ja eesmärk.

7.

Ala skeem (rajatist, ala piire, ehitisi, teid, raudteid, jõgesid jms kujutav kaart).

8.

Rajatise skeem, millel on näidatud ehituslikud kaitsetõkked, tarad ja juurdepääsuteed.

RAJATISE ÜLDINE TÖÖKORRALDUS, SEALHULGAS TUUMAMATERJALI KASUTAMISE JA ARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA KONTROLLIGA SEOTUD EESKIRJAD

Tuumamaterjali kirjeldus

9.

Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1).

10.

Jooniste vms abil antav ülevaade kõigist rajatises olevatest tuumamaterjalidest, milles näidatakse ära:

a)

kõik artiklite liigid, tavalised käsitsemisseadmed kaasa arvatud;

b)

keemiline koostis või peamised sulamikomponendid;

c)

materjali olek ja mõõdud;

d)

rikastusaste;

e)

tuumamaterjali nominaalkaal koos lubatud kõrvalekalletega;

f)

välisvoodri materjalid;

g)

artiklite eristamise meetodid.

Tuumamaterjalide paiknemine ja käsitsemine

11.

Skemaatiliste jooniste vms abil antav ülevaade:

a)

tuumamaterjali ladustamisaladest (laovarude paiknemisest);

b)

neis asukohtades paiknevate tuumamaterjali varude arvestuslikest suurusvahemikest;

c)

tuumamaterjali ladustamis- ja/või transpordikonteineritest;

d)

vajaduse korral tuumamaterjali transportimise teedest ja transportimisel kasutatavast varustusest.

TUUMAMATERJALI ARVESTUS JA KONTROLL

Arvestussüsteem

12.

Tuumamaterjali arvestus- ja kontrollisüsteemi kirjeldus (kirjeldada artikli- ja/või massiarvestussüsteemi, sealhulgas kasutatavaid analüüsimeetodeid ja nende hinnangulist täpsust, esitada kõigi arvestus- ja kontrollimenetluste juures kasutatavate tühjade vormide näidised). Näidata tuleb selliste dokumentide säilitamise aeg.

Inventuurid

13.

Operaatori poolt teostatava inventuuri menetluste, plaanilise sageduse ja meetodite kirjeldus (artikli- ja/või massiarvestuse osas, k.a peamised analüüsimeetodid) ja eeldatav täpsus.

MUU JULGEOLEKUMEETMETE RAKENDAMISEKS VAJALIK MUU TEAVE

14.

Materjalide arvestuse ja kontrolli organisatsiooniline korraldus.

15.

Teave rajatises kohustuslike töötervishoiu- ja ohutustehnika eeskirjade kohta, mida ka inspektorid peavad järgima.

I-E.   ISOTOOPIDE ERALDAMISE RAJATISED

Kuupäev: …………

RAJATIST ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Asukoht, täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ja e-posti aadressiga.

3.

Omanik (seaduslikult vastutav isik või organ).

4.

Operaator (seaduslikult vastutav isik või organ).

5.

Praegune seisund (st ehitatav, töötav või tegevuse lõpetanud).

6.

Ehitusgraafik (mittetöötava rajatise korral):

a)

ehituse alguskuupäev

b)

rajatise vastuvõtmise kuupäev

c)

käikuandmise kuupäev.

7.

Tüüp ja eesmärk (eraldamise nimivõimsus, rikastusseadmed jne).

8.

Rajatise toodangut mõjutav töörežiim (mitme vahetusega töö, ligikaudsed töötamisvahemikud aastas jne).

9.

Ala skeem (rajatist, ala piire, ehitisi, teid, raudteid, jõgesid jms kujutav kaart).

10.

Rajatise skeem:

a)

ehituslikud kaitsetõkked, piirdetarad ja juurdepääsuteed;

b)

teatud rajatise osade kaitsetõketega eristamine;

c)

tuumamaterjali liikumisteed;

d)

sissetuleva tuumamaterjali ladustamisala;

e)

kõik peamised töötlemispiirkonnad ja protsessilaborid, sh kaalumise ja proovivõtu ala, puhastus-, saastepuhastus-, toitematerjali jms alad;

f)

testimis- või katsealad;

g)

väljamineva tuumamaterjali ladustamisala;

h)

tuumajäätmete ärastamisala;

i)

analüüsilabor.

RAJATISE ÜLDINE TÖÖKORRALDUS, SEALHULGAS TUUMAMATERJALI KASUTAMISE JA ARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA KONTROLLIGA SEOTUD EESKIRJAD

Tuumamaterjali kirjeldus

11.

Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1).

12.

Voogude aruannete abil või muul moel antav ülevaade kõigi ladustamise ja protsessipiirkondades asuvate tuumamaterjalide arvestuslikest voogudest ja varudest. Ülevaates tuleb ära näidata:

a)

materjalide füüsiline ja keemiline vorm;

b)

toitematerjali, toote ja vaesestatud jäägi rikastamisvahemik;

c)

jäätmetesse minevate materjalide kontsentratsioonivahemik või ainete sisalduse eeldatavad ülempiirid tahkete või vedelate jäätmete liikide kaupa.

Tuumamaterjalide vood, paiknemine ja käsitsemine

13.

Diagrammide abil või muul moel antav ladustamise ja protsessipiirkondade kirjeldus. Selles tuleb ära näidata:

a)

proovivõtu- ja mõõtepunktid;

b)

partiide ja/või voogude suurused;

c)

ladustamis- või pakendamismeetod;

d)

ladustamisalade mahutavused.

14.

Eeltoodud 13. punktile lisaks tuleb rajatise kirjelduses ära näidata:

a)

eraldamisvõimsus;

b)

rikastamisviisid või -tehnikad;

c)

toitematerjali, tooted ja vaesestatud jäägi võimalikud punktid;

d)

ümbertöötlemisagregaadid;

e)

kasutatavate UF6 silindrite liigid ja mõõdud, täitmis- ja tühjendamisviisid.

15.

Vajadusel näidatakse ära elektrienergia tarve.

16.

Iga diagrammi juures näidatakse püsiseisundi tingimuste juures ära:

a)

aastane nominaalne tootlikkus;

b)

protsessimaterjalide füüsiline varu;

c)

leketest, lagunemisest, ümberpaigutamisest jms põhjustatud materjalikadude määr;

d)

rajatise regulaarse hoolduse teostamise kord (perioodiline seiskamine või pidev komponentide väljavahetamine jne).

17.

Hooldust või asendamist vajavate protsessiväliste seadmete saasteainetest puhastamiseks vajalike spetsiaalsete mõõte- ja proovivõtupunktide kirjeldus.

18.

Protsessijääkide kõrvaldamise punktide kirjeldus koos kõrvaldamismeetodite, ladustamise perioodi, lõppladustamise liigi jms äranäitamisega.

TUUMAMATERJALIDE ARVESTUS JA KONTROLL

Arvestussüsteem

19.

Arvestusandmete registreerimiseks ja teatamiseks ning materjalibilansside koostamiseks kasutatava arvestussüsteemi kirjeldus, mille juurde tuleb esitada kõigi arvestus- ja kontrollimenetluste juures kasutatavate tühjade vormide näidised. Teatada selliste dokumentide säilitamise aeg.

20.

Näidata, millal ja kui sageli koostatakse materjalibilansid, k.a need, mis tehakse programmide käigus. Kirjeldada inventuurijärgse andmete korrigeerimise meetodit ja menetlust.

21.

Saatja ja vastuvõtja vahe puhul kasutatava menetluse ja arvestusandmete korrigeerimise meetodi kirjeldus.

22.

Menetlus- või tehniliste vigade avastamise järgse arvestusandmete korrigeerimise menetluse kirjeldus ja selle mõju saatja ning vastuvõtja vahele.

Inventeerimine

23.

Näidatakse ära 13. ja 18. punktis viidatud kirjelduses nimetatud seadmeühikud, mis loetakse inventuuri tegemisel tuumamaterjali konteineriteks. Teatatakse inventeerimise aeg.

Mõõtmis-, proovivõtu- ja analüüsimeetodid

24.

Viidata 13. ja 17. punkti all esitatud proovivõtu- ja mõõtepunktide asukohtadele.

25.

Kõigi osutatud punktis teostatavate mõõtmiste meetodite kirjeldus; seejuures tuleb ära näidata tegelike kaaluliste koguste või mahtude leidmiseks kasutatud võrrandid või tabelid ja sooritatud tehted. Näidata, kas andmed registreeritakse käsitsi või automaatselt. Kirjeldada igas osutatud punktis proovide võtmise meetodit ja praktikas rakendatavaid menetlusi. Tuua ära võetud proovide arv ja proovide kõlbmatuks tunnistamise kriteeriumid.

26.

Arvepidamises kasutatavate analüüsimeetodite ülevaade. Võimaluse korral viidata vastavale juhendile või aruandele.

Mõõtmistäpsuse kontroll

27.

Ülevaade kaalude, mahtude ning proovivõtmise täpsuse ja vastavate kõrvalekallete pidevaks hindamiseks ning vastavate mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatavatest programmidest.

28.

Ülevaade 26. punktis viidatud analüüsimeetodite juures kasutatud standardite liigist ja kvaliteedist ning kasutatud analüüsiseadmetest, näidates seejuures ära nende kalibreerimisviisi ja -sageduse.

Tulemuste statistiline hindamine

29.

Mõõtmiste täpsuse ja õigsuse hindamiseks ning mõõtemääramatuste hindamiseks (st juhuslike ja süstemaatiliste mõõtmisvigade standardhälvete määramiseks) korraldatavate mõõtmiste kontrollimise programmide käigus kogutavate andmete statistilise hindamise meetodite kirjeldus. Lisaks kirjeldatakse statistilisi menetlusi, mida kasutatakse üksikvigade hinnanguliste suuruste kombineerimisel, et leida saatja ja vastuvõtja vahede, arvestusliku laoseisu, inventuuri ja tulemuste lahknemise summaarsete vigade standardhälbeid.

JULGEOLEKUMEETMETE RAKENDAMISEKS VAJALIK MUU TEAVE

30.

Materjalide arvestuse ja kontrolli organisatsiooniline korraldus.

31.

Teave rajatises kohustuslike töötervishoiu- ja ohutustehnika eeskirjade kohta, mida ka inspektorid peavad järgima.

I-F.   RAJATISED, KUS KASUTATAKSE TUUMAMATERJALI ENAM KUI ÜHE EFEKTIIVKILOGRAMMI SUURUSTES KOGUSTES

Kuupäev: …………

Kõigi jagudes A kuni E nimetatud rajatiste kohta, kus tarvitatakse üle ühe efektiivkilogrammi tuumamaterjai aastas, tuleb esitada järgmised andmed:

rajatist iseloomustavad andmed,

rajatise üldine töökorraldus, sealhulgas tuumamaterjali kasutamise ja arvestuse, kaitsetõkete ja kontrolliga seotud eeskirjad,

tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1),

tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteem, sealhulgas inventeerimistehnikad,

julgeolekumeetmete rakendamiseks vajalik muu teave.

Võimaluse korral võib nende punktide all nõutav teave olla samane sellega, mis tuleb esitada käesoleva lisa jagude C, D ja E all kuuluvate rajatiste kohta.

I-G.   CATCH All MATERJALIBILANSI ALA (CAM) LIIKMEKANDIDAADIKS OLEVAD RAJATISED

Kuupäev: …………

Nende valdajate puhul arvutatakse laovarude summaarne suurus kõigi nende valduses olevate tuumamaterjali liikide varude kogusummana, millised varud väljendatakse protsentidena alljärgnevatest mahtudest:

vaesestatud uraan

350 000 g või

toorium

200 000 g või

looduslik uraan

100 000 g või

väherikastatud uraan

1 000 g või

kõrgrikastatud uraan

5 g või

plutoonium

5 g

Näide:

a)

4 g plutooniumi valdaja varude protsentuaalne suurus on 80 % (4/5);

b)

1 g kõrgrikastatud uraani ja 20 000 g loodusliku uraan valdaja varude protsentuaalne suurus on 40 % (1/5 + 20 000/100 000).

RAJATIST JA TUUMAMATERJALI ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Omanik ja/või operaator.

3.

Asukoht ja täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ning e-posti aadressidega.

4.

Tuumamaterjali liik.

5.

Ladustamisel ja käsitsemisel kasutatavate konteinerite kirjeldus.

6.

Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1).

TUUMAMATERJALI ARVESTUS JA KONTROLL

Valdaja kohustusi on lihtsustatud järgmiselt:

A.

Varude/varude liikumise piirangud

Kui ükskõik milline sissetulev tuumamaterjali saadetis eraldi ületab eespool toodud koguseid või kui rajatise “protsentuaalse varu” suurus ükskõik millal ületab 100 %, tuleb sellest viivitamatult teatada komisjonile.

B.

Arvestus-/tegevusandmike pidamine

Arvestus-/tegevusandmikke tuleb pidada nii, et komisjonile saadetavaid aruandeid saaks kergesti kontrollida ja parandada.

C.

Varude muudatuse aruanded (VMA)

Aruanded tuleb esitada ainult varude muudatuse korral.

Aruandele tuleb lisada selgitus varude ebatavaliste muudatuste või paranduste kohta või mistahes muu aruandes sisalduva teabe kohta. Eeskätt tuleb esitada kõigi nende üksuste aadressid ja neid iseloomustavad andmed, kellele materjali saadeti (k.a väljavedu) või kellelt materjali saadi (k.a sissevedu).

Ka siis, kui aasta jooksul varude muudatusi ei toimunud, tuleb deklareerida liigiti perioodi lõpu arvestuslike varude suurus 31. detsembri seisuga. See deklaratsioon saadetakse iga aasta 31. jaanuariks aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.

D.

Aruandevorm

Eespool punktis C kirjeldatud aruannetel ei ole kindlat vormi. Aruande võib saata postiga.

I-H.   JÄÄTMEKÄITLUSE VÕI JÄÄTMETE LADUSTAMISE RAJATISED (4)

Kuupäev: …………

RAJATIST ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Asukoht, täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ja e-posti aadressiga.

3.

Omanik (seaduslikult vastutav isik või organ).

4.

Operaator (seaduslikult vastutav isik või organ).

5.

Praegune seisund (nt ehitatav, töötav või tegevuse lõpetanud).

6.

Tüüp ja eesmärk.

7.

Ala skeem (rajatist, ala piire, ehitisi, teid, raudteid, jõgesid jms kujutav kaart).

8.

Rajatise skeem:

a)

ehituslikud kaitsetõkked, piirdetarad ja juurdepääsuteed;

b)

tuumamaterjali liikumisteed;

c)

tuumajäätmete ärastusalad;

d)

kõik peamised protsessipiirkonnad ja protsessilabor;

e)

katse- või testimispiirkonnad;

f)

analüüsilabor.

RAJATISE ÜLDINE TÖÖKORRALDUS, SEALHULGAS TUUMAMATERJALI KASUTAMISE JA ARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA KONTROLLIGA SEOTUD EESKIRJAD

Tuumamaterjali paiknemine ja käsitsemine

9.

Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1).

10.

Jooniste abil või muul moel antakse ülevaade alljärgnevast:

a)

tuumamaterjali ladustamisalad (varude paiknemine);

b)

neis asukohtades paiknevate tuumamaterjali koguste arvestuslikud piirsuurused;

c)

tuumamaterjali ladustamis- ja/või transpordikonteinerid;

d)

vajaduse korral tuumamaterjali liikumisteed ja nende veol kasutatav varustus.

TUUMAMATERJALI ARVESTUS JA KONTROLL

Arvestussüsteem

11.

Tuumamaterjali arvestus- ja kontrollisüsteemi kirjeldus, kusjuures tuleb esitada kõigi arvestus- ja kontrollimenetluste juures kasutatavate tühjade vormide näidised. Teatatakse selliste dokumentide säilitamise aeg.

Inventuurid

12.

Operaatori poolt teostatava inventuuri menetluste, plaanilise sageduse ja meetodite kirjeldus (artikli- ja/või massiarvestuse osas, k.a peamised analüüsimeetodid ja nende eeldatav täpsus).

JULGEOLEKUMEETMETE RAKENDAMISEKS VAJALIK MUU TEAVE

13.

Materjalide arvestuse ja kontrolli organisatsiooniline korraldus.

14.

Teave rajatises kohustuslike töötervishoiu- ja ohutustehnika eeskirjade kohta, mida ka inspektorid peavad järgima.

I-J.   MUUD RAJATISED (5)

Kuupäev: …………

RAJATIST ISELOOMUSTAVAD ANDMED

1.

Nimetus.

2.

Asukoht, täpne aadress koos telefoni- ja faksinumbrite ja e-posti aadressiga.

3.

Omanik (seaduslikult vastutav isik või organ).

4.

Operaator (seaduslikult vastutav isik või organ).

5.

Tuumamaterjali liik.

6.

Ladustamisel ja käsitsemisel kasutatavate konteinerite kirjeldus (nt pitseerimisvõimaluste väljaselgitamiseks).

7.

Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus (artikli 3 lõige 1).

8.

Maagitootjate puhul rajatise potentsiaalne aastatootlikkus.

9.

Praegune seisund (nt ehitatav, töötav võitegevuse lõpetanud).

TUUMAMATERJALI ARVESTUS JA KONTROLL

10.

Tuumamaterjali arvestus- ja kontrollimenetluste, sh inventeerimisel kasutatavate menetluste kirjeldus.

11.

Tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli organisatsiooniline korraldus.


(1)  Punktid 12–15 täidetakse kõigi rajatises olevate kogumitüüpide kohta. Seejuures kasutatakse 12. punktis esitatud terminoloogiat.

(2)  Esitatakse iga kriitilise agregaadi kohta, kui neid on rajatises rohkem kui üks.

(3)  Omaette rajatised, mis üldjuhul ei ole seotud reaktoritega ja milles paiknevad kas rikastus-, muundamis- ja töötlemisrajatised või regenereerimis- ja keemilise ümbertöötlemise rajatised.

(4)  Omaette rajatised, milles tegeldakse üksnes materjalijäätmete käsitsemise, ladustamise või töötlemisega (ei kujuta endast rikastus-, muundamis-, töötlemis-, regenereerimis- ja keemilise ümbertöötlemise rajatise või reaktori osa).

(5)  Mõistega “muud” tähistatakse kõiki rajatisi, mis ei kuulu jagude A kuni H alla ja kus tavapäraselt kasutatakse tuumamaterjali kogustes, mis ei ületa üht efektiivkilogrammi. Eraldi kuuluvad siia alla maagitootjad (ülaltoodud 8. punkt).


LISA II

ALA ÜLDKIRJELDUS (1)

Ala iseloomustavad tunnusandmed

Deklaratsiooni nr (2)

Deklaratsiooni kuupäev

Aruandeperiood (3)

Märkused (4)


Kanne (5)

Viide (6)

MBA kood (7)

Ehitis (8)

Üldkirjeldus, sh ehitises asuvate objektide kasutamine (9)

Märkused (10)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ala esindaja nimi ja allkiri: …………

Selgitused

(1)

Esimene deklaratsioon peab artikli 2 lõikes 21 toodud kirjelduse kohaselt hõlmama kõiki tuumarajatisi ja nende aladel paiknevaid muid ehitisi. Iga alal oleva ehitise kohta tehakse eraldi kanne. Edaspidi esitatakse uued aastadeklaratsioonid ainult nende alade ja ehtiste kohta, kus on eelmise deklaratsiooniga võrreldes toimunud muudatusi. Esimese deklaratsiooni juurde lisatakse ala kaart, mida vajaduse korral ajakohastatakse.

(2)

“Deklaratsiooni nr” on antud ala kohta esitatava deklaratsiooni järjekorranumber, kusjuures ala esimese deklaratsiooni number on “1”.

(3)

Esimese deklaratsiooni “aruandeperiood” on “alates… kuupäevast”, kõigi järgnevate aastadeklaratsioonide puhul näidatakse siin ära antud perioodi alguse ja lõpu kuupäev. Esitatud teave loetakse kehtivaks perioodi lõpu kuupäevast alates. Kõik kuupäevad esitatakse kujul PPKKAAAA.

(4)

Ala kohta tervikuna kehtivad märkused.

(5)

Iga deklaratsiooni “kanded” nummerdatakse järjekorranumbritega, alustades 1-st.

(6)

“Viidete” veerus esitatakse viited teistele kannetele. Veeru sisuks on vastava deklaratsiooni ja kande number (nt 10-20 tähendab 10. deklaratsiooni 20. kannet). Viide näitab, et antud kandega täiendatakse või uuendatakse varasemat kannet. Vajadusel võib ühe kande kohta teha mitu viidet.

(7)

“MBA koodi” veerus näidatakse ära MBA kood, mille alla kandega tähistatav ehitis kuulub.

(8)

“Ehitise” veerus tuleb näidata number või muu tunnustähis, mille järgi seda ehitist saab ala skeemil üheselt ära tunda.

(9)

Ehitise “üldkirjelduse” all näidatakse ära:

a)

ehitise ligikaudne suurus (korruste arv ja põrandapind kokku ruutmeetrites);

b)

ehitise otstarve, sealhulgas kõik eelnevad kasutusviisid, mille teadmine võib olla muu teabe (näiteks komisjoni käsutuses olevate keskkonnaproovide tulemuste) tõlgendamiseks vajalik;

ja

c)

olulisemad ehitise sees olevad objektid, kui see ehitise deklareeritud kasutusotstarbest ei ilmne.

Tehniliste põhinäitajate küsimustikule vastamisel juba esitatud tegevuste kirjeldusi ei ole siinkohal tarvis korrata.

(10)

Kandeid puudutavad märkused.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Ülaltoodud vorm või selle vaste elektroonilisel kujul saadetakse korrakohaselt dateeritult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


III LISA

VARUDE MUUDATUSE ARUANNE (VMA)

Andmed

Sisu

Selgitused

#

MBA

Tähemärgid (4)

Aruannet esitava MBA kood

1

Report type

Tähemärgid (1)

I – varude muudatuse aruanne

2

Report date

PPKKAAAA

Aruande lõpetamise kuupäev

3

Report number

Number (8)

Järjekorranumber ilma tühikuteta

4

Line count

Number (8)

Aruande ridade koguarv

5

Start report

PPKKAAAA

Aruandeperioodi alguskuupäev

6

End report

PPKKAAAA

Aruandeperioodi lõpukuupäev

7

Reporting person

Tähemärgid (30)

Aruande eest vastutava isiku nimi

8

Transaction ID

Number (8)

Järjekorranumber

9

IC code

Tähemärgid (2)

Varude muudatuse liik

10

Batch

Tähemärgid (20)

Tuumamaterjali partii unikaalne identifikaator

11

KMP

Tähemärgid (1)

Põhimõõtepunkt

12

Measurement

Tähemärgid (1)

Mõõtmise kood

13

Material form

Tähemärgid (2)

Materjali esinemiskuju kood

14

Material container

Tähemärgid (1)

Materjali konteineri kood

15

Material state

Tähemärgid (1)

Materjali seisundi kood

16

MBA from

Tähemärgid (4)

Lähte-MBA kood (ainult IC koodide RD ja RF puhul)

17

MBA to

Tähemärgid (4)

Siht-MBA kood (ainult IC koodide SD ja SF puhul)

18

Previous batch

Tähemärgid (20)

Partii eelmine nimetus (ainult IC koodi RB puhul)

19

Original date

PPKKAAAA

Parandatava kande (parandustejada esimese rea) esialgne kuupäev

20

PIT date

PPKKAAAA

Selle inventuuri kuupäev, millele koodi MF korrigeerimisel viidatakse (kasutada ainult IC koodi MF puhul)

21

Line number

Number (8)

Tühikuteta järjekorranumber

22

Accounting date

PPKKAAAA

Varude muudatuse toimumise või teatavaks saamise kuupäev

23

Items

Number (6)

Artiklite arv

24

Element category

Tähemärgid (1)

Tuumamaterjali liik

25

Element weight

Number (24.3)

Elemendi kaal

26

Isotope

Tähemärgid (1)

G – U-235, K – U-233, J – U-235 ja U-233 segu

27

Fissile weight

Number (24.3)

Lõhustuva isotoobi kaal

28

Isotopic Composition

Tähemärgid (130)

U ja Pu isotoopide kaal (ainult juhul, kui see on julgeolekumeetmete erisätetes ette nähtud)

29

Obligation

Tähemärgid (2)

Julgeolekumeetmete alane kohustus

30

Previous category

Tähemärgid (1)

Tuumamaterjali eelmine liik (kasutada ainult IC koode CB, CC ja CE)

31

Previous obligation

Tähemärgid (2)

Eelmine kohustus (kasutada ainult IC koode BR, CR, PR ja SR)

32

CAM code from

Tähemärgid (8)

Saadetise saatja (väikevaldaja) identifitseerimise kood

33

CAM code to

Tähemärgid (8)

Saadetise saaja (väikevaldaja) identifitseerimise kood

34

Document

Tähemärgid (70)

Operaatori määratletav viide täiendavatele dokumentidele

35

Container ID

Tähemärgid (20)

Operaatori määratletav konteineri identifikaator

36

Correction

Tähemärgid (1)

D – kustutamine, A – lisamine (vana rea kustutamise ja uue lisamise korral), L – hilisemad (eraldi) täiendused

37

Previous report

Number (8)

Aruande number, kus esines korrigeeritav rida

38

Previous line

Number (8)

Korrigeeritava rea number

39

Comment

Tähemärgid (256)

Operaatori märkus

40

Burn-up

Number (6)

Põlemus MWpäevi/t (kasutada IC koode NL ja NP, ainult tuumareaktorite juures)

41

CRC

Number (20)

Ajutine reakood kvaliteedikontrolli jaoks

42

Previous CRC

Number (20)

Korrigeeritava rea ajutine kood

43

Advance notification

Tähemärgid (8)

Viide Euratomile saadetud eelteatele (kasutada ainult IC koode RD, RF, SD ja SF)

44

Campaign

Tähemärgid (12)

Programmi tunnusnäitaja ümbertöötlemisrajatiste puhul

45

Reactor

Tähemärgid (12)

Reaktori kood ümbertöötlemisprogrammi korral

46

Error path

Tähemärgid (8)

Erikood järelhindamiseks

47

Selgitused

1.

MBA:

Aruannet esitava materjalibilansi ala kood. Selle koodi saab asjaosaline rajatis komisjonilt.

2.

ARUANDE LIIK:

I – varude muudatuse aruanded.

3.

ARUANDE KUUPÄEV:

Aruande lõpetamise kuupäev.

4.

ARUANDE number:

Tühikuteta järjekorranumber.

5.

RIDADE ARV:

Aruande ridade koguarv.

6.

ARUANDE ALGUS:

Aruandeperioodi alguskuupäev.

7.

ARUANDE LÕPP:

Aruandeperioodi lõpukuupäev.

8.

ARUANDE ESITAJA:

Aruande eest vastutava isiku nimi.

9.

TARNE ID:

Järjekorranumber. Seda kasutatakse kõigi antud materjali füüsilise liikumisega seotud varude muudatuste ridade juures.

10.

VARUDE MUUDATUSE KOOD:

Tuleb kasutada üht alljärgnevatest koodidest:

Mõiste

Kood

Selgitus

Saamine

RD

Euroopa Liidus asuvalt materjalibilansi alalt pärineva tuumamaterjali saamine.

Sissevedu

RF

Tuumamaterjali kolmandast riigist sissevedu.

Saamine julgeolekumeetmeteta tegevusvaldkonnast

RN

Tuumamaterjali saamine julgeolekumeetmetega katmata tegevusvaldkonnast (artikkel 34).

Vedu

SD

Tuumamaterjali toimetamine Euroopa Liidu piires asuvale materjalibilansi alale.

Väljavedu

SF

Tuumamaterjali kolmandasse riiki väljavedu.

Vedu julgeolekumeetmeteta tegevusvaldkonda

SN

Tuumamaterjali toimetamine julgeolekumeetmetega katmata tegevusvaldkonda (artikkel 34).

Konditsioneeritud jäätmetes sisalduv materjal

TC

Mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmetes sisalduv tuumamaterjal, mis on selliselt konditsioneeritud (nt klaasi, tsemendi, betooni või bituumeni sisse valatud), et seda ei saa enam tuumaotstarbeliselt kasutada. Jäätmetes sisalduva tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi alal olevatest varudest lahutada. Sellise materjali kohta peetakse eraldi arvestust.

Keskkonda viidud materjal

TE

Mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmetes sisalduv tuumamaterjal, mis on plaanilise jäätmeärastuse tulemusena pöördumatult keskkonda viidud. Neis jäätmetes sisalduva tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi alal olevatest varudest lahutada.

Säilitatavates jäätmetes sisalduv materjal

TW

Mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmetes sisalduv, töötlemise või tootmisavarii käigus tekkinud tuumamaterjal, mis on viidud materjalibilansi alal teatud kindlasse kohta, kust seda on võimalik kätte saada. Jäätmetes sisalduva tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi alal olevatest varudest lahutada. Sellise materjali kohta peetakse eraldi arvestust.

Konditsioneeritud jäätmetest tagasi kandmine

FC

Konditsioneeritud jäätmete materjalibilansi ala varudena uuesti arvele võtmine. Seda tehakse alati konditsioneeritud jäätmete töötlemise korral.

Säilitatavatest jäätmetest tagasi kandmine

FW

Säilitatavate jäätmete materjalibilansi ala varudena uuesti arvele võtmine. Seda tehakse alati, kui säilitatavad jäätmed materjalibilansi alal olevast spetsiaalsest hoiukohast minema toimetatakse, kas siis nende materjalibilansi alal töötlemiseks koos elementide eraldamisega või materjalibilansi alalt välja vedamiseks.

Juhuslik kadu

LA

Tootmisavarii tagajärjel aset leidnud tuumamaterjali teatud koguse pöördumatu ja tahtmatu kadu. Selle koodi kasutamisel tuleb komisjonile saata eriaruanne.

Juhuslik juurdekasv

GA

Ootamatult leitud, eeskätt inventeerimisel leitud tuumamaterjal. Selle koodi kasutamisel tuleb komisjonile saata eriaruanne.

Liigi muudatus

CE

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe liigi (artikkel 18) alt teise alla rikastusprotsessi tulemusena (üht muudatust kajastab ainult üks aruanderida).

Liigi muudatus

CB

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe liigi (artikkel 18) alt teise alla materjalide segamise tulemusena (üht muudatust kajastab ainult üks aruanderida).

Liigi muudatus

CC

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe liigi (artikkel 18) alt teise alla kõigi koodidega CE ja CB katmata liigi muudatuste puhul (üht muudatust kajastab ainult üks aruanderida).

Partiide ümberarvestamine

RB

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe partii alt teise alla (üht ümberarvestust kajastab ainult üks aruanderida).

Kohustuse muudatus

BR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) uraani summaarse laovaru tasakaalustamiseks segamisoperatsiooni järel (üht kohustuse muudatust kajastab ainult üks aruanderida).

Kohustuse muudatus

PR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) tuumamaterjali arvestuskogumisse sissetulemisel või sealt väljaminemisel (üht kohustuse muudatust kajastab ainult üks aruanderida).

Kohustuse muudatus

SR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) kohustuste vahetamise või asendamise järel (üht kohustuse muudatust kajastab ainult üks aruanderida).

Kohustuse muudatus

CR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) kõigil juhtudel, mida ei hõlma koodid BR, PR või SR (üht kohustuse muudatust kajastab ainult üks aruanderida).

Tuumamaterjali toodang

NP

Tuumamuundumise tagajärjel toimunud tuumamaterjali koguse kasv.

Tuumamaterjali kadu

NL

Tuumamuundumise tagajärjel toimunud tuumamaterjali koguse kahanemine.

Saaja ja vastuvõtja vahe

DI

Saaja ja vastuvõtja vahe (vt artikli 2 19. lõige).

Uus mõõtmine

NM

Materjalibilansi alale kuuluvas ühes konkreetses partiis oleva tuumamaterjali kogus, mis moodustab varasema arvestusliku ja hilisema mõõdetud koguse erinevuse ja mis ei ole ei saaja ja vastuvõtja vahe ega ka korrigeerimise tulemus.

Bilansi korrektsioon

BJ

Rajatise operaatori poolt enda tarvis läbi viidud materjalibilansi ala tuumamaterjali inventuuri (millega saadud tegelike varude nimekirja komisjonile ei esitatud) tulemuse ja sama kuupäeva arvestusliku laoseisu koguseline erinevus.

Tulemuste lahknemine

MF

Tulemuste lahknemise arvestuslik korrigeerimine. Peab võrduma perioodi lõpul tehtud inventuuri (PE) ja materjalibilansi aruandes (IV lisa) esitatud perioodi lõpu arvestusliku laoseisu (BA) erinevusega. Algkuupäevaks võetakse inventuuripäev, arvestuspäev peab olema sellest hilisem.

Ümardamine

RA

Ümardamine antud perioodi aruannetes esitatud koguste võrdsustamiseks materjalibilansi ala aruandeperioodi lõpu arvestusliku laoseisuga.

Isotoopide korrektsioon

R5

Korrigeerimine eesmärgiga võrdsustada aruandluses näidatud isotoopide kogused materjalibilansi ala aruandeperioodi lõpptähtaja U-235 arvestusliku varu suurusega.

Materjalitoodang

MP

Algselt julgeolekumeetmetega katmata olnud tuumamaterjali kogus, mille suhtes on kehtestatud julgeolekumeetmed, kuna selle kontsentratsioon ületab nüüd ettenähtud miinimumtasemeid.

Mittekasutatav materjal

TU

Praktilistel või majanduslikel kaalutlustel mitteregenereeritavaks loetud tuumamaterjal, mis:

i)

kuulub mittetuumaotstarbelise valmistoodangu koostisse

või

ii)

väga väikeses kontsentratsioonis jäätmetes sisalduv materjal, mõõdetud või mõõtmise põhjal koguseliselt hinnatud, seda ka juhul, kui need jäätmed ei ole keskkonda viidud.

Sellise tuumamaterjali kogus lahutatakse materjalibilansi ala varudest.

Arvestuslik laoseis aruandeperioodi lõpul

BA

Arvestuslik laoseis aruandeperioodi lõpul ja inventuuripäeval tuumamaterjali liikide ja konkreetsete julgeolekumeetmete-alaste kohustuste lõikes.

11.

PARTII:

Operaator võib määrata partii tähistuse, kuid:

a)

varude muudatuse korral “Saamine (RD)” tuleb aruandes näidata, millise tähistuse oli määranud saatja;

b)

partii tähistust ei või kasutada mõne teise partii kohta samal materjalibilansi alal.

12.

PMP:

Põhimõõtepunkt. Koodid antakse asjaomasele rajatisele julgeolekumeetmete erisätetega. Kui koode pole antud, kasutatakse sümbolit “&”.

13.

MÕÕTMINE:

Tuleb näidata, mille põhjal aruandes esitatud tuumamaterjali kogus saadi. Kasutatakse üht alljärgnevatest koodidest:

Mõõdetud

Hinnang

Selgitus

M

E

Aruannet esitaval materjalibilansi alal.

N

F

Muul materjalibilansi alal.

T

G

Aruannet esitaval materjalibilansi alal, kui koguste kaalud on varasemas varude muudatuse aruandes või tegelike varude nimekirjas juba esitatud.

L

H

Muul materjalibilansi alal, kui koguste kaalud on praeguse materjalibilansi ala varasemas varude muudatuse aruandes või tegelike varude nimekirjas juba esitatud.

14.

MATERJALI ESINEMISKUJU:

Kasutatakse järgmisi koode:

Üldliik

Alaliik

Kood

Maagid

 

OR

Kontsentraadid

 

YC

Uraanheksafluoriid (UF6)

 

U6

Uraantetrafluoriid (UF4)

 

U4

Uraandioksiid (UO2)

 

U2

Uraantrioksiid (UO3)

 

U3

Uraanoksiid (U3O8)

 

U8

Tooriumoksiid (ThO2)

 

T2

Lahused

Nitraat

LN

Fluoriid

LF

Muud

LO

Pulber

Homogeenne

PH

Heterogeenne

PN

Keraamiline materjal

Graanulid

CP

Kuulid

CS

Muud

CO

Metall

Puhtal kujul

MP

Sulamitena

MA

Kütus

Vardad

ER

Plaadid

EP

Kimbud

EB

Kogumid

EA

Muud

EO


Üldliik

Alaliik

Kood

Pitseeritud allikad

 

QS

Väikesed/proovikogused

 

SS

Tootmisjäägid

Homogeensed

SH

Heterogeensed (puhastusjäägid, klinkrid, mudad, peenesed, muud)

SN

Tahked jäätmed

Kestad

AH

Segajäätmed (plastmaterjal, kindad, paber jne)

AM

Saastunud seadmed

AC

Muud

AO

Vedelad jäätmed

Väheaktiivsed

WL

Keskmise aktiivsusega

WM

Kõrgaktiivsed

WH

Konditsioneeritud jäätmed

Klaas

NG

Bituumen

NB

Betoon

NC

Muud

NO

 

 

15.

MATERJALI KONTEINER:

Kasutatakse järgmisi koode:

Konteineri liik

Kood

Silinder

C

Pakend

P

Vaat

D

Eristatav kütuseüksus

S

Sõrestik (birdcage)

B

Kolb

F

Mahuti või muu konteiner

T

Muud

O

16.

MATERJALI SEISUND:

Kasutatakse järgmisi koode:

Materjali seisund

Kood

Värske tuumamaterjal

F

Kiiritatud tuumamaterjal

I

Jäätmed

W

Mitteregenereeritav materjal

N

17.

SAATJA MBA:

Kasutada ainult varude muudatuse koodide RD ja RF juures. Varude muudatuse koodi RD korral teatatakse saatja materjalibilansi ala kood. Kui see ei ole teada, märgitakse kood “F”, “Q” või “W” (tähistab vastavalt Prantsusmaal, Ühendkuningriigis või tuumarelvavabas liikmesriigis asuvat MBA-d) ja märkuste lahtrisse (40) sisestatakse saatja täielik nimi ja aadress. Varude muudatuse koodi RF puhul on väljavedava riigi kood või väljavedava rajatise MBA kood teada ning see näidatakse ära, ja märkuste lahtrisse (40) sisestatakse saatja täielik nimi ja aadress.

18.

SAAJA MBA:

Kasutatakse varude muudatuse koodide SD ja SF korral. Varude muudatuse koodi SD korral teatatakse saaja materjalibilansi ala kood. Kui see ei ole teada, märgitakse kood “F”, “Q” või “W” (tähistab vastavalt Prantsusmaal, Ühendkuningriigis või tuumarelvavabas liikmesriigis asuvat MBA-d) ja märkuste lahtrisse (40) sisestatakse saatja täielik nimi ning aadress. Varude muudatuse koodi SF puhul on väljavedava riigi kood või väljavedava rajatise MBA kood teada ning see näidatakse ära, ja märkuste lahtrisse (40) sisestatakse saatja täielik nimi ning aadress.

19.

EELMINE PARTII:

Partii tähistus enne partiide ümberkomplekteerimist. Ümberkomplekteerimise järgne partii tähistus näidetakse ära lahtris 11.

20.

ESIALGNE KUUPÄEV:

Paranduse tegemisel tuleb teatada korrigeeritava rea esmakordse sisestamise päev, kuu ja aasta. Parandusjadade korral loetakse alati esialgseks kuupäevaks jada esimese rea kande kuupäev. Hilisemate (eraldi lisatavate) ridade puhul loetakse esialgseks kuupäevaks varude muudatuse toimumise kuupäev.

21.

INVENTUURI KUUPÄEV:

Inventuuri kuupäev, nagu see on esitatud tulemuse lahknemise aluseks olevas materjalibilansi aruandes. Kasutatakse ainult koos varude muudatuse koodiga MF.

22.

REA NUMBER:

Tühikuteta järjekorranumber, algab igas aruandes 1-st.

23.

KANDE KUUPÄEV:

Varude muudatuse toimumise või teatavaks saamise päev, kuu ja aasta.

24.

ARTIKLID:

Teatatakse partii koosseisu kuuluvate artiklite arv. Kui varude muudatus tuleb näidata mitmel real, peab artiklite koguarv võrduma sama materjali liikumise (tarne) ID juurde kuuluvate artiklite koguarvuga. Kui materjali liikumine puudutab rohkem kui üht elementi, näidatakse ära ainult suurimat strateegilist väärtust omava elemendi artiklite arv (kahanevas järjekorras: P, H, L, N, D, T).

25.

ELEMENDI LIIK:

Kasutatakse järgmisi koode:

Tuumamaterjali liik

Kood

Plutoonium

P

Kõrgrikastatud uraan

(rikastusastmega 20 % ja rohkem)

H

Madala rikastusastmega uraan

(rikastusaste kõrgem kui looduslikul uraanil, kuid alla 20 %)

L

Looduslik uraan

N

Vaesestatud uraan

D

Toorium

T

26.

ELEMENDI KAAL:

Näidata tuleb 25. lahtris näidatud elemendiliigi kaal. Kõik kaalud esitakse grammides. Aruanderidadel toodud kümnendkohad antakse kõige rohkem kolmanda kümnendkohani.

27.

ISOTOOP:

Kood näitab, millise lõhustuva isotoobiga on tegu ja seda kasutatakse siis, kui aruandes näidatakse ära lõhustuvate isotoopide kaal (28). U-235 kood on G, U-233 kood on K ja U-235 ning U-233 segu kood on J.

28.

LÕHUSTUVA ISOTOOBI KAAL:

Kui julgeolekumeetmete erisätetes ei ole öeldud teisiti, tuleb lõhustuvate isotoopide kaal teatada ainult rikastatud uraani ja rikastatud uraaniga seotud aineliikide muudatuste kohta. Kõik kaalud antakse grammides. Aruanderidadel toodud kümnendkohad antakse kõige rohkem kolmanda kümnendkohani.

29.

ISOTOOPKOOSTIS:

Kui julgeolekumeetmete erisätetes on nii kokku lepitud, tuleb vormil ära näidata U ja/või Pu isotoopkoostis üksteisest semikooloniga eraldatud kaalude loendina [number (18,3)], kus arvud tähistavad järjest kas U-233, U-234, U-235, U-236, U-238 või Pu-238, Pu-239, Pu-240, Pu-241, Pu-242 kaalu. Aruanderidadel toodud kümnendkohad antakse kõige rohkem kolmanda kümnendkohani.

30.

KOHUSTUS:

Tähistab julgeolekumeetmete-alast konkreetset kohustust, mille ühendus on võtnud endale mõne kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingu kohaselt ja mis hõlmab antud materjali (artikkel 17). Komisjon teatab rajatistele vastavad koodid.

31.

EELMINE LIIK:

Tuumamaterjali liigi kood enne liigi muudatust. Vastav kood pärast liigi muutmist esitatakse 25. lahtris. Kasutatakse ainult varude muudatuse koodide CE, CB ja CC juures.

32.

EELMINE KOHUSTUS:

Tuumamaterjali suhtes enne muudatust kehtinud julgeolekumeetmete-alase erikohustuse kood. Muudatusejärgse vastava kohustuse kood näidatakse 30. lahtris. Kasutatakse ainult koos varude muudatuste koodidega BR, CR, PR ja SR.

33.

SAATJA CAM KOOD:

I-G lisas toodud materjali lähetava rajatise kood. Komisjon teatab üksusele või operaatorile vastava koodi. Antud operaatorite puhul kehtivad lihtsustatud aruandemenetlused.

34.

SAAJA CAM KOOD:

Materjali vastu võtva I-G lisas toodud rajatise kood. Komisjon teatab üksusele või operaatorile vastava koodi. Antud operaatorite puhul kehtivad lihtsustatud aruandemenetlused.

35.

DOKUMENT:

Operaatori määratletav viide lisadokumendile/dokumentidele.

36.

KONTEINERI ID:

Operaatori määratletav konteineri number. Seda võib soovi korral kasutada juhtudel, kui konteineri number ei ole partii sihtkohas teada.

37.

PARANDUS:

Andmete korrigeerimiseks kustutatakse vastavalt vajadusele vale rida/valed read ja lisatakse õige(d). Kasutada tuleb alljärgnevaid koode:

Kood

Selgitus

D

Kustutamine. Kustutatava rea eristamiseks sisestatakse 38. lahtrisse algse rea aruande number (4), 39. lahtrisse rea number (22) ja 43. lahtrisse CRC (42). Muude lahtrite andmeid ei ole vaja esitada.

A

Lisamine (toimub koos kustutamisega). Õige rea kohta esitatakse kõigi lahtrite andmed, sh lahter “eelmine aruanne” (38) ja “eelmine rida” (39). “Eelmise rea” lahtris (39) tuleb korrata paranduse tegemisel kustutatava rea numbrit (22).

L

Hiljem (eraldi) lisatav rida. Hiljem eraldi lisatava rea kohta esitatakse kõigi lahtrite andmed, k.a “eelmise aruande” lahter (38). “Eelmise aruande” lahter (38) peab sisaldama selle aruande numbrit (4), millele antud rida lisatakse.

38.

EELMINE ARUANNE:

Näidata parandatavale reale vastava aruande number (4).

39.

EELMINE RIDA:

Üheaegselt vana rida kustutades ja uut lisades näidake ära parandatava rea number (22).

40.

MÄRKUS:

Vabas vormis märkuste lahter operaatori poolsete lühimärkuste jaoks (eraldi lühiteatise asemel).

41.

PÕLEMUS:

Tuumareaktorites toimuvate NP- või NL-tüüpi varude muudatuste osas näidatakse põlemus ühikutes MWpäevi/t.

42.

CRC:

Ajutine reakood kvaliteedikontrolli jaoks. Komisjon teatab operaatorile kasutatava algoritmi.

43.

EELMINE CRC:

Parandatava rea ajutine kood.

44.

EELTEADE:

Eelteate (artiklid 20 ja 21) viitekood. Kasutada varude muudatuste SF ja RF puhul ning selliste varude muudatuste SD ja RD korral, kus saatja ja saaja asukohariigid ei ole ühe ja sama Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja Euratomiga sõlmitud julgeolekumeetmete-alase lepingu osapooled.

45.

PROGRAMM:

Ümbertöötlemisprogrammi kordumatu identifikaator. Kasutada üksnes kasutatud tuumakütuse ümbertöötlemise rajatiste protsessi-materjalibilansi ala(de)l toimuvate varude muudatuste korral.

46.

REAKTOR:

Ladustatava või ümbertöödeldava kiiritatud kütuse allikaks oleva reaktori kordumatu identifikaator. Kasutada üksnes kasutatud tuumakütuse ladustamise või ümbertöötlemisrajatistes toimuvate varude muudatuste korral.

47.

VEAJADA:

Erikood, mis kirjeldab materjalibilansi hindamise eesmärgil mõõtmisvigu ja nende levimist. Need koodid kehtestavad rajatis ja komisjon omavahelise kokkuleppega.

ÜLDISED JUHISED ARUANNETE VORMISTAMISEKS

1.

Tuumamaterjali edasitoimetamisel peab saatja andma saajale kõik varude muudatuse aruande koostamiseks vajalikud andmed.

2.

Numbrilistes näitajates pannakse kümnendkohtade ette punkt.

3.

Kasutada võib järgmisi 55 märki: 26 suurtähte A-st kuni Z-ni, numbreid 0 kuni 9 ja märke “pluss”, “miinus”, “kaldkriips”, “tärn”, “tühik”, “võrdusmärk”, “suurem kui”, “väiksem kui”, “punkt”, “koma”, “sulud algavad”, “sulud lõpevad”, “koolon”, “dollar”, “protsent”, “jutumärgid”, “semikoolon”, “küsimärk” ning “&”.

4.

Lepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle kohta julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalist liikmesriiki kogu oma teabevahetusest komisjoniga vastavalt lepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike nõuetele.

5.

Aruanded vormistatakse vastavalt komisjoni ja operaatorite vahel kooskõlastatud rahvusvahelise jaotistega aruandeformaadi nõuetele.

6.

Korrakohaselt vormistatud ja digitaalallkirjaga varustatud aruanded saadetakse aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


IV LISA

MATERJALIBILANSI ARUANNE (MBA)

Andmed

Sisu

Selgitused

#

MBA

Tähemärgid (4)

Aruannet esitava MBA kood

1

Report type

Tähemärgid (1)

M – materjalibilansi aruanne

2

Report date

PPKKAAAA

Aruande lõpetamise kuupäev

3

Start report

PPKKAAAA

MBA alguskuupäev (inventuuri viimane päev + 1 päev)

4

End report

PPKKAAAA

MBA lõpetamise kuupäev (jooksva inventuuri kuupäev)

5

Report number

Number (8)

Tühikuteta järjekorranumber

6

Element category

Tähemärgid (1)

Tuumamaterjali liik

7

Line count

Number (8)

Aruandes sisalduvate ridade koguarv

8

Reporting person

Tähemärgid (30)

Aruande eest vastutava isiku nimi

9

IC code

Tähemärgid (2)

Varude muudatuse liik

10

Line number

Number (8)

Tühikuteta järjekorranumber

11

Element weight

Number (24.3)

Elemendi kaal

12

Isotope

Tähemärgid (1)

G – U-235, K – U-233, J – U-235 ja U-233 segu

13

Fissile weight

Number (24.3)

Lõhustuva isotoobi kaal

14

Obligation

Tähemärgid (2)

Julgeolekumeetmete-alane kohustus

15

Correction

Tähemärgid (1)

D – kustutamine, A – lisamine (vana rea kustutamise ja uue lisamise korral), L – hilisemad (omaette) täiendused

16

Previous report

Number (8)

Korrigeeritavat rida sisaldava aruande number

17

Previous line

Number (8)

Korrigeeritava rea number

18

Comment

Tähemärgid (256)

Operaatori märkus

19

CRC

Number (20)

Ajutine reakood kvaliteedikontrolli jaoks

20

Previous CRC

Number (20)

Korrigeeritava rea ajutine kood

21

Selgitused

1.

MBA:

Aruannet esitava materjalibilansi ala kood. Selle koodi saab asjaosaline rajatis komisjonilt.

2.

ARUANDE LIIK:

M – materjalibilansi aruanded.

3.

ARUANDE KUUPÄEV:

Aruande lõpetamise kuupäev.

4.

ARUANDE ALGUS:

MBA alguskuupäev, päev, mis järgneb vahetult eelmise inventuuri päevale.

5.

ARUANDE LÕPP:

MBA aruandeperioodi viimane päev, jooksva inventuuri päev.

6.

ARUANDE NUMBER:

Tühikuteta järjekorranumber.

7.

ELEMENDI LIIK:

Kasutada tuleb järgmisi tuumamaterjalide koode:

Tuumamaterjali liik

Kood

Plutoonium

P

Kõrgrikastatud uraan

(rikastusastmega 20 % ja rohkem)

H

Madala rikastusastmega uraan

(rikastusaste kõrgem kui looduslikul uraanil, kuid alla 20 %)

L

Looduslik uraan

N

Vaesestatud uraan

D

Toorium

T

8.

RIDADE ARV:

Ridade koguarv, mille kohta aruanne esitati.

9.

ARUANDE ESITAJA:

Aruande eest vastutava isiku nimi.

10.

VARUDE MUUDATUSE KOOD:

Mitmesugused varusid ja nende muudatust kajastavad andmed tuleb sisestada allpool toodud järjekorras. Kasutada tuleb allpool toodud koode:

Mõiste

Kood

Selgitus

Tegelik laoseis aruandeperioodi algul

PB

Tegelik laoseis aruandeperioodi algul (peab võrduma eelmise aruandeperioodi lõpu tegeliku laoseisuga).

Varude muudatused

(kasutada ainult allpool toodud koode)

 

Igat liiki varude muudatuse kohta sisestatakse üks koondrida kogu aruandeperioodi kohta (algul juurdekasv, siis kahanemine).

Arvestuslik laoseis aruandeperioodi lõpul

BA

Arvestuslik laoseis aruandeperioodi lõpul. Peab võrduma eespool toodud MBA kannete aritmeetilise summaga.

Tegelik laoseis aruandeperioodi lõpul

PE

Tegelik laoseis aruandeperioodi lõpul

Tulemuste lahknemine

MF

Tulemuste lahknemine. Arvutatakse järgmiselt:

“tegelik laoseis perioodi lõpul (PE)”

miinus

“arvestuslik laoseis perioodi lõpul (BA)”.

Varude muudatuse tähistamiseks kasutatakse järgmisi koode:

Mõiste

Kood

Selgitus

Saamine

RD

Euroopa Liidus asuvalt materjalibilansi alalt pärineva tuumamaterjali saamine.

Sissevedu

RF

Tuumamaterjali kolmandast riigist sissevedu.

Saamine julgeolekumeetmeteta tegevusvaldkonnast

RN

Tuumamaterjali saamine julgeolekumeetmetega katmata tegevusvaldkonnast (artikkel 34).

Vedu

SD

Tuumamaterjali toimetamine Euroopa Liidus piires asuvale materjalibilansi alale.

Väljavedu

SF

Tuumamaterjali kolmandasse riiki väljavedu.

Vedu julgeolekumeetmeteta tegevusvaldkonda

SN

Tuumamaterjali toimetamine julgeolekumeetmetega katmata tegevusvaldkonda (artikkel 34).

Konditsioneeritud jäätmetes sisalduv materjal

TC

Mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmetes sisalduv tuumamaterjal, mis on selliselt konditsioneeritud (nt klaasi, tsemendi, betooni või bituumeni sisse valatud), et seda ei saa enam tuumaotstarbeliselt kasutada. Jäätmetes sisalduva tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi alal olevatest varudest lahutada. Sellise materjali kohta peetakse eraldi arvestust.

Keskkonda viidud materjal

TE

Mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmetes sisalduv tuumamaterjal, mis on plaanilise jäätmeärastuse tulemusena pöördumatult keskkonda viidud. Neis jäätmetes sisalduva tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi alal olevatest varudest lahutada.

Säilitatavates jäätmetes sisalduv materjal

TW

Mõõdetud või mõõtmiste põhjal koguseliselt hinnatud jäätmetes sisalduv, töötlemise või tootmisavarii käigus tekkinud tuumamaterjal, mis on viidud materjalibilansi alal teatud kindlasse kohta, kust seda on võimalik kätte saada. Jäätmetes sisalduva tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi alal olevatest varudest lahutada. Sellise materjali kohta peetakse eraldi arvestust.

Konditsioneeritud jäätmetest tagasi kandmine

FC

Konditsioneeritud jäätmete materjalibilansi ala varudena uuesti arvele võtmine. Seda tehakse alati konditsioneeritud jäätmete töötlemise korral.

Säilitatavatest jäätmetest tagasi kandmine

FW

Säilitatavate jäätmete materjalibilansi ala varudena uuesti arvele võtmine. Seda tehakse alati, kui säilitatavad jäätmed materjalibilansi ala olevast spetsiaalsest hoiukohast minema toimetatakse, kas siis nende materjalibilansi alal töötlemiseks koos elementide eraldamisega või materjalibilansi alalt välja vedamiseks.

Juhuslik kadu

LA

Tootmisavarii tagajärjel aset leidnud tuumamaterjali teatud koguse pöördumatu ja ettekavatsematu kadu. Selle koodi kasutamine MBA-s on lubatud ainult siis, kui varude muudatuse toimumise või ilmnemise järel saadeti komisjonile eriaruanne.

Juhuslik juurdekasv

GA

Ootamatult leitud, eeskätt inventeerimisel leitud tuumamaterjal. Selle koodi kasutamine MBA-s on lubatud ainult siis, kui varude muudatuse toimumise või ilmnemise järel saadeti komisjonile eriaruanne.

Liigi muudatus

CE

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe liigi (artikkel 18) alt teise alla rikastusprotsessi tulemusena.

Liigi muudatus

CB

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe liigi (artikkel 18) alt teise alla materjalide segamise tulemusena.

Liigi muudatus

CC

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe liigi (artikkel 18) alt teise alla kõigi koodidega CE ja CB katmata liigi muudatuste korral.

Teatud kohustuse muudatus

BR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) uraani summaarse laovaru tasakaalustamiseks segamisoperatsiooni järel.

Teatud kohustuse muudatus

PR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) tuumamaterjali arvestuskogumisse sissetulemisel või sealt väljaminemisel.

Teatud kohustuse muudatus

SR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) kohustuste muutmise või asendamise järel.

Teatud kohustuse muudatus

CR

Tuumamaterjali teatud koguse arvestuslik kandmine ühe julgeolekumeetmete-alase konkreetse kohustuse alt teise alla (artikli 17 lõige 1) kõigil juhtudel, mida ei hõlma koodid BR, PR või SR.

Tuumamaterjali toodang

NP

Tuumamuundumise tagajärjel toimunud tuumamaterjali koguse kasv.

Tuumamaterjali kadu

NL

Tuumamuundumise tagajärjel toimunud tuumamaterjali koguse kahanemine.

Saaja ja vastuvõtja vahe

DI

Saaja ja vastuvõtja vahe (vt artikli 2 19. lõige).

Uus mõõtmine

NM

Materjalibilansi alale kuuluvas ühes konkreetses partiis oleva tuumamaterjali kogus, mis moodustab erinevuse eelmise arvestusliku ja hilisema mõõdetud koguse vahel ning mis pole ei saaja ja vastuvõtja vahe ega ka korrigeerimise tulemus.

Bilansi korrektsioon

BJ

Rajatise operaatori poolt enda tarvis läbi viidud materjalibilansi ala tuumamaterjali inventuuri (mille tegelike varude nimekirja komisjonile ei esitatud) tulemuse ja sama kuupäeva arvestusliku laoseisu koguseline erinevus.

Ümardamine

RA

Ümardamine antud perioodi aruannetes esitatud koguste kokkuviimiseks materjalibilansi ala aruandeperioodi lõpu arvestusliku laoseisuga.

Isotoopide korrektsioon

R5

Korrigeerimine eesmärgiga viia aruandluses näidatud isotoopide kogused kokku materjalibilansi ala aruandeperioodi lõpptähtaja U-235 arvestusliku varu suurusega.

Materjalitoodang

MP

Algselt julgeolekumeetmetega katmata olnud ainetest saadud tuumamaterjali kogus, mille suhtes on kehtestatud julgeolekumeetmed, kuna materjali kontsentratsioon ületab nüüd ettenähtud miinimumtasemeid.

Mittekasutatav materjal

TU

Praktilistel või majanduslikel kaalutlustel mitteregenereeritavaks loetud tuumamaterjal, mis:

i)

kuulub mittetuumaotstarbelise valmistoodangu koostisse;

või

ii)

kuulub väga väikeste kontsentratsiooniastmetega, mõõdetud või mõõtmise põhjal koguseliselt hinnatud jäätmete koostisse, seda ka juhul, kui need jäätmed ei ole keskkonda viidud.

Sellise tuumamaterjali kogus lahutatakse materjalibilansi ala laovarudest.

11.

REA NUMBER:

Number 1-st algav tühikuteta järjekorranumber.

12.

ELEMENDI KAAL:

Näidata tuleb 7. lahtris nimetatud elemendiliigi kaal. Kõik kaalud antakse grammides. Aruanderidadel toodud kümnendkohad antakse kõige rohkem kolmanda kümnendkohani.

13.

ISOTOOP:

Kood näitab, millise lõhustuva isotoobiga on tegu ja seda kasutatakse siis, kui aruandes näidatakse ära lõhustuvate isotoopide kaal. U-235 kood on G, U-233 kood on K ja U-235 ning U-233 segu kood on J.

14.

LÕHUSTUVA ISOTOOBI KAAL:

Kui julgeolekumeetmete erisätetes ei ole öeldud teisiti, tuleb lõhustuvate isotoopide kaal teatada ainult rikastatud uraani ja rikastatud uraaniga seotud aineliikide muudatuste kohta. Kõik kaalud antakse grammides. Aruanderidadel toodud kümnendkohad antakse kõige rohkem kolmanda kümnendkohani.

15.

KOHUSTUS:

Tähistab konkreetset julgeolekumeetmete-alast kohustust, mille Ühendus on võtnud endale mõne kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingu kohaselt ja mis hõlmab antud materjali (artikkel 17). Komisjon teatab rajatistele vastavad koodid.

16.

PARANDUS:

Andmete korrigeerimiseks kustutatakse vastavalt vajadusele vale rida/valed read ja lisatakse õige(d). Kasutada tuleb alljärgnevaid koode:

Kood

Selgitus

D

Kustutamine. Kustutatava rea eristamiseks sisestatakse 17. lahtrisse algse rea aruande number (6), 18. lahtrisse rea number (11) ja 21. lahtrisse CRC (20). Muude lahtrite andmeid ei ole vaja esitada.

A

Lisamine (toimub koos). Õige rea kohta esitatakse kõigi lahtrite andmed, sh lahter “eelmine aruanne” (17) ja “eelmine rida” (18). “Eelmise rea” lahtris (18) tuleb korrata korrektsiooni tegemisel kustutatava rea numbrit (11).

L

Hiljem (eraldi) lisatav rida. Hiljem eraldi lisataval rea kohta esitatakse kõigi lahtrite andmed, k.a “eelmise aruande” lahter (17). “Eelmise aruande” lahter (17) peab sisaldama selle aruande numbrit (6), millele antud rida lisatakse.

17.

EELMINE ARUANNE:

Näidata parandatavale reale vastava aruande number (6).

18.

EELMINE RIDA:

Üheaegselt vana rida kustutades ja uut lisades näidake ära korrigeeritava rea number (11).

19.

MÄRKUSED:

Vabas vormis märkuste lahter operaatoripoolsete lühimärkuste jaoks (eelmise lühiteatise asemel).

20.

CRC:

Ajutine reakood kvaliteedikontrolli jaoks. Komisjon teatab operaatorile kasutatava algoritmi.

21.

EELMINE CRC:

Parandatava rea ajutine kood.

ÜLDISED JUHISED ARUANNETE VORMISTAMISEKS

Kehtivad III lisa lõpus toodud üldjuhised 2, 3, 4, 5 ja 6 koos vajalike muudatustega.


V LISA

TEGELIKE VARUDE NIMEKIRI (TVN)

Andmed

Sisu

Selgitused

#

MBA

Tähemärgid (4)

Aruannet esitava MBA kood

1

Report type

Tähemärgid (1)

P – tegelike varude aruanne

2

Report date

PPKKAAAA

Aruande lõpetamise kuupäev

3

Report number

Number (8)

Tühikuteta järjekorranumber

4

PIT date

PPKKAAAA

Inventeerimise kuupäev

5

Line count

Number (8)

Aruandes sisalduvate ridade koguarv

6

Reporting person

Tähemärgid (30)

Aruande eest vastutava isiku nimi

7

PIL_ITEM_ID

Number (8)

Järjekorranumber

8

Batch

Tähemärgid (20)

Tuumamaterjali partii unikaalne identifikaator

9

KMP

Tähemärgid (1)

Põhimõõtepunkt

10

Measurement

Tähemärgid (1)

Mõõtmise kood

11

Element category

Tähemärgid (1)

Tuumamaterjali liik

12

Material form

Tähemärgid (2)

Materjali esinemiskuju kood

13

Material container

Tähemärgid (1)

Materjali konteineri kood

14

Material state

Tähemärgid (1)

Materjali seisundi kood

15

Line number

Number (8)

Tühikuteta järjekorranumber

16

Items

Number (6)

Artiklite arv

17

Element weight

Number (24.3)

Elemendi kaal

18

Isotope

Tähemärgid (1)

G – U-235, K – U-233, J – U-235 ja U-233 segu

19

Fissile weight

Number (24.3)

Lõhustuva isotoobi kaal

20

Obligation

Tähemärgid (2)

Julgeolekumeetmete-alane kohustus

21

Document

Tähemärgid (70)

Operaatori poolt määratletav viide lisadokumentidele

22

Container ID

Tähemärgid (20)

Operaatori poolt määratletav konteineri identifikaator

23

Correction

Tähemärgid (1)

D – kustutamine, A – lisamine (vana rea kustutamise ja uue lisamise korral), L – hilisemad (omaette) täiendused

24

Previous report

Number (8)

Korrigeeritavat rida sisaldava aruande number

25

Previous line

Number (8)

Korrigeeritava rea number

26

Comment

Tähemärgid (256)

Operaatori märkused

27

CRC

Number (20)

Ajutine reakood kvaliteedikontrolli jaoks

28

Previous CRC

Number (20)

Korrigeeritava rea ajutine kood

29

Selgitavad märkused

1.

MBA:

Aruannet esitava materjalibilansi ala kood. Selle koodi saab asjaosaline rajatis komisjonilt.

2.

ARUANDE LIIK:

P – tegelike varude nimekiri.

3.

ARUANDE KUUPÄEV:

Aruande lõpetamise kuupäev.

4.

ARUANDE NUMBER:

Tühikuteta järjekorranumber.

5.

INVENTUURI PÄEV:

Inventeerimise päev, kuu ja aasta, seis antud päeval kell 24.00.

6.

RIDADE ARV:

Ridade koguarv, mille kohta aruanne esitati.

7.

ARUANDE ESITAJA:

Aruande eest vastutava isiku nimi.

8.

INV_NR_ID:

Tegelike varude nimekirja kõigile ühe ja sama füüsilise objektiga seotud ridadele ühine järjekorranumber.

9.

PARTII:

Kui julgeolekumeetmete erisätted nõuavad partii suhtes järelmeetmete rakendamist, kasutatakse eelmises varude muudatuse aruandes või tegelike varude nimekirjas esitatud partii tähistust.

10.

PMP:

Põhimõõtepunkt. Vastavad koodid antakse asjaosalisele rajatisele julgeolekumeetmete erisätetega. Kui koodi ei määrata, kasutatakse tähist “&”.

11.

MÕÕTMINE:

Tuleb näidata, mille põhjal aruandes näidatud tuumamaterjali kogus saadi. Kasutatakse üht alljärgnevatest koodidest:

Mõõdetud

Hinnang

Selgitus

M

E

Aruannet esitaval materjalibilansi alal.

N

F

Muul materjalibilansi alal.

T

G

Aruannet esitaval materjalibilansi alal, kui koguste kaalud on eelmises varude muudatuse aruandes või tegelike varude nimekirjas juba esitatud.

L

H

Muul materjalibilansi alal, kui koguste kaalud on praeguse materjalibilansi ala eelmises varude muudatuse aruandes või tegelike varude nimekirjas juba esitatud.

12.

ELEMENDI LIIK:

Kasutatakse järgmisi koode:

Tuumamaterjali liik

Kood

Plutoonium

P

Kõrge rikastusastmega uraan

(rikastusaste 20 % ja rohkem)

H

Madala rikastusastmega uraan

(rikastusaste suurem, kui looduslikul uraanil, kuid alla 20 %)

L

Looduslik uraan

N

Vaesestatud uraan

D

Toorium

T

13.

MATERJALI ESINEMISKUJU:

Kasutatakse järgmisi koode:

Üldjaotus

Alajaotus

Kood

Maagid

 

OR

Kontsentraadid

 

YC

Uraanheksafluoriid (UF6)

 

U6

Uraantetrafluoriid (UF4)

 

U4

Uraandioksiid (UO2)

 

U2

Uraantrioksiid (UO3)

 

U3

Uraanoksiid (U3O8)

 

U8

Tooriumoksiid (ThO2)

 

T2

Lahused

Nitraat

LN

Fluoriid

LF

Muud

LO

Pulber

Homogeenne

PH

Heterogeenne

PN

Keraamiline materjal

Graanulid

CP

Kuulid

CS

Muud

CO

Metall

Puhtal kujul

MP

Sulamitena

MA

Kütus

Vardad

ER

Plaadid

EP

Kimbud

EB

Kogumid

EA

Muud

EO

Pitseeritud allikad

 

QS

Väikesed/proovikogused

 

SS

Tootmisjäägid

Homogeensed

SH

Heterogeensed (puhastusjäägid, klinkrid, mudad, peenesed, muud)

SN

Tahked jäätmed

Kestad

AH

Segajäätmed (plastmaterjal, kindad, paber jne)

AM

Saastunud seadmed

AC

Muud

AO

Vedelad jäätmed

Väheaktiivsed

WL

Keskmise aktiivsusega

WM

Tugevalt aktiivsed

WH

Konditsioneeritud jäätmed

Klaas

NG

Bituumen

NB

Betoon

NC

Muud

NO

14.

MATERJALI KONTEINER:

Kohustuslikud on järgmised koodid:

Konteineri liik

Koodid

Silinder

C

Pakend

P

Vaat

D

Eristatav kütuseüksus

S

Sõrestik

B

Kolb

F

Mahuti või muu konteiner

T

Muud

O

15.

MATERJALI SEISUND:

Kohustuslikud on järgmised koodid:

Materjali seisund

Kood

Värske tuumamaterjal

F

Kiiritatud tuumamaterjal

I

Jäätmed

W

Mitteregenereeritav materjal

N

16.

REA NUMBER:

Number 1-st algav tühikuteta järjekorranumber.

17.

ARTIKLID:

Igal varude real näidatakse ära vastavate artiklite arv. Kui samasse partiisse kuuluvate artiklite kogum esitatakse mitmel real, peab aruandes toodud artiklite koguarv võrduma artiklite arvuga selles kogumis. Kui nende ridade alla kuulub eri liiki elemente, esitatakse artiklite arv ainult suurimat strateegilist väärtust omava liigi real/ridadel (alanevas järjekorras: P, H, L, N, D, T).

18.

ELEMENDI KAAL:

Näidata tuleb 12. lahtris viidatud elemendiliigi kaal. Kõik kaalud antakse grammides. Aruanderidadel toodud kümnendkohad antakse kõige rohkem kolmanda kümnendkohani.

19.

ISOTOOP:

Kood näitab, millise lõhustuva isotoobiga on tegu ja seda kasutatakse siis, kui aruandes näidatakse ära lõhustuvate isotoopide kaal. U-235 kood on G, U-233 kood on K ja U-235 ning U-233 segu kood on J.

20.

LÕHUSTUVA ISOTOOBI KAAL:

Kui julgeolekumeetmete erisätetes ei ole öeldud teisiti, tuleb lõhustuvate isotoopide kaal teatada ainult rikastatud uraani ja rikastatud uraaniga seotud aineliikide muudatuste kohta. Kõik kaalud antakse grammides. Aruanderidadel toodud kümnendkohad antakse kõige rohkem kolmanda kümnendkohani.

21.

KOHUSTUS:

Tähistab konkreetset julgeolekumeetmete-alast kohustust, mille ühendus on endale võtnud mõne kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingu kohaselt ja mis hõlmab antud materjali (artikkel 17). Komisjon teatab rajatistele vastavad koodid.

22.

DOKUMENT:

Operaatori poolt määratletav viide lisadokumendile/dokumentidele.

23.

KONTEINERI ID:

Operaatori poolt määratletav konteineri number. Need on mittekohustuslikud andmed, mida kasutatakse juhtudel, kui konteineri number ei ole partii sihtpunktis teada.

24.

PARANDUS:

Andmete korrigeerimiseks kustutatakse vastavalt vajadusele vale rida/valed read ja lisatakse õige(d). Kasutada tuleb alljärgnevaid koode:

Kood

Selgitus

D

Kustutamine. Kustutatava rea eristamiseks sisestatakse 25. lahtrisse algse rea aruande number (4), 26. lahtrisse rea number (16) ja 29. lahtrisse CRC (28). Muude lahtrite andmeid ei ole vaja esitada.

A

Lisamine (toimub koos varasemate andmete kustutamisega). Õige rea kohta esitatakse kõigi lahtrite andmed, sh lahtrid “eelmine aruanne” (25) ja “eelmine rida” (26). “Eelmise rea” lahtris (26) tuleb korrata paranduse tegemisel kustutatava rea numbrit (16).

L

Hiljem (eraldi) lisatav rida. Hiljem eraldi lisataval rea kohta näidatakse kõigi lahtrite andmed, k.a “eelmise aruande” lahter (25). “Eelmise aruande” lahter (25) peab sisaldama selle aruande numbrit (4), millele antud rida lisatakse.

25.

EELMISE ARUANNE:

Näidata parandatavale reale vastava aruande number (4).

26.

EELMINE RIDA:

Üheaegselt vana rida kustutades ja uut lisades näidake ära korrigeeritava rea number (16).

27.

MÄRKUSED:

Vabas vormis märkuste lahter operaatori poolsete lühimärkuste jaoks (eelmise lühiteatise asemel).

28.

CRC:

Ajutine reakood kvaliteedikontrolli jaoks. Komisjon teatab operaatorile kasutatava algoritmi.

29.

EELMINE CRC:

Parandatava rea ajutine kood.

ÜLDISED JUHISED ARUANNETE VORMISTAMISEKS

Kui inventuuripäeval ei olnud materjalibilansi alal tuumamaterjale, tuleb eespooltoodud aruandevormil täita ainult read 1 kuni 7, 16, 17 ja 28.

Kehtivad III lisa lõpus toodud üldjuhised 2, 3, 4, 5 ja 6 koos vajalike muudatustega.


VI LISA

TUUMAMATERJALI VÄLJAVEO/VEO EELTEATE VORM

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

1.

Tunnuskood:

2.

Materjalibilansi ala kood:

3.

Rajatis (saatja):…

Rajatis (saaja):

  

4.

Kogused tuumamaterjali liikide ja julgeolekumeetmete erisätete lõikes:

5.

Keemiline koostis:

6.

Rikastusaste või isotoopkoostis:

7.

Füüsiline vorm:

8.

Artiklite arv:

9.

Konteinerite ja pitserite kirjeldus:

10.

Saadetise tunnusandmed:

11.

Transportimise viis:

12.

Materjali ladustamise või ettevalmistamise koht:

13.

Materjali tuvastamise viimane lubatud tähtaeg:

14.

Ligikaudsed lähetamise ajad:

Eeldatavad kohalejõudmise ajad:

15.

Kasutusviis:

16.

Tarniva organisatsiooni lepingus toodud kontaktandmed:

Eelteate ärasaatmise päev ja koht:

Allakirjutanud isiku nimi ja amet:

Allkiri:

Selgitused

1.

Eelteate tunnuskood, mida kasutatakse varude muudatuse aruandes (kuni 8 tähemärki).

2.

Aruannet esitava materjalibilansi ala kood, mille komisjon asjaomasele rajatisele teatab.

3.

Tuumamaterjali saatva ja vastuvõtva rajatise nimetus, aadress ja riik. Vajadusel näidatakse ka materjali teekonna lõpp-punkt (viimane saaja).

4.

Elementide kogukaal grammides. Vajaduse korral esitada lõhustuvate isotoopide kaal. Kaalud esitada tuumamaterjali liikide ja julgeolekumeetmete erisätete lõikes.

5.

Näidatakse ära keemiline koostis.

6.

Vajaduse korral näidatakse rikastusaste või isotoopkoostis.

7.

Kasutada käesoleva määruse III lisa 14. punktis toodud materjalide kirjeldust.

8.

Näidatakse saadetises olevate artiklite arv.

9.

Konteinerite (konteineritüüpide) kirjeldus koos pitseerimist võimaldavate iseärasustega.

10.

Saadetise tunnusandmed (nt konteinerite tähistused või numbrid).

11.

Vajaduse korral näidata transportimise viis.

12.

Näidata materjalibilansi alal koht, kus tuumamaterjal veoks ette valmistatakse, kus seda saab tuvastada ja kus tõenäoliselt saab selle kogust ning koostist üle kontrollida.

13.

Materjali tuvastamise ja selle koguse ning koostise võimaliku ülekontrollimise viimane lubatud tähtaeg.

14.

Materjali väljasaatmise ja eeldatava sihtpunkti saabumise ligikaudsed kuupäevad.

15.

Näidata tuumamaterjali tulevane kasutusviis.

16.

Vajaduse korral esitatakse:

lepingus toodud tarniva organisatsiooni kontaktandmed või kui need ei ole kättesaadavad, siis lepingu sõlmimise kuupäev või kuupäev, millal tarniv organisatsioon selle sõlmituks luges, ja kõik muud kasulikud viited;

tellimustöölepingute (asutamislepingu artikkel 75) ja väikeste materjalikoguste tarnelepingute (asutamislepingu artikkel 74 ja komisjoni määrus nr 17/66/Euratom, mida on muudetud määrusega (Euratom) nr 3137/74) puhul tarniva organisatsiooni teavitamise kuupäev ning kõik muud kasulikud viited.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


VII LISA

TUUMAMATERJALI SISSEVEO/VASTUVÕTMISE EELTEATE VORM

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

1.

Tunnuskood:

2.

Materjalibilansi ala kood:

3.

Rajatis (saaja):…

Rajatis (saatja):

  

4.

Kogused tuumamaterjali liikide ja julgeolekumeetmete erisätete lõikes:

5.

Keemiline koostis:

6.

Rikastusaste või isotoopkoostis:

7.

Füüsiline vorm:

8.

Artiklite arv:

9.

Konteinerite ja pitserite kirjeldus:

10.

Transportimise viis:

11.

Saabumise kuupäev:

12.

Materjalide lahtipakkimise koht:

13.

Materjalide lahtipakkimise kuupäev(ad):

14.

Tarniva organisatsiooni lepingus toodud kontaktandmed:

Eelteate ärasaatmise päev ja koht:

Allakirjutanud isiku nimi ja amet:

Allkiri:

Selgitused

1.

Eelteate tunnuskood, mida kasutatakse varude muudatuse aruandes (kuni 8 tähemärki).

2.

Aruannet esitava materjalibilansi ala kood, mille komisjon asjaomasele rajatisele teatab.

3.

Tuumamaterjali saatva ja vastuvõtva rajatise nimetus, aadress ja riik. Vajadusel näidatakse ka materjali teekonna lõpp-punkt (viimane saaja).

4.

Elementide kogukaal grammides. Vajaduse korral esitada lõhustuvate isotoopide kaal. Kaalud esitada tuumamaterjali liikide ja julgeolekumeetmete erisätete lõikes.

5.

Näidatakse ära keemiline koostis.

6.

Vajaduse korral näidatakse rikastusaste või isotoopkoostis.

7.

Kasutada käesoleva määruse III lisa 14. punktis toodud materjalide kirjeldust.

8.

Näidatakse saadetises olevate artiklite arv.

9.

Konteinerite (konteineritüüpide) ja võimaluse korral neile pandud pitserite kirjeldus.

10.

Vajaduse korral näidata ära transportimise viis.

11.

Eeldatav või tegelik aruandvale materjalibilansi alale saabumise kuupäev.

12.

Näidata materjalibilansi alal koht, kus tuumamaterjal veoks ette valmistatakse, kus seda saab tuvastada ja selle kogust ning koostist üle kontrollida.

13.

Materjali lahtipakkimise kuupäev(ad).

14.

Vajaduse korral esitatakse:

lepingus toodud tarniva organisatsiooni kontaktandmed või kui need ei ole kättesaadavad, siis lepingu sõlmimise kuupäev või kuupäev, millal tarniv organisatsioon selle sõlmituks luges, ja kõik muud kasulikud viited;

tellimustöölepingute (lepingu artikkel 75) ja väikeste materjalikoguste tarnelepingute (lepingu artikkel 74 ja komisjoni määrus nr 17/66/Euratom, mida on muudetud määrusega (Euratom) nr 3137/74) puhul tarniva organisatsiooni teavitamise kuupäev ning kõik muud kasulikud viited.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


VIII LISA

MAAGI VÄLJAVEO/VEO ARUANDE VORM (1)

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

Ettevõte (2):

Kaevandus (3):

Kood (4):

Aasta:

Kuupäev

Adressaat

Ainete sisaldus, g:

Märkused

uraan

toorium

 

 

 

 

 

Deklaratsiooni väljasaatmise koht ja kuupäev:

Allakirjutanu nimi ja amet:

Allkiri:

Selgitused

(1)

Veoaruanne möödunud aasta kohta täidetakse hiljemalt iga aasta jaanuari lõpuks, näidates kõik adressaadid eraldi ridadel. Väljaveoaruanne täidetakse iga väljaveosaadetise kohta selle väljasaatmise päeval.

(2)

Aruandva ettevõtte nimi ja aadress.

(3)

Kaevanduse nimi, mille kohta aruanne koostatakse.

(4)

Komisjoni poolt ettevõttele teatatav kaevanduse kood.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


IX LISA

TAOTLUS ERANDITE TEGEMISEKS RAJATISE TEATISTE VORMI JA SAGEDUSE OSAS KEHTESTATUD REEGLITES

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

1.

Kuupäev:

2.

Rajatis:

3.

Materjalibilansi ala kood:

4.

Tuumamaterjali liik:

5.

Rikastusaste või isotoopkoostis:

6.

Kogused:

7.

Keemiline koostis:

8.

Füüsiline vorm:

9.

Artiklite arv:

10.

Erandi liik (artikli 19 lõige 2):

a)

pikka aega muutumatutena püsinud väikesed kogused

b)

mittetuumaotstarbeline tegevus

c)

andurites kasutatavad komponendid

d)

Pu, mille Pu-238 sisaldus on üle 80 %

11.

Plaaniline kasutusotstarve:

12.

Julgeolekumeetmete erisätted:

13.

Materjali teisaldamise kuupäev…

Alates

Taotluse väljasaatmise koht ja kuupäev:

Allakirjutanu nimi ja amet:

Allkiri:

 

Ülaltoodud erandi tegemise luba antud…

Erandiks loa andnud allakirjutanud isiku nimi ja amet:

Allkiri… (komisjoni nimel)

Kuupäev:

Selgitused

Antud vormi kasutatakse siis, kui rajatis annab sisse esmakordse taotluse talle aruandluse vormi ja sageduse osas kehtestatud reeglites erandi tegemiseks või kui kolmandast riigist veetakse sisse tuumamaterjali, mis võib erandi alla käia.

13. punkti kasutatakse ainult sisseveo korral, millisel juhul näidatakse ära materjali tarnija nimi ja aadress.

Igat liiki erandi tegemiseks esitatakse eraldi taotlus (artikli 19 lõige 2).

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


X LISA

AASTAARUANNE VÕI VÄLJAVEOARUANNE ERANDI ALLA KUULUVA TUUMAMATERJALI KOHTA (1)

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

MBA kood:

Deklaratsiooni kuupäev:

Deklaratsiooni nr:

Rajatise nimetus:

Aruandeperiood:

alates:

kuni:


Aruande liik (2)

Kanne (3)

Viide (4)

Andmed varude muudatuse kohta (5)

Vastava rajatise MBA kood või nimetus ja aadress

Element

Rikastusaste

Elemendi kaal

Kasutusviis

Artikli 19 lõike 2 kohaselt sätestatud erandi liik

Deklaratsioon

Kanne

Tuuma- või mittetuumaotstarbeline (6)

Kirjeldus (7)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruande ärasaatmise koht ja kuupäev:

Allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht:

Allkiri:

Selgitused

(1)

Seda vormi kasutatakse kas aastaaruande esitamiseks, milles deklareeritakse kõik MBA-l olevate selliste tuumamaterjali varude muudatused, mille osas lubati reeglitest kõrvale kalduda, samuti aruandeperioodi alguse ja lõpu varud (artikli 19 lõige 3), või väljaveoaruande esitamiseks kolmandasse riiki väljaveol (artikli 19 lõige 4).

(2)

Veergu “Aruande liik” märgitakse “A”, kui on tegu aastaaruandega, või “EXP”, kui aruanne kajastab MBA-lt sellise tuumamaterjali väljavedu, millele lubati teha erand.

(3)

Iga deklaratsiooni “kanded” nummerdatakse järjekorranumbritega, alustades 1-st.

(4)

“Viite” veerus näidatakse viited teistel kannetele. “Viite” veeru sisuks on vastavate deklaratsioonide ja kannete numbrid. Viide näitab, et antud kandega täiendatakse või ajakohastatakse eelmises aruandes esitatud teavet.

(5)

Veerus “Andmed varude muudatuse kohta” näidatakse, mis liiki varude muudatus aruandeperioodil toimus ja/või varud aruandeperioodi algul ning aruandeperioodi lõpul. Kasutada tuleb III lisas toodud varude muudatuste koode. Perioodi alguse varude andmete ajakohastamisel kasutatakse koodi BB.

Igat liiki erandi, iga vastava rajatise ja igat liiki varude muudatuse kohta tuleb teha eraldi kanne.

(6)

Veergu “Tuuma- või mittetuumaotstarbeline” märgitakse “N”, kui tuumamaterjali kasutatakse tuumaotstarbelistel eesmärkidel, või “NN”, kui seda kasutatakse mittetuumaotstarbelistel eesmärkidel.

(7)

“Kirjelduse” veergu märgitakse tuumamaterjali kavandatav või tegelik kasutusviis.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


XI LISA

TEGEVUSPROGRAMMI ÜLEVAADE

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

Võimaluse korral peaks teatis hõlmama kaht järgnevat aastat.

Eeskätt tuleb teatises ära näidata:

tegevuste liigid, nt kavandatavad programmid, kusjuures tuuakse ära toodetavate või ümbertöödeldavate kütuseelementide liigid ja kogused, rikastamisprogrammid, reaktorite käitamisprogrammid koos plaaniliste seiskamistega;

materjalide saabumise eeldatav ajakava, kusjuures näidatakse ära materjalikogused partii kohta, materjalide esinemiskuju (UF6, UO2, kiiritatud või kiiritamata kütused, jne), eeldatavad konteinerite või pakendite liigid;

jäätmetöötlusprogrammide (mille alla ei loeta ümberpakendamist ega täiendavat konditsioneerimist ilma elementide eraldamiseta) eeldatavad ajakavad, kusjuures näidatakse ära materjalikogused partii kohta, vorm (klaas, kõrgaktiivne vedelik, jne), eeldatav kestus ja asukoht;

tähtajad, milleks toodetes sisalduv materjalikogus loodetakse kindlaks määrata, ja ärasaatmise kuupäevad;

inventuuride kuupäevad ja kestused.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


XII LISA

JÄÄTMETE EDASISE TÖÖTLEMISE EELTEATE VORM (1)

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

Rajatise nimetus:

Deklaratsiooni kuupäev:

Deklaratsiooni nr:


Kanne (2)

Viide (3)

Jäätmete liik enne konditsioneerimist (4)

Konditsioneeritud kuju (5)

Artiklite arv (6)

Kogus (7)

Asukoht (8)

Töötlemiskoht (9)

Töötlemisajad (10)

Töötlemise eesmärk (11)

Pu

HEU

U-233

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruande ärasaatmise koht ja kuupäev:

Allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht:

Allkiri:

Selgitused

(1)

Seda vormi kasutatakse artikli 31 kohase eelteate saatmiseks siis, kui on kavas jäätmete edasine töötlemine. Samuti tuleb teatada igasugusest hilisemast töötlemisaegade või -kohtade muudatusest. Eraldi kanne tuleb teha igasuguse jäätmete edasise töötlemise programmide kohta, ümberpakendamine välja arvatud, samuti selle edasise konditsioneerimise kohta ilma elementide eraldamiseta, kui see toimub jäätmete ladustamise või lõppladustamise eesmärgil.

(2)

Kõik deklaratsiooni “kanded” nummerdatakse järjekorranumbritega, alustades 1-st.

(3)

“Viidete” veerus tuuakse ära viited teistele kannetele. “Viidete” veergu kantakse vastava deklaratsiooni ja kande number (nt 10—20 tähendab 10. deklaratsiooni 20. kannet). Viide tähendab seda, et esitatava deklaratsiooniga täiendatakse või ajakohastatakse varem esitatud andmeid. Vajadusel võib esitada mitmeid viiteid.

(4)

Veerus “Jäätmete liik enne konditsioneerimist” näidatakse, mis liiki olid jäätmed enne mistahes konditsioneerimist (nt kestad, toitematerjali selitusmuda, kõrgaktiivne või keskmise aktiivsusega vedelik).

(5)

Veerus “Konditsioneeritud kuju” näidatakse konditsioneeritud jäätmete praegune esinemiskuju (nt klaas, keraamika, tsement või bituumen).

(6)

Veerus “Artiklite arv” tuleb näidata ühe ja sama töötlemisprogrammiga hõlmatud artiklite, nt klaaskanistrite või tsementplokkide arv.

(7)

“Koguse” veerus näidatakse andmete olemasolu korral veerus “Artiklite arv” toodud artiklites sisalduva plutooniumi, kõrgrikastatud uraani või uraan-233 summaarne kogus. “Koguse” veeru kande aluseks võivad olla varude muudatuse aruannetes kasutatud koguste andmed ja siin pole tarvis kõiki artikleid eraldi üle mõõta.

(8)

“Asukoha” veerus tuuakse ära rajatise nimetus ja aadress ning jäätmete asukoht deklaratsiooni esitamise ajal. Aadress peab olema nii põhjalik, et näitab ära rajatise geograafilise paiknemise samas deklaratsioonis või teistes deklaratsioonides nimetatud teiste rajatiste suhtes ja selle, kuidas vajaduse korral rajatisele juurde pääseb. Kui asukoht paikneb mõne tuumarajatise territooriumil, tuleb veerus anda selle rajatise kood.

(9)

Veerg “Töötlemiskoht” näitab kohta, kus kavandatav töötlemine peaks toimuma.

(10)

Veerus “Töötlemisajad” näidatakse edasise töötlemise programmi kavandatav algus- ja lõpptähtaeg.

(11)

Veerg “Töötlemise eesmärk” näitab töötlemise kavandatavat eesmärki (nt plutooniumi regenereerimine või teatud lõhustumissaaduste eraldamine).

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


XIII LISA

IGA-AASTANE KONDITSIONEERITUD JÄÄTMETE VÄLJAVEO/VEO ARUANNE (1)

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

Saatva rajatise nimetus:

Saatva rajatise MBA kood:

Aruandeperiood alates

kuni


Kuupäev

Vastuvõtva rajatise MBA kood või nimetus ja aadress (2)

Konditsioneeritud kuju (3)

Kogus (4)

Märkused

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

Teatise ärasaatmise koht ja kuupäev:

Allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht:

Allkiri:

Selgitused

(1)

Selles teatises näidatakse ära kõik konditsioneeritud jäätmete veod või väljaveod, mis toimusid aruandeperioodil liikmesriikide territooriumil või väljaspool seda asuvatesse rajatistesse.

(2)

MBA kood märgitakse liikmesriikide territooriumil asuvatesse rajatistesse toimunud vedude korral, täielik nimetus ja aadress väljaspool liikmesriikide territooriumi paiknevatesse rajatistesse toimunud väljavedude puhul või siis, kui MBA koodi ei teata.

(3)

Veerus “Konditsioneeritud kuju” näidatakse, millisel kujul (nt klaas, keraamika, tsement või bituumen) konditsioneeritud jäätmed esinevad.

(4)

Koguselised näitajad võivad põhineda rajatises registreeritud kogustel ja nende leidmiseks ei pea väljaveetavaid/veetavaid artikleid üle mõõtma.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


XIV LISA

IGA-AASTANE KONDITSIONEERITUD JÄÄTMETE SISSEVEO/VASTUVÕTUARUANNE (1)

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

Vastuvõtva rajatise nimetus:

Vastuvõtva rajatise MBA kood:

Aruandeperiood alates

kuni


Kuupäev

Saatva rajatise nimetus, aadress ja MBA kood (kui see on teada)

Konditsioneeritud kuju (2)

Kogus (3)

Märkused

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

 

 

 

g P

g U-235

g U

g T

 

Teatise ärasaatmise koht ja kuupäev:

Allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht:

Allkiri:

Selgitused

(1)

See teatis tuleb esitada konditsioneeritud jäätmete kohta, mis saadi ilma MBA koodita või väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvatest rajatistest.

(2)

Veerus “Konditsioneeritud kuju” näidatakse, millisel kujul (nt klaas, keraamika, tsement või bituumen) konditsioneeritud jäätmed esinevad.

(3)

Koguselised näitajad võivad põhineda rajatises registreeritud kogustel ja nende leidmiseks ei pea sisseveetud/veetud artikleid üle mõõtma.

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


XV LISA

KONDITSIONEERITUD JÄÄTMETE ASUKOHA MUUDATUSTE AASTAARUANNE (1)

EUROOPA KOMISJON — EURATOMI JULGEOLEKUMEETMED

Rajatise nimetus:

Koostamise kuupäev:

Deklaratsiooni nr:

Aruandeperiood:


Kanne (2)

Viide (3)

Jäätmete liik enne konditsioneerimist (4)

Konditsioneeritud kuju (5)

Artiklite arv (6)

Kogus (7)

Eelmine asukoht (8)

Uus asukoht (9)

Pu

HEU

U-233

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NB: Kõik konditsioneeritud jäätmete liikumised rühmitatakse jäätmete liigi (enne ja pärast konditsioneerimist) ja eelmise asukoha järgi

Aruande ärasaatmise koht ja kuupäev:

Allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht:

Allkiri:

Selgitused

(1)

Möödunud kalendriaasta jooksul toimunud artikli 32 punktiga c hõlmatud jäätmete asukohtade muudatustest teavitamise aastaaruande vorm. Iga aasta jooksul toimunud asukohamuudatuse kohta tehakse eraldi kanne.

(2)

Iga deklaratsiooni “kanded” nummerdatakse järjekorranumbritega, alustades 1-st.

(3)

“Viidete” veerus tuuakse ära viited mõnele teisele kandele. “Viidete” veergu kantakse vastava deklaratsiooni ja kande number (nt 10—20 tähendab 10. deklaratsiooni 20. kannet). Viide tähendab seda, et esitatava deklaratsiooniga täiendatakse või ajakohastatakse varem esitatud andmeid. Vajadusel võib esitada mitmeid viiteid.

(4)

Veerus “Jäätmete liik enne konditsioneerimist” näidatakse, mis liiki olid jäätmed enne mistahes konditsioneerimist (nt kestad, toitematerjali selitusmuda, kõrgaktiivne või keskmise aktiivsusega vedelik).

(5)

Veerus “Konditsioneeritud kuju” näidatakse konditsioneeritud jäätmete praegune esinemiskuju (nt klaas, keraamika, tsement või bituumen).

(6)

Veerus “Artiklite arv” tuleb näidata ühe ja sama töötlemisprogrammiga hõlmatud artiklite, nt klaaskanistrite või tsementplokkide arv või siis aasta kestel ühest ja samast esialgsest (“eelmisest”) asukohast ühte ja samasse uude asukohta toimetatud artiklite arv.

(7)

“Koguse” veerus näidatakse andmete olemasolu korral veerus “Artiklite arv” toodud artiklites sisalduva plutooniumi, kõrgrikastatud uraani või uraan-233 summaarne kogus. “Koguse” veeru kande aluseks võivad olla varude muudatuse aruannetes kasutatud koguste andmed ja siin pole tarvis kõiki artikleid eraldi üle mõõta.

(8)

“Eelmise asukoha” veerus näidatakse jäätmete asukoht enne asukohamuudatust (vt ka XII lisa, selgituste 8. punkt).

(9)

“Uue asukoha” veerus näidatakse asukoht pärast asukohamuudatust (vt ka XII lisa, selgituste 8. punkt).

NB: Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teavitavad need, kelle suhtes julgeolekumeetmete nõuded kehtivad, asjaosalise liikmesriigi ametivõime oma igasugusest asutamislepingu artikli 78 ja artikli 79 esimese lõike kohaselt toimuvast teabevahetusest komisjoniga.

Käesolev vorm saadetakse korrakohaselt täidetult ja allkirjastatult aadressil: European Commission, Euratom Safeguards, L-2920 Luxembourg.


Nõukogu/komisjoni avaldus

1.

Komisjon võtab vastu ja avaldab juhendi, nagu on määruse artiklis 37 sätestatud. Juhend on operaatoritele määruse täitmisel mittekohustuslikuks juhiseks ja abivahendiks. Seda mõistetakse nii, et juhendist ei tulene mingeid seaduslikke õigusi ega kohustusi ja et määrus jääb õiguslikult siduvaks dokumendiks ning kõigi määruse ja juhendi lahknevuste korral loetakse ülimuslikuks määrust.

2.

Käesolevat mõistetakse nii, et juhendit järgides tagavad operaatorid oma tegevuse vastavuse juhendi objektiks oleva määruse sätetele.

3.

Komisjon jälgib jätkuvalt julgeolekumeetmete vallas toimuvaid arenguid ja kontrollib määruse täitmist. Sellest lähtuvalt võib komisjon vajaduse korral juhendit muuta. Komisjon kohustub enne iga muudatuse vastuvõtmist huvigruppide ja liikmesriikidega konsulteerima. Muudatuste vastuvõtmisel arvestab komisjon sellistel konsultatsioonidel avaldatud seisukohtadega.

4.

Käesolevat mõistetakse nii, et liikmesriikidega konsulteerimise foorumiks on sobivas koosseisus Tuumaküsimuste toimkond.


Top