30.9.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/152

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/44/EÜ,

7. september 2005,

ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Info- ja sidetehnoloogiate rakendamine siseveeteedel aitab oluliselt suurendada siseveetranspordi ohutust ja tõhusust.

(2)	Mõnes liikmesriigis on siseriiklikud teabeteenuste rakendused eri veeteedel juba kasutuses. Ühtlustatud, koostalitlusvõimelise ja avatud navigatsiooniabi- ja teabesüsteemi tagamiseks ühenduse siseveeteede võrgus tuleks kehtestada ühised nõuded ja tehnilised kirjeldused.

(3)

Ohutuskaalutlustel ja üle-euroopalise ühtlustamise huvides peaksid need ühised nõuded ja tehnilised kirjeldused toetuma asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Rahvusvahelise Navigatsiooniliidu (PIANC), Reini jõel laevajuhtimise keskkomisjoni (CCNR) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE), poolt selles valdkonnas tehtud tööle.

(4)	Jõeteabeteenused peaksid põhinema operaatoritevahelistel süsteemidel, mis lähtuvad avatud ja avalikest standarditest, mis on mittediskrimineerivatel alustel avatud kõigile süsteemi tarnijatele ja kasutajatele.

(5)

Need nõuded ja tehnilised kirjeldused ei pea olema kohustuslikud sellistel siseriiklikel laevatatavatel siseveeteedel, mis ei ole seotud teise liikmesriigi laevatatava võrguga. Ka nendel siseveeteedel soovitatakse siiski rakendada käesolevas direktiivis määratletud jõeteabeteenuseid ning muuta olemasolevad süsteemid sellega koostalitlusvõimeliseks.

(6)	Jõeteabeteenuste väljaarendamine peaks põhinema sellistel eesmärkidel nagu siseveelaevanduse ohutus, tõhusus ja keskkonnasõbralikkus, mis saavutatakse liikluse ja transpordi korraldamise, keskkonna ja infrastruktuuride kaitse ning erieeskirjade rakendamise kaudu.

(7)	Jõeteabeteenustega seotud nõuded peaksid vähemalt puudutama teabeteenuseid, mida liikmesriigid peavad osutama.

(8)

Tehniliste kirjelduste kehtestamine peaks hõlmama selliseid süsteeme nagu elektroonilised navigatsioonikaardid, elektroonilised laevadest teatamise süsteemid, sealhulgas Euroopa laevade numbrimärkide ühtne süsteem, teated kipritele ning laevade liikumistee kindlakstegemine ja jälgimine. Komitee peaks kindlustama jõeteabeteenuste kasutamiseks vajalike seadmete tehnilise ühildumise.

(9)	Liikmesriikide pädevuses on ühendusega koostöös soodustada, et kasutajad vastaksid protseduurilistele ja varustusalastele nõuetele, võttes arvesse, et siseveelaevanduse sektori ettevõtjad on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad.

(10)

Jõeteabeteenuste kasutuselevõtuga kaasneb isikuandmete töötlemine. Selline töötlemine peab olema vastavuses ühenduse eeskirjadega, mis on muu hulgas sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (4). Jõeteabeteenuste rakendamine ei tohi endaga kaasa tuua turuosaliste majanduslikult tundlike andmete kontrollimatut töötlemist.

(11)

Täpse asukoha määramist nõudvate jõeteabeteenuste jaoks soovitatakse kasutada satelliitsidel põhinevat asukoha määramist. Need tehnoloogiad peaksid võimalusel võimaldama koostoimimist teiste asjaomaste süsteemidega ja olema nendega ühendatud vastavalt käesolevas valdkonnas kohaldatavatele otsustele.

(12)

Kuivõrd käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt võtta ühenduses kasutusele ühtlustatud jõeteabeteenused, ei saa nõuetekohaselt saavutada ainult liikmesriigid üksi ning sellest tulenevalt on selle üleeuroopalist mõõdet arvestades võimalik seda paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(14)	Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punkti 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides oma tabeleid, mis näitaksid võimaluste piires käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete omavahelist vastavust ning need tabelid avaldama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva direktiiviga luuakse raamistik ühtlustatud jõeteabeteenuste kasutuselevõtmiseks ja kasutamiseks ühenduses, et toetada siseveetransporti eesmärgiga tõsta selle ohutust, tõhusust ja keskkonnasõbralikkust ning hõlbustada selle ühitamist teiste transpordiliikidega.

2.   Käesolevas direktiivis sätestatakse raamistik tehniliste nõuete, kirjelduste ja tingimuste kehtestamiseks ning edasiseks arendamiseks, et tagada ühenduse siseveeteedel ühtlustatud, koostalitlusvõimelised ja avatud jõeteabeteenused. Tehniliste nõuete, kirjelduste ja tingimuste koostamist ning edasist arendamist viib läbi komisjon, keda abistab artiklis 11 osutatud komitee. Selles osas peaks komisjon hoolikalt arvestama asjassepuutuvate rahvusvaheliste organisatsioonide nagu PIANC, CCNR ja UNECE väljatöötatud meetmeid. Tagatakse ühilduvus muude transpordiliikide liikluskorraldusteenustega, eriti merelaevade liikluskorralduse ja teabeteenustega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse jõeteabeteenuste rakendamise ja toimimise suhtes kõikidel liikmesriikide IV või kõrgema klassi siseveeteedel, mis on IV või kõrgema klassi veetee kaudu ühenduses teise liikmesriigi IV või kõrgema klassi veeteega, sealhulgas sellistel veeteedel olevates sadamates, mis on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta otsuses nr 1346/2001/EÜ, millega muudetakse mere- ja siseveesadamaid ja muid ühendveoterminale käsitlevat otsust nr 1692/96/EÜ ning III lisas sisalduvat projekti nr 8 (7). Käesoleva direktiivi puhul kohaldatakse UNECE 12. novembri 1992. aasta resolutsioonis nr 30 sätestatud Euroopa siseveeteede klassifikatsiooni.

2.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat direktiivi siseveeteedele ja siseveesadamatele, millele pole osutatud lõikes 1.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

jõeteabeteenused — ühtlustatud teabeteenused, mis toetavad liiklus- ja veokorraldust siseveeteedel, sealhulgas ükskõik millised tehniliselt teostatavad liidesed teiste transpordiliikidega. Jõeteabeteenused ei ole seotud sisemise äritegevusega ühes asjaomases äriühingus või mitme asjaomase äriühingu vahel, kuid on avatud ühitamiseks äritegevusega. Jõeteabeteenused hõlmavad teenuseid, nagu faarvaatriteave, liiklusteave, liikluse korraldamine, toetus õnnetuste leevendamisel, teave transpordi korraldamiseks, statistika ja tolliteenused ning laevateede ja sadamatasud;

b)	faarvaatriteave — laevateega (faarvaatriga) seotud geograafiline, hüdroloogiline ja haldusteave. Faarvaatriteave on ühesuunaline: kaldalt laevale või kaldalt büroosse;

c)	taktikaline liiklusteave — teave, mis mõjutab vahetuid laevajuhtimisotsuseid tegelikus liiklusolukorras ja geograafilises lähiümbruses;

d)	strateegiline liiklusteave — teave, mis mõjutab jõeteabeteenuste kasutajate keskmise ja pika tähtajaga otsuseid;

e)	jõeteabeteenuste rakendus — jõeteabeteenuste osutamine selleks ettenähtud süsteemide kaudu;

f)	jõeteabeteenuste keskus — koht, kus teenuseosutajad teenuste osutamist korraldavad;

g)	jõeteabeteenuste kasutajad — kõik kasutajarühmad, sealhulgas paadikaptenid, jõeteabeteenuste osutajad, lüüside ja/või sildade käitajad, veeteeasutused, sadama- ja terminaliettevõtjad, hädaabiteenuste osutajad õnnetuskeskustes, laevastikujuhid, lastivedajad ja kaubaveomaaklerid;

h)	koostalitlusvõime tähendab, et teenused, andmete sisu, andmevahetusvormingud ja -sagedused on ühtlustatud selliselt, et jõeteabeteenuste kasutajad saavad Euroopa tasandil kasutada ühtesid ja samu teenuseid ja teavet.

Artikkel 4

Jõeteabeteenuste kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed jõeteabeteenuste rakendamiseks siseveeteedel, mis kuuluvad artikli 2 kohaldamisalasse.

2.   Liikmesriigid arendavad jõeteabeteenuseid nii, et jõeteabeteenuste rakendus on tõhus, laiendatav ja koostalitlusvõimeline interaktsiooniks teiste jõeteabeteenuste rakendustega ja võimaluse korral teiste transpordiliikide süsteemidega. Samuti peab jõeteabeteenuste rakendus olema ühitatav veokorraldussüsteemide ja kaubandustegevusega.

3.   Jõeteabeteenuste kasutuselevõtuks liikmesriigid:

a)	annavad jõeteabeteenuste kasutajatele kõik asjakohased andmed seoses laevajuhtimise ja reisiplaneerimisega siseveeteedel. Need andmed tuleb anda vähemalt juurdepääsetavas elektroonilises vormis;

b)	tagavad, et lisaks punktis a osutatud andmetele saavad jõeteabeteenuste kasutajad kasutada laevajuhtimiseks sobivaid elektroonilisi navigatsioonikaarte nende kõikide vastavalt Euroopa siseveeteede klassifikatsioonile Va ja kõrgema klassi siseveeteede kohta;

c)

võimaldavad pädevatel asutustel saada elektroonilisi teateid laevade nõutavate andmete kohta niivõrd, kui laevadest teatamine on siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega nõutav. Piiriülese transpordi korral edastatakse see teave naaberriigi pädevatele asutustele, kusjuures see teave peab olema edastatud enne laevade piirile jõudmist;

d)

tagavad, et teated kipritele, sealhulgas aruanded veetaseme (või maksimaalse lubatud süvise) ja jää kohta nende siseveeteedel, antakse standarditud, kodeeritud ja allalaaditavate sõnumitena. Selline standarditud sõnum sisaldab vähemalt sellist teavet, mida on vaja ohutuks laevajuhtimiseks. Teateid kipritele antakse vähemalt juurdepääsetavas elektroonilises vormis.

Käesolevas lõikes osutatud kohustusi täidetakse vastavalt I ja II lisas määratletud kirjeldustele.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused loovad jõeteabeteenuste keskusi vastavalt piirkondlikele vajadustele.

5.   Automaatse identifitseerimissüsteemi kasutamiseks kohaldatakse Baselis 6. aprillil 2000 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioeeskirjade raames sõlmitud piirkondlikku kokkulepet raadiotelefonside teenuste kohta siseveeteedel.

6.   Liikmesriigid, vajadusel koostöös Euroopa Liiduga, soodustavad, et laevajuhid, nende liikmesriikide siseveeteedel liikuvate laevade käitajad, agendid või omanikud ning sellistel laevadel transporditavate kaupade vedajad või omanikud saaksid täielikku kasu teenustest, mida võimaldab käesolev direktiiv.

7.   Komisjon võtab vastavad meetmed, et kontrollida jõeteabeteenuste koostoimimisvõimet, usaldusväärsust ja ohutust.

Artikkel 5

Tehnilised suunised ja kirjeldused

1.   Jõeteabeteenuste toetamiseks ning selleks, et tagada nende teenuste koostalitlusvõime artikli 4 lõike 2 nõuete kohaselt, määratleb komisjon vastavalt lõikele 2 tehnilised suunised kõnealuste teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja tegelikuks kasutamiseks (jõeteabeteenuste suunised) ning tehnilised kirjeldused ennekõike järgmistes valdkondades:

a)	siseveelaevanduses elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (sisevee-ECDIS);

b)	elektrooniline laevadest teatamine;

c)	teated kipritele;

d)	laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid;

e)	jõeteabeteenuste kasutamiseks vajalike seadmete ühilduvus.

Need suunised ja kirjeldused peavad põhinema II lisas sätestatud tehnilistel põhimõtetel ning arvestama asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide selles valdkonnas tehtud tööga.

2.   Komisjon koostab lõikes 1 osutatud tehnilised suunised ja kirjeldused ning vajadusel muudab neid vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud korrale. Koostamine toimub kooskõlas järgmise ajakavaga:

a)	jõeteabeteenuste suunised hiljemalt 20 juuniks 2006;

b)	sisevee-ECDISi, elektroonilise laevadest teatamise ja kipritele edastatavate teadete tehnilised kirjeldused hiljemalt 20 oktoobriks 2006;

c)	laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise tehnilised kirjeldused hiljemalt 20 detsembriks 2006.

3.   Jõeteabeteenuste suunised ja kirjeldused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Asukoha määramine satelliitside abil

Täpse asukoha määramist nõudvate jõeteabeteenuste jaoks soovitatakse kasutada satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise tehnoloogiaid.

Artikkel 7

Jõeteabeteenuste seadmete tüübikinnitus

1.   Kui seda on vaja laevajuhtimise ohutuse huvides ja nõutakse asjakohastes tehnilistes kirjeldustes, antakse jõeteabeteenuste terminali ja võrgu seadmetele ja tarkvararakendustele tüübikinnitus nendele kirjeldustele vastavuse kohta enne nende kasutuselevõttu siseveeteedel.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni tüübikinnituse andmise eest vastutavatest siseriiklikest asutustest. Komisjon edastab nimetatud teabe teistele liikmesriikidele.

3.   Kõik liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide lõikes 2 osutatud siseriiklike asutuste väljastatud tüübikinnitusi.

Artikkel 8

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad jõeteabeteenuste rakenduse ja rahvusvahelise andmeside suhtes pädevad asutused. Nendest asutustest teatatakse komisjonile.

Artikkel 9

Privaatsuse, turvalisuse ja teabe taaskasutamise reeglid

1.   Liikmesriigid tagavad, et jõeteabeteenuste toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse vastavalt ühenduse eeskirjadele, mis kaitsevad üksikisikute vabadusi ja põhiõigusi, sealhulgas vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ.

2.   Liikmesriigid rakendavad ning hoiavad jõus turvameetmed, et kaitsta jõeteabeteenuste sõnumeid ja salvestusi ebasoovitavate sündmuste ja väärtarvitamise, sealhulgas loata juurdepääsu, muutmise ja kadumise eest.

3.   Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (8).

Artikkel 10

Muutmise kord

I ja II lisa võidakse muuta vastavalt käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemustele ning kohandada tehnika arenguga artikli 11 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (9) artikli 7 kohaselt asutatud komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

5.   Komisjon konsulteerib korrapäraselt sektori esindajatega.

Artikkel 12

Õigusnormide ülevõtmine

1.   Liikmesriigid, kellel on siseveeteid, mis kuuluvad artikli 2 kohaldamisalasse, jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 20 oktoobriks 2007. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid võtavad artiklis 4 sätestatud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed hiljemalt 30 kuu möödudes artiklis 5 osutatud asjakohaste tehniliste suuniste ning kirjelduste jõustumisest. Kõnealused tehnilised suunised ja kirjeldused jõustuvad järgmisel päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Liikmesriigi taotlusel võib komisjon artikli 11 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt pikendada lõikes 2 ette nähtud tähtaega ühe või mitme artiklis 4 sätestatud nõude rakendamiseks artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvate siseveeteede suhtes, kus liiklustihedus on väike või siseveeteede suhtes, mille puhul oleks niisuguse rakendamise kulud saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalsed. Seda tähtaega võib pikendada komisjoni lihtsa otsusega; pikendamist võib korrata. Liikmesriigi taotlusega koos esitatavas põhjenduses peab käsitlema kõnealuse veetee liiklustihedust ja majanduslikke tingimusi. Kuni komisjoni otsuseni võib pikendamist taotlenud liikmesriik jätkata tegevust, nagu oleks pikendus antud.

4.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

5.   Vajaduse korral abistavad liikmesriigid üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel.

6.   Komisjon jälgib jõeteabeteenuste loomist ühenduses ning kannab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule ette hiljemalt 20 oktoobriks 2008.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvaid siseveeteid.

---

(1)  ELT C 157, 28.6.2005, lk 56.

(2)  Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 27. juuni 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(7)  ELT L 185, 6.7.2001, lk 1.

(8)  ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

(9)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

---

---

---