EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32005D0166
2005/166/EC: Commission Decision of 10 February 2005 laying down rules implementing Decision No 280/2004/EC of the European Parliament and of the Council concerning a mechanism for monitoring Community greenhouse gas emissions and for implementing the Kyoto Protocol (notified under document number C(2005) 247)
2005/166/EÜ: Komisjoni otsus, 10. veebruar 2005, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) rakenduseeskirjad (teatavaks tehtud numbri K(2005) 247 all)
2005/166/EÜ: Komisjoni otsus, 10. veebruar 2005, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) rakenduseeskirjad (teatavaks tehtud numbri K(2005) 247 all)
OJ L 55, 1.3.2005, p. 57–91
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 319M, 29.11.2008, p. 152–186
(MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 15 Volume 013 P. 146 - 180
Special edition in Romanian: Chapter 15 Volume 013 P. 146 - 180
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 008 P. 66 - 100
In force
1.3.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 55/57 |
KOMISJONI OTSUS,
10. veebruar 2005,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) rakenduseeskirjad
(teatavaks tehtud numbri K(2005) 247 all)
(2005/166/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsust 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3, artikli 4 lõiget 2, artikli 5 lõiget 6 ja artikli 8 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjonile kord aastas edastatav teave on vajalik, võimaldamaks hinnata ühenduse ja liikmesriikide edusamme kohustuste täitmisel, mis on seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Kyoto protokolli kohaselt kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja vähendamisega ning võimaldamaks ühenduse aastaaruannete koostamist, lähtudes UNFCCC ja Kyoto protokollist tulenevatest kohustustest. |
(2) |
Juhul kui seoses ühenduse esitatud inventuuriaruande ülevaatamisega vastavalt UNFCCCle nõutakse lisateavet, peaks komisjon käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 1 nimetatud teabe läbi vaatama ja vajalikud muudatused otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 lõikes 2 viidatud korras vastu võtma, nõudmaks liikmesriikidelt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatavates aruannetes edaspidi aruandlust nende aspektide kohta. |
(3) |
Komisjonile iga kahe aasta järel edastatud teave on vajalik, võimaldamaks hinnata ühenduse ja selle liikmesriikide kavandatud edusamme UNFCCCst ja Kyoto protokollist lähtuvate kohustuste täitmisel. |
(4) |
Komisjon peaks II ja III lisa läbi vaatama ja 2007. aasta 1. jaanuariks vajalikud muudatused otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 lõikes 2 viidatud korras vastu võtma. |
(5) |
Komisjon koostab pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist prognoosi selle liikmesriigi inventuuriaruandest puuduva teabe kohta vastavalt käesolevas otsuses esitatud põhimõtetele, et tagada selle liikmesriigi ja ühenduse inventuuriaruande lõplikkus vastavalt UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete esitamise juhenditele ja IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhenditele kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks. |
(6) |
Liikmesriigid ja komisjon peavad koostama aruanded 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks vastavalt UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhenditele ja Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele. |
(7) |
Liikmesriigid ja komisjon peavad koostama aruanded Marrakeši lepingus sätestatud täiendava tähtaja kohta, mille lõppedes peavad kohustused olema täidetud vastavalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele. |
(8) |
Käesolevas otsuses esitatud liikmesriikide ja ühenduse vahelise koostöö ja koordineerimise kord ja ajakava seoses kohustustega, mis tulenevad otsusest 280/2004/EÜ, tagavad nende kohustuste õigeaegse ja tulemusliku täitmise. |
(9) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas otsuse 280/2004/EÜ artiklis 9 osundatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
Sisu
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva otsusega kehtestatakse otsuse 280/2004/EÜ rakenduseeskirjad, mis käsitlevad järgmist:
(a) |
otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 viidatud teabe edastamine vastavalt sama otsuse artikli 3 lõikele 3; |
(b) |
ühenduse inventuuriaruannete süsteemi kehtestamine vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikele 2; |
(c) |
nõuded edusammude tutvustamisele vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 2 ja Marrakeši lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks antud täiendavat tähtaega käsitlevad otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikest 6 tulenevad aruandekohustused; |
(d) |
otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõikes 1 toodud kohustustega seotud koostöö ja koordineerimise kord ja ajakava vastavalt selle otsuse artikli 8 lõikele 3. |
II PEATÜKK
Liikmesriikide esitatavad aruanded
1. jagu
Iga-aastased aruanded
Artikkel 2
Juhendid teabe määratlemiseks ja aruannete esitamiseks
1. Liikmesriigid määravad kindlaks, millist teavet nad esitavad vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1, lähtudes alljärgnevast:
(a) |
valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) 1996. aasta ülevaadatud juhendid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks, edaspidi “IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhendid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks”; |
(b) |
IPCC hea tava juhendid ja juhendid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri mõõtemääramatuse käsitlemiseks, edaspidi “IPCC hea tava juhendid”; |
(c) |
IPCC maakasutamise, maakasutuse muutumise ning metsanduse hea tava juhendid (LULUCF), edaspidi “IPCC hea tava juhendid LULUCFi jaoks”. |
2. Liikmesriigid edastavad teabe komisjonile vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1, saates koopia aruandest Euroopa Keskkonnaagentuurile, lähtudes järgmistest dokumentidest:
(a) |
konventsiooni I lisa I osas sisalduvad juhendid lepinguosalistele riiklike aruannete ettevalmistamiseks: UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete koostamise juhendid, edaspidi “UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete koostamise juhendid”; |
(b) |
juhendid Kyoto protokolli artikli 7 alusel nõutava teabe ettevalmistamiseks, edaspidi “Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvad juhendid”. |
3. Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 teises punktis viidatud lõplik riiklik inventuuriaruanne koos seletuskirjaga koostatakse UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete koostamise juhendites toodud riikliku inventuuriaruande seletuskirja struktuuri kasutades.
Artikkel 3
Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile d
1. Vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 3 ja selle alusel vastu võetud asjaomastele otsustele edastavad liikmesriigid otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti d kohased aruanded aastate kohta, mis jäävad 1990. aasta ja üle-eelmise aasta vahele, ja kajastavad neis inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguseid allikate kaupa ja maakasutuse muutumisest ja metsandustegevusest tulenevat kõrvaldamist neeldajate abil vastavalt Kyoto protokolli artikli 3 lõikele 3.
Liikmesriigid, mis valivad Kyoto protokolli artikli 3 lõike 4 alusel metsamajanduse, põllumaa või karjamaa majandamise või vegetatsiooni taastamise, edastavad aastate kohta, mis jäävad 1990. aasta ja üle-eelmise aasta vahele, täiendavalt aruanded inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta allikate kaupa ja nende kõrvaldamise kohta neeldajate abil iga valitud tegevuse kaupa.
Liikmesriigid eristavad ülaltoodud teabe selgelt hinnangutest inimtekkeliste heitkoguste kohta, mis tulenevad Kyoto protokolli lisas A loetletud allikatest.
2. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 toodud teavet oma aruannetes alates 15. jaanuarist 2010. a.
Artikkel 4
Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile f
1. Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktist f lähtudes esitavad liikmesriigid järgmist teavet:
(a) |
liikmesriigi asutuste töökorralduse kirjeldus inventuuriaruande ettevalmistamisel ja aruande koostamisprotsessi kirjeldus; |
(b) |
metodoloogiate ja kasutatud infoallikate kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, milliseid meetodeid on kasutatud ning tegevusandmete liigid ja heitmekoefitsiendid, mida on kasutatud ühenduse oluliste allikate puhul, mis on komisjoni poolt iga aasta 31. oktoobriks kindlaks määratud vastavalt IPCC hea tava juhendite 7. peatükile ja IPCC hea tava juhendite LULUCFi jaoks 5. peatükile. Liikmesriigid esitavad antud teabe, viidates riikliku inventuuriaruande seletuskirja vastavatele osadele või esitades selle käesoleva otsuse I lisas toodud tabeli kujul; |
(c) |
teave liikmesriigi kvaliteeditagamise ja kvaliteedikontrolli programmi kohta, sealhulgas selle kvaliteedieesmärgid ja inventuuriaruande kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli kava; |
(d) |
üldine mõõtmemääramatuse hinnang; |
(e) |
üldine hinnang terviklikkuse kohta, mis seondub geograafilise alaga, mida asjaomase liikmesriik hõlmab, ja mis tahes lünkadega inventuuriaruandes; |
(f) |
võrdlus sektoriviisilise ja standardlähenemise vahel; |
(g) |
tagasiside UNFCCC raames teostatud eelmiste riiklike inventuuriaruannete ülevaatamise tulemuste kohta, mis on saadud eelmiste riiklike inventuuriaruannete esitamise järel, ning teave mis tahes ümberarvestuste kohta; |
(h) |
varasemate heitkoguste dünaamika kirjeldus ja tõlgendamine. |
2. Lõike 1 punktide a–e alusel esitatava teabe kohta võivad liikmesriigid märkida, et riikliku inventuuriaruande seletuskirja neis osades ei esinenud muutusi.
Artikkel 5
Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile g
Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis g mainitud siseriiklikust registrist pärit teave sisaldab informatsiooni, mida nõutakse vastavalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele.
Artikkel 6
Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile h
Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis h viidatud teave juriidiliste isikute kohta hõlmab ka loetelu juriidilistest isikutest, kellel on liikmesriik on lubanud kasutada lubatud koguste ühikuid (AAU), neeldumisühikuid (RMU), heitkoguste vähendamise ühikuid (ERU) ja tõendatud heitkoguste vähendamisi (CER), sealhulgas ajutisi tõendatud heitkoguste vähendamisi (tCER) ja pikaajalisi tõendatud heitkoguste vähendamisi (lCER).
Artikkel 7
Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktile j
Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis j viidatud teave näitajate kohta:
(a) |
hõlmab 2005. aasta 15. jaanuariks ja igal järgneval aastal esitatavate II lisa tabelis II-1 loetletud esmatähtsate näitajate väärtusi; |
(b) |
peaks hõlmama 2005. aasta 15. jaanuariks ning hõlmab 2006. aasta 15. jaanuariks ja igal järgneval aastal esitatavate II lisa tabelis II-2 loetletud täiendavate esmatähtsate näitajate väärtusi; |
(c) |
peaks hõlmama 2005. aasta 15. jaanuariks ja igal järgneval aastal esitatavate II lisa tabelis II-3 loetletud täiendavate näitajate väärtusi. |
2. jagu
Aruanded kahe aasta kohta
Artikkel 8
Aruandlusjuhendid
Liikmesriigid edastavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikes 2 loetletud aruanded vastavalt riiklike aruannete koostamise juhenditele konventsiooni I lisa II osas nimetatud osalistele: UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhendid, edaspidi “UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhendid” ja Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele.
Artikkel 9
Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punktile a
Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punktis a viidatud teave siseriiklike poliitikate ja meetmete kohta hõlmab:
(a) |
loetelu poliitikatest ja meetmetest, mis aegusid või lõpetati aruandlusperioodi jooksul; |
(b) |
teiste asjakohaste poliitikate ja meetmete ning asjakohaste ühenduse poliitikate ja õigusaktide tegeliku ja prognoositava vastastoime kirjeldust; |
(c) |
näitajaid aastate 2005, 2010, 2015 ja 2020 prognoosideks, nagu need on loetletud käesoleva otsuse III lisas. |
Artikkel 10
Aruandlus vastavalt otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punktile b
1. Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti b kohaldamiseks määratlevad liikmesriigid selgelt oma “meetmetega” ja “lisameetmetega” prognoosid ning nendes sisalduvad poliitikad ja meetmed.
“Meetmetega” prognoos hõlmab rakendatud ja vastu võetud poliitikaid ja meetmeid. “Lisameetmetega” prognoos hõlmab kavandatud poliitikaid ja meetmeid.
Liikmesriigid võivad lisada teavet “meetmeteta” prognooside kohta osana “meetmetega” ja “lisameetmetega” prognoosidest. “Meetmeteta” prognoos ei sisalda teavet rakendatud, vastu võetud või kavandatud poliitikate ja meetmete kohta alates selle prognoosi algusaastaks valitud aastast.
2. Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis iv viidatud metodoloogia, mudelite, baasoletuste ning peamiste sisendite ja väljundite parameetrite kirjeldused hõlmavad kasutamise korral käesoleva otsuse IV lisa punktis 1 toodud kohustuslikke parameetreid.
Liikmesriike julgustatakse aru andma käesoleva otsuse IV lisa punktis 2 loetletud soovituslike parameetrite hulgas olevate prognooside parameetrite kohta.
Liikmesriigid teostavad oma prognooside tundlikkusanalüüsi, keskendudes oma prognoosimudelites peamistele sisendmuutujatele.
Liikmesriike julgustatakse määratlema peamiste sisendmuutujate puhul positiivne, keskmine ja negatiivne stsenaarium ning määrama prognoositud heitkogused nende stsenaariumite korral. Samuti ärgitatakse liikmesriike andma teavet prognoositava mudeli usaldusväärsuse kohta ja selle hindamiseks kasutatavate meetodite kohta. Liikmesriigid võivad kaaluda mitme muutujaga stsenaariumi kasutamist, rakendades sisendmuutujate kombinatsiooni.
Artikkel 11
Aruandlus vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktile vi ja artikli 3 lõike 2 punktile d
Liikmesriigid edastavad teavet ühise rakendamise, puhta arengu mehhanismi ja rahvusvahelise heitkogustega kauplemise kohta vastavalt Kyoto protokolli artiklitele 6, 12 ja 17 käesoleva otsuse V lisas toodud küsimustiku alusel, täitmaks oma heitkoguste piiramise või vähendamise kohustusi vastavalt nõukogu otsuse 2002/358/EÜ (2) artiklile 2 ja Kyoto protokollile. Liikmesriike ärgitatakse eespool mainitud teavet edastama igal aastal osana nende aruandest, mis esitatakse vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1.
Liikmesriigid võivad selle teabe puhul piirduda eelmisel aastal küsimustiku alusel edastatud teabe kohta muudatuste või täienduste saatmisega.
III PEATÜKK
Ühenduse inventuuriaruannete süsteem
1. jagu
Ühenduse inventuuriaruannete süsteem
Artikkel 12
Teabe ja andmete kvaliteet ja vahetamine ühenduse inventuuriaruannete süsteemis
1. Liikmesriigid tagavad tegevusandmete, heitmekoefitsientide ja teistes kasvuhoonegaase käsitlevates riiklikes inventuuriaruannetes kasutatavate parameetrite kõrge kvaliteedi vastavalt IPCC hea tava juhenditele ja IPCC hea tava juhenditele LULUCF jaoks.
2. Liikmesriigid esitavad oma iga-aastase inventuuriaruande komisjonile elektroonilises vormis ja saadavad koopia sellest Euroopa Keskkonnaagentuurile.
2. jagu
Prognoos otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikes 1 sätestatud riiklikust inventuuriaruandest puuduva teabe kohta
Artikkel 13
Prognoos otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikes 1 sätestatud riiklikust inventuuriaruandest puuduva teabe kohta
Kui liikmesriik ei esita kogu otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 1 alusel nõutavat teavet aruandeaasta 15. märtsiks, koostab komisjon vastavalt UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete esitamise juhenditele ja IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhenditele kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks prognoosi seda liikmesriiki puudutava teabe kohta, mis lisatakse seda aruandeaastat ning allikakategooriat hõlmavasse ühenduse inventuuriaruandesse kasvuhoonegaaside kohta.
Artikkel 14
1. Komisjoni prognoos puuduva teabe kohta koostatakse, lähtudes lõigetes 2, 3 ja 4 toodud põhimõtetest.
2. Kui liikmesriigil on varasemate aastate ja vastava allikakategooria kohta olemas järjepidevad aruannetes sisalduvate prognooside aegread, mida ei ole Kyoto protokolli artikkel 5 lõike 2 alusel kohandatud, ekstrapoleeritakse seda aegrida, et prognoosida heitkoguseid.
Energeetikasektorist pärinevate süsinikdioksiidi heitkoguste puhul peaks heitkoguste ekstrapoleerimine põhinema protsendimäära muutusel Eurostati süsinikdioksiidi heitkoguste prognoosides.
3. Kui vastavat allikakategooriat puudutavat prognoosi on varasematel aastatel kohandatud Kyoto protokolli artikli 5 lõike 2 alusel ja liikmesriik ei ole esitanud muudetud prognoosi, kasutab prognoose läbi vaatav ekspertrühm korrigeerimise põhimeetodit, mis on toodud tehnilistes juhistes kohandamismetoodikate kohta vastavalt Kyoto protokolli artikli 5 lõikele 2, edaspidi “kohandamist käsitlevad tehnilised juhised”, jättes rakendamata nimetatud juhistes määratletud konservatiivsusfaktori.
4. Kui vastava allikakategooria kohta ei ole järjepidevaid aruannetes sisalduvate prognooside aegridu ja kui allikakategooria prognoose ei ole Kyoto protokolli artikkel 5 lõike 2 alusel kohandatud, põhineb prognoos kohandamist käsitlevatel tehnilistel juhistel, kusjuures ei rakendata nimetatud juhistes määratletud konservatiivsusfaktorit.
Artikkel 15
Komisjon koostab artiklis 14 viidatud prognoosid aruandeaasta 31. märtsiks pärast konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga ja teavitab nendest prognoosidest teisi liikmesriike.
Artikkel 16
Asjaomane liikmesriik kasutab artiklis 14 viidatud prognoose UNFCCCle oma riikliku aruande esitamisel, tagamaks kooskõla ühenduse ja liikmesriikide inventuuriaruannete vahel.
IV PEATÜKK
2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamine ja täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks
1. jagu
2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamise aruanded
Artikkel 17
Liikmesriigi aruanne 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 4
1. Liikmesriik koostab aruande 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks vastavalt UNFCCC riiklike aruannete esitamise juhenditele ja Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele. Nimetatud aruanne peab sisaldama:
(a) |
siseriiklike meetmete kirjeldust, tutvustades sealhulgas kõiki õiguslikke ja institutsionaalseid samme, mida on astutud eesmärgiga täita nimetatud liikmesriigi kohustusi vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 2 ja Kyoto protokollile, ning programme siseriikliku vastavuse ja jõustamise tagamiseks; |
(b) |
teavet kasvuhoonegaaside heitkoguste dünaamika ja prognooside kohta siseriiklikul tasandil, kui taoline dünaamika põhineb 15. aprilliks 2005. aastaks liikmesriigi poolt UNFCCCle esitatud inventuuriaruannetes sisalduval teabel; |
(c) |
hinnangut selle kohta, kuidas siseriiklikud meetmed, millele on viidatud punktis a, pidades silmas punktis b mainitud dünaamikat ja prognoose, aitavad kaasa sellele, et kõnealune liikmesriik täidaks oma otsuse 2002/358/EÜ artiklist 2 ja Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi; |
(d) |
nende tegevuste, meetmete ja programmide kirjeldust, mida liikmesriik on kohustunud läbi viima, et täita Kyoto protokolli artiklitest 10 ja 11 tulenevaid kohustusi. |
2. Liikmesriigid esitavad aruanded ühe dokumendina, mis koosneb neljast peatükist, mis sisaldavad lõike 1 punktides a–d loetletud teavet.
Teave lõike 1 punktis b mainitud prognooside kohta peab olema kooskõlas teabega, mis esitatakse komisjonile 15. juuniks 2005. aastaks vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 3.
2. jagu
Kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel esitatavad aruanded
Artikkel 18
Liikmesriigi aruanne kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 5
Iga liikmesriigi auranne peab Kyoto protokolli artikli 7 lõikes 4 viidatud lubatud koguste arvestamise viisist lähtudes sisaldama järgmist teavet:
(a) |
jooksvast kalendriaastast alates kuni kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõpuni (määratletud Greenwich aja järgi) järgmisi üldkoguseid:
|
(b) |
heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), lubatud koguste ühikute (AAU), neeldumisühikute (RMU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamise (l-CER ja t-CER)) üldkogus ja seerianumbrid liikmesriikide eemaldamiskontodel aruandeperioodi lõpuks; |
(c) |
heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) ja lubatud koguste ühikute (AAU), mille ülekandmist järgmisesse kohustusperioodi liikmesriik taotleb, üldkogus ja seerianumbrid. |
Nimetatud teave hõlmab üksnes neid heitkoguste vähendamise ühikuid (ERU), lubatud koguste ühikuid (AAU), neeldumisühikud (RMU), tõendatud heitkoguste vähendamist (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamist (l-CER ja t-CER)), mis kõnealusel kohustusperioodil kehtivad. See määratakse kindlaks teabe põhjal, mis tehakse teatavaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2216/2004 artiklile 9, (3) ja esitatakse elektroonilises vormis.
Artikkel 19
Ühenduse aruanne kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 5 lõikele 5
Ühenduse aruanne sisaldab järgmist teavet:
(a) |
artikli 18 lõikes a loetletud ühikute üldkogused, mille kohta liikmesriigid on aruanded esitanud, ja ühenduse registris hoitavate ühikute üldkogused; |
(b) |
heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), lubatud koguste ühikute (AAU), neeldumisühikute (RMU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) (sealhulgas pikaajaliste ja ajutiste tõendatud heitkoguste vähendamise (l-CER ja t-CER)) üldkogused ja seerianumbrid liikmesriikide ja ühenduse eemaldamiskontodel aruandeperioodi lõpuks; |
(c) |
nende heitkoguste vähendamise ühikute (ERU), tõendatud heitkoguste vähendamise (CER) ja lubatud koguste ühikute (AAU) üldkogused ja seerianumbrid, mille ülekandmist järgmisesse kohustusteperioodi iga liikmesriik ja ühendus taotlevad vastavalt Kyoto protokolli artikli 7 lõikes 4 mainitud lubatud koguste arvestamise viisidele. |
V PEATÜKK
Koostöö ja koordineerimise kord ja ajakava
Artikkel 20
Ühenduse inventuuriaruande ja inventuuriaruande seletuskirja koostamine kasvuhoonegaaside kohta vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile a
1. Liikmesriigid kasutavad Euroopa Keskkonnaagentuuri poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1641/2003 (4) alusel võimaldatavat ReportNet struktuuri, mille abil saab esitada iga-aastast teavet vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikele 1.
2. Vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 4 lõikele 1 liikmesriikide poolt edastatav ajakohastatud teave piirdub puuduvate andmete edastamise ja vasturääkivuste kõrvaldamisega.
3. Ühenduse inventuuriaruannete ja inventuuriaruannete seletuskirjade koostamise kord ja ajakava on toodud VI lisas.
Artikkel 21
Otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktides b ja c sätestatud UNFCCl ja Kyoto protokollil põhineva ülevaatamise, kohandamise ja konventsiooni ja protokolliga vastavuse tagamise kord
1. Kui 1. juuniks ei ole liikmesriik UNFCCCle oma iga-aastast inventuuriaruannet koos seletuskirjaga veel esitanud, peab ta sellest viivitamatult komisjoni teavitama.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ühe nädala jooksul pärast UNFCCClt mis tahes alljärgnevates punktides loetletud teabe saamist:
(a) |
inventuuriaruandeid üle vaatava ekspertrühma viited probleemidele liikmesriigi inventuuriaruandes, mis vajaksid kohandamist; |
(b) |
kohandused inventuuriaruannetes antud prognoosides, mida rakendatakse asjakohase inventuuriaruande esitamise suhtes liikmesriigi ja aruandeid ülevaatava ekspertrühma kokkuleppel; |
(c) |
kohandatud prognoosid, mis sisalduvad iga inventuuriaruande ülevaatamisaruande eelnõus, mida rakendatakse juhul, kui liikmesriik ei ole osundatud probleemi ekspertrühma jaoks rahuldavalt lahendanud; |
(d) |
Kyoto protokolli järgsele järelevalvekomiteele esitatud küsimused rakendamise kohta, järelevalvekomitee teade selle kohta, et komitee menetleb rakendamise küsimust ja järelevalvekomitee ja selle allüksuste esialgsed järeldused ja otsused liikmesriigi kohta. |
Punkti a puhul teavitab liikmesriik komisjoni sellest, kuidas ta plaanib ekspertrühma osundatud probleeme lahendada.
Punkti c puhul teavitab liikmesriik komisjoni sellest, kas ta aktsepteerib soovitatud kohandusi või mitte.
Ühe nädala jooksul pärast punktides a–d toodud teabe saamist asjaomaselt liikmesriigilt teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike.
3. Komisjon teavitab kõiki liikmesriike ühe nädala jooksul pärast UNFCCClt alljärgneva teabe saamist:
(a) |
ekspertrühma viited probleemidele ühenduse inventuuriaruandes, mis vajaksid kohandamist; |
(b) |
parandused inventuuriaruannetes sisalduvates prognoosides, mida rakendatakse asjaomase inventuuriaruande suhtes ühenduse ja inventuuriaruandeid ülevaatava ekspertrühma kokkuleppel; |
(c) |
kohandatud prognoosid, mis sisalduvad iga inventuuriaruande ülevaatamisaruande eelnõus, mida rakendatakse juhul, kui ühendus ei ole osundatud probleemi ekspertrühma jaoks rahuldavalt lahendanud; |
(d) |
Kyoto protokolli järgsele järelevalvekomiteele esitatud küsimused rakendamise kohta, järelevalvekomitee teade selle kohta, et komitee menetleb rakendamise küsimust ja järelevalvekomitee ja selle allüksuste esialgsed järeldused ja otsused ühenduse kohta. |
4. Liikmesriigid koordineerivad komisjoniga oma vastuseid otsusest 280/2004/EÜ tulenevate kohustustega seonduva inventuuriaruande ülevaatamise käigus:
(a) |
Kyoto protokolli alusel kehtestatud ajakava raames, kui üht või mitut liikmesriiki puudutavad kohandatud prognoosid ühe aasta sees või järjestikused kohandused järgnevatel aastatel kohustusteperioodi jooksul tooksid endaga kaasa sellisel hulgal kohandusi ühenduse inventuuriaruandes, et selle tulemusena ei suudetaks täita Kyoto protokolli artikli 7 lõike 1 alusel metodoloogiale ja aruandlusele sätestatud nõudeid, mis seonduvad Kyoto protokolli artikli 7 alusel vastu võetud juhendites sisalduvate osalemiskõlblikkusnõuetega; |
(b) |
kahe nädala jooksul enne alltoodu esitamist asjaomastele Kyoto protokolli järgsetele organitele:
|
5. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele, millised on vastavad kohandused nende inventuuriaruannete prognooside osas vabatahtlike kohanduste tegemise perioodil vastavalt kohandamist käsitlevatele tehnilistele juhistele.
Artikkel 22
Edusammude tutvustamise aruannete ettevalmistamine vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile d
1. Komisjoni koostatud aruande eelnõu 2005. aastaks saavutatud ühenduse edusammude tutvustamiseks saadetakse liikmesriikidele 2005. aasta 30. juuliks. Liikmesriigid edastavad oma kommentaarid selle kohta hiljemalt 31. augustil 2005.
2. Liikmesriigid esitavad oma aruanded 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks UNFCCC sekretariaadile 1. jaanuariks 2006 ja edastavad samal päeval komisjonile aruande elektroonilise koopia.
Artikkel 23
Aruandlus lubatud koguste määramise kohta vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile e
1. Iga liikmesriik esitab komisjonile 15. jaanuariks 2006 alljärgneva teabe:
(a) |
Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruannete täielikud aegread allikate ja neeldajates seotud gaaside kaupa, nii nagu neist on teatatud UNFCCCle; |
(b) |
valitud alusaasta fluorosüsivesinike, perfluorosüsivesinike ja väävelheksafluoriidi jaoks, nii nagu sellest on teatatud UNFCCCle; |
(c) |
ettepanekud oma süsinikdioksiid-ekvivalendi heitkoguste tasemete osas väljendatuna tonnides vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 3 ja Kyoto protokolli artikli 3 lõigetele 7 ja 8, mis järgivad kindlaksmääratud alusaastatele kehtestatud heitkoguseid ja põhinevad otsuse 2002/358/EÜ II lisas ja Kyoto protokollis toodud heitkoguste kvantifitseeritud piiramise või vähendamise kohustustel, võttes arvesse Kyoto protokolli artikli 5 lõikes 2 nimetatud meetodeid, millega hinnatakse inimtegevusest tulenevaid heitmeid allikate ja neeldajate järgi, samuti Kyoto protokolli artikli 3 lõigetest 7 ja 8 tulenevaid lubatud koguse arvutamise meetodeid; |
(d) |
kohustusteperioodi reservi arvestused, vastavalt kas 90 % kavandatud lubatud kogustest või 100 % viiekordsest viimati üle vaadatud inventuuri mahust, olenevalt sellest, kumb väärtus on madalam; |
(e) |
oma valik ühe minimaalväärtuse osas puuvõrade liituse, pindala ja puu kõrguse kohta, mida kasutada arvepidamisel Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 3 ja 4 alusel elluviidavate tegevuste üle, ning põhjendus nende väärtuste vastavuse kohta aruandlusega, mida on varasematel perioodidel edastatud Ühinenud Rahvaste Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile või teistele rahvusvahelistele organitele. Kui väärtused on erinevad, on vaja lisada selgitus, miks ja kuidas valiti antud väärtused vastavalt Kyoto protokollist tulenevatele maa kasutamist, muudatusi maa kasutamises ning metsandust puudutavatele mõistetele, tingimustele, eeskirjadele ja juhenditele; |
(f) |
valik artikli 3 lõikes 4 sätestatud tegevuste seast, mida kasutada arvepidamisel esimese kohustusteperioodi üle, samuti teave selle kohta, kuidas vastav riiklik süsteem määratleb Kyoto protokolli artikli 5 lõike 1 alusel maa-alad, mis on vastavate tegevustega seotud vastavalt Kyoto protokollist tulenevatele maa kasutamist, muudatusi maa kasutamises ning metsandust puudutavatele mõistetele, tingimustele, eeskirjadele ja juhenditele; |
(g) |
kas riik kavatseb iga Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 3 ja 4 alusel ellu viidava tegevuse kohta iga-aastast arvestust pidada kogu kohustusteperioodi vältel; |
(h) |
riikliku süsteemi kirjeldus vastavalt Kyoto protokolli artikkel 5 lõikele 1 ja tulenevalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatest juhenditest; |
(i) |
riikliku registri kirjeldus vastavalt Kyoto protokolli artiklist 7 lähtuvatele juhenditele. |
Otsuse 2002/358/EÜ II lisas mitte loetletud liikmesriigid esitavad ülaltoodud teabe 15. juuniks 2006. a.
2. Otsuse 280/2004/EÜ artikli 7 lõikes 1 viidatud aruannete ettevalmistamise ja esitamise ajakava, mis on esitatud vastavalt Kyoto protokolli artikli 7 lõike 4 alusel lubatud koguste arvestamise meetoditele, on toodud VII lisas.
Artikkel 24
Aruandlus seoses otsuse 280/2004/EÜ artikli 8 lõike 1 punktis f sätestatud kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtajaga
1. Liikmesriikide aruanded kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel esitatakse UNFCCC sekretariaadile ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast nimetatud täiendava tähtaja lõppu.
2. Ühenduse aruanne kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel esitatakse UNFCCC sekretariaadile ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 viidatud liikmesriikide aruannete saamist.
VI PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 25
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 26
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 10. veebruar 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.
(2) EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.
(3) ELT L 386, 29.12.2004, lk 1.
(4) ELT L 245, 29.9.2003, lk 1.
I LISA
Metoodikate, andmeallikate ja heitmekoefitsientide tabelid, mida liikmesriigid kasutavad EÜ oluliste allikate puhul artikli 4 lõike1 punkti b kohaldamiseks
Teabeks kasutatud meetodite kohta võib olla määramistasandite meetod, mudeli- või riigipõhine lähenemisviis. Tegevusandmed võivad pärineda riiklikust statistikast või olla ettevõttepõhised. Heitmekoefitsientideks võivad olla IPCC standardkoefitsiendid, mida on kirjeldatud IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhendites kasvuhoonegaaside riikliku inventuuriaruande koostamiseks ja IPCC hea tava juhendites; riigipõhised heitmekoefitsiendid; ettevõttepõhised heitmekoefitsiendid või riigipiire ületava õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raames väljatöötatud CORINAIRi heitmekoefitsiendid.
TABEL I-1
Ühenduse koondaruanne kasutatud meetodite, tegevusandmete ja heitmekoefitsientide kohta (energia)
KASVUHOONEGAASIDE ALLIKAS JA NEELDAJA |
CO2 |
CH4 |
N2O |
|||||||||||
KATEGOORIAD |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TABEL I-2
Ühenduse koondaruanne kasutatud meetodite, tegevusandmete ja heitmekoefitsientide kohta (tööstusprotsessid)
KASVUHOONEGAASIDE ALLIKAS JA NEELDAJA |
CO2 |
CH4 |
N2O |
HFCd |
PFCd |
SF6 |
||||||||||||||||||||
RÜHMAD |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TABEL I-3
Ühenduse koondaruanne kasutatud meetodite, tegevusandmete ja heitmekoefitsientide kohta (lahustite ja muude toodete kasutamine, põllumajandus)
KASVUHOONEGAASIDE ALLIKAS JA NEELDAJA |
CO2 |
CH4 |
N2O |
|||||||||||
KATEGOORIAD |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TABEL I-4
Ühenduse koondaruanne kasutatud meetodite, tegevusandmete ja heitmekoefitsientide kohta (maakasutuse muutmine ja metsandus, jäätmed, muu)
KASVUHOONEGAASIDE ALLIKAS JA NEELDAJA |
CO2 |
CH4 |
N2O |
|||||||||||
KATEGOORIAD |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
Oluline allikas (1) |
Kohaldatud meetod (2) |
Tegevusandmed (3) |
Heitmekoefitsient (4) |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Raiepuidust tooted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Täiendavad kirjed: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Rahvusvahelised punkrid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Lennundus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Merendus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Biomassi CO2 heitmed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Ühenduse olulised allikad. Täidab komisjon/EKA, kasutades eelmise esitatud inventuuriaruande analüüsi tulemusi.
(2) Kasuta kohaldatud meetodi tähistamiseks järgmisi sümboleid:
|
D (IPCC standard), |
|
RA (standardlähenemisviis), |
|
T1 (IPCC määramistasand 1), |
|
T1a, T1b, T1c (vastavalt IPCC määramistasand 1a, määramistasand 1b ja määramistasand 1c) |
|
T2 (IPCC määramistasand 2), |
|
T3 (IPCC määramistasand 3), |
|
C (CORINAIR), |
|
CS (riigipõhine). |
|
M (mudel) |
|
COPERT X (Coperti mudel X = variant) |
Kui ühe allikandmete rühma piires kasutatakse mitut meetodit, tuleb need nummerdada. Dokumentatsioonilahtrisse tuleb märkida riigipõhiseid meetodeid või IPCC standardmeetodite mis tahes muutmist puudutavad selgitused, samuti teave erinevate kasutatud meetodite kohta, kui on näidatud, et allikandmete rühma piires on kasutatud enam kui ühte meetodit.
(3) Kasutatud tegevusandmete allikate tähistamiseks kasutada järgmisi sümboleid:
|
NS (riiklik statistika) |
|
RS (piirkondlik statistika) |
|
IS (rahvusvaheline statistika) |
|
PS (käitise eriandmed) |
|
AS (ühendused, äriühingud) |
|
Q (eriküsimustikud, uuringud) |
Kui eespool nimetatud sümbolid pole siseriiklikke asjaolusid arvestades asjakohased, kasutada täiendavaid sümboleid, märkides nende tähenduse dokumentatsioonikasti. Kui on kasutatud erinevaid tegevusandmete allikaid, kasutada samas ruudus erinevaid märkeid, lisades selgituse dokumentatsioonikastis.
(4) Kasutatud heitmekoefitsientide tähistamiseks kasutada järgmisi sümboleid:
|
D (IPCC standard) |
|
C (CORINAIR) |
|
CS (riigipõhine) |
|
PS (käitisepõhine) |
Kui on kasutatud erinevaid heitmekoefitsiente, kasutada samas ruudus erinevaid märgiseid, lisades selgituse dokumentatsioonikastis.
II LISA
IGA-AASTASTE NÄITAJATE LOEND
TABEL II-1
Esmatähtsate näitajate loend (1)
Nr |
Eurostati energiakasutuse tõhustamise näitajate nomenklatuur |
Näitaja |
Lugeja/nimetaja |
|
1 |
MAKROMAJANDUS |
Summaarne CO2 intensiivsus SKT kohta, t/mln eurot |
Summaarne CO2 heitkogus, kt |
Summaarne CRFs teatatud CO2 heitkogus (välja arvatud LUCF) |
SKT, mld eurot (EÜ95) |
Sisemajanduse kogutoodang 1995. aasta püsivhindades (Allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
2 |
MAKROMAJANDUS B0 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus SKT kohta, t/mln eurot |
Energiatarbimise CO2 heitkogused, kt |
Fossiilsete kütuste põlemisel tekkivad CO2 heitkogused (IPCC allikate kategooria 1A, sektoripõhine lähenemisviis) |
SKT, mld eurot (EÜ95) |
Sisemajanduse kogutoodang 1995. aasta püsivhindades (Allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
3 |
TRANSPORT C0 |
Sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
|
CO2 heitkogused, mis tekivad sõiduautode mis tahes veotegevuse käigus (sõiduautod on ette nähtud esmajoones inimeste vedamiseks, mahutades 12 või vähem inimest; täismassiga 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi) |
Sõiduautode poolt läbitud kilomeetrite arv, mln km |
|
Sõidukilomeetrite arv sõiduauto kohta. (Allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peaksid tegevusandmed olema kooskõlas heitkoguste andmetega. |
||
4 |
TÖÖSTUS A1 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus tööstusest, t/mln eurot |
CO2 heitkogused tööstusest, kt |
Tootvas tööstuses, ehitustööstuses ja mäetööstuses fossiilsete kütuste põlemisel tekkivad heitkogused (välja arvatud söekaevandused ning nafta gaasi tootmine), sealhulgas elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud põlemine (IPCC allikate kategooria 1A2). Tööstuses transpordile kasutatav energia ei peaks olema siin näidatud, see peaks olema transpordinäitajate juures. Käesolev sektor peaks hõlmama ka heitkoguseid, mille tekitajaks on maastikusõidukid ning muud tööstuses kasutatavad liikurmasinad. |
Tööstuse summaarne kogulisandväärtus, mld eurot (EÜ95) |
Tootva tööstuse kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades (NACE 15-22, 24-37), ehitusalal (NACE 45) ja mäetööstuses (välja arvatud söekaevandused ning nafta ja gaasi tootmine) (NACE 13-14). (Allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
5 |
KODUMAJAPIDAMISED A.1 |
Kodumajapidamiste CO2 eriheitkogused, t/eluase |
Kodumajapidamistes fossiilse kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused, kt |
Kodumajapidamistes fossiilse kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused. (IPCC allikate kategooria 1A4b) |
Püsikasutusega eluasemete arv, 1 000 |
Püsikasutusega eluasemete arv |
|||
6 |
TEENUSED A0 |
CO2 intensiivsus kaubandus- ja institutsionaalse sektori kohta, t/mln eurot |
Kaubandus- ja institutsionaalses sektoris fossiilse kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused, kt |
Avaliku ja erasektori kaubandusliku ja institutsionaalsete otstarbega ehitistes fossiilse kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused (IPCC allikate kategooria 1A4a). Teenustega seotud transport ei peaks kuuluma siia, vaid transpordi näitajate alla. |
Kogulisandväärtusega teenused, mld eurot (EÜ95) |
Teenuste kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades (NACE 41, 50, 51, 52, 55, 63, 64, 65, 66, 67, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 80, 85, 90, 91, 92, 93, 99). (Allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
7 |
ÜLEKANNE B0 |
Avalike elektrijõujaamade ning omaks tarbeks tootjate elektrijõujaamade CO2 heitkogused, t/TJ |
Avalike soojusjõujaamade ja omaks tarbeks tootjate soojusjõujaamade CO2 heitkogused, kt |
CO2 Avalike ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade (SEK) poolt toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Ainult soojust tootvate ettevõtete toodang pole siia hulka arvatud. |
Kõik tooted – toodang avalike ning omaks tarbeks tootjate soojusjõujaamade kaupa, PJ |
Avalike soojuselektrijaamade esmaseks ülesandeks on elektrienergia (ja soojuse) tootmine eesmärgiga müüa see kolmandale osapoolele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või eraomandis. Omaks tarbeks tootjate soojuselektrijaamad toodavad elektrienergiat (ja soojust) kas täielikult või osaliselt enda tarbeks ning see tegevus on neile põhitegevust toetavaks kõrvaltegevuseks. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ning trafodes on kaasa arvatud. (Allikas: energiabilanss) |
TABEL II-2
Täiendavate esmatähtsate näitajate loend (4)
Nr |
Eurostati energiakasutuse tõhustamise näitajate nomenklatuur |
Näitaja |
Lugeja/nimetaja |
Juhendid/mõisted (5) |
1 |
TRANSPORT D0 |
CO2 heitkogused, mis on tekitatud kaubaveoga maanteedel, kt |
|
Veotegevuse käigus kergeveokites (sõidukid, mille täismass on 3 900 kg või vähem ja mis on ette nähtud eeskätt kergema kauba veoks või mis on varustatud eriomadustega nagu nelivedu maastikul tegutsemiseks – IPCC allikate kategooria 1A3bii) ja raskeveokites (sõidukid, mille täismass ületab 3 900 kg ning mis on ette nähtud eeskätt raskekaalulise kauba vedamiseks – IPCC allikate kategooria 1A3biii välja arvatud bussid) fossiilse kütuse põlemisest tekkinud CO2 heitkogused. |
Kaubavedu maanteedel, mln t/km |
|
Kerge- ja raskeveokitega maanteel veetud tonnkilomeetrite arv; üks tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba veole maanteel ühe kilomeetri kaugusele. (Allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peaksid tegevusandmed heitkoguste andmetega olema kooskõlas. |
||
2 |
TÖÖSTUS A1.1 |
CO2 summaarne intensiivsus – raua- ja terasetööstus, t/mln eurot |
Raua ja terase summaarsed CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel raua- ja terasetööstuses, sealhulgas elektrienergia ja soojuse tootmisega seotud põlemisel (IPCC allikate kategooria 1A2a), raua- ja terasetootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C1) ning ferrosulamite tootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C2). |
Kogulisandväärtus – raua- ja terasetööstus, mld eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades baasraua ja -terase ning ferrosulamite tootmisel (NACE 27.1), torude valmistamisel (NACE 27.2), muu raua ja terase esmatöötlusel (NACE (27.3), rauavalul (NACE 27.51) ja terasevalul (NACE 27.52). (Allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
3 |
TÖÖSTUS A1.2 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – keemiatööstus, t/mln eurot |
Energiaga seotud CO2 heitkogused keemiatööstuses, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel kemikaalide ning keemiatoodete valmistamisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega. (IPCC allikate kategooria 1A2c) |
Keemiatööstuse kogulisandväärtus, mld eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades kemikaalide ja keemiatoodete valmistamisel (NACE 24). (Allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
4 |
TÖÖSTUS A1.3 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, t/mln eurot |
Energiaga seotud CO2 heitkogused klaasi-, keraamika ja ehitusmaterjalide tööstuses, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad kütuse põlemisel mittemetalliliste mineraaltoodete tootmisel (NACE 26), sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega. |
Kogulisandväärtus – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, mld eurot (EC95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades mittemetalliliste mineraaltoodete valmistamisel (NACE 26) (allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
5 |
TÖÖSTUS C0.1 |
Raua- ja terasetööstuse CO2 eriheitkogused, t/t |
Raua ja terasetööstuse summaarsed CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel raua ja terase tootmisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse toomisega (IPCC allikate kategooria 1A2a), raua ja terase tootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C1) ja ferrosulamite tootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C2). |
Hapnikukonverteris toodetav teras, kt |
Terase tootmine hapnikukonverteris (NACE 27). (allikas: tootmisstatistika) |
|||
6 |
TÖÖSTUS C0.2 |
Tsemenditööstuse energiaga seotud CO2 eriheitkogused, t/t |
Energiaga seotud CO2 heitkogused klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad kütuse põlemisel mittemetalliliste mineraaltoodete valmistamisel (NACE 26), sealhulgas põlemisel, mis on seatud elektrienergia ja soojuse toomisega. |
Tsemendi toodang, kt |
Tsemendi toodang (NACE 26) (allikas: tootmisstatistika) |
TABEL II-3
Täiendavate näitajate loend
Nr |
Eurostati energiakasutuse tõhustamise näitajate nomenklatuur |
Näitaja |
Lugeja/nimetaja |
Juhendid/mõisted |
1 |
TRANSPORT B0 |
Diiselmootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/100 km |
Diiselmootoriga sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad diiselkütuse põlemisel diiselmootoriga sõiduautode igasuguse veotegevuse käigus (esmajoones on sõiduautod ette nähtud inimeste vedamiseks, nad on ette nähtud 12 või vähemale inimesele, nende täismass on 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi ainult diiselkütuse kohta). |
Diiselmootoriga sõiduautode läbisõit, mln km |
Avalikule liiklusele avatud teedel liikuda lubatavate diiselmootoriga sõiduautode sõidukkilomeetrite summa. (allikas: transpordistatistika) |
|||
2 |
TRANSPORT B0 |
Bensiinimootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/100km |
Bensiinimootoriga sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad bensiini põlemisel bensiinimootoriga sõiduautode igasuguse veotegevuse käigus (esmajoones on sõiduautod ette nähtud inimeste vedamiseks, nad on ette nähtud 12 või vähemale inimesele, nende kogukaal on 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi ainult bensiini kohta). |
Bensiinimootoriga sõiduautode läbisõit, mln km |
Avalikule liiklusele avatud teedel liikuda lubatavate bensiinimootoriga sõiduautode sõidukkilomeetrite summa. (allikas: transpordistatistika) |
|||
3 |
TRANSPORT C0 |
Sõiduautode CO2 eriheitkogused, t/skm |
Sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel sõiduautode igasuguse veotegevus käigus (esmajoones on sõiduautod ette nähtud inimeste vedamiseks, nad on ette nähtud 12 või vähemale inimesele, nende kogukaal on 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi). |
Sõitjate vedu autodega, mln/i/km |
Sõiduautodega sõidetud sõitjakilomeetrite arv, üks sõitjakilomeeter on ühe sõitja vedamine ühe kilomeetri kaugusele. (allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peavad tegevusandmed olema kooskõlas heitkoguste andmetega. |
|||
4 |
TRANSPORT E1 |
Lennutranspordi eriheitkogused, t/reisija |
CO2 heitkogused siseriiklikus õhutranspordis, kt |
Siseriikliku lennutranspordi CO2 heitkogused (kaubanduslik, era, põllumajanduslik jne), sealhulgas õhkutõusmised ja maandumised (IPCC allikate kategooria 1A3aii). Välja arvatud kütuse kasutamine maapealseks transpordiks lennujaamades. Samuti välja arvatud lennuväljade paiksete küttekollete kütus. |
Reisijad siseriiklikel lendudel, mln |
Reisimiseks lendamist kasutavate reisijate arv, välja arvatud lennukeid teenindav personal ja lennukimeeskonnad (vaid siseriiklik lennundus). (allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peaksid tegevusandmed olema kooskõlas heitkoguste andmetega. |
|||
5 |
TÖÖSTUS A1.4 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, t/mln euro |
Toiduainetetööstuse energiaga seotud CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel toiduainete ja jookide, samuti tubakatoodete valmistamisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega (IPCC allikate kategooria 1A2e). |
Kogulisandväärtus – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, mln eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades toiduaine- ja joogitööstuses (NACE 15) ning tubakatööstuses (NACE 16). (allikas: Rahvamajanduse arvepidamine). |
|||
6 |
TÖÖSTUS A1.5 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – paberi- ja trükitööstus, t/mln euro |
Paberi- ja trükitööstuses energiaga seotud CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel tselluloosi, paberi ja paberitoodete valmistamisel ning kirjastamisel, trükkimisel ja salvestiste paljundamisel, kaasa arvatud heitkogused, mis tekivad põlemisel, kui toodetakse soojust ja elektrit (IPCC allikate kategooria 1A2d). |
Kogulisandväärtus – paberi- ja trükitööstus, mln eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades tselluloosi, paberi ja paberitoodete valmistamisel (NACE 21), samuti kirjastamisel, trükkimisel ja salvestiste paljundamisel (NACE 22) (allikas: Rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
7 |
MAJAPIDAMISED A0 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kodumajapidamistes, t/m2 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kodumajapidamistes, kt |
Kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused, mis tekivad ruumide kütmisel kodumajapidamistes. |
Püsikasutusega eluasemete põrandapind, mln m2 |
Püsikasutusega eluasemete summaarne põrandapind |
|||
8 |
TEENUSED B0 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kaubandus- ja institutsionaalses sektoris, kg/m2 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 heitkogused kaubandus- ja institutsionaalses sektoris, kt |
Kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused avaliku ja erasektori institutsionaalsete hoonete kütmisel. |
Teenindushoonete põrandapind, mln m2 |
Teenindusasutuste põrandapind kokku (NACE 41, 50, 51, 52, 55, 63, 64, 65, 66, 67, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 80, 85, 90, 91, 92, 93, 99) |
|||
9 |
ÜLEKANNE D0 |
Avalike elektrijaamade CO2 heitkogused, t/TJ |
Avalike soojuselektrijaamade CO2 heitkogused, kt |
Avalikes soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilse kütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused (IPCC allikate kategooriad 1A1ai ja 1A1aii). Siia hulka pole arvatud ainult soojust tootvate ettevõtete heitkogused. |
Soojusjõujaamade kõigi toodete summaarne väljund, PJ |
Avalike soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade (SEK) poolt toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Ainult soojust tootvate ettevõtete toodang pole siia hulka arvatud. Avalike soojuselektrijaamade esmaseks ülesandeks on elektrienergia (ja soojuse) tootmine eesmärgiga müüa see kolmandale osapoolele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või eraomandis. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ning trafodes on kaasa arvatud. (allikas: energiabilanss) |
|||
10 |
ÜLEKANNE E0 |
Oma tarbeks tootvate ettevõtete CO2 heitkogused, t/TJ |
Oma tarbeks tootjate CO2 heitkogused, kt |
Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilse kütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused. |
Omaks tarbeks tootjate soojusjõujaamade summaarne väljund, PJ |
Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade (SEK) poolt toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Ainult soojust tootvate ettevõtete toodang pole siia hulka arvatud. Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamad toodavad elektrienergiat (ja soojust) kas täielikult või osaliselt enda tarbeks ning see tegevus on neile põhitegevust toetavaks kõrvaltegevuseks. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ning trafodes on kaasa arvatud. (Allikas: energiabilanss) |
|||
11 |
ÜLEKANNE |
Kogu energiatootmise süsinikuintensiivsus, t/TJ |
Klassikalise energiatoodangu CO2 heitkogused, kt |
Avalikes ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilse kütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused. Siia hulka pole arvatud ainult soojust tootvate ettevõtete heitkogused. |
Kõik tooted – avalike ning oma tarbeks tootjate elektrijaamade toodang, PJ |
Avalike ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade (SEK) poolt toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Kaasa arvatud elektri tootmine taastuvatest allikatest ja tuumaelektrijaamad. (Allikas: energiabilanss) |
|||
12 |
TRANSPORT |
Transpordi süsinikuintensiivsus, t/TJ |
Transpordi CO2 heitkogused, kt |
Fossiilsete kütuste CO2 heitkogused igasuguses veotegevuses (IPCC allikate kategooria 1A3) |
Summaarne lõppenergiatarbimine transpordis, PJ |
Sisaldab transpordi summaarset lõppenergiatarbimist kõigist energiaallikatest (sealhulgas biomassi ja elektri tarbimine). (Allikas: energiabilanss) |
|||
13 |
TÖÖSTUS C0.3 |
Energiaga seotud CO2 eriheitkogused paberitööstuses, t/t |
Energiaga seotud CO2 heitkogused paberi- ja trükitööstuses, kt |
CO2 heitkogused, mis tekitavad fossiilse kütuse põlemisel tselluloosi, paberi ja paberitoodete valmistamisel ning kirjastamisel, trükinduses ja salvestiste paljundamisel, sealhulgas heitmed, mis tekivad põlemisel, kui toodetakse elektrit ja soojust (IPCC allikate kategooria1A2d). |
Paberitoodangu füüsiline maht, kt |
Paberitoodangu füüsiline maht (NACE 21) (Allikas: tootmisstatistika) |
|||
14 |
TÖÖSTUS |
CO2 heitkogused tööstussektoris, kt |
|
Heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põletamisel tootvas tööstuses, ehitus- ja mäetööstuses (välja arvatud söekaevandused ja nafta ning gaasi tootmine), sealhulgas põletamisel, kui toodetakse elektrit ja soojust (IPCC allikate kategooria 1A2). Tööstuses vedudeks kasutatav energia ei peaks olema siin, vaid transpordi näitajate juures. Maastikul liikuvad ja muud liikurmasinad peaksid kuuluma antud sektorisse. |
Summaarne lõppenergiatarbimine tööstuses, PJ |
|
Hõlmab tööstuse summaarset lõppenergiatarbimist kõigist energiaallikatest (sealhulgas biomassi ja elektri tarbimine) (allikas: energiabilanss) |
||
15 |
MAJAPIDAMISED |
Kodumajapidamiste CO2 heitkogused, kt |
|
CO2 heitkogused, mis tekivad kodumajapidamistes kütuse põlemisel (IPCC allikate kategooria 1A4b). |
Summaarne lõppenergiatarbimine kodumajapidamistes, PJ |
|
Hõlmab kodumajapidamiste summaarset lõppenergiatarbimist kõigist energiaallikatest (sealhulgas biomassi ja elektri tarbimine) (Allikas: energiabilanss) |
(1) Liikmesriigid teatavad lugeja ja nimetaja, kui need CRFis puuduvad.
(2) Liikmesriigid peaksid käesolevaid juhendeid järgima. Kui nad ei suuda neid täpselt järgida või kui lugeja ja nimetaja ei vasta täielikult teineteisele, peaks liikmesriik seda selgelt näitama.
(3) Viited IPCC allikate kategooriatele viitavad IPCC (1996) dokumendile “IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhendid kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriaruannete kohta”.
(4) Liikmesriigid teatavad lugeja ja nimetaja, kui need CRFis puuduvad.
(5) Liikmesriigid peaksid käesolevaid juhendeid järgima. Kui nad ei suuda neid täpselt järgida või kui lugeja ja nimetaja ei vasta täielikult teineteisele, peaks liikmesriigid seda selgelt näitama.
III LISA
Poliitika ja meetmete (1) edusammude seires ja hindamisel kasutatavad prognoosimisnäitajad
Nr |
Eurostati sektor |
Näitaja |
Lugeja/nimetaja |
1 |
MAKROMAJANDUS |
CO2 intensiivsus SKT kohta, t/mln eurot |
Summaarsed CO2 heitkogused, kt |
SKT, mld eurot (EÜ95) |
|||
2 |
TRANSPORT C0 |
Sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
|
Sõiduautode läbisõit, mln km |
|
||
3 |
TRANSPORT D0 |
CO2 heitkogused kaubaveol (kõik viisid), kt |
|
Kaubavedu (kõik viisid), mln t km |
|
||
4 |
TÖÖSTUS A1 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus tööstuses, t/mln eurot |
Tööstuse CO2 heitkogused fossiilse kütuse kasutamisest kt |
Kogu tööstuse kogulisandväärtus, mld eurot (EÜ95) |
|||
5 |
KODUMAJAPIDAMISED A1 |
CO2 eriheitkogused kodumajapidamistest, t/eluase |
Kodumajapidamiste CO2 heitkogused fossiilse kütuse kasutamisest, kt |
Püsivalt asustatud eluasemete arv, 1 000 |
|||
6 |
TEENUSED A0 |
CO2 intensiivsus teenindussektoris, t/mln eurot |
Teeninduse CO2 heitkogused fossiilse kütuse kasutamisest, kt |
Kogulisandväärtus - teenused, mld eurot (EÜ95) |
|||
7 |
ÜLEKANNE B0 |
CO2 eriheitkogused avalikes ja omaks tarbeks tootvatest elektrijaamadest, t/TJ |
Avalike ja omaks tarbeks tootvate soojuselektrijaamade CO2 heitkogused, kt |
Kõik tooted – avalike ja oma tarbeks tootvate soojuselektrijaamade kogutoodang, PJ |
|||
8 |
PÕLLUMAJANDUS |
N2O eriheitkogused väetiste ja sõnniku kasutamisel, kg/kg |
N2O heitkogused kunstväetiste ja kunstsõnniku kasutamisest, kt |
Kunstväetiste ja -sõnniku kasutamine, kt lämmastikku |
|||
9 |
PÕLLUMAJANDUS |
CH4 eriheitkogused loomakasvatusest, kg/pea |
Veiste CH4 heitkogused, kt |
Veisekari, 1 000 pead |
|||
10 |
JÄÄTMED |
CH4 eriheitkogused pinnase täitmisest, kt/kt |
CH4 heitkogused pinnase täitmisest, kt |
Tahkete olmejäätmete kasutamine pinnase täitmiseks, kt |
(1) Täpsemate juhendite/mõistete leidmiseks näitajate 1–7 kohta vaata II lisa. Võimaluse korral peaksid näitajad 1–7 olema kooskõlas II lisa samaväärsete näitajatega; näitajad 8–10 peaksid olema kooskõlas CRFis esitatud teabega.
IV LISA
PROGNOOSIDEKS KASUTATAVATE PARAMEETRITE LOETELU
1. Prognooside kohustuslikud parameetrid
Oletused üldiste majanduslike parameetrite kohta
— |
sisemajanduse kogutoodang (SKT) (väärtus antud aastatel või aastane kasvumäär ja baasaasta) |
— |
rahvastik (väärtus antud aastatel või aastane kasvumäär ja baasaasta) |
— |
rahvusvaheline kivisöe hind antud aastatel eurodes tonni või gigadžauli (GJ) kohta |
— |
rahvusvaheline nafta hind antud aastatel eurodes barreli või GJ kohta |
— |
rahvusvaheline maagaasi hind antud aastatel eurodes m3 või GJ kohta; |
Oletused energiasektori kohta
— |
kogu sisetarbimine petadžaulides (PJ) (nafta, maagaasi, kivisöe, taastuva energia, tuumaenergia ja muude energialiikide kaupa) |
— |
elektri kogutoodang kütuse liikide kaupa (nafta, maagaas, kivisüsi, taastuv energia, tuumaenergia ja muud energialiigid) |
— |
energia tarbimine sektorite ja kütuseliikide kaupa (tarnitud) (soovitatavad sektorid energeetikatööstus, tööstus, kaubandus- või teenindussektor, elamusektor ja transport) |
— |
oletused ilmastiku parameetrite kohta, eelkõige kütmise ja jahutamise kraadpäevade kohta. |
Oletused tööstussektori kohta
Makromajanduslikke mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
tööstussektori osakaal SKT-s ja kasvumäär |
Teisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
tööstussektori toodanguindeks (on soovitatav jagada füüsilisel tootmisel põhineva energiamahuka tööstuse ja rahalisel väärtusel põhineva töötleva tööstuse kaupa) |
Oletused transpordisektori kohta
Makromajanduslikke mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
transpordi kasv SKT suhtes |
Teisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
sõitjakilomeetrite kasv |
— |
tonnkilomeetrite kasv |
Oletused ehitiste kohta (elamusektoris ja kaubandus- või teenindussektoris)
Makromajanduslikke mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
eratarbimise tase (välja arvatud eratransport) |
— |
teenindussektori osakaal SKT-s ja kasvumäär |
Teisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
teenindushoonete ja elumajade põrandapinna muutumise määr |
— |
elumajade arv ja teenindussektoris hõivatud töötajate arv |
Oletused põllumajandussektori kohta
Makromajanduslikke mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
põllumajandussektori osakaal SKTs ja suhteline kasv |
Teisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
kariloomade arv loomaliikide kaupa (soolesisese fermentatsiooni osas lihakarja ja lüpsilehmade kaupa, sõnnikukäitluse osas ka sigade ja kodulindude kaupa) |
— |
kultuuride all olev pindala kultuuride kaupa |
— |
heitmekoefitsiendid kariloomaliikide kaupa soolesisese fermentatsiooni ja sõnnikukäitluse osas ning kultuuride ja väetise kasutuse (tonnides) kaupa |
Oletused jäätmesektori kohta
— |
jäätmete teke elaniku kohta või tonnid tahkeid olmejäätmeid |
— |
tahkete olmejäätmete orgaaniline osa |
— |
prügilatesse ladustatud, põletatud või kompostitud tahked olmejäätmed (tonnides või %) |
Oletused metsandussektori kohta
— |
metsa määratlused |
— |
pindala:
|
2. Prognooside soovitatavad parameetrid
Oletused üldiste majanduslike parameetrite kohta
— |
SKT kasvutempo tööstussektorite kaupa võrrelduna 2000. aastaga |
— |
oletuslike andmete võrdlus ametlike prognoosidega |
Oletused energiasektori kohta
— |
riiklikud kivisöe, nafta ja gaasienergia hinnad sektorite kaupa (koos maksudega) – soovituslikud sektorid on elektri- ja soojatootmine, tööstus, kaubandus, elamusektor ja transport. Püsivhinnad tuleb ära märkida. |
— |
riiklikud elektrihinnad sektorite kaupa nagu eespoolgi (võib olla tüüpvõimsus) |
— |
kaugkütte kogutoodang kütuseliikide kaupa |
Oletused tööstussektori kohta
— |
Oletused fluoritud gaaside kohta:
|
Makromajanduslikke mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
erinevate sektorite ja kasvutempode osakaal SKTs |
— |
energiaintensiivsuse vähendamise kiirus (1990 = 100) |
Teisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
erinevate sektorite toodanguindeksid |
— |
vähendamise kiirus või energiatõhususe tegur |
Oletused ehitiste kohta (elamusektoris ja kaubandus- või teenindussektoris)
Makromajanduslikke mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
teenindussektori ja leibkondade sektori osakaal SKTs |
— |
energiaintensiivsuse vähendamise tempo |
Teisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
leibkondade arv |
— |
uute ehitiste arv |
— |
energiaintensiivsuse vähendamise tempo (1990 = 100) |
Oletused transpordisektori kohta
Ökonomeetrilisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
transpordi kasv SKT suhtes – reisijate ja kaupade kaupa |
— |
energiatõhususe suurendamise tempo – sõidukiliikide kaupa |
— |
energiatõhususe suurendamise tempo – sõidukiliikide kaupa, märkida, kas kehtib kõikide või üksnes uute autode puhul |
— |
transpordiliikide osatähtsuse muutumiskiirus (reisijate ja kaupade kaupa) |
— |
sõitjakilomeetrite kasv maanteedel |
— |
sõitjakilomeetrite kasv raudteedel |
— |
sõitjakilomeetrite kasv õhutranspordil |
— |
tonnkilomeetrite kasv maanteedel |
— |
tonnkilomeetrite kasv raudteedel |
— |
tonnkilomeetrite kasv meretranspordis |
Oletused põllumajandussektori kohta
Ökonomeetrilisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
põllumajandustoodete kaubandus (import/eksport) |
— |
siseriiklik tarbimine (nt piima/veiseliha tarbimine) |
Teisi mudeleid kasutavate liikmesriikide puhul:
— |
kultuuride ja rohumaade all olevate maade, viljelusmaade, tootmisest kõrvaldatud maade, metsade alla pandud maade jne arendamine |
— |
põllumajandusliku tegevuse prognooside taga olevad makromajanduslikud oletused |
— |
kariloomade kirjeldus (nt sisend/toitainete tasakaalu, väljund/loomsete saaduste, piima tootmiskvoodid/kariloomade tootlikkus) |
— |
põllumajanduse tüüpide arendamine (nt intensiivne tavapõllundus, mahepõllundus) |
— |
laudaspidamise/karjatussüsteemide ja laudaspidamise/karjatusaja jaotus |
— |
väetamisrežiimi parameetrid:
|
— |
sõnnikukäitlussüsteemi parameetrid:
|
— |
põllumajandusmaast erituva lämmastikoksiidiga seotud parameetrid (nt leostunud lämmastiku fraktsioon, otseste heitmete heitmekoefitsiendid, lämmastiku sisaldus põllukultuuride jääkides) |
— |
sõnniku käitlemise ulatus |
V LISA
Küsimustik Kyoto protokolli mehhanismide kasutamise kohta, saavutamaks aastateks 2008–2012 seatud eesmärkide
1. |
Kas teie liikmesriik kavatseb kasutada Kyoto protokolli (Kyoto mehhanismide) kohast ühist rakendamist (JI), puhta arengu mehhanismi (CDM) ning rahvusvahelist heitmetega kauplemist (IET) heitkoguste kvantifitseeritud piiramise või vähendamise saavutamiseks vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 2 ning Kyoto protokollile? Kui jah, siis milliseid edusamme on tehtud rakendussätete (rakenduskavade, institutsioonide otsuste) ning asjaomaste siseriiklike õigusaktide osas? |
2. |
Kas teie liikmesriik on kindlaks määranud ja UNFCCC sekretariaadile teatanud puhta arengu mehhanismi projektide jaoks määratud siseriikliku asutuse ning ühise rakendamise projektide jaoks määratud teabekeskuse? Kui jah, palun märkige üksikasjad. |
3. |
Millist kolmest Kyoto mehhanismist teie liikmesriik kasutab või kavatseb kasutada? |
4. |
Millist kvantitatiivset kasu ootab teie liikmesriik Kyoto mehhanismidelt 2008.–2012. aastani kestvaks esimeseks heitkoguste kvantifitseeritud piiramise ja vähendamise kohustuse perioodiks, et saavutada heitkoguste kvantifitseeritud piiramist või vähendamist vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 2 ning Kyoto protokollile? (Palun kasutage allpool toodud tabelit.) TABEL 1 Kyoto mehhanismide kvantitatiivsed panused esimeseks kohustusteperioodiks
|
5. |
Iseloomustage Kyoto mehhanismide kasutamiseks ette nähtud eelarvet eurodes ning, kui võimalik, siis mehhanismide ja algatuste, kavade või fondide kaupa, hõlmates ka ajavahemikku, mida eelarve peaks katma. |
6. |
Milliste riikidega on teie liikmesriik sõlminud kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid või võtnud vastu vastastikuse mõistmise memorandumeid või sõlminud lepinguid projektipõhiste toimingute rakendamiseks? |
7. |
Iga planeeritava, käimasoleva ja lõpetatud puhta arengu mehhanismi ja ühise rakendamise projekti kohta, milles teie liikmesriik osaleb, andke järgmist teavet:
|
(1) Võimalusel palun lüüa andmed lahku vastavalt kursiivkirjas toodule
VI LISA
Kasvuhoonegaaside kohta käiva ühenduse inventuuriaruande ja inventuuriaruande seletuskirja koostamise kord ja ajakava
Meede |
Kes |
Millal |
Kuidas |
||
|
Liikmesriigid |
Igal aastal 15. jaanuariks |
Otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 lõikes 1 loetletud osad vastavalt artiklites 2–7 täpsustatule. Prognooside parandamiseks võetud sammud valdkondades, mille suhtes varem kohaldati Kyoto protokolli artiklit 5.2 (aruandluseks vastavalt Kyoto protokollile). |
||
|
Komisjon (kaasa arvatud statistikaamet (Eurostat), Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC)), keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA) |
Niipea kui võimalik pärast liikmesriikidelt andmete saamist, hiljemalt 1. aprilliks |
Esialgsed kontrollid ja järjepidevuse kontrollid (teostab EKA). Liikmesriikide poolt IPCC standardlähenemise alusel edastatud energiaalaste andmete võrdlemine Eurostati energiaalaste andmetega (teostavad Eurostat ja liikmesriigid) ning liikmesriikide põllumajanduse ja maakasutuse, maa kasutamises toimunud muudatuste ning metsanduse (LULUCF) inventuuriaruannete kontroll, mida teostab JRC (koostöös liikmesriikidega). |
||
|
Komisjon (kaasa arvatud Eurostat, JRC), keda abistab (EKA) |
Kuni 28. veebruarini |
Ühenduse inventuuriaruande eelnõu (koostab EKA), mis põhineb liikmesriikide inventuuridel, ja vajadusel lisateabel. |
||
|
Komisjon, keda abistab EKA |
28. veebruar |
Ühenduse inventuuriaruande eelnõu laialijagamine liikmesriikidele 28. veebruaril. Liikmesriigid kontrollivad andmeid. |
||
|
Liikmesriigid |
15. märts |
Liikmesriigid esitavad ajakohastatud või täiendavaid inventuuriandmeid (et kõrvaldada ebakõlasid või täita lünki) ning esitavad lõplikud riiklikud inventuuriaruanded koos seletuskirjaga. |
||
|
Komisjon, keda abistab EKA |
31. märts |
Pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikidega valmistab komisjon ette hinnangud puuduvate andmete kohta aruandeaasta 31. märtsiks ning edastab need liikmesriikidele. |
||
|
Liikmesriigid |
8. aprill |
Liikmesriigid esitavad komisjonile ülevaatamiseks märkused komisjoni poolt puuduvate andmete kohta koostatud hinnangute suhtes. |
||
|
Komisjon, keda abistab EKA |
15. aprill |
Lõpliku iga-aastase ühenduse inventuuriaruande esitamine UNFCCCle. Inventuuriaruannet kasutatakse ka järelevalvemehhanismi osana edusammude hindamiseks. |
||
|
Komisjon, keda abistab EKA |
Niipea kui võimalik pärast esialgse kontrolli tulemuste laekumist. |
Komisjon jagab niipea, kui võimalik liikmesriikidele, keda esialgsed kontrollid mõjutavad, laiali ühenduse aruande esialgse kontrollimise tulemused pärast nende laekumist. |
||
|
Liikmesriigid |
Ühe nädala jooksul tulemuste saamisest. |
Liikmesriigid, kellel oli esialgse kontrolli põhjal probleeme või ebakõlasid, annavad esialgse kontrolli tulemuste kohta komisjonile tagasisidet. |
||
|
Liikmesriigid |
Iga liikmesriigi jaoks sama, mis UNFCCC esialgse kontrolli etapis. Vastavalt Kyoto protokollile: kohandatud aruanne tuleb esitada komisjonile viie nädala jooksul alates esialgse esitamise kuupäevast. |
Liikmesriigid edastavad komisjonile kohandatud aruanded, mille nad esitavad UNFCCC sekretariaadile vastuseks UNFCCC esialgsetele kontrollidele. Liikmesriigid peavad täpselt märkima, milliseid osi on muudetud, et hõlbustada selle kasutamist ühenduse kohandatud aruandes. Kuna ühenduse kohandatud aruande puhul tuleb kinni pidada Kyoto protokolli artiklis 8 sätestatud tähtajast, tuleb kohandatud aruanne saata komisjonile varem, kui Kyoto protokolli artikli 8 kohastes juhendites on ette nähtud, tingimusel, et kohandatud aruandega parandatakse andmeid või teavet, mida on kasutatud ühenduse inventuuriaruande koostamisel. |
||
|
Liikmesriigid |
Kui kohandatud aruandeid esineb. |
Liikmesriigid edastavad komisjonile muid kohandatud aruandeid (CRF või riiklike inventuuriaruannete seletuskirju), mille nad esitavad UNFCCC sekretariaadile pärast esialgse kontrollietapi lõppu. |
VII LISA
Liikmesriikide ja ühenduse lubatud koguste määramise kord ja ajakava
Millal |
Mis |
Kelle ülesanne |
15. jaanuar 2006 |
Liikmesriikide lubatud koguseid kehtestavate aruannete eelnõude esitamine komisjonile vastavalt artiklile 23 nende liikmesriikide poolt, mis on kantud otsuse 2002/358/EÜ II lisas toodud nimekirja |
Liikmesriigid, mis on kantud otsuse 2002/358/EÜ II lisas toodud nimekirja |
märts 2006 |
Kliimamuutuste komiteele saadetud komisjoni otsuse eelnõu, millega määratakse ühendusele ja igale otsuse 2002/358/EÜ II lisas loetletud liikmesriigile eraldatud vastavad heitkoguste tasemed vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 3 |
Komisjon |
aprill 2006 |
Arvamus komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega määratakse ühendusele ja igale otsuse 2002/358/EÜ II lisas loetletud liikmesriigile eraldatud vastavad heitkoguste tasemed vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artiklile 3 |
Kliimamuutuste komitee |
15. juuni 2006 |
Liikmesriikide lubatud koguseid kehtestavate aruannete eelnõude esitamine komisjonile vastavalt artiklile 23 nende liikmesriikide poolt, keda ei ole kantud otsuse 2002/358/EÜ II lisas olevasse nimekirja |
Liikmesriigid, keda ei ole kantud otsuse 2002/358/EÜ II lisas toodud nimekirja |
august 2006 |
Liikmesriikidele edastatakse aruande eelnõu, millega määratakse ühenduse lubatud kogused. |
Komisjon |
september 2006 |
Kommentaaride edastamine komisjonile aruande eelnõu kohta, millega määratakse ühenduse lubatud kogused |
Liikmesriigid |
31. detsembriks 2006 |
UNFCCC sekretariaadile saadetud liikmesriikide ja komisjoni aruanded nende lubatud koguste määramise kohta |
Liikmesriigid ja komisjon |