7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/5

---

KOMISJONI MÄÄRUSE (EÜ) nr 1244/2004,

6. juuli 2004,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad seoses ühenduse abirahade määramisega teatud juustude eraviisiliseks ladustamiseks 2004/2005 ladustamise kampaania ajal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/1999 17. maist 1999, mis kehtestab turgude ühise korralduse piima ja piimatoodete sektoris (1) ja eelkõige selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikkel 9 näeb ette, et abi on võimalik määrata laagerduvate juustude ja vähemalt kuuekuulist valmimisaega nõudvate lamba- ja/või kitsepiimast valmistatavate juustude eraviisiliseks ladustamiseks, kui hindade arengu ja juustude varude osas ilmneb turul tõsine ebakõla, mida on võimalik kõrvaldada või kahandada hooajalise ladustamisega.

(2)

Teatud laagerduvate juustude ja juustude nagu pecorino romano, kefalotyri ja kasseri hooajalisust võimendab asjaolu, et nende tarbimise hooaeg langeb teisele ajale. Lisaks raskendab nende juustude valmimise episoodilisus eelmainitud hooajalisuse tagajärgi. Seega on otstarbekas võtta appi hooajaline ladustamine, vastukaaluks sellele, et kogused on tänu tootlikkuse vahele suvekuudel ja talvekuudel erinevad.

(3)

Tuleks täpsustada, ja seda ka uute liikmesriikide puhul, millised juustud võivad seda abi saada ja määratleda maksimaalsed kogused, millele võidaks abi määrata, samuti lepingute pikkus, arvestades tõelisi turuvajadusi ja kõnesolevate juustude säilitamise võimalusi. Samuti tuleb täpselt paika panna Iirimaal toodetavad juustud, millel on õigus abi saada, et eristada juuste, mis võivad turu tasakaalust välja viia.

(4)	Pecorino romano juustu turusituatsioon, koos ülejääkide ja märkimisväärse hinnalangusega, annab teatud kogusele neist juustudest õiguse saada suuremat abi kui minevikus.

(5)

Tuleb täpselt paika panna ladustamise lepingu sisu ja esmased meetmed, mis lubavad tagada lepingu alla kuuluvate juustude tuvastamise ja kontrolli. Abisummad peavad olema määratletud, arvestades ladustamise kulusid ja tasakaalu, mida tuleb hoida kõnesolevat abi saavate juustude ja teiste turule paisatavate juustude vahel. Sel eesmärgil peab fikseeritud kulutuste summa olema kahandatud ja finantskulude summa peab olema välja arvutatud 2 %-lise intressi alusel.

(6)	Vajalik oleks täpselt määratleda dokumentatsiooni ja raamatupidamise detailid ja kontrollimise meetmed ning sagedus. Sel eesmärgil oleks hea, kui saaks korraldada, et kõik liikmesriigid annaksid kõik või osa kontrollikuludest lepinguosalise kanda.

(7)	Selleks, et ladustamise abirahade süsteemi rakendamist saaks järgida, oleks vajalik, et informatsioon kõigi sellega seotud juustukoguste kohta saabuks komisjonile regulaarselt.

(8)	Piima ja piimatoodete haldamise nõukogu ei ole oma esimehe kaudu määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Esimene artikkel

Objekt

Käeolev määrus kehtestab ühenduse abirahade andmise korra rakendamise teatud juustude eraviisiliseks ladustamiseks (edaspidi “abi”), mida näeb ette määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikkel 9, 2004/2005 ladustamise kampaania jooksul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	ladustamispartii – vähemalt 2 tonni suurune juustukogus, mis on ühte sorti ja mis on ladustamisse antud samal päeval samas laos;

b)	lepingulise ladustamise alguspäev – päev, mis järgneb lattu paigutamisele;

c)	lepingulise ladustamise viimane päev – päev, mis eelneb laost väljatoomisele;

d)	ladustamise kampaania – periood, mille jooksul juust võib käia eraviisilise ladustamise süsteemi alla, mis on vastavalt määratud lisas ja iga juustu kohta eraldi.

Artikkel 3

Juustud, mis annavad õiguse abi saada

1.   Abi määratakse teatud laagerduvatele juustudele ning pecorino romano, kefalotyri ja kasseri juustudele lisas määratletud tingimustel.

2.   Juust peab olema valmistatud ühenduse siseselt ja vastama järgmistele tingimustele:

a)	kandma kustumatute tähtedega selle ettevõtte sümbolit, kus ta on toodetud, samuti märget valmistamise päeva ja kuu kohta, nii et need tähised võiksid moodustada koodi;

b)	läbima rahuldavalt kvaliteedikontrolli, mis tagab, et juust pakub piisavaid garantiisid, mis lubab seda pärast laagerdumist klassifitseerida lisas määratletud kategooriasse.

Artikkel 4

Ladustamise leping

1.   Juustude eraviisilise ladustamisega seotud lepingud sõlmitakse liikmesriigi vastava vahendusasutusega territooriumil, kus juuste ladustatakse ja füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, keda järgnevalt nimetatakse “lepinguosalisteks”.

2.   Ladustamise leping koostatakse kirjalikult, lepingu koostamise taotluse alusel.

Taotlus peab saabuma vahendusasutusse hiljemalt 30 päeva jooksul alates kauba ladustamise kuupäevast ja see võib käia ainult sellise juustupartii kohta, mille lattupaigutamise protsess on lõpetatud. Vahendusasutus registreerib kirjalikult taotluse vastuvõtmise kuupäeva.

Kui taotlus saabub vahendusasutusse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast etteantud maksimaalse ajavahemiku lõppu, on ladustamislepingut võimalik veel sõlmida, kuid abisumma kahaneb 30 % võrra.

3.   Ladustamisleping koostatakse ühe või mitme ladustamispartii kohta ja see sisaldab vastavaid märkusi seoses:

a)	juustude kogusega, millele leping rakendub;

b)	lepingu täideviimisega seotud kuupäevadega;

c)	abiraha summaga;

d)	ladude tuvastamisega.

4.   Ladustamise leping sõlmitakse hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise taotluse registreerimisest.

5.   Kontrollmeetmed ja eelkõige need, mis on märgitud artiklis 7, kantakse vastavasse registrisse, mille loob vahendusasutus. Ladustusleping viitab nimetatud registrile.

Artikkel 5

Lattu paigutamine ja laost väljatoomine

1.   Lattu paigutamise ja laost väljatoomise tööde perioodid on märgitud lisas.

2.   Laost väljatoomine käib kogu ladustamispartii kohta.

3.   Kui 60 esimese lepingulise ladustamispäeva jooksul ilmneb, et juustude kvaliteedi halvenemine on suurem, kui konserveerimise ajal on tavaks, võivad lepinguosalised ühe korra ühe ladustamispartii kohta saada loa riknenud kogused oma kuludega välja vahetada.

Kui riknenud kogused avastatakse kontrollimise ajal ladustamisperioodil või laost välja tuues, siis need kogused abi ei saa. Lisaks ei tohi see ülejäänud partii osa, millel on õigus abi saada, olla väiksem kui kaks tonni.

Teine lõik kehtib siis, kui üks osa partiist tuuakse välja enne lõikes 1 kirjeldatud ladustamisperioodi lõppu või enne artikli 8 lõikes 2 kirjeldatud minimaalse ladustamisaja täitumist.

4.   Lõike 3 esimeses lõigus kirjeldatud juhtumi puhul, kui on vaja välja arvutada abisumma asendatud koguste kohta, arvestatakse esimeseks lepinguliseks ladustamispäevaks lepingulise ladustamise esimene päev.

Artikkel 6

Ladustamise tingimused

1.   Liikmesriik tagab, et järgitakse kõiki tingimusi, mis annavad õiguse abiraha saamiseks.

2.   Lepinguosaline, või liikmesriigi nõudmisel või volitusel lao eest vastutav isik, teeb kontrollimise eest vastutavale pädevale organisatsioonile kättesaadavaks kõik dokumendid, mis tagavad, et seoses eraviisilise ladustamise alla käivate toodetega on olemas järgnev info:

a)	omandus ladustamise hetkel;

b)	juustude päritolu ja valmistamise kuupäev;

c)	ladustamise kuupäev;

d)	asukoht laos ja lao aadress;

e)	laost väljatoomise kuupäev.

3.   Lepinguosaline, või vastaval juhul lao eest vastutav isik, peab iga lepingu kohta koguselist arvestust, mis on laos kättesaadav ja mis sisaldab järgmist infot:

a)	eraviisilise ladustamise alla käivate toodete tuvastamine ladustamispartii numbri järgi;

b)	lattu paigutamise ja laost väljatoomise kuupäevad;

c)	juustude arv ja nende kaal, millele viitab ladustamispartii;

d)	toodete asukoht laos.

4.   Ladustatud kaubad peavad olema hõlpsasti tuvastatavad, kergelt ligipääsetavad ja lepingu alusel eraldi märgistatud. Ladustamise alla kuuluvatele juustudele paigaldatakse spetsiaalne tähis.

Artikkel 7

Kontroll

1.   Lattu paigutamise ajal teostab pädev ametkond kontrolli, eesmärgiga garanteerida, et ladustatud kaubad annavad õiguse abi saada ja et hoida ära toodete võimalikku asendamist lepingulise ladustamise ajal.

2.   Pädev ametkond teostab ootamatut pistelist kontrolli, et teha kindlaks, kas lattu paigutatud tooted on omal kohal. Saadud näidis peab kajastama tervikut ja vastama vähemalt 10 %-le üldisest lepingulisest kogusest, mis kuulub eraviisilise ladustamise abi alla.

Kontroll sisaldab peale artikli 6 lõikes 3 kirjeldatud raamatupidamise uurimise ka toodete kaalu ja omaduste füüsilist kontrolli ning toodete tuvastamist. Seda füüsilist kontrolli tohib rakendada minimaalselt 5 %-le ootamatule kontrollile allutatud kogusest.

3.   Lepingulise ladustamise lõppedes kontrollib pädev ametkond toodete kohalolu. Kuid kui tooted jäävad lattu ka pärast maksimaalse lepingulise ladustamise lõppemist, võib seda kontrolli teostada siis, kui tooted laost välja tuuakse.

Esimeses lõigus kirjeldatud kontrollimise jaoks informeerib lepinguosaline pädevat ametkonda, viidates kõnesolevatele ladustamispartiidele, vähemalt viis tööpäeva enne lepingulise ladustamise lõppemist või laost väljatoomise töö algust, kui viimane toimub pärast lepingulise ladustamise lõppemist.

Liikmesriik võib võtta vastu lühema tähtaja kui viis tööpäeva, mida kirjeldati teises lõigus.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 järgi teostatud kontrollimistest tuleb koostada raport, milles on täpselt ära toodud:

a)	kontrollimise kuupäev;

b)	selle pikkus;

c)	teostatud menetlused.

Kontrollimise raporti peavad allkirjastama vastutav ametiisik ja lepinguosaline, või vastaval juhul lao eest vastutav isik, ning see peab asuma maksete kaustas.

5.   Kui esineb ebareeglipärasusi, mis puudutavad 5 % või enamat kontrollitud toodetest, laieneb kontroll suuremale näidiste hulgale, mille määratleb vastav ametkond.

Liikmesriigid annavad neist juhtudest nõukogule teada neljanädalase tähtajaga.

6.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kontrollkulud kannab osaliselt või täielikult lepinguosaline.

Artikkel 8

Abirahad ladustamise puhul

1.   Abisummad on määratletud järgnevalt:

a)	10 eurot tonni kohta määratletud kulude puhul;

b)	0,25 eurot tonni ja lepingulise ladustamise päeva kohta lattu paigutamise kulude puhul;

c)	finantskulude puhul iga lepingulise ladustamise päeva kohta: i) 0,23 eurot tonni kohta laagerduvate juustude puhul, ii) 0,28 eurot tonni kohta pecorino romano juustude puhul, iii) 0,39 eurot tonni kohta kefalotyri ja kasseri juustude puhul.

2.   Mingit abi ei anta, kui lepingulise ladustamise kestus on alla kuuekümne päeva. Maksimaalne summa ei saa olla suurem kui summa, mis vastab ühele 180päevasele lepingulisele ladustamisele.

Kui lepinguosaline ei järgi artikli 7 lõikes 3, või vastasel korral kolmandas lõigus kirjeldatud tähtaega, kahandatakse abisummat 15 % ja seda makstakse ainult selle perioodi kohta, mille puhul lepinguosaline esitab pädevale ametkonnale rahuldava tõendi, et juustud asusid lepingulises ladustamises.

3.   Abisumma makstakse välja lepinguosalise taotluse kohaselt lepingulise ladustamisperioodi lõppedes, tähtajaga 120 päeva alates taotluse saamisest ja eeldades, et artikli 7 lõikes 3 kirjeldatud kontrollimisi teostati ja et abiraha saamiseks õigust andvaid tingimusi järgiti.

Kuid kui on käimas administratiivne juurdlus seoses õigusega abi saada, ei toimu väljamaksmist enne, kui õigus abi saada on tuvastatud.

Artikkel 9

Teavitamine

Liikmesriigid edastavad hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks teavitamisele eelneva kuu andmed:

a)	järgmised juustukogused, mis kuuluvad lepingu alla kõnesoleva kuu alguseks: — laagerduvad juustud, — pecorino romano, — kefalotyri ja kasseri;

b)	juustukogused, mille jaoks sõlmiti ladustamislepingud kõnesoleva kuu jooksul, vastavalt punktis a kirjeldatud kategooriatele;

c)	juustukogused, mille puhul ladustamislepingute tähtajad said kõnesoleva kuu jooksul täis, vastavalt punktis a kirjeldatud kategooriatele;

d)	juustukogused, mis kuuluvad lepingu alla kuni käesoleva kuu lõpuni, vastavalt punktis a kirjeldatud kategooriatele.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

---

---