23.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 375/12

(1)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks sätestab asutamisleping meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)

Asutamisleping näeb ette, et nõukogu võtab meetmeid sisserändepoliitika kohta seoses sissesõidu- ja elamistingimuste ning selle korra normidega, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube.

(3)

Erakorralisel istungil Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal tõdes Euroopa Ülemkogu vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja elamisega seotud riiklikke õigusakte ja nõudis nõukogult kiiret otsuste vastuvõtmist komisjoni ettepanekute alusel.

(4)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(5)

Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva direktiivi sätteid kedagi soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimata.

(6)

Üks ühenduse tegevuse eesmärke hariduse valdkonnas on edendada Euroopa tervikuna maailma tipptasemel piirkonnaks õpingute ja kutseõppe alal. Kolmandate riikide kodanike liikuvuse edendamine ühendusse õpingute eesmärgil on selle strateegia üheks peamiseks teguriks. Liikmesriikide riiklike õigusaktide ühtlustamine vastuvõtu ja elamise tingimuste osas on selle üheks osaks.

(7)

“Migratsioon” käesoleva direktiivi mõistes on definitsiooni kohaselt ajutine ja ei sõltu tööturu olukorrast vastuvõtvas liikmesriigis ning moodustab asjassepuutuvate migrantide, nende päritoluriigi ja vastuvõtva liikmesriigi jaoks vastastikuse rikastumise keskkonna ning aitab edendada paremat üksteisemõistmist kultuuride vahel.

(8)

Käesolevas direktiivis hõlmab mõiste “vastuvõtt” kolmandate riikide kodanike sisenemist riiki ja elamist riigis.

(9)

Uued ühenduse eeskirjad lähtuvad mõistete “üliõpilane”, “praktikant”, “haridusasutus” ja “vabatahtlik” määratlustest, mis on ühenduse õiguses juba kasutusel, eelkõige erinevates ühenduse programmides, mille eesmärk on edendada vastavate isikute liikuvust (Socrates, Euroopa vabatahtlik teenistus jne).

(10)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud üliõpilaste ettevalmistuskursuste kestus ja muud tingimused tuleks määratleda liikmesriikidel kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega.

(11)

Käesolev direktiiv ei hõlma kolmandate riikide kodanikke, kes kuuluvad mittetasustavate praktikantide ja vabatahtlike kategooriasse ning keda käsitletakse siseriiklike õigusaktide kohaselt töölistena nende tegevuste olemuse või saadava kompensatsiooni või töötasu tõttu. Meditsiinivaldkonnas spetsiaalseid õpinguid kavandavate kolmandate riikide kodanike vastuvõtu peaks määratlema liikmesriigid.

(12)

Üliõpilase vastuvõttu kõrgemasse õppeasutusse võiks muude võimaluste hulgas tõendada ka kirja või tõendiga üliõpilaste nimekirja kandmise kohta.

(13)

Piisavate toimetulekuvahendite olemasolu hindamisel võib arvesse võtta ka stipendiumeid.

(14)

Käesoleva direktiiviga sätestatud vastuvõtmisest võib keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige võib vastuvõtmisest keelduda, kui liikmesriik faktidele tuginedes tehtud hinnangus leiab, et vastav kolmanda riigi kodanik kujutab võimalikku ohtu avalikule korrale või riiklikule julgeolekule. Avaliku korra mõiste osas võib võtta arvesse süüdimõistmist raske kuriteo eest. Selles kontekstis tuleb märkida, et avaliku korra ja riikliku julgeoleku mõisted hõlmavad ka juhtumeid, kus kolmanda riigi kodanik kuulub või on kuulunud ühendusse, mis toetab terrorismi, toetab või on toetanud sellist ühendust või omab või on omanud äärmuslikke vaateid.

(15)

Vastuvõtmise taotluse põhjuseid puudutavate kahtluste korral peaks liikmesriik olema võimeline nõudma kõiki tõendeid, mis on vajalikud taotluse selguse hindamiseks, eelkõige taotleja kavandatavate õpingute eesmärkide osas, selleks et võidelda käesolevas direktiivis sätestatud protseduuride kuri- ja väärtarvitamise vastu.

(16)

Mitmes liikmesriigis õppivate kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste liikuvus peab olema hõlbustatud, nagu ka ühenduse programmides osalevate kolmandate riikide kodanike vastuvõtt, et edendada liikuvust ühenduses ja ühenduse suunas vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidele.

(17)

Selleks et võimaldada esmakordset sisenemist riigi territooriumile peaks liikmesriik olema võimeline väljastama õigeaegselt elamisloa või viisa, kui elamislube väljastatakse ainult vastava riigi territooriumil.

(18)

Selleks et võimaldada kolmandate riikide kodanikest üliõpilastel katta osa oma õpingutega seotud kuludest, tuleks neile anda juurdepääs tööturule, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest. Põhimõte, et üliõpilastele võimaldatakse juurdepääs tööturule, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest, peaks olema üldine reegel. Siiski erandolukordades peaks liikmesriikidel olema võimalus arvestada olukorda nende riiklikel tööturgudel.

(19)

Eelneva loa mõiste hõlmab tööloa andmist üliõpilastele, kes soovivad tegeleda majandustegevusega.

(20)

Käesolev direktiiv ei mõjuta riiklikke õigusakte osalise tööajaga töö valdkonnas.

(21)

Tuleks sätestada kiirmenetluse kord vastuvõtuks õpingute eesmärgil või õpilasvahetuse raames, mida haldavad tunnustatud organisatsioonid liikmesriikides.

(22)

Iga liikmesriik peaks tagama üldsusele juurdepääsu, eelkõige Interneti kaudu, suurimale võimalikule regulaarselt ajakohastatavale teabepaketile, mis hõlmab käesolevas direktiivis määratletud asutusi, õppekursuseid, mis võtavad vastu kolmandate riikide kodanikke ja riigi territooriumile nimetatud eesmärgil sisenemise ja sellel elamise tingimusi ja korda.

(23)

Käesolev direktiiv ei tohiks mingitel asjaoludel mõjutada nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) (4) kohaldamist.

(24)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kolmandate riikide kodanike riiki lubamist õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil, ei saa liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada ning neid saab nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega piirdub käesolev direktiiv üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

(25)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning piiramata nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole käesolev direktiiv Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ega nende suhtes kohaldatav.

(26)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole käesolev direktiiv Taanile siduv ega tema suhtes kohaldatav,

a)

tingimused kolmandate riikide kodanike riiki lubamiseks liikmesriikide territooriumile õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil pikemaks ajavahemikuks kui kolm kuud;

b)

nimetatud eesmärkidel kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse lubamise eeskirjad.

a)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes elavad liikmesriigis varjupaigataotlejatena, subsidiaarse kaitse või ajutiste kaitsekavade alusel;

b)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle riigist väljasaatmine on tühistatud faktidele või seadusele tuginedes;

c)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on ühenduse piires vaba liikumise õigust kasutanud liidu kodanike pereliikmed;

d)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes omavad liikmesriigis pikaajalise elaniku staatust vastavalt nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (5) ja kes kasutavad oma õigust elada teises liikmesriigis õppimise või kutseõppe eesmärgil;

e)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel kuuluvad töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate hulka.

a)

kahe- või mitmepoolsed kokkulepped ühenduse või ühenduse ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel; või

b)

kahe- või mitmepoolsed kokkulepped ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

a)

esitab siseriiklike õigusaktidega ettenähtud kehtiva reisidokumendi. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt kavandatud riigis viibimise aja jooksul;

b)

esitab vanemate antud loa kavandatud riigis viibimise kohta, kui ta on vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kohaselt alaealine;

c)

omab ravikindlustust, mis katab kõiki selliseid riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi oma kodanikud on tavaliselt kindlustatud;

d)

ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele;

e)

liikmesriigi nõudmisel esitab tõendi, et ta on maksnud artikli 20 kohase taotluse käsitlemise tasu.

a)

on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse õppekursusel osalemiseks;

b)

esitab liikmesriigi nõutavad tõendid selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks. Liikmesriigid avaldavad selle sätte kohaldamisel nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist;

c)

esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle keele piisava oskuse kohta, milles tema õpingud toimuvad;

d)

esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle kohta, et ta on tasunud õppeasutuse nõutavad maksud.

a)

vastab artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimustele seoses kõnealuse liikmesriigiga; ja

b)

on saatnud koos oma riiki lubamise taotlusega täielikud kõrgharidust tõendavad dokumendid ja tõendid selle kohta, et õppekursus, millel ta soovib osaleda, tõepoolest täiendab tema poolt lõpetatud kursust; ja

c)

osaleb ühenduse või kahepoolses vahetusprogrammis või on liikmesriigis üliõpilaseks vastu võetud vähemalt kaheks aastaks.

a)

ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse alam- ega ülempiiri;

b)

esitab tõendid keskharidusasutusse vastuvõtmise kohta;

c)

Esitab tõendid tunnustatud õpilasvahetusprogrammis osalemise kohta, mida korraldab asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks tunnustatud asutus;

d)

esitab tõendi, et õpilasvahetusorganisatsioon vastutab tema eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise aja jooksul, eelkõige elamis-, õppimis-, tervishoiu- ja tagasisõidukulude osas;

e)

majutatakse kogu tema riigis viibimise jooksul asjaomase liikmesriigi kehtestatud tingimustele vastava perekonna juures, kes on valitud kooskõlas selle õpilasvahetusprogrammi eeskirjadega, milles õpilane osaleb.

a)

olema allkirjastanud praktikalepingu, mille on vajadusel heaks kiitnud asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele, tasustamata praktika teostamiseks avaliku või erasektori ettevõttes või riiklikus või erakutseõppeasutuses, mis on liikmesriigi poolt tunnustatud vastavalt liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele;

b)

esitama liikmesriigi nõutavad tõendid selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, koolitus- ja tagasisõidukulude katmiseks. Liikmesriigid avaldavad selle sätte kohaldamisel nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist;

c)

osalema liikmesriigi nõudmisel algtaseme keelekoolitusel, et omandada praktika teostamiseks vajalikud teadmised.

a)

mitte ületama asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse alam- ega ülempiiri;

b)

esitama kokkuleppe organisatsiooniga, kes on asjaomases liikmesriigis vastutav vabatahtliku teenistusprogrammi eest, milles ta osaleb. Kokkulepe kirjeldab tööülesandeid, ülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimusi, tema tööaega, olemasolevaid vahendeid reisi-, elamis-, majutuskulude katmiseks ja taskurahaks kogu tema viibimise ajal, ning vajadusel talle teenistuse paremaks sooritamiseks antavat koolitust;

c)

esitama tõendid, et vabatahtliku teenistusprogrammi, milles ta osaleb, eest vastutav organisatsioon on sõlminud vastutuskindlustuse ja võtab täieliku vastutuse tema eest kogu tema riigis viibimise ajaks, eelkõige seoses tema elamis-, tervishoiu- ja tagasisõidukuludega;

d)

ja, liikmesriigi erinõudmisel, omandama algteadmised kõnealuse liikmesriigi keele, ajaloo ning poliitiliste ja ühiskondlike struktuuride kohta.

a)

ei järgi artikli 17 alusel kehtestatud majandustegevuse piiranguid;

b)

vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele ei saavuta oma õpingutes küllaldast edu.