32000R2698

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2698/2000,

27. november 2000,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1488/96 Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1488/96 [3] artikli 15 lõikes 6 on sätestatud, et nõukogu vaatab määruse enne 30. juunit 1999 läbi ning komisjon esitab vajaduse korral nõukogule sellesse tehtavad muudatused.

(2) Vahemere piirkond on Euroopa Liidu jaoks esmatähtis ning Vahemere piirkonna partnerite poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne areng esitab järjest suuremaid väljakutseid.

(3) On tähtis jätkata ja süvendada koostööd, mis algatati 27. novembril 1995 Barcelona deklaratsiooniga loodud Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse raames.

(4) Nüüd hakkavad jõustuma uued Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingud, mille ettevalmistamine ja rakendamine nõuab Vahemere piirkonna partneritelt suuri kohandamisega seotud jõupingutusi. Ühendus peaks neid jõupingutusi toetama.

(5) Aastatel 1995 kuni 1998 on määruse (EÜ) nr 1488/96 rakendamine olnud rahuldav, kuid nüüd on vaja otsuste tegemine muuta sujuvamaks, et võimaldada ühenduse abi tõhusam rakendamine.

(6) Seetõttu peaksid näidisprogrammid Vahemere piirkonna partnerite reformiprotsessi ja Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse loomise kontekstis selgemalt väljendama nende planeeritud tegevuste kavandatavat mõju, mida rahastatakse MEDA programmist.

(7) Strateegiadokumentides ning riiklikes ja piirkondlikes näidisprogrammides peaksid olema määratletud ühenduse toetuse peamised eesmärgid, suunised selle andmiseks ja esmatähtsad sektorid.

(8) Näidisprogrammidel põhinevate riiklike ja piirkondlike rahastamiskavade koostamine aitab kaasa otsustamiskorra sujuvamaks muutmisele.

(9) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta [4] kehtestatakse ühtne õiguslik raamistik ühenduste omavahendite ja kulutuste kõigi valdkondade jaoks. Ilma et see piiraks erinevate tegevusvaldkondade suhtes spetsiifiliste ühenduse eeskirjade kohaldamist, kohaldatakse nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/86 (mis käsitleb komisjoni kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) [5] ühenduste tegevuse kõigi valdkondade suhtes.

(10) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [6]

(11) Komisjon ja Euroopa Investeerimispank on valmis tagama oma koostöö edasiarendamist riskikapitali operatsioonide ja intressitoetuste rakendamisel.

(12) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [7] punktis 34 määratletud võrdlussumma on lisatud käesolevasse määrusesse kogu kehtivuse ajaks, ilma et see mõjutaks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi.

(13) Seepärast on vaja muuta määrust (EÜ) nr 1488/96.

(14) Käesoleva määruse vastuvõtmiseks vajalikud volitused on sätestatud ainult asutamislepingu artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1488/96 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ühendus rakendab meetmed Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse põhimõtete ja prioriteetide raames, et toetada I lisas loetletud Vahemere piirkonna kolmandate riikide ja territooriumide (edaspidi "Vahemere piirkonna partnerid") jõupingutusi nende majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformimisel ning parandada halvemas olukorras olijate tingimusi ja vähendada majandusarengust tulenevaid sotsiaalseid ja keskkonda mõjutavaid tagajärgi."

2. Artikli 1 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"3. Selle programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2000-2006 on 5,35 miljardit eurot."

3. Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Toetusmeetmete rakendamisel võetakse arvesse säästva arengu eesmärki, mille tulemusel saavutatakse pikaajaline stabiilsus ja heaolu. Erilist tähelepanu pööratakse majandusliku ülemineku majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnamõjudele, piirkondlikule ja allpiirkondlikule koostööle ning Vahemere piirkonna partnerite suutlikkuse tõstmisele, mille abil nad võivad integreeruda maailmamajandusse. Eesmärgid ja asjakohaste menetluste üksikasjad sätestatakse II lisas."

4. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4

1. Kokkuleppel liikmesriikidega ning kohapealse vastastikuse ja korrapärase teabevahetuse alusel, eriti seoses strateegiadokumentide, riiklike näidisprogrammide, aastaste rahastamiskavade ja projektide koostamise ning nende elluviimise järelevalvega, tagab komisjon ühenduse, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga (edaspidi "pank"), ja üksikute liikmesriikide abi tõhusa koordineerimise, et suurendada koostööprogrammide järjepidevust ja vastastikust täiendavust. Lisaks sellele soodustab komisjon rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ÜRO koostööprogrammide ja teiste rahastajate tegevuse koordineerimist ning nende omavahelist koostööd. Kohalpealse koordineerimise erikord sisaldub suunistes, mille kiidab heaks artiklis 11 sätestatud komitee.

2. Käesolevas määruses nimetatud meetmeid võib ühendus võtta iseseisvalt või kaasrahastamise vormis koos Vahemere piirkonna partneritega või koos liikmesriikide avalik-õiguslike või eraõiguslike asutustega ja pangaga või koos mitmepoolsete asutuste või kolmandate riikidega. Komisjon edendab vajaduse korral kaasrahastamist liikmesriikidega vastastikuse ja operatiivse teabevahetuse alusel."

5. Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse lõigetega 2-6 järgmiselt:

"2. Koostöös pangaga koostatakse riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid aastateks 2000-2006. Strateegiadokumentide eesmärk on määratleda koostöö pikaajalised eesmärgid ja määrata kindlaks sekkumise esmatähtsad valdkonnad. Selleks võetakse arvesse kõiki asjakohaseid hindamisi, kasutatakse probleemile suunatud analüüse ning neisse integreeritakse valdkondadevahelisi küsimusi. Selleks et kergendada koostööeesmärkide saavutamise hindamist, töötakse võimaluse korral välja rakendamise kriteeriumid. Strateegiadokumendid vaadatakse uuesti läbi, kui seda nõuavad ettenägematud asjaolud või pärast artikli 15 lõikes 4 osutatud läbivaatamist.

3. Kolmeaastased riiklikud ja piirkondlikud näidisprogrammid põhinevad vastavatel strateegiadokumentidel. Need koostatakse koostöös pangaga riiklikul ja piirkondlikul tasandil ja neis võivad sisalduda vastavalt ka intressitoetused ja riskikapital.

Neis võetakse arvesse koos Vahemere piirkonna partneritega määratletud prioriteete, sealhulgas majandusliku dialoogi otsuseid.

Programmides määratletakse II lisa II jaos nimetatud valdkondadele suunatava ühenduse toetuse peamised eesmärgid, selle andmise suunised, esmatähtsad valdkonnad ning programmide hindamiskriteeriumid. Programmides esitatakse soovituslikud summad (üldiselt ja esmatähtsate valdkondade kaupa) ja asjaomase programmi rahastamiskriteeriumide loetelu.

Programme ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas. Programme võib muuta, arvestades nii saadud kogemusi, Vahemere piirkonna partnerite edusamme seoses struktuurireformi, makromajandusliku stabiliseerimise, tööstuse arengu ja sotsiaalse progressiga kui ka koostöö tulemusi uute assotsieerumislepingute raames. Programmides kirjeldatakse partnerite poolt esmatähtsates sektorites rakendatavaid reforme ning antakse hinnang saavutatud edule.

4. Rahastamisotsused põhinevad peamiselt lõikes 3 osutatud näidisprogrammidel ja võetakse reeglina vastu igal aastal. Need koostatakse koostöös pangaga riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Intressitoetusega projektid sisalduvad riiklikes rahastamiskavades. Riskikapitaliga seotud projektid sisalduvad piirkondlikes rahastamiskavades.

Kavad sisaldavad rahastatavate projektide nimekirja. Iga projekti kontrollitakse eraldi kui osa terviklikust rahastamiskavast. Kavade sisu kirjeldatakse piisavalt üksikasjalikult, et need saaks vastu võtta artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras.

5. Komisjon tagab koostöös pangaga, et intressitoetuse ja riskikapitaliga seotud meetmeprogrammid täiendaksid riiklikke ja piirkondlikke strateegiadokumente, näidisprogramme ja rahastamiskavasid ja oleksid nendega kooskõlas. Rakendamisetapil tagab pank meetmete vastavuse käesolevale määrusele ja selle alusel tehtud otsustele.

Üldjuhul inkorporeerib komisjon panga ettepanekute alusel intressitoetusega seotud projektid vajaduse korral riiklikesse rahastamiskavadesse.

Komisjon inkorporeerib panga ettepanekute alusel riskikapitaliga seotud projektid vajaduse korral piirkondlikesse rahastamiskavadesse. Projektid koostatakse riskikapitaliprojektide kujul, sisaldades eraldusi riskikapitali operatsioonide rahastamiseks mitme aasta jooksul.

6. Rahastamisotsused põhinevad vastavatel näidisprogrammidel, kui projektid ei moodusta rahastamiskava osa."

6. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 viimane lause jäetakse välja;

b) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

"Pangast antavad intressitoetusega laenud vääringustatakse ja makstakse eurodes. Iga makse jaoks kehtestatakse kohaldatav intressimäär, võttes arvesse kõnealuse operatsiooni rahanduslikku laadi; igale maksele kohaldatav toetuse määr moodustab poole kõnealuse makse intressimäärast, kuid see toetuse määr ei ületa 3 %-list nominaalmäära.";

c) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"3. Rahastamisotsuste ning nendest tulenevate rahastamiskokkulepete ja lepingutega nähakse muu hulgas ette komisjonipoolne (kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)) järelevalve ja finantskontroll, sealhulgas ka kohapealne kontroll ja inspekteerimine kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, [8] ning vajaduse korral kontrollikoja kohapealne audit. Komisjon võtab meetmeid artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras, et tagada Euroopa Ühenduse finantshuvide piisav kaitse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 [9].";

d) lõikesse 4 lisatakse teine lõik:

"Riskikapitali kasutatakse peamiselt erasektori tugevdamiseks, eelkõige MEDA riikide rahandussektori tugevdamiseks. Selliste rahandustoodete ja -tingimuste pakkumine, mida ei ole kohapeal olemas, loob kindlasti lisaväärtust.";

e) lõike 4 kolmanda lõigu sissejuhatavad sõnad asendatakse järgmisega:

"Panga antud ja hallatud riskikapital võib eelkõige olla:"

7. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"1. Käesoleva määruse alusel võetud meetmed võivad katta kauba ja teenuste impordikulud ning projektide ja programmide teostamiseks vajalikud kohalikud kulud. Otsese eelarvetoetusega, mida antakse abi korras partnerile, võib toetada majandusreformide kokkulepitud programme, eelkõige II lisa I jao punktis b osutatud sektorites korraldatava struktuurilise kohandamise kaudu. Ühenduse rahastamine ei kata makse, tollimakse ega muid tasusid.";

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Samuti võidakse katta kulud, mis tekivad programmide või projektide kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel, juhtimisel, järgimisel, auditeerimisel ja kontrollimisel. See võib hõlmata tehnilise ja haldusabiga seotud kulusid, kui need on vastastikku kasulikud nii komisjonile kui abisaajatele ja need ei ole avaliku teenistuse igapäevased ülesanded."

8. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 viimane taane jäetakse välja;

b) lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

"4. Koostöös liikmesriikidega esitab komisjon taotluse korral kõigile huvitatud ettevõtetele, organisatsioonidele ja institutsioonidele kogu ühenduses MEDA-programmi põhiaspekte käsitleva dokumentatsiooni ja programmis osalemise nõuded, kasutades asjakohaseid Interneti võimalusi.

5. Artikli 9 lõikes 6 osutatud rahastamiskokkulepe või rahastamisettepanek sisaldab kavandatavate lepingute andmeid, sealhulgas hinnangväärtust, lepingute sõlmimise korda ja pakkumise väljakuulutamise kavandatavat kuupäeva.";

c) lõige 7 asendatakse järgmisega:

"7. Pakkumise tulemused, sealhulgas teave saadud pakkumiste arvu, lepingu sõlmimise kuupäeva ning edukate pakkujate nime ja aadressi kohta avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja tehakse kättesaadavaks Internetis. Komisjon esitab artiklis 11 nimetatud komiteele kord kuue kuu jooksul üksikasjaliku teabe MEDA-programmide ja projektide rakendamisel sõlmitud lepingute kohta."

9. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 9

1. Komisjon edastab teabe kavandatava üldise finantsplaani kohta ja oma põhiargumendid strateegiadokumentide osas, avaldades eelkõige riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide kogusumma ning selle jaotuse abisaavate riikide ja esmatähtsate valdkondade kaupa nende programmide raames.

2. Strateegiadokumendid, näidisprogrammid, rahastamiskavad ja nende muudatused võtab komisjon vastu artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, võtab komisjon artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras eraldi vastu rahastamisotsused, mis ei ole hõlmatud riiklike või piirkondlike rahastamiskavadega.

4. Lõikes 3 osutatud rahastamisotsuseid muutvad otsused võtab komisjon vastu, kui need ei sisalda põhimõttelisi muudatusi või lisakohustusi, mis ületavad 20 % algsest kohustusest. Komisjon teavitab artiklis 11 nimetatud komiteed viivitamata sellistest otsustest.

5. Komisjon võtab vastu rahastamisotsused, mis ei ületa 2 miljonit eurot, kui need moodustavad osa ülderaldisest. Ülderaldise otsus võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras. Artiklis 11 nimetatud komiteed teavitatakse korrapäraselt ja viivitamata ning igal juhul enne järgmist istungit kõigist rahastamisotsustest, mis ei ületa 2 miljonit eurot.

6. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [10] (edaspidi "finantsmäärus") artikli 106 kohaldamist, edastatakse rahastamiskokkulepped kaks nädalat enne allakirjutamist artiklis 11 sätestatud komitee liikmetele.

7. Keskkonna valdkonnas rahastatavatele projektidele panga antud laenu intressitoetuse suhtes kohaldatakse artiklis 12 sätestatud lisamenetlust. Riskikapitali suhtes kohaldatakse artiklis 13 sätestatud lisamenetlust."

10. Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Käesoleva määruse alusel tehtud rahastamisotsuste ja artiklis 15 nimetatud hinnangute puhul järgib komisjon finantsmääruses nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, sealhulgas eelkõige neid, mis on seotud säästlikkuse ja tasuvusega."

11. Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

"1. Moodustatakse korralduskomitee (edaspidi "MED-komitee";). Panga esindaja võtab komitee tööst osa ilma hääleõiguseta.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.";

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

"5. Komitee võtab oma töökorra vastu asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega.";

c) lõige 7 jäetakse välja.

12. Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 12

1. Pank esitab komisjonile ettepaneku intressitoetusega seotud projekti kohta, et inkorporeerida see rahastamiskavasse või võtta vastu iseseisva rahastamisotsusena vastavalt artikli 9 lõigetele 2 ja 3. Komisjon kontrollib pakutava projekti vastavust käesolevale määrusele ja selle alusel tehtud asjaomaste otsuste vastavust.

2. Komisjon teatab pangale igast intressitoetusega seotud otsusest, mis on vastu võetud rahastamiskava raames või iseseisva rahastamisotsusena.

3. Vastavalt lõikes 2 osutatud otsusele võib pank, kui otsusega määratakse intressitoetus, anda vastava laenu nimetatud toetusega, eeldusel et artiklis 14 nimetatud komitee ja komisjoni esindaja selles on esitanud pooldava arvamuse.

4. Pank teavitab sellest vastavalt komisjoni."

13. Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 13

1. Pank esitab komisjonile ettepaneku riskikapitaliga seotud riskikapitaliprojekti kohta, et inkorporeerida see piirkondlikku rahastamiskavasse. Komisjon kontrollib projekti tingimuste vastavust käesolevale määrusele ja selle alusel tehtud asjaomaste otsuste vastavust.

2. Komisjon teatab pangale igast artikli 9 lõike 2 alusel tehtud otsusest piirkondliku rahastamiskava kohta, mille rakendamiseks kasutatakse riskikapitali.

3. Selle alusel esitab pank artiklis 14 nimetatud komiteele temalt arvamuse saamiseks piirkondliku rahastamiskavaga ettenähtud riskikapitaliprojektide rakendamise konkreetsed operatsioonid. Komisjoni esindaja edastab sellele komiteele oma institutsiooni seisukoha asjaomase operatsiooni kohta ja eelkõige selle kohta, kas see vastab piirkondlikule rahastamiskavale.

4. Selle alusel ja eeldusel, et artiklis 14 nimetatud komitee ja komisjoni esindaja selles on esitanud pooldava arvamuse, esitatakse pangale asjakohaste meetmete võtmiseks konkreetsed riskikapitali operatsioonid.

5. Pank teavitab sellest vastavalt komisjoni."

14. Artikli 14 lõigetes 3 ja 4 asendatakse viide asutamislepingu artikli 148 lõikele 2 viitega asutamislepingu artikli 205 lõikele 2.

15. Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 15

1. Komisjon tutvub koos pangaga käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete rakendamise edusammudega ning esitab hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande. Aruandes esitatakse andmete konfidentsiaalsust tagades teave aasta jooksul rahastatud meetmete ja järelevalve tulemuste kohta ning hinnatakse saavutatud tulemusi strateegiadokumentide üldkontekstis.

2. Komisjon teatab liikmesriikidele igal aastal eelmise aasta eelarve täitmisest, näidates ära maksukohustused ja maksed.

3. Komisjon ja pank annavad oma projektidele ja peamistele sekkumisvaldkondadele vahe- ja järelhinnangu, et kindlaks teha, kas eesmärgid on saavutatud, ja anda suuniseid tulevaste meetmete tõhustamiseks. Hindamisaruanded antakse konfidentsiaalsust tagades MED-komiteele ja Euroopa Parlamendile. Panga hallatavate meetmetega seotud aruanded antakse MED-komiteele.

4. Kord kolme aasta jooksul koostab komisjon koos pangaga üldhinnangu Vahemere piirkonna partneritele antud abi ja programmide tõhususe kohta ja vaatab läbi strateegiadokumendid. Aruanne esitatakse viivitamata aruteluks MED-komiteele.

5. Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi enne 30. juunit 2006. Selleks esitab komisjon nõukogule enne 31. detsembrit 2005 hindamisaruande koos ettepanekutega määruse tuleviku ja vajaduse korral sellesse tehtavate muudatuste kohta."

16. Määruse (EÜ) nr 1488/96 II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Fabius

[1] EÜT C 89 E, 28.3.2000, lk 4.

[2] Arvamus on esitatud 6. septembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 780/98 (EÜT L 113, 13.4.1998, lk 3).

[4] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[5] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[8] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[9] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[10] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2673/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

II LISA

Artikli 2 rakendamise eesmärgid ja eeskirjad

I. a) Majandusliku ülemineku ja Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna rajamise toetamine hõlmab eelkõige:

- töökohtade loomist ja erasektori arendamist, sealhulgas majanduskeskkonna parandamine ja VKEde toetamine,

- turgude avamist, investeeringute, tööstuskoostöö ning nii Euroopa Ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite vahelise kui ka Vahemere piirkonna partnerite omavahelise kaubanduse toetamist,

- majanduslike infrastruktuuride parandamist, sealhulgas võimaluse korral ka finants- ja maksusüsteemid.

b) Partnerite reformiprogrammide toetusmeetmeid rakendatakse järgmiste põhimõtete alusel:

- toetusprogrammide koostamise eesmärgiks on taastada finantstasakaal või seda vajadusel stabiliseerida ja luua kiirenevat kasvu soodustav majanduskeskkond, parandades samal ajal elanikkonna heaolu,

- toetusprogrammidega toetatakse ka oluliste sektorite reforme eesmärgiga luua vabakaubanduspiirkond Euroopa Ühendusega,

- toetusprogramme kohandatakse vastavalt iga riigi olukorrale ning neis võetakse arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi,

- toetusprogrammides nähakse ette meetmed, mis on eelkõige kavandatud selleks, et toetada sotsiaalsete tingimuste ja tööhõive osas majanduslikku üleminekut ja Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomist ning leevendada selle protsessi võimalikku negatiivset mõju sotsiaalsetele tingimustele ja tööhõivele eelkõige elanikkonna sotsiaalselt tõrjutud osas,

- toetus makstakse välja osamaksetena otsese eelarvelise toetuse kujul, kui see vastab toetusprogrammis kokkulepitud eesmärkidele ja/või valdkondade eesmärkidele.

Tuleb täita järgmised abikõlblikkuskriteeriumid:

- asjaomasel riigil peab olema Bretton Woodsi institutsioonide poolt heaks kiidetud reformiprogramm või see riik peab rakendama vastavalt reformide ulatusele ja tõhususele samaväärseid programme koostöös nende institutsioonidega, kuid mitte tingimata nende institutsioonide rahalisel toetusel,

- tuleb arvesse võtta riigi majanduslikku olukorda, makromajanduslikku taset (võlad, võlahalduskulud, maksebilanss, eelarveolukord, rahapoliitiline olukord, RKT inimese kohta ja tööpuudus) ja sektorireformide taset, pidades silmas vabakaubanduspiirkonna loomist Euroopa Ühendusega.

II. Säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamine hõlmab eelkõige järgmist:

- kodanikuühiskonna ja elanikkonna kaasamine arengumeetmete kavandamisse ja rakendamisse,

- sotsiaalteenuste parendamine, eelkõige tervishoiu, pereplaneerimise, veevarustuse, sanitaaria ja elamumajanduse valdkonnas,

- kasvust saadava tulu laiapõhjalise ja õiglase jagamise edendamine, pöörates erilist tähelepanu ÜRO tippkohtumistel kokkulepitud eesmärkidele ja sihtidele seoses vaesuse vastu võitlemisega, mis on inkorporeeritud rahvusvahelistesse arengusihtidesse,

- harmooniline ja integreeritud maaelu areng ning elutingimuste parandamine linnas,

- tugevdatud koostöö põllumajanduse valdkonnas, eelkõige kvaliteedi ja standardite osas,

- tugevdatud koostöö kalanduse valdkonnas ja mere elusressursside säästev kasutamine,

- keskkonna kaitse ja parendamine, pidades eelkõige silmas ettevaatusabinõude ja ennetusmeetmete põhimõtteid majandusarengu toetamisel tugevdatud keskkonnalase koostöö kaudu,

- majanduslike infrastruktuuride tõhustamine, eelkõige transpordi, energeetika, maa- ja linnaelu arengu valdkonnas, tugevdades meetmeid, mis on seotud infoühiskonna, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga,

- inimressursside integreeritud arendamine liikmesriikide programmide täienduseks, eelkõige seoses täiendkutseõppega tööstuskoostöö raames, ning teadus- ja tehnikauuringute potentsiaali tõstmine,

- demokraatia tugevdamine, inimõiguste austamine ja kaitse, eelkõige Euroopa Ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite valitsusväliste organisatsioonide kaudu,

- kultuurikoostöö ja noorsoovahetus,

- koostöö ja tehniline abi koostöö tugevdamiseks migratsiooni valdkonnas ja illegaalse immigratsiooni vastu võitlemiseks, kaasa arvatud illegaalsete immigrantide repatrieerimine,

- koostöö ja tehniline abi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, kaasa arvatud narkootiliste ainete ebaseaduslik ringlus ja inimkaubandus,

- koostöö arendamine õigusriigiga seotud valdkondades, näiteks koostöö justiits- ja kriminaalasjades, nende institutsioonide tugevdamine, mis tagavad kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe, riigi julgeolekuteenistuste koolitus ja kodanikukaitsealane koolitus.

III. Regionaalset ja piiriülest koostööd toetatakse eelkõige järgmiselt:

a) luues ja arendades regionaalse koostöö struktuure Vahemere piirkonna partnerite vahel ja partnerite ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel;

b) - luues piirkondliku kaubanduse jaoks vajaliku füüsilise infrastruktuuri, sealhulgas transport, teabevahetus ja energeetika,

- parendades õigusakte ja rakendades piirirajatistega seotud väikesemahulisi infrastruktuuriprojekte,

- suurte geograafiliste piirkondade tasandil tehtava koostöö abil ning meetmete abil, mis täiendavad samas valdkonnas võetud Euroopa Ühenduse meetmeid, kaasa arvatud toetus ühenduse loomiseks Vahemere piirkonna partnerite transpordi- ja energiavõrkude ning üleeuroopaliste võrkude vahel;

c) muude piirkondlike meetmete abil, sealhulgas Euroopa-Araabia dialoog;

d) Euroopa Ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite kodanikuühiskondade vaheliste vahetuste abil; selles kontekstis keskendutakse detsentraliseeritud koostöö puhul:

- eesmärgile määratleda valitsusvälised ühenduse toetuse saajad,

- eelkõige koostöövõrkude loomisele ülikoolide ja teadlaste, kohalike kogukondade, ühenduste, politoloogia sihtasutuste, kutseühingute ja valitsusväliste organisatsioonide, massiteabevahendite, eraettevõtjate ja kultuuriasutuste vahel selle sõna laiemas tähenduses ning muude IV jaos loetletud organisatsioonide vahel.

Programmid peavad keskenduma kodanikuühiskonna osalemise ja tekkimise edendamisele partnerriikides, tõhustades eelkõige teabevahetust ja püsivaid sidemeid koostööpartnerite vahel.

IV. Head valitsemistava edendatakse toetades olulisi institutsioone ja kodanikuühiskonna võtmeisikuid, nagu kohalikud asutused, maa- ja külapiirkondade elanike ühendused, vastastikust abi andvad ühendused, ametiühingud, massiteabevahendid ja ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ning aidates riigi haldusasutustel parandada poliitika väljatöötamist ja selle rakendamist.

V. Käesoleva määruse alusel võetud meetmete puhul tuleb majandus- ja sotsiaalelus arvestada naiste ja meeste vajaduste ja võimaluste analüüsiga, et kaasata programmidesse ja arengukoostöö rakendamisse soolised aspektid. Erilise tähelepanu alla võetakse hariduse andmine ja töökohtade loomine naistele.

Meetmete puhul arvestatakse ka vajadust soodustada hariduse andmist ja töökohtade loomist noortele, et hõlbustada nende sotsiaalset integratsiooni.

VI. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad tehnilist abi, koolitust, institutsioonide väljaarendamist, teabevahetust, seminare, uuringuid, investeerimisprojekte mikro- ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning infrastruktuuridesse, ning meetmeid, millega viidatakse sellele, et toetuse on andnud ühendus. Detsentraliseeritud koostööd kasutatakse juhul, kui see võib olla tõhusam. Riskikapitali operatsioone ja intressitoetusi rahastatakse koostöös pangaga.

VII. Käesolevas määruses ettenähtud vahenditega rahastatud meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta keskkonnakaalutlusi.

--------------------------------------------------