EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32000R0907

Komisjoni määrus (EÜ) nr 907/2000, 2. mai 2000, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veise- ja vasikalihasektori eraladustusabiga

OJ L 105, 3.5.2000, p. 6–14 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Estonian: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Latvian: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Lithuanian: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Hungarian Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Maltese: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Polish: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Slovak: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Slovene: Chapter 03 Volume 029 P. 60 - 68
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 032 P. 131 - 140
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 032 P. 131 - 140

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 27/08/2008; kehtetuks tunnistatud 32008R0826

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2000/907/oj

32000R0907



Euroopa Liidu Teataja L 105 , 03/05/2000 Lk 0006 - 0014


Komisjoni määrus (EÜ) nr 907/2000,

2. mai 2000,

millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veise- ja vasikalihasektori eraladustusabiga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, [1] eriti selle artikli 26 lõiget 5, artiklit 41 ja artikli 48 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruses (EÜ) nr 1254/1999 sätestatakse turutoetus veise- ja vasikaliha eraladustusabina. Siiski on alates 1. juulist 2002 kõnealune abi võimalik vaid juhul, kui ühenduse keskmine isasveiste rümpade hind langeb alla 103 % baashinnast. Võttes arvesse uut korda ja selguse huvides on vaja uuesti sõnastada komisjoni 27. novembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3445/90, millega sätestatakse veise- ja vasikaliha eraladustusabi andmise üksikasjalikud eeskirjad, [2] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3533/93. [3]

(2) Kõnealuse abi eesmärkide saavutamiseks tuleks eraladustusabi anda üksnes nendele ühenduse füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle tegevus ja kogemused kõnealuses sektoris pakuvad piisavat kindlust, et ladustamine toimub nõuetekohaselt, ja kellel on ühenduses piisav külmhoonemaht.

(3) Samal põhjusel tuleks abi anda üksnes veatute ja standardse turustuskvaliteediga toodete puhul, millel on nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/433/EMÜ [4] (värske liha tootmise ja turustamise tervishoiunõuete kohta, viimati muudetud direktiiviga 95/23/EÜ [5]) I lisa XI peatükis osutatud tervisemärk. Tooted peaksid olema ühendusest pärit ning saadud kehtivate veterinaarnõuete kohaselt kasvatatud loomadelt. Lisaks sellele peaks liha olema vastavuses ühenduse õigusega lubatud maksimaalse radioaktiivsustasemega.

(4) Turuolukord ja selle edasine areng võib võimalikuks teha, et lepingupool määrab oma varud ekspordiks nende ladustamisest alates, sellisel juhul oleks asjakohane kindlaks määrata tingimused, mille alusel ladustuslepinguga hõlmatud liha kohta kehtiks samas ka nõukogu 4. märtsi 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 565/80 (põllumajandustoodete eksporditoetuste ettemaksete kohta, [6] muudetud määrusega (EMÜ) nr 2026/83 [7]) artiklis 5 sätestatud kord, selleks et saada eksporditoetuste ettemakseid.

(5) Kava tõhustamiseks tuleks lepingud sõlmida teatava miinimumkoguse kohta, mida vajaduse korral toodete kaupa eritletakse, ja täpsustada lepingupoolte kohustused, eriti need, mis võimaldavad sekkumisametitel tõhusalt kontrollida ladustamistingimusi.

(6) Tagatissumma, mis määratakse lepingujärgsete kohustuste täitmise tagamiseks, tuleks määrata kindlaks protsentuaalse osana abist.

(7) Vastavalt komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrusele (EMÜ) nr 2220/85, milles sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad, [8] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1932/1999, [9] tuleks määratleda tagatise vabastamise esmanõuded. Üks veise- ja vasikaliha eraladustusabi andmise esmanõuetest on lepingulise koguse ladustamine kokkulepitud ladustamisaja jooksul. Kaubandustavasid silmas pidades ja praktilistel põhjustel võiksid kõnealuse koguse osas olla lubatud teatavad kõikumised.

(8) Teatavate tingimuste täitmata jätmise korral seoses ladustatavate kogustega tuleks tagatise vabastamisel ja abi andmisel kohaldada täitmata jätmise puhul proportsionaalsuse põhimõtet.

(9) Lepingupoolel peaks kava tõhustamiseks olema lubatud saada tagatise esitamisel abi ettemakseid ning tuleks sätestada eeskirjad abitaotluste esitamise, tõendavate dokumentide ja maksetähtaja kohta.

(10) Tuleks kehtestada abi- ja tagatissummade suhtes kohaldatavate vahetuskursside kindlaksmääramise eeskirjad.

(11) Varasemad kogemused teiste põllumajandustoodete eraladustuskavadega on näidanud vajadust täpsustada, mil määral kohaldada nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 [10] sellistes kavades nimetatud ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade kindlaksmääramise suhtes, ja määratleda täpselt lepingujärgse ladustamise algus- ja lõppkuupäevad.

(12) Tuleks sätestada proportsionaalsuse põhimõte abi andmisel, juhul kui ladustamistähtajast täielikult kinni ei peeta. Samuti tuleks sätestada võimalus ladustusaega lühendada, kui laost väljaviidud liha on ette nähtud ekspordiks. Tuleks lisada tõend, et liha on eksporditud, nagu eksporditoetuse korral vastavalt komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 800/1999, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalised rakenduseeskirjad. [11]

(13) Eraladustusabi summa võib olla eelnevalt kinnitatud. Tuleks sätestada asjakohased meetmed, et ära hoida kõnealuse kava ülemäärast või spekulatiivset kasutamist. Kõnealused meetmed võib sätestada järelemõtlemisajaks, et hinnata turuolukorda, enne, kui otsused taotluste kohta on teatatud. Lisaks tuleks vajaduse korral sätestada erimeetmed eelkõige menetluses olevate taotluste jaoks.

(14) Eraladustusabi summa võib kindlaks määrata ka pakkumismenetluse teel. Pärast pakkumiste esitamist võib kindlaks määrata abi ülemmäära. Kui ükski pakkumine pole vastuvõetav, meetmeid ei võeta.

(15) Tagamaks, et abi ei anta põhjendamatult, tuleks sätestada kontrollisüsteem. Selleks peaksid liikmesriigid tegema asjakohaseid kontrolle ladustamise eri etappidel.

(16) Tuleks võtta meetmed, et ära hoida ning vajaduse korral karistada eeskirjade eiramist ja pettust. Selleks on asjakohane jätta valeandmed esitanud lepingupool eraladustusabi saamisest kõrvale valeandmete avastamise aastale järgneval kalendriaastal. Lisaks peaksid liikmesriigid eeskirjade rikkumiste vähendamiseks kehtestama asjakohased sanktsioonid.

(17) Komisjonile eraladustusabi kava toimest ülevaate andmiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile selleks vajaliku teabe.

(18) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesolevas määruses kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklites 26 ja 48 sätestatud eraladustusabi andmise üldeeskirjad.

Artikkel 2

1. Alates 1. juulist 2002 võib otsuse eraladustusabi määramise kohta teha siis, kui vastavalt I lisale arvutatud täiskasvanud isasveiste rümpade ühenduse keskmine turuhind väljendatuna järgus R3 on 2291 eurot tonni kohta või madalam.

2. Eraladustusabi andmist võib kohaldada liikmesriigis või kogu ühenduses.

3. Eraladustusabi summa võib olla eelnevalt kinnitatud või see määratakse kindlaks pakkumismenetluse teel.

Artikkel 3

1. Veiseliha eraladustuslepingud sõlmitakse liikmesriikide sekkumisametite ja füüsiliste või juriidiliste isikute vahel (edaspidi "lepingupool") järgmistel tingimustel:

a) nad on tegutsenud loomakasvatussektoris vähemalt 12 kuud, mis eelnevad lepingu täitmisele või pakkumiste esitamise lõpptähtajale;

b) nad on kantud liikmesriigi käibemaksukohustuslaste registrisse;

c) ühenduses on nende käsutuses nõuetekohased hoidlad.

2. Eraladustusabi võib anda üksnes liha puhul, mis vastab järgmistele tingimustele:

a) see on liigitatud vastavalt ühenduses kehtivale rümpade liigitamisskaalale, mis on sätestatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1208/81, [12] muudetud määrusega (EMÜ) nr 1026/91 [13] ning kindlaks tehtud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 562/2000 [14] artikli 4 lõike 3 punktile c;

b) sellel on direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatükis osutatud tervisemärk;

c) sellel ei ole omadusi, mis muudaksid selle ladustamiseks või järgnevaks kasutamiseks kõlbmatuks;

d) see ei ole saadud hädatapu korras tapetud loomadelt;

e) see on ühendusest pärit vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 [15] (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1662/1999 [16]) artiklile 39;

f) see ei ületa ühenduse määrustega lubatud maksimaalset radioaktiivsustaset; toote radioaktiivse saastumise taset kontrollitakse ainult siis, kui olukord seda nõuab, ning üksnes vajaliku ajavahemiku jooksul; vajaliku kontrolli kestus ja ulatus määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 43 ettenähtud korras;

g) see on saadud loomadelt, kes on tapetud kuni 10 päeva enne toodete artikli 5 lõikes 3 osutatud lattu paigutamise kuupäeva;

h) see paigutatakse lattu värskena ja ladustatakse külmutatuna;

i) see on saadud kehtivate veterinaarnõuete kohaselt kasvatatud loomadelt.

Artikkel 4

1. Leping sõlmitakse vähemalt iga toote jaoks kindlaksmääratava miinimumkoguse kohta.

2. Lepingu sõlmimise taotlus või pakkumine esitatakse selle liikmesriigi sekkumisametile, kus liha ladustatakse.

3. Lepingu sõlmimise taotlus või pakkumine, samuti järgmine leping käsitleb üksnes üht nendest toodetest, millele abi võib anda.

4. Lepingu sõlmimise taotlus või pakkumine võetakse vastu üksnes juhul, kui see sisaldab lõike 5 punktides a, b, d ja e nimetatud üksikasju ja kui on esitatud tõend asjakohase tagatissumma maksmise kohta.

5. Leping sisaldab järgmisi üksikasju:

a) avaldus, millega lepingupool kohustub lattu paigutama ja ladustama üksnes neid tooteid, mis vastavad artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

b) ladustatava toote kogus ja kirjeldus;

c) lepingus nimetatud üldkoguse artikli 5 lõikes 1 osutatud lattu paigutamise tähtaeg;

d) ladustamise kestus;

e) abi suurus tonni kohta;

f) esitatava tagatise suurus;

g) säte, mis võimaldab ühenduse määrustega ettenähtud tingimustel ladustusaega lühendada või pikendada.

6. Lepinguga kehtestatakse vähemalt järgmised lepingupoolte kohustused:

a) paigutada kokkulepitud tootekogus lattu artiklis 5 sätestatud tähtaja jooksul ja ladustada seda omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad artikli 3 lõikes 2 nimetatud tooteomaduste säilimise lepingus kokkulepitud aja jooksul, ilma ladustatud tooteid muutmata, neid asendamata või teise lattu üle viimata; erandjuhtudel ja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib sekkumisamet siiski lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist;

b) enne iga artikli 5 lõike 1 teises lõigus määratletud tähenduses üksikpartii lattu paigutamist teatada ladustamiskuupäev ja -koht ning ladustatava toote laad ja kogus aegsasti sekkumisametile, kellega leping on sõlmitud; sekkumisamet võib nõuda, et kõnealune teave antakse vähemalt kaks tööpäeva enne iga üksikpartii lattu paigutamist;

c) saata lattu paigutamisega seotud dokumendid sekkumisametile hiljemalt ühe kuu jooksul pärast artikli 5 lõikes 4 nimetatud kuupäeva;

d) ladustada tooted vastavalt artiklis 26 sätestatud kindlakstegemisnõuetele;

e) lubada sekkumisametil igal ajal kontrollida kõikide lepingus sätestatud kohustuste täitmist.

Artikkel 5

1. Lattu paigutamine lõpetatakse hiljemalt 28 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimise kuupäeva.

Tooted võib lattu paigutada eraldi partiidena, partii koosneb päeva jooksul ladustatud kogustest lepingu ja lao kaupa.

2. Lepingupooled võivad lattu paigutamise ajal tükeldada või konditustada kogu asjaomase liha või osa sellest tingimusel, et seda tehakse üksnes kogusega, mille kohta on sõlmitud leping, ja et saadud jaotustükid paigutatakse lattu. Sekkumisamet võib nõuda, et soovist kõnealust võimalust kasutada teatatakse vähemalt kaks tööpäeva enne iga üksikpartii lattu paigutamist.

Suuri kõõluseid, kõhri, pekitükke ja muid tükeldamis- või konditustamisjäätmeid ei tohi ladustada.

3. Lepingujärgse koguse iga üksikpartii lattu paigutamine algab päeval, mil asjaomane partii läheb sekkumisameti kontrolli alla.

Selle päeva all mõistetakse päeva, mil värske või jahutatud toote netomass määratakse kindlaks:

a) ladustamiskohas, kui liha külmutatakse seal;

b) külmutamiskohas, kui liha külmutatakse nõuetekohaselt väljaspool ladustamiskohta;

c) konditustamis- või tükeldamiskohas, kui liha paigutatakse lattu pärast konditustamist või tükeldamist.

4. Lattu paigutamine lõppeb päeval, mil lattu paigutatakse lepingujärgse koguse viimane üksikpartii.

Selle päeva all mõistetakse päeva, mil kõik lepingujärgsed tooted on kas värsketena või külmutatult lõplikku ladustamiskohta paigutatud.

Artikkel 6

1. Kui lattu paigutatud toodete suhtes on kohaldatud määruse (EMÜ) nr 565/80 artikli 5 lõikes 1 sätestatud korda, kohaldatakse käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätteid.

2. Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 29 lõikes 5 ettenähtud tähtaega pikendatakse nii, et see katab maksimaalse lepingujärgse ladustamisaja kestuse, millele liidetakse üks kuu.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et lattu paigutamist ja määruse (EMÜ) nr 565/80 artikli 5 lõikes 1 sätestatud korrale allutamist alustatakse samal ajal. Juhul kui eraladustusleping sõlmitakse mitmest eri kuupäevadel lattu paigutatud partiist koosneva koguse kohta, võib iga kõnealuse partii kohta koostada eraldi maksedeklaratsiooni.

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 26 nimetatud maksedeklaratsioon esitatakse iga partii kohta selle lattu saabumisel.

Artikkel 7

1. Artikli 4 lõikes 4 nimetatud tagatise suurus on 20 % taotletud abi suurusest.

2. Esmanõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõikes 2 määratletud tähenduses on:

a) vältida lepingu sõlmimise taotluse ja pakkumise tagasivõtmist;

b) paigutada lattu ja hoida seal lepingujärgsel ladustusajal lepingupoole omal vastutusel ja artikli 4 lõike 6 punktis a sätestatud tingimustel vähemalt 90 % lepingujärgsest kogusest ja

c) artikli 17 kohaldamisel eksportida liha vastavalt ühele kolmest seal loetletud võimalusest.

3. Vastavalt käesoleva määruse artiklile 17 ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 27 lõiget 1 tagatise osalise vabastamise kohta.

4. Kui lepingu sõlmimise taotlusi või pakkumisi vastu ei võeta, vabastatakse tagatised viivitamatult.

5. Kui artikli 5 lõikes 1 sätestatud lattu paigutamise tähtaeg on ületatud, jäädakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklile 23 tagatisest ilma.

Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaega ületatakse rohkem kui 10 päeva võrra, siis abi ei määrata.

Artikkel 8

1. Abi suurus määratakse kindlaks tonni kohta artikli 5 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud massi põhjal.

2. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ja artiklile 17 võivad lepingupooled abi saada siis, kui artikli 7 lõikes 2 nimetatud esmanõuded on täidetud.

3. Abi makstakse üksnes lepingujärgse koguse puhul.

Artikkel 9

Kui lepingujärgsel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on lepingujärgsest kogusest väiksem, aga vähemalt 90 % sellest, makstakse abi tegelikult ladustatava koguse puhul.

Kui kõnealune kogus moodustab alla 90 %, kuid vähemalt 80 % lepingulisest kogusest, vähendatakse tegelikult ladustatava koguse kohta antavat abi poole võrra.

Kui kõnealune kogus moodustab alla 80 % lepingulisest kogusest, abi ei maksta.

Artikkel 10

Kui konditustamise puhul on tegelikult ladustatav kogus kõige enam 67 kilogrammi kondita liha 100 kilogrammi kasutatud kondiga liha kohta, abi ei maksta.

Kui tegelikult ladustatav kogus on suurem kui 67 kilogrammi ja väiksem kui 75 kilogrammi kondita liha 100 kilogrammi kasutatud kondiga liha kohta, vähendatakse eraladustusabi summat võrdeliselt.

Abi summat ei vähendata ega suurendata, kui tegelikult ladustatav kogus on suurem kui 75 kilogrammi kondita liha 100 kilogrammi kasutatud kondiga liha kohta.

Artikkel 11

Pärast kolm kuud väldanud ladustamist võib lepingupoole taotlusel teha abi ühekordse ettemakse, tingimusel et lepingupool esitab ettemakse summale vastava tagatise, millele lisandub 20 %.

Ettemakse ei ole suurem kui kolmekuulisele ladustusajale vastava abi summa. Kui tooted eksporditakse artikli 17 kohaselt enne ettemakse sooritamist, võetakse ettemakse suuruse arvutamisel arvesse kõnealuste toodete tegelik ladustusaeg.

Artikkel 12

1. Abi maksmise taotlus ja tõendavad dokumendid esitatakse pädevale asutusele kuue kuu jooksul pärast maksimaalse lepingulise ladustusaja lõppu.

Kui tõendavaid dokumente ei suudetud esitada määratud tähtajaks, hoolimata lepingupoole kiirest tegutsemisest nende õigeaegseks saamiseks, võib nende esitamiseks anda täiendava tähtaja, mis kokku ei tohi olla pikem kui kuus kuud.

Artikli 17 kohaldamisel tuleb vajalikud tõendusmaterjalid esitada määruse (EMÜ) nr 800/1999 artikli 49 lõigetes 2, 4 ja 6 määratud tähtaegade jooksul.

2. Välja arvatud juhtudel, kui abi õigustatuse kohta on algatatud juurdlus, maksab pädev asutus abi nii ruttu kui võimalik ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast päeva, mil lepingupool on esitanud maksetaotluse koos nõutavate tõendavate dokumentidega.

Artikkel 13

1. Abi summa suhtes kohaldatavaks vahetuskursiks on artiklis 15 nimetatud päeval kehtiv vahetuskurss.

2. Tagatise summa suhtes kohaldatavaks vahetuskursiks on sekkumisametile tagatise esitamisele eelneval päeval kehtiv vahetuskurss.

Artikkel 14

Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 artikli 3 lõiget 4 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 punktis d nimetatud või artikli 4 lõike 5 punkti g või artikli 17 kohaselt muudetud ladustusaja kindlaksmääramise suhtes.

Artikkel 15

Lepingujärgse ladustamise esimene päev on päev, mis järgneb lattu paigutamise lõpetamise päevale.

Artikkel 16

Laost väljaviimine võib alata päeval, mis järgneb lepingujärgse ladustusaja viimasele päevale.

Artikkel 17

1. Kahekuulise ladustusaja lõppedes võib lepingupool laost välja viia terve lepingujärgse tootekoguse või osa sellest, kuid vähemalt viis tonni lepingupoole ja lao kohta, või, kui saadaolev kogus on kõnealusest kogusest väiksem, kõik lepingujärgselt laos olevad tooted tingimusel, et 60 päeva jooksul pärast nende laost väljaviimist on tooted:

a) veetud ilma edasise töötlemiseta ühenduse tolliterritooriumilt välja;

b) jõudnud ilma edasise töötlemiseta määruse (EÜ) 800/1999 artikli 36 lõikes 1 nimetatud juhtudel oma sihtkohta või

c) paigutatud ilma edasise töötlemiseta määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 40 kohaselt heakskiidetud pardavarulattu.

2. Iga ekspordiks ettenähtud üksikpartii lepingujärgne ladustusaeg lõpeb selle laost väljaviimisele eelneval päeval.

Kui toodet ei ole ühest kohast teise viidud, lõpeb ladustusaeg ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise päeval.

3. Abi suurust vähendatakse võrdeliselt ladustusaja vähendamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 43 osutatud korra kohaselt iga päeva kohta määratud summadele.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel esitatakse eksporditõend vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 7.

Artikkel 18

1. Artiklite 16 ja 17 kohaldamisel teavitab lepingupool sekkumisametit aegsasti enne laost väljaviimise kavandatud algust. Sekkumisamet võib nõuda, et kõnealune teave oleks antud vähemalt kaks tööpäeva enne kõnealust kuupäeva.

2. Kui sekkumisameti teavitamise kohustust ei täideta, siis asjaomase lepingu puhul abi ei maksta ja kogu tagatis kuulutatakse asjaomase lepingu puhul kaotatuks.

Kui kõnealuseid nõudeid ei täideta, kuid 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist esitatakse pädevale asutusele piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva kohta, siis antakse abi ning kuulutatakse 15 % tagatisest asjaomase koguses puhul kaotatuks.

Teise lõigu sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 3 ja artikli 9 kohaldamist.

Artikkel 19

Kui lepingupool ei pea kinni lepingulise ladustusaja lõpust või artikli 17 lõikes 1 nimetatud kahekuulisest tähtajast kogu ladustatud koguse puhul, vähendatakse antavat abi 10 % kõnealusest lepingusummast iga ületatud kalendripäeva kohta.

Artikkel 20

Kui lepingupoole lepinguliste kohustuste täitmist mõjutab vääramatu jõud, langetab asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsuse meetmete kohta, mida ta peab vajalikuks vabandavaid asjaolusid arvesse võttes. Kõnealune asutus teatab komisjonile igast vääramatu jõu juhtumist ja selle suhtes võetud meetmetest.

II PEATÜKK ERISÄTTED

Artikkel 21

1. Kui abi on eelnevalt kinnitatud, teatab sekkumisamet igale taotlejale lepingu sõlmimise taotluste kohta otsuse taotluse esitamise päevale järgneval viiendal tööpäeval tähtkirja, teleksi või faksi teel või antakse see üle kättesaamistõendi vastu, tingimusel, et komisjon ei võta vahepeal erimeetmeid.

Kui olukorra uurimisel ilmneb, et käesoleva määrusega kehtestatud skeemi kohaselt on abi ülemäära kasutatud või kui on ülemäärase kasutamise oht, siis võivad need meetmed hõlmata:

a) käesoleva määruse kohaldamise peatamist kuni viieks tööpäevaks;

b) ühtse protsendi määramist, mille võrra vähendatakse koguseid lepingu sõlmimise taotlustes, vajaduse korral miinimumkoguseni;

c) nende taotluste tagasilükkamist, mis on esitatud enne peatamisaega ja mille vastuvõtmine oleks otsustatud peatamisajal.

Punktis a ettenähtud juhul ei võeta vastu kõnealusel ajavahemikul esitatud lepingu sõlmimise taotlusi.

2. Kui taotlus võetakse vastu, käsitatakse lepingut sõlmituna päevast, mil lõikes 1 nimetatud otsusest teatatakse. Sekkumisamet täpsustab nimetatud kuupäeva kohaldamist vastavalt artikli 5 lõikele 1.

Artikkel 22

1. Kui abi määratakse kindlaks pakkumismenetluse teel, tehakse pakkumised eurodes ja esitatakse asjaomasele sekkumisametile suletud ümbrikus, millel on viide kõnealuse pakkumismenetlusega seotud määrusele. Sekkumisamet ei tohi suletud ümbrikku avada enne pakkumiste esitamise tähtpäeva möödumist.

2. Liikmesriikide asjaomased ametid hindavad pakkumisi kinnisel koosolekul; läbivaatusel osalevatel isikutel on saladuse hoidmise kohustus.

3. Tingimustele vastavad pakkumised edastatakse liikmesriikide vahendusel anonüümselt komisjonile hiljemalt teisel tööpäeval pärast pakkumismenetluse teadaandes nimetatud esitamistähtaega.

4. Pakkumiste puudumise korral teatavad liikmesriigid sellest komisjonile lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

5. Saadud pakkumiste põhjal otsustab komisjon määruse (EÜ) nr 1254/1999 artklis 43 sätestatud korras, kas määrata kindlaks abi ülemmäär või jätta esitatud pakkumised vastu võtmata.

6. Abi ülemmäära kindlaksmääramise korral võetakse vastu need pakkumised, mis ei ületa kõnealust määra.

7. Asjaomane sekkumisamet teatab kõikidele pakkujatele tehtud otsusest tähtkirja, teleksi või faksi teel või kättesaamistõendi vastu viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriike on komisjoni otsusest teavitatud.

8. Kui pakkumine võetakse vastu, käsitatakse lepingut sõlmituna päevast, mil sekkumisamet teatab pakkujale lõikes 7 nimetatud otsuse. Sekkumisamet täpsustab nimetatud kuupäeva kohaldamist vastavalt artikli 5 lõikele 1.

III PEATÜKK KONTROLL JA SANKTSIOONID

Artikkel 23

Liikmesriigid tagavad, et abi saamiseks nõutavad tingimused on täidetud. Selleks määravad nad riigiasutuse, kes vastutab ladustamistoimingute kontrollimise eest (edaspidi "kontrolliasutus").

Artikkel 24

Lepingupool annab ladustamistoimingute kontrolliasutuse käsutusse kogu lepingutega seotud dokumentatsiooni, mis võimaldab eraladustatud toodete puhul kontrollida eelkõige järgmist teavet:

a) omandiõigus lattu paigutamise ajal;

b) lattu paigutamise kuupäev;

c) kastide või muude pakkeühikute mass ja arv;

d) toodete olemasolu laos;

e) minimaalse lepingulise ladustamisaja arvutatud lõppkuupäev ja artiklite 17 või 19 kohaldamisel laost väljaviimise tegelik kuupäev.

Artikkel 25

Lepingupool või vajaduse korral lao käitaja peavad laos kättesaadavat laoarvestust, mis sisaldab lepingunumbrite kaupa järgmisi andmeid:

a) eraladustatud toodete kindlakstegemise number;

b) lattu paigutamise kuupäev ja minimaalse lepingulise ladustamisaja arvutatud lõppkuupäev koos tegeliku laost väljavõtmise kuupäevaga;

c) poolrümpade, veerandite, kastide või muude eraldi ladustatud kaubaartiklite arv, toodete kirjeldus ja iga kaubaaluse või muude eraldi ladustatud kaubaartiklite mass, mis registreeritakse vajaduse korral üksikpartiidena;

d) toodete asukoht laos.

Artikkel 26

Ladustatud tooted peavad olema kergesti kindlakstehtavad ja lepingute kaupa eristatavad. Iga kaubaalus ja vajaduse korral iga eraldi ladustatud pakendamisüksus tuleb märgistada nii, et oleks näidatud lepingunumber, toote kirjeldus ja mass. Igale lattu paigutatud üksikpartiile tuleb märkida lattu paigutamise kuupäev.

Kontrolliasutus kontrollib toodete lattu paigutamisel esimeses lõigus nimetatud märgistust ja võib ladustatud tooted pitseerida.

Artikkel 27

1. Kontrolliasutus peab kontrollima iga lepingu puhul kõikide artikli 4 lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmist käesoleva artikli lõigete 2–6 sätete alusel.

2. Kontrolliasutus peab kas pitseerima kõik tooted, mis on ladustatud vastavalt artikli 26 teisele lõigule, või korraldama ette teatamata pistelise kontrolli, mis tagab toodete olemasolu laos.

Pistelise kontrolli puhul peab võetud valim olema esinduslik ja moodustama vähemalt 10 % igas liikmesriigis eraladustusabi meetme alusel lattu paigutatud üldkogusest.

Kõnealused pistelised kontrollid peavad lisaks artiklis 25 viidatud laoarvestuste läbivaatamisele sisaldama toodete massi ja liigi füüsilist kontrolli ja toodete kindlakstegemist ning peavad hõlmama vähemalt 5 % kogusest, mida ette teatamata kontrollitakse.

3. Kontrolliasutus korraldab kohustusliku kontrolli, et tagada lepingujärgse ladustusaja viimasel nädalal toodete olemasolu laos.

4. Pitseerimis- ja käitlemiskulud kannab lepingupool.

5. Lõigete 2 ja 3 kohaste kontrollide kohta tuleb koostada aruanded, milles märgitakse:

a) kontrolli kuupäev;

b) selle kestus;

c) tehtud toimingud.

Kontrolliaruande peavad allkirjastama vastutav ametiisik ja lepingupool või vajaduse korral lao käitaja ning see tuleb panna maksetoimikusse.

6. Kui vähemalt 5 % ühe lepinguga hõlmatud kontrollitavate tootekoguste puhul on eiratud olulisi eeskirju, kontrollitakse suuremat valimit, mille määrab kontrollide eest vastutav asutus.

Liikmesriigid teatavad komisjonile sellistest juhtudest nelja nädala jooksul.

Artikkel 28

1. Kui kontrolliasutus tuvastab, et artikli 4 lõike 5 punktis a nimetatud avalduses on kas tahtlikult või tõsise hooletuse tagajärjel esitatud valeandmeid, jäetakse asjaomane lepingupool eraladustusabi kavast välja vea kindlakstegemise aastale järgneva kalendriaasta lõpuni.

2. Kui lepingupool ei täida artiklites 24, 25 ja 26 esitatud nõudeid, peab liikmesriik võtma asjakohased meetmed.

IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest käesoleva määruse kohaldamisel võetud meetmetest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile faksi teel:

a) igal esmaspäeval ja neljapäeval toodete kogused, mille kohta on esitatud lepingusõlmimise taotlused;

b) enne iga neljapäeva teabe toodete ja koguste kohta, mille kohta on sõlmitud lepingud eelmise nädala jooksul, vastavalt ladustamise ajale, ning kokkuvõtte toodetest ja kogustest, mille kohta lepingud on sõlmitud;

c) igas kuus teabe lattu paigutatud toodete ja üldkoguste ning konditustamise puhul kasutatud kondiga liha üldkoguse kohta;

d) igas kuus teabe tegelikult ladustatavate toodete ja üldkoguste kohta ning toodete ja üldkoguste kohta, mille lepinguline ladustusaeg on lõppenud;

e) igas kuus, kui ladustusaega on artikli 4 lõike 5 punkti g kohaselt lühendatud või pikendatud või artiklite 17 või 19 kohaselt lühendatud, teabe toodete ja koguste kohta, mille ladustusaega on muudetud, ning laost väljavõtmise esialgsete ja muudetud kuude kohta.

Artikkel 30

Määrus (EMÜ) nr 3445/90 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda II lisas toodud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 31

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2000

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

[2] EÜT L 333, 30.11.1990, lk 30.

[3] EÜT L 321, 23.12.1993, lk 9.

[4] EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012/64.

[5] EÜT L 243, 11.10.1995, lk 7.

[6] EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5.

[7] EÜT L 199, 22.7.1983, lk 12.

[8] EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

[9] EÜT L 240, 10.9.1999, lk 11.

[10] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[11] EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

[12] EÜT L 123, 7.5.1981, lk 3.

[13] EÜT L 106, 26.4.1991, lk 2.

[14] EÜT L 68, 16.3.2000, lk 22.

[15] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[16] EÜT L 197, 29.7.1999, lk 25.

--------------------------------------------------

I LISA

(Artikkel 2)

Ühenduse keskmise turuhinna arvutamine täiskasvanud isasveiste rümpade puhul, väljendatuna järgus R3

a) A kategooria keskmine siseriiklik turuhind, väljendatuna järgus R3, arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2000 artikli 3 punkti a kolmandale taandele.

b) C kategooria keskmine siseriiklik turuhind, väljendatuna järgus R3, arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2000 artikli 3 punkti a kolmandale taandele.

c) A/C kategooria keskmine siseriiklik turuhind on punktide a ja b kaalutud keskmine, kaalumisel lähtutakse iga kategooria tapaarvu osakaalust A/C kategooria siseriiklikus kogutapaarvus.

d) A/C kategooria ühenduse keskmine turuhind on punkti c kaalutud keskmine, kaalumisel lähtutakse A/C kategooria iga liikmesriigi siseriikliku kogutapaarvu osakaalust A/C kategooria ühenduse kogutapaarvus.

--------------------------------------------------

II LISA

(Artikkel 30)

Vastavustabel

Käesolev määrus | Määrus (EMÜ) nr 3445/90 |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | – |

Artikkel 3 | Artikkel 2 |

Artikkel 4 | Artikkel 3 |

Artiklid 5 ja 6 | Artikkel 4 |

Artikkel 7 | Artikkel 5 |

Artiklid 8, 9, 10 ja 11 | Artikkel 6 |

Artikkel 12 | Artikkel 7 |

Artikkel 13 | Artikkel 8 |

Artiklid 14, 15, 16, 17, 18 ja 19 | Artikkel 9 |

Artikkel 20 | Artikkel 10 |

Artikkel 21 | Artikkel 11 |

Artikkel 22 | Artikkel 12 |

Artiklid 23, 24, 25, 26 ja 27 | Artikkel 13 |

Artikkel 28 | Artikkel 14 |

Artikkel 29 | Artikkel 15 |

Artikkel 30 | Artikkel 16 |

Artikkel 31 | Artikkel 17 |

I LISA | – |

II LISA | LISA |

--------------------------------------------------

Top