32000L0030

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/30/EÜ,

6. juuni 2000,

ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõike 1 punkte c ja d,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Liikluse tihenemisega kaasnevad kõikides liikmesriikides samalaadsed tõsised ohutus- ja keskkonnaprobleemid.

(2) Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi huvides tuleks kommertsveokeid kasutada ainult juhul, kui nende tehnoseisundit hoitakse kõrgel tasemel.

(3) Vastavalt 20. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/96/EÜ mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [4] peavad kommertsveokid igal aastal läbima pädeva organi korraldatud kontrolli.

(4) Direktiivi 94/12/EÜ [5] artiklis 4 on sätestatud mitmesuunaline lähenemine maanteetranspordi tekitatava saaste vähendamiseks kavandatud meetmete tasuvuse aspektidele; see lähenemisviis on lülitatud Euroopa programmi "Auto-oil I", mille raames on objektiivselt hinnatud kõige tasuvamaid meetmeid sõidukitehnoloogia, kütuse kvaliteedi, sõidukite kontrolli ja hoolduse valdkonnas ning ka mittetehnilisi meetmeid, et vähendada maanteetranspordi tekitatud heitgaaside kogust.

(5) Seda lähenemisviisi silmas pidades on Euroopa Parlament ja nõukogu kütuse kvaliteedi tõstmiseks vastu võtnud direktiivi 98/70/EÜ [6] ning rangemate heitgaasistandardite kehtestamiseks direktiivi 98/69/EÜ [7] eramootorsõidukite ja kergete kommertsveokite kohta ning direktiivi 1999/96/EÜ [8] raskeveokite kohta.

(6) Käesolev direktiiv on osa samast lähenemisviisist, kuid keskkonnakaitse seisukohalt oleks käesolevas etapis tõhusam mitte karmistada direktiivis 96/96/EÜ kehtestatud tehnoülevaatuse standardeid, vaid näha ette liiklevate sõidukite tehnokontroll, et tagada kõnealuse direktiivi kohaldamine kogu aasta vältel.

(7) Iga-aastane ettenähtud tehnoülevaatus ei suuda tagada, et kontrollitud kommertsveokite tehnoseisund on maanteesõiduks kõlblik terve aasta vältel.

(8) Spetsiaalsete lisatehnokontrollide tõhus rakendamine on tähtis ja tasuv meede, mis aitab kontrollida liiklevate kommertsveokite hooldust.

(9) Tehnokontrollide käigus ei tohi esineda diskrimineerimist sõidukijuhi kodakondsuse alusel ega kommertsveoki registreerinud või kasutusele võtnud riigi alusel.

(10) Kontrollitavad sõidukid tuleks valida täpselt suunatud lähenemisviisi alusel, selgitades eelkõige välja need, mis näivad kõige halvemas olukorras, samal ajal tuleks tõhustada asutuste tegevust ning vähendada võimalikult sõidukijuhtide ja ettevõtjate kulutusi ja ajakulu.

(11) Kui kontrolli käigus avastatakse sõidukil tõsiseid puudusi, peab olema võimalik paluda selle liikmesriigi pädevatel asutustel, kus sõiduk on registreeritud või kasutusele võetud, võtta asjakohaseid meetmeid ja teatada asjaomasele taotlevale liikmesriigile kõikidest võetud järelmeetmetest.

(12) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlus. [9]

(13) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgi on nii, et kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatud meetme eesmärke, milleks on ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli korra kehtestamine, siis kavandatava meetme ulatuse tõttu on võimalik neid paremini saavutada ühenduse tasandil; käesolev direktiiv ei lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on liiklusohutuse ja keskkonna olukorra parandamiseks tagada, et ühenduse liikmesriikide territooriumil liiklevad kommertsveokid vastaksid suuremal määral teatavatele direktiiviga 96/96/EÜ kehtestatud tehnilistele tingimustele.

2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühenduse territooriumil liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli teatavad tehnilised tingimused.

3. Ilma et see piiraks ühenduse eeskirjade kohaldamist, ei piira käesolev direktiiv liikmesriikide õigust teha kontrolle, mis ei ole käesoleva direktiiviga reguleeritud või mis on seotud muude maanteetranspordi aspektidega ning eelkõige kommertsveokitega. Samal ajal ei ole liikmesriikidel keelatud kontrollida käesoleva direktiiviga reguleerimata kontrollide tegemisel I lisas loetletud detaile lisaks avalikele maanteedele ka muudes kohtades.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

kommertsveok - direktiivi 96/96/EÜ I lisa kategooriatesse 1, 2 ja 3 kuuluvad mootorsõidukid ja haagised;

liiklevate sõidukite tehnokontroll - liikmesriigi territooriumil liiklevale kommertsveokile ametiasutuste poolt või nende järelevalve all ette teatamata ja ootamatult tehtav tehnilist laadi ülevaatus avalikul maanteel;

tehnoülevaatus - sõiduki tehnoseisundi kontroll, mis on sätestatud direktiivi 96/96/EÜ II lisas.

Artikkel 3

1. Iga liikmesriik näeb ette piisavalt liiklevate sõidukite tehnokontrolle, et saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud kommertsveokite puhul artiklis 1 nimetatud eesmärgid, pidades silmas selliste veokite suhtes vastavalt direktiivile 96/96/EÜ kehtivat siseriiklikku korda.

2. Tehnokontrollide käigus ei tohi esineda diskrimineerimist sõidukijuhi kodakondsuse alusel ega kommertsveoki registreerinud või kasutusele võtnud riigi alusel ning tuleb võimalikult vähendada sõidukijuhtide ja ettevõtjate kulutusi ja ajakulu.

Artikkel 4

1. Tehnokontroll koosneb ühest, kahest või kõigist järgmistest osadest:

a) seisva kommertsveoki seisundi visuaalne hindamine;

b) artiklis 5 osutatud ja hiljuti koostatud tehnokontrolli akti või sõiduki tehnoseisundit tõendavate dokumentide kontrollimine ning liikmesriigis registreeritud või kasutusele võetud kommertsveoki puhul eelkõige direktiivile 96/96/EÜ vastava kohustusliku tehnoülevaatuse läbimist tõendavate dokumentide kontrollimine;

c) sõiduki tehnoseisundis esinevate puuduste avastamine, mis hõlmab üht, mitut või kõiki I lisa punktis 10 loetletud kontrollitavaid detaile.

2. Pidurisüsteeme ja heitgaase kontrollitakse II lisas sätestatud eeskirja kohaselt.

3. Enne I lisa punktis 10 loetletud detailide kontrollimist tutvub kontrollija viimase kontrollkaardiga ja/või hiljuti koostatud tehnokontrolli aktiga, mille sõidukijuht võib talle esitada.

Kontrollija võib arvesse võtta ka muid volitatud asutuste väljastatud ohutustunnistusi, mille sõidukijuht vajaduse korral esitab.

Kui nendes kontrollkaartides ja/või aktis on kinnitatud, et teatavat I lisa punktis 10 loetletud detaili on kontrollitud eelneva kolme kuu jooksul, siis seda detaili enam uuesti ei kontrollita, välja arvatud juhul, kui selleks annab põhjust eelkõige nähtav defekt ja/või puudus.

Artikkel 5

1. Artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud kontrolliga seotud tehnokontrolli akti koostab kõnealuse kontrolli teinud asutus või kontrollija. Näidisakt on esitatud I lisas, mille punkt 10 sisaldab kontrollitavate detailide loetelu. Asutus või kontrollija peab tähistama märgikesega vastavad ruudud. Akt antakse kommertsveoki juhile.

2. Kui asutus või kontrollija leiab, et kommertsveoki hoolduses esinevad vead võivad kujutada ohtu, mille tõttu tuleb eelkõige pidureid põhjalikumalt kontrollida, võib kommertsveokile määrata põhjalikuma läbivaatuse liikmesriigi poolt määratud ja lähedal asuvas ülevaatuspunktis vastavalt direktiivi 96/96/EÜ artiklile 2.

Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud tehnokontrolli või käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud põhjalikuma läbivaatuse käigus selgub, et kommertsveok kujutab tõsist ohtu veokis viibijatele või teistele maantee kasutajatele, võib selle veoki kasutamise keelata kuni avastatud vigade kõrvaldamiseni.

Artikkel 6

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kahe aasta järel enne 31. märtsi kahe eelneva aasta jooksul kontrollitud veokite arvu, liigitatuna kategooriate kaupa vastavalt I lisa punktile 6 ja registreerimisriikide kaupa, ning andmed kontrollitud detailide ja avastatud puuduste kohta vastavalt I lisa punktile 10.

Esimesed andmed hõlmavad kaheaastast ajavahemikku, mis algab 1. jaanuaril 2003.

Komisjon edastab selle informatsiooni Euroopa Parlamendile.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi kohaldamisel. Eelkõige esitavad nad üksteisele andmed kontrollide tegemise eest vastutava asutuse või vastutavate asutuste kohta ja kontaktisikute nimed.

2. Mitteresidendile kuuluval kommertsveokil avastatud tõsistest puudustest, eelkõige nendest, mille tõttu keelatakse veoki kasutamine, teatatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus veok on registreeritud või kasutusele võetud, vastavalt I lisas esitatud näidisaktile, ilma et see piiraks sanktsioonide kohaldamist selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt, kus puudus avastati.

Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus mitteresidendi kommertsveoki tõsine puudus avastati, paluda selle liikmesriigi pädevatel asutustel, kus veok on registreeritud või kasutusele võetud, võtta rikkuja suhtes asjakohaseid meetmeid, näiteks määrata veokile põhjalikum tehnoülevaatus.

Pädevad asutused, kellele selline taotlus esitatakse, teatavad kõikidest rikkuja suhtes võetud meetmetest sellele liikmesriigile, kus kommertsveoki puudused avastati.

Artikkel 8

Kõik muudatused, mida on vaja I lisa muutmiseks või II lisas määratletud tehniliste standardite kohandamiseks tehnilise arenguga, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras.

Selliste muudatuste tõttu ei tohi siiski laieneda käesoleva direktiivi reguleerimisala.

Artikkel 9

1. Komisjoni abistab vastavalt direktiivi 96/96/EÜ artiklile 8 asutatud tehnika arengule kohandamist käsitlev komitee, edaspidi "komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Liikmesriigid kehtestavad karistused, mida kohaldatakse juhul, kui sõidukijuht või ettevõtja ei täida käesoleva direktiivi alusel kontrollitavaid tehnilisi nõudeid.

Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste rakendamine. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 11

Komisjon esitab aasta jooksul pärast liikmesriikidelt artiklis 6 osutatud andmete saamist nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise aruande ja saadud tulemuste kokkuvõtte.

Esimene aruanne hõlmab kaheaastast ajavahemikku, mis algab 1. jaanuaril 2003.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 10. augustit 2002. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, viidatakse nendes käesolevale direktiivile või lisatakse sellised viited neile ametliku avaldamise korral. Liikmesriigid sätestavad selliste viidete tegemise viisi.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 6. juuni 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Ferro Rodrigues

[1] EÜT C 190, 18.6.1998, lk 10 ja EÜT C 116E, 26.4.2000, lk 7.

[2] EÜT C 407, 28.12.1998, lk 112.

[3] Euroopa Parlamendi 9. veebruari 1999. aasta arvamus (EÜT C 150, 28.5.1999, lk 27), nõukogu 2. detsembri 1999. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 13. aprilli 2000. aasta otsus.

[4] EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 1999/52/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 26).

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/12/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 42).

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ja nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1).

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/96/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest paisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu, ning nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ (EÜT L 44, 16.2.2000, lk 1) muutmise kohta.

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

I LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

PIDURISÜSTEEMIDE JA HEITGAASIDEGA SEOTUD KATSETUSTE JA/VÕI KONTROLLIMISE EESKIRI

1. Eritingimused pidurite kohta

Kõik pidurisüsteemi osad ja selle mehhanism tuleb hoida heas töökorras ja nõuetekohaselt seadistada.

Sõiduki pidurid peavad täitma järgmisi funktsioone:

a) mootorsõidukite ning nende haagiste ja poolhaagiste sõidupiduri abil peab saama sõiduki kiirust aeglustada ning sõiduki ohutult, kiiresti ja tõhusalt peatada, olenemata võimalikust koormast ja sõidetava tee kaldetingimustest;

b) mootorsõidukite ning nende haagiste ja poolhaagiste seisupiduri abil peab saama sõidukit paigal hoida, olenemata võimalikust koormast ja sõidetava tee kaldetingimustest.

2. Eritingimused heitgaaside kohta

2.1. Ottomootoriga (sädesüütega) mootorsõidukid

a) Kui heitgaasipaisanguid ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollisüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis toimub:

1. heitgaasisüsteemi visuaalne kontroll võimalike lekete avastamiseks;

2. vajaduse korral heitgaaside kontrollisüsteemi visuaalne kontroll vajalike seadmete olemasolu väljaselgitamiseks;

3. pärast asjakohast mootori soojendusaega (vastavalt sõidukitootja soovitustele) mõõdetakse heitgaaside süsinikmonooksiidisisaldust tühikäigul (ilma koormuseta).

Heitgaaside maksimaalne lubatud süsinikmonooksiidisisaldus ei tohi ületada järgmisi norme:

- 4,5 mahuprotsenti sõidukite puhul, mis on esmakordselt registreeritud või kasutusele võetud selle kuupäeva, millest alates liikmesriigid nõuavad direktiiviga 70/220/EMÜ [1] sõidukitele kehtestatud nõuete täitmist, ja 1. oktoobri 1986 vahelisel ajal,

- 3,5 mahuprotsenti sõidukite puhul, mis on esmakordselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. oktoobrit 1986.

b) Kui heitgaasipaisanguid kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollisüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis toimub:

1. heitgaasisüsteemi visuaalne kontroll võimalike lekete avastamiseks ja kõigi osade olemasolu väljaselgitamiseks;

2. heitgaaside kontrollisüsteemi visuaalne kontroll vajalike seadmete olemasolu väljaselgitamiseks;

3. sõiduki heitgaaside kontrollisüsteemi tõhususe kontroll lambdaväärtuse ja heitgaaside süsinikmonooksiidisisalduse mõõtmise teel vastavalt punktile 4;

4. heitgaasitorustikust paisatavad heitgaasid - piirväärtused

- mõõtmine mootori tühikäigul:

heitgaaside maksimaalne lubatud süsinikmonooksiidisisaldus ei tohi ületada 0,5 mahuprotsenti,

- mõõtmine mootori kõrgendatud pööretel (ilma koormuseta), mis peavad olema vähemalt 2000 min−1:

süsinikmonooksiidisisaldus: maksimaalselt 0,3 mahuprotsenti,

lambda: 1 ± 0,03 või vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

2.2. Survesüütemootoriga (diiselmootoriga) mootorsõidukid

Heitgaaside suitsususe mõõtmine vabakiirendusel (koormuseta mootor tühikäigust maksimaalselt lubatud pööreteni). Kontsentratsioonitase ei tohi ületada [2] järgmisi neeldumisteguri piirväärtusi:

- ülelaadeta diiselmootorite puhul 2,5 m−1,

- turbodiiselmootorite puhul 3,0 m−1

või samaväärseid väärtusi, kui kasutatakse käesolevatele nõuetele vastavatest seadmetest erinevaid seadmeliike.

Nende nõuete täitmisest on vabastatud sõidukid, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1980.

2.3. Kontrollimisel kasutatavad seadmed

Sõidukite heitgaase kontrollitakse seadmetega, mille abil saab täpselt kindlaks määrata vastavuse tootja poolt ettenähtud või soovitatud piirväärtustele.

[1] Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 1999/102/EÜ (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 43).

[2] Nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootoritest paisatavate heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/20/EÜ (EÜT L 125, 16.5.1997, lk 2).

--------------------------------------------------