EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31999L0031

Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta

OJ L 182, 16.7.1999, p. 1–19 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Estonian: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Latvian: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Lithuanian: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Hungarian Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Maltese: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Polish: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Slovak: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Slovene: Chapter 15 Volume 004 P. 228 - 246
Special edition in Bulgarian: Chapter 15 Volume 005 P. 94 - 112
Special edition in Romanian: Chapter 15 Volume 005 P. 94 - 112
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 034 P. 14 - 32

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 04/07/2018

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/31/oj

31999L0031

Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta

Euroopa Liidu Teataja L 182 , 16/07/1999 Lk 0001 - 0019
CS.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
ET.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
HU.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
LT.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
LV.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
MT.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
PL.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
SK.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246
SL.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 228 - 246


Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ,

26. aprill 1999,

prügilate kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130s lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

vastavalt asutamislepingu artiklis 189c sätestatud menetlusele [3]

ning arvestades, et:

(1) nõukogu 7. mai 1990. aasta resolutsioonis jäätmepoliitika kohta [4] tervitatakse ja toetatakse ühenduse strateegiat käsitlevat dokumenti ja kutsutakse komisjoni tegema ettepanekuid prügilaid käsitlevate kriteeriumide ja standardite kohta;

(2) nõukogu 9. detsembri 1996. aasta resolutsioonis jäätmepoliitika kohta leitakse, et tulevikus tuleks ühenduses teha ainult ohutuid ja järelevalve all toimuvaid prügilatoiminguid;

(3) tuleks soodustada jäätmete tekke vältimist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning taasväärtustatud materjalide ja energia kasutamist, et säästa loodusvarasid ja ära hoida maa raiskavat kasutamist;

(4) täiendavalt tuleks kaaluda küsimusi, mis on seotud olmejäätmete ja tavajäätmete põletamise, kompostimise, biogaaside moodustumise ning süvendustööde muda töötlemisega;

(5) "saastaja maksab" põhimõtte kohaselt on muu hulgas vaja arvesse võtta kõiki prügilast tulenevaid kahjusid keskkonnale;

(6) nagu kõiki muid jäätmekäitlusviise, tuleb ka jäätmete prügilasse ladestamist nõuetekohaselt kontrollida ja korraldada, et vältida või vähendada võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja ohtu inimeste tervisele;

(7) tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida jäätmete hülgamist, kaadamist või järelevalveta kõrvaldamist; seetõttu peab olema võimalik kontrollida, milliseid aineid prügilasse ladestatavad jäätmed sisaldavad ning need ained peaksid nii palju kui võimalik reageerima ainult eeldataval viisil;

(8) võimaluse korral tuleks prügilasse ladestatavate jäätmete kogust ja nende ohtlikke omadusi vähendada; tuleks lihtsustada jäätmete käitlemist ja suurendada nende taaskasutamist; tuleks ergutada käitlemisprotsesside kasutamist, et tagada prügilasse ladestamise vastavus käesoleva direktiivi eesmärkidega; töötlemise määratlusse on lisatud ka sortimine;

(9) liikmesriigid peaksid jäätmete kõrvaldamisel ühenduse ja siseriiklikul tasandil suutma rakendada läheduse ja sõltumatuse põhimõtteid jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ [5] kohaselt ning käesoleva direktiivi eesmärke tuleb täita ja selgitada jäätmekõrvaldamisettevõtete nõuetekohase ja ühtse võrgustiku loomisega, mis põhineb kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel;

(10) erinevused jäätmete prügilasse ladestamise tehniliste normide ja sellega seotud madalate kulude vahel võivad põhjustada suurema hulga jäätmete kõrvaldamist rajatistes, mille keskkonnakaitse tase on madal ning millega luuakse võimalik tõsine oht keskkonnale, mis tuleneb jäätmete vedamisest liiga pikkade vahemaade taha ja sobimatutest ladestamistoimingutest;

(11) seetõttu tuleb ühenduse tasandil kehtestada jäätmete prügilasse ladestamise tehnilised normid, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti ühenduses;

(12) on vaja selgelt esitada asukoha, ettevalmistuse, hooldamise, kontrolli ja sulgemisega seotud nõuded, millele prügilad peavad vastama, ning kaitsemeetmed, mida tuleb võtta iga keskkonda ähvardava ohu vastu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis ning veel rohkem põhjavee reostamise vastu, mida tekitab nõrgvee imbumine pinnasesse;

(13) seoses eespool nimetatuga tuleb selgelt määratleda käsitletavad prügilaliigid ja jäätmeliigid, mida eri prügilatesse vastu võtta;

(14) jäätmete vaheladustamise kohad peaksid vastama direktiivi 75/442/EMÜ vastavatele nõuetele;

(15) direktiivi 75/442/EMÜ kohane püsijäätmete või tavajäätmete taaskasutamine, mis sobib kasutamiseks korrastus-/taastamis- ja täitetöödel või ehituslikel eesmärkidel, ei ole prügilatoiming;

(16) tuleks võtta meetmeid, et vähendada prügilas tekkiva metaani hulka muu hulgas globaalse soojenemise vähenemiseks, vähendades biolagunevate jäätmete ladestamist ja kehtestades prügilagaasi seire;

(17) biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise vähendamiseks võetavate meetmete eesmärk peaks olema ka biolagunevate jäätmete lahuskogumine, üldine sortimine, taaskasutamine ja ringlussevõtt;

(18) jäätmete kõrvaldamiseks kasutatava prügilasse ladestamise meetodi eriomaduste tõttu on vaja kehtestada loataotlemise erikord kõikide prügilaliikide osas kooskõlas üldiste litsentsimisnõuetega, mis on juba sätestatud direktiivis 75/442/EMÜ, ja direktiivi 96/61/EÜ üldnõuetega, mis käsitlevad saaste kompleksset vältimist ja kontrolli, [6] kusjuures prügila asukoha vastavus loale tuleb kinnitada pädeva asutuse inspekteerimise käigus enne kõrvaldamistoimingute alustamist;

(19) igal üksikjuhul ja eelkõige ohtlike jäätmete puhul tuleb kontrollida, kas jäätmeid võib asjaomasesse prügilasse paigutada;

(20) keskkonnaohtude vältimiseks tuleb kehtestada ühtne jäätmete vastuvõtukord, mis põhineb eri liiki prügilatesse vastuvõetavate jäätmete liigitamisel, sealhulgas eelkõige standardsed piirväärtused; selleks tuleb õigeaegselt kehtestada jäätmete iseloomustamise, proovivõtu ja analüüsimise seotud ja standardne süsteem, et edendada käesoleva direktiivi rakendamist; vastuvõtukriteeriumid peavad olema eriti üksikasjalikud püsijäätmete osas;

(21) kuni niisuguste analüüsimeetodite või iseloomustamiseks vajalike piirväärtuste kehtestamiseni võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi kohaldamiseks säilitada või koostada siseriiklikud jäätmete nimistud, mida võib või ei või prügilasse vastu võtta, või määratleda kriteeriumid, sealhulgas piirväärtused, mis on sarnased nende kriteeriumidega, mis on sätestatud käesolevas direktiivis ühtse vastuvõtukorra jaoks;

(22) teatavate ohtlike jäätmete osas, mis tuleb tavajäätmete prügilatesse vastu võtta, peaks vastuvõtukriteeriumid välja töötama tehniline komitee;

(23) tuleb kehtestada ühtne seirekord prügila kasutusajaks ja järelhoolde perioodiks, et identifitseerida kõik prügila võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale ja võtta asjakohased parandusmeetmed;

(24) tuleb määratleda, millal ja kuidas prügila tuleks sulgeda ning käitaja kohustused ja vastutus prügila järelhoolduse ajal;

(25) prügilate suhtes, mis on suletud enne käesoleva direktiivi ülevõtmist, ei tuleks kohaldada prügila sulgemist käsitlevaid sätteid;

(26) tuleks reguleerida olemasolevate prügilate edasise kasutamise tingimused, et kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul võtta vajalikke meetmeid nende kohandamiseks käesoleva direktiiviga vastavusse viimise kava alusel;

(27) olemasolevate prügilate käitajad on juba siduvate siseriiklike eeskirjade kohaselt, mis on samaväärsed käesoleva direktiivi artikli 14 eeskirjadega, esitanud käesoleva direktiivi artikli 14 punktis a nimetatud dokumendid enne direktiivi jõustumist ja nende tegevuse jätkamiseks on pädev asutus loa andnud, mille tõttu ei ole vaja neid dokumente uuesti esitada ja pädev asutus ei pea välja andma uut luba;

(28) käitaja peaks rahalise tagatise või muu samaväärse tagatise abil nõuetekohaselt ette nägema, et kõik loast tulenevad kohustused on täidetud, sealhulgas need, mis on seotud sulgemise ja prügila järelhooldusega;

(29) tuleks võtta meetmeid, et tagada, et jäätmete prügilasse ladestamise eest nõutav hind katab kõik kulud, mis on seotud prügila rajamise ja kasutamisega, sealhulgas võimaluse korral finantstagatis või samaväärne tagatis, mille prügila käitaja peab esitama, ja prügila sulgemise, sealhulgas vajalike järelhooldustöödega seotud arvestuslikud kulud;

(30) kui pädev asutus leiab, et prügila tõenäoliselt ei ohusta keskkonda kauem kui teatava kindla aja jooksul, võib käitaja võetava hinna sisse arvatud arvestuslikud kulud piirduda selle ajavahemikuga;

(31) tuleb tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike sätete nõuetekohane kohaldamine kogu ühenduses ning tagada, et prügila käitajate ja personali koolitus ja teadmised annavad neile vajalikud oskused;

(32) komisjon peab kehtestama jäätmete vastuvõtmise standardkorra ja sätestama jäätmete prügilasse vastuvõtmise standardliigituse kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 sätestatud komiteemenetlusega;

(33) käesoleva direktiivi lisade kohandamine teaduse ja tehnika arenguga ning seire-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimine tuleb teostada sama komiteemenetluse kohaselt;

(34) liikmesriigid peavad saatma komisjonile korrapäraseid aruandeid käesoleva direktiivi rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu siseriiklikele strateegiatele, mis tuleb koostada artikli 5 kohaselt; nende aruannete alusel esitab komisjon aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Üldine eesmärk

1. Direktiivi 75/442/EMÜ, eelkõige selle artiklite 3 ja 4 nõuete täitmist silmas pidades on käesoleva direktiivi eesmärk jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamist reguleerivate nõuete abil ette näha meetmed, menetlused ja juhised, et vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat negatiivset mõju prügilat ümbritsevale keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee, pinnase reostust ja õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekt, ja ka kõiki neist mõjudest tulenevaid ohtusid inimeste tervisele.

2. Prügilate tehniliste näitajate osas sisaldab käesolev direktiiv asjakohaseid tehnilisi nõudeid prügilatele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 96/61/EÜ, et esitada nimetatud direktiivi üldnõuded konkreetses vormis. Direktiivi 96/61/EÜ asjakohased nõuded loetakse täidetuks, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) jäätmed — direktiivi 75/442/EMÜ reguleerimisalasse kuuluv aine või ese;

b) olmejäätmed — majapidamisjäätmed ja muud jäätmed, mis oma laadi või koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele;

c) ohtlikud jäätmed — kõik jäätmed ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ [7] artikli 1 lõike 4 määratluse kohaselt;

d) tavajäätmed — jäätmed, mis ei kuulu punktis c määratletud jäätmete hulka;

e) püsijäätmed — jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või ohtu inimeste tervisele. Jäätmete üldleostuvus ja saasteainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ja eelkõige ei tohi need ohustada pinnavee ja/või põhjavee kvaliteeti;

f) maa-alune hoidla — püsirajatis jäätmete hoidmiseks sügavas geoloogilises süvendis, näiteks soola- või kaalisoolakaevanduses;

g) prügila — jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa sisse (st maa alla), sealhulgas:

- käitisesisene jäätmekäitluskoht (st prügila, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed nende tekkekohal) ja

- alaline jäätmekäitluskoht (st rohkem kui üheks aastaks), mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks,

kuid mille hulka ei kuulu:

- rajatised, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse taaskasutamis-, töötlemis- või kõrvaldamiskohta ja

- jäätmete ladustamiskoht enne nende taaskasutamist või töötlemist üldjuhul mitte kauemaks kui kolmeks aastaks või

- jäätmete ladustamiskoht enne nende kõrvaldamist mitte kauemaks kui üks aasta;

h) töötlemine — mehaanilised, termilised, keemilised või bioloogilised protsessid, sealhulgas sortimine, mis muudavad jäätmete omadusi, et vähendada nende kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist;

i) nõrgvesi — igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse;

j) prügilagaas — igasugune prügilasse ladestatud jäätmetest tekkiv gaas;

k) eluaat — laboratoorsetes leostuvustestides saadud lahus;

l) käitaja — füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab prügila eest kooskõlas prügila asukoha liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega; see isik võib prügila rajamise ajast kuni järelhoolduseni muutuda;

m) biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp;

n) valdaja – jäätmetekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;

o) loataotleja — isik, kes taotleb käesoleva direktiivi kohast prügilaluba;

p) pädev asutus — asutus, mille liikmesriik on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

q) vedelad jäätmed — vedelas olekus jäätmed, sealhulgas heitvesi, kuid välja arvatud heitveesetted;

r) isoleeritud asula — asustusüksus,

- kus on kuni 500 elanikku valla või asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril ja

- mis asub vähemalt 50 km kaugusel lähimast linnastust, kus on vähemalt 250 elanikku ruutkilomeetril või millele ligipääs teed mööda on suurema osa aastast raskendatud karmide ilmastikutingimuste tõttu.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi kõikide artikli 2 punktis g määratletud prügilate suhtes.

2. Ilma et see piiraks kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja:

- heitveesetete, sealhulgas reoveesetted, ja süvendustööde muda laotamine ning samasuguste setete laotamine pinnasele väetamiseks või maaparanduseks,

- korrastus-/taastamis- ja täitetöödel või prügilates ehituslikel eesmärkidel kasutamiseks sobivate püsijäätmete kasutamine,

- tavajäätmeteks liigitatava süvendustööde muda ladestamine väikeste veeteede äärde, kust see on süvendustööde käigus välja võetud, ja sellise süvendustööde muda juhtimine pinnaveekogusse, sealhulgas selle sängi või põhja pinnasesse,

- saastumata pinnase ladestamine või maavarade geoloogiliste uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise või karjääriviisilisel kaevandamisel tekkivate püsijäätmete ladestamine.

3. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 17 kohaselt loodud komitee määratletavate tavajäätmete ladestamise suhtes, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise ning karjääriviisilise kaevandamise tulemusena ning mis on ladestatud viisil, millega välditakse keskkonnareostust ja ohtude tekitamist inimeste tervisele, võib käesoleva direktiivi I lisa punktide 2, 3.1, 3.2 ja 3.3 sätteid mitte kohaldada.

4. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 6 punkti d, artikli 7 punkti i, artikli 8 punkti a alapunkti iv, artiklit 10, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 12 punkte a ja c, I lisa punkte 3 ja 4, II lisa (välja arvatud punkti 3 3. taset ja punkti 4) ja III lisa punkte 3-5 ei kohaldata tervikuna või osaliselt:

a) saari teenindava tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, mille kogumahutavus ei ületa 15000 tonni või mis võtavad aastas vastu kuni 1000 tonni jäätmeid, kui see on saare ainuke prügila ja ette nähtud üksnes sellel saarel tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks. Kui nimetatud prügila kogumahutavus on kasutatud, peab saarele rajatav uus prügila vastama käesoleva direktiivi nõuetele;

b) isoleeritud asula tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, kui see prügila on ette nähtud ainult selles asulas tekkinud jäätmete kõrvaldamiseks.

Hiljemalt kahe aasta möödumisel artikli 18 lõikes 1 nimetatud kuupäevast edastavad liikmesriigid komisjonile saarte ja isoleeritud asulate loetelu, mis on vabastatud käesoleva direktiivi sätete järgimisest. Komisjon avaldab saarte ja isoleeritud asulate loetelu.

5. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 2 punktis f määratletud maa-aluse hoidla suhtes võib käesoleva direktiivi artikli 13 punkti d, I lisa punkti 2, välja arvatud esimene taane, punkte 3-5 ja III lisa punkte 2, 3 ja 5 mitte kohaldada.

Artikkel 4

Prügila liigid

Prügilad jagunevad järgmiselt:

- ohtlike jäätmete prügila,

- tavajäätmeprügila,

- püsijäätmeprügila.

Artikkel 5

Jäätmed, mida prügilas vastu ei võeta, ja prügilas sobimatu jäätmetöötlus

1. Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.

2. Selle strateegiaga tagatakse, et:

a) hiljemalt viie aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 75 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed;

b) hiljemalt kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 50 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed;

c) hiljemalt 15 aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 35 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed.

Kaks aastat enne punktis c nimetatud kuupäeva vaatab komisjon eespool nimetatud eesmärgid uuesti läbi aruande põhjal, mille komisjon esitab liikmesriikide praktiliste kogemuste kohta punktides a ja b sätestatud sihtkoguste saavutamiseks, millele vajaduse korral lisatakse ettepanek selle sihtkoguse kinnitamiseks või muutmiseks, et tagada keskkonnakaitse kõrge tase.

Liikmesriigid, kes 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed, ladestasid üle 80 % kogutud olmejäätmetest prügilasse, võivad punktides a, b või c sätestatud sihtkoguste saavutamise edasi lükata kuni neljaks aastaks. Liikmesriigid, kes kavatsevad käesolevat sätet kasutada, teavitavad komisjoni eelnevalt oma otsusest. Komisjon teavitab nendest otsustest teisi liikmesriike ja Euroopa Parlamenti.

Eelmises lõigus ettenähtud sätete rakendamine ei tohi mitte mingil juhul põhjustada punktis c sätestatud sihtkoguse saavutamist hiljem kui neli aastat pärast punktis c ettenähtud kuupäeva.

3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilasse ei võeta vastu järgmisi jäätmeid:

a) vedeljäätmed;

b) jäätmed, mis prügila tingimustes on plahvatusohtlikud, sööbivad, oksüdeerivad, kergestisüttivad või süttivad, nagu on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ III lisas;

c) tervishoiu- või veterinaarasutustes tekkivad haigla- ja muud tervishoiuasutuste jäätmed, mis on nakkusttekitavad direktiivi 91/689/EMÜ (omadus H9 III lisas) määratluse kohaselt ja nimetatud direktiivi (I. A lisa) kategooriasse 14 kuuluvad jäätmed.

d) kasutatud terved rehvid kahe aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavad kasutatud rehvid, ja tükeldatud kasutatud rehvid viie aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast (mõlemal juhul välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 mm);

e) kõik muud liiki jäätmed, mis ei vasta II lisa kohaselt kindlaksmääratud vastuvõtukriteeriumidele.

4. Jäätmete lahjendamine või segamine ainult jäätmete vastuvõtukriteeriumide täitmiseks on keelatud.

Artikkel 6

Jäätmed, mis tuleb eri liiki prügilatesse vastu võtta

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et:

a) prügilasse ladestatakse ainult töödeldud jäätmed. Käesolevat sätet ei või kohaldada püsijäätmete suhtes, mille töötlemine ei ole tehniliselt teostatav, ega muude jäätmete suhtes, mille töötlemine ei aita kaasa käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmisele jäätmete koguse või inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate ohtude vähendamisega.

b) ohtlike jäätmete prügilas ladestatakse ainult need ohtlikud jäätmed, mis vastavad II lisa kohaselt sätestatud kriteeriumidele;

c) tavajäätmeprügilas võib ladestada:

i) olmejäätmeid;

ii) muu päritoluga tavajäätmeid, mis vastavad tavajäätmete tavajäätmeprügilasse vastuvõtu kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa kohaselt;

iii) stabiilseid, mittereageerivaid ohtlikke jäätmeid (nt tahkestatud, klaasistatud), mille leostuvusomadused on samasugused nagu punktis ii nimetatud tavajäätmetel, mis vastavad II lisa kohaselt sätestatud asjakohastele vastuvõtukriteeriumidele. Neid ohtlikke jäätmeid ei ladestata prügila eraldatud ladestusalale, mis on ette nähtud biolagunevatele tavajäätmetele,

d) püsijäätmeprügilaid kasutatakse ainult püsijäätmete jaoks.

Artikkel 7

Loa taotlemine

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilaloa taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) loataotleja ja käitaja isikuandmed, kui need on erinevad isikud;

b) ladestatavate jäätmeliikide kirjeldus ja üldkogus;

c) prügila kavandatav mahutavus;

d) prügila asukoha kirjeldus, sealhulgas selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus;

e) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmed;

f) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;

g) sulgemis- ja järelhoolduskava;

h) kui nõutakse keskkonnamõju hindamist nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) [8] alusel, teave, mille esitab prügila arendaja nimetatud direktiivi artikli 5 kohaselt;

i) loataotleja rahaline tagatis või muu samaväärne tagatis, nagu on nõutud käesoleva direktiivi artikli 8 punkti a alapunktis iv.

Kui loataotlus rahuldatakse, tehakse see teave kättesaadavaks pädevatele siseriiklikele ja ühenduse statistikaasutustele, kui seda nõutakse statistilistel eesmärkidel.

Artikkel 8

Loa tingimused

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et:

a) pädev asutus ei anna enne välja prügilaluba, kui ta on veendunud, et:

i) ilma et see piiraks artikli 3 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, peab prügila projekt vastama kõikidele käesoleva direktiivi, sealhulgas lisade, asjakohastele nõuetele;

ii) prügila haldamise eest vastutab füüsiline isik, kes on tehniliselt pädev prügilat haldama; prügila käitajate ja personali kutsealane ja tehniline väljaõpe ja koolitamine on tagatud;

iii) prügila käitamisel rakendatakse vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

iv) loataotleja on enne jäätmete ladestamistoimingute alustamist liikmesriikide määratud korras esitanud või peab esitama rahalise tagatise või muu sarnase tagatise, millega tagatakse, et täidetakse käesoleva direktiivi sätete kohaselt väljaantud loast tulenevad kohustused (sealhulgas järelhooldust käsitlevad sätted) ja järgitakse artiklis 13 nõutud sulgemiskorda. Seda tagatist või samaväärset tagatist hoitakse nii kaua, kui see on vajalik prügila kasutamise ja järelhoolduse ajal artikli 13 punkti d kohaselt. Liikmesriigid võivad omal valikul teatavaks teha, et seda punkti ei kohaldata püsijäätmeprügilate suhtes;

b) prügila projekt on kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohase jäätmekavaga või -kavadega;

c) enne kõrvaldamistoimingute alustamist kontrollib pädev asutus prügilat, et kindlaks teha, kas see vastab asjakohastele loatingimustele. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust.

Artikkel 9

Loa sisu

Piiritledes ja täiendades direktiivi 75/442/EMÜ artikliga 9 ja direktiivi 96/61/EÜ artikliga 9 ettenähtud sätteid, peavad prügiloaloas olema vähemalt järgmised andmed:

a) prügilaliik;

b) jäätmeliikide nimistu ja üldkogus, mida on lubatud prügilasse ladestada;

c) prügila rajamise, käitamise ning seire ja kontrolli nõuded, sealhulgas situatsiooniplaanid (III lisa punkt 4. B) ning ajutised nõuded sulgemise ja järelhoolduse kohta;

d) loataotleja kohustus vähemal üks kord aastas aru anda pädevale asutusele ladestatud jäätmete liikide ja koguste kohta ning seireprogrammi tulemuste kohta, nagu on nõutud artiklites 12 ja 13 ning III lisas.

Artikkel 10

Prügila kulud

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügila rajamise ja kasutamisega seotud kulud, sealhulgas võimaluse korral artikli 8 punkti a alapunktis iv nimetatud finantstagatise või sellega võrdväärse tagatisega seotud kulud, ning prügila sulgemise ja järelhooldusega seotud hinnangulised kulud kaetakse vähemalt 30 aasta jooksul hinnaga, mille võtab prügila käitaja igat liiki prügi ladestamise eest sellesse prügilasse. Nõuete kohaselt, mis on esitatud nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivis 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele, [9] tagavad liikmesriigid igasuguse kuludega seotud teabe kogumise ja kasutamise läbipaistvuse.

Artikkel 11

Jäätmete vastuvõtmine

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et enne prügi vastuvõtmist prügilasse:

a) enne jäätmekoorma või sama liiki jäätmete esimese koorma kohaletoimetamist või selle ajal, võib valdaja või käitaja näidata asjakohaste dokumentide abil, et kõnealused jäätmed võib loas sätestatud tingimuste kohaselt prügilasse vastu võtta ja et need vastavad II lisas ettenähtud vastuvõtukriteeriumidele

b) käitaja järgib järgmist vastuvõtukorda:

- kontrollib direktiivi 91/689/EMÜ artikli 5 lõikes 3 nõutavaid dokumente ning vajaduse korral Euroopa Ühendusse sisse ja sealt välja veetavate jäätmete järelevalvet käsitleva nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 [10] nõutavaid jäätmedokumente;

- kontrollib visuaalselt jäätmeid prügila pääslas ja ladestuskohas ja vajaduse korral nende vastavust valdaja poolt esitatud dokumentides esitatud kirjeldusele. Kui tuleb võtta iseloomustavaid proove II lisa punkti 3 tasandi 3 rakendamiseks, analüüside tulemused säilitatakse ja proovivõtmine toimub II lisa punkti 5 kohaselt. Neid proove säilitatakse vähemalt üks kuu;

- peab ladestatud jäätmete koguste ja omaduste arvestust, milles märgitakse jäätmete päritolu, ladestamise kuupäev, tekitaja või olmejäätmete korral koguja andmed ning ohtlike jäätmete puhul nende täpne asukoht ladestusalal. See teave tehakse kättesaadavaks pädevatele siseriiklikele ja ühenduse statistikaasutustele, kui seda nõutakse statistilistel eesmärkidel;

c) prügila käitaja annab alati iga prügilasse vastuvõetud saadetise kohta kirjaliku vastuvõtuteatise;

d) kui jäätmeid prügilasse vastu ei võeta, teatab prügila käitaja viivitamatult pädevale asutusele, et jäätmeid ei ole vastu võetud, ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 259/93 sätete kohaldamist.

2. Prügilate osas, mis on vabastatud käesoleva direktiivi sätete täitmisest artikli 3 lõigete 4 ja 5 alusel, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et kehtestada:

- jäätmete korrapärane visuaalne kontroll ladestamiskohas, et tagada ainult saartelt või isoleeritud asulatest pärinevate tavajäätmete vastuvõtmine nimetatud prügilas; ja

- prügilas ladestatud jäätmete koguste arvestuse pidamine.

Liikmesriigid tagavad, et teave koguste ja vajaduse korral jäätmete liigi kohta, mis viiakse niisugustesse nõuete täitmisest vabastatud prügilatesse, moodustab korrapäraste aruannete osa, mis komisjonile saadetakse direktiivi rakendamise kohta.

Artikkel 12

Kontroll ja seire prügila kasutusajal

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kontroll ja seire prügila kasutusajal vastaks vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a) prügila käitaja viib prügila kasutusajal ellu kontrolli- ja seireprogrammi, mis on ette nähtud III lisas;

b) käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis on avastatud kontrolli ja seire käigus, ja täidavad pädeva asutuse otsust võetavate parandusmeetmete laadi ja aja kohta. Need meetmed rakendatakse käitaja kulul.

Pädeva asutuse kindlaksmääratud sagedusega, kuid igal juhul vähemalt üks kord aastas, esitab käitaja pädevatele asutustele koondandmete alusel aruande kõikide seiretulemuste kohta, et tõendada loatingimustele vastavust ja täiendada teadmisi jäätmete käitumise kohta prügilates;

c) kontrolli- ja seirekorra ja/või artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud analüüside kvaliteedikontrolli teevad pädevad laborid.

Artikkel 13

Sulgemine ja järelhooldus

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et vajaduse korral loa kohaselt:

a) alustatakse prügila või selle osa sulgemist,

i) kui loas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud,

ii) pädeva asutuse loal käitaja taotlusel või

iii) pädeva asutuse põhjendatud otsusega;

b) võib prügila või selle osa lugeda lõplikult suletuks, kui pädev asutus on teinud lõpliku kohapealse kontrolli, hinnanud kõiki käitaja esitatud aruandeid ja andnud käitajale loa prügila sulgeda. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust;

c) kui prügila on lõplikult suletud, vastutab käitaja selle korrashoiu, seire ja kontrolli eest järelhoolduse ajal nii kaua, kui pädev asutus seda nõuab, võttes arvesse ajavahemikku, mille jooksul prügila võib põhjustada ohtu.

Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis on kontrolli käigus avastatud ja täidab pädeva asutuse otsust võetavate parandusmeetmete laadi ja aja kohta;

d) nii kaua kui pädev asutus leiab, et prügila tõenäoliselt ohustab keskkonda ja ilma et see piiraks ühenduse või siseriiklike õigusaktide kohaldamist seoses jäätmete valdaja vastutusega, vastutab prügila käitaja prügilas tekkiva prügilagaasi ja nõrgvee seire ja analüüsimise ning põhjaveerežiimi eest prügila läheduses III lisa kohaselt.

Artikkel 14

Olemasolevad prügilad

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilad, millele on antud luba või mis tegutsevad käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal, ei või tegutsemist jätkata, kui allpool esitatud meetmed ei ole võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaheksa aasta möödu misel artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäevast rakendatud:

a) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva prügila käitaja koostab ja esitab pädevatele asutustele kinnitamiseks prügila vastavusse viimise kava, milles on artiklis 8 loetletud andmed, ja kõik parandusmeetmed, mida käitaja peab vajalikuks, et täita käesoleva direktiivi nõudeid, välja arvatud I lisa punkti 1 nõuded;

b) prügila vastavusse viimise kava esitamise järel teevad pädevad asutused lõpliku otsuse, kas käitamist võib nimetatud kava ja käesoleva direktiivi alusel jätkata. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et artikli 7 punkti g ja artikli 13 kohaselt sulgeda nii kiiresti kui võimalik prügilad, millele ei ole antud artikli 8 kohaselt luba tegevust jätkata;

c) heakskiidetud prügila vastavusse viimise kava alusel kinnitavad pädevad asutused vajalikud tööd ja kehtestavad kava täitmiseks vajalikku üleminekuaja. Kõik olemasolevad prügilad peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele, välja arvatud I lisa nõuded, kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva;

d) i) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artikleid 4, 5 ja 11 ning II lisa ohtlike jäätmete prügilate suhtes;

ii) kolme aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artiklit 6 ohtlike jäätmete prügilate suhtes.

Artikkel 15

Aruandmiskohustus

Liikmesriigid saadavad komisjonile iga kolme aasta tagant aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu siseriiklikule strateegiale, mis tuleb kehtestada artikli 5 kohaselt. Aruanne koostatakse küsimustiku või kava alusel, mille koostab komisjon direktiivi 91/692/EMÜ [11] artiklis 6 sätestatud korras. Küsimustik või kava saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandeperioodi algust. Aruanne saadetakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

Artikkel 16

Komitee

Kõik muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning kõik ettepanekud prügilatega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimiseks kinnitab komisjon direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt loodud komitee abil ja käesoleva direktiivi artiklis 17 sätestatud korras. Kõik lisade muudatused tehakse ainult kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega, mis on esitatud lisades. Selleks peab komitee II lisa osas arvestama järgmist: võttes arvesse II lisas sätestatud kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumide põhialuseid ja üldkorda, kehtestatakse igale prügilaliigile erikriteeriumid ja/või kontrollimeetodid ja nendega seotud piirväärtused, sealhulgas vajaduse korral iga prügila liigi all-liigid, sealhulgas maa-alune ladustamine. Ettepanekud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimiseks seoses käesoleva direktiivi lisadega kinnitab komisjon, keda abistab komitee, kahe aasta jooksul käesoleva direktiivi jõustumisest.

Komisjon kinnitab komitee abil käesoleva direktiivi artiklites 5, 7 ja 11 nimetatud statistiliste andmete ühtlustamise ja korrapärase edastamise sätted ning nende sätete muudatused kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatud meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku saamisest otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 18

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kahe aasta möödumisel direktiivi jõustumisest. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti komisjonile.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 20

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 26. aprill 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Fischer

[1] EÜT C 156, 24.5.1997, lk 10.

[2] EÜT C 355, 21.11.1997, lk 4.

[3] Euroopa Parlamendi 19. veebruari 1998. aasta arvamus (EÜT C 80, 16.3.1998, lk 196), nõukogu 4. juuni 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 333, 30.10.1998, lk 15) ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 1999. aasta otsus (EÜT C 150, 28.5.1999, lk 78).

[4] EÜT C 122, 18.5.1990, lk 2.

[5] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).

[6] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

[7] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

[8] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on muudetud direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5).

[9] EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.

[10] EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 120/97 (EÜT L 22, 24.1.1997, lk 14).

[11] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

--------------------------------------------------

LISA

ÜLDNÕUDED KÕIKIDELE PRÜGILALIIKIDELE

1. Asukoht

1.1. Prügila asukoha osas tuleb arvesse võtta nõudeid, mis on seotud:

a) kaugusega prügila piiri ning elamu- ja puhkepiirkondade, veeteede, veekogude ja muude põllumajandus- või linnarajoonide vahel;

b) piirkonna põhjavee, rannikuvee või looduskaitsealadega;

c) piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega;

d) üleujutuse, pinnase vajumise, maalihke või laviiniohuga prügila alal;

e) piirkonna looduskaitse- või kultuuripärandiga.

1.2. Prügila tegutsemiseks võib loa anda ainult siis, kui asukoha omadused eespool nimetatud nõuete osas või võetavad parandusmeetmed näitavad, et prügila ei kujuta endast tõsist ohtu keskkonnale.

2. Vee kontroll ja nõrgvee käitlemine

Prügila omaduste ja ilmastikutingimuste osas tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et:

- kontrollida jäätmemassi imenduvat sademevett,

- takistada pinnavee ja/või põhjavee voolu prügilasse ladestatud jäätmetesse,

- koguda saastunud vett ja nõrgvett. Kui prügila asukohal ja vastuvõetavatel jäätmetel põhinev hindamine näitab, et prügila ei kujuta endast võimalikku ohtu keskkonnale, võib pädev asutus otsustada, et seda sätet ei kohaldata,

- töödelda prügilast kogutud saastunud vett ja nõrgvett nende prügilast ärajuhtimisele esitatavate asjakohaste standardite kohaselt.

Eespool nimetatud sätteid ei või kohaldada püsijäätmeprügilate suhtes.

3. Pinnase ja vee kaitse

3.1. Prügila peab asetsema ja olema projekteeritud nii, et pinnase, põhjavee või pinnavee reostamise vältimiseks ja punkti 2 kohase nõrgvee tõhusa kogumise tagamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitse tuleb saavutada geoloogilise barjääri ja põhjavooderdise kombineeritud kasutamisega aktiivsel kasutusajal ja geoloogilise barjääri ja katteekraani kombineeritud kasutamisega passiivsel ajal/sulgemisjärgselt.

3.2. Geoloogiline barjäär määratakse prügila all ja läheduses valitsevate geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, millel on piisavalt suur saasteainete kontsentratsiooni vähendamise võime, et vältida võimalikku ohtu pinnasele ja põhjaveele.

Prügila põhi ja küljed peavad koosnema mineraalsest kihist, mis vastab filtratsiooni ja paksuse nõuetele, mille koosmõju pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitsele on vähemalt samaväärne järgmiste nõuete täitmisest tuleneva mõjuga:

- ohtlike jäätmete prügila: K ≤ = 1,0 × 10— 9 m/s; paksus ≥ 5 m,

- tavajäätmeprügila: K ≤ = 1,0 × 10— 9 m/s; paksus ≥ 1 m,

- püsijäätmeprügila: K ≤ = 1,0 × 10— 7 m/s; paksus ≥ 1 m,

m/s: meetrit sekundis.

Kui geoloogiline barjäär ei vasta looduslikult eespool nimetatud tingimustele, võib seda kunstlikult täiendada ja tugevdada muude vahenditega, mis annavad samasuguse kaitse. Kunstlikult rajatud geoloogiline barjäär peab olema vähemalt 0,5 meetri paksune.

3.3. Lisaks eespool kirjeldatud geoloogilisele barjäärile tuleb lisada nõrgvee kogumise ja vooderdussüsteem järgmiste põhimõtete kohaselt, millega tagatakse, et nõrgvett koguneb prügila põhja võimalikult vähe:

Nõrgvee kogumine ja põhja vooderdamine

Prügila kategooria | Tavajäätmed | Ohtlikud jäätmed |

Isolatsioonikiht | nõutav | nõutav |

Dreenikiht ≥ 0,5 m | nõutav | nõutav |

Liikmesriigid võivad kehtestada püsijäätmeprügilatele ja eespool nimetatud tehniliste vahendite omadustele üld- või erinõudeid.

Kui pädev asutus leiab pärast võimalikke keskkonnaohtude läbivaatamist, et nõrgvee moodustumise takistamine on vajalik, võib ette näha prügila katmise. Soovitused prügila katmise osas on järgmised:

Prügila kategooria | Tavajäätmed | Ohtlikud jäätmed |

Gaasikogumiskiht | nõutav | ei ole nõutav |

Isolatsioonikiht | ei ole nõutav | nõutav |

Vettpidav mineraalkiht | nõutav | nõutav |

Dreenikiht > 0,5 m | nõutav | nõutav |

Kattepinnasekiht > 1 m | nõutav | nõutav |

3.4. Kui keskkonnariskide hindamise alusel, võttes eelkõige arvesse direktiivi 80/68/EMÜ, [1] on pädev asutus otsustanud 2. jaotise kohaselt ("Vee kontroll ja nõrgvee käitlemine"), et nõrgvee kogumine ja töötlemine ei ole vajalik, või on kindlaks tehtud, et prügila ei kujuta endast ohtu pinnasele, põhjaveele või pinnaveele, võib punktide 3.2 ja 3.3 nõudeid vastavalt leevendada. Püsijäätmeprügilate osas võib neid nõudeid kohandada siseriiklike õigusaktidega.

3.5. Meetodi, mida tuleb kasutada prügilate filtratsioonimooduli määramiseks välitingimustes ja kogu prügila ulatuses, töötab välja ja kinnitab käesoleva direktiivi artikli 17 kohaselt loodud komitee.

4. Gaasi kontroll

4.1. Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid prügilagaasi kogunemise ja väljaimbumise kontrollimiseks (III lisa).

4.2. Prügilagaasi kogutakse kõikidest prügilatest, mis võtavad vastu biolagunevaid jäätmeid ning prügilagaasi tuleb töödelda ja kasutada. Kui kogutud gaasi ei ole võimalik kasutada energia tootmiseks, tuleb see ära põletada.

4.3. Punkti 4.2 kohane prügilagaasi kogumine, töötlemine ja kasutamine teostatakse viisil, mis vähendab keskkonnakahjusid ja keskkonnaseisundi halvenemist ning ohtu inimeste tervisele.

5. Häiringud ja ohud

Võetakse meetmeid prügilast tulenevate häiringute ja ohtude vähendamiseks, mida põhjustavad:

- haisu ja tolmu eraldumine,

- tuulega edasikanduvad materjalid,

- müra ja liiklus,

- linnud, kahjurid ja putukad,

- aerosoolide moodustumine,

- tulekahjud.

Prügila peab olema seadmestatud nii, et prügilast pärinevad jäätmed ei kanduks üldkasutatavatele teedele ja prügilat ümbritsevatele maadele.

6. Stabiilsus

Jäätmete lõplik ladestamine prügilas toimub nii, et tagatakse jäätmelademe ja sellega seotud struktuuride stabiilsus, eelkõige seoses varingute vältimisega. Kui rajatakse tehisbarjäär, tuleb kindlaks teha, kas geoloogiline aluspind on prügila morfoloogiat arvestades piisavalt stabiilne, et vältida vajumist, mis võib barjääri kahjustada.

7. Barjäärid

Prügila peab olema kaitstud, et vältida prügilale vaba sissepääsu. Väljaspool tööaega peavad väravad olema lukus. Prügila valve- ja sissepääsusüsteem peab sisaldama meetmete programmi jäätmete ebaseadusliku ladestamine avastamiseks ja vältimiseks.

[1] EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

--------------------------------------------------

II LISA

JÄÄTMETE VASTUVÕTUKRITEERIUMID JA KORD

1. Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse:

- jäätmete eri prügilaliikidesse vastuvõtmise üldpõhimõtteid. Tulevikus peaks jäätmete liigitamiskord rajanema nendel põhimõtetel,

- juhiseid, milles esitatakse lühikokkuvõte jäätmete vastuvõtmise esialgse korra kohta, mida tuleb järgida kuni ühtne jäätmete liigitamis- ja vastuvõtukord on välja töötatud. Selle korra koos asjakohaste proovivõtumenetlustega töötab välja käesoleva direktiivi artiklis 16 nimetatud tehniline komitee. Tehniline komitee töötab välja kriteeriumid, millele teatavad ohtlikud jäätmed peavad vastama, kui need võetakse vastu tavajäätmeprügilasse. Nende kriteeriumide puhul tuleb eelkõige arvesse võtta nende jäätmete lühiajalisi, keskmisi ja pikaajalisi leostuvusomadusi. Need kriteeriumid tuleb välja töötada kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Tehniline komitee töötab välja ka kriteeriumid, millele jäätmed peavad vastama, kui need võetakse vastu maa-aluseks ladustamiseks. Nende kriteeriumide puhul tuleb eelkõige arvesse võtta, et jäätmed ei tohi reageerida ei omavahel ega kivimiga.

Tehniline komitee peab selle töö, välja arvatud ettepanekud seoses käesoleva direktiivi lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise kohta, mis tuleb vastu võtta kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest, lõpule viima kolme aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ning käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärke arvestades.

2. Üldpõhimõtted

Prügilasse ladestatavate jäätmete koostis, leostuvus, pikaajaline käitumine ja üldised omadused peavad olema võimalikult täpselt teada. Jäätmete vastuvõtmine prügilas võib põhineda vastuvõetavate jäätmete nimistutel või nimistutel jäätmetest, mille vastuvõtmisest keeldutakse, mis on määratletud nende jäätmete laadi või päritolu järgi, ning jäätmete analüüsimeetoditel ja vastuvõetavate jäätmete omaduste piirväärtustel. Käesolevas direktiivis kirjeldatud tulevane jäätmete vastuvõtmise kord põhineb nii palju kui võimalik jäätmete analüüsimeetoditel ja vastuvõetavate jäätmete omaduste piirväärtustel.

Enne niisuguste analüüsimeetodite ja piirväärtuste määratlemist peaksid liikmesriigid kehtestama vähemalt igas prügilaliigis vastuvõetavate jäätmete siseriikliku nimistu ja nimistu sellistest jäätmetest, mille vastuvõtmisest keeldutakse, või määratlema nimistusse kandmise kriteeriumid. Teatavasse prügilaliiki vastuvõtmiseks peab jäätmeliik kuuluma asjakohasesse siseriiklikku nimistusse või vastama kriteeriumidele, mis on sarnased nimistusse kandmise kriteeriumidega. Need nimistud või samaväärsed kriteeriumid ning analüüsimeetodid ja piirväärtused saadetakse komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi ülevõtmisest või kui need võetakse vastu siseriiklikul tasandil.

Neid nimistuid või vastuvõtukriteeriume tuleks kasutada konkreetse prügilaliigi nimistute koostamiseks, st käesoleva direktiivi artikli 9 kohaselt loas täpsustatud vastuvõetud jäätmete nimistu koostamiseks.

Kriteeriumid, mille alusel võib jäätmed kanda kontrollnimistusse või vastu võtta teatavat liiki prügilas, võivad põhineda muudel õigusaktidel ja/või jäätmete omadustel.

Teatavasse prügilaliiki vastuvõtukriteeriumide määratlemisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest:

- ümbritseva keskkonna kaitse (eelkõige põhjavee ja pinnavee kaitse),

- keskkonnakaitsesüsteemide kaitsmine (nt vooderdised ja nõrgvee käitlemise süsteemid),

- soovitavate jäätmete stabiliseerimisprotsesside kaitse prügilas,

- kaitse ohtude eest inimeste tervisele.

Jäätmete omadustel põhinevate kriteeriumide näiteid:

- nõue, et tuleb teada jäätmete üldkoostist,

- jäätmetes sisalduvate orgaaniliste ainete piirangud,

- nõuded või piirangud orgaaniliste jäätmete komponentide biolagundatavuse kohta,

- määratletud, eeldatavalt kahjulike/ohtlike komponentide koguse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega),

- määratletud, potentsiaalselt kahjulike/ohtlike komponentide võimaliku ja oodatava leostuvuse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega),

- jäätmete ökotoksikoloogilised omadused ja sellest tulenev nõrgvesi.

Jäätmete omadustel põhinevad vastuvõtukriteeriumid peavad üldiselt olema kõige täpsemad püsijäätmeprügilate osas, vähem täpsemad tavajäätmeprügilate osas ja kõige üldisemad ohtlike jäätmete prügilate osas, mis tuleneb kahe viimati nimetatud liigi kõrgemast keskkonnakaitse tasemest.

3. Jäätmete kontrollimise ja vastuvõtmise üldine kord

Jäätmete üldine iseloomustamine ja kontrollimine peab põhinema kolmetasandilisel hierarhial:

1. tas Üldiseloomustus. See on jäätmete lühiajaliste ja pikaajaliste leostuvusomaduste ja/või iseloomulike omaduste põhjalik kindlaksmääramine standarditud analüüsimeetodite ja käitumise katsemeetodite abil.

2. tse Vastavuskontroll. ee on perioodiline kontrollimine lihtsamate standarditud analüüsimeetodite ja käitumise katsemeetodite abil, et kindlaks määrata, kas jäätmed vastavad loatingimustele ja/või konkreetsetele kontrollikriteeriumidele. Kontrollimisel keskendutakse üldiseloomustuses määratletud põhimuutujatele ja käitumisele.

3. tase Kohapealne kontroll. ee koosneb kiirkontrollimeetoditest, et kinnitada, et jäätmed on samad, millele tehti vastavuskontroll ja mida on kirjeldatud saatedokumentides. See võib koosneda üksnes jäätmekoorma visuaalsest kontrollimisest enne ja pärast prügilas mahalaadimist.

Teatavat jäätmeliiki tuleb tavaliselt iseloomustada 1. tasemel ja kontrollnimistusse kandmiseks peavad need vastama asjakohastele kriteeriumidele. Kohaspetsiifilises nimistus püsimiseks tuleb teatavat jäätmeliiki korrapäraste ajavahemike järel (nt üks kord aastas) kontrollida 2. tasemel ja need peavad vastama asjakohastele kriteeriumidele. Igale jäätmekoormale tuleb prügila väravas teha 3. taseme kontroll.

Teatavad jäätmeliigid võib alaliselt või ajutiselt vabastada 1. taseme kontrollist. See võib tuleneda kontrollimise teostamatusest, asjakohaste kontrollimenetluste ja vastuvõtukriteeriumide puudumisest või ülimuslikest õigusaktidest.

4. Juhised jäätmete vastuvõtuks ettevalmistamise kohta

Kuni käesoleva lisa lõpliku valmimiseni on kohustuslik ainult 3. taseme kontroll ning 1. ja 2. taseme kontrolli tehakse nii suures ulatuses kui võimalik. Nimetatud ettevalmistavas etapis peab teatavasse prügilaliiki vastuvõetav jäätmeliik kuuluma selle prügilaklassi piiravasse siseriiklikku või konkreetse prügila nimistusse või vastama kriteeriumidele, mis on sarnased nimistusse kandmise kriteeriumidega.

Jäätmete vastuvõtuks kolme peamisse prügilaliiki või vastavatesse nimistutesse kandmiseks vajalike eelkriteeriumide kehtestamiseks võib kasutada järgmisi üldkriteeriume.

Püsijäätmeprügilad : nimistusse võib kanda ainult artikli 2 punktis e määratletud jäätmeid.

Tavajäätmeprügilad : nimistusse kandmiseks ei tohi jäätmed kuuluda direktiivi 91/689/EMÜ reguleerimisalasse.

Ohtlike jäätmete prügilad : ohtlike jäätmete prügilas vastuvõetavate jäätmete esialgne täpsustamata nimistu koosneb ainult direktiivi 91/680/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvatest jäätmeliikidest. Niisuguseid jäätmeliike ei tohiks siiski nimistusse kanda ilma eeltöötluseta, kui nende eeldatavalt ohtlike komponentide üldkogus või leostuvus on piisavalt suur, et põhjustada lühiajalist ohtu töökeskkonnale või keskkonnale või takistavad jäätmete piisavat stabiliseerimist prügila kavandatud tegevusaja jooksul.

5. Jäätmeproovide võtmine

Jäätmeproovide võtmine võib tekitada tõsiseid probleeme seoses esinduslikkuse ja proovivõtmistehnikaga, mis on seotud paljude jäätmete erineva laadiga. Praegu töötatakse välja Euroopa jäätmeproovi võtmise standardit. Kuni liikmesriigid ei ole seda standardit käesoleva direktiivi artikli 17 kohaselt heaks kiitnud, võivad nad kohaldada siseriiklikke standardeid ja menetlusi.

--------------------------------------------------

III LISA

KONTROLL JA SEIRE KASUTUSAJAL JA JÄRELHOOLDE PERIOODIL

1. Sissejuhatus

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada minimaalne seirekord, et kontrollida:

- kas jäätmed on ladestamiseks vastu võetud kõnealusele prügilaliigile ettenähtud kriteeriumide kohaselt,

- protsessid pürgilas toimuvad ootuspärasel viisil,

- keskkonnakaitsesüsteemid toimivad kavakohaselt,

- prügila loatingimusi täidetakse.

2. Meteoroloogilised andmed

Aruandekohustuse järgi (artikkel 15) peavad liikmesriigid esitama meteoroloogiliste andmete kogumise meetodi. Liikmesriigid peavad otsustama, kuidas neid andmeid koguda (kohapealsed vaatlused, riiklik ilmajaamade võrgustik jne).

Kui liikmesriigid otsustavad, et veetaseme mõõtmine on tõhus vahend, mille abil hinnata, kas prügila jäätmemassis tekib nõrgvett või see nõrgub sealt välja, on soovitav, et järgmisi andmeid kogutakse prügila seire käigus või saadakse need lähimast ilmajaamast, nii kaua kui pädev asutus nõuab seda käesoleva direktiivi artikli 13 punkti c kohaselt:

| Kasutusajal | Järelhoolde perioodil |

1.1. Sademete hulk | Iga päev | Igapäevane, lisatud kuu keskmisele |

1.2. Temperatuur (minimaalne, maksimaalne, kell 14.00 Kesk-Euroopa aja järgi) | Iga päev | Kuu keskmine |

1.3. Valitsev tuule suund ja tugevus | Iga päev | Ei ole nõutav |

1.4. Vee aurumine (lüsimeeter) [1] | Iga päev | Igapäevane, lisatud kuu keskmisele |

1.5. Õhuniiskus (kell 14.00 Kesk-Euroopa aja järgi) | Iga päev | Kuu keskmine |

3. Heidete andmed: vee, nõrgvee ja gaasi seire

Kui nõrgvett ja pinnavett esineb, tuleb nende proovid võtta iseloomustavates punktides. Nõrgvee proovide võtmine ja mõõtmine (hulk ja koostis) tuleb teha eraldi igas punktis, kust nõrgvesi prügilast välja juhitakse. Viide: proovide võtmise tehnika üldjuhised, ISO 5667-2 (1991).

Kui pinnavett esineb, teostatakse selle seiret vähemalt kahes punktis, üks prügilast ülesvoolu ja teine allavoolu.

Gaasi seire peab olema iseloomustav igas prügila osas. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus on esitatud järgmises tabelis. Nõrgvee ja vee seireks võetakse proov, mis iseloomustab keskmist koostist.

Proovide võtmise sagedust võib kohandada prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena jne). See tuleb loas määratleda.

2.1 ja 2.2 kohaldatakse, kui toimub nõrgvee kogumine (vt lisa 1 punkti 2).

[2] [3] [4] [5] [6] [7] [8]

| Kasutusajal | Järelhoolde perioodil [4] |

2.1. Nõrgvee maht | kuus [2], [4] | kuue kuu tagant |

2.2. Nõrgvee koostis [3] | kvartalis [4] | kuue kuu tagant |

2.3. Pinnavee maht ja koostis [8] | kvartalis [4] | kuue kuu tagant |

2.4. Võimalikud gaasi heitkogused ja atmosfäärirõhk [5] (CH4, COZ, OZ, H2S, Hz jt) | kuus [4], [6] | kuue kuu tagant [7] |

4. Põhjavee kaitse

A. Proovi võtmine

Mõõtmised peavad andma teavet põhjavee kohta, mida vette juhitud jäätmed tõenäoliselt mõjutavad, kusjuures pealevoolu peab olema vähemalt üks mõõtepunkt ja allavoolu kaks mõõtepunkti. Seda arvu võib suurendada hüdrogeoloogilise eriuuringu põhjal ja kui on vaja varakult kindlaks teha nõrgvee juhuslikku sattumist põhjavette.

Proove tuleb võtta vähemalt kolmes kohas enne jäätmetega täitmist, et kindlaks määrata tulevaste proovide kontrollväärtused. Viide: Põhjavee proovide võtmine, ISO 5667, 11. osa, 1993

B. Seire

Proovides analüüsitavad parameetrid tuleb saada nõrgvee arvatavast koostisest ja piirkonna põhjavee kvaliteedist. Analüüsiks vajalike parameetrite valimisel tuleb arvesse võtta ainete liikuvust põhjaveetsoonis. Parameetrid võivad hõlmata indikaatorparameetreid, et tagada veekvaliteedi muutuste kiire tuvastamine. [9]

| Kasutusajal | Järelhoolde perioodil |

Põhjavee tase | kuue kuu tagant [10] | Põhjavee koostis [10] |

kuue kuu tagant | konkreetsele prügilale omane sagedus [11], [12] | konkreetsele prügilale omane sagedus [11], [12] |

C. Künnistasemed

Kui põhjavee proovi analüüs näitab olulist muutust vee kvaliteedis, tuleb kaaluda võimalust, et põhjavee puhul on ilmnenud artiklites 12 ja 13 nimetatud oluline negatiivne keskkonnamõju. Tuleb kindlaks määrata künnistase, võttes arvesse konkreetset hüdrogeoloogilist ehitust prügila asukohas ja põhjavee kvaliteeti. Künnistase tuleb alati loas sätestada, kui see on võimalik.

Vaatlusi tuleb hinnata kontrollkaartide abil, milles on kinnitatud kontrollieeskirjad ja tasemed igale allavoolu asuvale kaevule. Kontrollitasemed tuleb kindlaks määrata põhjavee kvaliteedi kohalike variatsioonide alusel.

5. Prügila topograafia: andmed jäätmelademe kohta

| Kasutusajal | Järelhoolde perioodil |

5.1. Jäätmelademe struktuur ja koostis [13] | üks kord aastas | |

5.2. Jäätmelademe taseme vajumine | üks kord aastas | Aastalugem |

[1] Või mõne muu sobiva meetodi abil.

[2] Proovide võtmise sagedust võib kohandada prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena jne). See tuleb loas määratleda.

[3] Mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained varieeruvad olenevalt ladestatud jäätmete koostisest; need peavad olema loas sätestatud ja iseloomustama jäätmete leostuvusomadusi.

[4] Kui hindamisandmed näitavad, et pikemad ajavahemikud on sama tõhusad, võib neid kohandada. Nõrgvee osas peab elektrijuhtivust mõõtma vähemalt üks kord aastas.

[5] Need mõõtmised on seotud peamiselt jäätmetes esineva orgaanilise materjali sisaldusega.

[6] CH4, CO2, OZ korrapäraselt, muud gaasid vajaduse korral ladestatud jäätmete koostise alusel nende leostuvusomadustest ülevaate saamiseks.

[7] Gaasieemaldussüsteemi tõhusust tuleb korrapäraselt kontrollida.

[8] Prügila omaduste alusel võib pädev asutus kindlaks teha, et neid mõõtmisi ei ole vaja teha ja esitab selle kohta aruande direktiivi artiklis 15 ettenähtud viisil.

[9] Soovitavad parameetrid: pH, TOC, fenoolid, raskmetallid, fluoriid, As, õli/süsivesinikud.

[10] Kui põhjavee tase kõigub, tuleb sagedust suurendada.

[11] Sagedus peab põhinema võimalusel rakendada parendusmeetmeid kahe proovivõtu vahel, kui künnistase on saavutatud, st sagedus tuleb kindlaks määrata põhjavee voolukiirust käsitlevate andmete hindamise alusel.

[12] Kui künnistase on saavutatud (vt C), tuleb seda kinnitada teise proovivõtmisega. Kui tase on kinnitatud, tuleb järgida (loas sätestatud) situatsiooniplaani.

[13] Asjaomase prügila seisundi iseloomustus: jäätmete all olev pindala, jäätmete maht ja koostis, ladestamise viisid, ladestamise aeg ja kestus, prügila vaba mahu arvutus.

--------------------------------------------------

Top