31996L0048

Nõukogu direktiiv 96/48/EÜ,

23. juuli 1996,

üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 129d kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides artiklis 189c sätestatud korras [4]

ning arvestades, et:

võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest, on eriti soovitatav parandada kiirrongide siseriiklike võrgustike sidusust, koostalitlusvõimet ja juurdepääsu neile võrgustikele;

liikmesriikide valitsuste, Euroopa raudteede ja Euroopa raudteetööstuse esindajatest koosnev kõrgetasemeline töörühm, mille komisjon kutsus kokku, et täita nõukogu 4. ja 5. detsembri 1989. aasta resolutsioonis väljendatud palvet, koostas üldplaani Euroopa kiirraudteevõrgustiku kohta;

1990. aasta detsembris saatis komisjon nõukogule teatise kiirraudteevõrgustiku kohta ja kõnealune teatis pälvis nõukogu heakskiidu nõukogu 17. detsembri 1990. aasta resolutsioonis; [5]

asutamislepingu artiklis 129c sätestatakse, et ühendus võtab kõik vajalikud meetmed, eriti tehniliste standardite valdkonnas, et tagada võrgustike koostalitlusvõime;

kiirrongide äritegevuslik käitamine nõuab väga head infrastruktuuri ja veeremi omaduste ühilduvust; millest sõltuvad toimivustase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige Euroopa kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime;

vastavalt nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivile 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta [6] peab raudtee-ettevõtetel olema suurem juurdepääs liikmesriikide raudteevõrgustikele, mis omakorda nõuab infrastruktuuri, seadmete ja veeremi koostalitlusvõimet;

liikmesriigid vastutavad ohutus-, sanitaar- ja tarbijakaitse eeskirjade järgmise eest, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta raudteede projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtu ja töötamise ajal; koos kohalike ametiasutustega vastutavad nad ka maaõiguste, regionaalplaneeringute ja keskkonnakaitse eest; eriti kehtib see kiirraudteevõrgustike kohta;

nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõjude hindamise kohta [7] nõuab kaugraudteeliikluse jaoks ehitatavate liinide mõju hindamist keskkonnale;

siseriiklikud määrused ja raudteede sise-eeskirjad ning tehnilised kirjeldused, mida raudteed kohaldavad, sisaldavad olulisi erinevusi; sellised siseriiklikud määrused ja sise-eeskirjad ühendavad menetlusviise, mis on iseloomulikud siseriiklikele tööstustele; need näevad ette spetsiifilisi mõõtmeid, seadmeid ja eriomadusi; selline olukord on vastuolus kiirrongide normaalse liikumisega ühenduse territooriumil;

aastatega on selline situatsioon loonud tihedaid sidemeid riiklike raudteetööstuste ja riiklike raudteede vahel, mis on kahjustanud avatud konkurssi lepingutele; tõstmaks nende konkurentsivõimet maailma tasemel, vajavad need tööstused avatud, konkurentsivõimelist Euroopa turgu;

seepärast on asjakohane määratleda kogu ühenduse kohta olulised nõuded, mida kohaldatakse üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku suhtes;

üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik on ulatuslik ja keerukas, praktilistel põhjustel on osutunud vajalikuks jaotada see alasüsteemideks; iga alasüsteemi puhul tuleb määratleda olulised nõuded, kehtestada põhilised parameetrid ja määrata kindlaks tehnilised kirjeldused kogu ühenduse kohta, eriti komponentide ja liideste osas, et vastata olulistele nõuetele; teatavate alasüsteemide (keskkond, kasutajad ja käitustegevus) kohta võivad siiski kehtida tehnilised koostalitlusnõuded, mis on vajalikud infrastruktuuri, energia, juhtimise ja signaalimise ning veeremiga seotud valdkondades;

üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõimet käsitlevate sätete kehtestamine ei tohi põhjendamatult takistada iga liikmesriigi olemasoleva raudteevõrgustiku majanduslikku tasuvust, vaid peab püüdma säilitada kiirrongide ringluse eesmärki ühenduse kõikides osades;

üksikutel liikmesriikidel peaks erijuhul olema võimalik mitte kohaldada teatavaid tehnilisi koostalitlusnõudeid tingimusel, et on olemas menetlus, mis tagab, et selline erandi kohaldamine on õigustatud; asutamislepingu artikkel 129c näeb ette, et ühenduse tegevus koostalitlusvõime alal võtaks arvesse projektide majanduslikku elujõulisust;

selleks, et järgida asjakohaseid sätteid riigihanke menetluse kohta raudteesektoris ja eriti direktiivi 93/38/EMÜ, [8] peavad tellijad lisama tehnilised kirjeldused lepinguga seotud üldisesse dokumentatsiooni või lepingudokumentidesse; on vaja koostada Euroopa tehniliste kirjelduste kogum, mis viitaks tehnilistele kirjeldustele;

direktiivis 93/38/EMÜ määratletud tähenduse järgi on Euroopa tehniline kirjeldus üldine tehniline kirjeldus, Euroopa tehniline kinnitus või Euroopa standarditele vastav siseriiklik standard; komisjoni korralduse alusel koostavad Euroopa standardiorganid nagu Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI) ühtlustatud Euroopa standardid, mille viited avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas;

ühenduse huvides on rahvusvahelise standardisüsteemi olemasolu, mis suudaks luua standardeid, mida tegelikult kasutatakse rahvusvahelises kaubanduses, ja mis vastaks ühenduse poliitika nõuetele; Euroopa standardiasutused peavad seepärast jätkama koostööd rahvusvaheliste standardiasutustega;

tellijad määratlevad edasised nõuded, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude standardite väljakujundamiseks; need kirjeldused ei tohi takistada selliste oluliste nõuete täitmist, mis on ühtlustatud ühenduse tasandil, ja millele üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik peab vastama;

komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamist reguleeriv menetlus peab põhinema nõukogu otsusega 93/465/EMÜ [9] reguleeritud moodulite kasutusel; selleks, et võimalikult palju soodustada asjaomaste tööstuste arengut, on vaja laiendada kvaliteeditagamise süsteemi korda; mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara;

tuleks hinnata kõige tähtsamate komponentide kasutussobivust seoses ohutuse, kättesaadavuse või süsteemi säästlikkusega;

tellijad sätestatavad lepingu dokumentides omadused, eriti komponentide kohta, viitega Euroopa tehnilisele kirjeldusele, millele tootjad peavad vastama; sellisel juhul on komponentide vastavus seotud peamiselt nende kasutusalaga, et tagada ja kindlustada süsteemi koostalitlusvõime, ja seda mitte üksnes nende vaba liikumisega ühenduse turul;

seepärast ei ole tootjal vaja kinnitada CE-märgistust komponentidele, mille kohta kehtivad käesoleva direktiivi sätted, sest käesolevas direktiivis selleks ettenähtud menetlusega kooskõlas läbiviidud vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamise alusel piisab tootja vastavusdeklaratsioonist; see ei mõjuta tootjate kohustust kinnitada CE-märgistust teatavatele komponentidele, et tõendada nende vastavust ühenduse muudele sätetele nende kohta;

alasüsteemid, mis moodustavad üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku, peavad läbima vastavustõendamise menetluse; vastavustõendamine peab võimaldama alasüsteemide kasutuselevõtu eest vastutavatel asutustel olla kindel, et projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu etappidel oleks tulemus kooskõlas kehtivate eeskirjade ja tehniliste kasutusnormidega; see peab tagama tootjatele võrdse kohtlemise sõltumata riigist; seepärast on vaja kehtestada moodul, mis määratleb EÜ alasüsteemide vastavustõendamise kohta kehtivad põhimõtted ja tingimused;

EÜ vastavustõendamise menetlus põhineb tehnilistel koostalitlusnõuetel; komisjoni korralduse alusel koostab nõuded ühisorgan, mis esindab raudteeinfrastruktuuri ettevõtjaid, raudtee-ettevõtjaid ja raudteetööstust; viide tehnilistele koostalitlusnõuetele on vajalik, et tagada üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime ja tehniliste koostalitlusnõuete kohta kehtivad direktiivi 93/38/EMÜ artikli 18 sätted;

teavitatud asutused, mille vastutusel on vastavushindamise või selle komponentide kasutuse kohta kehtiva menetluse kontrollimine koos alasüsteemide hindamismenetlusega, peavad, eriti Euroopa tehniliste kirjelduste puudumise korral, oma otsused võimalikult täpselt kooskõlastama;

direktiiviga 91/440/EMÜ nõutakse eraldi raamatupidamisarvestust transporditeenustele ja raudteeinfrastruktuuri majandamisele; sellisel juhul peaksid eriteenused, mida osutavad raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad, kes on määratletud teavitatud asutustena, olema korraldatud vastavalt kriteeriumitele, mida tuleb kohaldada seda tüüpi asutusele; teised eriasutused võivad olla teavitatud, kui nad vastavad samadele kriteeriumitele;

koostalitlusvõime üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku piires hõlmab kogu ühendust; liikmesriigid üksikult ei saa võtta vajalikke meetmeid, et saavutada koostalitlusvõimet; seepärast on vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele vaja neid meetmeid võtta ühenduse tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Vastavalt asutamislepingu artiklitele 129b ja 129c on käesoleva direktiivi eesmärgiks kehtestada vajalikud tingimused, et saavutada üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime ühenduse piires, nagu on kirjeldatud I lisas.

2. Kõnealused tingimused käsitlevad võrgustikul toimida aitavate infrastruktuuride ja veeremite projekte, ehitust, ümberehitamist ja töötamist, tingimused võetakse kasutusele pärast käesoleva direktiivi jõustumise tähtaega.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik – I lisas kirjeldatud struktuur, mis koosneb liine ja maarajatisi hõlmavatest raudteeinfrastruktuuridest, üleeuroopalisest transpordivõrgustikust, mis on ehitatud või ümber ehitatud suurtel kiirustel liikumiseks, ja veeremist, mis on konstrueeritud nendel infrastruktuuridel liikumiseks;

b) koostalitlusvõime – kiirrongidele ohutu ja katkematu liikumise võimaldamine üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku poolt, millega saavutatakse määratletud toimivustase. Koostalitlusvõime põhineb kõikidel regulatiivsetel, tehnilistel ja kasutustingimustele, mida peab olulistele nõuetele vastamiseks täitma;

c) alasüsteemid – nagu II lisas kirjeldatud, üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik alajaotatud struktuurilisteks või funktsionaalseteks süsteemideks, mille kohta tuleb sätestada olulised nõuded;

d) koostalitlusvõime komponendid – seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida alasüsteemi, millest üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub;

e) olulised nõuded – kõik III lisas sätestatud tingimused, millele üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik, alasüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid peavad vastama;

f) Euroopa tehniline kirjeldus – ühine tehniline kirjeldus, Euroopa tehniline kinnitus või Euroopa standarditele vastav siseriiklik standard nagu on määratletud direktiivi 93/38/EMÜ artikli 1 punktides 8–12;

g) tehnilised koostalitlusnõuded – iga alasüsteemi nõuded oluliste nõuete täitmiseks, mis loovad vajalikud vastastikused funktsionaalsed suhted üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku alasüsteemide vahel ja tagavad kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime;

h) ühine esindusorgan – raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate, raudtee-ettevõtjate ja raudteetööstuse esindajaid ühendav asutus, mis vastutab tehniliste koostalitlusnõuete koostamise eest. “Raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad” on direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 3 ja 7 viidatud ettevõtjad;

i) teavitatud asutused – asutused, mis vastutavad koostalitlusvõime komponentide kasutussobivuse või vastavuse hindamise eest või alasüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse hindamise eest.

Artikkel 3

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse sätete suhtes, mis käsitlevad üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku kõigi alasüsteemide parameetrite, koostalitlusvõime komponentide, liideste ja menetluse, samuti tingimuste üldist ühilduvust, mis on nõutav kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks.

2. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse muude sätete kohaldamist. Koostalitlusvõime komponentide puhul võib käesoleva direktiivi oluliste nõuete järgimine siiski tingida üksikute Euroopa tehniliste kirjelduste kasutamist, mis on selleks otstarbeks koostatud.

Artikkel 4

1. Üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik, alasüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid peavad vastama asjakohastele olulistele nõuetele.

2. Direktiivi 93/38/EMÜ artikli 18 lõikes 4 viidatud edasised tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude ühenduse piires kasutuses olevate standardite täiendamiseks, ei tohi olla vastuolus oluliste nõuetega.

II PEATÜKK

Tehnilised koostalitlusnõuded

Artikkel 5

1. Iga alasüsteemi hõlmavad tehnilised koostalitlusnõuded. Keskkonda, käitustegevust ja kasutajaid puudutavate alasüsteemide puhul koostatakse tehnilisi koostalitlusnõudeid üksnes määral, mis on vajalik üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime tagamiseks infrastruktuuri, energia, juhtimise, signaalimise ja veeremi valdkondades.

2. Alasüsteemid peavad vastama tehnilistele koostalitlusnõuetele; vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni alasüsteemid on kasutuses.

3. Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime piisavaks saavutamiseks vajalikud tehnilised koostalitlusnõuded:

a) määravad kindlaks olulised nõuded alasüsteemidele ja nende liidestele;

b) kehtestavad II lisa punktis 3 kirjeldatud põhiparameetrid, mis on vajalikud olulistele nõuetele vastamiseks;

c) kehtestavad tingimused, mida tuleb järgida, et saavutada määratletud tööparameetrid iga järgmise liinikategooria jaoks:

- spetsiaalselt suurte kiiruste jaoks ehitatud liinid;

- spetsiaalselt suurte kiiruste jaoks ümber ehitatud liinid;

- spetsiaalselt suurte kiiruste jaoks ümber ehitatud liinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused;

d) kehtestavad võimalikud rakendussätted teatavatel erijuhtudel;

e) määravad kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida peavad hõlmama Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõimet üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku piires, juhul kui vastatakse olulistele nõuetele;

f) sätestavad iga vaadeldava juhtumi puhul, missugust nõukogu otsuses 93/465/EMÜ määratletud moodulitest või, kui see on asjakohane, missugust erimenetlust tuleb kasutada, et hinnata koostalitlusvõime komponentide kasutussobivust või vastavust, samuti alasüsteemide EÜ vastavustõendamise menetlust.

4. Tehnilised koostalitlusnõuded ei takista liikmesriikide otsuseid uute või ümberehitatud infrastruktuuride kasutuse kohta muus rongiliikluses.

5. Kõikide tehniliste koostalitlusnõuete järgimine võimaldab luua ühilduva üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku, mis ei ole vastuolus iga liikmesriigi olemasoleva raudteevõrgustikuga.

Artikkel 6

1. Komisjoni korralduse alusel koostatakse tehniliste koostalitlusnõuete projekt, mida ühine esindusorgan kehtestab vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale. Tehnilised koostalitlusnõuded võetakse vastu ja vaadatakse läbi sama menetlusega. Komisjon avaldab need Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Ühine esindusorgan vastutab tehnilistele koostalitlusnõuetele vastava ülevaatuse ja ajakohastamise ning soovituste tegemise eest artiklis 21 viidatud komiteele, et võtta arvesse tehnoloogilisi arenguid või sotsiaalseid nõudeid.

3. Tehniliste koostalitlusnõuete ettevalmistamisel, kohaldamisel ja ülevaatamisel tuleb võtta arvesse tehniliste lahenduste arvestuslikke kulusid, pidades silmas, et määratleda ja rakendada tuleb kõige elujõulisemaid lahendusi. Selleks lisab ühine esindusorgan iga ettevõtja jaoks igale tehniliste koostalitlusnõuete projektile tehniliste lahenduste arvestuslike kulude ja tulude hinnangu.

4. Ühine esindusorgan teavitab komiteed regulaarselt tehniliste koostalitlusnõuete ettevalmistustööst. Komitee võib ühisorganile esitada kasulikke soovitusi või teavitada teda tehniliste koostalitlusnõuete projektiga seotud olulistest nõuetest või kulude hindamisest.

5. Kui iga tehniliste koostalitlusnõuete kogum on vastu võetud, kehtestatakse nende jõustumiskuupäev vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale.

6. Ühine esindusorgan peab töötama avatud ja läbipaistval viisil, kooskõlas ühenduse üldise standardimise korraga.

Artikkel 7

Liikmesriikidel ei ole vaja kohaldada teatavaid tehnilisi koostalitlusnõudeid, sealhulgas neid, mis on seotud veeremiga, järgmistel juhtudel ja asjaoludel:

a) suurtel kiirustel liikumiseks ehitatud uue liini või olemasoleva liini ümberehitamise projekti korral, mis on tehniliste koostalitlusnõuete avaldamise ajal valmimisstaadiumis.

Asjaomane liikmesriik teatab oma kavandatavast erandist komisjonile, teavitab komisjoni projekti seisukorrast ja edastab komisjonile dokumentatsiooni, milles on välja toodud tehnilised koostalitlusnõuded või nende osad, mida liikmesriik ei soovi kohaldada ning sätted, mida liikmesriik kavatseb kohaldada projekti teostamisel, et soodustada selle täielikku koostalitlusvõimet, samuti tehnilised, administratiivsed või majanduslikud põhjused, mis erandit õigustavad;

b) olemasoleva kiirraudteeliini ümberehitamise projekti korral, kui kabariitvärav, rööpmevahe või rööbasteede vaheline kaugus erinevad enamikest Euroopa raudteevõrgustikest, ja kui liin ei ole otseselt ühenduses üleeuroopalisse kiirraudteevõrgustikku kuuluva teise liikmesriigi kiirraudteevõrgustikuga.

Asjaomane liikmesriik teatab oma kavandatavast erandist komisjonile ja edastab sellele dokumentatsiooni, mis osutab tehnilistele koostalitlusnõuetele või nende osadele, mis käsitlevad esimeses punktis viidatud füüsilist parameetrit või parameetreid, mida liikmesriik ei soovi kohaldada, ning sätetele, mida liikmesriik kavatseb kohaldada projekti teostamisel, et soodustada selle täielikku koostalitlusvõimet, samuti üleminekumeetmetele, mida liikmesriik kavatseb võtta, et tagada töötamise ühilduvus, ja tehnilistele, administratiivsetele või majanduslikele põhjustele, mis erandit õigustavad;

c) uue kiirraudteeliini või olemasoleva liini ümberehitamise projektide korral, mida teostatakse asjaomase liikmesriigi territooriumil, mille raudteevõrgustik ei ole ühenduses ülejäänud ühenduse kiirraudteevõrgustikuga või on sellest merega eraldatud.

Asjaomane liikmesriik teatab oma kavandatavast erandist komisjonile ja edastab komisjonile dokumentatsiooni, mis koosneb lõike b teises punktis nimetatud dokumentidest;

d) olemasoleva kiirraudteeliini ümberehitamise projekti korral, kui tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamine ohustab projekti majanduslikku elujõulisust.

Asjaomane liikmesriik teatab oma kavandatavast erandist komisjonile ja edastab komisjonile dokumentatsiooni, mis osutab tehnilistele koostalitlusnõuetele või nende osadele, mida liikmesriik ei soovi kohaldada. Komisjon kontrollib, kas liikmesriigi kavandatavad meetmed on põhjendatud, ja teeb otsuse vastavalt artikli 12 lõikes 2 sätestatud korrale.

III PEATÜKK

Koostalitlusvõime komponendid

Artikkel 8

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et koostalitlusvõime komponente:

- viiakse turule üksnes siis, kui nad võimaldavad koostalitlusvõime saavutamist üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku piires ning samal ajal vastavad olulistele nõuetele;

- kasutatakse nende kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse neile kohaselt.

Käesolevad sätted ei välista nende komponentide turuleviimist teistel eesmärkidel ega nende kasutamist tavaraudteeliinidel.

Artikkel 9

Käesoleva direktiivi põhjal ei või liikmesriigid oma territooriumil keelata, piirata või takistada koostalitlusvõime komponentide turuleviimist üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus kasutamiseks, kui nad järgivad käesolevat direktiivi.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid käsitavad käesoleva direktiivi olulistele nõuetele vastavatena selliseid koostalitlusvõime komponente, mis tuginevad EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioonile, mille komponendid on nimetatud IV lisas.

2. Koostalitlusvõime komponendi vastavus selle kohta kehtivatele olulistele nõuetele kehtestatakse mis tahes asjakohaste Euroopa tehniliste kirjelduste suhtes, mis on olemas.

3. Viited Euroopa tehnilistele kirjeldustele avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Liikmesriigid avaldavad viited siseriiklikele standarditele, mis võtavad üle Euroopa standardid.

5. Euroopa tehniliste kirjelduste puudumisel ja ilma et see piiraks artikli 20 lõike 5 kohaldamist, teavitavad liikmesriigid teisi liikmesriike ja komisjoni kehtivatest standarditest ja tehnilistest kirjeldustest, et rakendada olulisi nõudeid.

Artikkel 11

Kui liikmesriigile või komisjonile näib, et Euroopa tehniline kirjeldus ei vasta olulistele nõuetele, siis võidakse otsustada asjaomased nõuded osaliselt või täielikult kõrvaldada neid sisaldavatest trükistest või neid muuta vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale peale konsultatsiooni komiteega, mis asutati nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/189/EMÜ alusel, ja mis sätestab teavitamise korra Euroopa standardeid käsitlevate tehniliste standardite ning eeskirjade [10] valdkonnas.

Artikkel 12

1. Kui liikmesriik kinnitab, et EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooniga hõlmatud ja turule viidud koostalitlusvõime komponent võib tõenäoliselt, kui seda kasutatakse kavatsusekohaselt, mitte vastata olulistele nõuetele, siis võtab liikmesriik kõiki vajalikke meetmeid, et piirata selle kasutusala, keelata selle kasutust või kõrvaldada see turult. Liikmesriik teatab võetud meetmetest viivitamatult komisjonile ja esitab oma otsuse põhjused, eelkõige sedastades, kas nõuetest kõrvalekaldumist põhjustas:

- oluliste nõuete täitmata jätmine;

- Euroopa tehniliste kirjelduste ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse nende kohaldamisele;

- Euroopa tehniliste kirjelduste puudulikkus.

2. Komisjon konsulteerib asjaomaste pooltega niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast konsultatsiooni, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamatult küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele. Kui komisjon leiab pärast konsultatsiooni, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamatult küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja tootjale või tema ühenduses registreeritud volitatud esindajale. Kui lõikes 1 viidatud otsus on põhjendatud Euroopa tehniliste kirjelduste puudulikkusega, siis kohaldatakse artiklis 11 määratletud menetlust.

3. Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni aluseks olev koostalitlusvõime komponent ei vasta nõuetele, siis võtab liikmesriik asjakohaseid meetmeid deklaratsiooni koostaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon tagab, et liikmesriike teavitatakse selle menetluse kulgemisest ja tulemustest.

Artikkel 13

1. Selleks, et koostada koostalitlusvõime komponendi EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni, peab selle tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kohaldama komponendile viitavates tehnilistes koostalitlusnõuetes kehtestatud sätteid.

2. Kui tehnilised koostalitlusnõuded näevad ette, siis teostab koostalitlusvõime komponendi vastavuse või kasutussobivuse hindamist teavitatud asutus, kellele tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja on esitanud taotluse.

3. Kui koostalitlusvõime komponentide kohta kehtivad teised, muid asjaolusid hõlmavad ühenduse direktiivid, siis sellisel juhul sätestab EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioon, et koostalitlusvõime komponendid vastavad ka muude käesolevate direktiivide nõuetele.

4. Kui ei tootja ega tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja ei ole täitnud lõigete 1, 2 ja 3 kohustusi, siis kehtivad need kohustused mis tahes isikule, kes viib koostalitlusvõime komponendi turule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad samad kohustused mis tahes isikule, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitlusvõime komponente või nende osi, või kes toodab koostalitlusvõime komponente enda kasutuse jaoks.

5. Ilma et see piiraks artikli 12 sätete kohaldamist:

a) igal üksikjuhul, kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsioon on koostatud ebaõigelt, nõutakse, et tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja tagaks koostalitlusvõime komponendi vastavuse taastamise ja rikkumise lõppemise kõnealuse liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;

b) kui mittevastavus püsib, võtab liikmesriik kõiki asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata koostalitlusvõime komponendi turuleviimist, või tagada toote turult kõrvaldamine vastavalt artiklis 12 sätestatud korrale.

IV PEATÜKK

Alasüsteemid

Artikkel 14

Iga liikmesriik lubab võtta kasutusele selliseid üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku struktuurilisi alasüsteeme, mis asuvad selle riigi territooriumil, või mida juhivad seal registreeritud raudtee-ettevõtted.

Liikmesriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et neid alasüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud ja/või juhitud viisil, mis ei takista neid käsitlevate oluliste nõuete täitmist, kui need integreeritakse üleeuroopalisse kiirraudteevõrgustikku.

Artikkel 15

Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, ei või liikmesriigid käesoleva direktiivi põhjal oma territooriumil keelata, piirata või takistada olulisi nõudeid täitvate, üleeuroopalist kiirraudteevõrgustikku moodustavate struktuuriliste alasüsteemide ehitamist, kasutuselevõttu ja töötamist.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid arvestavad koostalitlusvõimeliste ja neid käsitlevatele olulistele nõuetele vastavatena selliseid üleeuroopalist kiirraudteevõrgustikku moodustavaid struktuurilisi alasüsteeme, mida hõlmab EÜ vastavustõendamise deklaratsioon.

2. Üleeuroopalist kiirraudteevõrgustikku moodustavate struktuuriliste alasüsteemide koostalitlusvõime vastavustõendamine kooskõlas oluliste nõuetega kehtestatakse viitega tehnilistele koostalitlusnõuetele, kui need on olemas.

3. Tehniliste koostalitlusnõuete puudumise korral saadavad liikmesriigid teistele liikmesriikidele ja komisjonile oluliste nõuete rakendamiseks kasutuses olevate tehniliste eeskirjade nimekirja.

Artikkel 17

Juhul, kui ilmneb, et tehnilised koostalitlusnõuded ei vasta täielikult olulistele nõuetele, siis võib liikmesriigi palvel või komisjoni algatusel konsulteerida artiklis 21 viidatud komiteega.

Artikkel 18

1. Selleks, et koostada EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, laseb tellija või tema ametlik esindaja tema poolt sel eesmärgil valitud teavitatud asutusel hinnata EÜ kontrollimise menetlust.

2. Alasüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse tegevus algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni tüübikinnituse etapini enne alasüsteemi kasutuselevõtmist.

3. Teavitatud asutus vastutab tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis peab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluma. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama kõiki alasüsteemiga seotud vajalikke dokumente ning tarviduse korral veel kõiki dokumente, mis tõendavad koostalitlusvõime komponentide vastavust. Samuti peab see sisaldama kõiki kasutustingimusi ja piiranguid ning juhendeid remondi, pideva või korralise järelevalve, seadistamise ja hoolduse kohta.

Artikkel 19

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline alasüsteem koos tehnilise dokumentatsiooniga ei järgi täielikult käesolevat direktiivi, ja eriti ei vasta olulistele nõuetele, siis võib liikmesriik taotleda lisakontrollide teostamist.

2. Taotluse teinud liikmesriik teatab taotletud lisakontrollidest viivitamatult komisjonile ja sätestab lisakontrolle õigustavad põhjused. Komisjon algatab viivitamatult artikli 21 lõikes 2 sätestatud menetlust.

V PEATÜKK

Teavitatud asutused

Artikkel 20

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 13 viidatud vastavuse või kasutussobivuse hindamise menetluse eest vastutavatest asutustest ja artiklis 18 viidatud kontrollmenetlusest, ning toovad välja iga asutuse vastutusala.

Komisjon annab neile tunnusnumbrid. Komisjon avaldab asutuste nimekirja, nende tunnusnumbrid ja neile antud ülesanded Euroopa Ühenduste Teatajas ning tagab, et nimekirja ajakohastatakse.

2. Liikmesriigid kohaldavad teavitatavate asutuste hindamisel VII lisas sätestatud kriteeriume. Asutusi, mis vastavad asjakohastes Euroopa standardites loetletud hindamiskriteeriumitele, käsitatakse nimetatud kriteeriumitele vastanutena.

3. Liikmesriik taandab kinnituse asutuselt, mis enam ei vasta VII lisas viidatud kriteeriumitele. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Kui liikmesriik või komisjon arvab, et asutus, mida on teavitanud teine liikmesriik, ei vasta enam olulistele kriteeriumitele, siis suunatakse küsimus artiklis 21 sätestatud komiteele, mis esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul; pidades silmas komitee arvamust teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile kõikidest muudatustest, mis on vajalikud, et teavitatud asutus saaks säilitada temale määratud staatust.

5. Kui see on asjakohane, teostatakse teavitatud asutuste koordineerimist vastavalt artikli 21 lõikele 4.

VI PEATÜKK

Komitee

Artikkel 21

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele meetmete projekti. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse pakilisusest, esitab komitee projekti kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse käesolevas artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatud meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, või kui komitee ei ole oma arvamust esitanud, esitab komisjon viivitamatult meetmete kohta ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon kavandatud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega teinud otsuse nende meetmete vastu.

3. Komitee võib arutada mis tahes üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõimet käsitlevat küsimust.

4. Kui see osutub vajalikuks, võib komitee asutada toimkondi, mis abistavad teda ülesannete teostamisel, eriti teavitatud asutuste koordineerimisel.

5. Komitee asutatakse kohe peale käesoleva direktiivi jõustumist.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 22

Vastavalt käesolevale direktiivile tehtud mis tahes otsus koostalitlusvõime komponentide kasutussobivuse või vastavuse hindamise ning üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku alasüsteemide kontrollimise kohta, ja vastavalt artiklitele 11, 12, 17 ja 19 tehtud mis tahes otsus sätestavad üksikasjalikult põhjused, mis on otsuse aluseks. Sellest teatatakse asjaomasele poolele niipea kui võimalik, osutades asjaomastes liikmesriikides kehtivate seaduste alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

Artikkel 23

1. Liikmesriigid muudavad ja võtavad vastu õigus- ja haldusnormid, et lubada käesolevale direktiivile vastavate koostalitlusvõime komponentide kasutamist ja alasüsteemide kasutuselevõttu ning töötamist hiljemalt 30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamatult komisjonile.

2. Kui liikmesriigid lõikes 1 viidatud sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra sätestavad liikmesriigid.

Artikkel 24

Iga kahe aasta järel annab komisjon Euroopa parlamendile ja nõukogule aru üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks tehtud edusammudest.

Artikkel 25

Käesolev direktiiv jõustub 21. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 26

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuli 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

I. Yates

[1] EÜT C 134, 17.5.1994, lk 6.

[2] EÜT C 397, 31.12.1994, lk 8.

[3] EÜT C 210, 14.8.1995, lk 38.

[4] Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 1995. aasta arvamus (EÜT C 43, 20.2.1995, lk 60), nõukogu 8. detsembri 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT 356, 30.12.1995, lk 43) ja Euroopa Parlamendi 16. aprilli 1996. aasta otsus (EÜT C 141, 13.5.1996, lk 48).

[5] EÜT C 33, 8.2.1991, lk 1.

[6] EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25.

[7] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

[8] Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84). Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[9] Nõukogu 22 juuli 1993. aasta otsus 93/465/EMÜ, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgistuse kinnitamise ja kasutamise eeskirju (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23).

[10] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

--------------------------------------------------

I LISA

ÜLEEUOROOPALINE KIIRRAUDTEEVÕRGUSTIK

1. Infrastruktuur

a) Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku infrastruktuur on see, mis paikneb üleeuroopalise transpordivõrgustiku liinidel, mis vastavad asutamislepingu artiklis 129c viidatud juhenditele:

- spetsiaalselt kiirraudteeliikluseks ehitatud liinid,

- spetsiaalselt kiirraudteeliikluseks ümber ehitatud liinid.

Need võivad sisaldada ühendusliine, eriti mis puudutab uute liinide ristumiskohti või suurte kiiruste jaoks ümber ehitatud liine, millel asuvad linnade keskjaamad, ja mille kiirused peavad arvestama kohalike tingimustega.

b) Kiirraudteeliinid hõlmavad:

- spetsiaalselt ehitatud kiirliine, mis on üldiselt varustatud 250 km/h või suurema kiiruse tarvis,

- spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, mis on varustatud umbes 200 km/h kiiruse tarvis,

- spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused, ning mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada.

2. Veerem

Kõrgtehnoloogilised kiirrongid projekteeritakse viisil, mis tagab ohutu ja katkematu liikumise:

- spetsiaalselt kiirraudteeliikluseks ehitatud liinidel vähemalt 250 km/h, sobivatel tingimustel ka üle 300 km/h,

- spetsiaalselt ümber ehitatud või ehitatavatel olemasolevatel liinidel umbes 200 km/h,

- teistel liinidel suurimal võimalikul kiirusel.

3. Infrastruktuuri ja veeremi vastavus

Kiirrongid nõuavad eeltingimusena väga head ühilduvust infrastruktuuri ja veeremi omaduste vahel. Sellest vastavusest sõltuvad toimivustase, ohutus, teenuse kvaliteet ja kulud.

--------------------------------------------------

II LISA

ALASÜSTEEMID

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku süsteemi jaotada alasüsteemideks alljärgnevalt:

1.1. põhiliselt struktuurilised valdkonnad:

- infrastruktuurid

- energia

- juhtimine ja signaalimine

- veerem;

1.2. põhiliselt töövaldkonnad:

- hooldus

- keskkond

- käitustegevus

- kasutajad.

2. Iga alasüsteemi kohta esitatakse ühisele esindusorganile korraldus, mis sisaldab koostalitlusvõimega seotud aspektide nimekirja tehniliste koostalitlusnõuete projekti koostamiseks.

Artikli 6 lõike 1 sätete alusel kehtestatakse selline korraldus vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale.

Kui see on asjakohane, täpsustab ühine esindusorgan vastavalt artikli 5 lõike 3 punkti e sätetele korralduses äratoodud koostalitlusvõimega seotud aspektide nimekirja.

3. Artikli 5 lõike 3 punktis b määratletud tähenduses on koostalitlusvõime saavutamise põhiparameetrid:

PÕHIPARAMEETRID

- minimaalsed infrastruktuuri gabariidid

- minimaalne rööpme pööranguraadius

- rööpmevahe

- maksimaalne rööpmekoormus

- maksimaalne perrooni pikkus

- perrooni kõrgus

- toitepinge

- kontaktliini geomeetria

- ERTMS omadused [1]

- teljekoormus

- maksimaalne rongi pikkus

- veeremi gabariit

- minimaalsed pidurdusomadused

- veeremi elektrilised piiromadused

- veeremi mehhaanilised piiromadused

- rongi turvalisusega seotud piiromadused

- välismüraga seotud piiromadused

- välisvibratsiooniga seotud piiromadused

- väliste elektromagnetiliste häiretega seotud piiromadused

- sisemüraga seotud piiromadused

- õhukonditsioneeriga seotud piiromadused

- erivajadustega isikutega seotud piiromadused.

[1] Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem.

--------------------------------------------------

III LISA

OLULISED NÕUDED

1. Üldnõuded

1.1. Ohutus

1.1.1. Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisega seotud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.

1.1.2. Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega.

1.1.3. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on määratletud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.

1.1.4. Maarajatiste ja veeremi ehitus ning materjalide valik peavad tulekahju korral piirama tule puhkemist ja levikut ning tule ja suitsu tagajärgi.

1.1.5. Kasutajate poolt käsitsetavad seadised peavad olema konstrueeritud viisil, mis ei kahjusta kasutajate turvalisust, kui seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta ülespandud juhistele.

1.2. Töökindlus ja käideldavus

Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, teostatud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.

1.3. Tervishoid

1.3.1. Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.

1.3.2. Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, seda eriti tulekahju korral.

1.4. Keskkonnakaitse

1.4.1. Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku rajamise ja töötamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta võrgustiku projekteerimisetapil kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.

1.4.2. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja infrastruktuurides, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.

1.4.3. Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

1.5. Tehniline ühilduvus

Infrastruktuuride ja maarajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalisel kiirraudteevõrgustikul kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui nendest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatud lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad ühilduvuse tulevikus.

2. Iga alasüsteemi nõuded

2.1. Infrastruktuurid

2.1.1. Ohutus

Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et ära hoida juurdepääs või soovimatu sissetung seadmetele, mis paiknevad kiirraudteeliinidel.

Tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti raudteejaamades, kust rongid suure kiirusega läbi sõidavad.

Infrastruktuurid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis piirab inimeste terviseriske (stabiilsus, tulekahju, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne).

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

2.2. Energia

2.2.1. Ohutus

Toitesüsteemide töötamine ei tohi kahjustada kiirrongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

2.2.2. Keskkonnakaitse

Toitesüsteemide töötamine ei tohi häirida keskkonda üle kindlaks määratud piiride.

2.2.3. Tehniline ühilduvus

Kogu üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus kasutatavad toitesüsteemid peavad:

- võimaldama rongidel saavutada määratletud tööparameetreid;

- ühilduma rongidele paigaldatud seadmete kogumiga.

2.3. Juhtimine ja signaalimine

2.3.1. Ohutus

Üleeuroopalisel kiirraudteevõrgustikul kasutatavad juhtimis- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad võimaldama rongidel liikuda ohutuse tasemel, mis vastab võrgustikule seatud eesmärkidele.

2.3.2. Tehniline ühilduvus

Kõiki uusi kiirrongide infrastruktuure ja kiirveeremeid, mis on toodetud või arendatud pärast ühilduva juhtimise ja signaalimise alasüsteemi vastuvõtmist, tuleb kohandada võrgustikes kasutamiseks.

Vedurijuhiruumidesse paigaldatud juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist määratletud tingimustel kogu üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku piires.

2.4. Veerem

2.4.1. Ohutus

Veeremite ja nende ühenduste ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.

Elektriseadmestik ei tohi kahjustada ohutust ning juhtimis- ja signaalimisseadmete toimimist.

Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.

Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et reisijaga ühendust võetaks.

Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.

Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on rangelt nõutav.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil ja juhtimiskeskusel on võimalik inimestega suhelda.

2.4.2. Töökindlus ja käideldavus

Olulise tähtsusega seadmete ehitus ning liikumis-, veo- ja pidurdusseadmed, samuti juhtimissüsteem peavad halvenenud olukorras võimaldama rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.

2.4.3. Tehniline ühilduvus

Elektriseadmestik peab ühilduma juhtimise ja signaalimise seadmete tööga.

Vooluvõtuseadiste omadused peavad võimaldama rongidel liikuda üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku toitesüsteemis.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama.

2.5. Hooldus

2.5.1 Tervishoid

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ohustada inimeste tervist.

2.5.2. Keskkonnakaitse

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

2.5.3. Tehniline ühilduvus

Kiirrongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute teostamist kõikidel rongidel, mille jaoks need on projekteeritud.

2.6. Keskkond

2.6.1. Tervishoid

Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku käitustegevus peab jääma seadusega kindlaksmääratud müra ja saaste piiridesse.

2.6.2. Keskkonnakaitse

Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada maapinna vibratsiooni ulatuses, mis on vastuvõetamatu vahetult infrastruktuuri läheduses asuvale keskkonnale ja elutegevusele ning normaalsele hooldustasemele.

2.7. Käitustegevus

2.7.1. Ohutus

Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide ja rongi personali kvalifikatsiooni reguleeritus peab tagama ohutu rahvusvahelise käitamise.

Käitustegevuse ja hoolduse intervallid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.

2.7.2. Töökindlus ja käideldavus

Töötamise ja hoolduse perioodid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes sisseseatud asjaomaste raudtee-ettevõtjate kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama võrgustiku töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

2.7.3. Tehniline ühilduvus

Võrgustike kasutuseeskirjade, vedurijuhtide kvalifikatsiooni, rongi personali ja transporti haldavate ettevõtjate reguleeritus peab tagama üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus tõhusa käitustegevuse.

--------------------------------------------------

IV LISA

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

EÜ

- vastavus-

- kasutussobivuse

deklaratsioon

1. Koostalitlusvõime komponendid

EÜ deklaratsioon kehtib koostalitlusvõime komponentide kohta, mis on seotud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõimega, nagu on viidatud artiklis 3. Need koostalitlusvõime komponendid võivad olla:

1.1. mitmesuguse kasutusega komponendid

Need komponendid ei ole raudteevõrgustikule spetsiifilised ning neid võib sellistena kasutada ka muudes valdkondades;

1.2. mitmesuguse kasutusega komponendid, millel on eriomadusi

Need mitmesuguse kasutusega komponendid ei ole raudteevõrgustikule spetsiifilised, ent peavad saavutama erilisi tööparameetreid, kui neid kasutatakse raudteega seotud eesmärkidel;

1.3. erikomponendid

Need komponendid on raudtee valdkonnale spetsiifilised.

2. Kohaldamisala

EÜ deklaratsioon hõlmab:

- kas ühe või mitme teavitatud asutuse hinnangut koostalitlusvõime komponendi vastavuse kohta tehnilistele kirjeldustele, millele komponent peab vastama;

- või ühe või enama teavitatud asutuse hinnangut/otsustust koostalitlusvõime komponendi kasutussobivuse kohta selle raudteeümbruse piires (eriti liideste kaasamise puhul) seoses tehniliste kirjeldustega, eriti funktsionaalsust puudutavatega, mida tuleb kontrollida.

Hindamismenetlus, mida teavitatud asutused rakendavad projekteerimise ja tootmise etappides, koostatakse direktiivis 93/465/EMÜ määratletud moodulite alusel vastavalt tehnilistes koostalitlusnõuetes viidatud tingimustele.

3. EÜ deklaratsiooni sisu

EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud eeskirjadega samas keeles ja selles peab sisalduma alljärgnev:

- viited direktiivile;

- tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja nimi ja aadress (ärinimi ja täielik aadress, volitatud esindaja puhul ka tootja või konstruktori ärinimi);

- koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (mudel, tüüp jne);

- vastavuse ja kasutussobivuse deklareerimise menetluse kirjeldus (artikkel 13);

- kõik olulised nõuded, millele koostalitlusvõime komponent vastab, eelkõige komponendi kasutustingimused;

- vastavuse või kasutussobivuse tõendamise menetlusega seotud teavitatud asutuse (asutuste) nimi ja aadress ning hindamistõendi kuupäev, ja kui see on asjakohane, siis ka tõendi kehtivusaeg ja -tingimused;

- kui see on asjakohane, siis viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

- allakirjutaja ametitõend, kes on saanud allkirjaõiguse tootjalt või tema ühenduses registreeritud volitatud esindajalt.

--------------------------------------------------

V LISA

ALASÜSTEEMID

EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE DEKLARATSIOON

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja selles peab sisalduma alljärgnev:

- viited direktiivile;

- tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja nimi ja aadress (ärinimi ja täielik aadress, volitatud esindaja puhul ka tellija ärinimi);

- alasüsteemi lühike kirjeldus;

- selle teavitatud asutuse nimi ja aadress, mis teostas artiklis 18 viidatud EÜ inspekteerimist;

- viited dokumentidele, mis sisalduvad tehnilises dokumentatsioonis;

- kõik asjakohased ajutised või lõplikud sätted, mida alasüsteemid peavad järgima ning, kui see on asjakohane, igasugused kasutuspiirangud või -tingimused;

- ajutise EÜ deklaratsiooni puhul selle kehtivusaeg;

- allakirjutaja ametitõend.

--------------------------------------------------

VI LISA

ALASÜSTEEMID

EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE

1. EÜ vastavustõendamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja vastava taotluse korral, et alasüsteem:

- vastab käesolevale direktiivile;

- järgib teisi asutamislepingust tulenevaid eeskirju ja selle võib kasutusele võtta.

2. Alasüsteemi kontrollitakse igal alljärgneval etapil:

- üldine projekt;

- alasüsteemi struktuur, sealhulgas eelkõige tsiviilehitustööd, komponentide koost, üldine seadistamine;

- alasüsteemi lõplik katsetamine.

3. EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus koostab vastavustõendi, mis on mõeldud tellijale või tema ühenduses registreeritud volitatud esindajale, kes omakorda koostab EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid, mis on mõeldud liikmesriigi, kus alasüsteem asub ja/või töötab, järelevalveasutusele.

4. Vastavustõendamise deklaratsioonile lisatav tehniline dokumentatsioon peab koosnema järgmistest dokumentidest:

- infrastruktuuride jaoks: ehitusprojekt, kinnitused kaevandamise ja tugevduste jaoks, katsete ja inspekteerimiste aruanded;

- teiste alasüsteemide jaoks: üldised ja detailsed ehitusega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, tootmisprotsesside ja automaatikasüsteemide kirjeldus, kasutus- ja hooldusjuhendid jne;

- alasüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponentide nimekiri nagu on viidatud artiklis 3;

- EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioonide koopiad, millega ülalmainitud komponendid peavad olema sätestatud vastavalt direktiivi artiklile 13; kui see on asjakohane, lisatakse neile vastavad arvutusmärkused ning protokollide koopiad katsetest ja hindamistest, mida teostasid teavitatud asutused üldiste tehniliste kirjelduste alusel;

- teavitatud asutuse poolt kaasallkirjastatud EÜ vastavustõendamistunnistus koos vastavate arvestusmärkustega, mis sätestab, et projekt vastab käesolevale direktiivile, ja nimetab, kui see on asjakohane, reservatsioonid, mis registreeriti tegevuste teostamise ajal, ja mida pole tühistatud; samuti peaks tõendile lisama inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded, mis on koostatud seoses vastavustõendamisega nagu on määratletud punktides 5.3 ja 5.4.

5. Järelevalve

5.1. EÜ järelevalve eesmärk on tagada tehnilisest dokumentatsioonist tulenevate kohustuste täitmine alasüsteemi tootmise jooksul.

5.2. Tootmise kontrollimise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs ehitusplatsidele, tootmistsehhidele ja ladustamisaladele, kui see on asjakohane, siis eeltöötlemis- ja katsetamisrajatistele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida asutus arvab oma ülesande täitmisel olevat vajaliku. Tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab teavitatud asutusele saatma või laskma saata kõik selleks otstarbeks vajalikud dokumendid, eelkõige alasüsteemiga seotud rakendusplaanid ja tehnilised protokollid.

5.3. Rakendamise kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt läbi viima auditeid, et kinnitada vastavust käesolevale direktiivile. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama auditeerimisaruande. Asutuselt võib nõuda kohalolekut teatavatel ehitamise etappidel.

5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus ehitusplatse ja tootmistsehhe ette teatamata külastada. Selliste külaskäikude ajal võib teavitatud asutus läbi viia täieliku või osalise “auditi”. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama inspekteerimisaruande ja, kui see on asjakohane, siis auditeerimisaruande.

6. Lõikes 4 nimetatud täielik dokumentatsioon tuleb esitada tellijale või tema ühenduses registreeritud volitatud agendile täiendamaks vastavustunnistust, mille on väljastanud alasüsteemi töökorras oleku kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus. Dokumentatsioon peab olema lisatud EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille tellija saadab asjaomase liikmesriigi järelevalveasutusele.

Tellija peab säilitama dokumentatsiooni koopiat kogu alasüsteemi kasutusaja jooksul. See tuleb saata mis tahes teisele liikmesriigile, kes sellekohast soovi avaldab.

7. Iga asutus peab regulaarselt edastama asjakohast teavet:

- laekunud EÜ vastavustõendamise taotluste kohta;

- väljastatud vastavustunnistuste kohta;

- tagasilükatud vastavustunnistuste kohta.

8. EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud aruanded ja kirjavahetus tuleb kirja panna liikmesriigi, kus tellija või tema volitatud esindaja on ühenduse piires registreeritud, riigikeeles või keeles, mille ühendus on heaks kiitnud.

--------------------------------------------------

VII LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ASUTUSTE TEAVITAMISEL ARVESSE VÕTMA

1. Asutus, selle direktor ja kontrollimist teostav personal ei või olla otseste või volitatud esindajatena seotud koostalitlusvõime komponentide või alasüsteemide projekteerimise, tootmise, ehitamise, turustamise, hoolduse või kasutusega. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja või konstruktori ja asutuse vahel.

2. Asutus ja inspekteerimise eest vastutav personal peavad kontrolle läbi viima suurima erialase asjatundlikkuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis võivad mõjutada nende otsust või inspekteerimise tulemust, eriti kui need tulevad isikutelt või isikurühmadelt, keda mõjutavad kontrollide tulemused.

3. Kõnealune asutus peab palkama personali ja evima vahendeid, mis on vajalikud, et täita kontrollide läbiviimisega seotud tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid. Samuti peaks asutusel olema võimalik kasutada seadmeid, mis on vajalikud erandlike kontrollide jaoks.

4. Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus;

- piisavad teadmised nõuetest kontrollide kohta, mida nad teostavad, ja piisavad kogemused selliste kontrollide teostamiseks;

- oskus koostada tõendeid, protokolle ja aruandeid, mis moodustavad läbiviidud kontrollide ametliku protokolli.

5. Kontrollide eest vastutava personali sõltumatus peab olema tagatud. Ühtegi ametnikku ei tohi tasustada läbiviidud kontrollide arvu või tulemuse alusel.

6. Asutus peab endale võtma tsiviilvastutuskindlustuse juhul, kui riik ei reguleeri kõnealust vastutust siseriikliku seadusega, või kui liikmesriik ise ei vii kontrolle otseselt läbi.

7. Asutuse personali suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõuet teabe osas, mida nad omandavad ülesannete täitmise käigus (välja arvatud pädevad haldusasutused selles riigis, kus nad tegutsevad) käesoleva direktiivi või direktiivi rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaselt.

--------------------------------------------------