31994R1164

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94,

16. mai 1994,

millega asutatakse ühtekuuluvusfond

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130d teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [4]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikkel 2 sisaldab ülesannet edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning solidaarsust liikmesriikide vahel kui eesmärke, mis on ühenduse arenguks ja eduks olulised; sellise ühtekuuluvuse tugevdamisele on viidatud asutamislepingu artikli 3 punktis j ühe ühenduse tegevusena asutamiselepingu artiklis 2 seatud eesmärgil;

asutamislepingu artikkel 130a näeb ette ühenduse meetmete väljatöötamise ja järgimise majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, ning eelkõige taotleb eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ja mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades; ühenduse tegevus ühtekuuluvusfondi kaudu peaks toetama artiklis 130a sätestatud eesmärkide saavutamist;

26. ja 27. juuni 1992 Lissaboni ning 11. ja 12. detsembri 1992 Edinburghi istungjärgu otsused ühtekuuluvusfondi asutamise kohta sätestavad seda reguleerivad põhimõtted;

majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks on lisaks struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetud meetmetele ühist huvi pakkuvates keskkonna ja transpordiinfrastruktuuri valdkondades vajalikud ühtekuuluvusfondi meetmed;

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse protokoll kinnitab veel kord ühenduse ülesannet edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning solidaarsust liikmesriikide vahel ja täpsustab, et ühtekuuluvusfond annab rahalist toetust keskkonna ja üleeuroopaliste võrkude alaste projektide tarvis liikmesriikides kahel tingimusel: esiteks, et nende rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on väiksem kui 90 % ühenduse keskmisest, ja teiseks, et neil on olemas programm asutamislepingu artiklis 104c sätestatud majandusliku lähenemise tingimuste täitmiseks; liikmesriikide suhtelist jõukust saab kõige paremini hinnata rahvamajanduse kogutoodangu põhjal inimese kohta, hinnatuna ostujõu pariteetides;

lähenemiskriteeriumidele vastamine, mis on majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi ülemineku eeltingimus, nõuab asjaomastelt liikmesriikidelt otsustavat jõupingutust; selles kontekstis tuleb kõikidel abisaavatel liikmesriikidel esitada nõukogule sel eesmärgil koostatud ja ülemäärast riigieelarve puudujääki vältiv lähenemisprogramm;

asutamislepingu artikli 130d teine lõik sätestab, et nõukogul tuleb enne 31. detsembrit 1993 asutada ühtekuuluvusfond, et anda rahalist toetust keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordiinfrastruktuuri valdkonnas;

asutamislepingu artikli 129c lõige 1 näeb ette, et ühendus võib ühtekuuluvusfondi kaudu aidata kaasa transpordiinfrastruktuurialaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides, võttes arvesse projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust; fondi rahastatud projektid peaksid olema osa üleeuroopalise võrgu suunistest, mille on vastu võtnud nõukogu, sealhulgas ka need projektid, mida hõlmavad üleeuroopaliste võrkude kavad, mille on kinnitanud nõukogu või mille on ette pannud komisjon enne Euroopa Liidu asutamislepingu jõustumist; teisi transpordiinfrastruktuuri projekte, mis aitavad kaasa asutamiselepingu artikli 129b eesmärkide saavutamisele, võib siiski seni rahastada, kuni nõukogu võtab vastu asjakohased suunised;

asutamislepingu artikkel 130r määratleb ühenduse keskkonnaalased eesmärgid ja põhimõtted; ühendus võib ühtekuuluvusfondi kaudu aidata kaasa nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmetele; kooskõlas asutamislepingu artikli 130s lõikega 5 ja ilma et see piiraks põhimõtet, et saastajal tuleb maksta, võib nõukogu otsustada ühtekuuluvusfondi finantsabi kasuks, kui selle artikli lõikel 1 rajanev meede tekitab liikmesriigi ametiasutustele ebaproportsionaalseks peetavaid kulutusi;

säästva arengu põhimõtted ja eesmärgid on kehtestatud ühenduse keskkonna- ja säästva arengu alases tegevusprogrammis, mis on lisatud nõukogu 1. veebruari 1993 määrusele; [5]

tuleb tagada sobiv tasakaal transpordiinfrastruktuuri projektide ja keskkonnaalaste projektide rahastamise vahel;

komisjoni roheline raamat transpordi mõjust keskkonnale kordab vajadust arendada välja keskkonnasõbralikum transpordisüsteem, mis võtaks arvesse liikmesriikide säästva arengu vajadused;

transpordiinfrastruktuuri projektide kulu arvestamine peab hõlmama keskkonnaalaseid kulusid;

pidades silmas asjaomaste liikmesriikide lubadust mitte vähendada oma keskkonnakaitse- ja transpordiinfrastruktuurialaseid investeerimispingutusi, ei kehti ühtekuuluvusfondi kohta täiendavuspõhimõte, millele on viidatud artiklis 9 nõukogu 1988. aasta 19. detsembril vastu võetud määruses nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega; [6]

vastavalt asutamislepingu artiklile 198e tuleb Euroopa Investeerimispangal (EIP) koostöös muude ühenduse rahastamisvahenditega hõlbustada investeeringute rahastamist;

on vajalik kooskõlastada ühtekuuluvusfondi, struktuurifondide, EIP ja muude rahastamisvahendite kaudu keskkonna ja üleeuroopaliste transpordiinfrastruktuurivõrkude valdkonnas võetud meetmed, et suurendada ühenduse abi tõhusust;

pidades eriti silmas liikmesriikide abistamist nende projektide ettevalmistamisel, peaks komisjon suutma tagada vajaliku tehnilise abi kättesaadavuse, eriti selleks, et aidata kaasa projektide ettevalmistamisele, elluviimisele, seirele ja hindamisele;

eriti selleks, et tagada kulutustele vastav tulu, peaks ühenduse vahendite maksekohustuseks eraldamisele eelnema hoolikas hindamine, tagamaks et need toovad sotsiaal-majanduslikku kasu, mis on vastavuses tarvitusele võetud vahenditega;

ühtekuuluvusfondi abi peab olema kooskõlas ühenduse poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitse, transpordi, üleeuroopaliste võrkude, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise poliitikaga; keskkonnakaitse hõlmab keskkonnamõju hindamist;

selleks et projektide ettevalmistamist hõlbustada, peaks toimuma maksekohustuseks kättesaadavate üldiste vahendite suunav jaotamine liikmesriikide vahel;

seoses asutamislepingu artikli 104c lõikega 6 tuleks võtta vastu sätted finantsabi andmise tingimusliku vormi kohta;

majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nõudeid arvestades on vaja sätestada kõrge abimäär;

selleks et fondilt saadava abi haldamist hõlbustada, tuleks ette näha projektide tehniliselt ja rahaliselt eraldi käsitletavate etappide kindlakstegemine ja vajaduse korral projektide rühmitamine;

fondilt saadavat abi peaks olema võimalik valida kas aastaste osamaksetena või projekti kogusummana; vastavalt 11. ja 12. detsembril 1992 Edinburgh'is Euroopa Ülemkogu istungjärgul sätestatud põhimõtetele peaksid esmasele avansile järgnevad osamaksed olema tihedalt ja selgelt seotud projektide lõpuleviimiseks tehtavate edusammudega;

tuleks määratleda liikmesriikide ja komisjoni vastavad volitused ja kohustused, mis puudutavad finantskontrolli fondi tegevuse üle;

ühtekuuluvusfondi nõuetekohase juhtimise huvides tuleks näha ette tõhusad meetodid ühenduse tegevuse hindamiseks, seireks ja kontrolliks, täpsustades hindamist reguleerivad põhimõtted, määratledes seire laadi ja seiret reguleerivad eeskirjad ning nähes ette eeskirjade eiramise või fondi abi heakskiitmisel sätestatud tingimuste mittetäitmise suhtes võetavad meetmed;

muuhulgas tuleks anda asjakohast teavet aastaaruande kujul;

tuleks ette näha ühtekuuluvusfondi kaudu saadud ühenduse abi asjakohane avalikustamine;

Euroopa Ühenduste Teatajas avalike pakkumiste väljakuulutamisel fondilt abi saavate projektide puhul tuleks abi ka ära nimetada;

selleks et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist, tuleks II lisas määratleda rakendussätted; selleks et tagada nende kohaldamisel vajalikku paindlikkust, saaks nõukogu saadud kogemusi silmas pidades kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal neid sätteid parandada;

käesolev määrus peaks ilma katkestuseta asendama nõukogu 30. märtsi 1993 määruse nr 792/93, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend, [7]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõiste ja eesmärk

1. Ühtekuuluvusfond, edaspidi "fond", on käesolevaga asutatud.

2. Fond aitab kaasa ühenduse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele ja tegutseb vastavalt käesolevas määruses ettenähtud sätetele.

3. Fond võib aidata rahastada:

- projekte, või

- projekti etappe, mis on tehniliselt või rahaliselt sõltumatud, või

- projektide rühmi, mida seob ilmselt üks strateegia ja mis moodustavad ühtse terviku.

Artikkel 2

Fondi tegevusulatus

1. Fond annab rahalist toetust projektidele, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu asutamislepingus sätestatud eesmärkide saavutamisele keskkonna ja üleeuroopaliste transpordiinfrastruktuurivõrkude valdkonnas liikmesriikides, mille RKT, hinnatuna ostujõu pariteetides, inimese kohta on väiksem kui 90 % ühenduse keskmisest, ja millel on olemas programm asutamislepingu artiklis 104c sätestatud majandusliku lähenemise tingimuste täitmiseks.

2. Kuni 1999. aasta lõpuni on ainult neljal liikmesriigil, mis praegu vastavad lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele rahvamajanduse kogutoodangu suhtes inimese kohta, õigus saada fondilt abi. Need liikmesriigid on Kreeka, Hispaania, Iirimaa ja Portugal.

3. Lõikes 1 nimetatud RKT kriteeriume puudutavas osas on lõikes 2 nimetatud liikmesriigid jätkuvalt õigustatud fondilt abi saama tingimusel, et pärast vahekokkuvõtteid 1996. aastal on nende RKT alla 90 % ühenduse keskmisest. Iga abikõlblik liikmesriik, mille RKT ületab selleks ajaks 90 % piiri, kaotab õiguse fondilt abi saada uute projektide või projekti uue etapi jaoks, kui on tegemist mahuka projektiga, mis on jaotatud mitmesse erinevasse tehnilisse ja rahalisse etappi.

Artikkel 3

Abikõlblikkusmeetmed

1. Fond võib anda abi:

- keskkonnaprojektidele, mis aitavad kaasa asutamislepingu artikli 130r eesmärkide saavutamisele, kaasa arvatud vastavalt asutamislepingu artiklile 130s võetud meetmetest tulenevatele projektidele ja eriti projektidele, mis on kooskõlas ühenduse viienda keskkonna- ja säästva arengu alase tegevusprogrammi keskkonnapoliitika alaste prioriteetidega,

- ühist huvi pakkuvatele ning liikmesriikide rahastatavatele transpordiinfrastruktuuri projektidele, mis selgitatakse välja asutamislepingu artiklis 129c nimetatud suuniste kohaselt; muid transpordiinfrastruktuuri projekte, mis aitavad kaasa asutamislepingu artikli 129b eesmärkide saavutamisele, võidakse rahastada, kuni nõukogu võtab vastu asjakohased suunised.

2. Samuti võidakse abi anda:

- abikõlblike projektidega seotud ettevalmistavatele uuringutele, kaasa arvatud uuringutele, mis on vajalikud projektide elluviimiseks,

- tehnilise abi meetmetele, eelkõige:

a) horisontaalmeetmetele, nagu näiteks võrdlevad uuringud, et hinnata ühenduse toetuse mõju;

b) meetmetele ja uuringutele, mis aitavad kaasa projektide eelhindamisele, seirele ja järelhindamisele, ning aitavad kindlustada ja tagada projektide kooskõlastamist ja vastavust, eriti nende vastavust ühenduse poliitikale teistes valdkondades;

c) meetmetele ja uuringutele, mis aitavad teha vajalikke kohandusi projektide rakendamisel.

Artikkel 4

Finantsvahendid

Ajavahemikul 1993–1999 on käesoleva määruse ja määruse (EMÜ) nr 792/93 alusel, nagu on sätestatud 29. oktoobri 1993 institutsioonidevahelises kokkuleppes, fondile maksekohustuseks kättesaadavad koguvahendid 15150 miljonit eküüd 1992. aasta hindade alusel.

Esimeses lõikes nimetatud määruste alusel kehtestatud finantsperspektiivid selle ajavahemiku igal aastal kättesaadavate maksekohustuse assigneeringute suhtes on järgmised:

1993 : 1,5 miljardit eküüd,

1994 : 1,75 miljardit eküüd,

1995 : 2 miljardit eküüd,

1996 : 2,25 miljardit eküüd,

1997 : 2,5 miljardit eküüd,

1998 : 2,55 miljardit eküüd,

1999 : 2,6 miljardit eküüd.

Artikkel 5

Suunav jaotamine

Fondi koguvahendite suunav jaotamine toimub täpsete ja objektiivsete kriteeriumide alusel, milleks on peamiselt rahvaarv, rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta ja pindala; samuti võetakse arvesse teisi sotsiaalmajanduslikke tegureid, nagu näiteks transpordiinfrastruktuuri puudusi.

Nende kriteeriumide kohaldamisest tulenev koguvahendite suunav jaotamine on sätestatud I lisas.

Artikkel 6

Tingimuslik abi

1. Kui nõukogu otsustab kooskõlas asutamislepingu artikliga 104c, et liikmesriigis on ülemäärane riigieelarve puudujääk, ja kui seda otsust ei tühistata ühe aasta jooksul vastavalt asutamislepingu artikli 104c lõikele 12 või mis tahes muu aja jooksul, mis on määratletud puudujäägi vähendamise soovituses artikli 104c lõikes 7, ei rahasta fond ühtegi selle liikmesriigi uut projekti, või uut projekti etappi mahukate, mitmeetapiliste projektide korral.

2. Projektide korral, mis otseselt mõjutavad rohkem kui ühte liikmesriiki, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni soovitusel erandlikult otsustada rahastamise peatamine edasi lükata.

3. Rahastamise peatamine ei jõustu enne kahte aastat pärast Euroopa Liidu asutamislepingu jõustumist.

4. Rahastamise peatamine lõpeb, kui nõukogu kooskõlas asutamislepingu artikli 104c lõikega 12 tühistab vastavalt asutamislepingu artikli 104c lõikele 6 vastuvõetud otsuse.

Artikkel 7

Abi määr

1. Fondi antud ühenduse abi määr on 80–85 % riiklikest või samaväärsetest kulutustest, kaasa arvatud asutuste kulutustest, mille tegevus toimub sellises haldus- või õiguslikus raamistikus, mille tõttu neid loetakse riigiasutustega võrdväärseteks.

Abi tegelik määr fikseeritakse vastavalt tegevuse liigile.

2. Kui abi antakse projekti jaoks, mis toob tulu, kehtestab komisjon abisaava liikmesriigiga tihedas koostöös projekti elluviijate jaoks olulist puhastulu arvestades kulutuste suuruse, millel põhineb fondi abi arvestamine.

"Tulus projekt" tähendab:

- infrastruktuure, mille kasutamisega on seotud teenustasud, mille maksavad kasutajad,

- tootlikku investeeringut keskkonnasektorisse.

3. Abisaavad liikmesriigid võivad esitada ettepanekud ettevalmistavate uuringute ja tehnilise toetuse meetmete kohta.

4. Ettevalmistavaid uuringuid ja tehnilise toetuse meetmeid, sealhulgas ka komisjoni algatusel ettevõetuid, võib erandlikult rahastada 100 % ulatuses kogukuludest.

Vastavalt käesolevale artiklile tehtud kogukulutused ei tohi ületada 0,5 % fondile tehtud kogueraldisest.

Artikkel 8

Kooskõlastamine ja vastavus ühenduse poliitikale

1. Fondi poolt rahastatavad projektid on kooskõlas asutamislepingutega, nendega kooskõlas vastuvõetud õigusaktidega ja ühenduse poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist puudutava poliitikaga.

2. Komisjon tagab vastavalt käesolevale määrusele ettevõetud projektide ja ühenduse eelarve, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja teiste rahastamisvahendite osalusel võetud meetmete vahelise kooskõla ja vastavuse.

Artikkel 9

Kumulatsioon ja kattuvus

1. Ükski kululiik ei tohi toetust saada nii fondilt kui ka Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondilt, Euroopa Sotsiaalfondilt, Euroopa Regionaalarengu Fondilt või Kalanduse Arendusrahastult.

2. Fondi kombineeritud abi ja muu ühenduse abi projektile ei ületa 90 % selle projektiga seotud kogukulutustest.

Artikkel 10

Projektide heakskiitmine

1. Fondi rahastatavad projektid võtab vastu komisjon kokkuleppel abisaava liikmesriigiga.

2. Tuleb tagada sobiv tasakaal keskkonna- ja transpordiinfrastruktuurialaste projektide vahel. See tasakaal võtab arvesse asutamislepingu artikli 130s lõiget 5.

3. Abitaotlused artikli 3 lõike 1 alusel ettevõetud projektide jaoks esitab abisaav liikmesriik. Projektid, kaasa arvatud omavahel seotud projektide rühmad, peavad olema piisava ulatusega, et oluliselt mõjutada keskkonnakaitset või üleeuroopaliste transpordiinfrastruktuurivõrkude parandamist. Ühelgi juhul ei tohi projektide või projektirühmade kogukulud olla väiksemad kui 10 miljonit eküüd. Väiksemate kuludega projektid või projektirühmad võidakse heaks kiita nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

4. Taotlused peavad sisaldama järgmist teavet: rakendamise eest vastutav asutus, investeeringu laad ja selle kirjeldus, projekti kulud ja asukoht, sealhulgas, kui see on asjakohane, viide samal transporditeljel olevatele ühist huvi pakkuvatele projektidele, töö teostamise ajakava, kulude-tulude analüüs, sealhulgas otsene ja kaudne mõju tööhõivele, teave, mille abil saab hinnata võimalikku mõju keskkonnale, teave riigihankelepingute kohta, rahastamiskava, sealhulgas võimaluse korral teave projekti elujõulisuse kohta, ning kogufinantseering, mida liikmesriik taotleb fondilt ja muudest ühenduse allikatest.

Taotlused peavad sisaldama ka kogu asjakohast teavet, mis tõendab, et projektid vastavad käesolevale määrusele ja lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele, ja eriti, et on olemas keskmise tähtajaga majanduslikud ja sotsiaalsed tulemused, mis on tarvitusele võetud vahenditega samaulatuslikud.

5. Projektide kõrge kvaliteedi tagamiseks kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

- nende keskmise tähtajaga majanduslikud ja sotsiaalsed tulemused, mis on tarvitusele võetud vahenditega samaulatuslikud; kulude-tulude analüüsi silmas pidades korraldatakse hindamine,

- abisaava liikmesriigi prioriteedid,

- panus, mida projektid võivad anda ühenduse keskkonna ja üleeuroopaliste võrkude poliitika elluviimisse,

- projektide vastavus ühenduse poliitikale ja nende seos teiste ühenduse struktuurimeetmetega,

- sobiva tasakaalu leidmine keskkonna ja transpordiinfrastruktuuri vahel.

6. Vastavalt artiklile 6 ja maksekohustuste assigneeringute kättesaadavusele otsustab komisjon fondilt saadava abi andmise kolme kuu jooksul pärast taotluse laekumist, tingimusel et käesoleva artikli nõuded on täidetud. Komisjoni otsused, mis kiidavad heaks projektid, projektide etapid või omavahel seotud projektide rühmad, määravad kindlaks rahalise toetuse suuruse ning näevad ette rahastamiskava koos kõikide sätete ja tingimustega, mis on projektide rakendamiseks vajalikud.

7. Komisjoni otsuste põhiüksikasjad avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 11

Finantssätted

1. Eelarvesse sisse viidud maksekohustuse assigneeringud määratakse otsuste alusel, mis kiidavad heaks artikliga 10 kooskõlas olevad asjaomased meetmed.

2. Artikli 3 lõikes 1 nimetatud projektidega seotud abi kohustutakse maksma aastaste osamaksetena. Asjakohastel juhtudel võib komisjon siiski abi andmist otsustades võtta kohustuseks eraldada abi kogusummana.

3. Kulusid artikli 7 lõike 1 tähenduses ei loeta õigustatuks fondilt abi saama, kui neid kannab liikmesriik enne kuupäeva, mil komisjon saab asjakohase taotluse.

4. Pärast esmast avanssi tehtavad maksed peavad tihedalt ja selgelt olema seotud projektide rakendamisel tehtavate edusammudega.

5. Maksmine toimub eküüdes ja vastab II lisas ettenähtud erisätetele.

Artikkel 12

Finantskontroll

1. Selleks et tagada fondi rahastatud projektide edukas lõpuleviimine, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

- kontrollida korrapäraselt, et ühenduse rahastatud tegevus kulgeb nõuetekohaselt,

- vältida eeskirjade eiramisi ja võtta meetmeid nende vastu,

- hüvitada eeskirjade eiramise või hooletuse tulemusel kaotatud summad. Kui liikmesriik ja/või korraldav ametiasutus ei tõenda, et nad ei ole eeskirjade eiramise või hooletuse eest vastutavad, vastutab liikmesriik alusetult makstud summade tagasimaksmise eest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile võetud meetmetest ja edastavad komisjonile tegevuse tõhusa rakendamise tagamiseks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjelduse. Nad teavitavad komisjoni korrapäraselt haldus- ja kohtumenetluste käigust. Selles kontekstis astuvad liikmesriigid ja komisjon vajalikke samme, et tagada vahetatud teabe konfidentsiaalsus.

3. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kõik asjaomaste projektidega seotud asjakohased siseriikliku kontrolli aruanded.

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele tehtavaid kontrolle, ning ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 188a kohaldamist või asutamislepingu artikli 209 punkti c alusel korraldatud inspekteerimist, võib komisjon oma ametnike või teenistujate kaudu teha fondi rahastatud projektide suhtes kohapealset kontrolli, sealhulgas pistelist kontrolli, ja läbi vaadata kontrolli korraldus ja meetmed, mille on kehtestanud riigiasutused, kes teatavad komisjonile sel eesmärgil võetud meetmetest.

5. Niipea kui käesolev määrus jõustub, võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks ja teatab sellest Euroopa Parlamendile.

Artikkel 13

Eelhindamine, seire ja järelhindamine

1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse alusel elluviidavate projektide tõhusa seire ja hindamise. Projekte tuleb seire ja hindamise tulemuste alusel kohandada.

2. Selleks et tagada ühenduse abi tõhusus, korraldavad komisjon ja abisaavad liikmesriigid vajaduse korral koostöös EIPga projektide süstemaatilist eel- ja järelhindamist.

3. Abitaotluse laekumisel ja enne projekti heakskiitmist viib komisjon läbi hoolika eelhindamise, et hinnata projekti vastavust artikli 10 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Vajaduse korral palub komisjon EIP-l projektide hindamisele kaasa aidata.

4. Projektide rakendamise ajal ja pärast nende lõpuleviimist annavad komisjon ja abisaavad liikmesriigid hinnangu nende teostamise viisi ning nende elluviimise potentsiaalse ja tegeliku mõju kohta, et hinnata, kas algseid eesmärke on võimalik saavutada või kas algsed eesmärgid on saavutatud. See hindamine hõlmab muuhulgas projektide keskkonnamõju, järgides olemasolevaid ühenduse eeskirju.

5. Individuaalseid abitaotlusi hoolikalt läbi vaadates võtab komisjon arvesse käesoleva artikliga kooskõlas korraldatud eel- ja järelhindamiste tulemused.

6. Lõikega 4 ettenähtud seire ja järelhindamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse otsustes, millega kiidetakse projektid heaks.

Artikkel 14

Teave ja avalikustamine

1. Komisjon esitab kontrollimise eesmärgil fondi tegevuse kohta aastaaruande ja arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

Euroopa Parlament esitab selle aruande kohta võimalikult kiiresti oma arvamuse. Komisjon annab ülevaate selle kohta, kuidas ta on Euroopa Parlamendi arvamuses sisaldunud tähelepanekuid rakendanud.

Komisjon tagab, et liikmesriike teavitatakse fondi tegevusest.

2. Fondilt rahalist toetust saava meetme rakendamise eest vastutavad liikmesriigid tagavad, et selle meetme kohta antakse asjakohast teavet, pidades silmas:

- üldsuse teavitamist ühenduse rollist seoses meetmega,

- potentsiaalsete abisaajate ja majandusorganisatsioonide teavitamist selle meetmega pakutavatest võimalustest.

Liikmesriigid tagavad eelkõige, et püstitatakse hästi nähtavad ühenduse logoga stendid, kus on näidatud ühenduse rahastatud protsentuaalne osa selle projekti kogukuludest, ning et ühenduse institutsioonide esindajad kaasatakse nõuetekohaselt fondiga seotud tähtsamatesse avalikesse ettevõtmistesse.

Nad teavitavad komisjoni käesoleva lõike alusel tehtud algatustes.

3. Niipea kui käesolev määrus jõustub, võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad teabe ja avalikustamise kohta, teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja avaldab need Euroopa Ühenduste Teatajas .

Artikkel 15

Rakendamine

Käesoleva määruse rakendamise sätted on sätestatud selle juurde kuuluvas II lisas.

Artikkel 16

Lõpp- ja üleminekusätted

1. Nõukogu vaatab komisjoni ettepaneku põhjal kooskõlas asutamislepingu artikliga 130d käesoleva määruse uuesti läbi enne 1999. aasta lõppu.

2. Niipea kui see jõustub, asendab käesolev määrus määruse (EMÜ) nr 792/93.

3. Käesolev määrus ei mõjuta komisjoni poolt heakskiidetud meetmete jätkamist, mis on võetud enne käesoleva määruse jõustumist kohaldatava määruse (EMÜ) nr 792/93 sätete alusel, mis on kohaldatavad nende meetmete suhtes.

4. Enne käesoleva määruse jõustumist jäävad kehtima määruse (EMÜ) nr 792/93 raames esitatud taotlused, tingimusel et vajaduse korral selliseid taotlusi täiendatakse kuni kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, et need vastaks käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. mai 1994

Nõukogu nimel

eesistuja

Th. Pangalos

[1] EÜT C 39, 9.2.1994, lk 6.

[2] mail 1994 antud nõusolek (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 133, 16.5.1994.

[4] 5. aprillil 1994 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1.

[6] EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1. Määrus, mida on muudetud määrusega (EMÜ) nr 2082/93 (EÜT L 193, 31.7.1993, lk 20).

[7] EÜT L 79, 1.4.1993, lk 74.

--------------------------------------------------

I LISA

ÜHTEKUULUVUSFONDI KOGUVAHENDITE SUUNAV JAOTAMINE ABISAAVATE LIIKMESRIIKIDE VAHEL

Hispaania : 52 %–58 % kogusummast,

Kreeka : 16 %–20 % kogusummast,

Portugal : 16 %–20 % kogusummast,

Iirimaa : 7 %–10 % kogusummast.

--------------------------------------------------

II LISA

RAKENDUSSÄTTED

Artikkel A

Projekti etappide ja projektirühmade määramine

1. Komisjon võib kokkuleppel abisaava liikmesriigiga abi andmise eesmärgil rühmitada projekte kokku ning määrata projekti tehniliselt ja rahaliselt eraldiseisvad etapid.

2. Etapp võib hõlmata ka ettevalmistavaid, otstarbekus- ja tehnilisi uuringuid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks.

Artikkel B

Eelhindamine

1. Komisjon vaatab abitaotlused läbi, et kontrollida haldus- ja finantsmehhanismide sobivust projekti tõhusaks elluviimiseks.

2. Vastavalt artikli 13 lõikele 3 hindab komisjon projekte, et vastavaid näitajaid kasutades ja fondi eesmärke silmas pidades kindlaks määrata nende eeldatav mõju. Abisaav liikmesriik annab kogu vajaliku teabe, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 4, sealhulgas otstarbekusuuringute ja eelhindamiste tulemused, et muuta see hindamine võimalikult tõhusaks.

Artikkel C

Maksekohustused

1. Eelarvelised maksekohustused võetakse komisjoni otsuste alusel, millega kiidetakse heaks asjaomased meetmed (projekt, projekti etapp, projektirühm, uuring või tehnilise abi meede). Maksekohustused kehtivad aja jooksul, mille määravad kindlaks meetme laad ja selle rakendamiseks vajalikud eritingimused.

2. Eelarvelised maksekohustused projektidele, projekti etappidele või projektirühmadele antud abi osas võetakse kahel võimalikul viisil:

a) maksekohustused artikli 3 lõikes 1 nimetatud projektide osas, mis tuleks ellu viia kahe või enama aasta jooksul vastavalt punktis b sätestatule, võetakse üldjuhul aastaste osamaksetena.

Maksekohustused esimese aastase osamakse osas võetakse siis, kui komisjon võtab vastu otsuse ühenduse abi kohta. Järgmiste osamaksetega seotud maksekohustused põhinevad projekti algsel või muudetud rahastamiskaval ning selle elluviimisel tehtud edusammudel;

b) projektide puhul, mille elluviimine võtab aega vähem kui kaks aastat, või millele antav ühenduse abi on vähem kui 40 miljonit eküüd, võib eraldada abi kogusumma siis, kui komisjon võtab vastu otsuse ühenduse abi andmise kohta.

3. Artikli 3 lõikes 2 nimetatud uuringute ja tehnilise abi meetmete korral antakse abi siis, kui komisjon kiidab asjaomased meetmed heaks.

4. Maksekohustuste võtmise kord täpsustatakse komisjoni otsustes, milles kiidetakse asjaomased meetmed heaks.

Artikkel D

Maksed

1. Finantsabi maksed tehakse kooskõlas vastavate eelarveliste maksekohustustega ametiasutusele või organile, mille on esitatud taotluses sellel eesmärgil määranud asjaomane abisaav liikmesriik. Maksed võidakse teha avansina, vahemaksetena või lõppmaksetena tegelike tehtud kulutuste suhtes.

2. Kui ühenduse abi antakse vastavalt artikli C lõike 2 punktile a, tehakse maksed järgmiselt:

a) esimese aastase osamakse summast kuni 50 % makstakse avansina siis, kui on vastu võetud otsus ühenduse abi andmise kohta;

b) vahemakseid võidakse teha tingimusel, et projekt edeneb rahuldavalt ja et vähemalt kaks kolmandikku eelneva maksega seotud kulutustest on tehtud.

Vastavalt punktile c ei tohi ükski selline makse ületada 50 % aastase osamakse summast;

c) punktide a ja b alusel kõikide osamaksete suhtes tehtud maksete kogusumma ei tohi ületada 80 % antud abi kogusummast. Oluliste projektide korral ja põhjendatud juhtudel võib seda protsenti suurendada 90 %ni;

d) ühenduse abi lõppsumma makstakse tingimusel, et:

- projekt, projekti etapp või projektirühm on ellu viidud vastavalt selle eesmärkidele,

- lõikes 1 nimetatud määratav ametiasutus või organ esitab komisjonile kuue kuu jooksul pärast projekti, projekti etapi või projektirühma tegelikku lõpuleviimist maksetaotluse,

- komisjonile esitatakse artikli F lõikes 4 nimetatud lõpparuanne,

- liikmesriik tõendab komisjonile, et maksetaotluses ja aruandes antud teave on õige.

3. Kui maksekohustused võetakse vastavalt artikli C lõike 2 punktile b, tehakse maksed järgmiselt:

a) avanss, mis makstakse pärast otsuse vastuvõtmist, võib olla kuni 50 % abist, mis on seotud esimese aasta planeeritud kulutustega, nagu on ära näidatud komisjoni heakskiidetud rahastamiskavas;

b) edasised vahemaksed võidakse teha tingimusel, et projekt edeneb rahuldavalt ja et vähemalt kaks kolmandikku eelneva maksega seotud kulutustest ja varasemate maksetega seotud kogukulutused on tehtud.

Vastavalt punktile c võib iga selline makse ulatuda kuni 50 %ni kõnealuse aasta planeeritud kulutustega seotud abist, nagu on ära näidatud komisjoni heakskiidetud algses või muudetud rahastamiskavas;

c) punktis a ja b nimetatud maksete kogusumma ei tohi ületada 80 % antud abi kogusummast;

d) ühenduse abi lõppsumma makstakse tingimusel, et:

- projekt, projekti etapp või projektirühm on ellu viidud vastavalt selle eesmärkidele,

- lõikes 1 nimetatud määratav ametiasutus või organ esitab komisjonile kuue kuu jooksul pärast projekti, projekti etapi või projektirühma tegelikku lõpuleviimist maksetaotluse,

- komisjonile esitatakse artikli F lõikes 4 nimetatud lõpparuanne,

- liikmesriik tõendab komisjonile, et maksetaotluses ja aruandes antud teave on õige.

4. Liikmesriigid määravad ametiasutused, kes on volitatud välja andma lõike 2 punktis d ja lõike 3 punktis d nimetatud tõendeid.

5. Maksed liikmesriigi määratud ametiasutusele või organile tehakse üldjuhul hiljemalt kahe kuu jooksul pärast vastuvõetava maksetaotluse laekumist.

6. Artikli 3 lõikes 2 nimetatud uuringute ja muude meetmete korral määrab komisjon kindlaks asjakohase maksekorra.

Artikkel E

Eküü kasutamine

1. Abitaotlused koos asjakohase rahastamiskavaga esitatakse komisjonile eküüdes või riigi vääringus.

2. Komisjoni heakskiidetud abisummad ja rahastamiskavad väljendatakse eküüdes.

3. Vastava maksetaotluse tõenduseks esitatud kuludeklaratsioon väljendatakse eküüdes või riigi vääringus.

4. Komisjon teeb finantsabi maksed eküüdes vastava liikmesriigi määratud ametiasutusele.

Artikkel F

Seire

1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad tõhusa seire fondi poolt osaliselt rahastatud ühenduse projektide elluviimise üle. Seiret teostatakse ühiselt kokku lepitud aruandluskorra, pistelise kontrolli ning vastavate komiteede moodustamise kaudu.

2. Seiret teostatakse materiaalsete ja finantsnäitajate alusel. Näitajad on seotud projekti ja selle eesmärkide eripäraga. Nad esitatakse sellisel viisil, et nad näitaks:

- etappi, milleni on algselt ettenähtud plaani või eesmärke silmas pidades jõutud,

- juhtimises saavutatud edu ja kõiki sellega seotud probleeme.

3. Seirekomisjon moodustatakse asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelise kokkuleppe alusel.

Komisjonides on esindatud liikmesriigi, komisjoni või, kui see on asjakohane, EIP määratud ametiasutused või organid.

Kui piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused on projekti elluviimiseks pädevad ja kui nad on otseselt projektiga seotud, on ka nemad vajaduse korral sellistes komisjonides esindatud.

4. Liikmesriigi poolt sel eesmärgil määratud ametiasutus või organ esitab komisjonile iga projekti kohta arenguaruande kolme kuu jooksul pärast elluviimise täisaasta lõppu. Komisjonile esitatakse lõpparuanne kuue kuu jooksul pärast projekti või projekti etapi lõpuleviimist.

5. Seire tulemuste alusel ja seirekomisjoni märkusi arvestades kohandab komisjon vajaduse korral ja liikmesriikide ettepaneku põhjal algselt heakskiidetud abi summasid ja tingimusi ning samuti kavandatud rahastamiskava.

6. Fondi suuremat tõhusust silmas pidades tagab komisjon, et fondi haldamisel pööratakse erilist tähelepanu juhtimise selgusele ja arusaadavusele.

7. Seire kord nähakse ette otsustes, millega komisjon kiidab projektid heaks.

Artikkel G

Kontroll

1. Enne kohapealset kontrollimist teatab komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Komisjoni kohapealsed, etteteatamata kontrollimised korraldatakse vastavalt kokkulepetele, mis on saavutatud vastavalt finantsmääruse sätetele. Asjaomase liikmesriigi ametnikud või teenistujad võivad kontrollimisest osa võtta.

Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, kontrollimaks maksetaotluste regulaarsust. Komisjoni ametnikud või teenistujad võivad kontrollimisest osa võtta ja peavad seda tegema, kui asjaomane liikmesriik seda nõuab.

Komisjon tagab, et kõik kontrollimised tehakse kooskõlastatult, selleks et vältida samal ajavahemikul samasisulisi korduvkontrolle. Asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad viivitamata asjakohast teavet kontrollimise tulemuste kohta.

2. Vastutav organ või vastutavad asutused hoiavad komisjonile kättesaadavana kõik projekti kulu käsitlevad mis tahes tõendavad dokumendid kolme aasta jooksul pärast viimast projektiga seotud makset.

Artikkel H

Abi vähendamine, peatamine ja tühistamine

1. Kui meetme rakendamine ei õigusta osa või kogu eraldatud abi, vaatab komisjon juhtumi läbi, nõudes eelkõige seda, et liikmesriik või liikmesriigi poolt meetme rakendamiseks määratud ametiasutused või organid esitaksid omapoolsed märkused kindlaksmääratud aja jooksul.

2. Pärast lõikes 1 nimetatud uurimist võib komisjon asjakohasele meetmele antavat abi vähendada, peatada või tühistada, kui uurimise käigus ilmneb eeskirjade eiramine või abi andmise otsuse ühe tingimuse mittetäitmine või mis tahes oluline muudatus, mis avaldab mõju meetme olemusele või rakendamisele, mille kohta ei taotletud komisjoni heakskiitu.

Mis tahes lubamatu kumulatsioon põhjustab põhjendamatult makstud summade hüvitamise.

3. Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi. Hilinenud tagasimaksetele lisatakse viivis vastavalt komisjoni poolt vastu võetud eeskirjadele.

Artikkel I

Riigihankelepingud

Riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamise kontekstis täpsustavad Euroopa Ühenduste Teatajasse avaldamiseks saadetud teated neid projekte, mille kohta on esitatud taotlus ühenduse abi saamiseks või millele on ühenduse abi antud.

Artikkel J

Teave

Artikliga 14 ette nähtud aastaaruandes antav teave sätestatakse käesoleva lisa lisas.

Komisjon vastutab liikmesriikidega ühise infokoosoleku korraldamise eest iga kuue kuu järel.

Artikkel K

Läbivaatamine

Vajaduse korral võib nõukogu saadud kogemusi arvestades kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist muuta käesoleva lisa sätteid.

--------------------------------------------------

II LISA LISA juurde

Aastaaruanne annab teavet järgmise kohta:

1. fondi antud ja väljamakstud finantsabi, jaotatuna aastate kaupa liikmesriigi ja projekti liigi järgi (keskkond või transport);

2. fondi majanduslik ja sotsiaalne mõju liikmesriikides ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele liidus;

3. teabe kokkuvõte programmide kohta, mida viiakse ellu abisaavates liikmesriikides, et täita asutamislepingu artiklis 104c nimetatud majandusliku lähenemise tingimusi, ja määruse artikli 6 kohaldamise kohta;

4. teave komisjoni tehtud järelduste kohta rahastamise peatamise suhtes komisjoni otsuste põhjal, mida on mainitud artikli 6 lõigetes 1 ja 2;

5. fondi panus abisaava liikmesriigi jõupingutustesse ühenduse keskkonnapoliitika rakendamisel ja üleeuroopaliste transpordiinfrastruktuurivõrkude tugevdamisel; tasakaal keskkonna- ja transpordiinfrastruktuurialaste projektide vahel;

6. fondi tegevuse ja ühenduse poliitika, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate põhimõtete, vastavause hindamine;

7. meetmed, mida on võetud tagamaks fondi rahastatud projektide ja ühenduse eelarvest, Euroopa Investeerimispanga ja ühenduse teiste rahastamisvahendite rahastatud meetmete vaheline kooskõla ja vastavus;

8. abisaava liikmesriigi investeeringud keskkonnakaitse ja transpordiinfrastruktuuri valdkonnas;

9. rahastatud ettevalmistavad uuringud ja tehnilise abi meetmed, kaasa arvatud selliste uuringute ja meetmete liikide täpsustamine;

10. projektide eelhindamise, seire ja järelhindamise tulemused, sealhulgas teave, mis puudutab projektide mis tahes kohandusi, et need oleks kooskõlas eelhindamise, seire ja järelhindamise tulemustega;

11. EIP panus projektide hindamisse;

12. teabe kokkuvõte kontrolli tulemuste, tuvastatud eeskirjade eiramiste ning algatatud haldus- ja kohtumenetluste kohta.

--------------------------------------------------