31993R2474

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2474/93,

8. september 1993,

lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärinevate jalgrataste impordile ühendusse ja ajutise dumpinguvastase tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuli 1988. aasta määrust (EMÜ) nr 2423/88 kaitse kohta dumpinguhinnaga või subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Majandusühenduse liikmed, [1] eelkõige selle artiklit 12,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist eespool nimetatud määruses sätestatud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. Ajutised meetmed

(1) Määrusega (EMÜ) nr 550/93 [2] kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärinevate ja CN-koodi 871200 alla kuuluvate jalgrataste impordile ühendusse. Määrusega (EMÜ) nr 1607/93 [3] pikendas nõukogu kõnealuse tollimaksu kohaldamise kehtivusaega kahe kuuni.

B. Järgnenud menetlus

(2) Pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist esitasid mitmed huvitatud pooled oma märkused kirjalikult:

Hiina Rahvavabariigi eksportijad:

- Guangzhou Five Rams Bicycle Industry Corporation,

- Shanghai Bicycle Group,

- Qingdao Bicycle Industrial Corporation,

- Ghangzhou Golden Lion Bicycle Manufacturing & Trading Corp.,

- Xiamen Bicycle Company,

- Anyang Bicycle Industry Company,

- China Henan Light Industrial Products Imp., Exp., Corp.,

- Tianijn Bicycle Imp., & Exp., Corporation,

- Hubei Provincial International Trade Corporation,

- China Bicycles Company (Holdings) Limited,

- Asia Bicycles Co., Ltd,

- Catic Bicycle Co., Ltd,

- Sino-Danish Enterprises Co., Ltd,

- Hanji Town Waimanly Manufactory.

Ühenduse tootjad:

- Hawk Cycles Ltd,

- Derby Cycle Werke GmbH,

- Cycleurope,

- Raleigh Industries Limited,

- Bicicletas de Alava SA,

- Gazelle BV.

Sõltumatud importijad ja hulgimüüjad:

- Scott (Europe) SA, Switzerland,

- Chung Wai Manufactory Limited, Hongkong,

- Halfords Ltd, UK.

Kõigile huvitatud osapooltele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(3) Osapooltele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(4) Osapoolte märkusi on uuritud ja komisjon on oma otsuseid muutnud, kui komisjon on seda lugenud põhjendatuks.

(5) Uurimine kestis selle keerukuse ja eelkõige arvukate jalgrattamudelite olemasolu ning jalgrataste tehniliste andmete mitmekülgsuse tõttu kauem kui määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 7 lõike 9 punktis a ettenähtud üks aasta.

C. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(6) Nagu on sätestatud määruses (EMÜ) nr 550/93 (üldosa punktid 9–11), on komisjon kehtestanud, et iga tüüpi jalgrattaid tuleb lugeda samaks tooteks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2423/88 artiklis 2 ettenähtud korrale.

(7) Mõned eksportijad väidavad üha, et erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid jalgrattaid tuleb käsitleda erinevate toodetena seepärast, et nende rakendusi ja kasutusotstarbeid tajub turg erinevatena. Eksportijad on eelkõige rõhutanud, et maastikujalgratas on selgelt erinev toode selles kasutatavate komponentide, hinna ja keskmise ostja poolt maastikujalgratta suhtes kujunenud arusaama tõttu.

(8) Komisjon on juba vastanud määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktides 9–11 eksportijate enamikule argumentidele ja otsustanud, et kõik jalgrattad on üks ja sama toode.

Jalgrataste rakenduste, kasutusotstarvete ja tarbijate arusaamade suhtes tuleb esmalt tõdeda, et kõiki jalgrattaid kasutatakse samal põhilisel otstarbel ja et nad kõik täidavad põhiliselt ühte ja sama funktsiooni. Selles suhtes on tarbijate poolt jalgrataste kohta kujunenud arusaamade osas tõsi, et jalgrataste erinevad kategooriad on põhimõtteliselt ette nähtud täitma lõppkasutaja erinevaid vajadusi. Teatud kategooriasse kuuluvatel jalgratastel on lõppkasutajate seisukohast tavaliselt siiski mitmeid kasutusotstarbeid ja rakendusi. Maastikurattaid, mis on ette nähtud liikumiseks maastikul, saab edukalt kasutada ka tavaliste matkajalgratastena. Maastikujalgrattad on mõnikord varustatud tarvikutega, mis on ette nähtud teedel kasutamiseks. Lisaks kasutatakse üha enam rohkem kui üheks kasutusotstarbeks ette nähtud jalgrattaid. Selle näiteks võiks olla hübriidjalgratas, millel võib olla nii maastikujalgratta kui võidusõidujalgratta või nii maastikujalgratta kui matkajalgratta omadused. Selline arengusuundumus suurendab erinevate jalgrattakategooriate vahetatavust ja suurendab niiviisi konkurentsi jalgrataste kattuvate kategooriate vahel.

Seepärast ei ole olemas selget eraldusjoont, mis põhineks erinevate jalgrattakategooriate lõplikel kasutusotstarvetel või tarbijate arusaamadel.

Komisjon on samuti jõudnud seisukohale, et ka tootjad ei tee sageli tootmisel, turustamisel või raamatupidamises vahet oma erinevatesse kategooriatesse kuuluvate jalgrataste vahel. Nii ühenduses kui Hiinas tegutsevad tootjad valmistavad erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid jalgrattaid sarnase tootmisprotsessiga. Lisaks kasutatakse kõigi kategooriate jalgrataste turustamisel peaaegu alati samu kanaleid.

Seepärast on nõukogu seisukohal, et kõigi kategooriate jalgrataste tehniliste ja füüsikaliste omaduste ning rakenduste ja lõplike kasutusotstarvete suhtes kaaluvad käesolevas menetluses jalgrataste sarnasused üle võimalikud erinevused.

D. Ühenduse tööstusharu

(9) Uurimisel ilmnes, et uurimises täielikult osalenud ühenduse tootjad esindasid 54,3 % ühenduse jalgrattatoodangu kogumahust. Muud tootjad, kelle toodang moodustab veel 10 % ühenduse toodangust, esitasid teatud põhiandmed oma toodangu kohta ja toetasid kaebust.

(10) Arvestades ühenduse teatud tootjate ja Hiina eksportijate vahelisi ärisidemeid komponentide ostmisel, taotles üks eksportija, et ühenduse vastava tööstusharu moodustaksid ainult tootjad, kellel kõnealuseid sidemeid ei ole.

(11) Selgitati välja, et peale väheste erandite valmistati ühenduse tootjate poolt müüdavaid jalgrattaid peamiselt ühendusest pärit detailidest, ehkki teatud osi imporditi ka Jaapanist, Singapurist, Taiwanist ja Hiina Rahvavabariigist. Peale selle nähakse määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 4 lõikes 5 ühenduse tootjate võimalik väljaarvamine ette ainult juhtudel, kui tootjad on ka uurimise objektiks olevate toodete importijad, ja seega mitte sellisel juhul, nagu kõnealune eksportija soovitas, kui tootjad impordivad ainult teatud detaile riigist, mis samuti ekspordib asjaomast valmistoodangut.

(12) Taiwanist ja Hiina Rahvavabariigist jalgrattaid importivate ühenduse tootjate kohta ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid ja järelikult kinnitab nõukogu määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 13 esitatud otsust.

(13) Üks eksportija väitis, et uurimises täielikult osalenud ja komisjoni poolt saadetud küsimustikele vastanud ühenduse tootjad ei moodustanud representatiivset valimit ning et tootjad, kellele küsimustikud saadeti menetluse hilisemas järgus, oleks pidanud ühenduse vastavast tööstusharust välja arvama.

(14) Esiteks tuleb märkida, et esialgu saatis komisjon küsimustikud ainult ühenduse nendele tootjatele, kes kuulusid dumpinguvastase kaebuse esitajate hulka. Komisjon tegi alles pärast nendele esialgsetele küsimustikele vastuste saamist kindlaks, et küsimustikule vastanud ühenduse tootjad esindasid ainult 40 % ühenduse kogu jalgrattatoodangust. Komisjon saatis kahju käsitleva uurimise materjali laiendamiseks välja täiendavad küsimustikud. See võimaldas komisjonil ilma uurimist asjatult venitamata saavutada seda, et komisjoni otsused põhinevad nüüd ühenduse toodangu sellisel osal, mis esindab enamust ühenduse tööstusharust. Ei ole mingit põhjust arvata välja neid tootjaid, kellelt komisjon palus andmeid hilisemas järgus.

E. Meetodid

1. Individuaalne kohtlemine

(15) Komisjon tõdes määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktides 34–36, et ta jätkaks sellisel juhul Hiina eksportijate individuaalset kohtlemist käsitlevat uurimist.

(16) Ehkki teatud varasematel dumpinguvastastel juhtumitel on Hiina Rahvavabariigi teatud eksportijatele, eelkõige eksportijatele, kes on tõendanud oma ekspordipoliitika ja ekspordihindade kehtestamise sõltumatust riigist, võimaldatud individuaalset kohtlemist, on komisjon oma menetluse käigus jõudnud otsusele, mida jagab ka nõukogu, et selles küsimuses on alljärgnevalt esitatud põhjustel vaja äärmist ettevaatlikkust.

(17) Esiteks ei tohi unustada, et määrus (EMÜ) nr 2423/88 nõuab ainult seda, et dumpinguvastastes määrustes tuleb ära näidata riik ja toode, mis on tollimaksu objektiks. Individuaalne kohtlemine ei ole seega kõnealuse määruse nõue ja seda kohaldatakse ainult juhul, kui seda võib lugeda tasakaalustatumaks ja tõhusamaks kahjuliku dumpingu vastaseks meetmeks kui üksainus kogu riigile kohaldatav tollimaks.

(18) Teiseks ei ole määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 2 lõikes 5 nimetatud riikide korral (mille hulka kuulub Hiina Rahvavabariik) võimalik normaalväärtuse määramisel võtta arvesse üksikute eksportijate tõhusust või suhtelist eelist, sest normaalväärtus peab tingimata põhinema turumajandusriikides kehtivatel hindadel või kuludel. Ainsaks viisiks võimaldada kõnealuste riikide tootjatele individuaalset kohtlemist on võtta aluseks nende individuaalsed ekspordihinnad. Tavaliselt saadakse sellel meetodil moonutatud ja seepärast kõlbmatuid individuaalseid tulemusi seepärast, et selle meetodi korral ei arvestata võimalikku efektiivsust, suhtelisi eeliseid või erinevate eksportijate toodete omadusi, mida on siiski võimatu määratleda.

(19) Peale selle on sellise riigi nagu Hiina Rahvavabariigi puhul väga raske kindlaks teha, kas mõni ettevõte on tõesti õiguslikult ja tegelikult riigist sõltumatu, ning eelkõige seda, kas lisaks sõltumatusele teatud hetkel on see ettevõte ka alaliselt sõltumatu. Hiina Rahvavabariigi majanduses on üleminekuperiood täielikult riigi poolt reguleeritavalt majanduselt osalisel turumajandusele. Riik reguleerib endiselt mitmeid majanduselu valdkondi ning turumajanduse toimimiseks vajalikud seadused ja asutused ei ole piisavalt arenenud ega majanduses osalejatele ja ametnikele piisavalt tuttavad. Seepärast ei ole võimalik olla kindel selles, et sõlmitud lepingud ja õiguslikud garantiid mõjuksid, ja selles, et riik ei või sekkuda eksportijate tegevusse. On selge, et riigi mõju igasugusele Hiinas asetleidvale majandustegevusele on endiselt domineeriv. Riik võib igal ajal muuta töötajate tööhõive ja töö tasustamise korda, valitseb energiavarustuse üle ning võib kehtestada piiranguid valuuta vahetamisele ja -ülekannetele.

(20) Neljandaks ei ole komisjon käesoleval hetkel võimeline kontrollima kohapeal Hiina eksportijate deklaratsioone selleks, et esitatud faktide suhtes ei jääks mingeid kahtlusi, peamiselt nende raskuste tõttu, mis on omased mitteturumajanduslikele riikidele. Komisjonil on eelkõige äärmiselt raske kontrollida, kas ekspordipoliitika alased, riigist teatavat sõltumatust tagav kord on tõeline või ainult teesklus, eelkõige kui kõnealune kord on kehtestatud teades, et võidakse rakendada dumpinguvastaseid meetmeid.

(21) Et individuaalse kohtlemise lubamine võib põhjustada sobimatu määraga tollimaksu kehtestamist ja anda riigile võimaluse hoida kõrvale dumpinguvastastest meetmetest, suunates eksporti sellise eksportija kaudu, kelle suhtes kohaldatakse madalaimat tollimaksu, on komisjon ja nõukogu jõudnud järeldusele, et kõrvalekaldeid üldreeglist, mille kohaselt kehtestatakse riikliku kaubandusega maade suhtes ühtne dumpinguvastane tollimaks, tuleks teha ainult siis, kui ollakse täielikult veendunud, et ei teki ülalnimetatud raskusi.

(22) Käesoleval juhul oli enamuse teadaolevate eksportijate omanikuks täielikult või valdavalt riik.

(23) Kaks eksportijat taotlesid individuaalse kohtlemise kohaldamist, mida ei tohiks võimaldada riigi omanduses olevatele eksportijatele.

(24) Üks nimetatud eksportijatest – Hongkongi teatud äriühing – taotles individuaalset kohtlemist täielikult riigi omanduses oleva Hiina jalgrattatootja nimel, kelle valmistatud jalgrattaid kõnealune firma ekspordib. Kõnealune eksportija on väljendanud kavatsust võtta oma individuaalset kohtlemist käsitlev taotlus tagasi. Komisjon on arvamusel, et individuaalset kohtlemist ei saaks sellises olukorras mingil juhul kohaldada, sest Hongkongi ettevõttel on võimalik oma varustusallikat muuta.

(25) Üks teine Hiina eksportija ja tootja rõhutas, et ta on hiljuti muutunud aktsiaseltsiks ja et endiselt riigi omandusse kuuluv osa aktsiatest esindab pärast keerulisi ja ebamääraseid tehinguid nüüd ainult riigi vähemusosalust. Komisjon ei olnud veendunud selles, et kõnealune ettevõte on nüüd tõepoolest riigi kontrolli alt vabanenud. Ka aktsiate vähemusosalus võimaldab riigil avaldada tunduvat mõju firma juhtimisele, eriti kui see mõju liitub muude Hiina riigi käsutuses olevate sekkumisvõimalustega. Seepärast ei olnud ettevõtte uut vormi mitte mingil juhul võimalik lugeda stabiilseks ega väljakujunenuks.

(26) Lisaks on Hiina valitsuse esindaja, kes väitis esindavat kõiki riigi osalusega Hiina jalgrattatootjaid, kinnitanud komisjonile, et Hiina riik koordineerib kõigi jalgrattatootjate tegevust Hiinas.

(27) Nendel ja muudel üldosa punktides 15–21 nimetatud põhjustel otsustab nõukogu, et kõnealustel juhtudel ei ole praegusel ajal individuaalset kohtlemist võimalik kohaldada.

2. Väljavõtteline uuring

(28) Arvestades mudelite ja eksportijate suurt arvu, tuleb komisjonil oma dumpingut käsitlevate otsuste vastuvõtmisel toetuda representatiivsele valimile. Sellel eesmärgil hankis komisjon jalgrattamudeleid representatiivsesse valimisse kuuluvatelt tootjatelt. Nendest tootjatest kaks olid riigi omanduses, kaks olid ühisettevõtted ja üks ettevõte müüs jalgrattaid Hongkongi teatud äriühingu vahendusel. Laiendamaks valimi representatiivsust oma lõpliku otsuse vastuvõtmiseks lülitas komisjon valimisse täielikult välismaises omanduses oleva ettevõtte, mille osakaal ekspordi kogumahus on märkimisväärne. Nimetatud kuus ettevõtet moodustavad valimi, mis hõlmab 88 % küsimustikule vastanud ettevõtete koguekspordist ühendusse.

Nõukogu kiidab kirjeldatud käesolevad meetodid heaks.

F. Dumping

1. Normaalväärtus

(29) Ajutise tollimaksu määramisel jõudis komisjon otsusele, et Taiwani võib lugeda sobivaks võrdlusriigiks Hiinast ühendusse eksporditavate toodete normaalväärtuse määramisel. Seepärast kehtestati normaalväärtus määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 2 lõike 5 põhjal, st Taiwani tootjate poolt oma riigi siseturul müüdavate jalgrataste hindade alusel.

(30) Üks eksportija väitis, et Hiina Rahvavabariik on tänu riigis teostatud majandusreformide ulatusele turumajandusega riik. See eksportija kinnitas, et jalgrattatööstuse suhtes kohaldatakse turumajanduse põhimõtteid. Kõnealune eksportija taotles seepärast, et normaalväärtus peaks põhinema Hiina Rahvavabariigi kohta arvutuslikult saadaval väärtusel.

(31) Komisjon lükkas selle taotluse tagasi, sest seda ei kinnitatud mitte mingite tõenditega. Määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 2 lõike 5 ja määruse (EMÜ) nr 1766/82 kohaselt loetakse Hiina Rahvavabariiki mitteturumajanduslikuks riigiks. [4]

(32) Üks eksportija palus komisjonil kontrollida üle Taiwani valikut võrdlusriigiks põhjendusel, et valikul ei ole võetud arvesse rahvamajanduse kogutoodangut ühe elaniku kohta ega riigisisest tööjõu jaotust.

(33) Määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 20 on komisjon jõudnud järeldusele, et, arvestades Taiwani turu konkurentsitaset, mudelite võrreldavust ja toodangu mastaape, on Taiwani valimine võrdlusriigiks põhjendatud ja õigustatud. Et komisjoni valikukriteeriumide hulka ei kuulunud rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ja riigisisene tööjõu jaotus, ei muuda Taiwani valikut kehtetuks. Kõnealused kriteeriumid ei ole asjakohased, sest nende ja tootmiskulude vahel ei ole otsest seost. Teiseks ei ole riikliku kaubandusega riigi ja turumajandusega riigi rahvamajanduse kogutoodangut võimalik omavahel võrrelda. Igal juhul on komisjon põhjalikult uurinud kõiki eksportijate ettepanekuid ja pidanud läbirääkimisi nelja riigi põhiliste tootjatega, keda siiski ei õnnestunud kaasata koostööle. Lisaks ei ole komisjonile tehtud ühtegi muud ettepanekut võrdlusriigi suhtes, mis – isegi, kui arvestada kõnealuse eksportija esitatud lisakriteeriume – oleks Taiwanist sobivam.

(34) Hiina Rahvavabariigi kohta kehtiv normaalväärtus on esialgseks määratlemiseks saadud määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 2 lõike 5 punktide a ja i põhjal, st Taiwani siseturul kehtivate hindade alusel. Nagu on selgitatud määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 20, on komisjon tõdenud, et Taiwani turul müüdud jalgrattad on valdavalt olnud võrreldavad valimis sisalduvate Hiina mudelitega. Taiwanis tegelikult makstud hinnad või äritehingute käigus makstavad hinnad on piisavaks aluseks Hiina Rahvavabariigi kohta kehtiva normaalväärtuse arvutamiseks. Dumpinguarvutuse representatiivsuse suurendamiseks on komisjon siiski otsustanud lisada valimisse teatud Hiina mudeleid, mille osas oli võimalik kindlaks teha Taiwani tootjate poolt ühendusse eksporditavate jalgrataste võrreldavate mudelite normaalväärtusi.

(35) Üks eksportija väitis, et Taiwani tootjad olevat saanud soodsama kohtlemise osaliseks kui Hiina eksportijad seepärast, et Taiwani toodangu normaalväärtus põhineb arvutuslikul väärtusel, samal ajal kui määruse (EMÜ) nr 550/93 kohane Hiina Rahvavabariigi normaalväärtus põhineb Taiwanis kehtivatel hindadel.

(36) Komisjon lükkab selle väite tagasi. Taiwani eksportijate poolt ühendusse eksporditavate jalgrattamudelite suhtes on komisjon tõdenud, et eksporditud mudelite ja Taiwani siseturul müüdud mudelite vahel ei ole olulisi erinevusi. Nagu on selgitatud määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 29, ei olnud siseturu hindu võimalik kasutada seepärast, et see ei oleks hinna vajalike täpsustuste ulatust arvesse võttes olnud põhjendatud. Hiina Rahvavabariigi suhtes ei olnud samu meetodeid võimalik kasutada, sest puudusid usaldusväärsed andmed tootmiskulude kohta. Taiwani tegelike hindade kasutamine ei ole Hiina Rahvavabariigi suhtes siiski diskrimineeriv. Eksportija väitel olevat arvutuslikult saadud väärtuse suhtes arvutatud normaalväärtused madalamad kui Taiwanis tegelikult kehtivad hinnad. See ei ole siiski tõsi, sest arvutuslikult saadud väärtuse tegurid põhinevad tegelikel hindadel. Tegelikult on Hiina eksportija tõenäoliselt saanud kasu Taiwani turul kehtivate hindade kasutamisest, sest, nagu on selgitatud määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 29, püüdis komisjon valida Taiwani mudeleid, mis olid vähema varustusega kui võrreldavad Hiina mudelid.

Nõukogu kiidab otsuse normaalväärtuse kohta heaks.

2. Ekspordihind

(37) Üks eksportija väitis, et komisjoni poolt dumpinguarvutustes kasutatavad ekspordimüügid ei ole piisavad ega representatiivsed.

(38) Esialgu põhines komisjoni dumpinguarvutus nendel Hiina mudelitel, millega võrreldavaid mudeleid oli Taiwanis müüdud tavalise kaubanduse käigus piisavas koguses. Dumpinguarvutusse kaasatud jalgrataste arvu ei olnud võimalik suurendada, sest kasutati kõiki Taiwanis müüdavaid võrdluskõlbulikke mudeleid. Nagu üldosa punktis 34 on selgitatud, on komisjon, kasutades ära kõik Taiwani hindadel põhinevad normaalväärtuse võimalikud arvutusviisid, otsustanud esialgset dumpinguarvutust täiendada, lisades sellele veel Hiina mudeleid, mille kohta on olemas võrdluskõlbulikke, Taiwani tootjate poolt ühendusse eksporditavate jalgrattamudelite arvutuslikke väärtusi. Kõnealune, kõigi valimisse kuuluvate ettevõtete suhtes kohaldatav meetod võimaldas saavutada seda, et dumpinguarvutustesse kaasati 63 % kõigist eksporditud jalgratastest. Komisjoni arvates on kõnealune kogus representatiivsuse tagamiseks enam kui piisav.

(39) Ekspordihinnad määrati ühendusse müüdud toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade järgi.

(40) Komisjon on ekspordihinna esialgseks määramiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 2 lõike 8 punkti a sätetele arvutanud ekspordihinna ühele eksportijale, kes on ühendusse müünud oma Hongkongis paikneva sidusettevõtte vahendusel. Komisjon on küsimust uuesti käsitlenud ja otsustanud, et Hiina Rahvavabariigi ekspordihindade puudumisel võib kõnealuse määruse artikli 2 lõike 8 punkti b kohaselt Hiina ekspordihinda kehtestada ainult sellise hinna põhjal, mille eest kõnealune toode müüdi Hongkongi eksportija vahendusel ühenduse sõltumatutele klientidele. Võtmaks arvesse seda, et müük leidis aset Hongkongi kaudu, arvestati 5 % kasumimääraga. Käesoleval erijuhul tundus kirjeldatud meetod olevat põhjendatud ja ainsaks asjakohaseks kohtlemisviisiks.

Nõukogu kiidab need järeldused heaks.

3. Võrdlus

(41) Üks eksportija on taotlenud vajalikel juhtudel täpsustuste sisseviimist transpordikulude, tagastatavate tollimaksude, komisjonitasude ja müüjate palkade vaheliste erinevuste arvessevõtmiseks. Komisjon nõustus sellise põhjendusega ja on peale määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 28 nimetatud täpsustuste teinud ka muid täpsustusi, võttes arvesse transpordikulude, tagastatavate tollimaksude, komisjonitasude ja müüjate palkade vahelisi erinevusi.

(42) Mitmed eksportijad on edasi väitnud, et komisjon ei ole piisavalt arvestanud Hiina jalgrataste kvaliteeti võrreldes Taiwani jalgrataste kvaliteediga, sest komisjon piiras oma hinnangukriteeriume ainult jalgratta kategooria, raami materjali ja käikude arvuga. Eksportijad olid arvamusel, et on muid täpsustust vajavaid tegureid, mis ühe eksportija hinnangul vähendaks normaalväärtust veel 5 % võrra. Teisalt väitis üks importija, et tema poolt Hiina Rahvavabariigist imporditud jalgrattad olid niivõrd hea kvaliteediga, et need ei konkureerinud ühenduses toodetud jalgratastega.

(43) Ehkki eri osapoolte põhjendused eksporditud toodete kvaliteedi osas olid vasturääkivad, on komisjon laiendanud võrdluskõlbulike mudelite määramisel kasutatavaid kriteeriume nii, et sinna on kaasatud käiguvaheti, kettiratta, käiguvahetushoobade, pidurite ja rattarummude mark ja tüüp, sest jalgratta kvaliteedi määravad ka nimetatud komponendid. Et võrdluseks valiti vähem varustatud Taiwani jalgratas, on teatavaid kvaliteedierinevusi juba arvestatud, nagu on selgitatud määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 29. Komisjon on järelikult võtnud arvesse põhilised jalgratta kvaliteeti määravad kriteeriumid.

(44) Mõned eksportijad on väitnud, et komisjoni poolt sooritatud mudelite teatud võrdlused Hiina Rahvavabariigist eksporditud ja võrdluskõlbulike Taiwanis müüdavate mudelite vahel ei olnud täpsed ning et komisjoni poolt valitud Taiwani mudelid ei olnud alati vähem varustatud kui muud mudelid, mis ei vasta määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 29 sätestatule. Ühenduse tööstus on väitnud, et komisjon on mitmel juhul soosinud Hiina eksportijaid, valides normaalväärtuse aluseks Taiwani mudelid. Nende väitel olevat tegelik dumpingumarginaal palju kõrgem.

(45) Komisjon on kontrollinud kõigi osapoolte esitatud märkusi mudelite võrdluse kohta ning täpsustanud võrdlust, lisades käesoleva määruse üldosa punktis 43 selgitatud täiendavad kriteeriumid ning võimalusel vahetanud mudelid välja, kasutades määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 29 kirjeldatud meetodeid. Vastavalt on korrigeeritud dumpinguarvutust.

(46) Üks eksportija on palunud täpsustust nende müügi-, haldus- ja üldkulude arvessevõtmiseks, mis tekkisid ühel Taiwani tootjal, kes organiseeris oma müügi siseturul ühe sidus-müügifirma vahendusel.

(47) Komisjon uuris kõnealust põhjendust ja otsustas, et müük müügi-tütarfirma vahendusel ei mõjuta hindade võrdluskõlbulikkust.

(48) Üks eksportija taotles ekspordihinna täpsustamist, mis võtaks arvesse kaubandusliku tasandi erinevusi sellest lähtudes, et ühendusse suunatud müük kujutas endast lõpptootjatehingut, st müüki importijale, kes müüs toote ühenduses oma kaubamärgi all edasi, ning sellest, et kõnealust müüki võrreldi normaalväärtusega, mis põhineb Taiwani müügil, mida käsitletakse "oma kaubamärgi müümisena" jaemüüjatele.

(49) Nimetatud väitega ei ole komisjonil võimalik nõustuda. Peale selle, et taotlusele ei ole lisatud tõendeid, on komisjon teinud kindlaks määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktis 27 selgitatud viisil, et täpsustamine ei olnud asjakohane, sest Taiwani lõpptootjamüügi hinnad, kulud ja kasum ei erinenud oluliselt "oma kaubamärgi all" müüdud toodete hindadest, kuludest ja kasumist.

Nõukogu kiidab need järeldused heaks.

4. Dumpingumarginaalid

(50) Komisjoni küsimustikule vastanud ettevõtted moodustasid Hiina Rahvavabariigi koguekspordist ainult 73 %. Hiina võimudel oleks olnud võimalik esitada andmeid ka muude Hiina tootjate nimede ja aadresside kohta nii, et ka nendele tootjatele oleks saanud saata küsimustikke, kuid Hiina võimud neid andmeid ei esitanud. Järelikult võib ainult oletada, et koostöös mitteosalenud tootjate dumpingumarginaal on vähemalt sama kõrge kui uurimises osalenud eksportijate kõige kõrgem dumpingumarginaal. Seepärast kehtestatakse dumpingumarginaal uurimises osalenud kuue ettevõtte erinevate mudelite keskmise kaalutud marginaali alusel. Küsimustikule mittevastanud tootjatele, kes esindavad ülejäänut 27 % koguekspordist, on dumpingumarginaal määratud määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 7 lõike 7 punkti b sätete alusel. Selles suhtes on komisjon arvamusel, et parimate kasutatavate andmete järgi on valimi selle ettevõtte mudelite dumpingumarginaal, mille marginaal on kõrgeim. Seepärast tõuseb Hiina Rahvavabariigi dumpingumarginaal, väljendatuna protsentides CIF-väärtusest, nüüd 30,6 protsendini.

Nõukogu kiidab komisjoni järeldused dumpingu kohta heaks.

G. Kahju

1. Tarbimise kogumaht ning dumpinguhinnaga impordi turuosa

(51) Ühenduse tööstuse turuosa ülekontrollimise tulemusel jõuti järeldusele, et tollimaksu ajutisel määramisel kasutatud arve tuleks muuta. Kontrollitud arvud näitavad, et ühenduse tööstuse turuosa on 1989. aasta tasemelt 37,8 % uurimisperioodil langenud 30,2 protsendini. Muud määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktide 38 ja 39 andmed leidsid kinnitust.

2. Dumpinguhinnaga impordi hinnad

(52) Mõned eksportijad väitsid, et määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktides 40–44 esitatud meetodid hinna allalöömise arvutamiseks ei olnud piisavalt täpsed ning nendes ei ole piisavalt arvesse võetud jalgrataste kvaliteeti.

(53) Komisjon on võtnud arvesse eksportijate väiteid ja on arvutanud hinna allalöömise uuesti, laiendades määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktides 40–44 kirjeldatud meetodeid. Selleks jagati sajast jalgratta kategooria, raami materjali ja käikude arvu alusel moodustatud jalgrattarühmast igaüks kolmeks osaks. Kõnealused kolm osa esindavad jalgratta eri kvaliteeditasemeid (kõrge, keskmine ja madal tase), mis määratakse käiguvaheti järgi.

(54) Üks ettevõte väitis, et hinna allalöömist käsitlev arvutus ei olnud representatiivne, sest see ei sisaldanud piisavalt ühendusse suunatud eksporti ning arvutustesse kaasatud ühenduse teatud tootjatel ei olnud müüki või müük ei olnud piisav.

(55) Komisjon on seda väidet arvestanud ja arvutustesse kaasanud rohkem mudeleid. Seega katab praegune arvutus üle 75 % kõigi valimisse kuulunud eksportijate poolt müüdud jalgratastest. Komisjon suurendas oma arvutustes ka mudelite arvu ja ühenduse tootjate arvu.

(56) Üks ettevõte väitis, et komisjoni poolt määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punkti 42 alusel teostatud täpsustus, milles võetakse arvesse jaotuskanali taseme erinevusi, oli ebapiisav. Kõnealune ettevõte esitas kaks näidet, mis väidetavalt õigustavad suuremat parandamist.

(57) Komisjon kontrollis kõnealuse ettevõtte poolt esitatud näiteid ning jõudis järeldusele, et ühel ettevõttel oli marginaal, mis ei erinenud oluliselt ühenduse poolt kasutatavast marginaalist, samal ajal, kui teine ettevõte müüs erineval kaubanduslikul tasandil ning selle ettevõtte arve ei olnud seepärast võimalik arvesse võtta. Komisjon on peale selle uurinud importijate vastuseid ning jõudnud järeldusele, et kaubandusliku tasandi arvessevõtmiseks määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punkti 42 põhjal teostatud täpsustus oli õige.

(58) Komisjon muutis vastavalt sellele määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktides 56 ja 58 esitatud hinna allalöömise arvutust. Komisjon kinnitas, et Hiina Rahvavabariigist pärineva ekspordi hinna allalöömise keskmine kaalutud marginaal tõusis 59 protsendini.

3. Ühenduse tööstusharu huvid

(59) Mitmed eksportijad vaidlustasid komisjoni ajutisi järeldusi ühenduse tööstusharu kohta. Nad väitsid, et ühendus on saanud suuremat kasumit ning et see on suurenenud tarbimisest saanud täielikul määral kasu, suurendades tootmist, müüki ja turuosa.

(60) Komisjon on seepärast uuesti täpselt uurinud ühenduse tööstusharu seisundi kõiki üksikasju ning palunud ühenduse teatud tootjatelt täiendavaid andmeid. Selle tulemusena on veidi muudetud tootmist, tootmisvõimsust, võimsuse kasutusastet, laoseisu, müüki, turuosa, hindade arengut, tasuvust ja investeeringuid käsitlevaid ühenduse otsuseid, ehkki määruses (EMÜ) nr 550/93 ajutiselt kasutusele võetud üldine suundumus leidis selget kinnitust.

a) Tootmine, tootmisvõimsus, võimsuse kasutusaste ja laoseis

(61) Ühenduse kõnealuse tööstusharu tootmine suurenes 5334000 ühikult 1988. aastal 5876000 ühikuni 1989. aastal ja 6620000 ühikuni 1990. aastal. Uuritaval perioodil vähenes tootmine 6190000 ühikuni.

(62) Tootmisvõimsus suurenes 7620000 ühikult 1988. aastal 8161000 ühikuni 1989. aastal ja 8758000 ühikuni 1990. aastal. Uuritaval perioodil tootmisvõimsus ei muutunud. Võimsuse kasutusaste suurenes 70 protsendilt 1988. aastal 72 protsendini 1989. aastal ja 76 protsendini 1990. aastal. Uuritaval perioodil võimsuse kasutusaste vähenes 71 protsendini.

(63) Tööstusharu laoseis kasvas 288000 ühikult 1988. aastal 395000 ühikuni 1989. aastal, kuid vähenes seejärel 330000 ühikuni 1990. aastal ja suurenes uuritava perioodil lõpuks uuesti 419000 ühikuni.

b) Müük ja turuosa

(64) Ajavahemikus 1988-1989 suurenes jalgrataste tarbimine ühenduses 18,5 %, kusjuures ühenduse tööstusharu müük suurenes ainult 11,4 %. Aastatel 1989–1990 suurenes tarbimine veelgi 21,1 %, kusjuures ühenduse tööstusharu müük suurenes ainult 10,4 %. Tarbimine 1990. aasta ja uuritava aasta vahel suurenes 9,2 %, samal ajal kui ühenduse tööstusharu müük tegelikult vähenes 4,2 %.

(65) Ühenduse asjaomase tööstusharu turuosa on pidevalt vähenenud, langedes 40,2 protsendilt 1988. aastal 37,8 protsendini 1989. aastal, 34,4 protsendini 1990. aastal ja lõpuks 30,2 protsendini uuritaval perioodil.

c) Hindade areng

(66) Ajutisi meetmeid käsitlevate otsuste suhtes jõudis komisjon järeldusele, et samal ajal, kui mitmete mudelite hindade arengut ei olnud võimalik piisava täpsusega määrata, ei ole jalgrataste hinnad järginud mudelite tehniliste andmete täiustumist.

(67) Mõned eksportijad väitsid, et jalgrataste hinnad ühenduses on tegelikult oluliselt tõusnud.

(68) Komisjon on teostanud täiendavaid uurimusi, selgitamaks täpsemalt välja ühenduse tööstusharus kehtivate hindade arengut. Komisjon on teinud kindlaks, et valimisse kuuluvate mudelite hinnad, mis on nelja suurema tootja osas teatud aja jooksul püsinud praktiliselt muutumatuna, on 1990. aasta ja uuritava aasta vahelisel perioodil vaatamata jalgrataste tehniliste andmete pidevale täiustamisele ja jalgrataste nõudluse kasvule ühenduses langenud keskmiselt 7,55 %.

d) Tasuvus

(69) Komisjon on jõudnud järeldusele, et vaatamata nõudmise pidevale kasvule viimase nelja aasta jooksul on ühenduse tööstusharu kasum jäänud suhteliselt väikeseks. Komisjon on ühenduse tööstusharu finantsolukorra edasise uurimise tulemusel teinud kindlaks, et kasum suurenes 2,58 protsendilt 1988. aastal 4 protsendini 1989. aastal ja seejärel 5,11 protsendini 1990. aastal. Uurimisperioodil vähenes kasum 4,81 protsendini.

e) Investeeringud

(70) Ühenduse tööstusharu poolt tehtud investeeringud suurenesid 16,5 miljonilt eküült 1988. aastal 20,7 miljoni eküüni 1989. aastal ja seejärel 25,0 miljoni eküüni 1990. aastal ja 25,3 miljoni eküüni uurimisperioodil.

4. Kahju käsitlevad otsused

(71) Võttes arvesse kahjutegurite lõplikku määramist ja eelkõige müügi vähenemist, turuosa kaotamist ning kasumi mitterahuldavat taset suureneva nõudluse tingimustes, kinnitab komisjon, et ühenduse tööstusharu on määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 4 lõike 1 tähenduses kandnud märkimisväärset kahju.

Nõukogu kiidab käesoleva otsuse ja tulemused, millel see põhineb, heaks.

H. Kahjude põhjused

a) Dumpinguhinnaga impordi mõju

(72) Komisjon on oma esialgsetes otsustes üksikasjalikult määratlenud dumpinguhindadega impordi mõju ühenduse tööstusharule (määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktid 55–57). Et selles küsimuses ei ole uusi argumente esitatud, kinnitab komisjon oma otsust.

b) Muud tegurid

(73) Üks eksportija väitis, et ühenduse tööstusharu turuosa vähenemise põhjuseks ei olnud mitte dumping, vaid investeeringute puudumisest tingitud tööstusharu võimetus tarnida nõudlusele vastavalt jalgrattaid.

Võttes arvesse komisjoni poolt kindlaks tehtud andmeid võimsuse kasutusastme kohta, millest selgus, et võimsuse kasutusaste ei ole kunagi ületanud 76 %, oleks ühenduse tööstusharu olnud alati võimeline tarnima rohkem jalgrattaid. Lisaks tõendab fakt, et ühenduse tööstusharu on oma investeeringuid suurendanud, tööstusharu huvitatust (jalgrataste tootmisest. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(74) Määruse (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktide 5861 osas ei ole saadud mingeid uusi tõendeid, mis muudaksid komisjoni esialgseid otsuseid. Seepärast kiidab komisjon kõnealused otsused heaks.

Nõukogu kinnitab seepärast dumpinguhindadega toimuva müügi ning muude tegurite kohta kehtivad komisjoni otsuseid.

I. Ühenduse tootjad:

(75) Nagu ilmneb määruse 65 (EMÜ) nr 550/93 üldosa punktist 65, on komisjon otsustanud, et ühenduse huvides tuleb võtta meetmeid.

(76) Hiljem ei ole kõnealuse küsimuse kohta saadud uusi andmeid. Nõukogu kiidab eespool nimetatud järeldused heaks.

J. Kohustus

(77) Üks Hiina eksportija on pakkunud välja võimaluse sõlmida hinnakohustus. Komisjon on selle ettepaneku tagasi lükanud, sest mitteturumajandusliku riigi eksportija hinnakohustuse aktsepteerimine eeldaks kõnealuse eksportija individuaalset kohtlemist, mida käesoleval juhul ei ole võimalik lubada.

K. Lõplik tollimaks

(78) Arvestades, et kahju ületab dumpingumarginaali, peaks tollimaks põhinema viimasel.

(79) Üks eksportija taotles, et komisjon võtaks parandusmeetmete kohaldamisel vastavalt GATTi dumpinguvastase koodeksi artiklile 13 arvesse fakti, et Hiina Rahvavabariik on arengumaa.

(80) Selles suhtes tuleb pidada meeles, et Hiina Rahvavabariik ei ole GATTi dumpinguvastasele koodeksile alla kirjutanud.

L. Ajutiste tollimaksude sissenõudmine

(81) Arvestades kehtestatud dumpingumarginaale ja ühenduse tööstusharule põhjustatud kahju suurust, loeb nõukogu vajalikuks, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena kehtestatud summad tuleb lõplikult sisse nõuda lõplikult kohaldatava tollimaksu ulatuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärinevate ja CN-koodi 871200 alla kuuluvate jalgrataste ja muude mootorita kaherattaliste sõidukite (sealhulgas kolmerattaliste mootorita kaubaveokite) impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 30,6 %.

3. Kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Määrusega (EMÜ) nr 550/93 kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad kuuluvad lõplikule sissenõudmisele lõpliku tollimaksu määra alusel. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. september 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Claes

[1] EÜT L 209, 2.8.1988, lk 1.

[2] EÜT L 58, 11.3.1993, lk 12.

[3] EÜT L 155, 26.6.1993, lk 1.

[4] EÜT L 195, 5.7.1982, lk 21.

--------------------------------------------------